SISEKAITSEAKADEEMIA AJALEHTNr 8 (220) OKTOOBER 2012SSSSSSIIIIISSSSSEEEEEEEEKKKKKKKKKKKKAAAAAAAAAAAIIIIITTT EEEAAAAAAAAAAAAAAAAKKKKKKKKKKKKKAAAADDEEMIAA AAAAAAAAAAAAAAAAJJJJJJJJALEEEEEHHHHHTTTTTTAAAAAAAAAAAAAALLLLLLLLLEEEEEEEHHHHHKKKAAAAAAAIIIIIIIITTTTTTTTTTTSSSSSSSSSSSSSEEEEEEEEEEEEEAAAAAAAAAAAAAKKKK AAAAAJJJJJJJJJAAAAAAAAAAAALLLLLLLEEEEHT

Nagu üsna paljud meist on jõudnud juba kogeda, on õp-peaasta alanud vähemalt sama pööraselt, kui see enne suurt su-ve jaanipäevajärgsesse soojuses-se sumbus. Suve alguses saadud institutsionaalne akrediteering meeltes, võtsime septembri al-gusest ette hulga uusi väljakut-seid, millest enamik sai õppeaas-ta esimestel päevadel Murastes peetud siseakadeemial läbi aru-tatud. Eks ole ühine arutelu esi-mene samm ühisarusaama tek-kimisele meie ühistest eesmär-kidest. Neid viimaseid seisab meil lähinädalatel ja -kuudel ees saavutada aga mitmeid.

Juba oktoobri esimestel päe-vadel alustasin Poolas läbirääki-misi Euroopa Välispiiride Kaitse Agentuuri FRONTEXi magist-riõppe integreerimiseks meie akadeemia magistriprogrammi. Oleme praegu koos paari teise Euroopa kõrgkooliga selles osas järjekordselt esirinnas ja juba lä-hikuudel võib juhtuda, et meie akadeemia on üks paarist Eu-roopa kõrgkoolist, mis saab õi-guse magistritasemel koolitada Euroopa riikide piirivalvejuhte. Meie tänane unikaalne magist-riprogramm on isegi Euroopas midagi sellist, millise tasemeni on jõudnud vaid vähesed. Uni-kaalsus on aga see, mis võimal-dab meil tulevikus läbimurret ka mitme teise partneri juures nii kodu- kui välismaal.

Üsna pea jõuab paljudeni ka meie akadeemia loovussüsteemi arendamise projekt InSec, mil-le viime ellu rahvusvahelises konsortsiumis Euroopa Liidu 7. raamprogrammi toel. Nagu mäletate, oli meie akrediteerija-te üks soovitus enam süstemati-seerida teadus-, arendus- ja loo-metegevust (TAL). Kuigi ole-me täna enamike TALi näitaja-te poolest Eesti tulemuslikeim rakenduskõrgkool, on ka meil kindlasti veel palju teha, et edust saaks süsteemne edulugu. Just selline, mis toodaks pidevalt sellist silmapaistvust, nagu sep-tembri viimasel nädalal Küpro-sel Euroopa ühe edukaima kee-leõpperakenduse auhinna saa-nud meie akadeemia keelero-bot seda on. Uudne lähenemi-ne kõigis meie tegevusvaldkon-dades toodab meile lisaks uutele teadmistele ka potentsiaali veel-gi suuremaks innovatsiooniks ja selle rahastuseks meie partnerite poolt. Eks parimad tahavad ik-ka koostööd teha eelkõige pari-matega.

Kuid oktoober peidab endas ka üleriigilist hea õpetaja kuud ning selles ajaloolist õpetaja-te päeva, kui saame ühiselt tul-la kokku ja üksteisele õlale pat-sutades veenduda, et meie hul-gas on lisaks kadettidele ka aka-deemilised parimad, keda just sel kuul meeles peame ja tun-nustame.

Õppeaasta startis täistuuridel!

(Järg 4. lk)

R E K T O R I V E E R G

Lauri Tabur, rektor

28. septembril võttis siseminis-ter Ken-Marti Vaher Siseminis-teeriumi sinises saalis vastu meie akadeemia väärikamaid tuden-geid, õppejõude ja töötajaid.

Siseminister tervitas seda iga-aastast tavakohast üritust, millega on võimalik tunnustada neid meie akadeemia õppureid, õppejõu-de ja töötajaid, kes on silma paist-nud agaruse ja ettevõtlikkusega nii koolis kui väljaspool. Minister mõ-tiskles akadeemia deviisi teemal, et meil õpivad parimad. Ta nentis, et parimaks on kerge saada, aga pa-rimaks jääda on juba raskem, ol-gu tegemist siis õppimisega, tege-vusega tippkultuuri või tippspordi vallas või mistahes muul alal. Iga-tahes on kõik need, kes on valinud meie akadeemia, eeskujuks kõigile, mis seab neile erakordse kohustu-se olla pidevalt parim ka hiljem nii töökarjääri edenemisel kui muudel ettevõtmistel.“Ja teil on selleks kõik omadused olemas, et seda koormust kanda – te olete julged, püsivad ja ettevõtlikud“.

Minister kinnitas, et praegusel riigi veidi parematel aegadel on lei-tud võimalusi toetada ja tõsta moti-vatsiooni neil, kes tagavad riigile ja rahvale nii vajalikku turvatunnet.

Ta juhtis ka tähelepanu akadeemia ingliskeelsele nimele, kus on rõhu-tatud sõna „sciences“ – teadused. Minister kinnitas, et „/.../ kogu mi-nisteeriumi valitsemisalas püüame üha rohkem tõsta teaduspõhist lä-henemist ühiskonda ja turvalisusse, sest turvalisuse tagamine muutub tänapäeva maailmas üha keerulise-

maks, mis tähendab seda, et lihtsaid lahendusi ei ole olemas. Ja kui po-le neid, on ometi olemas keerulise-mad lahendused. Just nende viimas-tega jõuaksime selleni, et me suu-daksime analüüsida, milles on prob-leemi põhjused ja kuidas lahendada olukorda nii, et tagatud oleks parim tulemus./.../ Kes muud saaksid selle-

ga hakkama, kui mitte need, kes on parimad.“

Vastuskõnes peatus rektor Lauri Tabur meie akadeemia seniseil 20-el tegevusaastal, mis tagasivaates on olnud edukad, ja tänavune neist eriti, sest esimese Eesti kõrgkooli-na tunnustati meid institutsionaal-se akrediteeringuga. Selle tagas ko-

gu meie kollektiiv, mis hõlmab um-bes 300 töötajat ja 1000 õppurit. Aga elu läheb edasi, tiksuma hak-kas kooli 21. tegevusaasta, mis peab senistele tegevustele ja ellu astunud traditsioonidele tooma lisaks üha uusi tavasid ja mõistagi edenemist kõigil akadeemilise elu aladel.

Ajaleht ”Verbis aut Re” sai oktoobris 20aastaseksKirjutist neist, kes 20 aasta jooksul on meie ajalehte edasi viinud, lugege 2. leheküljel

Siseministri vastuvõtt meie väärikamaile

8. oktoobril peeti akadeemias õpetajate päeva puhul meeles õp-pejõudusid ja õpetajaid.

Tavakohaselt oli alustuseks

kõigil võimalik osa saada mee-leolukast loengust, mida sel aas-tal pidas soe ja kirglik Aleksei Turovski, kes rääkis sotsiaalsu-sest ja juhtimisest loomariigis.

Loengule järgnes parimate tun-nustamine koos rektori sooja käe-pigistusega. Nagu ikka said üksus-te kaupa tunnustuse osaliseks kõik õppurite valitud õppejõud ja õpe-tajad. Parimateks osutusid sel aas-tal Feliks Angelstok päästekolled-žis, Andres Põdra justiitskolledžis, Tõnis Elling finantskolledžis, Ülle Vanaisak politsei- ja piirivalvekol-ledži Muraste koolis, Urmas Krü-ger politsei- ja piirivalvekolledži Paikuse koolis, Marko Soontalu päästekolledži päästekoolis, Riina Kroonberg õppekeskustes, Shvea Järvet sisejulgeoleku instituudis ja Eneli Pau koosseisuväliste õppe-jõudude arvestuses.

Akadeemia kõige paremaks va-liti sarnaselt eelmistele aastatele ka sel aastal Feliks Angelstok. Õppu-rid on professor Angelstoki koh-ta tema kandidatuuri esitades välja toonud järgmist: “Härra Angelstok seob oma loengud huumoriga, ta loeb oma aineid väga hästi ja teeb asjad selgeks, ta jõuab õpilasteni. On vähe õppejõudusid, kes suuda-vad oma õppeainet nii pühendatult ja hästi edasi anda“.

Õpetajate päeval tunnustati ka avaliku teenistuse arendus- ja koo-lituskeskuse (ATAK) koolitajaid. Sisekaitseakadeemia parim ATAKi täienduskoolitaja on Triin Roosve ning ATAKi parim koostööpartner ja koolitaja Anna Laido.

Sel aastal said esmakordselt tun-nustuse osaliseks ka ametite prak-tikajuhendajad. Politsei- ja pii-rivalvekolledžis – Toomas Liht-

maa, Raivo Hani, Anu-Signe Parviainen, Ants Aasalaid, Ja-nek Pinta ja Andres Popp; pääs-tekolledžis – Vadim Ivanov, Epp Kikas, Karmo Lillemets, Sergei Lukjanets ja Tiiu Kuzmina; fi-nantskolledžis – Maiga Nõmmiste, Raimond Saar, Jaanika Klopets ja Marje Valk ning justiitskolledžis – Endel Rebane, Andrei Luberg ja Margo Veskimester.

Õppurid said sel aastal esma-kordselt valida ka parima e-õppe-materjali ja õpiobjekti. Õppurite pakutud kandidaatide hulgast va-lis komisjon eesotsas haridusteh-noloogiga parimad järgmistes ka-tegooriates: Maret Kirsipuu kui koosseisuliste õppejõudude parima e-kursuse autor, Pille Vennikas kui koosseisuväliste õppejõudude pari-ma e-kursuse looja ja Heiki Soodla kui parima õpiobjekti autor.

Tunnustasime oma õpetajaid

Austatud siseminister, rektor, akadeemiape-re, külalised ja kaastu-dengid!

Mul on suur au tä-nasel päe-

val seista teie ees ja pidada kõ-

ne tudengite nimel. Mul ja kindlasti ka

kõigil teistel on väga hea meel, et Siseministeerium ja Sisekaitseaka-deemia on võtnud vaevaks tun-nustada tudengite panust nii õppe-

Tublimate õppurite nimel võtti sõna finantskolledži 3. kursuse kadett, ÜE esimees Maarja-Liisa Maasik: töösse kui ka akadeemia arengusse ning seeläbi motiveerida meid veel-gi enam pingutama. Vahepeal pii-sab ka soojast käepigistusest ja sü-damest tulevast aitäh-sõnast, tund-maks, et sinu pingutusi on mär-gatud. Usun, et sooja käepigistust väärivaid tudengeid on Sisekaitse-akadeemias veelgi, kuid olen kin-del, et siin viibivad kolledžite esin-dajad edastavad selle sooja tunde ja tunnustuse kõigile oma kaaska-dettidele.

Sisekaitseakadeemiasse asuvad üldjuhul õppima noored, kel on

kindel soov sisejulgeoleku vald-konda panustada ning seeläbi elu Eestis turvalisemaks ja õiglase-maks muuta. Meie motiveeritust ja teotahet märkas ka möödunud õppeaastal akadeemias viibinud rahvusvaheline hindamiskomis-jon. Tudengite motiveeritus oli ka üks põhjuseid, miks Sisekait-seakadeemial õnnestus vastav tunnustus saada. Seda aitavad hoida ja tõsta ka meie õppejõud, nii akadeemia omad kui ka välis-õppejõud. Siinkohal tahaksingi kõigi tudengite nimel neid süda-

mest tänada!Kuna meie praegust õppekvali-

teeti ei tunnusta üksnes välishin-dajad, vaid ka akadeemia enda tu-dengid, siis loodame, et ka tulevi-kus omandavad noored vastavat haridust siiski spetsialistide käe all. Teadaolevalt on nii tudengite kui ka kogu akadeemiapere üks mu-repunkte arutelu Sisekaitseakadee-mia asukoha üle. Nagu on öelnud akadeemia teadus- ja arenduspro-rektor Ramon Loik, nii arvavad ka tudengid, et Sisekaitseakadeemiat poleks vaja kusagile viia, sest me

oleme juba niigi kohal. Loodame, et tulevaste põlvede õppekvaliteet on vähemalt samal tasemel või se-nisest veelgi parem ning et akadee-mia asukoht ei saaks neile ja nen-de õppekvaliteedi tasemele saatus-likuks.

Lõpetuseks tahaksin kõigi tu-dengite nimel veelkord tänada tun-nustamast akadeemia parimaid õp-pureid. Jätkame oma panuse and-mist sisejulgeoleku valdkonda sa-masuguse või veel suurema püüd-likkusega!

Oma niigi sisukat juttu illustreeris Alek-sei Turovski ka graafiliselt.

Akadeemia kõige-kõige paremaks õppejõuks valisid tudengid päästekol-ledži inseneriainete ja matemaatika õppetooli juhataja professor Feliks Angelstoki.

V e r b i s a u t R e 2 OKTOOBER 2012

Igal sügisel valmib akadeemia õppeosakonnas eelmise õppe-aasta õpitulemuste analüüs, täna-vu järjekorras juba kümnes. Töö eesmärk on anda ülevaade õpitu-lemustest, analüüsida ja hinnata õppe efektiivsust, võrrelda mul-luseid tulemusi nii varasematega kui ka arengukava eesmärkidega ning analüüsi põhjal teha ettepa-nekuid õpitulemuste parandami-seks.

Õpitulemusi analüüsisime kol-mes põhivaldkonnas: õppurite arv (sh mobiilsusnäitajad), õpitulemu-sed (keskmised, lõputööde ja lõpu-eksamite hinded, varasemate õpin-gute ja töökogemuse arvestami-ne) ning õppetöö muud näitajad (õpingute peatamine, katkestami-ne ja lõpetamine).

Õppurite arv on akadeemias pä-rast 2008.–2009. õa suuremat lan-gust viimastel aastatel stabilisee-runud, jäädes umbes 1000 õppuri juurde. Läinud õppeaastal oli meil 1008 õppurit, kes jagunesid 3 õp-petaseme, 12 eriala ja 2 õppevor-mi vahel. Kolledžites, kus antak-se nii kutse- kui kõrgharidusõpet, moodustasid suurema osa õppuri-te üldarvust valdavalt siiski üliõpi-lased (65,1%–82,1%), vaid justiits-kolledžis oli kutseõppurite osakaal suurem. Kõige rohkem erialasid oli politsei- ja piirivalvekolledžis (3 ra-kenduskõrgharidusõppe (RKHÕ) ja 1 kutseõppe (KÕ) eriala) ning päästekolledžis (1 RKHÕ ja 3 KÕ eriala). Erialade ja õppegruppide rohkusest tingituna oli ka õppurite arvu poolest kõige suurem politsei- ja piirivalvekolledž (344 õppurit) ja kõige väiksem sisejulgeoleku insti-tuut (76 magistranti).

Kõrghariduses on järjest oluli-sem rahvusvahelistumine ning nii on meiegi akadeemia jaoks oluline jälgida akadeemiliselt mobiilsete üliõpilaste osakaalu üliõpilaste üld-arvust. Akadeemia arengukavas on seatud eesmärk, et mobiilsusnäi-tajate osakaal õppuritest oleks 8% ning see eesmärk sai 2011.–2012. õa-l täidetud ja protsendiga ka ületatud. Eelmisel õppeaastal õp-pis väliskõrgkoolides ERASMUSe programmi raames 9 õppurit, li-saks on suurenenud lühiajalise mo-

biilsuse kasutamine, tõustes 60 õp-purini aastas.

Kindlasti on õppetöö tulemuste oluline näitaja õppurite keskmine hinne, mis oli mullu kõrgharidus-õppes 3,6 ja kutseõppes 3,67. Võr-reldes keskmisi hindeid eriala-de kaupa, olid parimad tulemu-sed sisejulgeoleku eriala (3,97) ja piirivalveteenistuse eriala üliõpi-lastel (3,9) ning päästekorralda-ja eriala õpilastel (4,12) . Kursuste keskmisi hindeid kõrvutades näh-tub, et kõrgem on see õpingute lõpus ehk 3. ja 4. kursusel. Kesk-mine hinne on eelmiste aastate-ga võrreldes tõusnud, kuid aren-gukava eesmärgi täitmiseks pea-me veel vaeva nägema, kuigi 3 õp-pegruppi arengukava eesmärgi ka vaadeldaval õppeaastal täitsid.

2011.–2012. õa-l oli lõputöö kaitsjaid ja lõpueksami soorita-jaid kokku 128. Seoses lõpetami-sega on arengukavas lõputööde/-eksamite keskmise hinde siht-väärtuseks kutseõppes 3,8 ning rakenduskõrgharidus- ja magist-riõppes 3,4. Kui kutseõppes ees-märki napilt ei saavutatud (3,7), siis rakenduskõrgharidusõppes suudeti eesmärk saavutada (3,4) ja magistriõppes ületada (3,97).

Võrreldes lõpetamise keskmist hinnet läbi aastate selgub, et mada-laim (3,01) oli see 2010.–2011. õa-l, kuid tõusis mullu 3,4-le. Keskmi-se hinde kasvu võis mõjutada tead-lik tegelemine lõpu- ja magistritöö-de juhendajatega, kellele korraldati koolitusi ja infotunde.

Akadeemia tunnustab üliõpila-se varasemaid õpinguid ja tööko-gemust (VÕTA) õppekava täitmi-se osana alates 2004.–2005. õa-st. Läinud õppeaastal esitati 209 VÕ-TA-taotlust ligikaudu 4134 EAP mahus. Nii taotluste arvu kui ka mahu osas oli enim VÕTA-taot-lusi politsei (48 taotlust 3510 EAP mahus) ja päästeteenistuse erialal (27 ja 470 EAP). Akadeemia eri-päraks on eriti suuremahulised VÕTA taotlused ning üksikute ai-nepunktide ülekandmist tuleb et-te väikses mahus ja harva.

Akadeemilisel puhkusel viibi-vate kõrgharidusüliõpilaste osa-kaal oli läinud õppeaastal kesk-

miselt 11,5%. Kuude lõikes kõi-kus õpinguid peatanud üliõpilas-te osakaal 9,3–16,3% vahel. Sar-naselt varasemate aastatega ar-vukamalt peatati õpinguid mais ja juunis, st võeti akadeemilist puhkust lõputöö tähtajaks mit-tevalmimise või õppevõlgnevus-te tõttu.

Kõrgharidusõppes eksmatriku-leeriti möödunud õppeaastal omal soovil või akadeemia algatusel 75 üliõpilast, mis moodustab 9,8% tu-dengite koguarvust. Võrreldes eel-nenud aastatega on eksmatriku-leeritud üliõpilaste ja õpilaste osa-kaal pisut tõusnud, aga kui vaata-me 3–4 aasta taguseid tulemusi, siis on see siiski kohati kuni kolmandi-ku võrra väiksem. Valdavalt on eks-matrikuleerimise põhjuseks õppu-ri oma soov või õppevõlgnevused, muud põhjused ja õppeteenustasu võlgnevused on marginaalse täht-susega.

Läinud õppeaasta jäi viimaseks 16-le õpperühmale ja 345-le õp-purile. Õppe lõpetanute osakaalu saamiseks võrdlesime üliõpilaste arvu õpingute alustamisel nende-ga, kes sama õpperühma koossei-sus 2012. a kevadel nominaalaja-ga õppe lõpetasid. Kõrgharidusõp-pe lõpetajate keskmine osakaal oli 48%, mis on kahtlemata väga ma-dal tulemus ja vajab kindlasti tege-lemist. Kutseõppes lõpetas mul-lu õpingud 192 õpilast ja lõpetaja-te osakaal oli 80%. Kindlasti pea-me edaspidi efektiivsemalt õppu-rit õpingutes toetama, et nomi-naalajaga lõpetajate osakaal oleks suurem.

Lõpetajate seas oli ka palju eriti tublisid – kõrgharidusõppe lõpe-tas cum laude 9 noort, kellest 4 olid sisejulgeoleku magistrandid, kut-seõppe lõpetas kiitusega 10 õpilast ehk 5% lõpetajate koguarvust.

Kokkuvõttes võib tõdeda, et eel-mine õppeaasta oli siiski edukas – mitme tulemusega võib rahule jää-da, aastate lõikes on näha positiiv-seid trende ja arengukava eesmär-kideni jõudmist, kuid kahtlemata on valdkondi, millele alanud õppe-aastal keskenduda ja teha jõupin-gutusi paremate tulemuste saavu-tamiseks.

„Verbis aut Re“ 20 aastatSisekaitseakadeemia ajalehe “Ver-bis aut Re” (VaR) ladinakeelne ni-metus on maakeeli “Sõna või teo-ga”. Selle nime pakkus 1992. aastal välja akadeemia asutaja ja esimene rektor Eduard Raska.

Kui Sisekaitseakadeemia, too-nase nimega Eesti Sisekaitse Aka-deemia, asutati valitsuse määruse-ga 15. aprillil 1992. aastal, siis VaRi 1. number ilmus pea samal ajal õp-petöö algusega akadeemias – 12. oktoobril 1992. Seega sai meie aja-lehel selle oktoobrinumbri ilmu-misega täis 20 aastaringi.

Algusest peale on akadeemia juhid ja ajalehetoimetajad tunne-tanud oma ajaloolist missiooni, et ajaleht peab olema akadeemia te-gevuse kroonika. Nii leiame juba VaRi esimesest numbrist Eesti Si-sekaitse Akadeemiasse immatri-kuleeritud kadettide nimed. Kuigi seda esimest ajalehenumbrit trü-kiti 500 eksemplari, on see aastate-ga muutunud juba omaette hinna-liseks ajalooliseks ürikuks ja harul-

duseks isegi raamatukogudes. Vä-hemalt sel avanumbril on õnne-lik saatus, sest erinevalt VaRi ta-vanumbritest trükiti Sisekaitse-akadeemia 20. aastapäevaks sel-le aasta aprillis see ajalehenumber faksiimileväljaandena uuesti. Nii said kõik uusõppurid ning ka õp-pejõud, töötajad, vilistlased ja aka-deemia juubelipidustuste külali-

sed tolle juubelinumbri, järjekor-ras 215. ajalehe vahel vana ajalehe taasväljaande.

Läbi aastate on ajalehel olnud hulga peatoimetajaid. Esimene toi-metaja oli tollane õppeprorektor, hilisem professor Ivar Aimre, kes tegi ajalehte 5 aastat: 1992. a ok-toobrist kuni 1997. a augustini. Te-ma, ajalehe esimene toimetaja lah-kus 10. novembril 2009. aastal iga-vikuradadele.

Meie seas pole enam ka järgmist nelja toimetajat – ajakirjanikke Viktor Petersoni ja Aare Kreilist (toimetajad oktoobrist 1992–veeb-ruarini 1994), Eesti kunagist esi-vehklejat ja hilisemat ajakirjanik-ku Toomas Sootnat (septembrist 1994–juunini 1995) ning näitlejat Siim Rullit (oktoobrist 1995–det-sembrini 1995).

Kui Verbise 1996. a jaanua-rinumbrit toimetas Lembit Ratasepp, siis sama aasta veeb-ruarist kuni 1997. a jaanuarini vastutas lehe ilmumise eest aja-

kirjanik Asse Kook. Meie spordikeskuse juhataja-

õpetaja Epp Jalakas andis ajalehte välja 1997. a veebruarist kuni ok-toobrini ja on seejärel kuni prae-guseni olnud ajalehe juures abi-toimetaja – kirjutanud artikleid, portreid, intervjuusid, koguni luu-letusi ning aidanud kaasa teemade ja autorite leidmisel.

Pärast teda tuli toimetajaks aja-kirjanik Tiit Mesila (toimeta-nud ka venekeelset ajalehte „Den za Dnjom“ ja ajakirja „Vesikaar“), kelle käe all ilmus VaR 1997. a ok-toobrist kuni 1999. a veebruarini.

2 aastat – 1999. a aprillist ku-ni 2001. a juunini toimetas artik-lid lugemiskõlbuliseks praegune LHV panga personalijuht Kristel Ainsalu.

Akadeemia keelekeskuse õpe-taja Katrin Tääker oli toimetaja 2001. a augustist kuni 2004. a juu-nini ja edaspidi kuni 2006. a ok-toobrinumbrini oli ta ajalehe kee-letoimetaja.

2004. a juunist kuni seniaja-ni vastutab ajalehe eest praegu-ne peatoimetaja, ajakirjanik Rein Vaher. Ta õppis Tartu Riikliku Ülikooli filoloogiateaduskonnas 1982. aastal loodud esimeses õp-perühmas, kuhu võeti muu kõrg-haridusega meedias töötavaid aja-kirjanikke, ja lõpetas selle žurna-listika erialal 1986. aastal. 17 aas-tat töötas ta ajalehes „Õhtuleht“ nii uudiste kui kultuuriosakonna ju-hatajana, seejärel oli Tallinna Lin-navalitsuse pressisekretär ja riigi-kontrolöri pressinõunik.

Kui esimestel aastatel ilmus aja-leht 2-leheküljelisena, 9–10 numb-rit aastas, siis 2004. a aprillist ala-tes 4-leheküljelisena kindlal ajal 1 kord kuus. 2005. a jaanuarist ku-ni septembrini oli ajalehe senise ajaloo kõige intensiivsem tööpe-riood: ajaleht ilmus kindla tsük-liga kaks korda kuus reedeti töö-päeva lõpuks, millega kahekordis-tus ilmunud numbrite arv ja ajale-he kuutiraaž.

„Verbis aut Re“ põhilehe kõrval on toimetus noorte infomessidel ning muudel gümnaasiumiõpi-lastele ja teistele huvilistele noor-tele korraldatud kohtumistel le-vitamiseks juba aastaid välja and-nud hulga erinumbreid meie aka-deemia erialade, kolledžite, õppe-, sportimis- ja olmetingimuste tut-vustamiseks.

Kui 2010.–2011. õppeaasta vii-mase numbrini ilmus „Verbis aut Re“ Eesti kõrgkoolide häälekand-jaist viimasena must-valges trükis, siis 2011. a sügisest alates on aja-leht värvitrükis, mis tähendab nii värvikujundust kui mõistagi sil-mailu pakkuvaid värvifotosid. Sel-lega on „Verbis aut Re“ läinud kaa-sa uue sajandi tehnilise innovat-siooniga. Pealegi saab nii akadee-mia töötaja, õppejõud ja kadett-üliõpilane kui ka vilistlane-partner soovi korral tellida akadeemia aja-lehte ka otse oma meilboksi.

„Verbis aut Re“ toimetus „Verbis aut Re“ 1. numbri esilehekülg.

Tagasivaade mullusele õppeaastaleTiina Karu,

õppeosakonna juhataja

27.–31. augustini peeti meie aka-deemias esmakordselt CEPOLi koolitus „Õppimine ja õpetami-ne elektroonilistes keskkonda-des“ (“Learning and Training in Electronic Environment“).

Hetkel eksisteerib WWWs (World Wide Web) üle 12 000 000 000 veebilehe, mis üle-tab arvuliselt inimkonna kogu po-pulatsiooni. Tõsi, suurt osa neist ei saa käsitleda õppematerjalina, kuid suhteliselt suure tõenäosusega võib väita, et politseiteemalist õp-pematerjali laetakse üles iga päev, kui mitte iga tund ja minut. Ühest küljest võib seda käsitleda positiiv-se trendina, kuna suhteliselt kinni-se iseloomuga sisekaitseorganisat-sioonid avaldavad suures koguses endi toodetud materjale, kuid tei-salt on see ilmselge indikatsioon sellest, et sisuliselt uute e-materjali-de tootmine on väga institutsiooni-de ja/või indiviidi keskne ning rii-kide ja ekspertide vahelisel sisulisel koostööl on elektrooniliste eriala-õppematerjalide koostamisel puu-dujääke, põhjustades sellega liigset aja ja muude ressursside kulu.

Teine oluline põhjus, miks selli-ne CEPOLi kursus sai loodud, seis-nes selles, et nii õpetajad kui õpila-sed on muutunud loojateks ja pro-dutsentideks. Multimeedia, filmi-tööstuse ja muude meediumite kii-re areng on põhjustanud olukorra, kus õpiefekti saavutamiseks elekt-roonilises keskkonnas tuleb pingu-tada senisest rohkem, sest teenuse tarbija nõuab järjest paremat kvali-

teeti. Õpetaja roll on paljuski sama – keeruliste asjade õppijale lihtsaks tegemine, kuid mooduseid, metoo-dikaid ja tehnoloogiaid eksisteerib nii palju, et ainuüksi nendega kur-sis olemine on üliinimlik saavutus. Meie arvates peitub võti siin koos-töös ja erinevate kompetentsuste kaasamises õpiobjektide loomisele, mis oli ka üks kandvaid ideid kogu kursuse vältel.

Nõudis omajagu julgust, et selli-se kursusega akadeemia poolt välja tulla, aga me teadsime, et õppeosa-kond ja haridustehnoloog Vaiko Mäe on viinud e-õppe Moodli keskkonnas sellisele tasemele, mil-lest meil on põhjust oma kogemu-si teistele jagada. Olime ka veen-dunud, et tehnoloogiad, mida ka-sutab ja pakub innovaatiliste hari-dustehnoloogiate keskus (InHTK), kuuluvad kindlalt Euroopa topp 3 sekka ning et PPK nõunik, ko-genud Elmar Nurmela on koos-töös välissuhete osakonnaga suu-repärased kursuse toetajad ja läbi-viijad. Kuid samas andsime enda-le aru ka sellest, milles me eriti tu-gevad ei ole või millised lahendu-sed pole akadeemias veel rakendu-nud: näiteks tehakse suurt osa brit-tide operatiivkoolitustest mobiilte-lefonide kaudu või kuidas kreekla-sed on rajanud kogu oma e-õppe konsortsiumi CEPOLi e-keskkon-na platvormile. Näitena võib veel tuua sakslaste stsenaariumipõhi-se lähenemise e-õppele või eriala-ekspertide konsortsiumite mitte-formaalsed keskkonnad CEPOLi

kodulehel. Neid näiteid leiaks ilm-selt veelgi.

Nädalases koolituses osales 13 riiki 20 esindaja ja 3 väliseksper-diga. Kahjuks polnud seekord ühtegi koolitatavat Eestist, kuid usun, et koolitajatena õppisime meie ehk kõige enam. Vähemalt saime rikastavaid kogemusi, kui-das vastutusrikast rahvusvahelist koolitust akadeemias kvaliteetselt läbi viia ja millised on organisa-toorsed kitsaskohad, millest õp-pida, et järgmisteks väljakutse-teks valmis olla.

Meid üllatas positiivselt osaleja-te lõputööde hea kvaliteet, samas ka konstruktiivne tagasiside – kui tavaliselt peegeldab hinnangulehe täitmine osalejate vahetuid reakt-sioone ja emotsioone, siis seekord-ne tagasiside andis positiivseid suu-niseid kursuse edasiarendamiseks, mis omakorda on tõend sellest, et koolitus on vajalik. Meie eesmärk koolitajatena oli mitte rahuldada koolitajate senist teadmiste soovi, vaid pigem tekitada janu uute la-henduste, oskuste ja teadmiste jä-rele, kasutades selleks nii mõne-gi väliseksperdi abi. Oleme kind-lasti lähemal ühtse e-õppe kultuu-ri loomisele Euroopa politseihari-duses, kuid hetkel on veel pikk maa minna. Ilmselt on see teekond, mil-le pikkust või lõppu keegi ei tea, kuid kindlasti jõuame sinna kiire-mini, kui astume ühes suunas. Tä-nan kõiki korraldajaid ja abilisi, kes aitasid selle kursuse teoks teha!

CEPOLi koolitus akadeemias

Marek Link,kursuse koolitaja ja

akadeemia InHTK juht

„Verbis aut Re“ 1. numbri esilehekülg.

V e r b i s a u t R e 3OKTOOBER 2012

Jaga meiega oma mõtteid, ideid ja ettepanekuid: SKA ÜE, esindus@list.sisekaitse.ee, www.sisekaitse.ee/tudengid; ruum B-314

T u d e n g i l e h e k ü l g

Kätlin Teedla, finantskolledži 1. kursus

Meist, rebasekutsikaist said täieõiguslikud kadetid!Rebaste ristimine on ainulaadne üritus, mis tähistab õige tudengi-elu algust. Akadeemia Kase täna-va esmakursuslased õnnistati sis-se 2. oktoobril. Ühiselamus pesit-sevad rebased said kahe ristimi-se osaliseks – mida rohkem, se-da uhkem!

Öine kõmin uksele äratas ka kõi-ge magusama unega rebasekutsika. Kiire riietevahetus ja vudinal õue. Ühiselamute ees võis kuulda pal-ju virisemist ja näha „padjanägu-dega“ esmakursuslasi. Koos rivis-tuti ja võeti kinni pikast tuletõrje-

voolikust. Tuli teha kätekõverdu-si ja hoogsaid võimlemisharjutu-si – kõike võimalikku, et unimüt-sid ärkaksid. Füüsilise vormi kont-rolliks tuli alustada kerge sörkjook-suga, siis ronida üle takistuste ja öö tipphetkel saime ämbritäie külma vett krae vahele. Need, keda eel-mised harjutused üles polnud ära-tanud, said nüüd mõnusa karastu-se osaliseks.

Järgmisel päeval pärast rasket õp-petööd said rebased näidata jõu- ja ilunumbreid. Inimpüramiidide te-gemine ja nende alt läbi roomami-

ne said hetkega selgeks. Üks-kaks-kolm-neli ja olimegi võistkonda-deks jagatud. Algselt väljareklaami-tud “leebetest ringmängudest” oli asi kaugel: voolikute lahti- ja kok-kurullimine, takistusrada, kummi veeretamine, õhupalliotsingud võ-sas – kõik see oli alles algus.

Pärast ühistegevust õppekomp-leksi territooriumil suundusi-me ühiselamusse. Ootusärevus oli suur. Mis nüüd küll saama hakkab? Mis meiega tehakse? Silmad seoti kinni ja teekond teadmatusse võis alata. Ralli ostukärus, kosutav ports

vett, kaunistuseks veidi jahu ja roo-mamine – palju roomamist! Kõik katsumused edukalt läbitud, suun-dusid rebased korrus ülespoole, kus algas pidulik tseremoonia.

Õhtu krooniks oli tunnistus-te kätteandmine, näpujälg raama-tusse ja uhke tunne südames. Lä-bisime edukalt Sisekaitseakadee-mia rebaste ristimise kadalipu ning oleme nüüd auga välja teeninud õi-guse kanda endas väärikalt akadee-mia viit A-d ja pidada end täieõi-guslikuks kadetiks! Mis muud kui TEHTUD!

Tudengipäevade enesekaitse töötuba SKAs Ivo Kitsing,

justiitskolledži 3. kursus

18. septembril viis üliõpilasesin-dus Tallinna tudengite sügispäe-vade raames läbi ühe sportliku ürituse nimega „Enesekaitse töö-tuba“.

Töötuba leidis aset akadeemia tudengikorpuses, mille põrand oli selleks tarbeks võimlemismattide-ga kaetud. Politsei- ja piirivalve-kolledži 2. kursuse kadetid Villem Kadanik ja Taavi Teder näitasid töötoas osalejatele, kuidas lihtsa-matest haaretest vabaneda, pipra-gaasi kasutada ja noaga rünnakut tõrjuda ning tutvustasid käeraudu ja kumminuia.

Töötoategemisi oli uudistama tulnud paarkümmend inimest, kel-lel kõigil oli suur huvi mõni liht-sam võte ära õppida. Selleks said-

ki kõik enesekaitsevõtteid mitte ai-nult pealt vaadata, vaid ka ise järe-le proovida. Osalejate hulgas oli ka palju naisi, kes tegid õhkkonna töö-toas veelgi vaatemängulisemaks. Efektiivselt demonstreerisid võt-teid ka politseikadetid, kelle kuk-kumised ja väänamised panid nii mõnegi peast kinni haarama.

Meedia tegi töötoast hulga pilte ja kajastas kõike ka videolõikude-na uudistes. Sealhulgas uurisid nii osalejad kui pealtvaatajad, kas ja millal taolisi üritusi veel läbi viiak-se. Kõik, kes käisid, jäid üritusega rahule ning said õpetlikke ja eluks tarviklikke kogemusi.

Enesekaitse töötoast lugege lähe-malt tudengiveebist www.sisekaitse.ee/tudengid.

Külalised PPKs

Mikk Eensalu (PtS111) ja Eli Viielo (PtS111)

Selle aasta 15. juunil sai meie aka-deemia Eesti kõrgkoolidest esi-mesena rahvusvahelise akreditee-ringu, kuid see ei tulnud akadee-miale lihtsalt: akadeemia on mai-ne loomise nimel näinud kõvasti vaeva, mida on märgatud ka mu-jal Euroopas. Tänaseks oleme abi-saajast läinud üle abipakkuja rolli ja jaganud aastatega kogutud tead-misi mujal maailmas. Kuid tead-misi ei ole me ammutanud mit-te ainult kodumaa pinnalt, vaid ka meid abistavatelt koostööpartneri-telt mujalt Euroopast.

27. septembril külastas politsei- ja piirivalvekolledžit Poola mere-väe erukolonelleitnant Krzysztof Kubiak, kes pidas tutvustava loen-gu Poola jõustruktuuridest ja täna-päeva merepiraatlusest. Loengus osalenud õpperühma PtS111 ar-vates oli tegemist vägagi informa-tiivse loenguga, tänu millele saime palju võrdlusmaterjali jõustruk-tuuride ülesehitusest, jagunemisest ja toimimisest ning samas ka riigist endast.

Erinevalt Eestist, kus on loodud ühendamet PPA, on Poolas polit-sei ja piirivalve eraldi struktuurid. Kuna Poola rahvaarv (38,5 miljo-nit) on kordades suurem kui Ees-tis, on ka riigiasutused mitu korda suuremad. Kui meie PPAs töötab kokku üle 6000 inimese, siis Poolas

on ainuüksi politseis töötajaid um-bes 100 000 ja piirivalves ligikau-du 50 000. Samuti on Poolas palju eraturvafirmasid vähemalt 150 000 töötajaga. Paljudes linnades on veel omakorda kohalik munitsipaalpo-litsei, meil on selline amet vaid Tal-linnas.

Enda kui õppejõu põhiainena tutvustas külaline merepiraatlust, täpsemalt rääkis ta merepiraatide ja nende vastu võitlevate relvajõu-dude kokkupõrgetest. Kubiak tõi välja ka fakti, et merepiraatlus suu-renes just pärast külma sõja lõppu, kui NLiidu laevastiku mõju prae-gustes merepiraatluspiirkondades vähenes. Ta tutvustas meile rah-vusvahelisi lepinguid, mis on sõl-mitud paljude riikide vahel võitle-miseks piraatluse vastu.

Päeva lõpetas Makedoonia po-litseiakadeemia viimase kursuse kadett Aleksandar Vanchoski, kes oma lõputöö raames külastas Ees-tit ja liikus edasi Slovakiasse, kus ta tutvub sealse politseisüsteemiga. Meil külas viibides andis Vanchoski lühiülevaate Makedoonia politsei struktuurist, riigist endast ja nende akadeemia õppekavast.

Praktika Helsingi vanglas Maarja Liisa Lindre,justiitskolledži 2. kursus

Lauri Hainoja, justiitskolledži 3. kursusErasmus-programm võimaldas

meil, kahel justiitskolledži tu-dengil koos teistega käia teadmi-si ja kogemusi omandamas välis-maal. Sel aastal sai meie praktika-kohaks Helsingi vangla, kus viibi-sime suve keskpaigast kuni sügi-se alguseni.Vanglatesüsteem Soomes

Soome on paljudes eluvaldkon-dades olnud meile eeskujuks. Ku-na põhjanaaberriik on meist tun-duvalt jõukam, pole Eesti saanud endale majanduslikult lubada pal-ju väikesi vanglaid, mille ülalpida-mine on kokkuvõttes kulukam, kui suurte vanglate puhul, nagu need on Soomes. See tõsiasi on esma-pilgul just suurim erinevus Eesti ja Soome vanglasüsteemi vahel.

Soomes on 16 kinnist ja 12 ava-vanglat ning 51 ühiskondlikku ka-sulikku tööd (ÜKT) täideviivat asutust. ÜKT kohaldamisel on ka-ristusmääraks 20–200 tundi. Lü-him vanglakaristus Soomes on 14 päeva ja pikim 15 aastat, mida saab kohaldada vaid korra. Eluaegse vanglakaristuse puhul on võimalik süüdimõistetul enda vabastamist taotleda siis, kui karistusest on ära kantud 12 aastat. 15–17aastastele

noortele kohaldatakse maksimaal-selt 12 kuud vanglakaristust või ra-hatrahvi. Alla 21aastastele kohalda-takse kuni 10aastaseid määrasid, kuid suures osas kasutatakse siiski tingimisi karistust. Üle poolte on-gi tingimisi karistused ja keskmine vanglakaristuse pikkus on 9 kuud. Helsingi vangla ja praktikaprog-ramm

Meie praktikakoht – Helsin-gi vangla – on Soome suurim, kus kannavad karistust umbes 300 van-gi. Peale soomlaste on seal 20 eest-last ja 10 vene rahvusest vangi, tei-si rahvusi on vähem. Valvurid töö-tavad kolmes vahetuses: päevane vahetus kestab kella 7–17, õhtune 17–00.30 ja öine 00.30 –7. Algul oli meil raske harjuda sellega, et töö-päevad algavad nii vara hommikul. Kuna ööbisime 18 kilomeetri kau-gusel Vantaas, tähendas see meie jaoks igal hommikul kella poo-le kuue paiku ärkamist, et õigeks ajaks vanglasse jõuda.

Sarnaselt Eesti vanglasüsteemile peetakse sealgi oluliseks, et vangla, kus kinnipeetav oma karistust kan-nab, asuks elukoha lähedal. Karis-tuse kandmise ajal on kinnipeeta-vad hõivatud tööga ja õppimisega

või osalemisega sotsiaalprogram-mides. Helsingi vanglas tehakse puidu- ja metallitöid, parandatakse autosid ja jalgrattaid, tehakse hool-dus-, värvimis- ja käsitööd ning valmistatakse sõidukite numbri-märke. Mõistagi on töö eesmärk te-kitada kinnipeetavais tööharjumu-si ja lihvida nende tööoskusi. Enne vabanemist hinnatakse nende ter-vist ning sotsiaalset ja majanduslik-ku toimetulekut.

Meie praktikaprogramm oli koostatud selliselt, et saime tutvu-da Helsingi vangla eri osakondade – Ida ja Lääne, vastuvõtu-, arves-tus- ja sotsiaalosakonna ning pea-valvekeskuse, korrapidaja ja pääs-la – tööga. Osalesime vanglavälistel saatmistel ja kokkusaamiste läbivii-misel. Külastasime ka Suomenlinna avavanglat, vanglamuuseumi ja sõ-jamuuseumi Hämenlinnas ning lasketiirus harjutasime laskmist. Kõigil sealsetel ametnikel on või-malus kasutada nii lõunaajal kui pärast tööd vangla spordisaali, kus tavaliselt veedetakse poolteist tun-di.Praktikamuljeid

Maarja-Liisa: “Minu jaoks oli see praktika hea väljakutse, mis an-

dis juurde töökogemust, keeleprak-tikat ja avardas silmaringi. Tund-sin praktika vastu suurt huvi, ku-na olin juba ühe aasta korrektsiooni eriala õppinud, saanud ka kogemu-si vanglaametniku tööst ning soovi-sin näha, kuidas toimib vanglasüs-teem Soomes.”

Lauri: “Praktika Soome vanglas avardas mu silmaringi ja aitas kaa-sa soome keele õpingutele. Tutvusi-me erialaselt seotud uute inimeste-ga, jagasime omavahel kogemusi ja muljeid ning sain kõigest palju uut teada. Saime jälgida Soome vangla-ametnike lähenemisviise vangidele, kuidas nad lahendavad igapäeva-probleeme ning nii vangide- kui ka vangide ja ametnike vahelisi konf-liktolukordi.

See praktikaaeg võib tulevikus ka-suks tulla võimaliku koostöö tekkele Helsingi vangla ja mõne Eesti vang-la vahel. Töötades eelnevalt pool-teist aastat Tartu vanglas ning õppi-des nüüd kolm aastat Sisekaitseaka-deemias oli hea võimalus omanda-tud oskusi ja teadmisi teistes oludes praktiseerida.”

Toimetus: Peatoimetaja Rein Vaher tel 696 5519 / rein.vaher@sisekaitse.ee Toimetaja Epp Jalakas tel 696 5481 / epp.jalakas@sisekaitse.ee

SisekaitseakadeemiaKase 61, Tallinn 12012

Trükk: AS Spin Press / Regati pst. 1

www.spinpress.ee

V e r b i s a u t R e 4 OKTOOBER 2012

S P O R T

Parimatest parimad meie hul-gas on aga kindlasti järjekordsed kaks emeriitprofessorit – Helmo Käerdi ja Andres Talvari, kes ala-tes septembrist seda auväärset professoritiitlit kandma on õi-gustatud. Nagu kunagi julgesin ennast väljendada, on akadee-mia küpsuse märgiks just aktiiv-sete emeriitprofessorite olemas-olu. Kui meie hulgast on sirgu-nud sedavõrd lugupeetud inime-sed, on ka akadeemia teistel liik-metel suund, kuhu akadeemi-

liselt püüelda. Akadeemia toe-tab jätkuvalt seda püüdlust, luues noortele doktorikraadiga tööta-jaile võimalused kiireks karjää-riks akadeemia struktuuris, et luua uut ja värsket teadmist meie ümber.

Niisiis, võtame sel kaunilt kuldsel sügisel veel hetke, et kiire elutempo kõrvale vei-di sihti seada ja siis juba aas-ta viimastel kuudel täistuuridel uude aastasse kihutada.

Jõudu ja meelekindlust mei-le selles!

MAGISTR ANT MÕTISKLEB

”Täitsa tore on!”

Jako Vernik,magistriõppe

üliõpilane

Olen viimasel ajal mõlguta-nud mõtteid meie sisejul-

geoleku magistriõppest.… Aastaid hiljem ei ole liht-

ne kooliteed uuesti jalge alla võtta. Veidi aitab see, et ta on ikkagi „oma kool“. Siin sai täpselt 20 aastat tagasi alustatud ja tollase Eesti Riigikaitse Akadeemia 1. lend ka lõpetatud. Praeguse sisejulgeoleku magist-riõppe ja paarikümne aasta tagu-se sisseastumise vahe on muidugi see, et puuduvad pikad järjekorrad dokumentide sisseandmisel ning kõik on interneti ja IDkaardiga ke-nasti tehtav. Kohe alguses oli üli-malt meeldiv kohata kooliesinda-jate ääretult osavõtlikku suhtumist meie sisseastumispüüdlustesse. Väljendus see siis meie jaoks uute infosüsteemide kasutamise toeta-mises või lihtsalt ülipositiivses suh-tumises. Igatahes kogu see protsess kujunes päris meeldivaks.

Miks akadeemiasse jälle õppi-ma tulema peaks? Hea küsimus, kui vastata psühholoogiast tuntud mõttepausiga. Üheltpoolt on ehk enamus meist, kes me saime im-matrikuleeritud, töötanud sisejul-geoleku valdkonnas päris auväär-se aja. Puudub vajadus süsteemi kui sellise tundmaõppimiseks – me ju teame mismoodi asjad käivad, sest toimetame seal iga päev. Samas oleme kõik lihast ja luust inime-sed ning ega jõua igapäevatööl ik-ka kõiki kirjatähti lõpuni läbi luge-da. Seetõttu ongi just magistriõpe hea võimalus „elukooli“ tähttead-mistega kinnistada. Ilmselt otsime

EILW Eestis Kaisa Ellandi,välissuhete spetsialist

15.–19. oktoobrini peeti kahes linnas – Tallinnas ja Pärnus – Erasmuse programmi Balti ühis-seminar Erasmus International Language Week (EILW).

Tegemist oli Erasmuse personali koolituse (staff training) nädalaga. Erasmuse rahvusvaheline keelenä-dal oli suunatud eelkõige Balti, aga ka Euroopa teiste riikide keeleõpe-tajatele ja EILCi (Erasmus Intensive Language Courses) korraldajatele. Üritust vedasid Eesti, Läti ja Lee-du elukestva õppe programmi riik-likud bürood ning Eesti 3 kõrgkoo-li – Tallinna Tehnikaülikool, Esto-nian Business School ja Sisekaitse-akadeemia, mis on ise ühtlasi ka kogenud EILCi korraldajad.

Keelenädalas osales 32 keele-inimest 9 Euroopa riigist: Eestist, Horvaatiast, Kreekast, Leedust, Lä-tist, Poolast, Portugalist, Slovee-niast ja Tšehhist.

Nädal sai alguse Estonian Business Schooli ruumes aktiiv-se tutvumismängu ja sissejuhatu-sega korraldajatelt. Osalejad said võimaluse tutvustada ennast, oma tööd ja ettevõtet. Päeva lõpus an-dis huvitavat mõtteainet Suur-britanniast pärit, kuid Eestis ela-va ja Tallinna Ülikoolis õppejõu-na töötava Robin Hazelhursti et-tekanne teemal „Kultuurilised eri-nevused“, milles ettekandja peatus just võõrkeele õppimise iseärasus-tel. Kirglikku arutelu tekitas mõ-te, et eri keelte õppimisel ja kasuta-misel võib muutuda inimese iden-titeet. Esimene tööpäev lõppes pi-ka jalutuskäigu ja õhtusöögiga va-nalinnas.

Keelenädala teine päev möö-dus tehnikaülikooli (TTÜ) ruumi-des, kus sai põgusalt tutvuda ka üli-kooli ja selle moodsa raamatuko-guga. Balti riikide büroode esinda-jad andsid ülevaate EILCi ajaloost oma riigis. Enim positiivset tagasi-sidet osalejailt pälvis TTÜ õppejõu Mall Kulasalu juhitud eesti kee-

le näidistund, millest kõik välisrii-kide esindajad aktiivselt ja põnevu-sega osa võtsid. Selle tulemusena kuulsime kogu ülejäänud nädalal külaliste suust tihti selliseid viisa-kusväljendeid nagu „aitäh“ ja „pa-lun“. Päeva lõpetas meie innovaa-tiliste haridustehnoloogiate kesku-se juhi Marek Linki tehtud keele-roboti tutvustus, mis võiks olla po-sitiivne eeskuju ka teistele Euroopa riikidele.

Nädala kolmas ja neljas päev viis osalejad suvituspealinna Pärnusse, mis aitas osalejatel saada parema ettekujutuse Eesti elust-olust, kau-nist loodusest ja keskkonnast. Seal said osalejad võimaluse tutvustada endi häid praktikaid, sh aktiivseid tutvumismänge, mida eri riikide ja asutuste keeleõpetajad ja kursuste korraldajad kasutavad. Need 2 päe-va andsid osalejatele palju võima-lusi liikuda ja omavahel gruppides ka spetsiifilisemaid probleeme aru-tada. Osalejad olid Pärnusse kaasa võtnud ka rahvussööke-jooke, mi-da maitstes tutvuti filmi „Laulev re-volutsioon“ kaudu Eesti ajalooga.

Nädala viimasel päeval astus osalejate ette Euroopa Komisjo-ni esindaja Klara Engels-Perenyi, kes andes lühiülevaate EILCist Eu-roopa tasandil tutvustas põgusalt ka uue programmi perioodi 2014–2020. Nagu ka varem on kuulda ol-nud, siis EILCi kursusi samal kujul uude programmi kavandatud pole. Kuna kursuste korraldamise üksik-asjad pole veel kinnitatud, siis ka-sutasid osalejad võimalust rõhuta-da kursuste korraldamist kindlasti samal kujul ka uue programmi pe-rioodil.

Kokkuvõttes möödus keelenä-dal edukalt. Nii kirjalik kui suusõ-naline tagasiside oli ainult positiiv-ne. Ka korraldajatele jäi hinge suu-repärane emotsioon seltskonnast, kes suhtles ja toimis nädal aega kui üks suur ja sõbralik rahvusvaheli-ne pere.

Kohtumine I. GräzinigaEdna-Helen Verev,raamatukoguhoidja

Viimaseil aastail on akadeemia raamatukogu oktoobris tähis-tanud raamatukogupäevi, kut-sudes külla huvitavaid inimesi.

Tänavu avas ürituse raamatu-kogu juhataja Raile Reigo Virve Osila luuletusega. Seejärel sai sõ-na külaline, Riigikogu liige Igor Gräzin. Kuigi prof Gräzini aeg oli piiratud, sest parajasti käis Riigikogus eelarve arutelu, pidas ta siiski tunnipikkuse huvitava ja emotsionaalse loengu ning vas-tas ka kõikidele küsimustele.

Igor Gräzini sõnul on prae-gu inimesed poliitikast väsinud ja sõna „poliitik“ on saanud ne-gatiivse varjundi nii Eestis kui Venemaal. Ka telesaate pealki-ri „Omakohus“ näitab, et mida-gi on valesti: inimesed ei usal-da kohtuid, vaid omakohut. Mo-mendil puudub eesmärk, mille nimel ennast ohverdada, möö-das on aeg, mil elati eesmärgist eesmärgini. Tuleb mõelda ka sel-lele, et elu pole ainult ehitamine, elu on ka elamine.

Praegusel ajal on probleem see, et noored ei tunne ajaloo-lisi isikuid, ei tehta vahet Stali-nil, Brežnevil, Rüütlil või Vainol. Kuperjanovit siiski teatakse, aga ei mõisteta, miks nõukogude ajal tema hauale lilli viinud tudengid ülikoolist välja visati.

Juttu oli ka sellest, kuidas Ees-til on kõigest hoolimata veda-nud, sest raskustele vaatamata on riik olemas.

Inglise keele mõjudest eesti keelele rääkides tõi külaline mit-meid huvitavaid näiteid. Selgus, et väljendi „lehmakauplemine“ tõi poliitikasse Jaan Tõnisson, kes ütles, et Toompeal peabki käima

lehmakauplemine. Tookord pol-nud aga sellel väljendil halvusta-vat varjundit, Tõnisson pidas sil-mas seda, et poliitikas peavadki toimuma läbirääkimised.

Kõne all olid veel kodaniku-ühiskond, Eesti rahvuslik kapi-tal ja põhjused, miks elektri hind tõuseb.

Loeng lõppes humoorikalt – Igor Gräzin teatas, et riigikogus võiks olla vaid 31 liiget, sest siis ei segaks keegi Reformierakon-da.

Külalisel oli aega ka küsimus-tele vastata. Sigrit Lillestet huvi-tas, mida on andnud saated Ai-var Riisaluga. Igor Gräzinile ole-vat need saated unikaalne koge-mus: kuna nad kahekesi moo-dustavad 2% riigikogust, seega peavad nad oma arvamusi alati tõsiselt kaaluma ja jälgima. Lau-ri Tabur küsis arvamust Eesti po-liitilise eetika kohta. Prof Gräzi-ni arvates võib see probleem olla ainult mõne kohaliku omavalit-suse tasandil. Ramon Loik tun-dis huvi raamatu osatähtsusest tänapäeva kõrghariduses. Igor Gräzin nentis, et praeguste tu-dengite üldintellektuaalne baas on madal. Tekkinud on nn kliki-põlvkond, kes klikkides otsib in-fot ainult internetist. Professo-ri arvates tuleks tehnoloogiakul-tusest samm tagasi astuda. Ene Puhm soovis teada, kus peaks kõrgkoolis asuma raamatukogu. Vastus oli: raamatukogu peab olema seal, kus on lapsed.

Edasi jätkus jutuajamine maitsvat torti süües.

Reedel, 5. oktoobril peeti Murastes akadeemia meistrivõistlused korv-pallis.

Osales 4 meeskonda. Ülekaalu-kalt tuli võitjaks PPK, kus mängisid Rait Mölder, Heimar Juhanson, Silver Hanikat, Riho Saponenko, Nikita Golovin, Aleksandr Listov, Martin Meeksa, Karl -Johan Kaa-repere, Martin Adamson ja Rain Tiirik. Teiseks tuli justiitskol-ledži I meeskond (Jamnes, Sults, Altermann, Laanemäe, Kendaru, Kitsing) ja kolmandaks finants-kolledž (Juul, Pedder, Võlli, Väin-aste, Nurklik), jättes neljandaks jus-tiitskolledži II meeskonna (Poll, Ameerikas, Klaar, Kunts, Kruus-maa, Mai). Päästekolledž kahjuks meeskonda kokku ei saanud.

* * *Eesti meistrivõistlustel lamades

surumises 13. oktoobril saavuta-sid meie spordistipendiaadid oma kaalukategooriates häid tulemusi – Eli Viielo (PPK) sai 2. koha (ab-soluutarvestuses 4. koht) ja Jaano Saar (JK) oli oma kaalukategoo-rias neljas.

* * *Pühapäeval, 21. oktoobril toi-

munud Eesti meistrivõistlustel saa-vutas Eli Viielo naisjuunioride athletic fitnessis esikoha (rippes kä-tekõverdused – 17 korda, triitsepsi surumine – 19 korda, 1000 m sõudeergomeetril ajaga 3.50,0) ja armliftingus 3. koha tulemusega 42,5 kg.

* * *21. oktoobril Tartus peetud üli-

õpilaste judo meistrivõistlustelt tõi akadeemiale kehakaalus –66 kg Kalle-Priit Peebo kuldmedali ja –81 kg meeste seas Tarmo Habe pronksi (mõlemad PPK).

20. septembril toodi PPK Muraste kooli laost välja malendid, male-lauad, kellad ja kabenupud, mis peaaegu kolm aastat tagasi sai pä-rast piirivalvekolledži viimast tur-niiri 2009. aastal sinna peitu pan-dud.

Nüüd oli taas aeg selgitada meistrid nii kiirmales kui välkka-bes. Turniirile registreerimine al-gas septembri algul, kui valmis sai võistlusjuhend ja määratud kohtu-nikud.

Esialgu oli registreerituid vähe ja turniir tõotas kiiresti läbi saada, aga kui mängitud olid esimesed kabe- ja malevoorud, kasvas osalejate arv

ligi kolmekordseks.Turniir kestis üle nädala ning

pakkus paljudele ka naeru ja lõ-bu. Turniiril osalesid peale kadet-tide ka kolledžitöötajad Paikuselt ja Murastest. Kuna turniiri üks ees-märke oli male ja kabe populari-seerimine ning arendamine, siis see eesmärk sai kindlasti täidetud. Lisaks aitas turniir kaasa ka esma-kursuslaste ja vanemate kadettide tutvumisele.

Kiirmale võitis Jaan Käos ja välk-kabe Hanno Hantson.

Lauamängud MurastesKaarel Jaas,

BS090

M E I E J U U B I L A R E T Ö Ö J U U B I L A R E 5. novembril tähistab Väike-Maarja päästekooli haldustalituse koris-

taja Urve Hiiemäe, 9. novembril päästekolledži tuleohutusjärelevalve õppetooli juhataja-

lektor Alar Valge,10. novembril PPK haldustalituse kokk Maire Raukas ja23. novembril päästekolledži inseneriainete ja matemaatika õppetooli

lektor Lea Pallas oma 60. sünnipäeva.

20 tööaastat SKAs saab majutusadministraatoril Helve Sirgel täis 5. novembril.15 aastat tööd täitub PPK lektoril Piret Teppanil 2. novembril ja koris-

tajal Žanna Läänel 3. novembril.5 tööaastat täitub Muraste kooli kokkadel Maire Raukasel ja Marta Roostel ning puhvetipidajal Tiiu Tammarul 4. novembril ja

Väike-Maarja päästekooli kokal Rita Õiglasel 5. novembril.

me paljuski vastuseid pigem enda küsimustele, kas see, mida me tee-me, on ka alustõdedes nii ette näh-tud. Elik, kas me teeme õigeid asju? Üldjoontes me ju teame, et loomu-likult ei liigu me oma töises karjää-ris vales suunas, aga peenhäälestu-seks kulub teadmine ikka ära.

Teisalt muidugi filosoofiline tee-

maarendus riigi nõudmistest, eel-kõige kõrgete ametnike haridus-tasemele. Teinekord meenutab see klassikalist lauset: „Eestlane peab õppima kui hull!“, mis tänapäe-val on asendunud mõistega „elu-kestev õpe“. Tundub vahel ka rii-gi nõudmiste kohta käivat. Ühtpi-di hea, et sunnitakse täiskasvanud inimesi lisaks õppima – mis sa ik-ka teed, kvalifikatsiooninõue vajatäita. Teisalt peaks riik arvestama väliskeskkonna mõjusid riigi tee-nimisele. Umbes aasta enne aka-deemia loomist sai alguse iseseisev Eesti riik. Riigiametite ülesehitusel osalesid tollal täpselt need inime-sed, kes riigi rajamisse panustada soovisid. Algul vanemad ja auväär-semad ametnikud, kes aga 90. aas-tate teises pooles hakkasid vaikselt nooremate kolleegide vastu vahe-tuma. Riigi toonane sisejulgeoleku-poliitika seisnes ju riigiteenistujate koolitamisele keskendumises. Ehk-ki ilmselt vähesed visionäärid seda tollal endale teadvustasid, rääkima-

ta sellest, et ühiskonnas selgitada jõudsid. Oli ju ka Sisekaitseakadee-mia nagu koondkool eri valdkon-dade riigiametnike ettevalmistami-sel: esimestel aastatel ju kaitseväela-sed ja piirivalvurid ühtse kaitsekol-ledžina akadeemia koosseisus. Po-litseinikud, uurijad, maksu- ning tolli- ja vanglaametnikud said esi-

mesel kahel akadeemia-aastal nii teoreetilise kui praktilise sõjalise väljaõppe. Pärast nelja-aastast koo-litust 1996. aastal saadeti meid sise-julgeolekusüsteemi. Saadeti mõtte-ga – teist saavad juhid! Akadeemia esimese rektori, professor Eduard Raska eesmärk on tänaseks täitu-nud. Mitmed meist töötavad nüüd tänu õpingutele ja pikaajalistele kogemustele süsteemis juhtivatel kohtadel. Ja muide, kellelegi ei an-tud kõrgeid kohti kohe kooli lõpe-tamise järel, ikka ise tuli ennast näi-data ja tõestada. Kõigil meil oli 90. aastate lõpus värskete riigiametni-kena ikka tõsine dilemma – luba-ti ju juhiks!

Eelmise hariduse sain ma aka-deemiast nelja aastaga! Nüüd aga hakkasid juhtivatel kohtadel kehti-ma magistrikraadi nõuded…, nii tuligi koolitee jälle jalge alla võt-ta. Ja üheks põhjuseks on otse välja öeldes just see, et riik on ametnike õigustatud ootustele taas kord ühe lisatingimuse seadnud. Seda me ei

tea enne, kui ajalugu näitab, kas sel-line nõudmiste seadmine on ka rii-gi seisukohalt õigustatud või mit-te! Lihtsalt, lubage avaldada täiesti isiklikku arvamust, et juhtida saab personali ka muud moodi vali-des kui ainult koolitunnistuse järgi. Austan väga paljusid arukaid amet-nikke, kes riigi heaks juhtimistööd teinud tänaseks ehk näiteks küm-mekond aastat. Teenistus on se-ni läinud hästi, arenenud on orga-nisatsioonid ja seeläbi ühiskonna-le pakutav teenus. Ilmselt on see ik-ka ka nende juhtide teene. Muide, mitmel neist endal polegi magistri-kraadi! Kas nad 2015. aastal enam ei kvalifitseeru?

Kakskümmend aastat hiljem ei ole lihtne kooliteed jalge alla võt-ta. Esimestel päevadel kaela sada-nud õppemaht on aukartustäratav. Nii mõnegi sisseastunu nägu muu-tus üsna tõsiseks. Eks ta ole – pä-ris kehv tunne on uue loengu al-guses kohe teada saada, et „eksam on detsembris“! Võtab ikka tuju ära küll, et sisseelamiseks eriti aega ei anta. Kohe virutati suur raamatu-virn lauale – lugege neid! Nimeki-ri kirjandusest tundub aga nii pikk ja perspektiivi arvestades peab raa-maturiiuli ühe püstaku nähtavasti tühjaks tegema. Registreeruge sin-na ja teise kohta. Referaatide esita-mise tähtaeg on selline ja selline … Mul pole veel päevikutki, kuhu ko-duseid ülesandeid märkida! Sa-mas hoiab kool meid ikka noore-na. Ja parafraseerides tuntud ütlust: „Kõik, mis ei tapa, teeb tudengiks!“

REK TORI VEERG(Algus 1. lk)