KülakiriL i i k u m i s e k o d u k a n t a j a k i r i

Mobiilne Maapäev • Noortevahetus • Õpiringid

Ideest ettevõtteni • Külamajad luubi alla • Maapäeva mõttekojad

Oktoober2011

2

Sisukord4 Mobiilne Maapäev

6 Noortevahetus

8 Õpiring: Ise tehtud,

hästi tehtud!

10 Lood maakondadest

12 Ideest ettevõtteni

13 Külamajad luubi alla

14 Maapäeva mõttekodade

kokkuvõtted

15 Rista käed

Külakirja tellimisi võtab vastu Liikumise Kodukant kontor.Tellija aadress, nimi ja kontakttelefon tuleb teatada: kodukant@kodukant.ee või posti teel Sirge 2, Tallinn 10618.

MTÜ Eesti Külaliikumine KodukantAadress: Sirge 2, Tallinn 10618, EestiToimetus: Heleriin Jõesalu, Külli Vollmer, Kaie Toobal, Kaija KõivKorrektuur: Lea ArmeFotod: Liikumine Kodukant arhiiv, Sven Puusepp, erakogudKujundus: Sven PuuseppTrükk: Paar OÜTiraaž: 2000, ilmub 6 korda aastas

Meenutusi Olustvere hoidistemessilt1. Marika Vartla noppis kõik esikohad.2. Lääne-Virumaa parima supi jagajad – Kodukandi eripreemia.3. Kodukant Viljandimaa hoidised.

1

2

3

3

14. oktoobril lõpeb õuesõppe aasta, mis algas 14. aprillil kõigile tuntud lauluga “Juba linnuke-sed” ja viib õppurid taas toa poole lauluga “Lap-sed tuppa, Jüts, kus aabits”. Õuesõppe päev 14. aprill on rahvakalendris künnipäev, muistses Põh-jala kalendris on see suveööde päev. Sel päeval lahkuti talveküladest karja- ja marjamaadele ning kalavetele, liikudes ringi üle avara maastiku, ko-gudes varusid aasta pimedaks pooleks. Tuppa õppima minemise päev 14. oktoober on vana-rahvakalendris kolletamispäev ja Põhjalas talve-ööde päev. Selleks ajaks seati end taas paikselt sisse talvekülades, vestes lugusid, mõistatades ja joiates imelistest paikadest, mida suvel kogeti ja tundma õpiti. Õppimise algne, muistne tähendus on kogemine kõigi meeltega. Suvel maastikul rin-gi liikudes on kõik meeled valla kogemiseks ehk õppimiseks. See on see, mida meie külarahvas

jätkuvalt teeb. Talveöödega koos saabub aeg ko-getu mõtestamiseks ja mõistmiseks.Muistne mõistatamislaul algab sõnadega:

Mõista,mõista, meeli tarka, Looda, looda, loona tarka!

Need kaks laulurida kätkevad võtit õppimise sü-gavamast olemusest. Õppimisel on kaks poolt. Esimene, mõistmine, toimub meelega. Teine, tai-pamine, juhtub kogemata, lugude kaudu. Mõista saab meelt mõlgutades. Taipamisele saab vaid loota, sest lugusid vestes tärkab lootus. Meil, küla-rahval, on kõik eeldused sügavaks ja tõeliseks õppimiseks. Kasutagem seda ning õppigem koos meid hoidva maa ja maastikega!

Nii nagu koolilastel kõik on uus septembrikuus, on olukord uus ka Kodukandi noorte valdkon-nas. Mina, Piret Konsap, alustasin tööd noorte valdkonna juhina. Minu eelkäija Kaija Kõiv len-das koos rändlindudega mujale talvituma. Siiski mitte lõunamaale, vaid üsna põhjamaisele Ing-lismaale. Oma tegemistest räägib ta ise, plaani-de kohaselt võib teda aga edaspidigi Kodukandi ettevõtmistel kohata.

Olgugi et olen Kodukandi ridades uus, jätkan juba käimasolevaga – kohe-kohe on toimumas iga-aastased Kodukandi Noortepäevad, lõpule on vaja viia noorteprojektid „Uued luuad“ ning

„Miks me seda teeme?“. Detsembris on oodata Külakirja noorte-eri. Kõikide nende tegevuste käigus loodan teiega kohtuda ja usun, et mõtle-me üheskoos välja ja viime ellu mitmeid uusi ja toredaid projekte.

Väikelinnas Haapsalus kasvades ja elades, kuid üksjagu ka Eestis ja maailmas ringi rännanuna olen mõistnud, et huvitav ja võimalusterohke elu ei sõltu mitte elukoha suurusest, vaid enese ettevõtlikkusest. Kõiki huvitavaid võimalusi teie kodukohtades tahaksin koos teiega avastada ning tutvustada teistelegi.Kohtumiste ja tegutsemiseni teie kodukandis!

Mikk SarvKodukandi vaimne isa

Piret KonsapKodukandi noorte valdkonna juht

„Mõista, mõista, meeli tarka ...“

Tere, Kodukandi pere ja eelkõige noored!

4

Sirje VinniLiikumise Kodukant

juhatuse liige (2000-2011)

Seekordse väliskülaliste õppereisi idee tuli loogilise jätkuna esitlusele meie Maapäeva-dest, mille tellis PREPARE* Rootsi Maapäeval ettekandmiseks, ning sama võrgustiku poolt välja antud raamatule, kuhu olin kirja pannud põhjaliku ülevaate meie maapäevade ajaloost ning samm-sammult kõik nende organiseeri-misse puutuva. Nii saigi tehtud PREPARE-le ettepanek panna Maapäevade projekti teoo-riaosale punkt praktilise osaga Eestis.Väliskülalisi oli kokku 39 – Poolast, Rootsist, Bosniast, Belgiast, Slovakkiast, Sloveeniast, Leedust, Hollandist, Türgist, Serbiast, Saksa-maalt, Lätist, Ukrainast, Soomest, Iirimaalt ja Tšehhimaalt. Õppereisi eesmärgiks oli tut-vustada läbi seekordsete maapäeva teemade seda, kuidas ideed küladest tegelikult maa-päevale jõuavad ja mis neist edasi saab ning ka suurürituse läbiviimisega seotud korral-duslikku poolt. „Mobiilse Maapäeva“ huvior-biidis olid külade ja vabaühenduste koostöö

kohaliku omavalitsusega, elukestev õpe, kaa-samine, külade kultuuripärand ning ettevõtli-kud inimesed külades.Ühtekokku külastati kuut ettevõtmist: 1) Met-sanurme kui hea näide edukast koostööst küla ja vallavalitsuse vahel; 2) Kohila Kooli-tuskeskus, kus targalt planeerides on tehtud võimalikuks nii huvihariduse pakkumine las-tele kui ka täiskasvanute õpe; 3) Prandi, Aas-ta Küla 2011, on kindlasti kaasamise super-näiteks; 4) Laupa Põhikooli (mõisakool) juhid on teinud suurt tööd kohaliku (kooli)kultuu-ri säilitamisel ning hariduse andmise lapse-sõbralikuks muutmisel; 5) Pärnjõel sai näha nii-öelda kolm ühes ettevõtmist – ühes majas tegutsevad Pärnjõe Põhikool, MTÜ Kolm Küla ja Pärnjõe Rahvamaja. Nad on kõik selle nimel tegutsenud, et hoida ja edasi arendada vana-vanemate kultuurivarandust; 6) Rõudes sai näha kohalike inimeste aktiivset tegutsemist sotsiaalse ettevõtluse vallas.

4

Mobiilne MaapäevÕppereis IX Maapäeva väliskülalistele

Augustikuu algus koos Eesti Külade IX Maa-

päevaga oli suur õppimis- ja avastamisretk

nii selles osalenud külaliigutajatele kui

ka meie sõpradele välisriikidest.

5

Õppereisil osalevad välismaalased Tuhala nõiakaevu uudistamas

„Mobiilsel Maapäeval“ ei puudunud ka oma töötoad, kus nähtut arutati ja kokku võeti, sest huvi oli kõigis paikades suur ja küsimusi hulga. Väliskülaliste reis lõppes 5. augustil rahvusvahelise konverentsiga, mille põhirõhk oli maapäevade organiseerimise kogemuste jagamisel. Anti ülevaade PREPARE projek-tist Maapäevad, esitleti samanimelist raama-tut ning Rootsi, Soome, Hollandi, Slovakkia ja Eesti said võimaluse välja tuua oma eripärad, edulood ja probleemid sellise võimsa ko-danikuühiskonnna foorumi pidamisel. Samuti kuulati ka reisi jooksul toimunud töörühmade kokkuvõtteid ja nagu Maapäeval kohane – vaadati ka tulevikku ning arutleti küsimuste üle, mis on seotud maaelu arengu järgmise programmperioodiga 2013–2020. Kodukant peab oluliseks, et sellise suurürituse koge-mus laieneks võimalikult paljudesse Euroopa maadesse, kuna see on selgelt tõhus vahend kodanike arvamuse edastamiseks otsusta-jatele, kui seda tulemuslikult organiseerida ning järjepidevusele rõhku panna.Sellepärast on kasulik üksteiselt õppida!

*PREPARE – EL liituvate riikide maaeluorganisatsioone toetav võrgustik; Kodukant üks algatajatest ja liige

DG Agriculture

Krista Kõiv ja Sirje Vinni Maapäeva osalisekoti sisu avastamas

66

Noortevahetus „Let’s meet in the forest“

Noortevahetuse idee tekkis meil sõpradega kohvikus muljetades. Mõtisklesime, kuidas elu kodukandis põnevamaks muuta – huvitavana tundus mõte noortevahetuse korraldamisest. Esialgu pidasime ettevõtmist utoopiliseks – selle teostamine tundus esmalt küllaltki ras-ke, mitte kellelgi meist ei olnud kogemusi suurürituste korraldamisega ning hirmutav oli mõte vedada seda inglise keeles. Enne lahku-minekut otsustasime ikkagi uurida Euroopa Noorte kodulehelt toetusvõimalusi. Kui sel-gus, et rahaliste vahendite taotlemine ei olegi nii keeruline ning taotlejaks võib olla ka sõp-ruskond, oldi idee elluviimise osas kohe ühel nõul.

Noortevahetuse põhiideeks valisime „Kesk-kond ning õppimine läbi aktiivse tegevuse”, mida toetas ideaalselt valitud toimumiskoht, keset metsi Muraka Looduskaitse ala lähedal asuv Oonurme küla, kus tegeletakse aktiivselt

lendorava kaitsega. Projekti nimeidee saime rahvusvaheliselt metsa-aastalt, mille loosung kõlab „Kohtume metsas“. Olemasolevate kontaktidega saime endale partneriteks Läti, Küprose, Hispaania, Saksamaa ja Itaalia.

Kokku oli meid 31. Kaheteist päeva jooksul õpiti tundma nii Eesti kui välisriikide loodust ja ohustatud looma- ning taimeliike, tehti lä-hemat tutvust lendoravate igapäevase elu-ga, õpiti liblikate sirutamist, peeti arutelusid keskkonnaprobleemide üle ning tutvuti üks-teise kodumaa ja kultuuriga. Käidi Toilas telki-mas, räätsadega Muraka rabas, ekskursioonil Rakvere linnuses, külastati Kohtla Kaevan-duspark-Muuseumi.

Mida õppisime? Projekti elluviimine oli meie vabatahtlik töö, mis tähendab, et töötasu me ei saanud, küll aga midagi väärtuslikumat – suurepärase kogemuse. Noortevahetuse

Kadri Rennelprojekti eestvedaja

8.–19. augustil toimus Ida-Virumaal Oonurme

külas rahvusvaheline noortevahetus „Let’s

meet in the forest“, mille korraldajateks

oli seitse Eesti noort.

77

Hei, noor! Kui tunned, et noortevahetuse korraldamine oleks ka Sulle põnev välja-kutse või sooviksid rohkem informatsioo-ni võimalustest oma ideed ellu viia, siis uuri kodulekülge: http://euroopa.noo-red.ee/voimalused

korraldamisega õppisime, kuidas kirjutada ja juhtida projekti, mõistsime, mis ja miks on tähtis programmi koostamisel ning kuidas arvestada paljude ini-mestega. Põnevust avas-tamisel jätkus aga veelgi – välismaalastega koos elades tunnetasime, kui erinevad/sarnased oleme ja tõdesime, et sellega tuleb juba varakult ar-vestada. Näiteks lätlased, ükskõik kui palju me ka nende üle nalja ei viskaks, on meiega väga sarna-sed. Meil on ühesugune huumorimeel, ühesugu-sed arusaamad elust/loodusest ja lätlaste rah-vustantsuks on muide kaerajaan. Projekti jook-sul polnud harv, kui mõne lätlasega kogemata eesti keeles rääkima hakkasid. Küproslased see-eest on hoopis teistsugused. Nad on harjunud luksusega ja kogu aeg autoga sõitma. Näiteks tekitasid nad suure paanika, kui avastasid, et viietunnise räätsamatka jook-sul ei saa nad kasutada WC-d. Matka lõpuks

olid nad aga väga rahulolevad ja ei soovinud rabast lahkuda. Itaallased ja hispaanlased on omavahel sarnased. Nad saavad üksteise kee-

lest aru ja on meie jaoks huvitavalt lärmakad, aga paraku hilinevad kogu aeg. Viimane oli ka noor-tevahetuse ajal suureks probleemiks. Sakslased olid perfektsed – neil oli kõik alati tehtud, nad olid õigel ajal kohal, kõigega rahul ning mõistvad.

Olgugi et kultuuride va-helised erinevused te-kitavad vahel arusaa-matusi, muudab see projekti käigu palju hu-vitavamaks, avardab kõi-gi silmaringi ning annab võimaluse uue avastami-seks. Kokkuvõtvalt jäid nii Eesti kui ka välismaa noored noortevahetuse-ga väga rahule.

Kadri Rennel, Liisi Saapar, Riina Rääbis, Klaudi Kuznetsova, Eveli Lehtsalu, Elli Kalju, Kerli Lille

Noortevahetus mängib pimesikku.Jajah, pimesikku!

8

Peamine on ikka see koostegemise lust!

Õpiring – Ruusa mehed liikumaÕpiringi juht Jaanika Kogri, tantsude juhenda-ja Piret Varjund

Mis on teie õpiringi peamine eesmärk, teid ühendav huvi?

Meie peamiseks eesmärgiks on tuua Ruusa kandi mehed välja igapäevarutiinist ja panna nad liikuma – mehed tantsima! Terves kehas terve vaim! Mida vahvat olete seni teinud?

Käisime koos matkal, sportisime metsas, aga kõige rohkem muidugi tantsime. Oleme omandanud juba mitmed tantsud. Naiste abi-ga õmblesime ka tantsukostüümid. Lavarist-sed saime peol naaberkülas ja ühel juubeli-peol.

Mida olete õppinud?

Oleme õppinud 6 show-tantsu ja peagi looda-me saada esinemisküpseks. Enne tantsimise alustamist eelneb põhjalik soojendustreening erinevatele lihasgruppidele.

Õpiring – Suvised sättimisedvanas rehemajasÕpiringi juht Aune Mark

Mis on teie õpiringi peamine eesmärk, teid ühendav huvi?

Meie õpiringi liikmed on seotud ühise huviga maa-arhitektuuri ning traditsiooniliste ehitus-materjalide ja ehitusvõtete kasutamise vastu. See on välja kujunenud reaalsest vajadusest tegelda konkreetse teemaga algusest lõpuni.

Heleriin Jõesaluprojektijuht

Projekti „Õpiring: Ise tehtud, hästi tehtud!“

raames tegutseb üle Eesti 24 õpiringi. Uudis-

tame, kuidas neil läheb! Uuri rohkem projekti

kodulehelt http://opiring.edicypages.com

9

Üheskoos, kaustad korda!Projekti „Üheskoos on kindlam“ raames on meie maakonnaühendused märtsikuu koge-muspäeval saanud näpunäiteid, kuidas korras-tada organisatsiooni dokumentatsiooni ja luua vabavaral põhinev koduleht ning laadida sinna materjale üles. Toona tekitas osalejates palju elevust praktiliste oskuste omandamine sot-siaalmeedia kasutamisel.Meie projekt keskendub ühenduse sisemise võrgustiku arendustegevusele, üheks eesmär-giks on materjalide talletamine järgnevatele põlvedele läbi külaliikumise dokumentatsioo-ni korrastamise ja tegevuste koondamise kro-noloogilisse järjestusse. Kui Olustvere Hoidis-temessil panid perenaised purkidesse oma retseptide järgi vaaritatud head-paremat toi-

dupoolist, siis meie sätime täpse korra alusel dokumente kaustadesse. Plaanime oma pro-jekti raames aidata ühendustel aasta viimase kvartali jooksul korrastada dokumendid ja pan-na need süsteemselt paika. Selleks, et kõik õn-nestuks, annab projektijuht kõikidele liikmes-organisatsioonidele juhiseid kohapeal. Kaasas on ka projekti koolitusjuht, kes on koostanud praktilised näpunäited, kuidas tulla toime vir-tuaalmaailmas pakutavaga võrgustiku töö lihtsustamiseks ning omavahelise suhtlemise mitmekesistamiseks. Kõik ikka selleks, et meie võrgustik oleks nähtav ja ajakohaselt toimiv.

Jääme põnevusega ootama meie ühiseid toimetamisi!

Kaie Toobalprojektijuht

Tavaliselt on sellealased koolitused kallid ja katsetamiseks pakutakse vaid väikseid pinda-sid. Meie tahame üheskoos aga suuri asju teha! Peamiseks tegevuseks on vana kerisahju kallal toimetamine ja see ongi meie SUUR asi. Mida vahvat olete seni teinud?

Eelmise aasta õpipäevadel said tehtud esime-sed tööd ahju uuele elule aitamiseks. Need olid teooriaga alustades ja totaalse tahmatamisega lõpetades kahe tiheda talgupäeva tegemised – reheahju tüüpidega seotud ajaloo tundmaõp-pimine EVM teaduriga teejuhiks, meie reheahju olukorra hindamine, kerisekivide väljavõtmine (kõik nii, nagu vanasti tehti), kolde puhastami-ne jne. Tänaseks on mõned tööd pooleli, kuna õppimise käigus on tekkinud mitmed uued mõtted. Praegu on käsil vana kerisahju sise-seinte tahmast puhtaks harjamine, koldesse uue sisu ladumine ning lee põhja korrastami-ne. Parandatud on ahjusuu kaar ja praod ahju tagumises seinas. Vahepeal tegime kiire poo-lepäevase puitpindade õlitamise õpingu. See-kord sai igaüks koolitajale oma küsimusi ning teadmisi esitada.

Mida olete õppinud?

Peamine on ikka koostegemise lust! Niisama võib ka kokku saada, kui aga midagi ühiste

mõtete ja oskustega tehtud saab, on kindel, et päev on korda läinud. Kindel on ka see, et ise nuputades võib asja tegemine palju roh-kem aega võtta ja tuju enne valmimist päris ära minna. Koos tehes on nõuandjad ning vähema-te oskustega kaaslased kõik ühiselt asja kallal – mitu pead on ikka mitu pead! Ja muidugi ka kõik need muud pajatamised ja naljad, mis asja juurde käivad!

Käed külge ja kerisekivid välja

10

Kahepeale kokku juba 1325

Sünnipäevahommik algas Lau külas endise Ingliste vallapiirkonna esimese külakoolimaja asukohas mälestuskivi avamisega, mille tahv-lil kiri „Lau kool 1870–1922“. Peale külavanem Aare Hindremäe tervituskõnet eemaldas riide kivilt sama küla noormees Mihkel Jõulu, kes sügisel ainsana Lau külast kooliteed alustab. Samas koolis õppis 90 aastat tagasi ka poi-si vanavanaisa. Keskkooliaegsele kodu-uuri-muslikule tööle tuginedes andis põhjaliku üle-vaate Lau küla haridus- ja kultuurielust Linda Jõgi. Koolihoonest, millest tänaseks vaid vun-dament säilinud, rääkis küla endine elanik Lilli Uusen, kes oma noorusajal koolihoones elas. Kivi õnnistas sisse Juuru koguduse kirikuõpe-taja Tauno Kibur. Pärast küünalde süütamist läitsid oma tõrvikud juba ka naaberkülade Ingliste, Pae ja Saidapere külavanemad ning ühiselt suunduti Tori hobustel Inglistele, kus peale lipuheiskamist haridus- ja kultuurikes-kuse ees süüdati jõesaarel Lau külast kaasa toodud tõrvikutuledest lõke.

Külade ühissünnipäev jätkus Ingliste pargis ettevõtmisega „Tori hobusega Raplamaal“,

mis toimus Inglistel juba viiendat aastat. Vä-simatult on seda üritust kõik need aastad vedanud Lau küla Madise talli perenaine Eve Haggi. Päeva teises pooles toimusid külade-vahelised sportlikud mõõduvõtmised jalgpal-lis ning spetsiaalselt päevajuhi poolt koos-tatud võistlused külavanematele. Avatud oli käsitöölaat, tegevust jätkus nii lilleseadjaile kui lastele. Renoveeritavas Ingliste mõisa ai-das oli avatud Tiina Linamägi poolt üles sea-tud näitus vanadest riietest, tarbeesemetest ning piirkonna ajalugu tutvustavad stendid. Eakamale rahvale pakkus huvi Jüri Metssalu ettekanne Juuru kihelkonna Ingliste piirkonna kohapärimustest. Õhtu jätkus Ingliste pargis vahupeoga, tantsuks mängis oma küla an-sambel Ingle. Registreerimislehtedele kogu-tud ligi 700 nime andsid kinnitust, et külapäev läks igati korda.

Külapäeva pearahastajaks oli Raplamaa Part-nerluskogu läbi LEADER-programmi, lisaks paljud kohalikud ettevõtted ning külaelanike ühiskondlikus korras toimunud talgutöö.

Aare HindremäeLau külavanem

16. juulil tähistasid Juuru kihelkonnas Kehtna vallas

kaks naaberküla ühiselt oma sünnipäeva. Taani hin-

damisraamatu andmeil täitus esmamainimisest

Lau külal 770 ja Ingliste külal 555 aastat

11

26. juulil oli bussitäiel Järvamaa külainimestel võimalus ringi sõita Harjumaal, täpsemalt Anija, Kõue, Kose, Rae ja Raasiku vallas. Tegemist oli MTÜ Kodukant Järvamaa traditsioonilise suvise õppereisiga, mille eesmärgiks oli pakkuda oma liikmetele kokkusaamis- ja avastamisrõõmu, näha ilusaid ja huvitavaid Eestimaa paiku ning saada uusi kogemusi ja kontakte oma kandi külaliigutajatele. Õppereisi programmi koos-tas Patika külavanem Margus Vain, kes oli järvakatele kogu pika päeva ka tubliks giidiks.Hommik algas Anija vallas Voose külas, kus külaakti-vistid edendavad kohalikku kultuuri- ja seltsielu koos-töös rahvamajaga. Viimaste aastate ettevõtmiseks on külaseltsi eestvedamisel era-maadele rajatud suur ja avar küla kooskäimiskoht, kus asuvad laululava, katusealune pikkade laudade ja pinkidega, külakiik, madal seiklusrada, mat-karajad jne. Populaarseks suurürituseks, mida külastavad paljud inimesed kaugemaltki, on ta-lispordipäev. Vooselt sõideti edasi Kõue valda Võtikmetsa turismitallu, kus alles mõned päevad varem oli avatud hobikoda käsitööhuvilistele. Muljet aval-das turismitalu hoonetekompleksi ja lähiümbru-se ilu ning maitsekus. Huvitav oli see, et õue ku-junduselementidena oli mitmel pool kasutatud sellised vanu asju, mis mõnes teises majapida-mises suure tõenäosusega metalli kokkuostu on rännanud. Ringsõit jätkus Kose vallas, kus külastati Roo-goja elulõngade talu, Tuhala Looduskeskust ning Polli mini-loomaaeda. Seejärel viidi kogu reisiseltskond lõunatama Patika külavanema talumaadel paiknevale külaplatsile. Pärast ko-sutavat lõunasööki veedeti järgmised tunnid Rae vallas Lagedil, Eesti Vabadusvõitlejate

Muuseumis. Kohtumine muuseumi rajaja Johan-nes Tõrsiga jättis unustamatu mulje kõigile, see oli midagi sellist, mida on raske kirjeldada või ümber jutustada. Ilma liialdamata on tegemist elava ensüklopeediaga, kes on suuteline tundide kaupa erinevatest sõjasündmustest jutustama ja

üliemotsionaalselt muuseu-mit tutvustama. Harjumaa külastuspäev lõppes Raasiku vallas, kus Aruküla Kultuuri-seltsi tegevdirektor Garina Toomingas tutvustas Aru-küla laululava, kultuurimaja ning endises mõisahoones paiknevat waldorfkooli ja nende tegemisi sellise entu-siasmi ja innuga, et inimesed unustasid ennast kuulama pikale ja väsitavale päevale vaatamata. On täiesti aru-saadav, miks just temale on omistatud esimene Harju-maa sädeinimese tiitel.

Õppereisi jäävad meenutama eredad muljed, fotod ning paljudel ka Roogoja talu elulõngad ja viinamarjad. Suured tänud õppereisi etteval-mistajatele ning meie seltskonna vastuvõtjatele!

Riina TrummKKJ juhatuse esimees

Järvakad ratastel

IX Maapäeval läbiviidud Õppiva küla mõttekojas kõlas korduvalt, et just koostegemises peitub õppiva küla üks võtme-tegureid. Kuigi tähtsustati ühtehoidmist ja kogukon-natunnet, tõdeti, et mõni-kord tuleb õppimiseks ja kogemiseks ka oma kodu-kandist välja minna.

Järvamaa seiklushimulised külaliigutajadsõjamuuseumi trepil

12

LEADER-programmi võimalustest:

ideest ettevõtteni

Maaelu arengupoliitika tähtsus ühises põllu-majanduspoliitikas aina suureneb, tähtsus-tades Euroopa maapiirkondades säästvat arengut, sest selle raames tegeletakse nii majanduslike, sotsiaalsete kui ka keskkonna-alaste probleemidega üheskoos. LEADER-programmi on kutsutud ka lähenemiseks, kus vanad ja uued maaeluprobleemid leia-vad uuenduslikke lahendusi. Lisaks on see katselavaks, mille abil tõstetakse kohalikku suutlikkust ning innustatakse maapiirkonnas tegutsejaid leidma uusi viise konkurentsivõi-melisuseks.

Kevadel lõppes Tamsalus LEADER-program-mi toel algatatud ettevõtluskursus “Ideest ettevõtteni”, kus äritarkusi õppis kaksteist inimest, kellest viis on tänaseks loonud oma ettevõtte. Piirkonna probleem on keskmi-sest väiksem ettevõtlusaktiivsus, mistõttu on oluline aktiviseerida ettevõtlusest huvitatud inimesi. Alustati lihtsamatest ülesannetest, nagu enda tutvustamine ja kontaktide loo-mine. Edasi esitasid kursuslased oma võima-

likud äriideed, toimus nende analüüs ja ka omavaheline võrdlus. Samal ajal omandasid nad ka teoreetilisi teadmisi.

Iga kursuslane valis endale lõpuks idee, mille elluviimiseks vormistas tegevuskava. Järgne-sid detailsed analüüsid, eelarvekalkulatsioo-nid, investeeringu vajaduste selgitamine ja äriplaani koostamine koos kaitsmisega. Osa-lejate sõnul avardas kursus nende maailma-pilti, lisas kindlust erinevate ideedega tegele-misel, julgustas, kasvatas eneseusku ja andis juurde väärtuslikke kontakte. “Kolm kursus-last olid oma ettevõttega juba enne alusta-nud ning praegu plaanivad fi rma laiendamist,” rääkis projektijuht Riho Tell. Viis inimest on peale kursuse läbimist loonud oma ettevõtte. Tema sõnul oli see kohalikule omavalitsusele huvitav kogemus, sest seni puudus võimalus ettevõtluskursuste korraldamiseks. Ettevõt-mise käigus kasvas välja idee korraldada piir-kondlik ettevõtlusmess, mille korraldamise põhiraskuse kandis mittetulundusühing PAIK. Üritus oli edukas ja 2011. aastal korraldatakse see uuesti.

Projekti teine osa keskendus ettevõtlusaluste tutvustamisele noortele. Toimus 24-tunnili-ne ettevõtluspäev, mille käigus arendati välja erinevaid äriideid ja koostati äriplaane. Güm-naasiumi õpilastele korraldati ettevõtluskur-sus – mitmed noored leidsid oma äriideega rakendusi noortekeskusele, mõjutades posi-tiivselt piirkonna arengut.

Antud projekti toetati LEADER-programmist, mittetulundusühingu PAIK meetmest „Inno-vatsioon ja oskuste omandamine on allikate allikas“.

Aivar NiinemägiMTÜ PAIK juhataja

Kristiine Adamson, Mari Mets, Piia Evart ja Jaa-nika Korka osalemas toodete müügikoolitusel

13

Külamajad peagi luubi alla

Põllumajandusministeerium on lähiajal tellimas väga olulist uuringut – „Avalikuks kasutamiseks mõeldud objektide mõju kogukonnale ning in-vesteeringute vajadus sotsiaalse ja tehnilise inf-rastruktuuri parandamiseks maapiirkondades”. Uuringu tulemused annavad väga olulise impulsi Liikumise Kodukant, Kodukandi Koolituskeskuse ning konsulentide nõustamisalase töö edasiseks kavandamiseks. Külad saavad samuti olulist ta-gasisidet oma senise töö tulemustest – nende tegemiste mõjust tervikuna Eesti maapiirkonna arengule. Uuringus otsitakse vastuseid muuhul-gas järgmistele küsimustele:

• kas investeeringud külade uuendamiseks ja arendamiseks külameetmete raames on esile kutsunud laiemaid muutusi piirkonna elukeskkonnas ja sotsiaalses kapitalis, sh piirkonna inimkapitalis, traditsioonides, kul-tuurilistes väärtustes, usalduses kogukonnas;

• millised on avalikuks kasutamiseks mõeldud objektide nagu seltsi-, kultuuri- ja külamaja-de kasutamisintensiivsus ning nende elujõu-lisuse kindlustamise ja majanduslangusest tulenevate riskide maandamise võimalused;

• kuidas mõista avaliku kasutuse mõiste sisu külade uuendamise ja arendamise meetme kontekstis, kas näiteks avaliku kasutuse le-pingu raames on toetuse saajal õigus tee-nuse osutamise eest võtta tasu, kui jah, siis

milline peaks olema selle suurus võrrelduna keskmiste turuhindadega (väiksem, sama);

• milline on kogukonnateenuse pakkumise võimalik mõju paikkonnale;

• milline on MTÜde ja sihtasutuste roll maa-piirkonnas uute töökohtade loomisel, sh kaugtöö.

Kutsun üles külaseltse/MTÜ-sid, kes on saanud PRIA abil Euroopa Liidu toetusi investeeringu-teks, kogukonnateenuste arendamiseks, tõsi-selt suhtuma küsitlejatesse, kes teiega uurin-gu läbiviimisel ühendust võtavad. Küsitlemine saab alguse tõenäoliselt juba käesoleva aasta lõpus, jätkudes 2012. aasta alguses. Uuringu lä-biviija selgub läbi riigihanke ja saab teatavaks lähiajal. Uuringu tulemused selguvad 2012. aas-ta suvehakul.Hea meel on tõdeda, et uuringus osaleb ka vä-hemalt üks kogukonna arengu konsulent. Hoia-me teid kindlasti kursis uuringu edenemisega. Põhjalikumalt saab selle kohta informatsiooni Põllumajandusministeeriumist, Maaelu Arengu Osakonnast.Küsi nõuannet!Täna on meil Eestis 12 atesteeritud kogukonna arengu konsulenti, julgustame teid meiega ühen-dust võtma. Kindlasti saate väärt nõu projektide kavandamisel, arengukavade koostamisel, koos-töö arendamisel.

Eha Paaskogukonna arengu konsulent

Konsulent Piirkond Kontakt

Eha Paas Pärnumaa ehapaas@gmail.com

Krista Habakukk Pärnumaa krista@narnia.ee

Silva Anspal Läänemaa silva@anspal.com

Ene Sarapuu Läänemaa ene@kklm.ee

Kadri-Aija Viik Pärnumaa kadriaija@hot.ee

Mare Sikkut Läänemaa maresik@hotmail.com

Larissa Mandel Läänemaa larissa@kklm.ee

Anu-Lii Jürman Läänemaa ajyrman@gmail.com

Lea Lai Läänemaa lea@kklm.ee

Marika Parv Võrumaa marika@vaip.werro.ee

Kristo Kiiker Saaremaa kristo@consultare.ee

Priit Laineste Tartumaa priit@videomeister.eu

14

Eesti Külade IX Maapäeva

mõttekodade kokkuvõtted

Mida saame ise külas teha:• Suhelda, suhelda, suhelda, tunneme ja mär-

kame inimest enda kõrval• Hoiame alal kohalikku toorainet – piim, juur-

vili, aiavili, teravili, vill, liha, munad jne• Kiidame oma inimesi panuse eest, mida nad

on andnud• Räägime lastele lugusid ja kuulame nende

lugusid

Mida saab teha Liikumine Kodukant:• Toetada noori, kes tulevad maale ja alusta-

vad ettevõtlusega. Arendada edasi ideed seadusest „Tagasi maale“

• Korraldada õppereise väljapoole Eestit • Toetada külades ettevõtlikku elulaadi, kor-

raldada külade eestvedajate koolitusi ja rakendada nõustajatena tööle kogukonna arengu konsulendid

• Jätkata Maapäeva toidulaua traditsiooni

Mida saab teha kohalik omavalitsus:• Näeb eelarves ette kindla rahalise protsen-

di külade arendustegevuseks• Tunnustab – märkab vabatahtlikku tööd ja

aktiivseid tegijaid• Kindlustab projektide kaasfi nantseerimise

• Kaasab külade esindajaid erinevatesse ko-misjonidesse

Mida on vaja teha/muuta riiklikul tasandil:• Seista Euroopa Liidus maaelu arendamisele

suunatud toetuste jätkumise eest• Seadustada külavanema statuut • Tühistada või leevendada puhtale kodutoi-

dule kehtestatud piirangud • PRIA annab MTÜ-dele toetuse osas ette-

maksu juhatuse liikmete käendusel ja lü-hendab menetlemise tähtaega 25 tööpäe-vani

Mis saab edasi? Kodukandi üldkogu teeb mõttekodadest lae-kunud kokkuvõtete põhjal ettepanekud Riigi-kogule ja Vabariigi Valitsusele ning kohalikele omavalitsustele. Liikumise Kodukant järgmise kahe aasta suunad seatakse Kodukandile teh-tud ettepanekutest. Kõige kiiremini saame ellu viia neid mõtteid, mida saame ise või koos kü-larahvaga teha. Soovime kõigile jaksu ning sel-get visiooni maapiirkonna arendamisel.

Edu meile kõigile Maapäeva mõtete elluvii-misel!

Maapäeval Tagasi koju toimus kuues Läänemaa külas üheksas mõttekojas elav arutelu, millest võttis osa 355 inimest, neist 30 väliskülalist. Iga teema juures mõeldi, mida saavad teha külad, Liikumine Kodukant või kohalik omavalitsus, mida on vaja teha või muuta riiklikul tasandil. Kokkuvõtted on kodulehel www.maapaev.tk. Sel Maapäe-val said osalejad esmakordselt anda oma hääle kõikide mõttekodade erinevate tasandite ettepanekutele. Iga osaleja märkis kümme temale kõige olulisemat. Rahva poolt enim hääli saanud mõtted on järgnevad.

DG Agriculture

15

Rista käed...Tere, Külakirja nautleja! Ole hea ja pane Küla-kiri lauale ning rista käed enda ees rinnal. Vaa-ta, kas peale jäi vasak või parem käsi. Nüüd proovi ristata käed nii, et käsi, mis enne oli all, jääks peale. Keeruline, imelik, ebamugav – kas pole?!

Variante on alati rohkem kui üks, neid tead-vustades ja praktiseerides on võimalik ennast erinevates olukordades mugavalt tunda. Kodu-kandi noorteprojekt Uued luuad on selles suh-tes tõeline pärl, pannes maapiirkonnas elavad noored katsetama erinevaid meetodeid, võrd-lema erinevaid otsustusprotsesse ning näge-ma endas arutelu juhti – ikka selleks, et mõista, kui mugav on olla aktiivne ja hea kodanik.

Juuli oli tõeline üle-eestiline külakoosolekute kuu. Kolmel korral kogunesid hakkajad maa-noored värkstubadesse, et kogeda ja analüü-sida enda ja oma kogukonna hetkeseisundit ning visandada külakoosolekute plaan kodu-koha tarvis. Sellest veel ei piisanud ning kõik

I värkstoas osalenud noored oli vaja kokku kutsuda 10. augustil Harjumaale, Rae Kultuuri-keskusesse. Miks? Sest käte harjumuspärasest teistmoodi ristamine nõuab järjekindlust, tä-helepanu, harjutamist, enesekindlust, julgust! Tulemas on Kodukandi Noortepäevad ja veel mitmeid võimalusi luuda liigutada, seega hoia silm avatuna ja kõrv pestuna!

Kodukandi noortevaldkond on uute võimaluste ja variantide lainel. Piret tervitas teid esilehel ning olen kindel, et uue noortejuhina oskab ta seda särtsu ja kodukoha armastust hoida, mida Kodukandi Noored alati endaga kaasas kanna-vad. Mina andsin vabad käed enda uudishimu-le ja vajadusele liikuda. Pesitsen Suurbritannias Derby linnas, et õppida tantsima läbi elu ning aidata tulevikus teistelgi leida liikumise ja tant-su abil lahendusi oma probleemidele. Natuke vähem kui aasta pärast olen tagasi juba uute ja täiustatud luudadega pühkimist ootavatel radadel. Nüüd aga tunnistagem tõelist imet, ristates käed teistpidi harjumuspärasest!

Kaija KõivLiikumise Kodukant

noorte valdkonna juht (2010-2011)

SAAME KOKKU!

Kodukandi Noortepäevad toimuvad sel aastal 5. ja 6. novembril Võrumaal, Rõuges. Rohkem infot www.kodukant.ee

Eesti Külaliikumise Kodukant üldkogu toimub 19. novembril 2011. Toimumiskoht on Jäneda külalistemaja, Tapa vald, Lääne-Virumaa.