Eestis on hulk ülikoole, kus on võimalik omanda-

da akadeemilist kõrgharidust. Nende kõrval on ka

koole, mille pakutav toode pole kvaliteetne aka-

deemiline haridus ega ka rakendatav rakendus-

kõrgharidus. Püüd pakkuda akadeemilise haridu-

se lahjendatud analoogi on probleem, mis ohustab

esmajoones head rakenduskõrgharidust.

Kümmekonna aastaga on rakendustudengi-

te arv Eestis vähenenud, kui samal ajal on see arv

akadeemilises õppes üle kolmandiku võrra kas-

vanud. Ilmselt pole hariduselu tasakaalus, kui see

areneb ainuüksi teaduslikuks ja unub siht pakku-

da praktilist õpet, mille järele on ühiskonnas sel-

ge vajadus. Koos avara silmaringiga peavad tule-

ma konkreetsed oskused ja teadmised. Ühiskond

vajab nii küsijaid ja vastuse otsijaid kui ka neid, kes

teavad, kuidas tegutseda ja leitud vastuseid kõigi

hüvanguks ellu rakendada.

Mille järgi on kõige õigem hinnata näiteks Si-

sekaitseakadeemia justiitskolledži lõpetajate pä-

devust? Kas selle järgi, kuidas nad oskavad hinna-

ta vangide riske ja leida vahendeid nende kahan-

damiseks? Või peaksid nad eeskätt suutma impro-

viseerida mõne mõtte teemal, et kui ühiskond la-

hendaks ära kõik muud probleemid, siis kaoks ka

kuritegevus? Justiitskolledž on seadnud eesmär-

giks esimesena nimetatud käsitluse. Vanglateenis-

tuses hinnatakse lõpetanuid selle järgi, kui head on

nad igapäevatöös: kas õpitud võtetega saab vanglas

julgeolekut tagada ja kas leitakse parim moodus,

millega vang seadusekuulekale teele juhtida.

55%il valvuritest ja kontaktisikutest on eriala-

ne haridus, mille andmine on nüüdseks koon-

datud Sisekaitseakadeemiasse. See on hea lähte-

JULGUS OLLA PRAKTILINEKristen Michal,

justiitsminister Viimaste aastate arengud tööturul on muutnud kõrgharidus- ja ametiõppe vajaduse vahekorda. Järjest enam kõrghariduse omandanud noori as-tub ka kutse- või rakenduskõrgkoolidesse ametit õppima. Buumiaastate tööjõupuudus tõstatas va-jaduse praktiliste oskustega spetsialistide järele ja ka kriisiajal on just erialaõppe läbinud paremas olukorras kui paljud ülikooliharidusega inimesed. Sisekaitseakadeemia pakub mõlemat, tagades akadeemilise õppe ja võimaldades inimesel oman-dada ametit. See annab Sisekaitseakadeemiale mõ-ningase eelise kõrgkoolide vahelises konkurentsis, kuid eeldab siiski võimalikult paindlikku ja õppi-jasõbralikku lähenemist õppekohtade täitmisele ja tulevaste ametnike koolitamisele. Samas seab ava-lik teenistus, aga eriti eriteenistuste keerukus õp-pijatele oluliselt kõrgemaid nõudmisi kui harilik ülikooliõpe. Seetõttu tuleb politsei- ja piirivalve-, vangla- või päästeametnikuks õppida soovijatel sisseastumisel sooritada kehalisi katseid ning oluli-ne on ka õppimaasuja laitmatu taust. Need nõuded sõeluvad konkurentsist välja paremad ja sunnivad samas noori pingutama ning hoolitsema oma vor-mi ja aktiivse elustiili eest. Treenitus, harjumus en-da eest hoolt kanda, vastupidavus ja järjekindlus on vajalikud mitte ainult kooli sissesaamiseks, vaid ka edaspidiseks eluks! Suhtumine, väärtushoiakud ja elustiil näitavad inimese küpsust ja tarkust ning annavad noorematele eeskuju. Seega on SKA õpe ettevalmistus nii ametiks kui kogu eluks! Siseministeeriumi haldusalas on kolmandik ametikohtadest täidetud just SKAst hariduse saa-nud inimestega. See näitab, et akadeemia paku-tav kutse-, kõrg- ja magistriharidus on heal tase-mel ning vastab Siseministeeriumi vajadustele. Pa-

rima hariduse nimel on olu-line akadeemia tihe koostöö eri sisejulgeolekuasutustega. Mingis mõttes on SKA siin di-lemma ees: ühelt poolt on kõrg-kooli staatuse säilimiseks vaja hoida kutseõppuri-te osakaal kõikide õppijate hulgas kolmandiku pii-res, aga teisalt vajavad sisejulgeolekuasutused na-gu Pääste-, Politsei- ja Piirivalveamet ning vanglad oluliselt rohkem just kutseharidusega ametnikke. Seega tuleb leida kõiki osapooli rahuldav tulemus. Edaspidi tuleks rohkem tähelepanu pöörata ka täiendõppe edendamisele. Täiendkoolituse kom-petentsikeskused võiksid olla kas iga kolledži juu-res või ka ühe kolledžiülese keskusena. Arvesta-des SKA paindlikkust ja innovaatilisusele orien-teeritust leitakse peagi kindlasti ka head lahendu-sed süsteemi tõhustamiseks ja paremate tingimus-te loomiseks.Sisekaitseakadeemia 20 aastat on igati ilus arv. Piisavalt väärikas, et juurduksid tavad ja kujunek-sid parimad praktikad, ning samas on kool veel piisavalt noor ja paindlik, et kohanduda hetkeolu-dega ja reageerida muutustele parimal moel.Teil kõigil on võimalus anda oma osa Sisekaitse-akadeemia ja sisejulgeoleku arengusse. See tähen-dab samas ka panustamist isamaa turvalisusesse, usaldusväärsusesse ja inimeste turvatundesse ning eeskuju loomist meie kõige väiksematele kodani-kele!

Riik seisab hea nende kodanike eest, kes soovi-vad seista oma riigi eest!Head 20. aastapäeva!

KASVATADA KODANIKKE!Ken-Marti Vaher,

siseminister

Üle 20 aasta oleme elanud taasiseseisvunud Eestis, kus on nüüdseks 20 aastat õpetatud

välja riigi sisekaitsespetsialiste. Meie riigi jaoks olulised asutused on saanud juba aastaid

oma koosseisule täiendusi just Sisekaitseakadeemiast.

Praegu töötab Maksu- ja Tolliametis 80 Sisekaitseakadeemia lõpetanud ametnikku, 22

töötajat õpib hetkel akadeemia rakendusõppes ja 4 magistriõppes. Kõige rohkem akadee-

mia finantskolledži lõpetajaid ja seal õppijaid töötab kontrolliosakonnas revidentidena.

Revidentide kvalifikatsiooniga on Maksu- ja Tolliamet väga rahul, lõpetajate head taset

kinnitavad ka väga head lõputööd ja suur hulk medalitega lõpetanud üliõpilasi. Eriala lõ-

petanutel on tänu praktikatele tulevasest tööst eelnevalt juba hea ettekujutus olemas, mis-

tõttu nad eraldi lisakoolitamist ei vaja.

Kindlasti peame oluliseks ka tollihariduse pidevat arengut ja parandamist, sest tolli-

spetsialiste koolitatakse Eestis ainult Sisekaitseakadeemias.

Kooli lõpetamine ei tähenda, et ollakse valmis spetsialistid ja võib õppimise edaspidi

unustada. Maksu- ja Tolliamet hindab töötajaid, kes ennast arendades

ja täiendades julgevad ning suudavad anda oma mõtteid organisatsiooni arendamiseks.

Ootuses, et uute ideedega aidatakse kaasa ameti töö korraldamisele, toetame ka meie

ametnike õpinguid akadeemias.

Igal juhul on finantskolledžis õppimine hea valik. Hea haridusega töötajad on igas or-

ganisatsioonis hinnatud. Teadmised sellest, milleks ja kellele on vaja riigile makstavaid

makse, mida sellest ühiselt kogutud rahast saab ja kuidas käituda seaduskuuleka kodani-

kuna on vajalikud igale kodanikule.

Palju õnne sünnipäevaks, Sisekaitseakadeemia!

HEA SISEKAITSEAKADEEMIA PERE!Marek Helm,

Maksu- ja Tolliameti peadirektor,

SKA vilistlane, lõpetanud tollikolledži 1. lennu 1996. aastal

Akadeemia aastapäevatava 1. Akadeemia loomise päeval, 15. aprillil peetakse kadettidele, õppejõududele ja töötajatele päevaaktus, kus mee-nutatakse akadeemia loomisaega, hinnatakse käidud teed ja vaadatakse tulevikku, tunnustatakse tublimaid ja maiustatakse suure aastapäevator-diga.

11. aprillil kl 12 avatak-se 20. juubeliaasta näitus (õppehoone galeriis) ning akadeemia teaduskirjan-duse väljapanek ja Euroo-pa julgeoleku infosaal (raa-matukogus)12. aprill – innovatsiooni-päev (tudengikorpuses) 13. aprill –• kl 9 algab koostöös Tar-tu Ülikooliga Balti krimi-noloogia konverents (õp-pehoones Raska nim audi-tooriumis B-232),• aastapäeva spordivõist-lused (lipuväljakul, spordi-saalis jm), • kl 18–19 aastapäevaak-tus (Õpetajate Majas – tun-nustatakse paremaid ka-dette, töötajaid ja koostöö-partnereid), • kl 19–00 rektori vastuvõtt (Õpetajate Majas – tant-suks mängib Politsei- ja Piirivalveorkestri Big Bänd koos Trafficu solisti Silver Laasiga, esinevad akadee-mia ansambel ja üllatusesi-nejad). 15. aprill kl 12 – uue ta-vana asetavad rektor ja ÜE esindajad pärja akadeemia asutaja ja esimese rektori Eduard Raska hauale Met-sakalmistul. 21. november – Sise-kaitse akadeemia konve-rents.

Akadeemia 20. aastapäeva

kalender

koht, kuid kaugeltki mitte

piisav saavutus. Kui praegu

saab vanglateenistusse töö-

le klausliga, et inimene astub

kahe aasta jooksul justiitskolled-

žisse, siis varsti tahame jõuda niikaugele, et hari-

duseta töötaja läbib enne õppimaminekut vanglas

üksnes lühikese prooviaja.

Korrektsiooni- ja juhtimisalast täiendõpet va-

javad ka eriharidusega vanglaametnike juhid. Ku-

na vanglates on võetud siht keskse juhtimise tule-

musüksustesse hajutamisele, siis on ilmnenud te-

rav vajadus kvaliteetse keskastmejuhtide koolkon-

na järele. Pole mõeldav, et ministeerium või direk-

tor üksi suudab juhtida tervet suurt organisatsioo-

ni. Tulemusüksus on justkui omaette väike vang-

la suures keskstruktuuris. Nii on juht töötajaile lä-

hemal ning näeb paremini nende tugevusi ja aren-

guvajadusi.Need keskastme juhid on terve riigi ressurss.

Erinevalt vangivalvurist, tuletõrjujast ja patrullpo-

litseinikust, kel on ehk keerukam omavahel ame-

tikohti vahetada, annaks rotatsioon sel ametita-

semel sisejulgeolekusüsteemile palju juurde. Ei

vangla-, politsei- ega päästeteenistus suuda alati

üksi pakkuda keskastmejuhile piisavalt arenguvõi-

malusi, sest edenemine karjääriredelil on parata-

matult piiratud. Seetõttu peame sisekaitsehariduse

kaudu vaatama tulevikku ja looma keskastme juh-

tidele võimaluse rakendada oma teadmisi ja ko-

gemusi sisejulgeoleku eri valdkondades. See mõ-

te kannab ka vaimu, et sisejulgeolek on terviklik

ning inimestel on võimalus areneda ja end proo-

vile panna suuremas valdkonnas.

V e r b i s a u t R e 2 MÄRTS-APRILL 2012

Ühe sombuse pühapäeva pärast-lõunal leidsin oma koduraamatu-kogu riiulilt, Steve Jobsi ja Donald Rumsfeldi elulooraamatute vahelt, kergelt roosakate pleekinud kaan-tega Eesti Vabariigi põhiseaduse aastast 1994. Raamatu, mille mi-nu esimesel koolipäeval Eesti Riigi-kaitse Akadeemias andis mulle üle tollane rektor Eduard Raska, sise-kaanele olin oma õpingute esime-sel aastal hariliku pliiatsiga kirjuta-nud „riikluse aluseks on vabadus“. Ei mäleta enam kahjuks, mis asja-oludel sellesse lausesse meie riiklu-se juhtmõtte sellisel viisil olin pu-nunud. Pigem hakkasin tol püha-päevasel hetkel hoopis mõtlema sellele, kuivõrd me tänases poliiti-liste keeristormide ja suurte muu-tuste ajastul anname endale aru sel-lest, miks me oma riiki hoiame ja edasi ehitame.

Kui 1991. aastal kokku tulnud hulk aatelisi ja julgeid inimesi ot-sustas asutada Eesti Sisekaitse Aka-deemia, olime me ju tegelikkuses samasuguses muutuste tuules. Tol-le hetke ja tänase päeva vahele jää-nud 20 aastat on olnud kui puhver-aastad, mis ühendavad algset õilsat ideed oma riigist tänapäevase glo-baliseerumispüüdlusega. Kuid eks ole ju ka globaliseerumise juhtmõt-teks tegelikult vabadus – vabadus minna ja olla kus tahame ja millal tahame, ilma, et peaksime laskma ennast heidutada riikide vahelistest piiridest. Globaalsed arengud sea-vad kindlasti ka Sisekaitseakadee-mia uude positsiooni nii meie riik-luse verstapostina kui ka kitsamalt haridus- ja teadusvaldkonnas. Tea-

me ju hästi, et ootused, mida üha laiema silmaringiga ühiskonnaliik-med väljendavad suhtumises riigi-teenistustesse, kanduvad üsna kii-resti üle meie igapäevategevusse nii õppetöös kui valdkonna arenda-misel. Ning kui rahvasuu armastab rääkida, et korrakaitse, meditsiin ja haridus on need valdkonnad, kus kõrvalseisja on alati targem üks-kõik kui kompetentsest eksperdist, siis meie õnn ja õnnetus on rohke-mal või vähemal määral luua tead-must kõigis neis kolmes. Ehk siis ka vastutus neis valdkondades tööta-vate asutuste ees on seda suurem.

Neis tõsistes valdkonda-des vastutuse kandmine eel-dab aga perspektiivi tunneta-mist sellest, kuhu me lähiaastail suundume. Kuhu aga suundub siis Sisekaitseakadeemia?

Kaks aastat tagasi, globaalse fi-nantskriisi kõrgajal, rektori ameti-kohale asudes, sõnastasin oma te-gevuskavas need kriitilised 8 edute-gurit, mida arvasin akadeemia tu-levikku silmas pidades olulised ole-vat. Kuigi maailmamajandus näi-tab täna suurest langusest toibumi-se märke, usun, et kunagi sõnasta-tud ja akadeemia kodulehelt leita-vad kaheksa teesi on Sisekaitseaka-deemia tulevikku vaadates asjako-hased ka täna ja veel nii mõnelgi lä-hiaastal.

Eelkõige peame me valmis ole-ma sisejulgeoleku ja selle tagamise üha enamaks saamiseks osana kõi-gest sellest, mida kümmekond aas-tat tagasi olime harjunud kuulma või nägema rahvusvahelisest mee-diast. Üle maailma segunevad eri

kultuurid ja neile omased eri aru-saamad sellest, mis on õige ja mis vale, sunnivad ka meid akadeemias üha enam mõtlema sellele, kuidas

selles „õige“ ja „vale“ kate-gooriate devalveerumise

virr-varris valmistada et-te ametnikke, kes kriitili-

sel hetkel langetaks õige otsuse, mis säästaks nii ametnike enda kui ka kaaskodanike elusid.

Kogu maailma lähiaastaküm-neil kimbutav sündivuse ja sel-lest tulenev kvaliteetsete töökä-te vähesus vajutab valusa pitseri kõigi sisejulgeolekuasutuste per-sonalipoliitikale. Kui veel mõ-ned aastad tagasi olime harjunud ennast lohutama mõttega, et kui meil endal kodumaal töökäed ot-sa saavad, siis saame neid kus-kilt juurde tuua, aga see on üha enam müüt, millel tegelikku sisu pole. Töökäsi on aina enam puu-du ka suurtes riikides USAst Hii-nani, Venemaast rääkimata. Ehk siis ka Sisekaitseakadeemia väl-jakutse on sellel hõreneval töö-jõumaastikul pakkuda sisejulge-olekuasutustele uusi lahendusi – tehnoloogilisi, töökorralduslikke ja kindlasti ka õppekorralduslik-ke, mis võimaldaksid kodanike

üha kasvavaid turvalisuseootusi täita kvaliteetse sisuga.

Vähem oluline pole ka akadee-mia roll avaliku debati hoidmi-sel sellest, mis sisejulgeolekuvald-konnale on oluline. Akadeemia liikmed ei ole kunagi peljanud ol-la kümnetuhandepealise sisejul-geolekuteenistuse kindlaks taga-laks, millest sõltub, kui edukad ol-lakse eesliinil, kaitstes meie kaas-kodanike ja lähedaste elu ning tur-valisust. Nii nagu tubli ametniku kõige olulisim tagala on tema ko-du, oleme ka meie nüüdisaegse si-sekaitselise mõtte koduks. Koduks, millest saab alguse meie kõigi ühi-ne turvalisus ja kuhu tullakse taga-si, kui turvalisuseteemal häid mõt-teid juurde vajatakse.

Ning lõppeks on igal kodul füü-siline kuju. Vajadus oma regionaal-sete keskuste arvelt just Tallinnasse laieneda on otsustajaile selge olnud juba pea 20 aastat. Kahjuks on Sise-kaitseakadeemia asukohaga seotud ärilised ahvatlused ühelt poolt ja riigi muutlikud eelarvelised võima-lused teiselt poolt toonud meid olu-korda, kus viimasel ajal Euroopas ja kaugemalgi oma saavutustega Ees-tile palju head tuntust toonud sise-kaitselise haridus- ja teaduskesku-se edasiarendus viibib kiiresti muu-tuva ühiskonna taustal juba kahet-susväärselt kaua. Loodame, et lähi-aeg toob ka selles vallas meile häid uudiseid ja meie aastatega kujune-nud esinduslik sisu saab Tallinna õpilinnaku lõpliku rajamise näol omale ka nüüdisaegse vormi.

Head Sisekaitseakadeemia 20. sünnipäeva!

• Need rektoriaastad muutsid akadeemia minu jaoks meie põ-hiväärtuste kuuendaks A-ks ehk Armastuseks •

Kui ma 5. juunil 2005 akadeemia rektoriks tulin, olid seal tunnid ju-ba lõppenud. Õpetajad olid tuden-gitele juba hinded välja pannud ja õppeosakond lõputunnistused val-mis kirjutanud, seega jäi minu esi-meseks tegevuseks akadeemias nende allkirjastamine ja lõpuaktu-se kõne kirjutamine.

Kuna mul varasem praktiline si-de akadeemiaga puudus, peale mõ-ningate loengukursuste lugemi-se ja lõpueksamikomisjonis osale-mise, ei tundnud ma eriti akadee-miat ega inimesi selles, seega ar-van, et kõige keerulisem oligi mul algul üsna pikka aega kogu akadee-mia olemusest ja süsteemist selguse saamine. Mitmest asjaolust tingitu-na nägin ma eelmist rektorit vaid üleandmis-vastuvõtmisakti all-kirjastamisel.

Selles olen nüüd küll kindel, et praeguse rektori Lauri Taburi mõni aasta ta-gasi akadeemiasse teadus- ja aren-dusdirektoriks kutsumine oli õige ja põhjendatud nii akadeemia, kui loodan ka, et tema enda jaoks.

Viimane rektori vahetus toimus esmakordselt kogu akadeemia 20-aastases ajaloos normaalselt nii va-hetuvatele rektoritele kui ka aka-deemiale. Olles ise arendusjuht, sai Lauri, kes oli selleks ajaks juba tuttav nii inimeste kui akadeemia arengutega, kohe jätkata sealt, kus asi pooleli jäi. Akadeemiat kui ter-vikut hinnates oli see hea jätk. Mi-nu enda tulekuga võrreldes võin te-da vaid kadestada.

Tulles tagasi minu alguse juurde, mil akadeemia oli alles 13aastane, meenuvad esmalt probleemid, mis vajasid lahendamist. Akadeemiaga olid juba liitunud või liitumas meie praegu nii harjumuspärased koolid – Paikuse, Väike-Maarja, Muraste, aga ka teenistuskoerte koolituskes-kus ja ATAK – igaüks oma erineva-te lootuste-ootuste, organisatsioo-nikultuuri, mentaliteedi ja töökor-raldusega. Kõik need eraldi võetu-na koosnesid ju tublidest ja oma kooli pärast muretsevatest ini-mestest, kuid seni oli igaühel oma „tekk“, nüüd aga tuli harjuda ühise akadeemia tekiga.

Ühitada ja ühtlustada tuli õp-pekavad, üliõpilased, õppejõud ja tugiüksused. Tuli jõuda ühtse-le mõistmisele, et me kõik oleme-gi ju Akadeemia, aga alles siis, kui mõistame ennast akadeemias, mit-te akadeemiat endas.

Nii erineva organisatsioonikul-tuuriga üksuste ja sellise hajaasus-tuse juures ühtseks meeskonnaks kujunemine on igasuguse juhti-misteooria käsitluses palju aega ja vaeva nõudev protsess. Sellist or-ganisatsiooni on vist peaaegu või-matu juhtida, kui iga inimene juht-konnas, iga pisemagi struktuuri-üksuse juht ja iga töötaja mõistaks, tunneks ja tunnetaks, et ta on osa tervikust, ja minu ülesanne oli te-ha kõik minust sõltuv, et kogu aka-deemia masinavärk tegutseks tõr-geteta.

Tasapisi, kahjuks siiski alles enam kui aasta pärast loksusid pai-ka nii inimesed kui eri üksused, hammasrattad hakkasid haakuma ja mootor ühtlasemalt sumisema. Mõni, mittehaakuv, tuli ka välja va-hetada. Akadeemia ühisüritused muutusid järjest populaarsemaks. Eri asukohtade inimesed hakkasid omavahel suhtlema mitte sellepä-rast, et ametijuhend kohustas, vaid see oli Meie Akadeemia jaoks hea. Küll see oli ilus!

Akadeemia ette kerkis 2 suurt väljakutset, nagu käesoleval ajal on populaarne öelda – õppekava-de akrediteerimine ja magistriõp-pe avamine. Kuigi need tunduvad praegu juba üsna äraleierdatud tee-mad, on need minu arusaamise ko-haselt siiski olnud kogu 20aastase akadeemia ajaloo jaoks määravai-mad. Seni pole ju kunagi kõik õp-pekavad olnud üheaegselt täisak-rediteeritud. Kõigi mu kolleegide aastate pikkuse akrediteerimisootel seisundi järel oleme nüüd selle saa-

vutanud.Oma sisejulgeoleku magist-

ran tuuri avamine oli oluline mitte ainult meie enda aka-

deemilisele enesetundele, vaid veel-gi olulisem kogu sisejulgeoleku-le tervikuna, kogu riigile. Erialane teaduskraad parandab oluliselt or-ganisatsioonide juhtimist ja eden-dab teadustöö kvaliteeti. Loob olu-lise eelduse meie erialade ja eriala-üleste teadusuuringute tarvis. Tu-gevneb rahvusvaheline koostöö.

Esimest korda akadeemia aja-loos suudame sel aastal pakku-da tervele üliõpilaste õpperühma-le eri Euroopa ülikoolidest kogu se-mestri ulatuses ja arvestataval tase-mel inglisekeelset sisejulgeoleku-list õpet. See on kõva sõna mitte ai-nult väljapoole, vaid tegelikult palju rohkem meile endale, meie õppe-jõududele, meie üliõpilastele.

Mis aga korda ei saanud ja millest on mul ühelt poolt hea meel, kuid samaks teeb ka kurvaks, on meie Kase tänava hoonetekompleksi ehk taristu, nagu nüüd on moodne öel-da, seisukord. Hea meel on sellest, et seni oleme ikka veel Kase täna-val (mitte Pärnu maanteel ega Pai-kusel, Murastes või Virumaal), kus hooned muutuvad, vähemalt välis-pidiselt, kahjuks küll üksnes meie enda pingutuste toel, normaalse-maks. Loodan, et need muutumi-sed on jätkusuutlikud.

Kurvaks teeb aga see, et meie üha edenev riik pole pidanud või-malikuks rajada normaalseid õpi- ja elutingimusi nüüd juba 20aasta-sele akadeemiale, kus on riigiapa-raadi tarvis koolitatud 3031 raken-duskõrgharidusega (koos kutseõp-purite ja magistritega koguni 4681) ametnikku. Ängistav on kuulda ra-porteid, et kõik Eesti kutsekoolid on renoveeritud, ka enamus meie rakenduskõrgkoole on saanud uue kuue ning avalik-õiguslikud üli-koolid, EKA praegu muidugi välja arvatud, annavad teada uute ning uhkete õppe- ja hostelikomplekside valmimisest. Samas peab Eesti Va-bariigi ainus riigiametnike kooli-tamisele spetsialiseerunud kõrg-kool ikka teiste pilkude eest peitma piltlikult oma auklikuks kulunud püksipõlvi ja -tagumikku ega jul-ge Tuhkatriinuna vaadata peeglis-se, seda mitte sisu, vaid vormi, väl-janägemise pärast.

Aga ikka veel loodan, et ka mi-nul õnnestub meie praegust rekto-rit koos sise- ja peaministriga, kes kõik on eri aegadel meie maja kü-lastanud ja kelle ametkonnad on saanud meilt kvalifitseeritud kaad-rit, näha Kase tänava õppelinna-kus läbi lõikamas vastrenoveeritud hoonekompleksi avamislinti.

Vivat academia, vivant professores!

• Sisekaitseakadeemial on kahe aastakümne jooksul välja kujune-nud oma kindel identiteet, mille akadeemia 2004. aastal oma ka-dettide värbamiskampaanias sõ-nastas kui „Sisekaitseakadeemia – julgetele ja teotahtelistele“ ja mis tegelikult sobib hästi kokku akadeemia ladinakeelse motoga „Verbis aut re“, mis sündis juba koos akadeemia endaga.

Sisekaitseakadeemia arengu-le on oluline pidada pideva tähele-panud all kahte suunda: ühelt poolt traditsioonide austamist ja head suhet oma akadeemia vilistlastega ning teisalt olla avatud uuenduste-le ja jälgida positiivselt, aga ka krii-tiliselt sisejulgeoleku valdkonnas kogu maailmas edenevaid trende. Seega on oluline areng ning samas

austus olnu ja tehtu vastu.Oleme meediast saanud lugeda

neist akadeemia kasvandikest, kes on end oma töös näidanud julgete ja ka väga teotahteliste ametnikena, keda on märgatud ning autasusta-tud riiklike- ja ametkondlike tee-netemärkidega. Kuid veelgi oluli-sem kui teenetemärgid on sisejul-geolekuvaldkonna ametiau, mille kõik akadeemias õppinud peavad omandama. Akadeemia üheks to-redaks traditsiooniks on saanud, et kõik akadeemiasse õppima asu-nud saavad rektorilt kohe õpingute esimesel päeval Eesti põhiseaduse. Sel nii riigile kui kogu ühiskonna-le ainutähtsal dokumendil on au-koht meie ajaloos, sest kui Eestis säilib demokraatlik kord ning siin on inimestel hea ja ohutu elada, siis

ametnike koolitamisel õpetatakse juba esimesest tunnist alates, et de-mokraatliku riigi põhiseaduse kait-se on ametniku kohustus, milleks ta peabki hoolikalt õppima.

Sisekaitseakadeemia on olnud aastatel 2000–2008 peamine hal-dusametnike koolitaja nii riigi-le kui eriti kohalikele omavalit-sustele ja vaatamata vahepealse-tele muutustele akadeemia struk-tuuris jääb sisejulgeoleku süstee-mi jaoks riigiametnike koolita-mine ikkagi akadeemia ülesan-deks. Kooli üks võimalikke aren-gusuundi võiks olla suurem pa-nus sisejulgeolekualase õigusliku reguleerimise valdkonna arenda-misse, milleks läbi koostöövõr-gustike on akadeemial 21. sajan-dil loodud head eeldused.

Sisejulgeolek on eriti meedia-ajastul keeruline valdkond, sest ametnike õiguspärased tegevused ei ole alati meediale küllalt hästi mõistetavad, mis tekitab ühiskon-nas asjatuid pingeid ja raskendab riigi sisejulgeolekufunktsioonide edukat täitmist. Seetõttu tegevus, mis aitab määratleda sisejulgeole-kutegevuse seaduslikke piire, on riigile ja ühiskonnale eriti vajalik, nagu ka oskus meediaga suhelda, et suuta oma seisukohti laiemale avalikkusele selgelt ja arusaadavalt väljendada.

Akadeemia julgetele ja teotahtelistele

Prof Peeter Järvelaid,akadeemia juht 2003–2005

Akadeemia aastapäevatava 2. Igal aastapäeval panevad kolledžiesindused end proovile teatejooksus ümber lipu-väljaku. Kadetid võrdlevad oma oskusi vilistlastega ka teistel aladel, eelkõige pallimängudes – korv-, võrk- ja jalgpallis. Tavakohaselt saavad võitjad end seejärel turgutada tortide-kringlitega.

Sisekaitseakadeemia – omariikluse verstapost teel eilsest homsesse

Lauri Tabur,rektor 2010. aastast

Minu viis rektoriaastat

Priit Männik, rektor aastatel 2005–2010

V e r b i s a u t R e 3MÄRTS-APRILL 2012

•Akadeemia asutamistoim-konna liige Aare Kruuser

meenutab akadeemia loomise eelset aega, toetudes arhiivist lei-tud dokumentidele.

1991. a veebruaris, kui oli komp-lekteeritud tulevase Politseiame-ti juhtkond, asusin politseipeadi-rektori Jüri Nurme, politseipea-inspektori Leonid Žutš kovi ja po-litseinõunik Rein Kallaste ettepa-nekul õigusosakonna juhatajana Politseiameti teenistusse. Osakon-na ülesanne ja eesmärk oli ku-jundada jätkusuutlik täna-päevane politseiorganisat-sioon.

Kõige aluseks oli hea politsei-seadus, mis võimaldas kujunda-da vajaliku organisatsiooni. Polit-seiseaduse koostajate materjale ka-sutades koostasime kontseptsiooni sellest, mida on vaja jätkusuutliku politseiorganisatsiooni kujunda-miseks. Politsei töövõime tagami-seks ja Eesti Vabariigi julgeoleku kindlustamiseks pidasime stratee-gilise tähtsusega küsimuseks polit-seiametnike koolitamise ja täiend-õppega tegeleva kõrgkooli staatu-ses akadeemia asutamist, milleks otsisime toetust kõigilt, kes vähe-gi kaasabi osutada said, teiste hul-

gas tollaselt Ülemnõukogu Presii-diumi esimehe nõunikult Eduard Raskalt.

Arendasime politseiametis ja siseministeeriumis Eduard Ras-ka toetusel arvamust, et Eestis on mõistlik kujundada nö jõustruk-tuuride – kaitseväe, politsei, piiri-

valve (piiri valvet käsitlesime oma kontseptsioonis polit-sei ülesandena), päästeame-

ti, tolli jt – ühine õppe asutus. 1991. a sügisel esitasime valitsusele Politseiameti ja Siseministeeriumi ettepaneku varasema miilitsakoo-li baasil loodud EV Siseministee-riumi Politseiakadeemia reorgani-seerida 1. augustiks 1992 spetsia-liseeritud kutsekõrgkooliks – Ees-ti Politseiakadeemiaks, mille põhi-ülesanne oleks Eesti politsei, uuri-misorganite, kohtuotsuste täitmise asutuste ning riikliku tuletõrje- ja päästeteenistuse kutsealase kesk-eri- ja kõrgharidusega spetsialis-tide ja juhtivkaadri ettevalmista-mine, kogu isikkoosseisu välja- ja täiendõppe metoodiline juhenda-

Sisekaitseakadeemia on 20 aastaga oma arengus jõud-

nud noorukieast ikka, kus peab hakkama mehetegusid tegema. Samas on akadeemia arengus ol-nud perioode, sarnaselt lapse- ja noorukiea kasvuraskustega, kus on õpitud läbi tehtud vigade ja konkreetsete tegevuste.

Kuna minul oli akadeemia asu-tamistoimkonna liikmena unikaal-ne võimalus osaleda just esimeste aastate arenguga seotud tegevustes, siis üheks palju vaidlusi ja ka reaal-seid probleeme tekitanud küsimus oli, kellele akadeemia peaks allu-ma: kas Haridus- või Siseministee-riumile? Mäletan väga selgelt dis-kussiooni professor Eduard Ras-kaga akadeemia loomiseks vajali-ku kontseptsiooni koostamisel, mil professor tõi esile ühe põhiseisuko-ha, et Sisekaitseakadeemia kui kõi-ki sisejulgeolekuvaldkondi ühen-dav katusorganisatsioon peab ole-ma allutatud tsiviilkontrollile ja ju-ba akadeemia rektor peab olema tsiviilisik. Nagu näete on see põhi-seisukoht akadeemiast säilinud tä-napäevani, mis teeb meist unikaal-se rakendusliku kõrgkooli nii Eu-roopas kui kogu maailmas, sest taolisi õppeasutusi juhivad kõik-jal pagunitega mehed või naised. Tulenevalt antud seisukohast lei-dis E. Raska, et akadeemia alluta-mine tollasele Kultuuri- ja Hari-dusministeeriumile on loogiline samm. Siinjuures tuleb arvestada asjaolu, millisest liitriigist olime al-les vabanenud, kus kõik oli tegeli-kult vastupidi ja mälestused sellest olid veel värsked. Püüdsin rektorile selgitada, et Kultuuri- ja Haridus-ministeeriumi ametnikel puudub üldse kogemus ja arusaam taoli-se õppeasutuse tegevuse eesmär-kidest ning loomulikult vajadus-test. Omapoolse lisaargumendina arvasin, et Siseministeeriumi hal-dusalas oleks akadeemial võimalus saada veidi paremat ja ka stabiilse-mat finantseerimist, sest Kultuuri- ja Haridusministeeriumi nn suu-res potis arvestatakse alati rohkem suurte ülikoolide huvidega. Kah-juks ei suutnud need argumendid meie esimest rektorit tollal veenda ning akadeemia viidigi Kultuuri- ja Haridusministeeriumi haldusalas-se. Peagi hakkaski ilmnema prob-leeme just akadeemia finantseeri-misega, sest Kultuuri- ja Haridus-ministeeriumi kalkulatsioonide alusel ilmnes, et Sisekaitseakadee-mia tudeng läheb riigile ja maksu-maksjatele kümneid kordi rohkem maksma kui näiteks Tartu Ülikoo-li tudeng jne. 1993. või 1994. aastal, täpselt ei mäleta, arutati Sisekaitse-akadeemia finantseerimisega seo-tud olukorda isegi Riigikogu rii-gikaitsekomisjonis, millest minul-gi oli meie väikese esinduse koos-seisus rektori abina võimalus osa võtta. Lisaks eeltoodud problee-mile arutati samal ühisistungil ka akadeemia ühiselamute renovee-rimisega seotud kulutusi, sest pee-ti priiskavaks ehitada igale tuden-giühiselamu korrusele saun jne. Sel algusperioodil olid meie akadee-mia renoveeritud ühiselamud tões-ti vabariigi parimad ja mõistagi te-kitas see fakt iseenesest teatud pin-geid. Õnneks said komisjoniliik-med meie põhjalike selgituste jä-rel aru, et sisejulgeolekuvaldkon-nas nõuab hea ametniku koolita-mine lisaks vormiriietusele, toitlus-

tamisele, igasugusele erivarustusele ja laskemoonale ka õppetöö prakti-liseks läbiviimiseks kaasaegsel tase-mel vajalikke olmetingimusi.

Pärast seda komisjoniistungit sai meie esimene rektor professor Ras-ka aru, et akadeemia arengu seisu-kohalt lähtudes oleks tõesti õigem olla Siseministeeriumi haldusalas, mis sai ka 1995. aastal teoks. See on üks näide meie akadeemia arengu-raskustest.

Akadeemia algusaastatel kü-lastas meid akadeemia arengus teatud oluliste sündmuste puhul hulk poliitikuid ja kõrgeid riigi-ametnikke eesotsas presidentide Lennart Meri ja Arnold Rüütli-ga, mitme peaministri ja sisemi-nistriga. Näitena võib tuua aka-deemia lipu pühitsemise ja naelu-tamise tseremoonia, Eesti Vaba-dussõjas langenud sõduritele pü-hendatud skulptuuri nn Siimu pi-duliku pühitsemise ja kahe arvu-tiklassi avamise. Viimasest kuju-nes suursündmus, sest see oli tol-lal haridusvaldkonnas väga inno-vaatiline. Kõik akadeemiat külas-tanud poliitikud ja kõrged riigi-ametnikud andsid alati reeglina lubaduse, et arvestades sisejulge-oleku valdkonna tähtsust on Sise-kaitseakadeemia lõpliku väljaehi-tamise küsimus loomulikult va-ja kiiremas korras positiivselt ot-sustada.

Head meelt teeb see, et vaatama-ta poliitikute täitmata lubadustele on meie akadeemia oma arengus pööranud suurt tähelepanu õppe-töö sisulisele poolele, mille tulemu-sena on Sisekaitseakadeemia muu-tunud kompetentsi- ja väljundipõ-hise õppekava rakendamisel eest-vedajaks kogu Eesti haridusmaas-tikul. Lisades sellele ka asjaolu, et meie akadeemia on esimene kõrg-kool Eestis, mis läbis rahvusvaheli-se institutsionaalse akrediteerimi-se, siis on selge, et meil ei ole va-ja midagi häbeneda ja võime teh-tu üle vaid uhkust tunda. Samas peab esile tooma vana ütluse, et terves kehas on terve vaim ja lähtu-des sellest võib teha järelduse: üks-nes vaimu ehk meie puhul õppetöö sisulise poole arendamisega võime jääda jalgu kaasajal üha kasvavate-le nõudmistele sisejulgeolekuvald-konnale personali koolitamisel, sest kui vastav keskkond seda ei toeta, hakkab tahtmatult kannatama kva-liteet. Lähtudes eeltoodust on vii-mane aeg hakata vaatama akadee-mia arengut tervikuna, lootes sii-ralt, et meie poliitikud ja kõrged rii-giametnikud teevad lõpuks teoks senised täitmata lubadused aidata kaasa akadeemia arendamisel sise-julgeolekuvaldkonna rahvusvaheli-selt tunnustatud õppe-, teadus- ja arenduskeskuseks.

Meie akadeemia ladinakeelne moto „Verbis aut re“, mille sõnas-tas meie esimene rektor professor Eduard Raska, ütleb lühidalt ja sel-gelt „Sõna või teoga“. Selles on sü-gav mõte, et meie akadeemia vilist-lased ja töötajad juhinduksid iga-päevatöös antud motost, kuna sõ-na reeglina eelneb tegevusele. Isegi meie vanasõna ütleb: meest sõnast härga sarvest. Sõnad ja teod peavad alati üksteist toetama ja seda eriti sisejulgeolekuvaldkonnas.

Jõudu ja jaksu meile kõigile järg-misteks aastateks meie akadeemia meheikka viimisel!

• Meenutab asutamistoimkon-na liige, hilisem akadeemia infor-maatikakeskuse juhataja MAIT LANG

Millised olid teie kohustused toimkonnas ja akadeemias?

Mait Lang: 1990. aastal kutsus Eduard Raska mind Eesti Vabarii-gi Ülemnõukogu õigusliku analüü-si ja ekspertiisi osakonda vanem-eksperdiks. Raska juhtimisel moo-dustati seal Sisekaitse Akadeemia asutamistoimkond, kus minu üles-andeks oli tegeleda IT valdkonna-ga. Esmajärjekorras püüdsime saa-da arvuteid personali jaoks. Õppe-klasside komplekteerimine tuli al-les hiljem, kui olime ennast aka-deemia ruumides sisse seadnud. Arvuteid oli tollal üldse raske saa-da, kuid siis tutvusin Microlin-

ki asutaja Rainer Nõlvakuga, kelle käest sai akadeemiale ostetud esi-mesed arvutid.

Millisena nägite ühe kõrgkoo-li arvutiparki, millised olid siis kooli võimalused arvutite soeta-miseks?

ML: 1992–1994 olin akadee-mia informaatikaosakonna juhata-ja. Nagu eelnevalt mainisin, polnud koolis siis veel arvuteid ega arvuti-võrke. Esimesed arvutid sai ostetud administratiivtöötajatele (kaader, finantsist jt) ja alles seejärel hakka-sime looma esimest arvutiklassi tu-dengitele. Ka arvutiklassi sissesea-de ostsime Rainer Nõlvakult. Täp-selt ei mäleta, mitu arvutit sai klas-si üles panna, aga arvan, et umbes 15. Selleks ajaks olin tööle saanud veel ühe ITspetsialisti ja nii hääles-

tasime kahekesi ära kõik arvutid, st installeerisime arvutitele peale Windowsi, Wordi jm ja ühendasi-me need Novelli-võrguga. See töö, mida meie tegime tollal kahekesi, tellitakse tänapäeval mitme firma käest. Muidugi tekkis ka problee-me. Meil oli küll igale arvutile ole-mas garantii, aga kui arvuti üles üt-les, ega siis Microlink oma üles-andeid täita tahtnud ega täitnud-ki. Aga Rainer Nõlvakut ei saanud isegi kodust kätte. Toona ju polnud veel arvutite garantiitöökodasid.

Puudusid ka rakenduslikud programmid. Näiteks esimese kaadriprogrammi programmee-risin ise. See töötas veel palju aas-taid pärast minu lahkumist. Prog-ramm oli tehtud Paradoxi andme-baasisüsteemis.

Milline oli tollaste arvutite ja ITsüsteemi võrdlus praegusaja-ga?

ML: Ma selliselt võrrelda ei saakski. Loomulikult on praegu-sed arvutid kiiremad ja nende ka-sutamine on juba lastegi seas laialt levinud, kuid põhimõtted on ju sa-mad. Ma ütleks nii, et tehnika on edasi arenenud, st arvutid on kii-remad ja võimsamad, kuid tolla-sed programmid olid kvaliteetse-mad. Väiksemate arvutitega tehti tegelikult ära sama töö, mis praegu. Aga programmid olid kvaliteetse-mad seepärast, et ITtöötajad (prog-rammeerijad, andmebaasi ehitajad jt) olid kõik lõpetanud kas TRÜ või TPI. Praegu on suurem osa selles vallas tegutsejatest iseõppijad – sel-lest see teadmiste vahe.

Asutamisjärgne arvutiasjandus

Akadeemia asutamis idee sünd Akadeemia arenguraskustest

Elmar Nurmela, akadeemia asutamistoimkonna liige,

politsei- ja piirivalvekolledži nõunik

arenguraskustest Aare Kruuser,TLÜ Õigus akadeemia eraõiguse osakonna

juhataja

tuuride – kaitsevvalve (piiri valvet k

sei

valve (piiri valvet k

mine ning teadustöö oma tegevus-valdkonnas.

Siseministri ülesandel pidin et-tepanekuid selgitama ja kaitsma EV Valitsuse istungil 28. oktoob-ril 1991, kus peaministri ülesan-netes oli ülikoolist tuttav Raivo Vare. Ettepanekute arutelu kuju-nes Raivo Vare initsiatiivil pikaks ja põhjalikuks. Protokollist näh-tub, et arutelus osalesid Kruuser, Loik, Laanjärv, Pedak, Õuna-puu, Öövel ja Vare. Lasin enda-le kantseleis hiljem istungi helisal-vestuse ette mängida, et üle kuula-ta, kuidas mul selle idee kaitsmi-ne õnnestus. Mäletan mõtet, et ve-das, et Raivo Vare istungit juhatas, sest polnud kindel, kas oleksin Ed-gar Savisaarega valitsuse istungil samal moel küsimust arutada saa-nud/suutnud.

Valitsus kiitis oma otsustega et-tepanekud heaks ning tegi ülesan-deks siseministeeriumil koos ha-ridusministeeriumiga koostada ja esitada valitsusele 15. detsembriks 1991 Eesti Politseiakadeemia põ-hikirja projekt ja 1992. a eelarve põhinäitajad.

Vajalikud otsused olid lange-tatud ja nii saimegi alustada Ees-ti Politseiakadeemia loomisega.

Vabariigi Valitsuse 16. detsembri 1991 istungil võeti sise- ja haridus-ministri ettepanekul vastu otsus nimetada Eduard Raska Eesti Po-litseiakadeemia rektoriks ja otsus Eesti Politseiakadeemia asutamis-toimkonna moodustamise kohta.

Akadeemia asutamisdokumen-did valmistas ette Eduard Raska juhitud toimkond. Kuigi varasema ettepanekuga pidi jõustruktuuride ühisõppeasutus asutatama augus-tis 1992, jõudis asutamistoimkond asjaajamisega valmis varem, nii et Vabariigi Valitsus kinnitas määru-se Eesti Sisekaitse Akadeemia loo-mise kohta juba 15. aprillil 1992. Mina kuulusin küll samuti toim-konda, kuid akadeemiasse tööle ei läinud. Vahetusid politseiameti juhtkond ja siseminister ning toe-tus akadeemia ideele vähenes olu-liselt. Muutus ettekujutus polit-sei töökorraldusest üldse laiemas plaanis ning jõudsin järeldusele, et mul on õigem politseist ära minna. Aga see on juba teine lugu.

Öeldakse, et aeg on tõe kritee-rium. Hea on näha, et see, mida te-gime ja kavandasime, on nüüdseks suuremas osas heakskiidu saanud ja realiseeritud või realiseerimisel.

Edu akadeemiale!

Akadeemia aastapäevatava 3. Aastapäev lõpeb alati balliga mõnes kaunis peokohas. Üliõpilasesinduse korral-datava balli avavad (vasakpoolne pilt) tudengite seast konkursiga valitud õhtujuhid, kes pidulisi ja esinema kutsutud peokülalisi (keskmine pilt) juhivad ja suunavad kuni peo lõpuni.

Piiritaguseid kohtumisi akadeemiaga Epp Jalakas,spordikeskuse juhataja

Akadeemia rahvusvahelistumi-ne on oluline teema, millele võiks meie enda kõrval kaasa aidata ka meid teadvate inimeste rohkus maailmas. Olen viimastel lennu-reisidel korduvalt akadeemiaga kohtunud.

Sügisel sõitsin koos Eesti Polit-sei Spordiliidu peasekretäriga Hol-landisse politseispordi konverent-sile. Sel reisil oli akadeemia vilist-last kohata eriti lihtne, sest Anni-ka, kellega koos reisisime, on lõpe-tanud politseikolledži. Päris kerge

on SKA vilistlaste kokkusaamine mujalgi maailmas, kui töiseid len-de teevad koos näiteks meie rektor ja TA prorektor, mõne kolledži või ameti juhid, kes on kõik akadeemia vilistlased...

Oma eelmise lennu eel vaatasin turvajärjekorras oodates akadee-mia embleemiga särki eespool seis-va mehe seljas ja püüdsin meenu-tada, mis lennu lõpetajaga on tege-mist. Kuna ära ei arvanud, siis küsi-sin ja sain teada, et embleem ehtis hoopis ühe akadeemiaga lähedalt

seotud inimese lähedast inimest. Amsterdami lennates istus minust paar pingirida eespool halduskol-ledži lõpetanud noormees. Tagasi-teel kohtasin Amsterdami lennu-väljal politseikolledži vilistlast, kes parasjagu New Yorgist naasis.

Märtsi lõpul lendasin ise USAsse puhkusele. Kopenhaageni ja Chi-cago vahel tundus Eesti juba lõpu-tult kaugena. Pisut kodust hõngu pakkus minu kõrvalistuja inglise keelest läbi kumav soome aktsent. Ja siis, pärast ameerikasisest len-

du San Franciscos kohvrit oodates vaatasin äkki otsa halduskorraldu-se vilistlasele Evelin Kasenõmme-le, kes teistkordse magistrikraadi omandamise raames küberturva-lisuse sektoris tegutsedes kümme kuud just selles linnas veedab. Nii väike maailm, kas pole!

Akadeemia 20. sünnipäeval ter-vitusi kõigile akadeemia vilistlas-tele, kes Eestist kaugele rännanud! Loodame, et nad eemal viibides ik-ka akadeemiat meenutavad ja oma sõpruskondades ka tutvustavad.

Toimetus: Peatoimetaja Rein Vaher tel 696 5519 / rein.vaher@sisekaitse.ee Toimetaja Epp Jalakas tel 696 5481 / epp.jalakas@sisekaitse.ee

SisekaitseakadeemiaKase 61, Tallinn 12012

Trükk: AS Spin Press / Regati pst. 1

www.spinpress.ee

V e r b i s a u t R e 4 MÄRTS-APRILL 2012

Meie, esmakursuslased, oleme ju-ba pool aastat kulutanud akadee-mia treppe. See on piisavalt pikk aeg arusaamiseks, kas oleme ikka sattunud õigesse kohta või mitte.

Tundub nagu oleksime alles eile finantskolledžis elavas järje-korras ootamas oma järge, et as-tuda kabinetti, kus Uno Silberg ja Tõnis Elling tegid meie tulevase saatuse üle otsuseid. Meenuvad hetked, kui nägime oma tuleva-si kursusekaaslasi, teadvustama-ta endale, kes on kes ja kes saab sisse. Meenuvad ka Evelin, kes kallas koridoris kohvi maha, ja Uno sõbralik pilk, mis meie när-vilisust rahustas, ning Tõnis, kes oma jalgpallijuttudega õhkkon-na vabamaks muutis. Ilm oli hästi ilus ja päikesepaisteline ning ko-ridor oli palav ja umbne.

Tutvumispäevadel saime suu-rima šoki ühiselamus, kus duši-

ruum ja köök on korruse pea-le ühised ning mitte kõige pare-mas korras. Samas pakkusid lo-hutust vanad elanikud Maarja-Liisa, Pipo ja Hannes, kes meid rahustasid ning andsid tulevaseks õppeks ka nõu ja näpunäiteid. Al-les nüüd oleme aru saanud, et just need ongi ühikaelu kirsid, need loovad ühtsustunde. Tuleb ju tõ-deda, et kõik elamiseks vajalik on olemas ja väga soodsa hinnaga.

Sisekaitseakadeemia on pisike ja armas, samas jõuline ja tugev. Inimesi on suhteliselt vähe, kuid see-eest on kõik väga kokkuhoid-vad ja kollektiivi liidab kamba-vaim. Õpilaste ja õppejõudude vahelised suhted on vabad, puu-dub ülevalt alla vaatamine. Usu-me, et selle taga on rektor, kes on meie kooli süda. Ta on hästi vas-tutulelik ja hea suhtleja, ta on kui oma inimene, kes tuleb alati appi

Kui ma 1995. a suvel akadee-miasse vastuvõtukatsete-

le tulin, oli konkurss minu mä-letamist mööda tollal keskmi-selt ligi 10 kandidaati õppekoha-le ja ega konkursisõela eduka lä-bimise järelgi kohe kadetiks saa-nud – n-ö noorkadetina tuli lä-bi teha veel ka 3kuuline sõjali-ne väljaõppetsükkel. Aeg oli sel-line! Meenutagem, et vene armee oli alles eelmisel suvel (1994) Ees-tist lahkunud ning Euroopa Lii-du ja NATO liikmeks saamise-ni kulus meil veel pea kümnend. Meil polnud aimugi, kuhu ja kui-das ajaloo kaalukauss meid kallu-tama hakkab – Lääs oma julgeole-kugarantiidega oli veel väga kau-gel, Tšetšeenias Dudajevi valitsu-se vastu esimest sõda alustanud ebastabiilne Venemaa aga väga lä-hedal. Eesti sisepoliitikat raputa-nud Pullapää-kriis (1993) oli kõi-gil värskelt meeles, lindiskandaal möllas, Ida-Virumaal tapeti sta-tistika järgi iga päev inimene jne. Sestap valmistusime akadeemias noorusliku entusiasmiga ka kõi-ge hullemateks võimalikeks stse-naariumideks ja tegime seda pü-hendunult. Kuna ka sõjakool oma kaitseväe ja piirivalve erialadega oli toonase Eesti Riigikaitse Aka-

deemia koosseisus ning kõikide erialade kade-tid said esimestel len-dudel reservohvitseri pa-gunid, siis oli militaarkultuuri do-mineerimine algusaastatel mõis-tetav. Ehkki mõned endistest ku-perjanovlastest kadetijuhid kut-susid meid naljatlevalt “pannkoo-giküpsetajateks“, saime osa kõiki-dest sõdurirõõmudest ja läksime öisest vahtkonnast otse riigiõigu-se või matemaatika eksamile. Rii-giõigust andis akadeemias muide toonane õiguskantsler E.-J. Truu-väli.

Eesti poliit- ja riigikaitseli-se olukorra stabiliseerumisega 1990ndate lõpuks hakkas muutu-ma ka akadeemia. Minul oli sel-leks ajaks lõpudiplom juba käes, ehkki murranguline 1998/99 õp-peaasta ei jätnud noortele ohvit-seridele riigi poliitilisest kultuurist just kõige helgemaid mälestusi. Üleminekuaja positiivse küljena läksid paljud meie lennust kiires-ti erinevatesse ülikoolidesse ma-gistrikraadi omandama, kuna ra-kenduskõrgharidus oli Eesti hari-dusruumis alles kujunemas ja va-

litses oht värskelt omandatud Si-sekaitseakadeemia 4aastase diplo-miga n-ö halli tsooni jääda. Pean silmas seda, et nn ülikooli-tüüpi bakalaureusekraadiga akadeemia diplomit ei võrdsustatud, raken-duskõrghariduse „kraad“ oli veel riigi tasandil vaidlemisel ja see-ga oli edasipüüdlike noorte ainu-õige strateegia läbi ülikooliõppe kiiresti järgmisele haridusastmele jõuda. Mindi ja saadi hästi hakka-ma. Vaata kuhu tahad Eesti riigi-kaitsesüsteemis 2012, ikka kohtad mõnda akadeemia vilistlast ja jut-tu jätkub kauemaks. Meid on ju-ba palju, nagu ka akadeemias töö-tanud inimesi ja akadeemia sõp-ru. See ongi meie väärtuslik sot-siaalne kapital tulevikku, mida iga päev taastoodame.

Täna on kõik akadeemia õp-pekavad riiklikult tunnustatud ja rahvusvaheliselt akrediteeri-tud, samuti magistriõpe, millest

akadeemia esimene rektor prof E. Raska ja tema meeskond palju unistas ning rääkis, kuid aeg sel-leks sai küpseks alles 2009. aas-taks. Mäletan, et ühel paljudest vi-sioonihetkedest pillas prof E. Ras-ka koguni mõtte doktoriõppe või-malikkusest akadeemias, muidu-gi koostöös ülikoolidega, sh vaa-dati juba toona väga palju piiri ta-ha. Aastaks 2025 võiks doktoriõpe eesmärgina saavutatav olla. Sel-leks ajaks peaksid meie tänastest magistrantidest paljud olema juba doktorikraadiga õppejõud ning kus on palju doktoreid ja profes-soreid, sinna tuleb ka doktoriõpe. Niimoodi mõtelda on mõnus, na-gu ütleb hea mõttekaaslane Aare Kasemets, ja akadeemias töötada on veelgi parem, nagu ütleb vilist-lane ja tänane rektor Lauri Tabur. Olen nendega väga päri. Ma ei oleks ilmselt akadeemiasse juba kokku kümnendi oma noorest elust toonud, kui sellel kohal po-leks seda olulist Mõtet, mis 1995. aastal mind siit väravast sisse as-tudes kõnetas (värav, muide, on sama). Aeg muutub ja akadeemia koos sellega, kuid Eesti riigi kait-se peab siia jääma ning siit ikka ja jälle maailma toimetama minema – Sõnade või Tegudega!

Kui kadetid 1992. a sügisel aka-deemiasse jõudsid, olid NLiidu armee sõdurid ja ohvitserid sealt äsja lahkunud.

Just sellelt „pinnaselt ja hoone-test“ startis äsja iseseisvunud Ees-ti esimene selline kõrgkool, mis pi-di koolitama kõrgemaid politsei- ja tolliametnikke, piiri- ja vangi-valvureid ning ka kaitseväeohvit-sere. Oktoobris 1992 alustas Ees-ti Sisekaitse Akadeemias õpinguid suur hulk arvestatavaid isiksusi. Et aga kooli lõpetada, tuli 4 aastat Pi-rita-Kosel koolipinke nühkida. Ha-ridusstandardid ei olnud veel välja kujunenud ja nii saidki osa eduka-maid lõpudiplomi, mida toona ni-metati ka „raskalauruseks“, ja tei-sed nö diplomiõppe diplomi.

Vaatamata sellele, et loengute ajal kostis koridoridest lakkama-tult ehitusmeeste puurimist ja tok-simist ning loenguvaheaegade suit-supauside alalised kaaslased olid ka elektrikud või muud ehitajad, oli kadettide meelestatus saada Ees-ti Sisekaitse Akadeemia 1. lennuks äärmiselt kõrge. Lõpetamisel saime aga hoopis Eesti Riigikaitse Aka-deemia lõpudiplomi.

Koolikord oli esimesel kahel aas-tal sõjaväeline. Seda korda püüd-sime kogu aeg leebemaks rääki-da, aga sõjakooli tõttu seda ei lu-batud. Nii oli meiegi politseikol-ledži sõjaväeliseks nimeks kompa-nii, mis jagunes rühmadeks ja jagu-deks. Koolipäevad algasid hommi-kuse rivistusega, kus kontrolliti ko-halolijaid. Puudumisi esines harva, sest eks see kord tekitas ka teatava distsipliini ja rivis on puudumist raske varjata. Pärast rivistust min-di rivikorras sööma ja samamoo-di ka kooli. Ka territooriumil rin-giliikumist püüti sõjakoolide ees-kujul rivis liikumise rütmi saada, kuid tänu vabameelsetele „tsivilis-tidele“, nagu meid nimetati, suure-mas osas see siiski ei õnnestunud. Kogu õppe- ja elukorraldus oli ra-jatud akadeemia territooriumil ela-misele. Esimese õppeaasta esimesel poolel said Tallinna poisid kodus ööbida, kuna uus ühiselamu ei ol-nud valmis ja vanasse kõik maga-ma ei mahtunud. Niigi oli ühes toas asukaid 30ne ringis ja riided rippu-sid riidekapi asemel raudvoodi ot-sal. Kasutada tuli jalajälgedega mal-mist auke ja duširuumi seinal ole-vat üksikut dušisarnast moodustist, mis siiski vett andis… aeg-ajalt. Eks see paras pisiasjade segadus oli, mi-da iseloomustab ka üks naljakas lu-gu. Tähtpäevarivistuseks valmistu-des viikis üks kursavend lipugrupi liikmena oma vormipükse põhjali-kult ja filigraanselt. Hommikul aga saabus linnast tema naabervoodi mees, kes tõdes püksid enda oma-deks ja sai lippurit hea töö eest tä-nada!

Uus valminud ühiselamu tõi uue hingamise kogu akadeemiasse: pa-kettaknad, 2 kolme inimese tuba ühes boksis, kus oma WC, igal kor-rusel saun ja korralik duširuum, puhkeruumis suure ekraaniga tele-viisor Finlux. Ideaalsed elamistin-gimused ju, isegi võrreldavad tollal uue Palace-hotelliga – ainult dušši polnud toas. Tuleb märkida, et 20 aastat tagasi olid eelloetletud asjad pigem erandid üldisest olmest ko-gu riigis!

Meie aga elasime, eelkõige õppi-sime ja hingasime selles ajas ja het-kes. Oli nii rõõme kui tülisid ja kõi-ke muud, mis üliõpilaselu juurde kuulub, loomulikult ka humoori-kaid seiku.

Enne üliõpilasnaljade juurde mi-nekut tahaksime siinkohal teha sü-

gava kummarduse toonasele rek-torile Eduard Raskale, prorektori-le Ivar Aimrele ja kantslerile Feliks Angelstokile – nende kolme vaa-la najal akadeemia seisiski ja mit-te halvasti.

Nüüd aga tudengielust. Üsna õpingute alguses tehti ühel õhtul kadettidele viktoriin, milles spon-taanselt olid asunud tagareas osa-lema ka ehitusmehed. Nii sattusid nad ka viktoriinile, kas meelega või kogemata. Küll aga on see viktorii-niõhtu meelde jäänud seetõttu, et üks töömeestest-ehitajatest, pak-kus üle ühe küsimuse alati vastu-seks: „Paala lahing“. Küsimus võis ka muust teemast olla, aga vastu-seks kostis ikka „Paala lahing“. Nii sai see töömees, kes ise välimuselt üsna äravahetamiseni sarnanes aja-looraamatutest nähtud Paala lahin-gu kangelastega, vähemalt politsei-kadettide hulgas hüüdnime Paala lahing.

Samal ajal meiega alustasid õpinguid ka nn ohvitseride kursu-sed kaitseväele. Kuigi akadeemias oli ka sõjakool, oli meie noorel rii-gil kiire vähemalt mingisugustegi teadmistega ohvitseride koolitami-sega. Kaitsevägi ju loomisel ja juh-te vaja! Meilt said nood kursusla-sed kiirelt ristitud „jossimeesteks“. Sõna „joss“ tuleb venekeelsest lü-hendist omaaegsele linttraktori-le, seega pidasime meie neid trak-toristideks. Elu näitas, et osad selli-sed olidki, kuid mitte traktorijuhti-misoskuse poolest, vaid käitumiselt ja mõtlemiselt. Ei tea, kuidas kait-sekolledži poisid neisse suhtusid ja mis tunne neil endil sellest nimest võis olla, aga eks me kõik vaadanud veidi viltu sellele, et ohvitsere vaid kuue kuuga tehti. Noorte aateliste riigiametnike suhtes olnuks ilmselt eetiliselt õigem neid kusagil mujal koolitada.

Tihti on meile ette heidetud, et teie, akadeemikud, ju õppisite ai-nult peotantsu. Seda oli palju kuul-da pärast akadeemia lõpetamist tööle minnes vanemate, eelkõi-ge veneaegse haridusega politsei-miilitsaametnike suust. Ajast-aega on teada, et eks igaüks püüab oma puudusi millegagi varjata. Peotant-su vajalikkuse võib juhmim tegela-ne küsimuse alla seada, vaatamata sellele, et juhendas meid tantsuko-rüfee Ants Tael isiklikult. Terve rida endistele miilitsaametnikele aru-saamatuid ja tundmatuid distsip-liine olid just sellised, mis õpetavad inimest mõtlema, asjadest aru saa-ma ja sätivad paika väärtushinnan-guid. Juhtkonna soov oli meist kas-vatada ohvitserid. Usutavasti see ka õnnestus!

Nii lektorid kui 99% loengutest olid tasemel, pisut vajaka jäi aga ta-semel kadettidest. Saaks täna veel tagasi aastasse 1992 ja nendesse loengutesse, küll kuulaks ja õpiks ega mängiks tagapingis kaarte…

Tagasi enam midagi ei saa, ise-gi hetke mitte, rääkimata aastatest! Ülimalt meeldiv oli kuulda aka-deemia lehetoimetuse soovi mida-gi lugeda ka „vanade olijate“ õpin-gutest. Kahju, et leheruum nii pisu-ke on. Ka teleseriaal või raamatusa-ri ei mahutaks kõike, mis jäi neisse 4 aastasse. Meist võib olla palju pa-remaid, meist võib olla palju targe-maid, ka ilusamaid, aga meie oleme Sisekaitseakadeemia 1. lend! Seda ei saa keegi järele teha!

Kui kadetid akadeemiasse jõudsid…

Alguses on Mõte

Esmakursuslased arvavad nii…

Akadeemia aastapäevatava 4. Aastapäevale on pühendatud ka sügisel korraldatav akadeemia konverents, mil-les meie kooli ja Eesti spetsialistide kõrval osaleb hulk väliseksperte ja arvamusliidreid. Plenaaristungite (vasakpoolne pilt) ja töötoaarutelude kõrval on huviga jälgitavad ministrite (keskmine pilt) ja rektorite ümarlaua- või paneelvestlu-sed, viimasel, läinudaastasel konverentsil oli osalejaterohke esimest korda peetud sisekonverents “Tark akadeemia” (parempoolne pilt), kus kooli õppejõud ja töötajad pakkusid mõtisklemiseks hulga ideid, kuidas meie akadeemia veel uuendusmeelsemaks muuta.

Gerda Konrad, finantskolledži

1. kursus

Kristiina Malm,finantskolledži 1. kursus

nii hea nõu kui ka jõuga. Õppejõududega oleme siia-

ni rahul. Paljud neist on oma ala professionaalid, kes teevad aine huvitavaks ja teavad täpselt, mil-lest õpilased huvituvad. Akadee-mia muretseb ka meie heaolu pä-rast, küsides iga aine järel tagasi-sidet nii õppejõu kui aine kohta. See näitab, et akadeemia on are-nemisvõimeline ning tahab muu-tuda aina tugevamaks ja koolita-da professionaalsemaid spetsia-liste.

Vaatamata pidevale uuenemi-sele ja paremaks muutumisele, peab meie kool kinni ka tradit-sioonidest, milleks on igal aastal peetavad üritused. Nendega tahe-takse mingilgi määral kolledžeid ühendada, kuid senine koostöö ja suhtlemine on ikkagi minimaal-sed. Kadetid sooviksid tihedamat koostegevust, teada rohkem teiste kolledžite inimestest.

Aktiivsust akadeemias jät-kub, kuigi seda võiks rohkem ol-la. Kui väga vaja, tulevad kadetid toimingutega kaasa, aga puudub algatusvõime. Selleks on akadee-

mia loonud kadettidele võimalu-si igas valdkonnas areneda, osa-leda näiteks konkursil, et panna end proovile ürituse õhtujuhina, või esineda muusikaliste ülesas-tumistega kooris, bändi- või soo-lonumbriga. Samuti saab esinda-da SKAd poliitilises valdkonnas koos teiste ülikoolide esindajate-ga.

Akadeemia hoolitseb lisaks vaimse võimekuse arendamise-le ka meie füüsilise tervise eest. Selleks pakutakse tasuta jõusaa-li kasutamist ja treeninguid ning palju eri spordialasid hõlmavaid võistlusi.

Kadetid on üldiselt kooliga ra-hul, sest need, kes on avastanud, et see kool ei paku neile piisavalt pinget ja rahulolu, on suundu-nud juba uutele radadele. Paljud on avastanud endas SKA-tunde ja leidnud ka mitmeid kooliväliseid tegevusi, milleks on akadeemia loonud head võimalused.

Palju õnne sünnipäevaks mei-le kõigile!

Rauno Võsaste ja Jako Vernik (pildil),

politsei eriala 1. lend, 1996. a

Ramon Loik, kaitseväe

eriala 4. lend, 1999. a