Tervislik toitumine ja tootearenduse uued suunad

TAP-120.09.2012

Sirje Potisepp

21.09.2012

Tervislikkuse tähendusprotsentides vastajatest, kellele on tervislikkus väga või mõnevõrra tähtis,

n=637

Toiduvalikus on rohkelt puu- ja köögivilju

Toiduvaliku mitmekesisust

Lisaainete vähest sisaldumist

Toit on pärit Eestist

Geneetiliselt muundatud koostisosade puudumist

Toidu päritolu mahepõllumajandusest

Toitu rikastatust vitamiinidega, mineraalainetega, kiudainetega

Madalamat suhkrusisaldust

Toit on väiketootjalt (nt otse talust, väiketööstusest, turult)

Madalamat soolasisaldust

Madalamat rasvasisaldust

Toidu rikastatust kasulike bakteritega

Vähesemat energiasisaldust (kalorite sisaldust)

Toidulisandite tarbimist (nt vitamiinid, mineraalained)

Eridieedi järgimine (nt taimetoitlus, veregrupi dieet, ph-dieet)

Suhkur on asendatud magusainetega (nt aspartaam, sahhariin)

93% vastajate jaoks on toit tervislik, kui see on Eesti päritolu

19© 2011 Emor

Eri riikide toidukaupade usaldusväärsus tarbija silmisprotsentides kõikidest vastanutest, n=1007

EestiPõhjamaad (Soome, Rootsi, Norra, Taani)

Läti

Saksamaa

Valmistatud EL-i maades (made in EU)

Leedu

Holland

Venemaa

Poola

Prantsusmaa

Ukraina

Ameerika Ühendriigid

74% tarbijatest usaldab kõiki Eesti toidukaupu

USA, Ukraina, Prantsusmaa ja Poola toodetesse suhtuvad tarbijad kõige skeptilisemalt.

41© 2011 Emor

Toiduainete tarbimise trendid vastajate arvatesprotsentides kõikidest vastanutest, n=1007

Tähelepanu tervislikule toitumisele suureneb Tähelepanu tervislikule toitumisele väheneb

Väljaspool kodu söömine väheneb Väljaspool kodu söömine (restoranides jne) suureneb

Kiiresti valmivate toitude valmistamine suureneb Traditsiooniliste (aeganõudvate) toitude valmistamine suureneb

Kohapeal kasvatatud (kohaliku) toidu tarbimine suureneb Imporditud toidu tarbimine suureneb

Kvaliteetsetest toorainetest valmistatud toidukaupade kasutamine suureneb

Vähem kvaliteetsetest toorainetest valmistatud toidukaupade kasutamine suureneb

Mahetoidu (ökoloogilise toidu) tarbimine suureneb Mahetoidu (ökoloogilise toidu) tarbimine väheneb

Kodusvalmistatud toitude tarbimine suureneb Valmistoitude tarbimine suureneb

Toitu kasvatatakse ise rohkem Toitu ostetakse rohkem

Etniliste toitude (nt verivorst, sült jms) tarbimine suureneb

Ülemaailmselt tuntud toitude (nt hot dog, hamburger, pitsa jms) tarbimine suureneb

Mitmesuguste lisanditega (vitamiinid, bakterid vms) rikastatud toidukaupade tarbimine suureneb

Rikastamata toidukaupade tarbimine suureneb

Suureneb suurtes toidupakendites toidukaupade müük Suureneb väikestes toidupakendites toidukaupade müük

Vähestest koostisosadest koosnevate toidukaupade tarbimine suureneb

Paljudest koostisosadest koosnevate toidukaupade tarbimine suureneb

44% vastajatest on nõus, et tähelepanu tervislikule toitumisele suureneb

A B

54© 2011 Emor

Arusaam tervislikust toitumisest Tervisliku toitumise võrdkujuks on eesti elanikkonna seas endiselt (nagu ka 2008 aastal)

puu-, juur- ja köögiviljade söömine. Teisel ja kolmandal kohal on toidu mitmekesisus ja värskus.

Mõnevõrra tõusevad esile ka toitumise regulaarsus ning mõõdukus, tasakaalustatus,vähene rasvasisaldus, vitamiinide ja mineraalide sisaldus, „mahe“ ning kodumaisus

Tunnuste üldine komplekt on analoogne 2008 aastaga. Olulisim muutus seisneb mõõdukuse tunnuse esiletõusus.

Oluliseks muutuseks võib pidada ka seda, et meeste ja naiste arusaam tervislikust toitumisest on lähenenud, ehk mitmed nn naistele omased tunnused on muutunud pigem üldisteks tunnusteks (näiteks puu- ja juurviljad, vähe rasva, tasakaalustatus jms).

Samuti on lähenenud eestlaste ja venekeelse elanikkonna arusaamad tervislikust toitumisest. 2008 aastal oli märgata suuri erinevusi puu- ja juurviljade tunnuses, vähese rasva tunnuses ja kodumaisuse tunnuses (tüüpilised pigem eestlastele). Nüüd on neis tunnustes vahed märksa väiksemad. Mõningane erinevus seisneb veel selles, et vähene rasvasus ning täisteratooted on eestlaste jaoks olulisemad tunnused

Lisaks sellele on arusaamad tervislikust toitumisest ühtlustunud ka vanusegruppide lõikes. Kui mitmed peamisest tunnusest kuulusid 2008 aastal veel eeskätt noorte arusaamade hulka, siis nüüd kuuluvad peamised tegurid kõigi vanusegruppide pilti.

Allikas: Faktum & Ariko

Tervislikult toitumise levik Kindlasti ja teadlikult toitub tervislikult 8% küsitletutest, üldiselt tervislikult

veel 49%. Kokku seega 57% 15-74 aastasest elanikkonnast. Tulemus on mõne %-punkti võrra madalam kui 2008 aastal (siis 63%),

kuid erinevus pole siiski statistiliselt märkimisväärne. Ka mittetervisliku toitumise enesehinnangud on sarnased 2008 aasta proportsioonidele 2008 – 36%, 2012 – 40%.

Mõningane langus võib olla tingitud võrreldavate aastate kontekstist –2008 oli tarbimisbuumi lõpuaasta, 2012 aga kriisijärgne teine aasta, mistõttu annab ilmselt tunda kriisi ajal omandatud odavama tarbimise mudel. Negatiivsem hinnang pärineb peamiselt vanemast rühmast (55-74), ehk vähemkindlustatud elanikkonnalt.

Allikas: Faktum & Ariko

Miks ei toituta tervislikult (kui ei toituta)?

Majanduslik faktor ilmnebki mittetervisliku toitumise põhjuste loetelus.

Kui 2008 oli mittetervislikult toitvate esimeseks põhjenduseks „pole aega nende küsimustega tegeleda“(42% mittetervislikult toitujaist), siis nüüd on esimeseks põhjuseks „tervislik toitumine on liiga kallis“ (34%, 2008 –21%). Pole aega teguri osakaal langes 32%-le.

Toodud muutus ilmneb tugevalt just nooremas ja keskmises vanuserühmas. Vanemas rühmas tegelikult olulist muutust pole, kuna majanduslik faktor oli ka varem peamiseks tervisliku toitumise piiranguks. Kolmandaks põhjuseks on endiselt hoiak, et „poes müüdav kaup ei ole niikuinii tervislik“ ning selle osakaal tõusis 19%-lt 24%-le.

Allikas: Faktum & Ariko

Milles tervislik toitumine seisneb (neil, kes toituvad

tervislikult)? Kaheks peamiseks käitumisviisiks on mitmekesine toitumine

(51%) ja värske/naturaalse (keemiavaba) toidu eelistamine (49%). Ka need numbrid pole võrreldes 2008 aastaga praktiliselt muutunud (52% ja 48%). Kolmandaks abinõuks on mõne konkreetse ebasoovitava toiduaine vältimine (25%). Tasakaalustatud toitumise põhimõtteid järgib 13% tervislikult toitujaist (2008 seda varianti ei küsitud). Mahepõllmajanduse tooteid eelistab samuti 13%, kuid selles osas on märgata olulist nihet allapoole (2008 20%).

Seega võib öelda, et tervisliku toitumise käitumismudel on üldiselt endine, ning selle peamisteks komponentideks on toidu mitmekesisus ja värskus/naturaalsus, kuid mahetoodangu koht mudelis näib veidi taanduvat ning tasakaalustatuse printsiip enam levivat. Tasakaalustatuse printsiip on seda levinum, mida noorema tarbijaga tegu, mahe printsiip vastupidi.

Allikas: Faktum & Ariko

Hoiakute süsteem tervisliku toitumise taustana

Üldine põhimõte, ehk kas lähtuma peaks … Märkimisväärne on, et endiselt on valdavaks põhimõtteks

omaenese sisetundest lähtumine (nimetab 66%, 2008 61%) Kohaliku kliima ja toitumistraditsioonide järgimise põhimõte on veidi taandumas (21% 24%), teadusuuringute roll püsib (10% 11%).

Esitatud 10 väitest nõustutakse endiselt enim sellega, et tervislik toitumine on olulisemaid hea tervise ja pika eluea tingimusi (86% 2008 91%), kuigi näeme ka väikest taandumist.

Teisel kohal ning samuti selgelt positiivne on hoiak, et soovi korral on kõigil võimalik senisest tervislikumalt toituda (79% 89%)

Kogu elanikkonna hoiakute süsteem tervisliku toitumise vajaduse ja võimaluste kohta on endiselt selgelt positiivne ja vähe muutunud. On aga märgata tervisliku toitumise kallidusehinnangu enamat levikut ning kriitilisemat suhtumist igasugu ärimaigulistesse dieetidesse.

Allikas: Faktum & Ariko

Tervislikud koostisosad toiduainetes

Nendeks on eelkõige: Vitamiinid (nimetab 67%), valgud (47%), kiudained (28%) – seda võib ilmselt nimetada viimaste aastaste saavutuseks teavitustöös, mineraalid (27%), süsivesikud (18%), rasvad (17%)

Märkimisväärne on, et meeste ja naiste vastuste mustris olulisi erinevusi pole

Võrreldes eestlastega, nimetab venekeelne elanikkond enam vitamiine ja mineraale

Noorem rühm aga ülejäänutega võrreldes enam kiudaineid ja rasvu

Allikas: Faktum & Ariko

Ebatervislikud koostisosad toiduainetes

Nendeks on eelkõige: rasvad, juhul kui suures koguses (38%), säilitusained (32%), E-ained (21%), värvained(18%), liigne suhkur (18%), liigne sool (16%), süsivesikud(13%).

Kokkuvõttes võib öelda, et arusaamad toiduainete tervislikest ja ebatervislikest koostisosadest on üsna adekvaatsed ning erinevate elanikerühmade lõikes sarnased. Teadlikkuse osas võib märkida, et ilmselt viimaste aastate info mõjul on kasulike ainete hulka liitnud kiudained. Samuti asjaolu, et rasvaineid ei käsitleta ühemõtteliselt kahjulikena, vaid küsimus on rasva suurtes kogustes

Allikas: Faktum & Ariko

Häid ideid ja mõttelende!

www.toiduliit.ee