Taustapilt: https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/3/37/Suburbia_by_David_Shankbone.jpg

Valglinnastumine

Tallinna ÜlikoolHumanitaarteaduste instituutLinnakorralduse magistriõpe Maastiku-uuringute kursus

Rühmatöö – ettekanne valglinnastumisest

Rühma liikmed:Robert MirskiTarmo Richard KlampKarmen KährTiina KivilaJaanika Nurk

04.12.2015

Valglinnastumine - tähendusValglinnastumine on linna planeerimata ja laiaulatuslik levik maapiirkonda.

Valglinnastumise terminit kasutatakse reeglina selleks, et kirjeldada füüsiliselt laienevaid linnalisi piirkondi. EuroopaKeskkonnaagentuur (EEA) defineerib valglinnastumist kui suurte linnaliste alade väikese asustustihedusega laienemist peamiseltümberkaudsete põllumajandusmaade arvelt.

allikas:https://et.wikipedia.org/wiki/Valglinnastumine

Vaidlusalune on väide, et tegemist on planeerimata tegevusega – elamurajoonid ei saa tekkida planeeringuteta, iseasi on, kuivõrdläbimõeldud oli planeering.

Valglinnastumine ei ole alati samane eeslinnastumisega

Eeslinnastumise ehk suburbanisatsiooni (ingl k. suburbanization) all mõistetakse protsessi, kus rahvastik ning majandustegevuskandub keskuslinnast kaugemale, selle tagamaale või eeslinnadesse. Linna vahetust lähedusest tingituna säilib aga eeslinnadessekolinud inimeste igapäevane seotus keskuslinna endaga, tuues kaasa igapäevase pendelrände.

allikas:https://et.wikipedia.org/wiki/Eeslinnastumine

Taustapilt: https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/3/37/Suburbia_by_David_Shankbone.jpg

Valglinnastumise teooriad

Teooriad.

Üldine konsensus on selles, et valglinnastumine on kombineeritud efekt , mis tekibpopulatsiooni linna koondumise, muutuvate elustiilide ja paraneva transpordi võimalustetõttu.

Suures pildis saab teooriaid jagada kolmeks:1. tehnilise;2. majandusliku;3. sotsiaalse paradigma teooriad.

Valglinnastumise teooriad

Tehnilise paradigma teooria:

Linnade sisemise organiseerituse määravad inimestele võimaldatud tehnilised tingimused. Hansen (1959) demonstreeris seda, kuidas ligipääs Washington DC-le võimaldas linna kiiret arengut. 19.sajandil märgitakse seose leidmist inimeste vahelise vastastikuste kontaktide sageduse ja kontakti asukoha suuruse vahel. Mida tihemad on kontaktid (reisid, migratsioon, sõnumite saatmine), seda suurem on kohta, kust need läkitatakse (Ravenstein, 1885; Zipf, 1949). Ruumilise interaktsiooni uurimine on andnud mõistmist individuaalse mobiilsuse tähtsuse kohta ning võimaldab ennustada, et läbitavad ruumiliste liikumiste vahemaad pikenevad ka edaspidi koos transpordi odavnemisega.

Valglinnastumise teooriad

Majandusliku paradigma teooria:

Nendes teooriates võetakse ettevõtte elujõulisuse aluseks ettevõtte optimaalse konstellatsiooni suuruslähtuvalt asukohast. Fundamentaalne alus kõigile majanduslikele ruumilistele teooriatele on see, et healigipääsuga asukoht on kõrgema väärtusega kui perifeersel asukohal. On eristatavad makro- jamikroanalüütilised lähenemised, kus ühelt poolt vaadeldakse ruumilise tootmise võimekust (Van den Berg,1982) ja teiselt poolt asukoha poolt tingitud käitumise eripärasid (Alonso, 1964). Viimasest tuleb välja katõdemus, et tootes sisalduv kallima maa rendihind tingib kallima lisaväärtusega toodete müügi tihedamaasustusega aladel (näiteks ehted). Uue kodukoha valik langeb siinpuhul maa hinna ja trantspordi hinnavahekorra küsimusele. See seletab ka näiteks seda, miks kõrgema sissetulekuga majapidamised valivadlinnast kaugemad suured kallid mereäärsed maa alad. Täna võimaldab tootmise paindlikkus valida kaärimaaks linnakeskuse asemel odavad linnaäärsed maaalad, kuhu ligipääsetavus suurtelt maanteedelt onhea. Castells (1996) näeb majandusliku protsessi lähiaastakümnete tulemuseks olevat ruumiliselaialivalgumise va. kõrgema klassi teenused.

Valglinnastumise teooriad

Sotsiaalse paradigma teoori a:

Sotsioloogia traditsioonidest, linn on inimeksistentsi fundamentaalne dimensioon (Durkheim ja Simmel). Evolutsiooni traditsioonidest, linn kui multi-liigiline ekosüsteem, kus sotsiaalsed ja majanduslikud grupid võitlevad ökoloogiliste positsioonide pärast (Park, 1925). Ruumilises mõttes on ökoloogiline positsioon territoorium – naabruskond või regioon. Juba väljakujunenud territooriumile toimuvad sissetungid etniliste gruppide ja erineva sissetulekuga gruppide poolt. Mitmed kvalitatiivsed teooriad linna arengust olid esindatud USA valglinnastumise ajal – kontsentriline (Burgess, 1925), sektor (Hoyt, 1939) ja polütsentriline (Harris ja Ullman, 1945). Hägerstrand (1970) pakkus välja „aja eelarve“ mõiste, millega üksikisikud lähtudes oma sotsiaalsest rollist, sissetulekust ja kasutatavast tehnoloogiast valdavad konkreetset mõju ruumi.

Ajalugu (maailmas)

Klassikaliselt on valglinnastumine Ameerikast pärit fenomen, kirjeldamaks 20. sajandi esimeses poolessuurlinnade laienemisest tekkinud nähtust. Populatsiooni liikumine linnadesse tekitas surve, midalinnaplaneerijad ja omavalitsused ei osanud ette näha. Valglinnastumisega USA-s kaasnes ka autodesuur kasv ja linlaste eramajade omamise soov. Euroopa linnad on olnud traditsiooniliselt paljukompaktsemad ja välja kujunenud ammu ennem autode kasutuselevõttu. Euroopas lõppes sellinekompaktsete linnade kujunemine 1950ndatest ning tänaseks elab üle 75% eurooplastestlinnapiirkondades (EEA raport, 2006). Valglinnastumist, kus populatsiooni linnaalale ei lisandu on viimatinimetatud raportis iseloomustatud ka kui äärelinnade elustiili populariseerimist. Transpordi võimalusteparanemine võimaldab linnaäärsetel elanikel olla eemal kesklinna kärast, säilitades samal ajallinnalähedusest tingitud hüved.

Allikas: EEA (European Environment Agency) raport, no 10/2006, „Urban sprawl in Europe“, ISSN 1725-9177

Ajalugu Eestis

Eestis vallandus valglinnastumise laine kohe pärast taasiseseisvumist ja hoogustus pärast 2000. aastat. Üheks põhjuseks on kindlasti ka 1. novembril 1999 vastuvõetud maareformiga tekkinud olukord, kus tagastatud maade omanikud ei olnud huvitatud jätkama senist maakasutust, milleks enamasti oli põllumajandus. Seega tekkisidki Tallinna teiste suuremate linnade ümber tulusama maakasutusega alada elamuehituseks.

Eesti valglinnastumisel on võrreldes maailmas toimunuga mitmeid erijooni. Kõige enam on seda mõjutanud Eesti lähimineviku, Nõukogude perioodi kogemus ning taasiseseisvunud Eesti Vabariigi valitsuse üldine hoiak, mis idealiseeris Lääne heaoluühiskonda.

Eesti uusasumid on võtnud enda alla peamiselt endised põllumajandusmaad (45 %), looduslikud rohumaad (17 %) ja metsad (9 %), vähem on hõivatud märgalasid (0,6 %) ja muid maid (0,3 %).

Eesti iseärasused

Eestis tehtud uurimustöödes märgitakse, et valglinnastumist soodustab ka regionaalsete jaüldplaneeringute puudumine või nende suureulatuslik muutmine detailplaneeringutega, samuti asjaolu, etruumilist arengut kavandataksegi järjest enam detailplaneeringukeskselt, mis ei võimalda komplekssetpiirkondliku maakasutuse juhtimist. Õhuke riik ja väga nõrk avalik linnavõim.

allikas:Metspalu, P. 2005. Uuselamuehitus ja planeerimispraktika areng Harjumaa näitel.

Magistritööinimgeograafias. Tartu Ülikool, Geograafi

Näiteid valglinnastusmisest Eestis

Tallinna äärealad. 2000. aasta rahvaloenduse andmeil oli sisseränne mujalt Eestist Tallinna regiooni 51042, Tallinnast mujale Eestisse 19 975. Seega oli linn plussis 31067 elanikuga. Tallinnast tagamaale liikus rahvaloenduse andmeil 33 688, tagamaalt Tallinna 7505. Seega “võitsid” tagamaad Tallinna kahjuks 26181 elanikku.

Tartu äärealad. 2000. aasta rahvaloenduse andmeil oli Tartus 101 169 elanikku, aga 2011 loendati ainult 97 600. Seega oli linn kaotanud 3569 elanikku. Neljas ümbritsevas vallas (Tartu, Tähtvere, Ülenurme ja Luunja) aga kasvas elanikkond 15 386-lt 21 954-le ehk koguni 6568 inimese võrra. Tartu linn haldusüksusena on niisiis tühjemaks jäänud, kuigi linnaline asula on üle oma äärte kasvanud.

Peamised valglinnastusmise ilmingud Eestis

Tallinna äärealad:• Viimsi;• Maardu;• Saku;• Saue;• Harku;• Kiili;• Rae.

Tartu äärealad:• Tähtvere;• Ülenurme;• Luunja;• Tartu vald.

Miks ei ole valglinnastumist õnnestunud pidurdada (Junttila, 2013)

• fossiilkütuste odavus ja autostumise kiire jätk.Lahendusena näiteks auto- või teemaksud. Elektrienergiale üleminek ja selle soodustamine. Jalakäijate jarattaga liiklejate tingimuste parendamine.

• avaliku võimu nõrkus.Siinkohal peame silmas Eesti püüdlusi nn õhukese riigi mudeli poole, mis eristub tugevalt teiste maailmariikide poliitikast. Näiteks ei saa kohalik omavalitsus koguda iseseisvalt makse ja sõltub palju riigidotatsioonidest. Kinnisvaramaksu kasutuselevõtt tekitaks linnades tühjalt seisvate majade omanikes soovikinnisvara müüa.

• arendajate huvide kaitsmineNii Tallinnas kui Tartus on tulnud viimaste aastate jooksul avalikkuse ette mitmed juhtumid, kus linnavõimkaitseb elanike huvide asemel arendajate omasid. Suurte kaubanduskeskuste (näiteks Lõunakeskus TartuRingteel) arengut tuleks soodustamise asemel hoopis pidurdada.

• teadlikkuse madal taseTegemist on liialt uue fenomeniga, mille negatiivsed mõjud ei ole veel inimesteni jõudnud.Koostöö puudumine linna ja selle äärealade vahel. Puudulik maakonnaülene planeerimine

Valglinnastumise erinevad vormidValglinnastumine endiste suvilarajoonide aladele.

Tallinna äärealadel ligi 28 000 suvilat ja Tartu äärealadel pea 3000. Suvilarajoonid osalesid valglinnastumise protsessis kahel viisil:

1) pärast suvilate erastamist andis võimaluse peredel valida kahe eluaseme vahel ja linnakorter osutus paljude jaoks liiga kulukaks ülal pidada;

2) kruntide kasutatavus elamuehituseks. Tartus on sellisteks aladeks näiteks: Elva; Tallinnas: Keila, Saku, Saue, Kohila, Maardu.

Tartu ümbruses võib osades suvilapiirkondades leida ka mahajäetud, omaniku huvita suvilaid, mis Tallinnas on harvad. Tartus tagamaal on proportisonaalselt rohkem peresid, kes on suvilasse kolimisega püüdnud optimeerida oma elamiskulusid, Tallinna piirkonnas on rohkem leibkondi, kes on täiesti uue elamu otsustanud ehitada suvilakrundile.

allikas:K. Leetmaa, M.Nuga, A. Kährik, S. Silm. 2011. Muutused nõukoguaedsetes suvilapiirkondades, nende

kujunemine uuselamurajoonideks ja roll eeslinnastumises Tallinna ja Tartu linnaregioonides

Valglinnastumise erinevad vormid

Valglinnastumine elamuehitusest puutumata aladele.

Nähtus pärast 1999. aasta maareformi. Tagastatud maade uued omanikud polnud sageli huvitatud maa senise kasutusviisi (enamasti põllumajandusliku) jätkamisest. Tallinna ja teiste suuremate linnade läheduses osutus tulusamaks arendada elamuehitust.

Lisandus ka tootmis-, logistika- ja teenindusettevõtete liikumine keskuslinnast eeslinnavööndi hoonestamata aladele, mille põhjuseks oli soov tagada tegutsemiseks suuremat ja odavamat pinda ning paikneda klientide, tootmisressursside ja transpordikoridoride suhtes logistiliselt paremas kohas.

Põhjused:• Kallis maa hind linnas• Odav laenuraha• Odava põllumajandusmaa kättesaadavus• Omavalitsuste vaheline võitlus elanike pärast.

Valglinnastumisega kaasnevad mõjud

Negatiivsed:• liikluse kasv• nõudlus kalli ja ruumimahuka tartistu järele• tekivad piirkonnad, millel puudub või on väga napp sotsiaalne keskkond, mis omakorda paneb väga suure koormuse linnadele

• planeeritud elukeskkond vastavalt inimese vajadustele vs moodsad elamissüsteemid.• identiteedi puudumine, liialt monotoonsed keskkonnad• negatiivne mõju metsloomade elupaikadele ja nende harjumuspärastele liikumisradadele• Segadused nn „avaliku ruumi“ omandiküsimustega – Ivanishvili ja Morrison Grupp näited ärimees-orjapidajatest

Positiivsed:• Inimene on saanud ise valida, kus ta elada ja kodu luua soovib.• võimalus pääseda ülerahvastatusest• võimalus kokkupuuteks loodusega, mis peaks vähendama stressi

Linnade sammud valglinnastumise peatamiseks

Tallinn. Mereäärsete alade ja vanade tööstushoonete arendamine uuteks multifunktsionaalseteks aladeks. Linnakeskuste tihendamine.

Tartu. Uuringutel põhineva jalakäijate ja jalgrattaga liiklejate kodu-töö teekonna lühendamine ja kvaliteedi parandamine. Tartu potentsiaal muutuda sarnaseks näiteks Taanile. Linnakeskuste tihendamine.

Intriig - Põhja-Tallinn kui valglinnastuv linnaosa, sh vaid hipodroomi ala (Saarepera, 2011). Kui linnaplaneerimises hoitakse monokultuurset joont. Ei arvestata elamuehituses sinna juurde käivate sotsiaalsete vajadustega elaniku kohta.

Näiteid valglinnastusmisest Eestis – Harku vald

Harku valla üldplaneering 1996-2013

Harku valla maakasutus 2015

Harku valla kehtiv üldplaneering Alasniidu piirkonnas

Tiskre-Alasniidu 1994

Tiskre-Alasniidu 2015

Tiskre-Alasniidu 2015

Suurupi – Muraste 1994 (suvilaühistud ja sõjaväeosad)

Suurupi – Muraste 2015 elamurajoonid

Vääna-Jõesuu – Viti – Liikva – Sõrve – Ilmandu (1994 maaparandatud põllud, metsad ja suvilad)

Vääna-Jõesuu – Viti – Liikva – Sõrve – Ilmandu (2015, metsad ja elamurajoonid mis pole lõpuni arendatud)

Valglinnastumise probleemid Harku vallas:

• Põhjavee nappus• Maanteed ülekoormatud ja ristmike läbilaskevõime piiri peal• Ühistranspordi ebapiisav maht• Koolikohtade ja lasteaia kohtade nappus• Kiire ja läbimõtlemate planeerimine on toonud tulemuseks ebapiisavad ühendused

elamurajoonides – tupiktänavad• Arhitektuurne kakofoonia• Erastamisel kaotatud tänavakoridorid• Probleemid reformimata riigimaaga• Probleemid planeeritud kuid määramata ja garanteerimata kohustustega (tänavate, avalike

alade, mänguväljakute ja tehnovõrkude väljaehitamine ja munitsipaliseerimine)

Suvilarajoonist elamurajooniks – Harku vald, Muraste

5 m

7 m

10 m

Rühma liikmete arvamused valglinnasutmisestKarmen: Valglinnastumine on linnaplaneerimise üks suurimaid väljakutseid. Samas on meie linnavõimud arad tegema otsusi, mis negatiivseid mõjusid võiks vähendada. Näiteks teemaksude või automaksude kehtestamine, kinnisvaramaks vms. Valglinnastumise mõju keskkonnale on hävitav ja need ressursid, mis selle nähtuse ülalhoidmiseks täna kulutatakse võiksid olla hoopis pareminikasutatud. Pean siin silmas rahastust teedeehitusse näiteks.

Robert : Kategooriliselt Karmeni arvamusele vastu. Nõus saab olla vaid sellega, et linnad võitlevad valglinnastumise vastu, kuna linn ja valglinnastunud alad on erinevad omavalitsused, mis konkureerivad majanduslikult võimekama elanike makustulu pärast. Vara ja teemaksud ei peata ega pööra tagasi enam valglinnastumist. See on juba valdavalt toimunud ning edaspidine tegevus peaks olemanende piirkondade mõistlik ja terviklik väljaarendamine. Valglinnastumist tagasi ei pööra ning kõrgemad maksud seavad ohtu nendeinimeste saatuse, kes on oma elu sidunud valglinnastunud piirkondadega. Kui nendel elanikel teha veelgi kallimaks elamine kodudes, ei suuda nad maksta kinni laene, nende kodud võetakse ära ning maksujõulisest elanikkonnast saab maksujõuetu sotsiaalprobleem. Kõrgemate kapitalimaksudega läheb löögi alla ka elamuehituse ja edasimüügi turg, veel väljaehitamata elamurjaoonid jäävad tühermaaks. Rajatud kuid panga käes tühjalt seisvad hooned lagunevad ja rüüstatakse ning sellest kõik ainult kaotavad. Automaatset ja iseeneslikku taastumist põllumajanduslikuks või metsamaaks ei toimu. Valglinnastunud aladel ei ole auto asendatav ühistranspordiga kuna see ei suudaks katta madala tihetusega alsid piisavalt tiheda teenindusgraafiku ja vajalike marsruutidega.

Rühma liikmete arvamused valglinnasutmisest

Tiina : Valglinnastumine on minu arvates probleem - seda nii kaasnevate keskkonnamõjude pärast kui ka valglinnades elamisega kaasnevate mõjude pärast: liikumisprobleemid, tänavavõrgustiku ja ühistranspordi puudumine, vee- ja kanalisatsiooni kallis väljaehitamine (hilje ka kõrged kommunaalid) jmt. Samas olen nõus Robertiga - valglinnastumist kinnisvaramaksuga või teemaksuga enam tagasi ei pööra, pigem võib erinevate uute maksude kehtestamine tuua kaasa sotsiaalprobleeme. Lahendusena tuleks neid konkreetseid piirkondi arendada tervikuna edasi, arendada ühistransporti ja jalgrattateede võrgustikku.

Jaanika: Mina arvan, et inimestel peaks jääma siiski valikuvõimalus oma elukoha rajamiseks ning selle jaoks ei peaks kasutusele võtma auto-ja muid makse. Pigem leida lahendusi, kuidas linnad saaksid omavahel koostööd teha, kasvõi transpordi osas. Alati on inimesi, kes leiavad linnas elamises oluliselt rohkem plusse kui maal. Samas kõik inimesed ei ole nö korteriinimesed, eriti kui luuakse pere. Mina leian, et valglinnastumist võib vaadata kui ka teatud ühiskonna populaarset suunda, kus järjest enam loetakse tähtsaks tervislikku toitumist, liikumist ja ökoloogiliselt puhaste toitainete tarbimist (ja ka kasvatamist).

Rühma liikmete arvamused valglinnasutmisest

Tarmo: Kui ma proovin mõelda süsteemselt, siis saan aru, et olemasolev toimib mingitel eeldustel(loodusressursid, keskmisele inimesele kättesaadavad vahendid, äärelinna elustiilide populariseeriminejms), mille inimesed on ise loonud. Ma ei tea kui kauaks neid eeldusi jagub ja mis tuleb pärast. Inimestesoov liikuda kuhugi poole indiviidi ja ühiskonnana on inimloomuse osa ja valglinnastumist iseloomustabsuundumus privaatsuse kasvu poole. Seda võimaldavad teatud eeldused ja teatud liiki mõtlemine, misminu arvates ei ole pikemas perspektiivis jätkusuutlik. Seetõttu meeldib mulle valglinnasumisest mõeldakui ühest etapist inimloomuse arengul. See toob kindlasti välja põhjuseid, miks inimene tulevikus koondubjälle tihedamalt kokku ja leiab sellest uut suunda.

Rühma liikmete arvamused

Kas valglinnastunud elamurjaoonis elamine on ka meie unistus? Sooviksime ise elada nendes tingimustes? Või saame nüüd targana tagasi vaadata ja nentida, et õnneks ei ole sellesse lõksu langenud?

Karmen: Valglinnastumine puudutab suuresti ka täna veel noori peresid, kes soovivad oma lastele paremat kasvukeskkonda. Kellele on oluline looduslähedus. Linnastumine puudutab aga noori spetsialiste, kes peavad oluliseks teenuste kättesaadavust ja kooli, poe ja vabaaja teguvuste asumist eelistatavalt jalutuskäigu kaugusel. Kuulun sellesse viimasesse gruppi. Aeg on täna kõige suurem väärtus, mida ma ei soovi kulutada liiklusummikutes.

Robert : Mul on olnud õnn omada sünnikoduna Nõmmel eramaja. Seega elan kunagises valglinnastatud eeslinnas, mis vahepeal oli linn ning nüüd Tallinna linnaosa. Õnn on seisnenud ka selles, et maja pole olnud tagastamisele kuuluv. Seega mõistan, miks inimeste unistus on eramaja. Tunnetan samas ka eramaja kohustusi ja koormisi ning näen Nõmme näitel, et seniste kiirelt rajatud põllupealsete elamurajoonide väärtus paraneb ajaga – ajaga mil jõuab piisavalt kõrgeks kasvada kõrghaljastus.

Rühma liikmete arvamused

Kas valglinnastunud elamurjaoonis elamine on ka meie unistus? Sooviksime ise elada nendes tingimustes? Või saame nüüd targana tagasi vaadata ja nentida, et õnneks ei ole sellesse lõksu langenud?

Tiina: Kui elaksin näiteks Tallinnas, siis eelistaksin kas äärelinna eramuid, kus on toimiv infrastruktuur olemas või kesklinna piirkonda, kus kõik oleks käe-jala juures. Elul valglinnas, kus puudub ühistransport, laste lasteaeda/kooli/huviringi viimine tuleb organiseerida autoga, kommunaalmaksed on kallid jmt, ei näe ma mõtet. Praegu saan ainult tõdeda, et hea elukeskkonna tagamiseks ei pea valglinnas elama – võib elada väikelinnas, kus kõik on nn käe-jala juures, elukeskkond on elamisväärne, ühistranspordi seotus suuremate linnadega on tagatud, laste turvalisus tagatud.

Jaanika : Olles elanud nii maal kui linnas, olen tundnud nii eramaja kui korteri rõõme. Maal elades on elu oluliselt looduslähedasem, kuid ühistransport piirab oluliselt minu liikumivajadust. Linnas saan igal ajal liikuda kuhu soovin, samas puudub lähedane kokkupuude loodusega. Sama kehtib ka poodidele ja muude teenuste tarbimise võimaluste kättesaadavuse kohta. Maal eramajas elada on paljustressivabam kui linnas kära sees.

Lõpetuseks üks meediakajastushttps://www.youtube.com/watch?v=7bk2Yu-hTU4