säästev jaekaubandus – mis see on? - roheline. · 2017-12-01 · säästev jaekaubandus – mis...

Säästevjaekaubandus –mis see on?

Säästev jaekaubandus – mis see on? 1

Sisukord

Mis on säästev jaekaubandus? 1

Miks on selle arendamine oluline? 2

Säästva jaekaubandusega seotud võimalused 3

Kust leida eeskujusid? 5

Säästva jaekaubanduse turundustegevus 7

Tarbijad säästvast jaekaubandusest 13

Infobrošüür annab lihtsa ülevaate säästva jaekaubanduse peamistest lähtekohtadest, arendamisvõimalustest ning praktilistest näidetest. Ühtlasi tutvustatakse Eesti tarbijate ootuseid säästva jaekaubanduse arendamisele.

Infomaterjalis oleme kasutanud tsitaate ja andmeid, mis pärinevad säästva jaekaubanduse teemalisest arvamusuuringust. Kvantitatiivsed andmed koguti omnibussuuringu raames 2009. aasta kevadel (Turu-uuringute AS, üle-Eestiline, 1014 vastajat), paralleelselt viidi Tartu Ülikooli tudengite poolt läbi 58 tarbijaintervjuud jaepoodide külastajatega (Tallinnas ja Tartus, jaekauplustes ja kodudes).

Kliimamuutused, suurenevad prügimäed, ebatervislik toitumine ning sotsiaalne ebavõrdsus on üksikud näited laiemast probleemide valdkonnast, mis sunnivad ettevõtteid üle maailma üha rohkem tegelema säästva tarbimise ja tootmise arendamisega. Selleks, et muuta ettevõtete toot-mispraktikaid ja inimeste tarbimisharjumusi ühiskonna probleemidega arvestavamaks, on kar-mistatud seadusi, välja töötatud standardeid (näiteks OHSAS, EMAS, ISO, GRI, FSC) ja arendatud tootemärgiseid (Fairtrade, Krav, Bra Miljöval, Luomu, Nordic Swan jt).

Pikka aega on räägitud tootmisega kaasnevate keskkonnamõjude vähendamisest. Suurte jaeketti-de tähtsuse kasvuga ühiskonnas on hakatud aga ka kaubandussektori mõjudele tähelepanu pöö-rama. Et saavutada terviklikku muutust, ei piisa ainuüksi tootjate pingutustest. Muutused peavad kajastuma ka ülejäänud tarneahelas. Seetõttu peavad ka jaekaubandusettevõtted oma ressursi-mahukuse ja ühiskondliku panuse kriitiliselt üle vaatama ning alustama keskkonnasäästlike ja eetiliste toodete vahendamist. Samuti tuleb kasvatada tarbijaid jätkusuutlikumaid praktikaid ja tootevalikut eelistama.

Kuigi jaekaubandusettevõtted ise otseselt ei tooda ega tarbi, kaasnevad vahendustegevusega mitmed sotsiaalsed ja keskkonnaalased mõjud, mille vähendamine on just säästva jaekaubanduse eesmärk.

Säästev jaekaubandus ehk jaekaubandusettevõtete ühiskondlik vastutus (CSR) väljendub oma tegevusest tulenevate negatiivsete sotsiaalsete ja keskkonnamõjude süstemaatilises ja eesmärgistatud vähendamises ning keskkonnasäästlike ja eetiliste toodete vahendamises ja propageerimises.

Eesti Roheline Liikumine kujundab tarbijaid, kes teeksid keskkonna ja sotsiaalsete valupunktidega arvestavaid ostuotsuseid. Meie tuntumad tarbijatele suunatud tegevused on õiglase kaubanduse (fairtrade) ja ökoloogiliste toodete (roheline toode) propageerimine jaekaubanduses. Need on aga juba esimesed sammud säästva jaekaubanduse arenguteel.

Mis on säästevjaekaubandus?

JAEKAUBANDUS

KESKKONNAALASED MÕJUD- Prügi ja pakendamine- Toodete transport- Energia- ja ressursikasutus

SOTSIAALSED MÕJUD- Ühiskonna tarbimisharjumuste kujundamine- Tootjate ja tarbijate ühendamine- Töötingimused

Säästev jaekaubandus – mis see on?2 Säästev jaekaubandus – mis see on? 3

Strateegiliselt olulise rolliga tarneahelas kaasneb ka suurem vastutus tarbijate ja ühiskonna ees. Sotsiaalse ja keskkondliku vastutuse arendamine ei lahenda üksnes ühiskonna probleeme, vaid pakub uusi võimalusi ja innovatiivseid lahendusi ka ettevõtete enda majandusliku edu ning kon-kurentsivõime edendamiseks.

Kus ja milliseid tooteid me ostame, kuidas me neid tarbime ning mida teeme pakenditega? Kas leiame poeletilt tervisliku eestimaise hooajaõuna või lepime kaugelt transporditud ja töödeldud välismaisega? Kas viime ostud koju taaskasutatavas riidekotis või looduses aastakümneid lagune-vas kilekotis?

Jaekaubandus on üsna oluline majanduse arengusuundi kujundav mootor, millel on ka tarbijate käitumisele väga suur mõju. Et Eestis külastab jaekaubandust toidu ostmise peamise kohana ligi 90% inimestest, on just jaekaupmeestel määrav roll tarbijakäitumise suunamisel. Jaekaupmees-tel on kontakt ka tootjate ja vahendajatega, kauplused asuvad tarneahelas strateegiliselt olulisel positsioonil, olles „väravavahtideks” tootjate ja tarbijate vahel. Seeläbi on jaeettevõttel võimalus esitada karmimaid nõudmisi toodetele, nende pakendamisele ja logistikale.

Kuigi kaupmehel on suur mõjuvõim, on ka kaupmeeste tegevus mõjutatud mitmete sidusgruppi-de poolt. Jaeettevõtted tegutsevad tihedas konkurentsis, olles samal ajal osa keerulistest tarneahe-latest ning ühiskonna avatud süsteemist. Väikese rahvaarvuga Eestis on konkurents jaeturul tihe ning konkurentsivõime tugevdamiseks ei piisa varsti ainult tarbijate elementaarvajaduste rahul-damisest. Üha olulisemaks muutub ka ühiskonna teiste sidusgruppide vajadustega arvestamine.

Miks pöörata tähelepanu keskkonna- ja sotsiaalsete probleemide lahendamisele? Järgnev skeem kaardistab sidusgrupiti erinevad põhjused.

Miks on selle arendamine oluline?

Säästva jaekaubandusega seotud võimalused

JAEKAUPMEES

RIIK JA SEADUSANDLUS- Karmistuv keskkonnaalane seadusandlus- Tooteinfo ja märgised (nt ökomärgised)

TARBIJAD JA KOGUKOND- Keskkonnateadlikkuse kasv- Tervislik toitumine ja allergiad- Elustiili muutused- Säästvat tarbimist ja elustiili

propageerivad algatused ja kampaaniad

KONKURENDID- Kasvav konkurents ja kulude

kokkuhoid- Konkurentide keskkonnaalane

tegevus- Ökopoodide ja maheturusta-

mise populaarsuse kasv

MEEDIA- Kasvav ühiskondlik huvi keskkonna

ja eetikateemade vastu

PARANENUD MAINE JA HEAD SUHTED KOGUKONNAGA

TARBIJATE LOJAALSUS JA

RAHULOLU

VÄLTIDA TARBIJATE, KODANIKEALGATUSE JA MEEDIA KRIITIKAT

VALMISOLEK KARMISTUVAKS

SEADUSANDLUSEKS

SUPERMARKET

KULUDE KOKKUHOID LÄBI EFEKTIIVSE ENERGIA- JA

RESSURSIKASUTUSE

UUTE TURGUDE JA TARBIJAGRUPPIDE

LEIDMINE


KULUDE KOKKUHOID Kõige mõõdetavam tulemus säästva jaekaubanduse arendamisel on kulude vähendamine efek-tiivse ressursikasutuse abil. Energia kokkuhoid kaupluse kütte, valgustuse, külmikute ja lahtiste külmriiulite pealt ning jäätmekoguste vähendamine aitavad kokku hoida ettevõtte jooksvaid kulusid ning suurendada kasumit. Ka logistika efektiivsem korraldamine, tarnete planeerimine, laadimiste optimeerimine on valdkonnad, mille kaudu saab vähendada ressursikasutust ja panus-tada keskkonnahoidu.

TARBIJAD JA UUED TURUD Odav hind ei ole ostuotsuste langetamisel peamine kriteerium, olulist rolli mängivad ka toodete mõju keskkonna ja inimtervisele ning toodete sotsiaalne sõnum. Pakkudes laia valikut ökomärgis-tatud ning õiglase kaubanduse tooteid, tugevdab kauplus olemasolevate klientide rahulolu ning meelitab juurde uusi. Üle maailma on populaarsemaks muutunud ka jaekettide endi keskkonna-säästlikud tooteseeriad.

SEADUSANDLUS Säästva jaekaubanduse põhimõtete rakendamine aitab valmis olla karmistuvaks keskkonnaal-aseks seadusandluseks. Seadusest samm eespool olemine annab võimaluse arendustegevusi läbimõeldumalt juurutada, vältides nii ootamatuid ja kulukaid investeeringuid.

KOGUKOND JA PARTNERID Suhted kohaliku elanikkonnaga on väga olulised, sest kauplus on tihti kogukondade sümboliliseks kohtumispaigaks. Avatud ja sõbralikud suhted kogukonnaga aitavad tõsta ettevõtte mainet, suu-rendada klientide lojaalsust ning parandada töötajate rahulolu. Koostöö tarneahela erinevate liik-metega (talunikud, tootjad, töötlejad, pakendajad, logistika) aitab hoida toote hinna stabiilsema, vähendada kulusid, arendada tarbija ootustele vastavat toodet ning muuta logistikat läbimõel-dumaks. Partnerlus erinevate organisatsioonide ja kodanikealgatustega (keskkond, heategevus, tarbijakaitse, sotsiaalsed ettevõtted jms) pakub parema ülevaate erinevate sidusgruppide ootus-test ning annab laiemad teadmised keskkonna ja sotsiaalsete probleemide lahendamiseks.

AVALIKUD SUHTED JA MEEDIA Üleüldise keskkonnateadlikkuse kasvu juures on ka meedia tähelepanu keskkonna- ja sotsiaal-teemade vastu suurenenud ning kodanikealgatuste ja keskkonnaorganisatsioonide tegevused leiavad üha rohkem kajastamist. Et jaeketil on oluline võimalus säästlike toodete vahendaja ning propageerijana silma paista, on ka selline tegevus peatselt suurema tähelepanu all. Seetõttu on avatud ja läbipaistev kommunikatsioon ning ettevõtte süstemaatiline ja selgestimõistetav majan-duslikku, sotsiaalset ning keskkondlikku mõju ja tulemusi kajastav aruandlus järjest olulisem.

COOP DANMARK ASCOOP Danmark AS on Taani suurim jaekaubandusettevõte, millele kuuluvad jaemüügiketid Kvickly Xtra, Kvickly, SuperBrugsen, Dagli’Brugsen, LokalBrugsen ning tütarettevõtted Irma A/S ja Fakta A/S. COOP Danmark kuulub FDB Kooperatiivile, millel on 1,6 miljonit liiget. COOPi kaup-lustes müüakse 1/3 Taanis tarbitavatest toiduainetest ning ökotoodetest koguni 40%. 2008. aasta teises pooles kasvas ökotoodete müük ligikaudu 27%.

2000. aastal võttis COOP Danmark vastu esimese arvestatava eetikastrateegia, mis tugines klas-sikalistele ettevõtte sotsiaalse vastutuse juhtimise (corporate social responsibility) põhimõtetele. Tänaseks on sellest kujunenud tõeline vundament eetilisele ja vastutustundlikule äritegevusele COOPi kauplustes - suurt rõhku pannakse keskkonnale ja ökoloogiale, tervisele, kliimale ning eetilisele kauplemisele. Järgnevalt mõned näited COOPi pingutustest:

KESKKOND JA ÖKOLOOGIA Juba 1980. aastatest alates pakutakse aktiivselt sertifitseeritud mahe- ja ökotooteid; keskkon-• nahoiust tulenevaid nõudmisi püütakse rakendada kõikidele COOPi kettides müüdavatele toodetele.COOPil on oma kaubamärgiga keskkonnasäästlikud ja ökomärgistatud tooted, millele lisandus • hiljuti ökomärgistatud tootesari Änglamark.

KLIIMAEt aidata inimestel keskkonnasäästlikke tarbimisvalikuid teha, levitatakse infomaterjale toidu ja • CO2 vaheliste seoste kohta. Tarbijatele soovitatakse süüa rohkem puu- ja köögivilju ning vähem liha- ja piimatooteid, eelistada kohalikku ja hooajalist toitu ning vältida toidu äraviskamist.Kauplustes, kassades ja kontorites vähendatakse energia tarbimist, korraldatakse CO2 kokku-• hoiu kampaaniaid.

Kust leida eeskujusid?


Üheks võimaluseks alustada säästva jaekaubanduse rakendamisega on jaekaubandusettevõtte turundustegevuse ülevaatamine „rohelise luubi“ abil. Igas tegevuses püütakse leida lahendusi keskkonna ja sotsiaalsete mõjude vähendamiseks ning võimalusi säästvate tarbimispraktikate propageerimiseks.

Jaekaubandusketid maailma eri paigus on säästva jaekaubanduse teemadega juba aastaid aktiiv-selt tegelenud ning leidnud läbi partnerluse, efektiivsema ressursikasutuse ning teiste jaekau-banduselementide lahendusi negatiivsete tegevusmõjude vähendamiseks. Järgnevalt leiate häid näiteid iga turunduselemendi kohta erinevate jaekettide kogemuse põhjal.

TERVISVõitlus ülekaalulisuse vastu 13-punktilise programmi abil suunab tarbijat tervislikumatele • valikutele – teda aitab läbimõeldud sortiment ja tooteinfo, toodete väljapanek ning turundus- ja teavitustegevus.Tooted, mis sisaldavad vähem rasva, soola ja suhkrut, tuuakse riiulitel esile lukuaugu märgisega.•

EETILINE KAUBANDUSCOOP Danmark on ÜRO inimõiguste kaitse põhimõtetele tuginedes töötanud tootjatele välja • vastutustundliku äritegevuse koodeksi (Code of Conduct), et tagada oma kauplustes müüdava-te toodete eetilisus.Et tagada arengumaade töötajatele inimväärsed töötingimused, toimib regulaarne tootjate • kontroll.COOP osaleb Global Compacti võrgustikus, mis kohustab ettevõtet sotsiaalse ja keskkonnavas-• tutuse aruannet iga-aastaselt välja andma.COOP Danmark on Taani Eetilise Äri Ühenduse (• Danish Initiative for Ethical Trading) üks asu-tajaliikmetest.

HEATEGEVUS2007. aastal installeeriti COOPi kaupluste taaraautomaatidele „heategevuse nupp”, millele vaju-• tades saavad tarbijad teha annetuse taaralt tagastatava pandiraha pealt (koostöös organisat-sioonidega UNICEF Taani ja Danish Church Aid).

Säästva jaekaubanduse turundustegevus

JAEKAUPMEES

MÜÜGITOETUS- Säästva tarbimise alased infomaterjalid - Inforikas koduleht - Toodete märgistamine ja väljapanek

- Keskkonnasäästlike toodete müügitoetuskampaaniad

- Kohalikku ja hooajalist toitu propageerivad toiduretseptid

TOOTED - Keskkonnasäästlikud tooted - Õiglase kaubanduse tooted - Oma keskkonnasäästlik tooteseeria- Kohalikud ja hooajalised tooted - Minimaalne pakendamine - Põhjalik tooteinfo

KAUPLUSE ASUKOHT- Logistika efektiivsem

korraldamine - Tarnete planeerimine- Kaupluste

ühistranspordiga ligipääsetavus

INIMESED- Õiglane palk ja

inimväärsed töötingimused kogu tarneahela ulatuses

- Personali säästva tarbimise alane koolitus

PROTSESS- Prügi sorteerimine - Efektiivne energia ja

ressursside kasutamine- Taara ja pakendite

vastuvõtt

KAUPLUSE FÜÜSILINE VÄLJANÄGEMINE

- Keskkonnasäästlikud ehitusmaterjalid ja arhitektuurilised lahendused

- Tervise- ja keskkonnasäästlik siseviimistlus ja sisustus

HIND - Kohalikke ja ökotooteid toetav

hinnapoliitika - Teisese pakendamise

maksustamine (salatikarbid, kilekotid jm)

AVALIKUD SUHTED - Dialoog sidusgruppidega - Vastutustundliku jaetegevuse

kommunikatsioon ja aruandlus - Suhted meediaga

PARTNERLUS- Koostöö tootjate ja tarnijatega kesk-

konnaprobleemide lahendamisel ja kohaliku ettevõtluse toetamisel

- Koostöö keskkonnaorganisatsioonide ja kodanikealgatustega

- Heategevusprojektid ja annetused


Müügitoetus– Inglise supermarketite keti Waitrose‘i koduleht pakub tarbijale põhjalikku infot säästva tarbimise kohta. Kodulehelt leiab informatsiooni öko- ja õig-lase kaubanduse põhimõtete ja toodete, kaupade päritolu, koostisainete ning tootjate kohta. Lisaks pakub koduleht võimalust erinevate tootjatega virtuaalselt kohtuda ning saada ülevaateid hooaja-saadustest koos inspireerivate retseptidega. Põh-

jaliku kodulehe eesmärgiks on säästva tarbimise propageerimine, tarbija usalduse võitmine ning ettevõtte läbipaistvuse suurendamine. www.waitrose.com

– Taani supermarketite kett Superbrugsen töö-tas koostöös Ökoloogilise Põllumajanduse As-sotsiatsiooniga (Økologisk Landsforening) välja kooliõpilastele suunatud retseptikogumiku „Viie päeva ökoloogiline toidupakk“. Materjal pakub inspireerivaid retsepte ja nõuandeid tervisli-kuks lõunasöögiks (Taanis on kombeks, et õpila-sed võtavad oma toidupaki ise kaasa) ning sobib ka kodunduse tundidesse õppematerjaliks või niisama inspiratsiooniks. Et üha rohkem lapsi valib lõunasöögiks kolesteroolirikka kiirtoidu või kartulikrõpsu, püüab see kampaania noori tervislikumalt toituma kutsuda. Näidise infoma-terjalist saab alla laadida Brugseni kodulehelt. www.superbrugsen.dk

Tooted– Marks & Spenceri kliendiuuringud on näidanud, et tarbijad tunnevad sügavat huvi toidu päritolu vastu. Sellest lähtuvalt märgistab Marks & Spencer oma kaubad tootja või taluniku nime ning pä-ritolumaa alase infoga. Lisaks on talunikel võimalus suuremates Marks & Spenceri kauplustes oma kaupu ja tootmispraktikaid tutvustada ning tarbijatega kohtuda. Mitmed talud kannavad märki „Marks & Spenceri varustaja”. www.marksandspencer.com

– Briti jaekett Sainsbury müüb alates 2007. aasta juulist oma kauplustes ainult õiglase kaubandu-se (fairtrade) märgistusega banaane. Minutis müüakse kokku üle 1000 banaani, mis teeb aastas 700 miljonit banaani. Läbi banaanide müügi toetab Sainsbury Winwardi saarte banaanikasvataja-te kogukonna koolide veevarustuse väljaehitamist ning 12 000 voodikohaga haiglasse varustuse soetamist. www.j-sainsbury.co.uk/cr/index.asp?pageid=26

– Uus-Meremaa kolm suuremat jaeketti The Warehouse, Progressive Enterprises/Woolworths and Foodstuffs sõlmisid 2004. aastal viieaastase kokkuleppe eesmärgiga vähendada kilekottide kasutamist. Kampaania käigus paluti inimestel sisseoste tehes võtta alati üks kilekott vähem. 2008. aasta lõpuks vähendati kilekottide kasu-tust 100 miljoni koti võrra ning küsitluse and-metel kasutas 62% tarbijatest pärast kampaa-niat vähem kilekotte. www.retail.org.nz

– Briti jaekaubanduskett Sainsbury on alates 1986. aastast müünud oma kauplustes öko-loogilisi tooteid ning sellest ajast alates aren-danud välja ka oma ökoloogiliste toodete sarja Sainsbury’s SO Organic. Tänaseks on SO Organic tootesarjas üle 400 toote ning kõik selle märgi-sega kana-, looma- ja sealiha, munad ning piim hangitakse briti talunikelt. 90% SO Organic toodetest on pakendatud biolagunevasse või taaskasutatavasse pakendisse. Lisaks käivitati toetusprogramm „Farm Promise“, mille raames pakutakse talunikele ökoloogilisele põllumajan-dusele ülemineku perioodil rahalist ja ärikonsul-tatsioone. www.j-sainsbury.co.uk

Avalikud suhtedEttevõtte sotsiaalse vastutuse juhtimine on Soome jaeketi Kesko strateegilise juhtimise ja igapäevase äritegevuse keskmes. Vastutuse juhtimine on ehitatud üles finants-, sotsiaalsele ja keskkonnavastutusele ning arvesse on võetud kõikide olulisemate sidusgruppide huve. Kesko kodulehelt leiab põhjaliku info sidusgruppide ja nende ootuste kohta ning tegevuse mõõtmist iseloomustavad indikaatorid. Alates 1997. aas-tast on Kesko andnud igal aastal välja keskkon-naaruannet ning alates 2000. aastast ettevõtte vastutuse juhtimise aruannet. www.kesko.fi

„Võib-olla ikkagi Eesti toodangut peaks propageerima ja miks ka mitte talunike ja nende toodanguid müüa, sest paljudel põllumeestel ei ole ju võimalust oma kaupa turustada. Meil on Eestis välja kujunenud ka see tarbijaskond, kes tarbib neid ökotooteid ja seepärast võiksid suur-tes kaubanduskeskustes olla täiesti nagu omaette osakonnad, kust saaks ökotoo-teid, kust kodumaist puu- ja köögivilja ja võib-olla siis mõelda ka näiteks taimetoit-lastele, et nad ei peaks ekslema kogu selle kaubanduspinna peal. Nii nagu diabee-tikute tooted on toodud ühte nurka, võib ka teistele huvigruppidele oma nurgakesi teha. Et sõltuvalt tarbijast võiks ju kaupa natuke selekteerida.“ Lasteaiakasvataja Tartust, 42aastane

„Jah, ma olen õiglase kaubanduse tooteid tä-hele pannud aga üldiselt on neid väga vähe. Need banaanid vist. Üldse kõik need asjad on märgatavad selles mõttes, et nende hind on kõvasti kõrgem. Kui sul on kaks kakaod kõrvuti ja üks on õiglase kaubanduse ja teine mitte, siis sa teed juba seepärast neil vahet, et ühe hind on tunduvalt kõrgem.“ Lastega kodune, Tallinnast, 34aastane

„Vot need geenmuundatud toidud - neid ma küll väldiks hea meelega. Maisi ma näiteks eriti ei osta, sest ma ei tea, kust ta pärit on. Selliseid asju ma küll ei taha. Ja sünteetilisi lisaaineid ma ka ei armasta. Ma tean, et need Saksa keeksid ja mingisugused küpsised on hästi paljude lisaainetega. Meil Eestis ka ju toodetakse keekse ja küpsiseid, milleks siis neid Saksa omi osta. Ja siis neid kauge pä-ritoluga tooteid, mida saab ka Eestist, võiks vältida.“ Muusik Tartust, 48aastane

„No ma tean näiteks seda, et Kose kauplus sponsoreerib pidevalt mingit kohalikku asja. Et koolis on lauluvõistlus näiteks ja siis kaup-lus kingib sellele võistlusele mingi arvu torte. Vot sellest ma olen nagu kuulnud. Ma arvan, et väikesed maapoed on rohkem nendeks sponsoriteks. Kasvõi mingite väikeste asjade-ga. Pigem ongi see väike koht ja väike pood, kus see omanik on osa kogukonnast.“ Lastega kodune, Tallinnast, 34aastane


Kaupluse füüsiline väljanägemineInglise supermarketite kett Tesco panustab pühendunult madala süsinikuemissiooniga majan-duse ülesehitamisse. Näiteks võib tuua Tesco keskkonnasäästliku kaupluse Wickis, kus kaupluse ehitamisel on raua asemel kasutatud väiksema CO2-emissiooniga puitu; kaupluse laed ja seinad on ehitatud madalamad, et vähendada kütmist vajavat pinda; kaupluse põhjapoolses küljes on rohkesti aknaid, et kombineerida päevavalgust kunstliku valgusega ning lõunapoolsele katusele on installeritud fotoelementidega päikesepaneelid taastuvenergia tootmiseks. Tesco Rama kaup-luse katus Tais on kaetud tervenisti päikesepaneelidega ning keskkonnasäästlik Tesco kauplus Türgis kasutab maasoojusenergiat ning katus on ehitatud mullast. Samuti on kauplusesse paigal-datud endisest 50% võrra energiaefektiivsemad küpsetusahjud. Tulevikuplaan on järk-järgult kõik kauplused sarnasel viisil keskkonnasäästlikumaks muuta. www.tesco.com

Partnerlus– Soome jaekaubandusettevõte Kesko on aastaid toetanud pereelu ning säästvat arengut toeta-vaid ettevõtmisi. Näiteks korraldatakse koos-töös Soome Noorteorganisatsiooniga (Nuori Suomi) iga-aastaseid kampaaniaid, mis propa-geerivad laste ja noorte füüsilist liikumist ning tervislikku elustiili. Samuti toetab Kesko WWFi (World Wildlife Fund) Läänemere kaitsele suu-natud programmi „Operation Mermaid“ ning alates 1998. aastast korraldab ka rahastuskam-paaniaid koostöös Ülikooli Lastehaiglate Assot-siatsiooniga enneaegselt sündinud imikutele mõeldud tehnika soetamiseks. www.kesko.fi

– 2007. aastal sõlmis Briti jaekaubanduskett Sainsbury koostööleppe Briti põllumeeste teravil-jakooperatiiviga Camgrain, mille tulemusena kasutati Sainsbury kaupluste pagariärides ainult kvaliteetset briti jahu. Selle eesmärgiks oli arendada tarneahela liikmetega koostööd ja avatud kommunikatsiooni ning pakkuda klientidele kindlust toodete päritolu kohta. 2008. aastal kasvas sellest välja Sainsbury Briti Jahu Arendusgrupp (SBFDG), mis koondab Sainsbury esindajaid, möldreid ning Camgraini 300 teraviljafarmi. Selline initsiatiiv on loonud aluse tugevaks parnerlu-seks kogu tarneahela ulatuses. www.j-sainsbury.co.uk

Protsess– Tesco jaemüügikett Inglismaal paneb suurt rõhku jäätmekäitlusele. 450st Tesco kauplusest kokku korjatud pakendid moodustavad Inglismaal jäätmekäitlusesse jõudvaist pakendijäämeist 13%. Tesco eesmärgiks on kahekordistada klientide pakendijäämete taaskasutust. 2005. aastal paigaldati automatiseeritud jäätmekäitlusmasinad, mis sorteerivad ning seejärel purustavad

plastmassi, metalli ja klaasi. Keskmiselt korjavad masinad kokku miljon ühikut nädalas ja edaspidi kavatsetakse purustatud pakenditest tulevat toorainet kasutada Tesco toodete pakendamiseks. Tesco on alustanud hankijatega läbirääkimised, et leida jäätmetoorme taaskasutuseks parimat lahendust. www.tesco.com

– Soome jaekaubandusettevõte Kesko käivitas 1998. aastal K-environmental Store kontseptsiooni, mis hõlmab endas kaupluse personali koolitust, keskkonnaalaseid juhtnööre ja nõudeid ökotoo-dete märgistamise, energiakokkuhoiu rakendamise, jäätmete vähendamise ja eraldikogumise ning kaupluste keskkonnasäästlike koristamispraktikate kohta. Täpselt on ära määratletud ka keskkonna- ja säästva tarbimise alase info levitamise põhimõtted. 2007. aasta lõpuks olid kõik K-citymarketid ja peaaegu kõik K-supermarketid K-Environmental kauplused. www.kesko.fi

Inimesed– Briti supermarketite kett Sainsbury alustas koostööd Inglismaa abiorganisatsiooniga MenCap, mis ühendab õpiraskustes ning puuetega inimesi. Koostöö eesmärgiks on värvata Sainsbury kaup-lustesse tööle pikaajalisi töötuid või puuetega inimesi. Iga uue töötaja sisseelamise soodustami-seks moodustatakse tugigrupp, kuhu kuuluvad kaupluse juhtkonna esindaja, kaupluse koolitaja, personalitöötaja ja alamastmejuht, kes kõik panustavad ka töötaja väljaõppesse. Selline partner-lus mitmekesistab kaupluse kollektiivi ning klienditeenindust. www.j-sainsbury.co.uk

– 2008. aasta sügisel käivitas Soome jaemüügiettevõte Kesko Hiina monitooringgrupi, mille ees-märgiks on juhendada, koolitada ja jälgida Kesko tarnijaid (töölepingud, töötingimused, keskkon-na- ja keemiaalased regulatsioonid). Jälgimisgruppi kuuluvad kõik Hiinast kaupu tarnivad Kesko tütarettevõtted. Kahe aasta jooksul analüüsitakse Hiinas ligi 160 tootmisüksust. www.kesko.fi

„Mina olen nüüd kokku puutunud selle prob-leemiga, et kui tuleb koolivaheaeg, siis teis-melistel lastel on suvel hästi raske leida tööd. See oleks väga vahva, kui poed saaksid pak-kuda lühiajalist tööd lastele, kas siis koristus-töid või kaupade väljapanemist. Lihtsamate asjadega tuleksid lapsed ka kindlasti toime. Või siis need välijäätise müügid ja välismaal on sageli, et puuviljaletid on väljas. Lapsed saaksid ju neid müüa kas või mingi osa päe-vast. Laps saaks natuke teenida ja pakuks ka oma tööd. See kasu oleks mõlemapoolne, nii lapsele kui poele.“ Lasteaiakasvataja Tartust, 42aastane

„Sellest, et müüjatel ei ole seda lahkust ja rõõmu, võib välja lugeda seda, et neil on pikad tööpäe-vad ja rutiinsed tegevused. See näitab, et paljud, kes teenindajatena töötavad, ei ole oma tööga rahul. Siin võivad olla erinevad põhjused: kas kellelgi on liigselt pikk tööpäev või üle võimete käiv töö või väike töötasu. Aga tööd peaks ikkagi rõõmuga tegema, see ei tohiks olla lihtsalt selline töö, mida peab hommikust õhtuni lihtsalt ära tegema. See on kõige kurvem selle asja juures, kui ini-mestega satub suhtlema selline inimene, kellele müüjatöö üldse ei meeldi. Sa pead jaksama ikkagi terve päeva rõõmus olla, andes endale aru, et sa teenindad inimesi.“ Lasteaiakasvataja Tartust, 42aastane

„No pood peab kindlasti ise eeskujuks olema prügi sorteerimisel. Kui ikkagi inimene käib pidevalt ühes ja samas poes, siis ta võtab üle need harjumused, mida ta näeb seal kaubandusasutuses. Kui ikkagi korrektselt on seal papp ja paber ja kõik sellised asjad ära sorteeritud, siis see innustab ikkagi ka inimest seda tegema ja oma taarat paigutama nii, nagu see ette on nähtud.“ Lasteaiakasvataja Tartust, 42aastane

„Vahel nähes enda ees inimesi, kes panevad tõesti iga apelsini eraldi kilekotti, siis sellisele inime-sele võiks küll müüja öelda, et tegelikult ei juhtu midagi, kui te panete need apelsinid kõik ühte kotti.“ Lastega kodune, Tallinnast, 42aastane


Kaupluse asukoht2007. aastal käivitas inglise jaekaubakett Marks & Spencer ökokava “Plaan A”, mille eesmärgiks on viia oma tegevused CO2-neutraalseks, vähendada energiakasutust ning alustada taastuvate ener-giaallikate kasutamist. Eesmärgiks on hankida võimalikult palju kohalikku toodangut, arendada kohalike vahendajate võrgustikke, vähendada lennukiga transporditava toidu osakaalu ning mär-gistada selline kaup märgisega “lennutatud”. Marks & Spenceri eesmärgiks on kasutada kaubaau-todes vähemalt 50% ulatuses biokütust. www.marksandspencer.com

Hind– Taani jaemüügikett Irma korraldas 2008. aasta sügisel kampaania, mille jooksul tehti allahind-lust 50le erinevale ökoloogilisele tootele; kõikidele ökoloogilistele puu- ja juurviljadele kehtis täiendav 25%line allahindlus. Kampaania eesmärgiks oli propageerida mahetooteid ning suu-rendada nende müüki. 2008. aastal moodustas ökoloogiliste toodete müük juba 30% Irma kogu-müügist. www.irma.dk

– 2009. aasta alguses käivitas Taani kauplustekett Kvickly Xtra odavate mahetoodete programmi. Programmi raames tehti valik kõige rohkem tarbitavatest mahetoodetest ning lülitati need odav-toodete programmi. Programmi mõte on muuta igapäevaselt tarbitavad tooted soodsama hinna abil kättesaadavamateks. www.kvickly.dk

„Ikka see sama eestimaine kaup. Eesti toode võiks olla number üks meie oma kettides. Samas muidugi, kui paljud neist üldse meie oma ketid on enam? Ikka kas Skandinaavia või Leedu omad. Aga tore oleks, kui kohalik kaup ka kettidesse jõuaks, näiteks Rakvere singid ja Saaremaa leivad jne. Oleks ju hästi tore, et kui suur poekett on erinevates piirkondades, siis ta müüks kohalikku kaupa ka. Ma ei tea, võib-olla see on ka juba nii. Näiteks tuled Saaremaale ja saad Borodino leiba, lähed Rakverre, saad Rakvere vorsti jne. Ma mäletan, et vanasti teati Borodino leiba igal pool, alati osteti Saaremaalt seda ja siis sarvesaia ka. Iseenesest võiks piirkonniti ju kohalikku eripära rohkem esile tõstetud olla. See oleks uhke.“ Spordiaktivist Tallinnast, 32aastane

„See oleks super. Sellist asja võikski olla, et lisaks nendele juustu- ja ketšupipäevadele, oleks ka nii, et on näiteks vähese kolesterooli päev. Et on punased sildid juures sellistel tervislikel toodetel, kus ei ole või kus on vähe kolesterooli. See tõstab inimeste teadlikkust. Ütleme et mingi erineva juurvilja sordi pealt, mis sa ostad, saad sa mingisuguse kleepsu ja ütleme et sa pead neid mingi teatud arvu kokku koguma ja siis sa saad näiteks mingisuguse soodustuse juurviljade ostmiseks veel rohkem või mingisugused... näiteks saad juba kogutud kümne kilo õunte kleepsud ja siis saad näiteks kilo õunu tasuta. Ma arvan, et see toimiks ja oleks väga hea mõte.“ Spordiaktivist Tallinnast, 32aastane

Kui Eesti tarbijailt küsida, mida nad arvavad säästvast jaekaubandusest, siis ilmselt ei oskaks keegi esimese hooga vastatagi. Kui aga pisitasa sääsva jaekaubanduse erinevate turundusvõtete kohta pärima hakata, tuleb arvamusi suisa paisu tagant. On ju jaekaubandus kohaks, millest on kogemusi meil kõigil, nii positiivseid kui negatiivseid, nii nostalgiliselt tagaigatsevaid kui lootus-rikkalt tulevikkuvaatavaid.

Eesti Roheline Liikumine viis 2009. aasta kevadel läbi säästva jaekaubanduse teemalise arvamus-küsitluse. Selleks küsisime Turu-uuringute ASi omnibussuuringus tarbijate arvamust ning viisime lisaks jaekaupluste külastajatega läbi ka pikemad intervjuud. Terviklikud uurimistulemused leiab raportist aadressil www.roheline24.ee, siinkohal vaid lühike ülevaade peamistest järeldustest.

Tarbijaintervjuud peegeldavad tõsiasja, et tänane jaekaupluse klient on väga nõudlik ja ühtlasi väga mobiilne. Seetõttu ei ole jaepoe külastaja ka eriti bränditruu – soov valitud või kindla kvaliteediga toodete järele ja isiklik auto võimaldab tarbijal külastada iga päev eri kauplust, kui mitte mitut.

Tarbijate teadvuses on üsna selgelt välja kujunenud teemad, mille järgi üht või teist jaeketti tun-takse. Millises ketis on kallimad hinnad, millises elitaarsemad tooted või värskemad puuviljad, kus on räpane või ei osata eesti keelt... Intervjuudest koorunud tarbijakogemused näitasid, et hind, sortiment, teenindus, väljanägemine või kaupade kvaliteet ei olnud kinni jaebrändi nimes, vaid konkreetses tarbijahinnangus. Ei leidu ketti, millel poleks rahulolevaid tarbijaid ega kaup-lust, mida ei kritisee-ritaks. Paraku ei eristu ükski jaekett kindlama sotsiaalse missiooni poo-lest – intervjueeritavad ei suutnud konkreetseid näiteid praktiliselt meenu-tada või nägid tehtu taga eeskätt kaupluse ärihuvi. Ehk oleks just siit põhjust otsida tugevamat konku-rentsieelist?

Tarbijad säästvast jaekaubandusest


Üle 40% tarbijaist arvab, et nende jaoks oleks „väga oluline“, kui jaepoed ajaksid oma kaubava-likut kujundades kindlat poliitikat, mis toetaks kas tarbija tervist, kohalikku elu või keskkonda. Suuremad ootused jaepoodide täiendavale, sotsiaalsete probleemide suunalisele tegutsemisele on naistel, kel vanust 30 ja peale. Just see tarbijagrupp teeb oma pere olulisemad toitumisvalikud ning on jaepoe võtmeks laiema tarbijaskonnani.

Majanduslikult raskel perioodil on inimestele kahtlemata väga oluline toote hind, kuid eks see hakkab mängima alles siis, kui tarbija soovitud tootekategoorias on hinnavalik võimalik. Olu-lisemateks teemadeks kaupluste sortimendis osutusid üsna ootuspä-raselt kohalik ja puhas kaup, tervislikkus. Vas-tajaid, kes ütlesid, et neile meeldiks, kui jaekett eelistaks kohalikke tooteid, oli koguni 72%. Läbiv hinnang tarbijate intervjuudes näitas, et praegu ei olda rahul värskete puu- ja köögiviljade kätte-saadavusega, samuti oldi kriitilised värske, töötlemata ja pakendamata liha ja kala valikuga.

Ka keskkonnasäästlikest, eeskätt mahetoodetest olid tarbijad varmad rääkima, kuid hinnangud lähtusid kontekstist, milles ökotoodet käsitle-takse eksklusiivtoote, mitte igapäevakaubana. Ometi teadsid paljud tarbijad nimetada popu-laarseid ökotooteid, mida nad heal meelel os-taksid just jaepoest, spetsiaalsesse väikepoodi siirdumata. Teati ka õiglase kaubanduse tooteid, kuid konkreetseid tootenimetusi ei osatud veel praktiliselt nimetada.

Ka hinnangu toodetele, mida kauplused võiksid nimistus vältida, olid ootuspärased – Eesti ini-mesed sooviksid vähem GMO-tooteid ja E-aine rikkaid kaupu. Intervjuudest selgus, et kuigi olu-lisusjärjestuselt tagaplaanil, on tarbijate jaoks väga emotsionaalsed teemad lapstööjõu kasuta-mine ja vastandlikke reageeringuid esilekutsuv loomtestimine.

Meelepäraseks vest-lusteemaks kujunes ka pakendamise küsimus, oli neid, kes kindlasti soovisid lisapakenda-mist ja sama palju oli ka väga teravaid paken-damise vastaseid. Seda, kui müüja pakendamise kohta ostja arvamust küsib, peeti siiski üldi-selt positiivseks. Paljud leidsid, et neile oleks vastuvõetav isegi see, kui müüja soovitaks neil pakendamist vähen-dada – kui ta sel juhul muidugi patroneerivaks ei muutu.

Kaubavalik ja pakenda-mine on tarbijatele hästi arusaadavad teemad. Jaepoe potentsiaal laie-malt ühiskonnaprob-leemide lahendamises kaasa lüüa tekitas aga vastajates nõutust. Arvamuste seas kohtas üldist sotsiaalse vastutuse tee-maga kaasnevat skeptilisust (äri ei ole heategevus), arusaamatust, miks peaks jaepoed kõrvaliste teemadega tegelema, aga ka sisulisi ettepanekuid jaekaubandusele heategevuse arendamiseks. Üllatuslikult leidsid noored küsitletud teistest vanusegruppidest enam, et jaepoed võiksid hea-tegevusse panustada (arvamusküsitluses on noored sotsiaalsete teemade suhtes reeglina kõige ükskõiksem vastajagrupp).

„Kaubamaja tegi Tartusse minu teada selle mänguväljaku ja Rimi tegi Rakveresse mingi pargi. Pigem vist ongi tehtud lastele asju, kus lapsed saaksin nii kaua mängida, kui ema-isa poes on. Muud mul küll praegu pähe ei tule.“ Ettevõtja Tartust, 25aastane

„Värske kauba valik on kehv paljudes kohta-des. Värsket toorainet - puuvilju ja köögivilju - on vähe. Kodumaist köögivilja ei ole talvel peaaegu üldse poest võtta ja need Hispaania või Poola tomatid on ka vahel nii tolmused ja pehmed, et ei tahagi osta.“ Keskkonnaspetsialist Tallinnast, 28aastane

„Näiteks pesupähklid on ühed sellised asjad, mida võiksid inimesed rohkem nagu näha, teada ja kasutada. Ja seda võiks ju teha pood – panna silmatorkavasse kohta. Ma arvan, et neid ei ole praegu üheski marketis müügilgi. Selleks tuleb spetsiaalsesse ökopoodi minna.“ Lastega kodune, Tallinnast, 34aastane

„See poleks üldsegi paha, kui müüja osutaks, et te olete keskkonnasäästlikum, kui kasutate pabe-rist kotti. Selline meeldetuletus oleks päris hea.“ Lasteaiakasvataja Tartust, 42aastane

„No Selveris ma näiteks eelistan kiirtoiduletti, mis need on seal kanad ja kalad ja salatid… val-mistoit ühesõnaga. Siis Rimid on… seal on näiteks mingid juustupäevad, siis ma ostsin juustu. Ja Prismast mulle meeldib riideid osta. Näiteks pesu ma olen Prismast ostnud, sealt saab täiesti kvaliteetset Triumphi või Lauma pesu normaalse hinnaga. Ja toidu poolest on Prisma koogid ja saiakesed head. Mulle tulevad kohe brownied meelde.“ Muusik Tartust, 48aastane


Kui õiglase kaubanduse tutvustamisega 2006. aastal algust tehti,

teadis seda märki vaid 5% elanikkonnast,

märgi tähendust veelgi vähem – 1%.

2008. aastaks oli fairtrade-märgi tuntus

tõusnud 40%ni ja selle tähendust teadis

juba 12% vastanuist.

Ei tohiks karta, et püüd säästva jaekaubanduse poole võiks põrkuda tarbija ükskõiksusega. Eesti tarbijal puudub lihtsalt varasem kogemus, positiivne üllatus soojendab teda kiiresti.

Kõik teavad, et ökotooted on

tavatoodetest kallimad, levinud on

arvamus, et hinnavahe on 10-20%.

Eesti Rohelise Liikumise ostukorvide

hinnaanalüüs näitas, et lisakulu jääb isegi

70% suurusjärku. Samas selgus, et kohalike

mahetoodete hinnaskaala ei olegi tavatoodetest oluliselt kõrgem,

valitud gruppides on nad isegi odavamad. Teadliku tootevaliku ja

jaeketi poolse toetusega oleks lihtne tarbijate soovidele vastu tulla

ning nõudlust kasvatada.

Töötajate arendamise ning keskkonnaressursside kokkuhoiu vajadus oli intervjueeritute hinnan-gutes oluline teema, kuid emotsionaalselt vähe laetud.

„Tore oleks ju aidata inimesi, kes on raskustes, näiteks eluheidikuid. Aga ma saan aru, et seal on seadused, mis ei luba kodututele toitu jagada, kui see on kuupäeva ületanud. Muidugi oleks hea näha, kui supermarketid teeksid midagi, aga ma ei tea, kuidas ja mida täpsemalt.“ Keskkonnaspetsialist Tallinnast, 28aastane

„Jaepoodide töötajad… See on muidugi alusetult alahinnatud töökoht. Et müüja ametit võiks proovida rohkem au sisse tõsta, kui see kuidagi vähegi võimalik oleks. Inimesed ise on ju nagu nad on ja, ja tegelikult on neil hästi raske füüsiline töö nagu linditöö. Et see ei ole niisugune vana armas poekene kuskil maal, et kus ta on nagu sotsiaaltöötaja. Et siin ta on nagu linditööline tege-likult.“ Ettevõtja Tallinnast, 38aastane

„See oleks suurepärane. Neil on muidugi seadusest tulenevalt ka kohustus prügi sorteerida, aga peale prügi võiksid nad säästlikkust näidata ka mujal, näiteks võiks elektrit ja vett säästa. Üldse võiks nii palju säästa kui võimalik.“ Tehnikakaupleja Tartust, 48aastane

„Kui täna oleks vahe vahel, et üks kauplus mõtleb rohelisemalt kui teine, siis mina eelistaksin kindlasti seda rohelisemat kauplust. Ma valiks ikkagi selle õilsa visiooniga kaupluse. Ja tegelikult see asukoht ei määra minu jaoks, sest kui ma käin ikkagi kord nädalas peamiselt ja siis ka autoga, siis ma võin kasvõi teise linna otsa minna. Ega ma praegu ka ei käi kõige lähemas poes. Praegu ma käin seal, kus ma saan oma ostud kõige paremini tehtud... Selge on see, et ökotoode on kallim. Aga ma tegelikult igal juhul valiks iseloomuga poe, olgu ta siis ühiskonda panustav või rohelisem või misiganes.“ Lastega kodune, Tallinnast, 34aastane

Säästev jaekaubandus – mis see on?18

Uuri rohelise toote kampaania kohta:

Säästva jaekaubanduse kohta lisainformatsiooni otsimiseks soovitame külastada ÜRO keskkonnaprogrammi kodulehekülge, millelt leiab praktilisi käsiraamatuid ja juhiseid: http://www.unep.fr/scp/retail/publications/

www.roheline.ee

Tarbijauuringu säästva jaekaubanduse kohta ja eestikeelseid infomaterjale leiate aadressilt www.roheline24.ee

Vaata ka õiglase kaubanduse kodulehte www.fairtrade.ee

Infomaterjali väljaandmist toetab

säästev jaekaubandus – mis see on? - roheline. · 2017-12-01 · säästev jaekaubandus – mis...

Documents