Mis on religioon?

USKUMINE

• Tõeks tunnistamine• Teadmiste puudumine• Usaldamine

• Saatusesse, Jumalasse, jumalatesse, vaimudesse, horoskoopi, paremasse tulevikku, kelelgi võimetesse.

UKU MASING (1909-1985):

Usk on inimese alandlik, leplik ja koordineeruda tahtev hoiak selle suhtes, mis ta tunneb olevat mõistetamatu, saladusliku, endast kõrgema ja võimsama.

Religioon (ld religio – sidumine; hoolimine)

Tarmo Kulmar (TÜ usundiloo professor): Mingile kultuurile, etnosele või sotsaalsele rühmitusele omane tõkespidamiste, ettekujutuste, müütide ja riituste kompleks, mille siduvaks elemendiks on usk teatud üleloomulikesse olenditesse, kellest tuntakse end sõltuvat ja keda tuleb religioosselt austada, kummardada ja teenida.

Religioossed küsimusedseonduvad arutlustega teemadel:–universumi algus ja lõpp–mis juhtub pärast surma–mõjuvõimsate mitteinimolendite

(vaimude, esivanemate, inglite, deemonite ja jumalate) olemasolu ja soovid

Kuidas see kõik kujundab inimese käitumist?

Religioonide jagunemine jumalakäsitluse alusel

• Teistlikud eeldavad jumaluse või Jumala olemasolu, kes on loonud ja juhib maailma:–polüteism: paljude jumalate kooslus – siia

on kuulunud suurem osa religioone ajaloos, kuid maailmausunditest ka hinduism;–monoteism: on üks Jumal - judaism, kristlus,

islam;–panteism: jumal on kõiges, kõik on jumal -

hinduism, gnostiklikud usundid.

Religioonide jagunemine jumalakäsitluse alusel

• Monistlikud - keskne ei ole jumal kui Looja, vaid maailma valitsev ja korraldav tasakaaluprintsiip. Näit. taoism (dao kui kulg), hinduism (brahman maailmavaimuna); budism (karma ümbersünni määrajana);ateism (asjad korraldavad end ise)

Aasia ja Aafrika

• Nii Aasias kui Aafrikas on rikas lugudepärimus jumalatest.

Usk ei tähenda ilmtingimata jumalate olemasolu uskumist, pigem on küsimus heas ja õiges, eluviisis.

Hinduism• Keskseks mõisteks on

dharma - kohustus, seadus, elujuhis kõigi olendite ja maailma, ka jumalate jaoks.

• Inimese vaatevinklist on dharma nii eetilised nõudmised, ühiskondlikku asendit sätestavad reeglid kui ka eluetappe puudutavad seadmused.

Budism• Dharma on tõde maailma

loomusest.• Elu eesmärgiks on jõuda

emotsioonidest ja himudest põhjustatud kannatuste lakkamiseni.

• Usutunnistus: “Ma lähen varjule budasse, ma lähen varjule dharmasse, ma lähen varjule sanghasse [budistlikku kogukonda]”

Hiina

• Tähtis on elada tasakaalustatult, harmoonias kaasinimestega, austades esivanemate pärandit.

• Jia – õpetus, filosoofia• Jiao – religioon, õpetuse

järgimine.

Judaism

Heebrea keeles kasutatakse peamiselt sõna ´āman ja selle tuletisi - usaldama, milleski kindel olema, usaldusväärseks pidama. Eelkõige on usaldusväärne pühakiri ja selle autoriteetne tõlgendamine.

KristlusKr.k. pistis - usaldus, tõekspidamine, veendumus, kindlus. Kristlik usk on “kindel usaldus selle vastu, mida oodatakse ja veendumus selles, mida ei nähta” (Hb 11,1). See on nii mõistuslik veendumus kui ka sisemine usaldus. Lad.k. credo “Mina usun …”, millega usutunnistus algab, võiks tõlkida ka olen veendunud, olen kindel, usaldan.

Islam• Koraanis on uskuma imān –

Jumala ilmutust tuleb pidada tõeks. Usk on tunnistamine, et ilmutus, ehk Muhammadi Koraanis edasi antud kuulutus, on tõene: “Seepärast uskuge Jumalat, tema sõnumitoojat ja valgust, mille maailma läkitasime!” (Suura 64, 8).

• Usk on kõike haarav ja sellega peavad kaasnema head teod.

Religioon haarab kogu inimese elu – seda on raske üheselt määratleda või piiritleda.

Religioon korrastab/korraldab nii ühiskonda kui ka inimisiksust.

Paljude teadlaste arvates on religiooni tähtsaimaks funktsiooniks elule tähenduse andmine või ka “elu mõtte” konstrueerimine.