päästeameti strateegia 2015-2025

PÄÄSTEAMETI S T R AT E EGI A2015-2025

Tallinn 2014

PÄÄSTEAMETI S T R AT E EGI A2015-2025

Et keerulises keskkonnas edukalt tegutseda, tuleb kasutada abivahendeid - olgu selleks siis sukeldumismask või strateegia.

Foto

: Kaa

rel L

ange

met

s

Eessõna 4

Muutused Päästeameti tegevuskeskkonnas 61.1 Globaliseerumine 81.2 Tehnoloogia areng 81.3 Sotsiaalmajanduslik keskkond 101.4 Avalik arvamus ja ühiskonna kaasatus 11

Organisatsiooni väljakutsed 122.1 Olulised keskkonnategurid 142.2 Päästeameti tugevused ja nõrkused 16

Päästeameti missioon, väärtused ja visioon 183.1 Missioon 203.2 Väärtused 213.3 Visioon 21

Päästeameti eesmärgid ja strateegilised valikud 224.1 Eesmärgid 244.2 Strateegilised tegevussuunad 37

Elluviimine, seire ja uuendamine 40

SiSukord

1

2345

4

Hea lugeja!

Päästeamet on alates selle loomisest 1992. aastal saavutanud märkimisväär-seid tulemusi. Samas nõuab muutuv maailm senise tulemuslikkuse säili-tamiseks ka uusi tegutsemisviise. Päästeamet vajab strateegiat, mis aitaks tal kui ühtsel organisatsioonil ja koos partneritega seada siht tulevikuks ja uuendada kokkuleppeid. Käesolev strateegia on esmakordne kompaktne strateegiliste otsuste kogum, mis suunab Päästeameti tegevust kümne aasta perspektiivis. Seni on Päästeameti planeerimisvaatest välja jäänud neljast aastast kaugemale ulatuvad sihid ning planeerimine on sõltunud pigem ressursside olemasolust, mitte aga vajadustest ja eesmärkidest. Sellegipoo-lest on strateegia tihedalt seotud ja kooskõlas turvalisuspoliitika aluste, valdkondlike arengukavade ja muude riiklike planeerimisdokumentidega.

Ühendav plaan loob eeldused heaks koostööks, mis on meie tuleviku edu aluseks. Edukas koostöö toimib siis, kui jõutakse sõnadest tegudeni. Mida paremini me oma tegevusi ja aega planeerime, seda suurem on võimalus, et ühistest eesmärkidest saab reaalsus. Nii nagu meie soovime partneritelt osalust meie eesmärkide täitmisel, peame olema valmis abistama ka oma partnereid nende eesmärkide täitmisel. Me peame suutma leida ühiseid huvisid ja kasu mõlemale poolele.

Strateegia elluviimiseks on vaja igaüht. Me soovime, et igaüks teaks ja täidaks oma rolli turvalisuse tagamisel. Igaüks tähendab seejuures nii eraisikuid, ettevõtteid, kohalikke omavalitsusi, riigiasutusi, vabatahtlikke kui ka Päästeameti töötajaid.

EESSÕNA

5

Strateegia aitab meil hoolikalt läbi mõelda, kes on need, kelle heaks me tegutseme, ning mis on nende vajadused – ainult nii saame pakkuda tõeli-selt kvaliteetset avalikku teenust ja olla riigiasutusena kodanike teenistuses.

Strateegia ei ole eesmärk omaette. Strateegia on justkui kompass, mis meile suunda näitab. Meie järgmiste aastate tegevused lähtuvad selgelt strateegias toodud eesmärkidest ja me jälgime hoolega, et püsiksime valitud kursil. Kuid see ei tähenda, et kurss kivisse raiutakse. Kui muutub keskkond ja muutuvad ohud meie ümber, peame korrigeerima ka kurssi. Tänase visiooni edu pant on paindlikkus ja kohandumine ning seetõttu usun, et saame strateegiat järgnevate aastate jooksul veel korduvalt täiustada.

Tänan kõiki strateegia koostamisse panustanud Päästeameti töötajaid ja partnereid.

Kuno Tammearu,Päästeameti peadirektor

6

1M

uu

TuSE

d P

ääST

EAM

ETi T

EGEV

uSK

ESKK

ON

NAS

PÄÄSTEAMETI S T R AT E E G I A2 0 1 5 - 2 0 2 5

7

Mahajäetud hooned linnapildis on märk ühiskonna arengutasemest.

Foto

: Pää

stea

met

8

MuutuSed PääSteaMeti tegevuSkeSkkonnaS

1.1 Globaliseerumine

Majanduslik globaliseerumine ehk järjest suurenev rahvusvaheline majan-duse integreerumine on oluliselt vähendanud riikide, sh Eesti võimet mõjutada oma majanduse arengut. Kuna majandus mõjutab kõiki teisi valdkondi, toob globaliseerumine kogu ühiskonnale, sh ka päästevaldkonda probleeme, mille lahendamine muutub üha keerulisemaks. Maailma suurte turgude majanduse käekäik mõjutab otseselt Eesti ettevõtteid ning seeläbi Eesti riiki ja riigieelarvet ning elanike majanduslikku toimetulekut, mis omakorda mõjutab nii inimeste käitumist kui ka päästevaldkonna võimet oma teenuseid pakkuda.

Globaliseerumisega käivad kaasas ka probleemid, mis ületavad riigipiire, alates relvastatud konfliktidest ja terrorismist kuni suurte looduskatast-roofideni, mille tagajärgedega päästevaldkond tegelema peab. Uute prob-leemide esilekerkimise tõenäosuse kasvades muutub järjest vajalikumaks rahvusvaheline koostöö nii ennetuse kui ka reageerimise osas.

1.2 Tehnoloogia areng

Tehnoloogia areng tõstab meie efektiivsust ning samas muudab meid ja meiega seotud organisatsioone rohkem haavatavateks, kuna sõltume

1MuuTuSEd PääSTEAMETi TEGEVuSKESKKONNAS

9

järjest rohkem erinevatest tehnoloogilistest lahendustest, mis ei ole meie kontrolli all. Tsentraalsete info- ja energiasüsteemide rikked mõjutavad oluliselt kogu ühiskonna toimimist ja kodanike turvalisust.

Kasutades tehnoloogilisi saavutusi oskuslikult, saame ka oluliselt tõsta riigi elanike turvalisust nii uute suhtluskanalite abil (ennetustöö) kui ka mood-sate jälgimis- ja alarmsüsteemide ning päästetehnika abil (reageerimine). Uued intelligentsed hooned suudavad jälgida turvalisust ja teavitada ohu tekkimisest, kaasaegsed päästevahendid kaitsevad päästjaid paremini ja lihtsustavad nende tööd.

Järjest olulisemaks muutub tulemuslik töö kasvava infomahuga. Töö-deldes kasvavat infohulka õigesti ja tulemuslikult ning kasutades seda oma töös, on võimalik muuta ühiskonda elanike jaoks oluliselt turvalisemaks.

Droonidest võib tulevikus palju abi olla keerukamate päästesündmuste lahendamisel.

Foto

: Ros

wel

l Flig

ht T

est C

rew

10

1.3 Sotsiaalmajanduslik keskkond

Sarnaselt teiste arenenud riikidega on muutumas Eesti elanikkonna struk-tuur. Elanikkond vananeb ja sündivus väheneb. Elanikkonna vananemisega suureneb nii tule- kui ka muude koduste õnnetuste tõenäosus. Vananev rahvastik muudab keerulisemaks ka nii professionaalsete kui ka vabataht-like päästekomandode mehitamise, kuna sobilike inimeste hulk väheneb.

Lisaks vananemisele on mehitamisel väljakutseks ka suurenev konkurents kvaliteetse tööjõu osas. Lisaks töötingimuste parandamisele on tööjõu-nappuse vähendamiseks oluline rakendada võimalikult palju organisat-sioonisisest vaba ressurssi (näiteks päästjate vaba aeg väljakutsete vahel) tegevustesse, mis aitavad saavutada soovitud eesmärke.

Seoses linnastumise suurenemisega toimub rahvastiku hõrenemine maapiirkondades, mis omakorda muudab seal päästeteenuse pakkumise suhteliselt kallimaks. Et päästeteenus oleks kõigile riigi elanikele siiski piisavalt kättesaadav, muutub järjest olulisemaks vabatahtlike päästjate panus. Linnastumisest tulenevalt muutub ka õnnetuste iseloom, tavapä-raste õnnetuste tagajärjed on linnades väiksemad, kuid lisandub harvem esinevaid, aga tõsisemate tagajärgedega õnnetusi.

Eestis suureneb individualism, mille tulemusena väheneb traditsiooni-liste väärtuste mõju ja erinevate kodanikuorganisatsioonide võime kutsuda esile muutusi. Suur osa inimeste ühiskondlikust aktiivsusest on suundunud virtuaalmaailma, mis omakorda loob pinnase väärtuste muutusteks (hoo-livuse vähenemine). Individualismi suurenemine muudab keerulisemaks vabatahtlike päästjate kaasamise.

Suurt mõju Päästeameti strateegiliste eesmärkide täitmisele omab alko-holi-, uimasti-, tubaka- ja tervishoiupoliitika tulemuslikkus. Oluline osa õnnetustest on seotud inimestega, kelle käitumine on mõjutatud alko-holist, mõnuainetest, terviseprobleemidest või suitsetamisest. Alkoholi- ja uimastiprobleemide käes vaevlevate inimeste teadvusesse jõudmine

MuuTuSEd PääSTEAMETi TEGEVuSKESKKONNAS

11

teavitustööga on aga väga keeruline, mistõttu Päästeametil üksi ei ole õnnetuste ärahoidmisel enam suurt mõjuvõimu. Näiteks 2013. aastal oli 68% tulekahjudes hukkunutest alkoholijoobes, samal aastal põhjustas hooletust suitsetamisest tekkinud tulekahju 22 (47%) inimese surma.

1.4 Avalik arvamus ja ühiskonna kaasatus

Eesti inimesed on aastaid pidanud Päästeametit väga usaldusväärseks organisatsiooniks. Küsitlused näitavad, et Päästeametit usaldab üle 95% Eesti elanikest. Positiivne suhtumine on aidanud Päästeametil saavutada oma eesmärke ja kaasata oma tegevusse vabatahtlikke. Positiivse kuvandi säilitamine on uute eesmärkide saavutamiseks oluline, kuid kuluefektiiv-suse saavutamise survest tulenevalt võib see osutuda aasta-aastalt järjest rohkem väljakutset pakkuvaks ülesandeks.

Päästevaldkonna seniseid arenguid vaadates on hea tõdeda, et vabatahtlike päästjate liikumine toimib edukalt ja vabatahtlike päästjate arv kasvab jätkuvalt. Lisaks päästjatele on oluline leida vabatahtlikke appi ka ennetus-töösse, mis eeldab süsteemset lähenemist uute võimaluste väljatöötamisel ja kaasamisel.

Inimesed kasutavad suhtlemiseks järjest rohkem sotsiaalmeediat ja interaktiivseid keskkondi. Organisatsioonid, kes suudavad trendiga kaasa minna ja olla ise uutes keskkondades nähtavad, aga ka kaasata nende abil ja nende sees oma tegevusse inimesi, saavutavad tulemusi, mida trendidest mahajäävad organisatsioonid ei suuda.

12

2O

RGAN

iSAT

SiO

ON

i VäL

jAKu

TSEd


13

Igaühe kaasamine turvalisuse tagamisse on üks suuremaid Päästeameti väljakutseid.

Pildil vabatahtlik päästja kodukülastust tegemas.

Foto

: Ann

ika

Haa

s

14

2.1 Olulised keskkonnategurid

Meid ümbritsev keskkond muutub kiiremini kui kunagi varem. Päästeameti oluliseks väljakutseks on suutlikkus meid mõjutavate muutustega kaasas käia ning neile õigesti ja õigeaegselt reageerida. Tuleviku prognoosimine ja sellest lähtuvalt oma tegevuse planeerimine muutub järjest keerulisemaks.

Suurimad väljakutsed, millega Päästeamet siseriiklikult silmitsi seisab, on seotud alkoholi-, tubaka- ja uimastiprobleemidega. Kui Päästeameti ennetustöö on olnud üldiselt edukas, siis tugevate sõltuvusprobleemi-dega inimesteni on ennetustööga kahjuks raske jõuda. Samas on nende inimeste osakaal ühiskonnas märkimisväärne. Päästeamet peab leidma tulemuslikud koostöölahendused organisatsioonidega, kelle ülesandeks on sõltuvusprobleemide lahendamine. Õnneks on täheldatav tendents, et ülalkirjeldatud probleemidega tegeletakse järjest tõsisemalt.

Maapiirkondade elanike vähenemine seab surve alla sealsete päästekoman-dode eksistentsi, sest kulu elaniku kohta kasvab. Vähenevate ressursside tingimustes muutub elanike turvatunde tagamine üha keerukamaks. Olukorra tasakaalustamiseks kasvab vabatahtlike päästjate osakaal päästetööl. Ka vabatahtlike päästekomandode mehitamine on väheneva elanikkonna tingimustes varasemast raskem.

Vabatahtlike kaasamise muudab keerukamaks ka ühiskonna individualisee-rumine. Lisaks suurendab üksikisikute huvide prevaleerimine ja üksindus

2organiSatSiooni väljakutSed

ORGANiSATSiOONi VäLjAKuTSEd

15

ka inimeste riskikäitumist, mis omakorda suurendab õnnetuste arvu. Seo-ses ühiskonna muutustega ja igapäevase töö tegemiseks vajalike oskuste muutumisega on inimestel suurenemas nn õpitud abitus: paljude seni lihtsana tundunud tegevuste ja esmaste ohtude kõrvaldamisega ei saada enam hakkama, luues sellega pinnase õnnetuste tekkeks ja suurendades päästjate reageerimiskoormust.

Avaliku sektori organisatsioonile omaselt tunnetab Päästeamet tugevat poliitilist survet lühiajaliste eesmärkide saavutamiseks, mis võivad takistada suurema mõjuga, kuid pikaajalisemalt saavutatavate eesmärkideni jõudmist.

Lisaks negatiivsetele tendentsidele võib täheldada ka rida päästevald-konnale positiivseid tendentse, mille oskuslikul ärakasutamisel muutub inimeste elu turvalisemaks.

Eestis võib täheldada ohutuskultuuri parandavate ja igaühe vastutuse suurendamisele suunatud tegevuste arvu kasvu. Koos Päästeameti enda tegevustega omavad need ühiskonna turvalisemaks muutmisel olulist positiivset mõju.

Sarnaselt teiste avaliku sektori organisatsioonidega seisab ka Päästeamet väljakutse ees, kuidas kasutada oma eesmärkide saavutamiseks interaktiiv-sete suhtluskeskkondade arengut ja nende kasvavat kasutamist inimeste poolt. Lisaks suhtluskeskkondadele arenevad ka muud tehnoloogilised lahendused (targad majad, droonid jne), mille kasutamise abil on või-malik muuta elukeskkonda turvalisemaks ja päästetööd tulemuslikumaks.

Inimeste sotsiaalmajandusliku olukorra paranemine ja linnastumisten-dentsid muudavad elukeskkondi traditsiooniliste õnnetuste suhtes tur-valisemaks. Olulise positiivse mõju saavutamiseks tuleb ka Päästeametil oma tegevusi vastavalt suunata.

16

2.2 Päästeameti tugevused ja nõrkused

Päästeamet on viimaste aastate jooksul tegutsenud edukalt, mida näitavad nii õnnetustes hukkunute arvu vähenemine kui ka inimeste kõrge usaldus. Päästeamet on oma heade töötulemustega Eesti kõige usaldusväärsem avaliku sektori organisatsioon. Usaldusväärsust tuleb hoida, jätkates kva-liteetse teenuse pakkumist.

Õnnetuste arvu vähenemist on oluliselt mõjutanud edukas ennetustöö. Ennetustegevus on olnud aastaid Päästeameti fookuses ning võib öelda, et sellega tegeleb kogu kollektiiv. Ennetustöö tähtsus kasvab ning oluline on kasutada selles muutuva ühiskonna uusi võimalusi.

Ka elupäästeteenuse kvaliteet ja tulemused on kõrgel tasemel. Päästetöö teenuste kvaliteedi veel paremale tasemale viimiseks on oluline kaasata uusi tehnoloogiaid, mis võimaldaksid vähendada nii kannatanuteni jõudmise aega kui ka õnnetustega kaasnevaid kahjusid.

Järjest tugevamad on Eestis vabatahtlikud päästekomandod, kelle suurem kaasamine mitte ainult pääste-, vaid ka ennetustööle on järgnevate aastate oluline tegevussuund.

Päästeamet on olnud usaldusväärne partner nii era-, avaliku kui ka kol-manda sektori organisatsioonidele. Oluline on suurendada partnerite võrku ja tõhustada koostööd eriti teadusasutustega, kellega on seni tehtud koostööd väga vähesel määral.

Edaspidise eduka tegevuse tagamiseks on kindlasti vaja parandada tege-vuste mõjude hindamise protsessi ning valdkondlike andmete kogumis- ja analüüsivõimet, et teha nii tegevuste kui ka investeeringute planeerimisel kõige optimaalsemaid otsuseid.

ORGANiSATSiOONi VäLjAKuTSEd

17

Päästeameti demineerijad on ka rahvusvahelisel tasandil kõrgelt tunnustatud ja nendega arvestatakse kui võrdväärse partneriga.

Foto

: Ann

ika

Haa

s

18

3Pä

äSTE

AMET

i MiS

SiO

ON

, Vää

RTu

SEd

jA V

iSiO

ON


Et Eesti inimestel oleks siin turvaline elada, soovib Päästeamet jõuda igaühe kaasabil aastaks 2025 õnnetuste arvu ja kahjude poolest Põhjamaade tasemele.

19

Foto

: Ann

ika

Haa

s

20

3PääSteaMeti MiSSioon, väärtuSed ja viSioon

PääSTEAMETi MiSSiOON, VääRTuSEd jA ViSiOON

3.1 Missioon

Missioon selgitab kõigile osapooltele Päästeameti olemasolu põhjust ehk milleks on Päästeamet loodud ja mis on tema roll Eesti ühiskonnas.

Päästeameti missioon:

Ennetame õnnetusi, päästame elu, vara ja keskkonda.

Foto

: Kri

stiin

a G

ilts

21

Aastaks 2025 on igaühe kaasabil vähenenud õnnetuste arv ja kahju Eestis

Põhjamaade tasemele.

3.3 Visioon

Visiooniga kirjeldab organisatsioon tuleviku olukorda, milleni oma tege-vuse abil soovitakse jõuda. Päästeameti visiooniks on jõuda aastaks 2025 päästealase turvalisuse tasemelt (õnnetuste arvult ja tagajärgede ulatuselt) võrdsele positsioonile Põhjamaadega (Soome, Rootsi, Taani, Norra ja Islandiga). Visiooni saavutamist hinnatakse sõnastatud eesmärkide kaudu.

Päästeameti visioon:

bivAlmidus - märkame ja abistame abivajajat.

ulgus - julgeme otsustada, tegutseda ja vastutada.

sAldus - usaldame ja meid usaldatakse.

aj

u

3.2 Väärtused

Väärtused on ühised eetilised põhimõtted, mille järgi organisatsioon ja tema liikmed joonduvad ning otsuseid teevad.

Päästeameti väärtused:

22

4Pä

äSTE

AMET

i EES

MäR

Gid

jA S

TRAT

EEG

iLiS

Ed V

ALiK

ud


23

Päästeamet soovib oma tegevusse kaasata üha enam vabatahtlikke päästjaid, kes oleks oma kogukonna turvalisuse saadikud.

Foto

: Ann

ika

Haa

s

24

4.1 Eesmärgid

Eesmärgid tähistavad saavutuste rada, mis viib seatud visioonini. Seatud eesmärgid on teetähised, mille abil valib organisatsioon oma strateegiad ja planeerib tegevused. Päästeameti eesmärgid aastaks 2025 on esitatud tasa-kaalus tulemuskaardi formaadis. Vahepealse perioodi täpsemad eesmärgid ja valikud nende elluviimiseks määratletakse siseturvalisuse arengukavas ja tegevuskavades. Eesmärgid, millel numbrilised näitajad hetkel puuduvad, saavad mõõdikud jooksvalt vastavalt andmete kogumisvõimekuse tekkele.

Võimaluste piires on visiooni ja seda täpsustavate eesmärkide püstitami-sel aluseks võetud Põhjamaade püstitatud eesmärke. Kategooriates, kus võrdlusandmed on puudulikud või kus Eesti tase juba ületab Põhjamaade taset, on seatud sisesed eesmärgid lähtuvalt Eesti hetkeolukorrast.

Eesmärkide täpsemaks lahtimõtestamiseks koostatakse seoste tabelid kõikide Päästeameti valdkondade lõikes ja defineeritakse rollid eesmär-kide täitmisel.

4 PääSteaMeti eeSMärgid ja StrateegiliSed valikud

PääSTEAMETi EESMäRGid jA STRATEEGiLiSEd VALiKud

25

MÕju üHiSKONNALE Eesmärk 2013 tase Aastaks 2025

Õnnetustes hukkunute arv väheneb

tulekahjudes 47 < 12

veeõnnetustes 56 < 20

lõhkematerjali plahvatustes 0 0

keemiaõnnetustes 0 0

Päästesündmuste arv väheneb 20 195 < 15 500

Hoonetulekahjude arv väheneb 1627 < 1300

Eluhoonete tulekahjude arv väheneb 892 < 700

Keskkonnaõnnetuste arv ja keskkonnakahju vähenevad

metsa- ja maastikutulekahjude arv väheneb 1275 < 500

varaline kahju hoonetulekahjudest väheneb 13 575 000 € < 10 000 000 €

inimesed tunnevad end Eestis turvaliselt. Päästeameti usaldus-väärsus on kõrge

95% > 95%

Õnnetustes hukkunute arv väheneb.Arvestust peetakse lähtuvalt ennetuspädevusest tulekahjudes, veeõnne-tustes, plahvatustes ja keemiaõnnetustes hukkunute kohta. Tules hukku-nute sihttase on suhtarvu (tules hukkunuid 100 000 elaniku kohta) kaudu leitud Eesti absoluutarv, arvestades ka saadaolevaid andmeid Põhjamaade prognooside kohta. Uppunute ning plahvatustes ja keemiaõnnetustes hukkunute sihttasemed on seatud Eesti-siseselt hetketasemest lähtuvalt, kuna neis kategooriates puudub süsteemne andmevahetus Põhjamaadega.

Päästesündmuste arv väheneb.Eesti-sisene eesmärk lähtuvalt 2013. aasta tasemest. Põhjamaade võrdlus-andmete kasutamine on problemaatiline ja sõltuvuses õiguskeskkonnast.

26

Edaspidi on võimalik parandada andmevahetust ja luua sündmuste loe-telu, mille osas võrdlus tehakse. Päästesündmuste koguarv sisaldab kõiki Päästeameti arvestuses olevaid väljakutseliike, v.a õppused ja tasulised teenused. Arvestuses on ka automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) valeväljakutsed. Päästesündmuste koguarvu vähenemine aastatel 2013-2025 on 23%.

Hoonetulekahjude ja eluhoonete tulekahjude arv väheneb.Hoonetulekahjude ja eluhoonete tulekahjude absoluutarvude vähenemine on arvutatud lähtuvalt Põhjamaade suhtarvulistest näitajatest. Põhjamaade keskmine näitaja on üks hoonetulekahju ja 0,6 eluhoone tulekahju 1000 elaniku kohta. Eesti 2012. aasta hoonetulekahjude suhtarv oli 1,5 ja elu-hoonete suhtarv 0,9. 2013. aasta vastavad tasemed olid 1,2 hoonete ja 0,7 eluhoonete tulekahjude puhul.

Varaline kahju hoonetulekahjudest väheneb.Näitaja on seotud hoonetulekahjude vähenemise eesmärgiga, arvutatuna viimaste aastate keskmiste kahjude kaudu. Arvestuse alus on 7500 eurot hoonetulekahju kohta. Põhjamaades ei ole varaliste kahjude arvestamiseks ühtset metoodikat ja seega puudub ka võrdlusnäitaja.

Edaspidi on vajalik hinnata võimalusi kahjude hindamiseks ka muude õnnetusliikide korral ja planeerida tegevusi kahjude vähendamiseks koos-kõlas visiooni sõnastusega.

Inimesed tunnevad end Eestis turvaliselt. Päästeameti usaldus-väärsus on kõrge.Päästeameti üldine usaldusväärsus elanikkonna hulgas on kõrge ja seda tuleb hoida. Samas ei anna see teadmine piisavalt täpset sisendit tarbijate vajadustele vastavate teenuste kujundamisel ning meil puuduvad andmed Päästeametiga vahetut kokkupuudet omavate inimeste usaldusest. Samuti on vajalik hinnata muude uurimismeetodite kasutamist usaldusväärsuse uurimisel (NPS, fookusgrupp jt). Valdkondlikeks alaeesmärkideks on


27

Päästeameti teenuste tarbijate rahulolu mõõtmine. Täiendavalt on vajalik luua võimekus Päästeameti tegevusega seotud turvatunde kui turvalisuse olulise komponendi mõõtmiseks.

Keskkonnaõnnetuste arv ja keskkonnakahju vähenevad.Keskkonnatemaatikas on Päästeameti ennetustegevuse roll suurim metsa- ja maastikutulekahjude ennetamises. Keskkonnakahju vähendamisele on suunatud reageerimisvõimekust suurendavad tegevused. Kasutusel olev keskkonnakahjude arvutamise metoodika ei hõlma maastikutulekahjude osa ning on sõltuvuses mitmetest Päästeameti mõjusfäärist väljaspool asetsevatest teguritest. Seetõttu on Päästeameti jaoks sihi seadmisel kasu-tuskõlblikum pindala arvestus. Hetkel võimekus metsa- ja maastikutule-kahjude pindala arvestamiseks puudub, selle tekkel võetakse vaatluse alla nii kogupindala kui ka pindala sündmuse kohta.

Maastikutulekahjud võivad kujuneda väga kulukaks nii kustutajatele kui ka maaomanikele.

Foto

: And

res

Putt

ing,

Del

fi/Ee

sti A

jale

hed

28

MÕju SAAVuTAMiST TOETAVAd PROTSESSid Eesmärk 2013 tase Aastaks 2025

Ennetustöös osalevate aktiivsete partnerite arv suureneb 69 > 100

Elanikkonna ohutusalane teadlikkus on tõusnud

Tuleohutusalase teadlikkuse indeks 60 > 70

Veeohutusalase teadlikkuse indeks 66 > 75

valveteenistujate tööajast ennetus-tegevuseks kasutatava aja hulk suureneb

0,03% > 1%

Päästesündmusele kohalejõudmise keskmine aeg on stabiilne 9:40 < 10:00

Päästesündmusel kannatanuni jõudmise aeg lüheneb


29

Ennetustöös osalevate partnerite arv suureneb.Arvestuses on ennetustöö tegemiseks Päästeametiga lepingu sõlminud organisatsioonivälised koostööpartnerid. Eelduseks on leping Päästeameti eesmärkide täitmiseks, mis ei ole suunatud tulu teenimisele (lepinguga võib olla reguleeritud kulude katmine). Arvestust peetakse eraldi avaliku, era- ja kolmanda sektori koostööpartnerite osas ning Päästeameti lepinguliste esindajate ja valdkondade lõikes. Aastaks 2025 on seatud siht suurendada lepinguliste partnerite arvu kolmandiku võrra.

Elanikkonna ohutusalane teadlikkus kasvab.Tegemist on Eesti-sisese eesmärgiga, kuna ohutusalase teadlikkuse indek-site metoodika on Eestile ainuomane. Lisaks tule- ja veeohutusalase teadlikkuse indeksitele on koostamisel plahvatusohualase teadlikkuse indeks. Lähiaastatel on plaanis alustada ka riskiteadlikkuse mõõtmisega kriisireguleerimise valdkonna tulemuste hindamiseks.

Päästeameti partnerid aitavad Päästeameti ennetajatel ohutussõnumeid inimestele

lähemale viia.

Foto

: Pää

stea

met

30

Elanikkonna ohutusalase teadlikkuse indeksid saadakse uuringu tulemu-sena. Indeks koosneb alljärgnevatest osadest: teadmised (sh ohutusvarustus, abi kutsumine) 20%, hoiakud (sh ohutusvarustuse vajalikkus, huvitatus ohutusalase teabe saamisest) 20%, käitumine (sh ohutusvarustuse kasuta-mine) 30%, ennetav käitumine (sh ohu ja vastava käitumise teema käsitlus peres, ohuallikate ja ohutusvarustuse hooldamine) 30%.

Tööaja tõhusam kasutamine. Valveteenistujate tööajast kasuta-takse ennetustegevuseks rohkem kui 1%.Sihttaseme aluseks on ajaliselt standardiseeritud ennetustegevuste läbi-viimise plaanid. Eesmärgile vastavalt kasutatud tööaja tegelik tase leitakse reaalse ajakulu arvestuse kaudu, arvestust peetakse ka tegevuskordade üle. Eesmärgi (1%) lähteandmed: 15 000 ohutusalast kodukülastust ´a 30 minutit (7500 tundi). Eesmärgi sihttaseme seadmisel on arvestatud asjaolu, et ennetustööks sobilik aeg on 1/2 päästetöötaja 24 tunnisest valvevahetusest.


Kui parajasti õnnetusi ei juhtu, ei istu päästjad jõude. Nad õpivad, treenivad ja aitavad õnnetusi ennetada. Kui veekogude jää on veel habras, aitab päästjate rajatud liuväli lapsed ohust eemal hoida.

Foto

: Kaa

rel L

ange

met

s

31

Päästesündmusele kohalejõudmine on kiire.Päästesündmusele esimese päästemeeskonna (sh vabatahtlike) kohalejõud-mise keskmine aeg (päästekomandosse teate edastamisest päästesündmu-sele kohalejõudmiseni) püsib stabiilselt praegusel tasemel.

Täiendavalt peetakse arvestust päästemeeskondade kohalejõudmise kohta linnalistesse asulatesse ja maapiirkondadesse ning elupäästevõimekusega päästemeeskondade kohalejõudmise kohta elupäästesündmustele (liiklus-õnnetused / veeõnnetused / hoonetulekahjud).

Päästesündmusel kannatanuni jõudmise aeg lüheneb.Aeg päästemeeskonna päästesündmusele kohalejõudmisest kuni kannata-nuni jõudmiseni. Hetkel puuduvad võimalused aja mõõtmiseks, andmete sisestamiseks ja töötlemiseks. 2015. aastal analüüsitakse vastavaid võimalusi ja koostatakse tegevuskava mõõtmisvõimekuse loomiseks.

Täiendav suund on arvestuse pidamiseks lokaliseerimise aja üle, mis indi-keerib tegevusi varaliste kahjude vähendamiseks.

MÕju SAAVuTAMiST TOETAV TööTAjATE ARENGEesmärk 2013 tase Aastaks 2025

Päästeameti töötajate pühendumuse tase on tõusnud

Päästeameti vabatahtlik voolavus on madal

Valveteenistujatel 3 % 3 %

8 h teenistujatel 7,75 % 7 %

vabatahtlike päästeorganisatsioonide liikmete arv suureneb 1868 4000

Tunnistusega vabatahtlike päästjate arv suureneb 1281 3000

Päästeameti töötajate ning vabatahtlike päästjate vilumus ja kompetents kasvab

32 PääSTEAMETi EESMäRGid jA STRATEEGiLiSEd VALiKud

Päästeameti töötajate pühendumus on kõrge.Alates 2015. aastast on plaanis alustada Päästeameti teenistujate pühendu-muse mõõtmist avalikus sektoris kasutuskõlbliku TRI*M metoodika abil.

TRI*M-indeks on töötajate pühendumuse koondnäitaja, mis arvutatakse viie võtmeküsimuse põhjal. Töötajate pühendumuse TRI*M on üks osa laiemast vaatenurgast, mis seob erinevate sidusrühmade – klientide, töö-tajate ja avalikkuse – tagasiside mõõtmise ühtseks tervikuks.

Töötajate vabatahtlik voolavus on madal.Vabatahtlik voolavus arvestab ainult lahkumisi omal soovil. Voolavuse arvestust peetakse eraldi valveteenistujate ja 8 h töögraafikuga teenis-tujate osas. Erinevad eesmärgid on tingitud töö iseloomu erinevustest. Valveteenistujate puhul on töö iseloomust ja väljaõppest tingitult ees-märk hoida voolavust madalamal kui 8 h teenistujatel. Arvestus toimub struktuuriüksuse põhiselt, seega kuuluvad valveteenistujate arvestusse ka komandopealikud ja reageerimisbüroo juhatajad.

Vabatahtlike päästjate arv suureneb.Aastaks 2025 on eesmärgiks, et Päästeameti toetusel kasvab vabatahtlike päästeorganisatsioonide liikmete arv üle 4000 ja tunnistusega vabataht-like päästjate arv on suurem kui 3000. Aastani 2016 on sihttase kooskõlas vabatahtliku pääste arengusuundadega (VPAS). Vabatahtlike päästekoman-dode arvu säilimisel praegusel tasemel suureneks vabatahtlike päästjate keskmine arv komando kohta kaks korda, ca 15-lt 30-ni. Sellele lisanduvad reservpäästerühmade liikmed.

Päästeameti töötajate ja vabatahtlike päästjate vilumus ja kom-petents kasvab.Esmajärjekorras alustatakse eesmärgi täitmise hindamiseks päästetööl osalevate töötajate rutiinide keskmise soorituskiiruse mõõtmist, et toetada kannatanuni jõudmise aja ja sündmuse lokaliseerimise aja kiirendamist.

33

2015. aastal on plaanis välja töötada vastav metoodika ning määrata kind-lad kontrollharjutuste rutiinid ja kompetentsitasemed. Edasine suund on oskuste ja kompetentsi süsteemsele hindamisele ka Päästeameti teistes tegevusvaldkondades.

Karm töö, karm treening. Spetsiaalses konteineris suitsusukeldumist harjutades on päästjad päris tulekahjudeks paremini valmis ning oskavad teisi päästes ka enda ohutust tagada.

Foto

: Kaa

rel L

ange

met

s

34

Vabatahtlike jätkusuutlikkuse tagamiseks suurendatakse rahas-tamist.Vastavalt vabatahtliku pääste arengusuundadele (VPAS) on vabatahtlike päästjate võimekusse investeerimise summat kavas suurendada 1,5 miljoni euroni aastaks 2016. Selleks, et tagada vabatahtlike päästjate jätkusuutlik tegevus, näeb Päästeamet praeguste prognooside juures vajadust suuren-dada rahastamist strateegia perioodil jätkuvalt vähemalt sama sammuga, mida näeb ette VPAS.

Investeeringute osakaal eelarves suureneb.Investeeringud moodustavad Päästeameti eelarvest hetkel 2,8%. Eesmär-kide täitmise kindlustamiseks ning kasutuseale ja ohutusnõuetele vastava tehnika ja varustuse tagamiseks on vajalik suurendada investeeringute osakaalu. Juhul kui investeeringute osakaalu tuleb suurendada Päästeameti majandamis- ja personalikulude arvelt, võib see kaasa tuua vajaduse muuta või vähendada teenuste mahtusid.

Õiglane ja konkurentsivõimeline töötasu.2013. aastal oli keskmine brutokuupalk avalikus halduses ja riigikaitses 1130 eurot. Päästeameti keskmine töötasu oli 935 eurot, moodustades 82% avaliku halduse ja riigikaitse keskmisest. Tagamaks Päästeameti eesmärkide täitmiseks vajalike töötajate olemasolu, konkurentsivõime tööjõuturul ja sisemise õigluse, tuleks viia Päästeameti keskmine töötasu lähemale avaliku halduse ja riigikaitse sektori keskmisele.


MÕju SAAVuTAMiST TOETAVAd FiNANTSidStrateegia eesmärkide täitmiseks vajalike finantsvahendite planeerimine toimub kooskõlas riigieelarve planeerimisega. Eesmärkidest tulenevalt vajab eraldi rõhutamist vabatahtlike rahastamise, investeeringute osakaalu ja töötasu suurendamise vajadus.

35

Rohkem tulevikku suunatud investeeringuid aitaks Päästeametil oma tegevust pikemalt ette planeerida.

Foto

: Pää

stea

met


Kui lapsed ja noored mõistavad ohte juba varakult, on suurem tõenäosus, et nad oskavad ise ohtudest hoiduda ja neid ei tule kunagi päästma tõtata.

Foto

: Ann

ika

Haa

s

37

6.2 Strateegilised tegevussuunad

Strateegilisi valikuid tehes määratletakse abinõud ja teed, kuidas visioonini jõuda. Strateegilisi tegevussuundi võetakse arvesse eesmärkide saavuta-miseks vajalike tegevuste planeerimisel ja nende kasutamist hinnatakse plaanide aruandluse käigus. Päästeameti visiooni ja seatud eesmärkide saavutamiseks on järgmise kümne aasta jooksul Päästeameti strateegilis-teks tegevussuundadeks:

1. Jätkuv muutumine ennetavaks elanikkonna- kaitse organisatsiooniks, sh:

■ ennetustegevuse tähelepanu suunamine (füüsilise) elukeskkonna turvalisemaks muutmisele;

■ ennetustöö rõhuasetuse panemine lastele ja noortele;

■ elanikkonna ohutusalase teadlikkuse suurendamine;

■ Päästeameti usaldusväärsuse kasutamine sõnumite edastamisel;

■ sihtgruppide vajaduste ja võimaluste arvestamine ennetustöös.

2. Partnerluse suurendamine kõigi seotud osapooltega, sh:

■ igaühe (organisatsioonide, eraisikute, Päästeameti töötajate ja arva-musliidrite) sihipärane kaasamine ennetus- ja reageerimistegevusse senisest suuremas mahus;

■ Päästeameti töötajate ja vabatahtlike aktiivne kaasamine e-keskkon-dades toimuvasse ennetustegevusse;

■ vabatahtlike poolt osutatavate päästeteenuste laiendamine ja ise-seisva tegevusvõime suurendamine, sh vabatahtlike kaasamise lahen-duste ja võimaluste arvu suurendamine;

■ inimeste kaasamine analüüsi- ja innovatsiooniprotsessidesse avatud suhtluskeskkondade kaudu;

■ suurõnnetuste likvideerimise võimekuse suurendamine koos rahvus-vaheliste partneritega;


■ senisest suurem ressursside (sh tehnoloogiate), ülesannete ja and-mete jagamine partneritega (kokkulepped partnerite vahel);

■ koostöö teadus- ja haridusasutustega andmete analüüsi ja problee-mide lahendamise eesmärgil;

■ aktiivne koostöö kohalike kogukondade liidritega teenuste taseme säilitamiseks ja arendamiseks ning uute vabatahtlike kaasamiseks;

■ koostöö alkoholi-, uimasti-, tubaka ja tervishoiupoliitikaga tegelevate organisatsioonidega;

■ organisatsioonisiseselt koordineeritud suhtlus koostööpartneritega.

3. Tehnoloogiate kaasajastamine ja uute tehnoloogiate kasutu-selevõtmine ennetus- ja päästetöö tulemuslikkuse suurendami-seks, sh:

■ uute tehnoloogiate kasutuselevõtmine ja arendamine päästetöö teenuste osutamiseks (eelkõige kannatanuni jõudmise ja sündmuse lokaliseerimise aja vähendamiseks);

■ simulatsioonitehnoloogiate kasutuselevõtmine ennetustöö, õppe- ja treeningprotsessides;

■ e-lahenduste kasutuselevõtmine ennetustegevusteks;

■ kaasaegsete tuleohutusalaste tehnoloogiliste lahenduste tutvusta-mine elanikkonnale.

4. Andmete analüüs ja faktipõhine pikaajaline planeerimine, sh:

■ pikaajalise ressursiplaneerimissüsteemi loomine;

■ tõenduspõhiste mõjude hindamise metoodikate kasutuselevõtmine;

■ Päästeameti partnerite poolt loodud andmete kasutamine tegevuste mõjude hindamisel;

■ tarkvaralahenduste kasutuselevõtmine tegevuste mõjude hindami-seks, prognoosimiseks ja planeerimiseks;

■ komandovõrgustiku planeerimine lähtuvalt demograafilistest muu-tustest ja ohuteguritest.

39

5. Organisatsioonilise võimekuse suurendamine, sh:

■ töötajate motiveerimine ühiskondlikes ohutuskultuuri tegevustes osalemiseks;

■ selge innovatsiooniprotsessi loomine ja töötajate kaasamine innovat-siooniprotsessi;

■ töötajate tööaja ja potentsiaali efektiivsem kasutamine;

■ Päästeameti teenistujate vilumuse ja kompetentsi tõstmine;

■ välisvahendite kaasamise võimekuse suurendamine;

■ väliskoostöö tõhustamine;

■ alkoholi-, uimasti-, tubaka- ja tervishoiupoliitika elluviimist toeta-vaks eeskujuks olemine;

■ keskkonnaõnnetustele reageerimise valmisoleku suurendamine;

■ elanikkonna teadlikkuse kasvatamine Päästeameti teenuste sisust ja kättesaadavusest.

Head otsused nõuavad täpsetele andmetele tuginevat põhjalikku analüüsi.

Foto

: Pää

stea

met

40

5EL

LuVi

iMiN

E, S

EiRE

jA u

uEN

dAM

iNE


Foto

: Ann

ika

Haa

s

42

5Päästeameti strateegia on dokument, mille alusel suunatakse järgnevatel aastatel kogu organisatsiooni arengut. Nii nagu strateegia koostamisse olid kaasatud kõik organisatsioonisisesed osapooled, peavad nad olema kaasatud ka strateegia elluviimisse ja muudatuste tegemisse.

Strateegia valmimist, seiret ja uuendamist juhitakse keskselt ning selle täit-mist analüüsitakse kord aastas. Analüüsi käigus antakse hinnang valdkonna ja organisatsiooni arengule, hinnatakse, millisel määral on liigutud seatud eesmärkide poole ja kas kokkulepitud strateegilised valikud on aidanud eesmärkide poole liikuda. Analüüsi tegemisel tuginetakse konkreetsetele ja mõõdetavatele andmetele. Analüüsist tulenevalt tehakse ettepanekud strateegia ja sellega seotud planeerimisdokumentide ajakohastamiseks. Analüüsi ja muudatuste protsess on kooskõlas järgneva aasta tegevuskava ja eelarve koostamisega: seire ja vajalikud muudatused strateegias lõpe-tatakse järgneva aasta tegevuskava koostamise ajaks. Strateegia võetakse

elluviiMine, Seire ja uuendaMine

ELLuViiMiNE, SEiRE jA uuENdAMiNE

43

aluseks nii organisatsioonisiseste kui ka partnersuhete arendamiseks koostatavate täpsemate plaanide, tegevuskavade ja eelarve koostamisel. Strateegia uuendamiseks viiakse igal aastal läbi vähemalt üks kõiki osapooli kaasav planeerimisseminar. Seminari sisendiks on faktipõhine analüüs ning sisuks eesmärkide ja strateegiliste tegevussuundade ülevaatus ning vajadusel muutmine.

Strateegia elluviimise eest vastutab Päästeameti juhtkond eesotsas peadi-rektoriga. Juhtkonna ülesandeks on protsessi juhtida ja kokkulepitu täitmist kontrollida. Strateegia elluviimisel jälgitakse organisatsiooni olemasolevat struktuuri ja selles eksisteerivaid vastutusvaldkondi.

Strateegia elluviimise esimestel aastatel on olulisel kohal ka seatud ees-märkide ja mõõdikute korrektsuse ning asjakohasuse kontrollimine, sh nende mõõdikute alusandmete loomine, millel need strateegia koostamise ajal veel puudusid.

Vastutav toimetaja:Tarvi Ojala

Konsultant:Ander Ojandu, Civitta

Keeletoimetus:EM Tõlge Tõlkebüroo

Kujundus ja trükk:Areal disain

Väljaandja: Päästeamet

Raua 2, 10124 Tallinn

“Päästeameti strateegia 2015-2025” veebis:www.paasteamet.ee/et/paasteamet/organisatsioon/strateegia.html

My Kaywa QR-Codehttp://www.paasteamet.ee/et/paasteamet/organisa...

http://kaywa.me/eqx09

Download the Kaywa QR Code Reader (App Store &Android Market) and scan your code!

Foto

: Ann

ika

Haa

s

päästeameti strateegia 2015-2025

Documents