päästeameti veeohutuskampaania tagasiside uuring suvi 2010

Veeohutuskampaania tagasiside uuring

juuni 2010

Sisukord

Veeohutuskampaania

tagasiside uuring

juuni 2010

Emor AS

Autor

Esta Kaal

| © TNS

1. Veega seotud ohtude tajumine ja

riskikäitumine elanikkonnas

4

2. Kampaania märkamine 11

Lisad 16

Sissejuhatus 3

Tulemused

Uuring korraldati eesmärgiga hinnata alkoholijoobes ujumise riske meenutava meediakampaania “Kui võtad – võta kuivalt” märgatavust elanikkonnas. Uuringu lisaeesmärgiks oli kaardistada elanikkonna veeohutusalast teadlikkust ja riskikäitumist.

Meediakampaania aktiivne periood oli Jaanipäeva eel, kui kasutati nii tele-, raadio-, trüki- ja välimeedia kanaleid ning erilahendusi veekogude läheduses.

Uuring viidi läbi Päästeameti tellimusel ning uuringu tulemuste omandiõigus kuulub uuringu tellijale.

Küsitlus viidi läbi TNS Emori Omnibussi küsitluse raames CAPI-meetodil (computerassisted personal interview) vastaja kodus.

Valimi suurus oli 500 inimest vanuses 15-74 eluaastat.

Küsitlusaeg: 23.-30. juuni 2010.

Aruandes on uuringu tulemused esitatud graafiliselt koos lühikommentaariga.

Sissejuhatus

Veega seotud ohtude tajumine ja

riskikäitumine elanikkonnas


KokkuvõteEbakaines olekus ujumise riske teadvustatakse enam.45% tõdeb, et on veekogu ääres pruukinud alkoholi

Kampaania eelses küsitluses (jaanuaris) nimetas uppumissurmade põhjustena esimeses järjekorras ebakainet olekut 34% inimestest ja kampaania järel juba 69%.

pisut madalamaks jäi see 15-24-aastaste sihtrühmas (55%), kus suhteliselt enam meenus hoopis laste järelvalveta jätmine.

Kolme peamise põhjuse seas, mis seavad inimesi kõige enam uppumisohtu, nimetas ebakainet olekut enne 55% ja pärast kampaaniat juba 89% elanikest. Samuti tõusis uppumiste põhjuste seas tundmatus kohas vettehüppamise mainimissagedus.

Seega võib öelda, et läbiviidud kampaania tõstis elanikkonna teadlikkust peamistest riskiteguritest uppumisohtu sattumisel.

Paraku on teavitus- ja veenmistöö jätkuvalt hädavajalik, sest teadlikkuse tõusust käitumise muutumiseni on sageli pikk tee. Seda kinnitab nii uppumissurmade sellesuvine statistika, kui ka fakt, et 45% elanikest tõdeb, et on veekogu ääres viibides pruukinud alkoholi. Suhteliselt enam on neid meeste, 25-34-aastaste ning ka kõrgema haridus- ja palgatasemega inimeste seas.

Päästevesti kandjate osakaal ei ole võrreldes jaanuariga muutunud (antud kampaania ei sisaldanud paadisõidu riskide sõnumit) – ligikaudu pool täisealisest elanikkonnast väidab, et ta kannab (või kannaks, kui ta paadiga üldse sõitma läheks) päästevesti.

Päästevesti mittekandmise tõttu on paadisõidu peamine riskirühm mehed ja mitteeestlased.

14

Teadlikkus: riskitegurite tajumineMillised on peamised põhjused, miks inimesed satuvad uppumisohtu? Nimetage kolm peamist?n= 503

esimene mainitud Kokku (spontaanne)

ebakaine olek

tundmatus kohas ujumine/vette hüppamine

ujumisoskuse puudumine

võimete ülehindamine

laste järelevalveta jätmine

nõrgale jääle minek

tervis

hooletus

külm vesi

abivahendite puudumine/mittekasutamine

õnnetusjuhtum

muu

ei oska öelda

4

Käitumine: alkoholi tarbimine veekogu ääresMõeldes olukordadele, kui olete aega veetnud või töötanud mõne veekogu ääres, siis kas olete joonud seal ka alkoholi? n= 503

KOKKU n=503

RAHVUS Eestlane n=341

muu rahvus n=162

SUGU mees n=235

naine n=268

VANUS 15-24 n=95

25-34 n=93

35-49 n=133

50-74 n=182

ASULATÜÜP pealinn n=151

suur linn n=97

muu linn n=103

maa-asula n=152

PIIRKOND Põhja regioon n=204

Lääne regioon n=83

Ida regioon n=89

Lõuna regioon n=127

8

KOKKU n=503


muu rahvus n=162

SUGU mees n=235

naine n=268

VANUS 15-24 n=95

25-34 n=93

35-49 n=133

50-74 n=182


suur linn n=97

muu linn n=103

maa-asula n=152



Ida regioon n=89

Lõuna regioon n=127

Käitumine: päästevesti kandmise praktikaMõeldes paadisõidule, siis kas Te kannate paadisõidu ajal päästevesti?, n= 503

5

Päästevesti kandmise tõenäosus neil, kes paadiga ei sõida.Kui oletada, et Te lähete tulevikus paadisõidule, siis kui tõenäoline on, et Te kannate päästevesti?, n= 209

KOKKU n=209


muu rahvus n=63

SUGU mees n=75

naine n=134

VANUS 15-24 n=28

25-34 n=29

35-49 n=47

50-74 n=105


suur linn n=46

muu linn n=34

maa-asula n=77



Ida regioon n=32

Lõuna regioon n=73

7

KOKKU juuni

jaanuar

RAHVUS Eestlane juuni

jaanuar

muu rahvus juuni

jaanuar

SUGU mees juuni

jaanuar

naine juuni

jaanuar

VANUS 15-24 juuni

jaanuar

25-34 juuni

jaanuar

35-49 juuni

jaanuar

50-74 juuni

jaanuar

ELUKOHT pealinn juuni

jaanuar

suur linn juuni

jaanuar

muu linn juuni

jaanuar

maa-asula juuni

jaanuar

Päästevesti kandmine paadisõidul: jaanuar vs juuniMõeldes paadisõidule, siis kas Te kannate/kannaksite paadisõidul päästevesti? n= 503/märkus: siin on juuni tulemustes koondatud nii paadiga sõitnute kui ka mittesõitnute hinnangud päästevesti kandmise osas, et see oleks võrreldav jaanuaris esitatud küsimuse tulemustega /

6

Kampaania märkamine


Kokkuvõte (1)Veeohutuskampaania märkamisnäit elanikkonnas oli kõrgeMärgatavalt tõusis alkoholi ja uppumissurmade seose tuntus

Kampaania kogukatvus (näinud või kuulnud vähemalt korra) 15-74aastases elanikkonnas oli 87% ehk hinnanguliselt 904 000 inimest (usalduspiire arvestades 865 000–943 000 inimest). Nii kõrge katvusnäitaja on saavutatud tänu erinevate sihtrühmade ühtlaselt kõrgele katvusele. Sihtrühmade lõikes oli kampaania märkamine pisut madalam meeste (märkas 82%), mitte-eestlaste (80%) ja väiksemate linnade elanike (79%) seas.

Kampaania tõstis inimeste teadlikust uppumissurmade ja alkoholitarbimise seosest: kui kampaania eel (jaanuaris) nimetas uppumissurmade põhjustena ebakainet olekut esimeses järjekorras 34% inimestest, siis kampaania järel juba 69%.

Kampaaniat näinute ja mittenäinute hinnangud erinesid päästevesti kasutamises: kampaaniat märganute seas on valmisolek kanda paadisõidul päästevesti kõrgem – 28% teeb seda alati (mittenäinud vastavalt 14%). Veekogu ääres alkoholi tarbimist tõdesid enda puhul 45% kampaaniat näinutest ja mittenäinutest 48%.

Taust: Kampaania meediavalikTuginedes TNS Emori reklaamipanuste monitooringu AdEx andmetele oli kampaania meediavalik ja esituskordade televisioonis ja tükimeedias järgmine:

Televisioon: 246 esituskorda, sh Kanal 2-s 50, TV3-s 70, Kanal 11s 20, TV6s 18 ja venekeelsetes kanalites: PBKs 70 ja 3+ s 18 korda.

Trükimeedia: kokku 38 esituskorda 25 ajalehes (üleriigilistes kui ka maakondlikes) ning 2 korda Infopressis.

Märkus: Kampaanias kasutati veel raadio ja välireklaami standard- ja erilahendusi, kuid aruande esitamise ajaks ei olnud nende kanalite reklaamimonitooringu andmed veel koos.

9

Kokkuvõte (2)Erilahendused töötasid meediamixis hästi

Meediatüüpide lõikes olid praktiliselt võrdse katvusega raadio ja televisioon (59% ja 60%), kuid neile võrreldavat katvust andsid ka veekogude ääres olnud erilahendused (51% märkajaid), sh hoiatusmärk, mida näidati ka teles erilahendusena.

Erilahendused olid eriti tulemuslikud Tallinnas ja/või 25-34-aastaste sihtrühmas, kus ainult nende lahenduste kaudu kampaaniast puudutatute osakaal oli keskmisest kõrgem. Nii andsid erilahendused kampaania auditooriumisse lisaks 16 000 - 50 000 25-34-aastast inimest (kokku märkas erilahendusi 65 000 usalduspiiridega 37 000 – 93 000 inimest).

Raadioreklaami esitati täiendavalt ka Rimi kaupluste siseraadiotes. Kokkuvõttes kattis raadioreklaam 59% elanikkonnast, sh suhteliselt enam naisi, eestlasi ja maa-asulate elanikke. Ka telereklaam kattis suhteliselt enam naisi, kuid muudes sotsiaal-demograafilistes lõigetes olulisi erinevusi ei esinenud.

Trüki- ja tänavareklaami märkajaid oli elanikkonnas vastavalt 26% ja 20%, kuid väiksema mahu tõttu jäid nad ainult toetavaks meediaks ja unikaalseid märkajaid nad kampaaniale ei lisanud. Nimetatud meediatest kampaaniat märganute osakaal oli suhteliselt kõrgem suurtes linnades.

9

Kampaania märkaminePalun meenutage, kas olete…? n=503

KOKKU

RAHVUS Eestlane

muu rahvus

SUGU mees

naine

VANUS 15-24

25-34

35-49

50-74

ASULATÜÜP pealinn

suur linn

muu linn

maa-asula

PIIRKOND Põhja regioon

Lääne regioon

Ida regioon

Lõuna regioon

11

Kampaania märkamine kanalite lõikesPalun meenutage, kas olete näinud/kuulnud…? n=503 märkajate % sihtrühmas

Tele, n=302 Raadio, n=296 Trükireklaam, n=128Erilahendused,

n=256Välireklaam, n=100

KOKKU

RAHVUS Eestlane

muu rahvus

SUGU mees

naine

VANUS 15-24

25-34

35-49

50-74

ASULATÜÜP pealinn

suur linn

muu linn

maa-asula

PIIRKOND Põhja regioon

Lääne regioon

Ida regioon

Lõuna regioon

12

Lisad


Uuringu metoodika ja ülevaade küsitlustööst

AS Emori läbiviidavate Omnibuss-tüüpi uuringute üldkogumi moodustavad Eesti Vabariigi alalised elanikud vanuses 15–74 aastat (seisuga 01.01.2009. a kokku 1 038 848 inimest).

Valim on moodustatud “isekaaluvana”, st kasutatakse üldkogumi proportsionaalset mudelit, kus kõik küsitletud inimesed esindavad võrdset arvu üldkogumi inimesi. Küsitlustöö käigus kujunenud valimi sotsiaaldemograafilist struktuuri soo, vanuse, rahvuse ja elukoha lõikes võrreldakse vastavate statistiliste näitajatega üldkogumi kohta ning vajadusel kaalutakse sellele vastavaks (vt järgmisel slaidil).

CAPI-intervjuu puhul on ankeedi küsimused sülearvuti ekraanil ja vastused sisestatakse kohe arvutisse. Filtrid ja roteerimised on programmeeritud, vähendades nii vigu küsitlemisel.

Ankeet sisaldas multimeediat: trükimeedia ja välimeedia visuaale ning raadio audiofaile ja telereklaami videofaile.

Küsitlustöös osales 54 vastava ettevalmistuse saanud ASi Emor küsitlejat.

Kokku tegid küsitlejad 1283 kontaktivõttu, neist:

503 juhul viidi intervjuu läbi (vastamismäär 78%);

365 juhul ei olnud kahe külastuskorra järel kedagi kodus või puudus kontakt;

150 juhul ei olnud sihtrühma esindajat;

265 korral keelduti vastamisest või sobiv isik oli vastamisvõimetu.

Kokku külastati vastajate leidmise käigus 1292 aadressi ja tehti 359 korduvvisiiti.

Uuringu valim

Uuringus kasutatud küsimustik

Räägime järgnevalt ujumisest ja veega seotud ohtudest. /NB! See küsimus oli intervjuu alguses eraldiseisvana/

Q1. Millised on peamised põhjused, miks inimesed satuvad uppumisohtu? Nimetage kolm

peamist? Spontaanne, fikseeri esimesena mainitu.Sellele küsimusele järgnes 2-3 muud uuringuteemat Omnibussi teemat!

Räägime nüüd suvisest ajaveetmisest veekogude ääres.

Q2. Mõeldes paadisõidule, siis kas Te kannate paadisõidu ajal päästevesti?

1 alati

2 enamikel kordadel kannan

3 enamikel kordadel ei kanna

4 ei kanna kunagi

5 ei sõida paadiga, raske öelda (ei loe ette!)

Q2a. kui 2=5

Oletagem, et Te tulevikus lähete paadisõidule, siis kui tõenäoline on, et Te kannate päästevesti?

1 kindlasti

2 tõenäoliselt kannan

3 tõenäoliselt ei kanna

4 ei kanna kindlasti

Q3. Mõeldes olukordadele, kui olete aega veetnud või töötanud mõne veekogu ääres, siis kas

olete joonud seal ka alkoholi?

a. tihti

b. harva

c. mitte kunagi

d. muu ….

Uuringus kasutatud küsimustik

Q4 Palun vaadake seda pilti tänavareklaamist. Palun meenutage, kas olete seda näinud?

1 jah

2 ei

Q5 Palun vaadake neid pilte. Need on tehtud erinevates kohtades / RMK puhkemajad, veekogude

läheduses jms/? Palun meenutage, kas ja milliseid olete neist näinud?

1 jah, olen näinud

2 ei ole näinud ühtegi neist

Q6 Palun kuulake seda raadioreklaami ja öelge, kas olete seda viimase kuu jooksul kuulnud? / eesti ja

vene klipp vastavalt intervjuu keelele/

1 jah

2 ei

Q7 Palun kuulake seda kaupluse raadio reklaami ja öelge, kas olete seda viimase kuu jooksul kuulnud?

1 jah

2 ei

Q8 Palun vaadake neid ajalehereklaame. Kas olete mõnda neist viimase kuu jooksul näinud? /eesti ja

vene versioon vastavalt intervjuu keelele/

1 jah

2 ei

Uuringus kasutatud näited kampaania erilahendustest

Uuringus kasutatud trükimeedia ja välireklaami näited

Uuringu eri etappides osalesid ja olid vastutavad:

Tellijapoolne kontaktisik: Indrek Ints

Uuringu kava ja aruande koostaja: Esta Kaal

Valimi koostaja: Mare Lepik

Ankeedi programmeerija: Mare Lepik

Küsitlustöö koordineerija: Kaja Ruuben

Graafilised tööd: Maire Nõmmik

Kontaktandmed:

AS Emor

Telefon: 626 8532

Telefon (üld): 626 8500

Faks: 626 8501

E-mail: [email protected]

E-mail (üld): [email protected]

Aadress: A. H. Tammsaare tee 47

11316 Tallinn

Projekti töörühm

18

päästeameti veeohutuskampaania tagasiside uuring suvi 2010

Documents