organisatsiooniteooriad ja juhtimisteooriad 02-loeng
DESCRIPTION
Organisatsiooniteooriad ja juhtimisteooriad 02 loeng Tallinna TehnikaülikoolisTRANSCRIPT
ww
w.r
illo
.ee
TMO1060/1061 Organisatsiooni ja
juhtimise teooriad
2. loeng
18.00 - 21.15
Marko Rillo
Tallinna Tehnikaülikool, Organisatsiooni ja juhtimise õppetool
ww
w.r
illo
.ee
Korralduslikult - 1. seminari arutelud
toimuvad teisiti!• Kuna valdavalt meil esimese
korra seminaridel esinejaid pole, siis tegime muudatuse -esimese korra debatt saab olema kollektiivne!
• Elise Pärnamets, Aleksandr Zhigalov, Aivo Vahemets, Peeter Maripuu ja Janno Luts -te võite, aga teil pole kohustust esimeseks korraks ettekannetega tulla - selle asemel on esimeses seminaris IGAÜHEL kohustus üks teema ette valmistada
Kitty Aadam I.O. theory
Kaja Kibena I.O. theory
Maarit Kiinros I.O. theory
Fred Kruuspan I.O. theory
Kaia Kuusalu I.O. theory
Maarja Link I.O. theory
Mereli Moisa I.O. theory
Taavo Nassar Institutional theory
Betty Niin Institutional theory
Anni Nõgu Institutional theory
Rait Paalpere Institutional theory
Tõnis Pärn Institutional theory
Marek Sarapuu Institutional theory
Darja Shabajeva Institutional theory
Nelli Shturm TCE, Pr.R. and RO theory
Kaire Siiner TCE, Pr.R. and RO theory
Sigrid Sinijärv TCE, Pr.R. and RO theory
Katrin Sosi TCE, Pr.R. and RO theory
Katrin Tammsaar TCE, Pr.R. and RO theory
Kairit Tiit TCE, Pr.R. and RO theory
Madis Tähtsalu Agency and stewrd theory
Els Maria Uibo Agency and stewrd theory
Aivo Vahemets Agency and stewrd theory
Alvar Veersalu Agency and stewrd theory
Kristi Vohla Agency and stewrd theory
Karin Õun Agency and stewrd theory
Näide - laupäevane (Mait Rungi) rühm
ww
w.r
illo
.ee
Aga nüüd magistritööst ....
Magistrandi ja juhendaja partnerlus• Leidke varakult mentor, kellega tööstiil klapib
– Igal aastal tuleb 2-3k enne tähtaega kirju, kas keegi on nõus juhendama
– Enamasti lepitakse koostöös magistrantidega ca aasta enne kaitsmist
– Mida varem juhendajaga suhelda, seda tulemuslikum koostöö
• Partnerlus = tuleb end juhendajale kasulikuks teha:– Saad otse panustada juhendaja käimasolevasse uurimistöösse?
– Saad juhendajat vastastikku abistada - nt töötad huvitavas firmas, millele juurdepääsust on ta huvitatud?
– Saad juhendajat harida - nt Sul on uudsed ideed? Tahad uurida põnevat fenomeni?
• Saatke enda tutvustus ja oma eelistus:– Individuaalne uuring: endal siht, mida uurida - proovid talle idee maha müüa
– Oled usin, palud tema kui eksperdi abi teema leidmiseks
– Osalemine uurimisprojektis: osaleda juhendaja poolt välja pakutud probleemi lahendamises grupiga
ww
w.r
illo
.ee
Ideaal - proovi leida uurimistöö, mis on
Sinu enda ja teiste jaoks huvitav
• Murray S. Davis (1971) That's
Interesting! Towards a
Phenomenology of Sociology and a
Sociology of Phenomenology.
Philosophy of Social Sciences 1, 309-
344.
• Bartunek, Jean M.; Rynes, Sara L.;
Ireland, Duane R. (2006) What Makes
Management Research Interesting
and Why Does it Matter? Academy of
Management Journal. Vol. 49, 1, pp.
9-15.
Ig Nobel 2008 võitja
(improbable.com):
• David Sims (2005) "You
Bastard: A Narrative
Exploration of the
Experience of Indignation
within Organizations,"
Organization Studies, vol.
26, no. 11, pp. 1625-1640.
ww
w.r
illo
.ee
Kuidas valida teemat?
• Kas suudad leida praktikas miskit põnevat?– Oled sellega kokku puutunud ja see tekitab uudishimu ja
vaimustust nii Sinus kui juhendajas
• Kas saad selle teemaga tegeleda?– Kas andmetele ligipääs on realistlik?
– Kas andmete hilisem avalik esitlus on lubatud?
• Kas teemat on võimalik siduda teooriaga ja kas sellest on kirjutatud piisavalt taustamaterjale?– Kuigi - ka induktiivne uuring võib olla põnev
• Kas Sa saad seda teemat siduda enda karjääriplaanidega?
ww
w.r
illo
.ee
Distsiplineeritud kujutlusvõime
• Weick, Karl. E., Theory Construction as Disciplined
Imagination, Academy of Management Review,
1989, 14:4 516-531
• Ühest küljest süsteemne, kontrollitud
• Teisalt - fantaasia vili
ww
w.r
illo
.ee
ÜKS NÄIDE - KUIDAS VÕIKS VÄLJA
NÄHA MAGISTRITÖÖ 1. PEATÜKI /
ÕPPEAINE KODUTÖÖ KOOSTAMINE
ww
w.r
illo
.ee
Kuidas võiks hakata magistritööd
looma ühe tudengi küsimuse näitelMinu firma asetseb mitmes geograafilises punktis, meil tehakse otsuseid oluliste teemade osas Tallinnas, aga mujal on kontorite juhtidele ka palju otsustusvabadust antud.
See on tekitanud segadust - kord lükatakse ühed otsused teiste poolt ümber, kord jäetakse miskit üldse otsustamata, sest tegelikult pole otseselt reegleid, et mis kellegi pädevuses on. Samuti on alalõpmata probleem otsustamise kiirusega.
Niisiis on mu magistritööl pragmaatiline eesmärk: kuidas piiritleda meie firmas eri osapoolte 1) pädevuste piirid ja parandada otsuste 2) kvaliteeti ning 3) tempot?
ww
w.r
illo
.ee
Valin olulisemad välja ...
• Loen ainult lühikokkuvõtteid (Abstract)
• Salvestan need artiklid, mis võiksid mind abistada. Eriti
palju abi on ülevaateartiklitest!
• Seejärel loon näidistabelite alusel endale ülevaate, mille
põhjal tean, et millistest allikatest on mulle kasu ...
Uurimis-
küsimus/
väide
Muutujad
ja seosed
Meetod Tulemus,
panus ja
piirangud
Mis kasu
mul sellest
on?
Artikkel 1
Artikkel 2
jne
ww
w.r
illo
.ee
Peale esimeste artiklite läbisirvimist jaotan otsuse ja
otsustamise teema alamteemadeks ...
Fenomen Baasteooria Rakendus - allikad
Otsus olukorraline teooria Elbanna & Child (2007), Atuahene-Gima
& Li (2008)
Otsustaja eestvedamise teooriad,
mikropoliitiline teooria
Eisenhardt, Kahwajy & Bourgeois (1997);
Papadakis (mitmed)
Otsustamine käitumuslik teooria Mintzberg et.al. (1976); Garbage Can
(Cohen, March, & Olsen 1972)
Üldine
otsustamisprotsess
käitumuslik, mikropoliitiline,
evolutsiooniline, olukorraline,
actor-network teooria
Fredrickson & Mitchell (1984); Cray,
Mallory, Butler, Hickson & Wilson (1988);
Eisenhardt & Zbaraki (1992);
Rajagopalan, Rasheed & Datta (1993);
Dean & Sharfman (1996)
Otsustamine
planeerimise osana
evolutsiooniline, olukorraline
teooria
Grandori (1984); Denis, Langley &
Rouleau (2006); Nutt (2008)
Otsuste vastuvõtmine
kriitilises olukorras või
ajasurve all
käitumuslik, mikropoliitiline,
evolutsiooniline, olukorraline
teooria
Eisenhardt & Bourgeois (1988); Brown &
Eisenhardt (1997); Eisenhardt & Brown
(1998); Wally & Baum (1994); Baum &
Wally (2003)
ww
w.r
illo
.ee
Siin on oluline otsustamise koht!
• Kas ma soovin kirjutada
üldistatud magistritöö, kus
võtan palju erinevaid
uurimisteemasid kokku ja
proovin luua uue
ülevaateuurimuse või
"raamistiku"?
• Kas ma soovin minna
detailidesse ja kirjutada
magistritöö, mis täidab ühe
väikese valge laigu
teadusmaastikul?
Siia kuulub enamik ("Publish-
or-perish" põhimõte - see on
põhjus miks valdav osa
uuringutest on triviaalsed)
Kumb neist valikutest on põnevam?
Kumb aitab mind tulevases elus?
Kumba ootavad mu "sponsorid"?
ww
w.r
illo
.ee
Seejärel saan kirjanduse baasil
täpsustada uurimisküsimust• Otsustan minna detailidesse - keskenduda
otsustamisprotsessile
• Võtan baasteooriaks olukorralise teooria
• Võtan rakendusteooriaks:
– Baum, Robert J. & Wally, Stefan (2003) Strategic
decision speed and firm performance. Strategic
Management Journal Volume 24, Issue 11,
Date: November 2003, Pages: 1107-1129.
– Mille mudel ja uuringutulemused on ...
ww
w.r
illo
.ee
Ja täpsustan oma uurimisküsimust:
• Kuna Baum & Wally (2003) on küll uurinud põhjalikult erinevate olukorrategurite mõju strateegiliste otsuste vastuvõtmise kiirusele (SENISE TEOORIA PANUS) pole kuigi põhjalikult keskendunud juhtide tegevusele (SENISE TEOORIA PUUDUS - research gap),
• ... siis minu uurimisküsimus on: kuidas mõjutavad juhi isiksuse seadumused (personality traits) otsuste vastuvõtmise kiirust ja kvaliteeti?
• Küsimusele vastamiseks on mul vaja taustaks teada ka liidri isiksuseomaduste teooriat, milleks kasutan suure viisiku (Big5) raamistikku
ww
w.r
illo
.ee
Minu mudel on ...
Otsuste vastuvõtmise
kiirus
Ekstravertsus (+)
Sotsiaalsus (-)
Meelekindlus (-)
Emotsionaalne stabiilsus (+)
Kogemustele avatus (+)
ww
w.r
illo
.ee
Metoodika
• Koostan küsimustiku, mille jagan kätte oma firma
tipp- ja keskastmejuhtidele (52 inimest), milles
kontrollin nende isiksusteomaduste profiili ja ühtlasi
selgitan Baum & Wally (2003) kontrollküsimuste
põhjal, et kui kiired otsustajad nad on
• Minu magistritöö eeldatav panus on:
– Täiendada otsustamise teooriat isiku-keskse
dimensiooniga
– Anda oma firma juhtidele praktilist tagasisidet nende
isiksuseomaduste tüüpide ja otsustamise laadi kohta
ww
w.r
illo
.ee
ja ongi kõik!
• Vormistan kõik eespooltoodu 10 (+-2) leheküljel
kodutööna ära ja esitan tähtajaks e-posti teel
õppejõududele
• Eelnevalt saadan 2-le retsensendile, kes kirjutavad
mu töö kohta oma kommentaarid
• Kas on küsimusi?
ww
w.r
illo
.ee
Lihtsaim magistritöö - replikatsioon
• Võta ette mõni tunnustatud teadusajakirjas ilmunud asjalik artikkel, kus on
uurimistöö protokoll detailselt kirjeldatud:
– Kontseptuaalne taust, tulemused, järeldused ja panus
– Samuti uurimistöö käik, metodoloogia, meetod, ankeedid / intervjuu küsimustikud
– Näited meie õppeainest: Miller (1987), Pfeffer & Salancik (1974), Tremblay et.al. (2003),
Uzzi (1997) või leia ise mõni huvitav!
• Populaarne 20 aastat tagasi - kuidas "lääne" kontseptsioon Eesti kontekstis toimib,
aga proovi mitte üks-üheselt kopeerida, vaid leia lähtekoht millegi uue ütlemiseks:
– Parim - kuidas autorite arutelukäik ümber lükata - mäletad, I.O. teoorias tegid 4
autorite seltskonda (Schmalensee Rumelt McGahan & Porter Misangyi et.al.)
samade andmete baasil uuringuid ja vaidlesid eelmistele vastu!
• Aga ka teistsugune kontekst võib anda lisandväärtust:
– Nt. kui uuring on läbi viidud standardses tööstusharus, siis ehk on järeldused
teenindussektoris hoopis teised
– Nt. kas suudad läbiviidud uuringus leida mingi uue muutuja või terve dimensiooni ning
seda lisades leida midagi uut?
ww
w.r
illo
.ee
Kui Sul on soov kirjutada minu juhendamisel, siis
pakun uurimisküsimuse alltoodud vallas ...
• Strateegialoome protsess:– Kuidas kavandatakse
– Kuidas seda ellu viiakse
• Strateegilised algatused -kuidas sünnivad firmades uued ideed
• Organisatsiooni ja tegevuspraktikate ümberkujundamine muutuvas keskkonnas
• Mäng töö juures ja mängulisus strateegiate loomisel
• Huvi on publikatsioonid, üheskoos seega:– Anname ette allikad
– Töö käib koostöös (sh eelmise aasta magistrantidega)
– Perioodilised kohtumised vähemalt 2x kuus
– Magistritöö sünnib inglise keeles
– Ühtlasi on ülesanne kirjutada oma magistritöö põhjal teadusartikkel (ja soovi korral ka praktiline artikkel)
ww
w.r
illo
.ee
Võtke paberid ja kirjutage sinna paarilisega
arutamiseks ...
• Oma teemavaldkonnad
• Uurimisküsimuse esialgne püstitus
• Milline võiks olla baasteooria
• Rakendusteooria (juhul kui tean)
• Peamised terminid, mis tuleks täpsustada
• Mudel / hüpoteesid / üldistatud skeem
• Metodoloogia ja meetod
ww
w.r
illo
.ee
Uurimisküsimuse ajurünnak - 1
1. Võta minut iseendaga ja piiritle kuni 3 teemat, mis
Sulle huvi pakuvad
2. Püüa sõnastada nende seast üks uurimisküsimus,
mis Sind huvitaks ja oleks teaduslikult uuritav
Nt. "Ma soovin teada, et kuidas juhtimisteooriad käsitlevad
väikefirmasid"
on triviaalne, samas laialivalguv - ei ole hea
uurimisküsimus!
Niisiis, proovi sõnastada esmajärjekorras
uurimisküsimus, mis sisaldaks omavahelises seoses
vähemalt 2 muutujat ...
ww
w.r
illo
.ee
Uurimisküsimuse ajurünnak - 2
• 2 muutujat lubavad juba uuringut
teatud tingimustel läbi viia:
• Kui suur on firma omaniku roll
väikefirma juhtimise tulemuslikkusele
võrreldes töötajate rolliga?
• Kui palju mõjutab konkurentide
käitumine väikefirma juhtimist?
• Missugune seos on väikefirma
töötajate koostöö staažil nende
omavahelise koostöö
efektiivsusega?
• Kas äsja asutatud väikefirmas on
otstarbekam konsensuslik või
autoritaarne juhtimisstiil?
• ...
• Ideaalis on mõistlik aga luua 3
muutuja vaheline kombinatsioon, sest
sel juhul on suurem tõenäosus, et
nende ristpunktis sünnib "uus
teadmine", näiteks:
• Väikefirma omaniku roll / töötajate roll
firma tulemuslikkuse seisukohalt sõltub:
– Haridustaustast
– Koostöö kogemusest
– Isikuomadustest
– ...
• Konkurentide käitumise mõju väikefirma
juhtimisele sõltub:
– Konkurentide agressiivsusest
– Keskkonna muutlikkusest
– ...
ww
w.r
illo
.ee
NB! See ei tähenda, et iga uurimisküsimus
peaks koosnema 3st muutujast!
• Mida detailsemalt uuritud valdkond, seda suurema
tõenäosusega tuleb rohkem muutujaid võtta. Paljud
vähe uuritud teemad kajastavad kahte muutujat
• Juhul kui tegemist on väga vähe uuritud teemaga,
siis võib uurimisküsimus kajastada ainult ühte
muutujat, mis võimalikult palju avaks fenomeni sisu:
– Which practices are employed during shift of strategic
orientation?
• NB! Magistritöös võib uurimisküsimusi olla mitu! Nt.
üks üldisem, 2 detailsemat.
ww
w.r
illo
.ee
Baas- ja rakendusteooria piiritlemine
• Uurimus võib olla mitme
baasteooria piiril - sel juhul
tuleb kindel olla, et ega
need omavahel vastukarva
pole:
– Muidugi on ka uuringuid,
mis võrdlevadki nt.
sotsiaalse evolutsiooni ja
olukorralise teooria
vastuolu mingi fenomeni
kirjeldamisel
• Lugeda, lugeda, lugeda ....
– Rakendusteooriast
tulenevad ka põhilised
terminid
– Sealt selgub põhiline
puudujääk tänases
selgituses (research gap)
– Sellest omakorda tuleneb
ka Sinu mudel / hüpoteesid
/ väited
ww
w.r
illo
.ee
Kvalitatiivne vs kvantitatiivne - ei tähenda mitte uurimistöö
disaini, vaid andmete detailsust - see samas mõjutab disaini
Kvantitatiivne - lihtne Kvalitatiivne - subjektiivne - 3. tasandi järeldused:
1. Andmed: laused, dokumendid, pildid, sündmused, sõnad, kogemused
2. Analüüs: Sõnad Kategooriad (teised, üldistatud sõnad)
3. Tõlgendamine:
Kategooriad Tähendus (veelgi üldistatumad sõnad)
S + x - /
R2=0,28; p < 0,05
1 2 3 4 5 6 7
ww
w.r
illo
.ee
Kvalitatiivne ja kvantitatiivne - sellest sõltub
lähedus teemale
Väljaspool• kaudne kontakt läbi
abstraktsete kontseptsioonide
Seespool• otsene kontakt fenomeniga
1. Kas teada natuke palju kohta või
palju natukese kohta?
2. Objektiivne ja osaliselt erapooletu
või subjektiivne ja suhteliselt erapoolik?
ww
w.r
illo
.ee
Kvantitatiivne lähenemine
• Taust
– Küsimustik, ankeet: Mis on selle tulemuse põhjus?
– Eksperiment (gruppidevaheline võrdlus): Mis on selle põhjuslikkuse põhjus?
• Kaks lähenemist:
– Gruppide vaheline võrdlus, mille aluseks on eksperiment ja statistiliste kallete
hindamine
– Muutujatevaheliste suhete analüüsimine, mille puhul kasutatakse regressiooni,
korrelatsiooni ja faktoranalüüsi
• Terminoloogia
– Independent Variable: "põhjus"
– Dependent Variable: "tagajärg"
– Control Variable: "covariates"; muutujad, mida me kas lisame mudelile või
eemaldame mudelist, et selgitada, kas nad kuidagi mõjutavad põhjus-tagajärg
seost: nt. moderaatorid ja mediaatorid
ww
w.r
illo
.ee
Osaline mediaator, täismediaator ja
moderaator
• Mediaator - kahe muutuja
vahel ahelas asetsev muutuja,
mis on mõjutatud esimesest
muutujast ja mõjutab seejärel
kas osaliselt või täielikult teist
muutujat
• Moderaator - kvalitatiivne (nt.
sugu, rass) või kvantitatiivne
(nt. auhinna suurus) mõjur, mis
mõjutab kahe muutuja vahelist
sõltuvust ja suunda - mõnikord
positiivselt, mõnikord
negatiivselt
Independent
Variable
Dependent
Variable
Moderator
ww
w.r
illo
.ee
Näide - kas inimeste kodune kasvatus
mõjutab käitumist kaupluses?
• Sarah Steenhaut & Patrick Van Kenhove: The Mediating
Role of Anticipated Guilt in Consumers’ Ethical Decision-
Making. Journal of Business Ethics (2006) 69:269–288
• Kassapidaja annab raha Sulle rohkem tagasi - kas
reageerid või mitte?
ww
w.r
illo
.ee
Kvantitatiivsed skaalad
Likert scale
• Kuidas hindad seda väidet 1...5
skaalal
• 1...9 skaalal
Guttman scale
• Are you willing to permit immigrants to live in your country?
• Are you willing to permit immigrants to live in your community?
• Are you willing to permit immigrants to live in your neighbourhood?
• Are you willing to permit immigrants to live next door to you?
• Would you permit your child to marry an immigrant?
1 2 3 4 5
Must Valge
ww
w.r
illo
.ee
Kvalitatiivne - soovitused intervjuuks
• Ettevalmistus - koostamine: mida Sa teada tahad - intervjuu
küsimustik peab tulenema otseselt eelnevast teooriast
– Küsimuste struktuur ja laad, järjekord
– Küsimuste edastamine intervjueeritavale?
• Läbiviimine - kuidas vestelda, kuidas küsida
– Avatud - suletud küsimused
– Salvestamine või üles kirjutamine
– Range küsimuste järjekord või loomulik vestlus, improvisatsioon
• Kokkuvõtete tegemine - mis on oluline
– Intervjuu sõna-sõnaline ülestähendus
– Kokkuvõtted - olulise väljanoppimine
– Järelduste tegemine
ww
w.r
illo
.ee
Kasulikud stiilid
• Proovi alustada avatud küsimustega, lasta inimesel endast rääkida
• Talu vaikust - kui inimene mõtteid kogub või ei tea täpselt kuidas vastata, siis ei pea kohe hakkama täpsustama või uut küsimust esitama
• Esita alati täpsustusi kui midagi jääb segaseks - ära karda rumalaks jääda
• Julgusta intervjueeritavat oma kehakeelega - nooguta kaasa jms
• Küsimus, millega proovitakse legitimiseerida mõlemat vastusevarianti
– Mõned inimesed arvavad, et juhendaja samm-sammult juhendamine on väga oluline. Teised leiavad, et magistrant peaks saama oma mõtteid ise mõelda. Mida Sina arvad?
• Kontrollküsimused
– Kas Sa võid palun tuua näite? (ALATI HEA!)
– Valmista teemade nimekiri, mida soovid katta - ja kasuta neid ainult juhul kui ta ise neid ei maini
ww
w.r
illo
.ee
Küsimuste tüübid
• Suletud küsimus (vastus jah/ei)– Kas magistritöö koostamisega on kaasnenud probleeme?
– Vastus: Ei.
• Suunatud küsimus - vastaja mõjutamine– Magistritöö koostamine oli kindlasti raske?
– Vastus: Loomulikult…
• Osaliselt suunav küsimus, võib kasutada partneri avamiseks– Milliseid probleeme on magistritöö koostamine kaasa toonud?
– Vastus: Hmmm, alguses ei olnud kuigi lihtne…
• Avatud küsimus:– Kuidas kirjutasid? Mis on töö kirjutamise juures kõige olulisem
kogemus?
– Vastus: ....
ww
w.r
illo
.ee
Halvad näited
• Mitu küsimust ühes
– Kas see periood oli emotsionaalsest seisukohast raske,
kerge, asjad läksid hästi või olid madalseisud ... kuidas
küll asjad sel ajal läksid kui sul juba andmed olid
kogutud ja tuli hakata aktiivselt magistritööd kirjutama?
• Segane küsimus - mitmeti mõistetav
– Mis oli Sinu suhe magistritöö kaitsmiskomisjoniga?
ww
w.r
illo
.ee
Kvalitatiivse uuringu näide
• Nt. Julia Balogun - andis keskastme juhtidele pihku
päevikud
• This longitudinal, qualitative study examined “sensemaking” during an imposed shift from
hierarchical to decentralized organization. We identified a “replacement” pattern of schema
development in which middle managers moved from shared through clustered sensemaking,
to shared but differentiated sensemaking. Our findings provide evidence that different
change processes lead to different patterns of schema development. Further, they highlight
the socially negotiated nature of schema change and the significance of middle managers’
lateral social interactions in shaping change in the absence of senior management.
ww
w.r
illo
.ee
Uurimistöö disain (S. Floyd)
Teooriat pole
Teooria on vananenud või
ebaselge
Teooriat võib "laenata" mujalt
Teooria olemas, aga selles on
suur puudujääk
Teooria on olemas, väike
puudujääk
Põhistatud teoorialoome (grounded theory)
Induktiivne teoorialoome
Deduktiivne teoorialoome
Induktiivne teooria testimine
Deduktiivne teooria testimine
Quasi eksperiment
Kontrollitud eksperiment
(Steven W. Floyd)
ww
w.r
illo
.ee
Disainivead
• Disainiloogika selgitus puudub - magistritöös ei
selgitata üldse, et miks ühte või teist kasutatakse
• Disainiloogika on vildakas
– Põhistatud teoorialoome või induktiivne lähenemine
olukorras, kus tugev teooriabaas on olemas
– Induktsiooni kasutamine olemasoleva teooria
laiendamiseks
– Deduktsiooni kasutamine olukorras, kus olemasolev
teooria on nõrk või puudu
• Disain pole kooskõlas meetodite valikuga ...
ww
w.r
illo
.ee
Meetodid ja allikad disainist lähtuvalt ...
Põhistatud teoorialoome (grounded theory)
Induktiivne teoorialoome
Deduktiivne teoorialoome
Induktiivne teooria testimine
Deduktiivne teooria testimine
Quasi eksperiment
Kontrollitud eksperiment
Etnograafia, vaatlus
Juhtumiuuring (case study)
Süntees ja/või loogiline arutelu
Mitu juhtumit
Statistika
Ja detailsemalt K. Niglase poolt ...
ww
w.r
illo
.ee
Uurimisprobleem
(küsimus, hüpotees, eesmärk, …)
Strateegia
(juhtumianalüüs, valikuuring, eksperiment,
etnograafiline uurimus, tegevusuuring, …)
Valikumeetod
(juhuslik valim, üks juhtum, mitu juhtumit, … )
Andmekogumis meetod(id)
(struktureeritud ankeet, struktureerimata intervjuu, …)
Andmeanalüüsi meetodid
(statistilised meetodid, kodeerimine/open coding, … )
Tulemused/järeldused
(kirjeldused, empiirilised üldistused,
seaduspärasused, …)
Probleemi analüüs
(vajadused, eesmärgid, olemasolev
teave/rakendused, ... )
*Arendusprotsessi kavandamine
(tööjaotus, ajakava, kasutatavad meetodid,... )
Rakenduse arendusprotsess
(rakenduse visandid, vaheversioonid ja lõplik/valminud
rakendus)
Evalvatsioon e hindamine
(rakenduse testimine, hindamine lähtuvalt
standarditest, kasutajate tagasiside, ... )
Üldistused
(soovitused praktikutele ja arendajatele, mudelid ja
standardid, arendusmetodoloogiad,
lokaalsed/kontekstuaalsed teooriad, ...)
Olemasoleva teabe analüüs
Uue teadmise süntees
(k.a olemasoleva teooria/mudeli
edasiarendus)
TEOREETILINE
UURIMUS
EMPIIRILINE
UURIMUS
RAKENDUST LOOV
UURIMUS e
ARENDUSUURING
(DESIGN RESEARCH)
(K. Niglas)
Uuringutüüpide klassifikatsioon
ww
w.r
illo
.ee
Magistritöö kirjutamine
• Proovi keskenduda sissejuhatuse ja kokkuvõttekoostamisse - see peab olema lihtsalt, selgelt, arusaadavalt kirjutatud– Näita - mis on Su magistritöö juures võrreldes teistega uus ja
huvitav - kirjutamine on samal ajal ka müügitöö!
• Proovi sõnastada kogu uurimuse keskne argument - mida Sa oma uurimistööga öelda soovid– Alusta: "Minu magistritöö keskne väide on ..."
– Proovi sõnastada see max 30 sõnaga - juhul kui see pole võimalik, siis pole Sa piisavalt fokuseeritud
– Kas vastab "liftivestluse" kriteeriumile?
– Nt. The central argument is that TMT issue assessment is affected by homophily of TMTs.
ww
w.r
illo
.ee
Keskse argumendi näiteid
• Our central argument is that variability in the performative aspect (specific actions)
of routines is associated with new capability development, whereas variability in the
ostensive aspect (abstract pattern) of routines is associated with existing capability
improvement. (Prashanthaman & Floyd, 2007)
• The degree of removal and use of liturgy influence the extent of an episode's
ritualization. Greater ritualization, in turn, leads to more radical thinking about
strategy during an episode, but such thinking may seem less realistic back in the
“real world.” (Floyd, Johnson, Bourque, Prashanthaman, 2007)
• We argue that the degree of exploration inherent in strategic initiatives moderates
the effects of political behavior on the renewal process. As initiatives become more
exploratory, the environment for obtaining resources becomes more challenging,
and therefore, political behavior becomes more important to the renewal process.
(Lechner & Floyd, 2007)
(Steven W. Floyd)
ww
w.r
illo
.ee
Eelmisel korral rääkisime 4st artiklitüübist -
milline on nende detailne sisu?
1. Täisteoreetilised - võtavad
mingi teoreetilise
konstruktsiooni ja püüavad
seda ilma empiirikata
arendada
2. Deduktiivsed uuringud -
proovivad testida teooria
või mudeli paikapidavust
reaalsuses ja seeläbi
teooriat edendada
3. Induktiivsed uuringud -
proovivad reaalsusest teha
üldistusi uue teooria
loomiseks või olemasoleva
täiustamiseks
4. Ülevaateartiklid - teevad
vahekokkuvõtte mingi
teoreetilise valdkonna
arengust või fenomeni
uurimisest
ww
w.r
illo
.ee
1. Deduktiivne teoorialoome /
täisteoreetiline
• Võtab olemasoleva teoreetilise konstruktsiooni ja püüab seda arendada,
loomaks uut teooriat - enamasti uurimuse käigus empiirilisi andmeid ei koguta.
• Nt. Floyd, S. W., & Lane, P. J. (2000). Strategizing Throughout the Organization: Management Role
Conflict in Strategic Renewal. Academy of Management Review; , 25 (1), 154-177.
• Crossan, M. M., Lane, H. W., & White, R. E. (1999). An organizational learning framework: from intuition
to institution. Academy of Management Review , 24 (3), 522-537.
Introduction
- Positioning
- Gap
- Purpose
- Central argument
- Organizing
- Contribution
- So what?
Background
- Conceptual scope
- Definitions
- Synthesis of existing theory(ies)
- Critique of existing theory(ies)
- Open questions = current focus
Theory
- Summary of argument
- Overview of model
- Detailed justification
- Hypotheses
Discussion
- Summary
- Main contributions to core
audience
- Contributions to peripheral
audience
- Limitations – boundaries
- Future research
- Conclusions
(Steven W. Floyd)
ww
w.r
illo
.ee
2. Deduktiivne teooria testimine
• Proovib testida teooria või mudeli paikapidavust reaalsuses ja seeläbi teooriat
edendada - empiirika proovib vastata, kas olemasolev teooria või hüpotees paika
peab.
• Nt. Lavie, D. & Rosenkopf, L (2006) Balancing Exploration and Exploitation in Alliance
Formation. Academy of Management Journal. 49 (1), 797-818.
Introduction
- Positioning
- Gap
- Purpose
- Central argument
- Organizing
- Contribution
- So what?
Background
- Conceptual scope
- Definitions
- Existing explanations
- Critique
- Open questions = focus
Theory
- Summary of argument
- Overview of model
- Detailed justification
- Hypotheses
Method
- Logic of research design
- Description of data – context, units of
analysis, site, sample,
appropriateness
- Description of measurement and/or
observation procedures
- Validity and reliability tests
- Analytical procedures
Results
- Descriptive
- Statistical or qualitative patterns
- Inferences and implications
Discussion
- Summary and interpretation of
results
- Main contributions to core audience
- Contributions to peripheral audience
- Limitations – boundaries
- Future research
- Conclusions
(Steven W. Floyd)
ww
w.r
illo
.ee
3. Induktiivne teoorialoome
• Proovib reaalsusest teha üldistusi uue teooria loomiseks või olemasoleva
täiustamiseks.
• Seetõttu on selles artiklis elementide järjekord vastupidine. Kõigepealt tuleb
selgitada meetodit, seejärel andmete kogumise tulemusi ja alles tulemuste põhjal
teha järeldusi uue teooria loomiseks või varasemate täiustamiseks
• Nt. Brown, S. L., & Eisenhardt, K. M. (1997). The Art of Continuous Change: Linking Complexity Theory
and Time-Paced Evolution in Relentlessly Shifting Organizations. Administrative Science Quarterly , 42,
1-34.Introduction
- Positioning
- Gap
- Purpose
- Central argument
- Organizing
- Contribution
- So what?
Background
- Conceptual scope
- Definitions
- Existing explanations
- Critique
- Open questions = focus
Method
- Logic of research design
- Description of data – context, units of
analysis, site, sample, appropriateness
- Description of measurement and/or
observation procedures
- Validity and reliability tests
- Analytical procedures
Results
- Descriptive
- Qualitative patterns
- Inferences and implications
Theory
- Summary of argument
- Overview of model
- Propositions
Discussion
- Summary of results and theory
- Main contributions to core audience
- Contributions to peripheral audience
- Limitations – boundaries
- Future research
- Conclusions
(Steven W. Floyd)
ww
w.r
illo
.ee
4. Ülevaateuurimus
• Teeb vahekokkuvõtte mingi teoreetilise valdkonna arengust või
fenomeni uurimisest
• Tegemist on uurimuse erijuhuga, millel enamasti pole tavapärast
struktuuri. Selle käigus uurivad autorid mingi uurimisteemaga seotud
valdkonda detailsemalt ja proovivad süstematiseerida seniseid
kirjutisi teatud valdkonnas, et teha tulevaste autorite töö selle
uurimisel lihtsamaks.
• Sageli on ülevaateartiklid suunatud ka mingile konkreetsele
sihtgrupile - nt selleks, et lihtsustada praktikutel mingi keerulise
teoreetilise arutelu mõistmist.
• Nt. Raisch, S. & Birkinshaw, J. (2008) Organizational Ambidexterity: Antecedents,
Outcomes, and Moderators. Journal of Management. 34 (3), 375-409
ww
w.r
illo
.ee
Magistritöö on nagu kohvikuvestlus
Millest Su uurimus räägib? Title, abstract, introduction - Pealkiri, Lühikokkuvõte, Sissejuhatus
- Uurimisküsimus / probleem. Hüpoteesid (juhul kui vaja)
Miks Sa selle teema/
uurimisküsimuse valisid?
Introduction - Sissejuhatus
- Põhjendus, taustainfo
Mida Sa soovid
saavutada?
Introduction - Sissejuhatus
- Uurimuse eesmärk
Ma pole teemaga kursis -
mida seni tehtud on?
Background - Taust
- Kirjanduse ja varasemate uuringute kokkuvõte. Kehtivad selgitused ja nende puudused.
Mida ise teha kavatsed? Theory - Teooria - missugune on nägemus ja selgitus, kuidas seniseid puudusi ületan.
- Minu kontekst (sotsiaalne, ajalooline, kultuuriline ja geograafiline)
Kuidas Sa kavatsed seda
uurida?
Method - Uurimistöö disain / metodoloogia
- Metodoloogiline lähenemine (raamistik)
- Meetod (vahendid, tehnikad, protseduurid) analüüsimine (vahendid, tehnikad protseduurid)
- Piirangud (mida need meetodid lubavad saavutada, mida välistavad)
Mida Sa teada said? Results - Andmed / tulemused / avastused / tänaseks teadaolev olukord
- Andmete kirjeldus: graafikud, numbrid, tabelid, tekstid, lõigud intervjuudest
Discussion - Arutelu, põhjus-tagajärg seoste leidmine
- Analüüs, tõlgendamine, põhjuste ja tähenduste selgitamine
Kuidas Sa hindad oma
saavutatu tähtsust ja mõju
sihtgruppidele?
Conclusion - Järeldused
- Missugune on uuringu olulisus erinevatele uuringu sihtgruppidele?
- Soovitused (eriti rakendusuuringutes) - mida juhid-praktikud sellest õppida võiksid?
- Piirangud - milliste uuringu kitsaskohtadega tuleb arvestada?
- Tulevased uuringud - mida me täna veel ei tea, aga võiksime tulevikus edasi õppida?
Sõber küsib... Sina vastad...
ww
w.r
illo
.ee
1.1 peatükk - Sissejuhatus (2-4 lk)
• Positioning - mis vallas sa kirjutad - selgita põgusalt, et kuhu valdkonda Sa oma
uurimistöö asetad?
• Gap - teoorias on praegusel hetkel mingist selgitusest puudus, või pole see selgitus
adekvaatne või tundub Sulle, et tänane arusaam teaduse arengus on vildakas.
• Purpose - eesmärk - niisiis, mida Sina oma uurimustööga soovid öelda?
• Central argument - mis on see kõige olulisem , mida Sina oma tööga tahad väita,
öelda, selgitada vms - ideaalis võiksid proovida selle käigus kogu oma töö sisu,
edasi anda max ühe lausega. Võid isegi proovida, et kas suudad enda töö kõige
tähtsama väite sisu edasi anda 30 sõna limiidi piires!
• Organizing - kuidas Sa oma töö üles ehitad - mis osadest see koosneb?
• Contribution - kes võiksid olla selle töö põhilised lugejad ja mida nad sellest
targemaks saaksid, st. mis on Sinu töö panus maailma teadusesse?
• So what - ja mis siis - miks see kõik oluline on, mida teistel sellest õppida oleks,
miks nad seda tööd üldse kätte peaksid võtma ja enda aega selle lugemise peale
raiskama?
ww
w.r
illo
.ee
Sissejuhatuse koostamine - võimalik näide, kuidas
sissejuhatus kirjutada lühidalt 6 lõiguga
1 lõik
Tutvusta teemat
Defineeri oma võtmetermin
Ütle, et miks see teema on oluline
2 lõik
Ütle, et missugune on puudujääk teoorias
Täpsusta artikli fookust
Märgi lühidalt ära varasem kirjandus
3 lõik
Selgita uurimuse eesmärki
Näita, kuidas Su uurimus täidab seda
Mis on Su uurimuse keskne argument?
4 lõik
Kirjuta oma uurimuse panuse kokkuvõte
5 lõik
Selgita, miks ja kelle jaoks on see
panus oluline
6 lõik
Kirjelda, et mis osadest Su töö
koosneb
(Steven W. Floyd)
ww
w.r
illo
.ee
1.2 Taust - 5-8 lk
• Conceptual scope - mis valdkonnaga tegemist: millised on täna
põhilised teooriad, kes on peamised autorid?
• Definitions - võtmeterminite avamine - kuidas teised autorid defineerivad
võtmetermineid, juhul kui Su arusaam on erinev nende omast, siis
missugused on Sinu definitsioonid?
• Existing explanations - missugused on praegu selles vallas valdavalt
kehtivad arusaamad, kuidas seda valdkonda selgitatakse?
• Critique - mis nende tänaste selgituste puhul valesti on - mis peaks
saama parandatud, mis peaks olema teisiti, millised võiksid olla
alternatiivsed nägemused?
• Open questions = current focus - kas on teoorias ka mingid "valged
laigud" ja kui vaadata eelmises punktis toodud kriitikat, siis kuidas Sa
paned paika oma töö fookuse ja kuidas Sinu töö teaduse tänast seisu
paremaks muudab?
ww
w.r
illo
.ee
2. peatükk - Teooria (seda ei kirjutata, kui töö on induktiivne
või varasem teooria puudub, muidu ca 5-20 lk)
• Summary of argument - missugused on peamised teooriad, mida
seni selles uurimisvallas varasemalt öeldud on - see on enamasti üks
põhjalik teooria analüüs mitmetel lehekülgedel: vaatad siin, et mida
üks, mida teine, mida kolmas autor on öelnud ja mis on nende
seisukohtade erinevused
• Overview of model - millise mudeli või missugused ettepanekud Sa
ise nende varasemate teooriakirjutiste valguses lood?
• Detailed justification - miks just selline mudel, mille poolest ta
varasemast erineb, mille poolest on ta parem?
• Hypotheses - missugused oletused on Sul selle mudeli erinevate
seoste kohta - millised hüpoteesid Sa püstitad?
ww
w.r
illo
.ee
3. peatükk - Metoodika - 3-7 lk
3.1 Choice of method: 1-3 lehekülge.
• Logic of research design - kuidas Sa oma uurimistöö analüütilise protsessi üles ehitad,
mil viisil Sa mingit fenomeni analüüsid, põhjendad, et miks just see meetod - nt kas
valid küsimustiku, intervjuu, vaatluse, fookusgrupi uuringud vms - mis on Sinu meelest
kõige sobivam, mis annaks uurimisküsimusele adekvaatse vastuse.
3.2 Description of data: 1-2 lehekülge. Context, units of analysis, site, sample,
appropriateness - kirjeldad andmestikku: kuidas Sa andmeid kogud, mis ühikute kaupa.
• Siinjuures on oluline on kirjeldada valimit - miks just see uurimise valim, miks mitte mõni
muu valim; kust ja kuidas leitavad on andmed ja kui usaldusväärne see andmestik on).
3.3 Method quality control: 1-2 lehekülge. Description of measurement and/or observation
procedures - mil viisil Sa andmeid mõõdad / jälgid;
• Validity and reliability tests - kuidas Sa kontrollid andmete valiidsust ja usaldusväärsust;
• Analytical procedures - missuguseid täiendavaid vahendeid Sa kasutad selleks, et
näidata, et Su uurimistöö tulemused on tõepoolest võimalikult usaldusväärsed.
ww
w.r
illo
.ee
Meetodi piirangud
• NB! Igal meetodil on piirangud: sageli tuleb selles peatükis
keskenduda ka küsimusele, et mida see meetod EI LUBA teha.
– Nt kui anketeerid 1000 küsitletavat, siis on sellel omad piirangud. Millised?
– Kui teed etnograafilise uuringu, siis hoopis teistsugused. Millised?
• Samasugused piirangud seonduvad:
– Fenomeni endaga - Nt. juhtide uurimisel kipuvad nad ennast "ilusamaks" ja
"targemaks" rääkima või näitama
– Kontekstiga - Nt. 2 aastat tagasi majanduse kõrgajal tehtud konkurentsiuuring
on tänases ajahetkes pelgalt intellektuaalselt huvitava väärtusega
– Valimiga - Nt. uuring üheainsa Eesti päritolu 300 töötajaga pesutootmisfirma
põhjal võib olla geniaalne, aga pole võib-olla mitte kuhugile üldistatav
• Siin peatükis tuleb näidata, et Sa oled nendest piirangutest teadlik ja
et arvestad enne järelduste tegemist nende piirangute olemusega
ww
w.r
illo
.ee
Tõepärasus ja siduvus - kas me saame oma
mõõtmistulemustest miskit usaldusväärselt järeldada?
• Tõepärasus (Reliability)
– Ajas muutumatu - kui me mõõdaksime seda ajas uuesti ja uuesti - kas tulemus jääks
muude tingimuste samasuse juures endiselt samaks?
– Sisemine tõepärasus: kas kõik mõõdetud muutujad on üksteisega omavahelises
kooskõlas ja näitavad samasse suunda
• Siduvus (Validity) - kas see, mida mõõtmisvahend mõõdab, on meie meelest adekvaatne
– Sisu kontseptuaalne siduvus: kas kogu kontseptsiooni sisu on mõõtmises kajastatud
(kas me mõõdame õiget asja)
– Kriteeriumite sidusus: kui hästi meie poolt püstitatud kriteeriumid suudavad ennustada
mingit (mitte)toimumist (kas eri muutujad mõõtmisel on omavahel õigetes seostes)
– Tarindi (construct) sidusus: kui hästi mõõdetav sobib meie teoreetiliste ennustustega?
ww
w.r
illo
.ee
Kuidas määratleda oma uuringu
valimit?• Sõltuvalt uurimistöö disainist -
– mis vastab kõige paremini uurimistöö küsimusele
– mida on võimalik meetodi abil kõige otstarbekamalt uurida
• Mis on usaldusväärne - tõepärane (reliable) ja siduv (valid)
• Ka üks juhtum võib olla teaduslikult analüüsitav ja üldistatav - nt. Mann Gulch Fire 1949, kus hukkus 13 tuletõrjujat (Karl Weick)
• Kvalitatiivse uuringu puhul juhtumi valikuprintsiibid (järgmine lk) ...
ww
w.r
illo
.ee
Valim - Patton, M. Q. (1990). Qualitative evaluation and research
methods (2nd ed.). Newbury Park, CA: Sage Publications.
• Extreme or Deviant Case - Learning from highly
unusual manifestations of the phenomenon of interest, such as
outstanding success/notable failures, top of the class/dropouts,
exotic events, crises.
• Intensity - Information-rich cases that manifest the
phenomenon intensely, but not extremely, such as good
students/poor students, above average/below average.
• Maximum Variation - Purposefully picking a wide
range of variation on dimensions of interest...documents
unique or diverse variations that have emerged in adapting to
different conditions. Identifies important common patterns that
cut across variations.
• Homogeneous - Focuses, reduces variation, simplifies
analysis, facilitates group interviewing.
• Typical Case - Illustrates or highlights what is typical,
normal, average.
• Stratified Purposeful - Illustrates characteristics of
particular subgroups of interest; facilitates comparisons.
• Critical Case - Permits logical generalization and
maximum application of information to other cases because if
it's true of this once case it's likely to be true of all other cases.
• Snowball or Chain - Identifies cases of interest from
people who know people who know people who know what
cases are information-rich, that is, good examples for study,
good interview subjects.
• Criterion - Picking all cases that meet some criterion,
such as all children abused in a treatment facility. Quality
assurance.
• Theory-Based or Operational
Construct - Finding manifestations of a theoretical
construct of interest so as to elaborate and examine the
construct.
• Confirming or Disconfirming - Elaborating
and deepening initial analysis, seeking exceptions, testing
variation.
• Opportunistic - Following new leads during fieldwork,
taking advantage of the unexpected, flexibility.
• Random Purposeful - (still small sample size) Adds
credibility to sample when potential purposeful sample is larger
than one can handle. Reduces judgment within a purposeful
category. (Not for generalizations or representativeness.)
• Politically Important Cases - Attracts attention
to the study (or avoids attracting undesired attention by
purposefully eliminating from the sample politically sensitive
cases).
• Convenience - Saves time, money, and effort. Poorest
rational; lowest credibility. Yields information-poor cases.
• Combination or Mixed Purposeful -
Triangulation, flexibility, meets multiple interests and needs.
ww
w.r
illo
.ee
4. peatükk - Tulemused - 8-10 lk
4.1 Results and implications
• Descriptive results - kõigepealt kirjeldad uurimistöö vahetuid tulemusi, mida täpselt
küsitluste, intervjuude vms andmed näitasid.
• Qualitative patterns - seejärel proovid analüüsida, et kas leidsid sealt mõningaid
mustreid, mille pinnalt annaks teha üldistavaid järeldusi, mida teooriasse tuua - kas
mõnede muutujate vahel oli oluline korrelatsioon vms.
• Inferences and implications - millised võiksid olla need üldistavad järeldused, mida
teha teiste teooriate jaoks, kas on võimalik teha üldistusi mõnda juhtimisteooriasse
laiemalt või mõne muu fenomeni uurimise juurde või sarnase fenomeni uurimise
juurde mõnes muus kontekstis.
Juhul kui tegid deduktiivse uuringu, siis kuulub siia alampeatükki ka:
• Overview of the hypotheses - annad selle käigus ülevaate, et kas uurimistöö
alguses püstitatud hüpoteesid leidsid kinnitust, või vastupidi, osutusid ümber
lükatuks?
ww
w.r
illo
.ee
4. peatükk - Tulemustest tehtud
järeldused - 5-8 lk4.2 Theory
• Summary of argument, Overview of model -
koostad eelpooltoodud järeldustest lähtuvalt mingi
mudeli, mida edaspidi teoorias kasutada,
• Propositions - pakud välja mõned ettepanekud, et
kuidas see mudel praktikas võiks selgitada teatud
fenomene, kuidas ta teistes kontekstides praktikas
võiks toimida vms.
ww
w.r
illo
.ee
5. peatükk - Arutelu ja kokkuvõte (3-5
lk)• Summary of results and theory - mis järeldused kõigest sellest teha
võiks?
• Main contributions to core audience - mida uurimistöö lugejad sellest
õppida võiksid?
– Mõningatel juhtudel võid lisada siia ka alamsektsiooni contributions to
peripheral audience - et kes võiksid olla veel teemast huvitatud ning mida
nemad sellest tööst leida võiksid?
• Limitations – boundaries - missugused piirangud uurimistööl on, kuhu
seda rakendada ei saa, missuguseid piiranguid seadis uurimise
meetod, missuguseid piiranguid seadis valim?
• Future research - mida Sa soovitad selles vallas tulevikus uurida?
• Conclusions - lõppjäreldused?
ww
w.r
illo
.ee
Muud magistritöö osad
• 6. Kasutatud kirjandus
• 7. Lisad - sageli terviklikult või osaliselt ankeedid,
mõned vastused, väljavõtted intervjuudest, statistika
vms.
ww
w.r
illo
.ee
Mõned soovitused allikatega tööks
• "Kasutad ühte allikat, on see idee vargus, kasutad kümmet – teadustöö"
– Tegelikkuses pole vahet allikate hulgal. Aga kõik kusagilt võetu teise ideena PEAB olema viidatud.
– Soovitus: kui hakkate kirjandusega tööd tegema, hakake tsitaate kuhugi kohe välja kirjutama koos nõuetekohaseviitega! Hiljem on tihti muidu probleem: "No kus <piiks> ma seda lugesingi!?"
• Viidete fabritseerimine:
– Mõni proovib väiteid muuta "usaldusväärseks", nt: John Smith: "Human Resource Management", pp 218-221.
ww
w.r
illo
.ee
Töö allikatega - profitööriist Endnote lubab
importida allika otse EBSCOst ja tõsta nt. Wordi
ww
w.r
illo
.ee
Allikatega töötamine - tabelid
Reference Research Focus Theoretical lens/
Domain of application
Method Core Findings
Volberda et al.,
2001
[LRP]
Motors of strategic renewal;
trajectories of strategic
renewal (antecedents and
behaviors underlying
strategic renewal)
Co-evolutionary perspective Conceptual paper based on
illustrations of renewal
journeys from Dutch and
British multi-unit firms
Article presented co-evolutionary typology of ideal
types of renewal journeys (emergent, directed,
facilitated, and transformational) that organizations
may adopt to cope with environmental pressures.
Suggested that managers have to recognize the
differences among renewal journeys when making
choices.
Huygens,
Baden-Fuller,
Van den
Bosch &
Volberda,
2001
[OSt]
Antecedents and behaviors
underlying strategic
renewal; motors of strategic
renewal (trajectories of
strategic renewal)
Co-evolutionary perspective;
behavioral theory
Inductive study of music
industry
Suggested that search behavior drives co-evolution
through competitive dynamics among new entrants
and incumbents and manifests itself in the
simultaneous emergence of new business models
and new organizational forms.
Volberda, van
den Bosch,
Flier &
Gedajlovic,
2001
[LRP]
Trajectories of strategic
renewal (antecedents and
behaviors underlying
strategic renewal)
Co-evolutionary perspective Longitudinal, quantitative
study of leading Dutch and
UK firms of financial
service industry (1990-
1997)
Study concluded that industry-, country-, and firm-
specific factors influence strategic renewal in
distinctive and complementary ways. Firms were
found to be able to take multiple trajectories of
renewal
Stienstra et
al., 2004
[EMJ]
Trajectories of strategic
renewal
Institutional theory;
strategic choice
Conceptual article
including longitudinal
case study of top five
European Telco
operators (1992-2001)
Study found support for emergent strategic
renewal journeys reinforced by institutional
context. Operators were suggested to have
copied renewal actions of each other to a large
extent. Going forward, it was suggested that
idiosyncratic behavior(strategic choice) would
increase after resolving debt and performance
issues
ww
w.r
illo
.ee
Mindmapping - institutsionaalse teooria näide aadressilt
http://www.cavarretta.com/ot/maps_swf/institutional.swf
ww
w.r
illo
.ee
INSTITUTSIONAALNE TEOORIA
Slaidid tuginevad Maarika Haavistu, Evgenia Rudenko ja Anna Tomilova
ettekandel
ww
w.r
illo
.ee
Institutsionaalne teooria
• Vastab küsimusele: "Mis teeb organisatsioone nii sarnaseks?"
• "Ootuspärasuse taotlemise" teooria. Organisatsioonid vastavad
avalikkuse ja teiste organisatsioonide survele ja käituvad
ootuspäraselt (Scott & Meyer, 1991)
• Keskendub institutsionaalsele keskkonnale, mis koosneb
läbimõeldud reeglitest, tegevustest, sümbolitest ,
tõekspidamistest ja normatiivsetest nõudmistest, millele
individuaalsed ettevõtted peavad vastama, et saada toetust ja
õigusjärgsust (Dimaggio & Powell, 1983; Meyer & Rowan,
1977)
ww
w.r
illo
.ee
Põhimõtted
• Institutsionaalse teooria järgi on ühes valdkonnas tegutsevatele organisatsioonidele iseloomulikud sarnased tunnusjooned.
• Sarnasusi tekitab sama väliskeskkond ja infovõrgustik, mis soodustabki matkimist (Ian Brooks 2008, 142).
• Institutsionaalne teooria väidab, et organisatsioonid töötavad normatiivsete (mitte efektiivsuspõhiste) mudelite toel.
• Organisatsioonide vahel on oluline isomorfism (sarnasus), mis tuleneb ja teatud organisatsiooni keskkonnas ärimudelite ja tegevuste omaksvõtmisest ning struktuuri levimisest.
ww
w.r
illo
.ee
Isomorfismi tüübid (Dimaggio ja Powell
(1983)) ...• Sunnitud (coercive isomorphism) - vastus ametlikule ja
mitteametlikule survele, mida üks organisatsioon avaldab teisele organisatsioonile ja millest sõltutakse.
• Imiteeritud (mimetic isomorphism) - muutus, mis leiab aset ebamäärasuse (ebakindluse) tingimustes, kui organisatsioon muudab ennast teiste järel edukamaks organisatsiooniks.
• Normatiivne isomorfism (normative isomorphism) -seotud legitiimusega (legitimation): "Meie valdkonna parimad praktikad näevad seda ette" või "Sa ei ole haiglana tõsiseltvõetav kui Sul puudub ..."
ww
w.r
illo
.ee
Kolm sammast
Reguleeriv Normatiivne Kognitiivne
Tugineb ... otstarbekussotsiaalne
kohustus
enesest-
mõistetavus
Mehhanismid sundiv normatiivne imiteeriv
Loogika kaasabi sobivusvanade tavade
järgimine
Mõõtjad
reeglid,
seadused,
sanktsioonid
tunnistamine,
akrediteerimine
valdavus,
isomorfism
Õigusjärgsuse
alus
õiguslikult
sanktsioneeritud
moraalselt
valitsuslik
kultuuriliselt
toetatud,
mõisteliselt õige
ww
w.r
illo
.ee
Peamised väited
• Mida vanem on valdkond, seda suurem on organisatsiooniline homogeensus.
• Mida suurem on spetsialiseerumise ja erialase võrgustiku aste, seda suurem on isomorfism uuenduste suhtes.
• Mida vähem kindel on keskkond, seda suurem on edukate"eakaaslaste" imiteerimine.
• Organisatsioonid omavad nii mitteametlikke, kui ka formaalseid struktuure ja protseduure, ning mõned erinevad üksteisest vähemal või suuremal määral.
• Institutsionaalne teooria selgitab iga antud nähtust paremini kui seda teeb avaliku valiku teooria.
ww
w.r
illo
.ee
Praktiline kasu?
• Äraproovitud ja edukate ärimudelite imiteerimine,
võib tagada edu (nt rahvusvahelisele turule minek
eduka ühes riigis tegutseva ettevõttega).
• Firmade analüüsimisel pole mõtet mõelda, et juhid
on ratsionaalsed, vaid et tegelikult juhib nende
mõtlemist väga sageli hulk teisi tegureid
ww
w.r
illo
.ee
Kirjandus ...
• Dacin, M. T., Goodstein, J., Scott, R. W. 2002. Institutional theory and institutional change: Introduction to the special issue forum, Academy of Management Review, 45: 45.
• Dimaggio P. & Powell, W. The iron cage revisited: Institutional isomorphism and collective ratonality in organizational fields. American Sociological Review, Vol. 48, No. 2. (Apr., 1983) pp. 147-160
• Hall, Peter and Taylor, Rosemary (1996). Political science and the three new institutionalisms. Political Studies, 44: 936-958.
• Heugens, P. , Lander L., Testing the strength of the iron cage: a meta-analysis of neo-institutional theory. RSM Erasmus University / Erasmus School of Economics Erasmus Universiteit Rotterdam The Netherlands. January 2007
• Kostova T., Dacin M,. Institutional theory in the study of multinational corporations: a critique and new directions. Academy of Management Reviw 2008, Vol. 33, No 4, 994-1006
• Meyer, J. & Rowan, B. 1977. Institutional organizations: Formal structure as myth and ceremony, American Journal of Sociology, 83: 340.
• Scott, W. R. (1995). Institutions and Organizations. Thousand Oaks, CA, Sage
ww
w.r
illo
.ee
SÜSTEEMITEOORIA
Slaidid põhinevad minu esitlusel University of St.Gallenis, mis toimus 11.12.2007
ww
w.r
illo
.ee
Mis on süsteemiteooria?
• Süsteem on omavahel seotud objektide terviklik kogum
• Baasiks on Bertalanffy üldine süsteemiteooria -General System Theory (GST) - 1937
• Sisendiks olnud reaalteaduste, küberneetika, jms toimimisele
• Juhtimise seisukohalt on olulised süsteemiteooria laiendused, mis käsitlevad süsteemide dünaamikat, entroopiat, süsteemi tagasiside mehhanisme, avatust
• Põhilised autorid - Jay Forrester, Peter Senge, AnjaliSastry, David C. Lane
ww
w.r
illo
.ee
Üks süsteemiteoorial tugineva
organisatsiooni mudeli näide
Pressure to
InnovatePressure to innovate
decrease
Pressure to
innovate increase
Pressure to
controlPressure to control
decrease
Pressure to control
increase
Perceivedneed to
decentralizeNeed to decentralize
increase
Need to decentralize
decreaseEncouragement ofemployee involvement in
innovation
Encouragement ofemployee involvement in
cost-cutting
+
-
Employee participation
in innovationSuccessful
innovation initiatives
Employeecompetenceson innovation
Innovation
competence increase
Innovation
competence decrease
Employeeparticipation in
cost-cutting
Employeecompetences
on optimizationOptimization
competence decrease
Optimization
competence increase
Successful
optimization initiatives
Stakeholdersexpect moreinnovation
Stakeholders expect
more cost control
Environmental scanningtriggers exploration or
exploitation
ww
w.r
illo
.ee
Näide
• Root definition: a householder-owned and manned system to paint a garden fence, by
conventional hand painting, in keeping with the overall decoration scheme of the property in
order to enhance the visual appearance of the property
• C - householder
• A - householder
• T - unpainted fence painted fence meeting criterion in the RD
• W - amateur painting can enhance the appearance
• O - householder
• E - hand painting
ww
w.r
illo
.ee A - does this count as a painted fence?
B - was resource use minimum?
C - does the fence enhance the property?
ww
w.r
illo
.ee
Viited
Checkland, Peter (1981) Systems Thinking, Systems Practice.
Chichester, John Wiley & Sons Ltd.
Checkland, Peter & Poulter, John (2006) Learning for Action.
A Short Definitive Account of Soft Systems Methodology
and its Use for Practicioners, Teachers and Students.
Chichester, John Wiley & Sons Ltd.
Checkland, Peter & Scholes, Jim (1990) Soft Systems
Methodology in Action. Chichester, John Wiley & Sons Ltd.
ww
w.r
illo
.ee
Millal iganes saan M&Mi paki, on mu missiooniks kontrollida kommide tugevust.
Selleks viin läbi M&M duelle. Võtan kaks kommi, surun nad omavahel kokku
kuni üks neist praguneb või puruneb. See on "kaotaja", mille ma ära söön.
Olen tähele pannud, et pruunid on tugevamad ja sinised nõrgemad. Aeg-ajalt
satub mõni mutatsioon - näiteks mõni selline, mis on ebakorrapärase kujuga.
Enamasti osutub see nõrkuseks, kuid eriti harvadel juhtudel on see tõeliseks
tugevuseks. Seeläbi jätkavad M&Mide üksikud isendid ja ka kogu rass
keskkonnale kohandumist
Kui jõuan suure pakiga ühele poole, siis jääb sõelale veel viimane, karja
tugevaim. Panen selle kenasti ümbrikusse ja saadan koos alljärgneva tekstiga
M&M peakontorisse aadressil: M&M Mars, Hackettstown, NJ USA
"Please use this M&M for breeding purposes."
Unidentified author from:
www.ahajokes.com
ww
w.r
illo
.ee
SOTSIAALSE EVOLUTSIOONI TEOORIA
Ettekanne põhineb koos Sven Kunischiga peetud esitlusel
University of St.Gallenis, mis toimus 19.11.2007
ww
w.r
illo
.ee
On the Origin of Species (1859)
„All species of life have evolved over
time from one or a few common
ancestors through the process of
natural selection”
Charles Robert Darwin
(12 February 1809 – 19 April 1882)
ww
w.r
illo
.ee
The Evolutionary Theory in management has emerged in the
70s and with a number of seminal papers
Jean Baptiste Lamarck Early concepts of evolution
Hannan, FreemanThe Population Ecology of
Organizations
‘77 ‘89‘79
Hannan, FreemanStructural Inertia and
Organizational Change
‘84
Charles Darwin On the Origin of Species
‘59
1800 1965 1980 1990 2000 20101975 1985 1995 2005
‘01
Donald Thomas Campbell Variation and selective retention
in socio-cultural evolution
‘65
1960 1970
Nelson, Winter
An Evolutionary Theory of Economic
Change
‘82
AldrichOrganizations
and
Environments
Karl Ernst von BaerEmbryology: the species
have not become extinct
Lex DonaldsonAmerican Anti-
Mangement Theories of
Organization
‘99
AldrichOrganization
s Evolving
‘67 ‘95
YoungIs Population Ecology
a useful paradigm?
‘88
McKelvey & AldrichPopulations, Natural Selection, and
Applied Organizational Science
‘02
Burgelmanseveral articles ...
Hannan, FreemanOrganizational Ecology
Baum & AmburgeyOrganizational Ecology
Gimeno et.alSurvival of the Fittest?
Persistence of
Underperforming Firms
MUSHROOMING ...
CriticismApplication of TheoryTheory Building
ww
w.r
illo
.ee
The Evolutionary Theory in management research has
evolved through the following streams...
1800 1980 1990 2000 20101960 1970
Social psychology theory
of how individuals
coordinate their actions
(Weick)
Model of industry
evolution
(Nelson, Winter)
Population ecology of
organizations
(Hannan, Freeman)
Organizational taxonomy
(McKelvey)
Generic evolutionary
approach to study groups,
communities, ideas etc ...
(Aldrich)
Basic variation-selection-
retention model
(Campbell)
First biological theories
(Darwin, Larmack,
Spencer)
ww
w.r
illo
.ee
The Population Ecology of
Organizations
Organizational ecology focuses on DYNAMICS of
POPULATIONS of organizations.
There must be a reason for the demography of
organizations: "Why Are There So Many Kinds of
Organizations?" - Paraphrasing Hutchinson (1959):
"Why Are There So Many Kinds of Animals?"
Michael T. Hannan, John Freeman
ww
w.r
illo
.ee
Organizations Evolving
Organizational evolution focuses on the emergence of
organizations, populations, and communities rather than
simply their structures. But it is also important to use this
to explain how other social units emerge: understand how
any kind of social change happens in a patterned
manner.
Howard Aldrich
ww
w.r
illo
.ee
Key Terms
• Model of Variation-Selection-Retention (VSR)
• Natural vs rational selection
• Organizational ecology
• Key units of analysis of evolutionary perspectives:– routines and competencies within organizations
– entire organizations
– populations
• Key constructs for explaining organizational mortality: – liability of newness
– liability of smallness
– liability of senescence
– fitness
– structural inertia
ww
w.r
illo
.ee
Variation, selection and retention (VSR) are the
key constructs of Evolutionary Theory
Variation Selection Retention
Change existing norms,
routines and
competencies; change
in organizational forms
Differential elimination
of certain types of
variations
Selected variations are
preserved, duplicated,
or otherwise
reproduced
Diffusion/ struggle
Contest to obtain
scarce resources
because their supply is
limited
ww
w.r
illo
.ee
Natural vs. Rational Selection process
* Source: http://www.cartoonstock.com/directory/E/Evolution.asp
ww
w.r
illo
.ee
Evolution results from the operation of four generic processes: variation,
selection, retention and diffusion.
* Source: Aldrich, 1999, p. 22
Evolutionary
process
Definition Example
Variation Change from current routines and competencies; change in
organizational forms
Intentional: occurs when people actively attempt to
generate alternatives and seek solutions to problems
Within organizations: problemistic search
Between organizations: founding of new
organizations by outsiders to an industry
Blind: occurs independently of environmental or selection
pressures
Mistakes, misunderstandings, surprises, and
idle curiosity
Selection Differential elimination of certain types of variations
External selection: Forces external to an organization that
affect its routines and competencies
Market forces, competitive pressures, and
conformity to institutionalized norms
Internal selection: Forces internal to an organization that
affect its routines and competencies
Pressure toward stability and homogeneity, and
the persistence of past selection criteria that are
no longer relevant in a new environment
Retention Selected variations are preserved, duplicated, or otherwise
reproduced
Within organizations: specialization and
standardization of roles that limit discretion
Between organizations: institutionalization of
practices in cultural beliefs and values
Diffusion /
Struggle
Contest to obtain scarce resources because their supply is
limited
Struggle over capital or legitimacy
ww
w.r
illo
.ee
One can distinguish between Natural Selection
Perspective vs. Rational Selection Perspective.
• Natural Selection Perspective (Population Ecology):
– smaller and numerous organizations
– long run focus
• Rational Selection Perspective (Contingency Theory,
Resource-dependence, Institutional, Marxist):
– larger and more powerful organizations
– short run focus
• Analysis of Hannan / Freeman does not support the
widespread view that ecological arguments are particularly
appropriate for the study of change in populations of small
organizations (p. 159).
* Source: Hannan & Freeman 1983 p. 150
ww
w.r
illo
.ee
Vicente-Lorente, J. D. & Zuniga-Vicente, J. A. (2006) Testing the Time-Variancy of Explanatory Factors of
Strategic Change. British Journal of Management, Vol. 17, pp. 93–114.
Organizational ecology examines environment in which firms compete where
natural selection occurs.
ww
w.r
illo
.ee
The Evolutionary Perspective has been applied to study
phenomenon in several fields of management research.
Fields of Study (not exhaustive)
Study on Competition
Study of Competitive Strategy has among
others gained the concept of "survival of the
fittest" from Population Ecology.
Scholars and Work: Gimeno et. al (Survival of
the Fittest? Persistence of Underperforming
Firms), Duhaime
Study of Strategy Process
Research in strategy formation and strategic
initiatives has employed evolutionary thoughts
and is a good example for intra-organizational
level.
Scholars and work: Bower (1970), Burgelman,
Lovas and Goshal (2000, Guided evolution)
Study of Industries
The evolutionary perspective provides
appropriate insights to analyze the industries.
Scholars and Work: Hannan & Freeman
(1989), Dobbin (1995).
Study of Organizational Change
Research in organizational development and
change has employed evolutionary thoughts.
Scholars and Work: Hannan, Freeman
(Structural inertia), Van de Ven & Poole (1992)
ww
w.r
illo
.ee
Study of Competitive Strategy has gained the concept of "survival
of the fittest" from Population Ecology.
• Research in organizational ecology is grounded in three
observations.
– First, aggregates of organizations exhibit diversity.
– Second, organizations have difficulty devising and executing changes fast
enough to meet the demands of uncertain, changing environments.
– And third, organizations arise and disappear continually.
• Changes in organizational populations reflect the operation of four
basic processes: variation, selection, retention, and competition.
• Study of Competitive Strategy has gained much from Population
Ecology
– The concept of "survival of the fittest"
ww
w.r
illo
.ee
Research in strategy formation and strategic initiatives has employed
evolutionary thoughts.
Strategy process model Process model ICV Guided Evolution
Lovas, Goshal 2000 Bower, 1970 Burgelman, 1983 (among
others)
* Source: Lechner, 2005
ww
w.r
illo
.ee
The evolutionary perspective provides appropriate
insights to analyze industries.
• Some results of the studies of population ecology
stream are generalized back to industry level - what
features of particular industry:
– Foster development of certain populations
– Block development of others
• Ecological approach employed to analyze the co-
evolution of public policy and different industries
• Examples also include managerial principles are
tied to specific government regimes according to
Dobbin (1995).* Source: Rao (2002) Hannan&Freeman 1989; Dobbin, 1995;
ww
w.r
illo
.ee
Research in organizational development and change has
employed evolutionary thoughts.
Some examples:
• Structural inertia and
organizational change (e.g.
Hannan, Freeman)
• Analysis of the strategic
renewal and interaction of
cumulative stress and inertia
(Huff, Huff and Thomas, 1992):
Take the adaptive view but
presume the evolutionary
characteristics of major change
initiatives
• Evolutionary perspective as
one possibility to describe
organizational change (Van de
Ven & Poole, 1992)
ww
w.r
illo
.ee
Impact of the evolutionary perspective on managerial
practice via strategy process research
Strategy process research has instructed managers to:
• Allow enough creativity, leave loose ends and freedom for their employees for
different experiments - in order to nurture lots of variation of ideas and issues
• Set up structures to support the selection process in such a manner that it would
help to choose the most adaptable and fittest issues
• Support the selected issues in such a manner that they would be well retained in
the form of initiatives and developed further into institutionalized capabilities
Example from: Floyd & Wooldridge, 2000
Idea
Inte
rpre
tatio
n
Issue
Art
icul
atio
n
InitiativeE
labo
ratio
nEmergent routine
Rat
ifica
tion
Organi-zationalcapability
ww
w.r
illo
.ee
The Evolutionary theory seems to have reached a
mature stage of its lifespan.
• Evolutionary theory has gained lots of proponents both among the
organizational researchers, sociologists and practitioners
• In recent years there has been mushrooming of application
literature of evolutionary theory – many articles have been written to
test key constructs: liability of smallness, -newness, structural inertia
• It is recognized that evolutionary change mostly involves
simultaneous and inter-dependant change across multiple levels.
The studies focusing on single level are increasingly viewed as
incomplete. (Amburgey & Singh 2002, p. 327)
– Lots of research has been considered redundant - OPPORTUNITY!
• However, there is also lots of criticism around - especially: if you write
an article using evolutionary perspective, make sure that none of the
contingency fans would get to review it! - THREAT!
ww
w.r
illo
.ee
Evolutionary paradigm has mainly been criticized by proponents of
contingency paradigm (1/2)
• Problems with biological metaphor (Donaldson, 1995, p. 71-72):
– Organizations are not discrete organisms (they can merge, divest) with
genetic inheritance (where does this come in case of organizations?),
random mutation, biological reproduction (are there mothers and fathers
of organizations?), with high rates of birth and death
– If the evolutionary selection would "genetically" kill the underperformers
and make sure that they would not appear in next generations, then
empirics have proven the birth of organizational forms similarly or even
less suited to their environment
* Source: Young, 1988; Donaldson, 1995
ww
w.r
illo
.ee
Evolutionary paradigm has mainly been criticized by proponents of
contingency paradigm (2/2)
• Empirical proof lacking
– There is much more empirical proof that demonstrates the adaptability
rather than extiction-based view on organizations as the mathematical-
statistical examples of Hannan & Freeman (1989) are too narrow to
prove their claims. (Donaldson 1995, p. 72)
– Already Chandler (1977) demonstrated that "of the 278 largest
industries in 1917 only 14 had been liquidated, dissolved or
discontinued by 1967" - hence the upper reaches of the corporate
world demonstrate considerable adaptability (Donaldson 1995, p. 73)
• Creates negative self-fulfilling prophecies
– “Managers are perceived as impotent observers. If there is a shift in the
environmental niche that the organization occupies, there is little that
management can do” McKelvey (1982) and others (Robbins, 1990, p.
166)
* Source: Young, 1988; Donaldson, 1995
ww
w.r
illo
.ee
Bibliography Aldrich, Howard E.; Ruef Martin: Organizations Evolving, 2nd Edition. Cambridge University Press.
Aldrich, Howard E (1999) Organizations Evolving, 1st Edition. Sage Publications.
Amburgey et al., (1993): Resetting the Clock: The Dynamics of organizational Change and Failure, Administrative Science
Quarterly
Baum, Joel A. C. and Bill McKelvey, Eds (1999). Variations in Organization Science: In Honor of Donald T. Campbell.
Thousand Oaks, Calif, Sage Publications. This is a very valuable collection of papers on the evolutionary research program in management. The introductory essay by Baum and McKelvey gives a nice overview of evolutionary
thought management and organization theory and how Campbell's ideas have influenced management and organization theory scholars.
Baum, Joel A. C. and Jitendra V. Singh, Eds (1994). The Evolutionary Dynamics of Organizations. New York, Oxford
University Press. This is a valuable collection of essays by leading evolutionary scholars in management and organization theory.
Baum, Joel A. C., ed. by (2002). The Blackwell companion to organizations, Oxford Blackwell.
Baum, Joel A. C. and v. Shipilov, Andrew. Organization Ecology In: The SAGE Handbook of Organization Studies”, Stewart
R. Clegg, p. 59f.
Cambell, Donald Thomas : 1965, "Variation and selective retention in socio-cultural evolution". In: Herbert R. Barringer,
George I. Blanksten and Raymond W. Mack (Eds.), Social change in developing areas: A reinterpretation of evolutionary
theory, pp. 19-49. Cambridge, Mass.: Schenkman.
Cambell, Donald Thomas: 1974, "Evolutionary Epistemology." In The philosophy of Karl R. Popper edited by P. A. Schilpp,
412-463. LaSalle, IL: Open Court.
Cambell, Donald Thomas: 1990, "Levels of organization, downward causation, and the selection-theory approach to
evolutionary epistemology". In: G. Greenberg and E. Tobach (Eds.), Theories of the evolution of knowing, pp. 1-17. Hillsdale,
NJ: Lawrence Erlbaum. * Source: Website: www.etss.net/ (among others)
ww
w.r
illo
.ee
Bibliography
Cambell, Donald Thomas: 1994, "How individual and face-to-face group selection undermine firm selection in organizational
evolution". In J.A.C. Baum and J.V. Singh (Eds.) Evolutionary dynamics of organizations, pp. 23-38. New York: Oxford
University Press.
Dobbin (1995). The origins of economic principles: railway entrepreneurs and public policy in the 19th century America. In:
Scott, Christensen (eds). The Institutional Construction of Organizations: International and Longitudinal Studies, Thousands
Oaks, Sage, p. 277-301
Donaldson, Lex (1995) American Anti-Management Theories of Organization. A Critique of Paradigm Proliferation.
Cambridge University Press.
Fujimoto, Takahiro (1999). The Evolution of a Manufacturing System at Toyota. New York, Oxford University Press. This is a spectacular book, providing rich detail on how the Toyota system evolved. Anyone interested in developing evolutionary theories of individual firms will find this book extremely
valuable.
Hannan - Freeman (1989). Organizational Ecology. Cambridge, London, Harvard University Press.
McKelvey, Bill (1982). Organizational Systematics: Taxonomy, Evolution and Classification. Berkeley, CA, University of
California Press.
Lechner, Christoph (2005). A Primer to Strategy Process Research. Göttingen, Cuvillier Verlag
Tushman, Michael L. and Elaine Romanelli (1985). Organizational Evolution: A Metamorphosis Model of Convergence and
Reorientation. Research in Organi. Greenwich, CT, Jai Press 7: 171-222.
Weick, Karl E (1979). The Social Psychology of Organizing. Reading, Mass, Addison-Wesley Pub. Co.
* Source: Website: www.etss.net/