organisatsiooniteooriad ja juhtimisteooriad 04 loeng
DESCRIPTION
Organisatsiooniteooriad ja juhtimisteooriad 04 loengTRANSCRIPT
ww
w.r
illo
.ee
TMO1060/1061 Organisatsiooni ja juhtimise
teooriad
4. loeng
18.00 - 21.15
Marko Rillo
Tallinna Tehnikaülikool, Organisatsiooni ja juhtimise õppetool
ww
w.r
illo
.ee
Sisukord
• Resource-dependence Theory (RDT)
• Interpretative Theories, Cognition and Sensemaking
Theories
• Organizational Learning Theories
• Micro-political Theory
• (Micro-) Practice view of management
• Critical and Postmodern view of organizations
ww
w.r
illo
.ee
RESOURCE-DEPENDENCE THEORY
(RDT)
Birgit Pajust, Cristo Pajust ja Kaisa Palok
ww
w.r
illo
.ee
RDT
• Ressursisõltuvuse teooria põhiline küsimus - kuidas säilitada oma võimu keskkonnas?
• Eeldused:– Ressursid on piiratud
– Organisatsioonid püsivad ja arenevad tänu oma oskusele ressursse hankida
• Organisatsioon on ühenduses teiste keskkonna elementidega, et tagada ressursside pidev juurdevool
• Ühenduses olevaid organisatsioone (osapooli) vaadeldakse kui strateegilisi liite või koalitsioone, mis võimaldavad tagada juurdepääsu välistele ressurssidele
• Ressursside ühtlasem kättesaadavus vähendab organisatsioonidevahelisi võimuerinevusi
ww
w.r
illo
.ee
RDT põhjal peaksid firmajuhid otsustama...
• Kui meie juurdepääs mõningatele ressurssidele on piiratud, siis kas peaksime looma nendele ligipääsuks erilisi abivahendeid?
• Konstruktsioonid:– Mutual dependence - vastastikused sõltuvusühendused
ressursside üksteisele toimetamiseks
– Power balance - kuidas on erinevate osapoolte võimuvahekorrad
• Kui ressursse jääb meie tööstusharus liiga väheks, siis - ilmselt on mõistlik liituda teiste firmadega, et mitte üksteist "kannibaliseerida"
ww
w.r
illo
.ee
INTERPRETATIVE THEORIES,
COGNITION AND SENSEMAKING
THEORIES
Liis Luuk, Marja-Liisa Noomen
How can I know
what I think
until I see
what I say?
ww
w.r
illo
.ee
Kuidas tõlgendad?
Heider-Simmel Interpretation Video
ww
w.r
illo
.ee
Kognitsioon
• Kognitsioon ehk tunnetus on tegelikkusest vaimse
pildi loomine. St. tunnetuse kaudu saab olend aru,
mis teda ümbritseb, mis on selle ümbritseva
tähendus ja kas on võimalik ümbrust muuta olendi
heaolu tõstmiseks.
ww
w.r
illo
.ee
Mõtestamine algab õppimisega
• Näiteks: väikesed lapsed liivakastis või legodega mängides. Lapsed meisterdav mingi "asja" ja panevad sellel oma tähenduse.
• See kõik on seotud kognitiivse õppimisega, lapsed õpivad luues enda jaoks tähendusi asjadele
ww
w.r
illo
.ee
Mõtestamine...
• ... ehk tähenduse loomine – oskus anda tähendus
ebamäärasele olukorrale.
• Luua arusaamine ja teadlikkus
• Kognitiivne tegevus on kahepoolne protsess.
Mõnikord – andmete raamistikku asetamine, teine
kord - raamistiku asetamine info ümber
ww
w.r
illo
.ee
Brenda Dervin - (alates 1972) on uurinud
individuaalset mõtestamist
• Kuidas inimesed annavad
oma ütlustele mõtte?
• Näitab, kuidas inimene
mõtestab situatsiooni enda
jaoks lünga tekkimisel
ww
w.r
illo
.ee
Karl E. Weick - uurinud mõtestamist organisatsiooni
tasemel - Sensemaking vs sensegiving
• Mõtestamine (sensemaking) - asjade kontekstualiseerimine, reaalsuse konstrueerimine, selle mõistmine ning vahendamine, luues inimeste vahelist arusaamist
• Mõtestamine organisatsioonides ei ole sama mis indiviidi mõtestamine igapäevaelus
• Mõtte andmine (sensegiving) - mingile objektile tähenduse andmine, nt. Inimesed üritavad mõtet anda organisatsioonile, see omakorda ühiskonnale
ww
w.r
illo
.ee
Retrospektiivne mõtestamine
• Inimesed ei tea, mida tundmatusse olukorda sattudes ette võtta.
• Tegevusse asudes, tajutakse tagajärgi ja mõtestatakse selle kaudu olukord retrospektiivselt
• See on ka põhjus, et miks intervjuude käigus kogutud info ei pruugi üldse adekvaatne olla. Inimene ei pruukinud tegutsemise / käitumise käigus üldse mõelda. Tagantjärgi luuakse selle ümber mõte.
• Üks huvitav uuring - teadlike otsuste tegematajätmise kohta.
ww
w.r
illo
.ee
Herbert Simon (1947) – uus vaatenurk, kuidas
ettevõtted teevad otsuseid
• On kaks osa - kognitsioon
ja struktuur
– Organisatsiooni mõju
indiviidile
– Ettevõtte käitumine – nii
kognitiivne kui ka
struktuurne protsess
• Tunnetus (cognition)
mõjutab tegevust (action)
ning vastupidi
• Suurem jagu inimesi on
ainult osaliselt
ratsionaalsed ning
toimivad tegelikult
emotsionaalselt või isegi
irratsionaalselt
• Tunded mängivad suurt
rolli + väike osa mõistust
ww
w.r
illo
.ee
Mis on tähelepanu?
• Tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine ja kontsentreerimine mingile objektile, millel on inimese jaoks kas situatiivne või püsiv tähendus
• Tähelepanu liigid (Shriffin & Shneider, 1977)
– Tahtlik – tähelepanu teadlik suunamine mingile objektile või tegevusele
– Tahtmatu - tekib sel juhul kui inimene ei ole püstitanud eesmärki olla tähelepanelik
• Välisärritaja iseloom, kontrastsus, vastavus inimese seisundile,ootusele, vajadusele
• Tunded – igasugune välisärritaja, mis kutsub esile mingi tunde, äratab tähelepanu
ww
w.r
illo
.ee
Ocasio - juhi ja organisatsiooni tegevus on tema
tähelepanu funktsioon
• Attention as noticing, encoding, interpreting and focusing of both time and effort on both issues and answers
Behaviour of the firm can explain how firms channel and distribute the attention of their decision makers on various issues, incl:
• Individual cognition
• Social cognition
• Structural distributionof attention
ww
w.r
illo
.ee
ORGANIZATIONAL LEARNING
THEORY
Elerin Promvalds, Jevgenia Suits, Daniel Dordett
ww
w.r
illo
.ee
Ajalugu
• 1963.a. Cyert and March
• 1975.a. March and Olsen
• 1978.a. Argrys & Schön
• 1984.a. Daft & Weick
• 1990.a. Senge
• 1991.a. Huber
• 1991.a. March
• 1993.a. Watkins & Marsick
• 1995.a. Nonaka & Takeuchi
• 1999.a. Crossan, Lane & White
• 2000.a. Huysman
• Esimesed uuringud
1950-ndatel, kuid suurem
huvi teema vastu tekkis
1980-ndatel
ww
w.r
illo
.ee
Organisatsiooni õppimine vs õppiv organistasioon
Organizational learning vs Learning organization
Organisatsiooniline õppimine Õppiv organisatsioon
Tulemus Potentsiaalne organisatsiooni muutus Organisatsiooni täiustamine (parandamine)
Motiiv Organisatsiooniline areng Konkurentsieelis
Kirjutised Kirjeldav Normatiivne
Kirjutiste eesmärk Teooria ülesehitamine Sekkumine
Stiimul Tekitav Planeeritud
Sihtauditoorium Akadeemiline Praktiline
Teaduslik taust Otsustusteooriad, organisatsiooni uuringud Organisatsiooniline arendamine, strateegiad
• Akadeemiline käsitlus "organizational learning", mis on
erinevate teooriate kogum
• Praktiline moesõna või töövahend
"learning organization", mis on põhimõtete kogum
Marleen Huysman,"An organizational learning approach
to the learning organization"
ww
w.r
illo
.ee
Mida sisaldab õppimine?
• Organisatsiooni õppimine hõlmab uute teadmiste
omandamise (exploration) ja juba õpitud teadmiste
rakendamise (exploitation) suhet.
• Organisatsiooni õppimine on mitmetasandiline,
tasandid on omavahel seotud läbi sotsiaalsete ja
psühholoogiliste protsesside
• "Kui sa kogu aeg tööd teed, siis sa ei õpi. Kui sa
kogu aeg õpid, siis sa tööd ei tee."
ww
w.r
illo
.ee
Dünaamiline protsess
Crossan, Mary M., Henry W. Lane and Roderick E. White, (1999)
ww
w.r
illo
.ee
4-tasandiline õppimise mudel
Tasand Kategooria Sisu
Tegevus Intuitsioon
Intuitsioon on unikaalne individuaalne protsess (tunnetus).
See võib ilmneda nii grupis kui ka organisatsiooni kontekstis,
kuid tuleneb siiski indiviidilt.
Algatus
Interpretat-
sioon
Tõlgendamine on vihje või idee selgitamine läbi sõnade või
tegude iseendale ja teistele
Integratsi-
oon
Protsess kus saavutatakse ühine arusaam inimeste seas ja
võetakse ette kooskõlastatud tegevused.
Firma
Intstitutsio-
naliseeri-
mine
Kui kooskõlastatud tegevus on korduv ja oluline, siis see
muudetakse osaks ettevõtte poliitikast.
Crossan, Mary M., Henry W. Lane and Roderick E. White, (1999)
ww
w.r
illo
.ee
Organisatsiooniline õppimine kui dünaamiline
protsess
• Uute teadmiste ammutamine (feed forward)
– Indiviidi ja grupi õpingute ülekandumine õppimiseks, mis
kinnistatakse organisatsiooni tasandil
– Exploration; seotud uurimisega
• Juba õpitud teadmiste rakendamine (feedback)
– Juba omandatud teadmiste rakendamine ning nende
mõju indiviidile ja grupile
– Exploitation; tagasiside
• Oluline on tagada pidev ringlus nende kahe vahel!
Crossan, Mary M., Henry W. Lane and Roderick E. White, (1999)
ww
w.r
illo
.ee
Müoopia ehk lühinägelikkuse probleemid - kogemus
kui kehv õpetaja
Probleemid tasakaalu leidmisel:
• Õppimise lõks – ühe võimitme õppimise dünaamikalõksu sattumine, mis võib viiaülemäärase uurimiseni võiolemasolevate teadmisterakendamiseni;
• Exploraiton lõks – explorationsunnib kõrvale olemasolevateteadmiste rakendamise;
• Exploitation lõks –exploitation sunnib kõrvale uurimise ja uute teadmisteotsimise.
• Pikema perspektiivi
eiramine:
– Põhikompetentsi lõks
– Võimu lõks
• Püsiv ebaõnnestumine
kalduvus ülehinnata
tegevustega seotud riske
• Püsiv edu kalduvus
alahinnata riske
ww
w.r
illo
.ee
Clayton Christiansen - Innovator's Dilemma
ww
w.r
illo
.ee
Organisatsiooni mälu ja unustamine
• Organisatsiooni kuhjunud teadmised ja kogemused mõjutavad sellele järgnevatindividuaalset käitumist(Anderson, 1980)
• Organisatsiooni mälu on niiindividuaalsel kuiorganisatsiooni tasemel ja koosneb:– "hoidlad"
– nendes sisaldavadteadmised
– omandamise ja rakendamiseprotsessidest
ww
w.r
illo
.ee
Erinevad õppimisviisid
• Adaptiivne ehk kohanev õppimine - adaptive learning– Pidevalt jälgib teda ümbritsevat keskkonda ning muutub sellega koos
– Nö alama taseme õppimine, ehk toimub rohkem evolutsiooniliselt, (automaatselt)
• Proaktiivne õppimine - proactive learning– Põhineb aktiivsel tahtmisel õppida ning seeläbi organisatsiooni (paremaks)
muuta.
– Revolutsiooniline ehk kõrgema taseme õppimine
• „Single-Loop versus Double-Loop Learning― (Argyris and Schön, 1978),
• „Lower Level versus Higher Level Learning― (Fiol and Lyles, 1985),
• „Tactical versus Strategic Learning― (Dodgson, 1991)
• „Adaptive versus Generative Learning― (Senge, 1990).
ww
w.r
illo
.ee
MICRO-POLITICAL THEORY
Sirli Tikan, Kärt Kangur, Kristiina Lepist
ww
w.r
illo
.ee
1982 D. Farell & J.C. Petersen
Patterns of Political Behavior in Organizations
1982 V.K. Narayanan & L. Fayhey
The Micro-Politics of Startegy Formulation
1977 Broston T. Mayes & Robert W.Allen
Toward the defination og Organizational Politics
1973 A.M. Pettigrew
The politics of organizational
decision making
1974 J. Pfeffer & G.R. Salancik
Organizational Dessicion Making as
a Political Process
1961 Tom Burns
Micropolitics: Mechanisms of Institutional
Change
1971 G. Allison & P. Zelikow
Essence of Decision: Explaining the
Cuban Missile Crisis
1962 Kuuba
kriis
Ajalooline kujunemine
201020052000199519901985198019751970196519601955
TTÜ 2009 29
1959 Fidel Castro
(Kuuba)
1959 C. Lindblom
The Science of Muddling
Through
ww
w.r
illo
.ee
Mis on mikropoliitika?
• Füüsiliste ja inimressursside kasutamine selleks ,et saavutada suuremat kontrolli teiste üle ja seega kindlamad, mugavamad või rahuldavamad isiklikud tingimused. (Burns 1961)
• Mõju juhtimine saavutamaks organisatsiooni poolt mittemääratud eesmärke või saavutamaks määratud eesmärke läbi mittemääratud mõjuvahendite. (Mayes & Allen 1977)
• Mikropoliitiliseks käitumiseks peetakse:– Igasugust võimu või mõjutamise kasutamist (Butler et al. 1977)
– Korporatiivse otsusega kaasnevat konflikti (March 1962; Walmsley & Zald 1973)
– Piiratud ressursside jagamisega seotud konflikti (Wildavsky 1964)
– Käitumist isikliku kasu saavutamiseks (Burns 1961)
ww
w.r
illo
.ee
Mikropoliitikat mõjutavad tegurid
Mikro-poliitilise käitumise
võimalikkus
1.
Organisatsioonide läbipaistvus (-)
2.
Varjatud kavatsused (+)
3.
Sotsiaalse kontrolli tase (-)
4.
Võimu suhete ja koalitsioonide stabiilsus (-)
5.
Suhete keerukus ja
mitmetähenduslikkus (+)
6.
Keskkonna dünaamilisus (+)
7.
Tegevuse nähtavus (-)
Allikas: C. Welling, M. Schimmer (2007)
ww
w.r
illo
.ee
Poliitiline käitumine on seotud „võimumängudega―
Võim on defineeritud, kui võime, et isik A mõjutab isikut B mingi perioodi jooksul mingi tegevuse valikus.
―Power has been defined as the ability of an actor A to influence an actor B over some period of time with respect to some set of activities‖ (Dahl,1957)
Võim on võime saada teisi midagi tegema, mida nad muidu ei teeks.
―Power is the ability to get others to do something that they would not otherwide do‖ (Dahl, 1957)
Allikad: J. Pfeffer & G.R. Salancik (1974); Fabrice
Cavarretta (http://www.cavarretta.com)
ww
w.r
illo
.ee
Org.-sisene ressursside jaotamine on "võimumäng"
Mida suurem on osakonna võim, seda suurema eelarve see endale saab
―Võimukas‖ osakond saavutab suuremad ressursid hoolimata selle tegelikust töökoormusest
Eelarve jagunemine on ―kauplemise‖ tulemus, milles osalevad erinevad koalitsioonid
Mida kõrgem juhtimispositsioon, seda suurem poliitiline aktiivsus
Mida suurem on organisatsioon, seda paremini tajutakse poliitilist aktiivsust
Juhtkond tajutakse enam poliitilisena kui töötajaid
Muutuste perioodil aktiviseerub poliitiline tegevus
Allikas: L. Randmann
ww
w.r
illo
.ee
Otsustamise protsessi mõjutajad
Tegurid, mis
mõjutavad otsustamist
Prioriteedid ja reeglid
Eesmärgid ja huvid
Seisukohad ja panused
TähtajadPositsioon
ja võim
Otsuse mõju
teistele
Suhted
ww
w.r
illo
.ee
Poliitilist käitumist mõjutab ebamäärasus
organisatsioonis. Ebamäärasuse allikad on
Ebaselged eesmärgid
Ebamäärane tegevuste mõõtmine (kriteeriumid ja standardid ebaselged)
Keerulised otsustamise protsessid
Tugev organisatsioonisisene konkurents
Igat tüüpi muutused
Allikas: L. Randmann
ww
w.r
illo
.ee
Kasutatud kirjandus
• Allison, G & Zelikow, P. (1971). Essence of Decision. 1999. Addison-Wesley Educational Publishers Inc.
• Bigley ,G. A. & Wiersema, M. 2002. New CEOs and corporate strategic refocusing: How experience as heir apparent
influences the use of power. Administrative Science Quarterly ,47(4), 707-727.
• Burns, T.1961. Micropolitics: Mechanisms of Institutional Change. Administrative Science Quarterly 6(3), 257-281
• Butel, L. & Watkins, A. 2000. Evolving complex organizational structures in new and unpredictable environments.
Journal Of Business Research, 47(1), 27-33.
• Fabrice Cavarretta. [WWW ] http://www.cavarretta.com/ot/maps_swf/power_macro.swf (20.09.2009)
• Farrell, D. and Petersen, J. C. 1982. Patterns of Political Behavior in Organizations. The Academy of Management
Review, 7(3), 403-412.
• Mayes, B.T. and Allen, R.W. 1977. Toward a Definition of Organizational Politics.The Academy of Management
Review 2(4), 672-678
• Narayanan, V. K. and Fahey, L. 1982. The Micro-Politics of Strategy Formulation. The Academy of Management
Review 7(1), 25-34
• Pfeffer, J. & Salancik, G. R. 1974. Organizational Decision Making as a Political Process - Case of A University Budget.
Administrative Science Quarterly, 19(2), 135-151.
• Randmann, L. Organisatsiooni psühholoogia. TTÜ Sotsiaalteaduskond, Tööstuspsühholoogia Instituut.
• Welling, C. & Schimmer, M. 2007. Theoretical Perspectives In Management. Micro-political Theory. St. Gallen
ww
w.r
illo
.ee
(MICRO-) PRACTICE VIEW OF
MANAGEMENT AND STRATEGY
Tõnis Viiroja, Erik Mällo, Madis Talmar
ww
w.r
illo
.ee
Väike katse
• Kui me avaks mis tahes organisatsiooni ja juhtimist
käsitleva õpiku...
ww
w.r
illo
.ee
Strategy-as-Practice Roots
• Minzberg's Classical 5 'p'-s of Strategy
• 6th 'p': strategy as a social activity (practice)
• Field of research:
– How does strategizing affect performance?
– How do the practitioners think, talk, act?
– Which kinds of methods and tools do they use?
• Bold, but careful hypothesis:
– The way how strategy is created may affect performance more than
strategy itself?
6P
ww
w.r
illo
.ee
Senised protsesside uurimist takistavad tegurid
• Protsesside uurimisel ei sukelduta piisavalt
sügavale
• Keskendutakse tagasivaatavatele seletustele
• Pigem antakse ülevaade üldisest olukorrast ja
otsuste tegemise viisidest, kuid ei olda huvitatud
praktilisest tegevusest. Mida juhid teevad ja mis
tehnikaid kasutavad, on jäetud segaseks.
• Protsesside uurimisel ei seostata tegevusi
strateegiliste tulemustega.
ww
w.r
illo
.ee
Praktikate vaate keskne mõte
• Juhtimine pole miski, mis jaguneb alamfunktsioonideks, vaid hoopis miski, mida juhid teevad
• Strateegia ei ole miski, mida organisatsioon omab, vaid see, mida inimesed teevad
• Strateegia on järjestikustes tegevustes esinev muster (Mintzberg, 1978)
• Strateegia-kui-praktika on paar prille, mille kaudu strateegiat vaadelda – mõttemaailma areng protsessipõhiselt inimpõhisele juhtimise uurimisele
• S-as-P on mitmete varasemate teooriate kulminatsioon sh:– Protsessiteooria (process theory)
– RBV (resource based view)
– Dünaamilised võimekused (dynamic capabilities)
ww
w.r
illo
.ee
1972
• linastus ―Ristiisa‖
• toimusid Watergate-sissemurdmised
• Müncheni OM
• FBI palkas esimesed nais-agendid
• ilmus Pierre Bourdieu Outline of a Theory of
Practice (1977)
– “field”
– “habitus”
– #2 tsiteeritud humanitaarteadlane 2007 aastal
ww
w.r
illo
.ee
1975
• Bill Gates asutas Microsofti
• suri Paul Keres
• sündis Angelina Jolie
• ilmus Michel Foucault Discipline and Punish (1977)
– “discipline”
– #1 tsiteeritud humanitaarteadlane 2007 aastal
ww
w.r
illo
.ee
1980
• tuli välja Iron Maideni esik-album
• tuli välja Pac-Man
• alustas CNN
• tapeti John Lennon
• ilmus Michel de Certeau The Practice of Everyday
Life (1984)
– “the everyday”
ww
w.r
illo
.ee
1984
• suri Michel Foucault
• Los Angeleses tuleb turule crack cocaine
• esimene naine käis avakosmoses
• tuleb kokku Band Aid
• ilmus Anthony Giddens The Constitution of Society
– theory of structuration - strukturatsiooniteooria
– “agency”
– “structure”
– #5 tsiteeritud humanitaarteadlane 2007 aastal
ww
w.r
illo
.ee
1997 1999 2001 2003 2005 2007 2009
S-as-P ajatelg
Hung & Whittington 1997.
Strategies and
Institutions: A Pluralistic
Account of Strategies in
the Taiwanese Computer
Industry
Whittington 1999.
Constituting
Management: Markets,
Meanings and Identities
Schatzki, Knorr-Cetina &
von Savigny 2001. The
practice turn in
contemporary theory
Whittington,
Jarzabkowski, Mayer,
Mounoud, Nahapiet &
Rouleau 2003. Taking
Strategy Seriously -
Responsibility and
Reform for an Important
Social Practice
Regner 2003. Strategy
Creation in the
Periphery: Inductive
Versus Deductive
Strategy
Johnson, Melin &
Whittington 2003. Micro
Strategy and
Strategizing: Towards an
Activity-Based View
Chia 2004. Strategy-as-
practice: reflections on
the research agenda
Rouleau 2005. Micro-
Practices of Strategic
Sensemaking and
Sensegiving: How
Middle Managers
Interpret and Sell
Change Every Day
Whittington 2006.
Completing the
Practice Turn in
Strategy Research
Balogun, Sigismund Huff
& Johnson 2003. Three
Responses to the
Methodological
Challenges of Studying
Strategizing
Samra-Fredericks 2003.
Strategizing as Lived
Experience and
Strategists' Everyday
Effort to Shape Strategic
Direction
Jarzabkowski 2008.
Shaping Strategy as a
Structuration Process
Johnson et al 2007.
Strategy as practice:
research directions and
resources
Jarzabkowski 2005.
Strategy as practice: an
activity-based approach
Whittington 1996 Strategy
as Practice
KOKKU 463 bibliograafilist märget*
ww
w.r
illo
.ee
Field of Research - Consists of 3 Similar Concepts
(Whittington 2002)
Strategic practices
… carried out by strategy practitioners
… according to (generally accepted) strategy praxis
ww
w.r
illo
.ee
Kolm tähtsat P-d ja T-d
• Practice – Teod
• Practices – Tegumoed
• Practicioners – Tegijad Strategists
Who?
Strategising
methodologies
Which?
Strategising activities
What?
ww
w.r
illo
.ee
Activity-based view of S-as-P
• Väärtuslikud on üha enam konkreetsed juhtide ja teiste tööliste tegevused
• Teod ise on aga alati seotud tausta ja inimestega!
• Kas kõigil tegevustel on strateegiline tähtsus? (Fred´inäide)
• ABV vaatleb detailselt igapäevaseid protsesse ja tegusid, mis on seotud strateegiliste tulemustega (Johnson)
• Keskendutakse nendele tegudele, mis on teadlikulttehtud selleks, et nende tulemused oleksid kasulikud organisatsioonile tervikuna. (Jarzabkowski)
ww
w.r
illo
.ee
Micro-view
• Mikrostrateegia käsitleb kõiki strateegiaid puudutavaid küsimusi organisatsiooni tegevuste kaudu, mis on seotud strateegiliste tulemustega.
• Mikrotasandil lähenemiseks on kaks põhjust:– a) Muutus avatud turgude, mobiilse tööjõu ja informatsiooni
külluse poole
– b) Ülivõistluslikus olukorras on kasvavateks konkurentsieelisteks kiirus, üllatusmoment ja innovatsioon.
• Sellises olukorras on oluline, et strateegilisi otsuseid võtaksid vastu inimesed, kes on kõige lähemal klientidele ja oskustele. (Whittington)
ww
w.r
illo
.ee
• Mikrotasandile keskendudes võidavad ka
varasemad teooriad ja uurimismeetodid
– nt. RBV: ressursi väärtus ei olene selle olemasolust,
vaid selle kasutusest.
– nt. mitmekesistamisele (diversification) on siiani
keskendutud kui seisundile, mitte muutuste protsessile.
(Johnson)
• Selleks, et juhtidele pakkuda usutavaid ja tõelisi
juhtimisalaseid juhtnööre, peab makro taustal
tegelema ka konkreetsete tegevustega
Micro-view
ww
w.r
illo
.ee
Mikro panus strateegia protsessi
• Strateegiat mõistetakse kui organisatsioonilist nähtust, mis on seotud selle liikmete tegevustega.
• Mõistetakse, et strateegia arendamisel tuleb alustada inimestest.
• Võimaldab kiigata ettevõtte sisemusse ja seeläbi uurida strateegia kujunemist paremini ja täpsemalt kui kunagi varem.
• Strateegia uurimisel mikrotasandil ei alustata korporatsioonidest, firmadest, osakondadest, vaid inimestest, gruppidest ja inimvõrgustike tegevustest, kelledest võtmeprotsessid ja tegevused tegelikult olenevad.
ww
w.r
illo
.ee
Two Recent Books
Paula Jarzabkowski (2005) Strategy as
Practice - An Activity Based Approach.
Sage Publications.
Gerry Johnson, Ann Langley, Leif Melin, Richard
Whittington (2007) Strategy as Practice:
Research Directions and Resources. Cambridge
University Press.
Lots of Resources Available at:
http://www.s-as-p.org
ww
w.r
illo
.ee
CRITICAL AND POSTMODERN VIEW
OF ORGANIZATIONS
Virge Rõigas, Keiu Külm, Talvit Priimägi
ww
w.r
illo
.ee
Postmodernismi põhipostulaadid
• Teadlane on "poliitik" - ta peab aktiivselt tegelema oma keskkonna parandamisega
• Psühhoanalüütika metafoor - teadvuse vool– Tõde on suhteline
– "Tekst loeb lugejat"
• Traditsioonilised positivistlikud uurimismeetodid ei toimi - ta on subjektiivne - eesmärgiks pole tõde, vaid tõelähedus– Arvamuse esitamine on juba kallutatud käitumine - kui küsida
ühelt suguharu liikmelt tema arvamust, siis küsija ja küsitav mõjutavad vastust
• Pole mõtet luua struktuuri - see pigem häirib mõtlemist, sest struktuuri on lihtsustus - seega väär
ww
w.r
illo
.ee
Modernism vs postmodernism
• Ratsionaalne, loogiline,
teaduslik tõlgendus
• Absoluutne tõde
• Optimism
• Loogikal põhinev
• Hierarhiline
• Autoritaarne
• Patriarhaalne
• Monism
• Eelistab relatiivset
tõlgendust
• Tõde on suhteline
• Künism
• Vaimne
• Anarhiline
• Demokraatlik
• Feminism
• Pluralism
Postmodernism tähendab ühtse, universaalse maailmavaate lõppu - puudub
ühtne teooria – mitmekülgsus on üks iseloomulike tunnusjooni.
ww
w.r
illo
.ee
Taust ja kujunemine
• 1926 Bernard Iddings Bell, ―Postmodernism and Other Esseys‖, kasutas esimesena terminit ―postmodernism‖
• 1939 Arnold Toynbee, ― A Study of History‖, ‗post-modern‘ ajaliselt järgnev modernsele ajastule 19 sajandi lõpus
• 1950 Charles Olson, poeet, kasutas terminit kirjeldamaks antimodernset, Black Mountain poets
• 1960 alguses sagenesid debatid postmodernismi teemal
• 1979 ja 1984 Lyotard J.f., ―The Postmodern Condition:A Report on Knowledge‖, kutsus esile avalikusetähelepanu postmodernismi ja modernismi erinevatele ‗ teadmise‘ (knowledge) käsitlusele.
• Jacques Derrida – poststrukturalism,
dekonstrueeris eelnevaid teooriaid
• Michel Foucault – tõe, inimnatuuri ja
sotsiaalse positsiooni muutumine
• Jena Baudrillard– skeptiline
postmodernism ―kõik on juba
eelnevalt juhtunud… ei ole midagi
uut‖
• James N. Rosenau– liigitas
postmodernistid kaheks: skeptilised ja
jaatvad
• Jean-François Lyotard – tänapäeva
ühiskond sõltub ikka veel
metanarratiividest, vaatamata sellele,
et postmodernism (modernismile
järgnev ajajärk) sellega ei nõustu.
ww
w.r
illo
.ee
Teadmised? Reaalsus? Tõde?
• Postmodernistid vaatavad kõigile reaalsustõlgendustelekui konstruktsioonidele, mis on kasulikud, kuid ei ole objektiivselt tõesed.
• Postmodernistid eitavad võimalust astuda väljapoolemeie reaalsuse konstruktsioone.
• Tõde on relatiivne, suhestatud selle ühiskonnaga, kusinimene parasjagu elab ja osaleb. Kuna on olemaspalju inimühiskondi, järelikult ka palju tõdesid.
• Asume maailmas, mis koosneb paljudest erinevatest reaalsustest
ww
w.r
illo
.ee
Kriitiline teooria ja kriitiline juhtimisteooria
• Kriitiline teooria on aluseks juhtimise kriitilisele uurimisele (criticalstudies of management), mille põhifookuses on:– tehnilisus ja objektiivsus (resisting technicistic and objectivistic views);
– võimusuhted (drawing attention to asymmetrical power relations);
– ideoloogiad ja enesest mõistetavad oletused (discursive closures associatedwith taken-for-granted assumptions and ideologies);
– ühised ja konfliktsed huvid (exploring the partiality of shared and conflictualinterests);
– keel ja kommunikatsioon (paying careful attention to the centrality of languageand communication).
• Juhtimine kui poliitiline, kultuuriline ja ideoloogiline fenomen. Fookus sotsiaalsetel gruppidel (alluvad, kliendid, naised-mehed, vähemused jne), kelle elu on suuremal või vähemal määral mõjutatud juhtimise ideoloogiatest ja tegevustest.
ww
w.r
illo
.ee
Feministlik teooria jaguneb
• Kirjeldav (descriptive) – väljendab selget ja peent sugudevahelist ebavõrdsust
• Muudatustele suunatud (change oriented) – et vähendada või kõrvaldada need ebavõrdsused
– individuaalse naise parandamine (fixing individual women)
– naiselikkuse väärtustamine (valuing the feminine)
– väikeste ja suurte struktuurimuutuste tegemine (making small, deep cultural cahnges)
– sugulise ühiskonna muutmine (transforming gengeredsociety)
ww
w.r
illo
.ee
Poststrukturalism
• Poststrukturalismis on tähtsustatud on teksti reaalsust
— "Väljaspool teksti pole midagi" (Derrida)
• … võrreldes struktuuriga:
– struktuuri staatilisusest ja korrastatusest jääb välja ajalugu ja
igasugune dünaamika;
– struktuuri seaduspärasusele vastanduvad juhus,
võimalused, vabadus, hetkelised nähtused;
– struktuuri loogilisusele vastandub poststrukturalismis keha,
afektid, žestid, st. kõik, mis ei ole loogiliselt allutatav.
ww
w.r
illo
.ee
Postmoderne analüüs - surprise and the unexpected
are the real order of things
• Postmodernism ei poolda uue teadmise loomise süstemaatilisel viisil, mistõttu suhtub kriitiliselt teooriasse ja metodoloogiasse.
• Inimkäitumist ja -motiive ei saa lihtsustatult käsitleda kui osalejate ratsionaalseid kavatsusi, vaid arvesse tuleb võtta nende mälestusi, kogemusi kultuuriruumi, mis defineerivad võimalikke tõlgendusi
• Postmodernse analüüsi meetodiks on arutlus, diskursus (discourse) ja Ning üksteisest sõltuvuses olevad:– interpretatsioon ja
– dekonstruktsioon (deconstruction).
• Fookuses -vaevumärgatavus, heterogeensus ("fakt ei ole lineaarne!")
ww
w.r
illo
.ee
Diskursus ja interpretatsioon
• Tekst koosneb ei millestki enamast kui keeleliste
tähendajate omavahelisest mängust.
• Tekstil pole fikseeritud algust, identiteeti ega lõppu,
mistõttu interpreteerimise protsess ei või iial
järeldustele jõuda.
• Iga lugemise akt on uue teksti eessõna.
ww
w.r
illo
.ee
Dekonstruktsioon
• Oluline on see, mis jäetakse ütlemata.
• Dekonstruktsiooni kui lugemis- ja nägemisviis, mida saab kirjeldada kui vasturääkivuste avastamist; keskendumist auklikele ja katkendlikele implikatsioonidele.
• Eristatakse algne tähendus interpretatiivsest ja leitakse tõlgendused, mis siiani maha vaikiti. Traditsiooniliste binaarsete opositsioonide analüüs ja lõhkumine nende opositsioonide relatiivseks kuulutamise kaudu.
ww
w.r
illo
.ee
Friiginalju ...
• ―Ma dekonstrueerin su
ära‖, öelnud postmodernist
teisele.
• Teine aga vaid
rõõmustunud omal
kummalisel kombel sellest:
―Ennast sa dekonstrueerid,
ei mind, ikka ennast‖,
öelnud ta vaikselt omaette.
ww
w.r
illo
.ee
Postmodernismi sisemised vastuolud ja puudujäägid
(Rosenau)
• Teooria anti-teooriast, mis on ise teoreetilise loomuga;
• Rõhutades irratsionaalset, kasutab postmodernism
mõistuse argumente ja vahendeid;
• Universaalne tõde puudub, eksisteerivad vaid
konfliktsed interpretatsioonid ja lingvistiliselt loodud
maailmad.
• Hinnangute vaba objektiivsus (value-free objectivity) ei
ole võimalik saavutada => vastuväide, et piisav
objektiivsus on võimalik
ww
w.r
illo
.ee
Kasutatud kirjandus
• Alvesson, M., and H. Willmott, 1992. ―On the idea of emancipation in management and organization studies‖. Academyof Management Review, vol. 17, pp. 432-464.
• Barley, S. R., and G. Kunda, 1992. ―Design and devotion: Surges of rational and normative ideologies of control inmanagerial discourse‖. Administrative Science Quarterly, vol. 37, pp. 363-399.
• Calás M. B. and L. Smircich, 1991. ―Voicing seduction to silence leadership‖. Organization Studies, vol. 12, pp. 567-602.
• Calás, M. B. and L. Smircich, 1999. ―Past postmodernism? Reflections and tentative directions‖. Academy of Management Review, vol. 24, pp. 649-671.
• Chia, R. 2003. ―Organization theory as a postmodern science‖. In H. Tsoukas & C. Knudsen (Eds.) The Oxford Handbook of Organization Theory. Oxford: Oxford University Press.
• Forester, J. 2003. ―On Fieldwork in Habermasian Way: Crtitical Ethnography and the Extra-ordinary Character of Ordinary Professional Work‖. Alvesson, M & Willmott, H (Eds) Studing Managent Critically. Cornwall: TJ International.
• Kilduff, M., and A. Mehra, 1997. ―Postmodernism and organizational research‖. Academy of Management Review, vol. 22, no. 2, pp. 453-481.
• Martin, J. 2003. ―Feminist Theory and Critical Theory: Unexplored Synergies‖. Alvesson, M & Willmott, H (Eds) StudingManagent Critically. Cornwall: TJ International.
• Oakes, L., B. Townley, D. Cooper. 1998. ―Business planning as pedagogy: Language and control in a changinginstitutional field‖, Administrative Science Quarterly, vol. 43, no. 2, pp. 257-292.
• Willmott, H. 2003. ―Organization theory as a critical science? Forms of analysis and „new organizational forms‟ ‖. In H. Tsoukas & C. Knudsen (Eds.) The Oxford Handbook of Organization Theory. Oxford: Oxford University Press.
ww
w.r
illo
.ee
KOKKUVÕTE