1

OHUTEGURID, TÖÖGA SEOTUD HAIGUSED JA NENDE VÄLTMINE TOIDUAINETETÖÖSTUSES

Õppematerjal kutsekoolidele

Eda Merisalu

Tallinn

2006

2

Sisukord

SISSEJUHATUS.................................................................................................................................................................3

FÜÜSIKALISED OHUTEGURID....................................................................................................................................5

MIKROKLIIMA ........................................................................................................................................ 5 VALGUSTATUS ....................................................................................................................................... 9 TOLM ..................................................................................................................................................... 9 MÜRA .................................................................................................................................................. 10 VIBRATSIOON ...................................................................................................................................... 12

FÜSIOLOOGILISED OHUTEGURID..........................................................................................................................14

SUNDASENDID, SUNDLIIGUTUSED JA FÜÜSILINE ÜLEKOORMUS ............................................................ 14 RASKUSTE KÄSITSI TEISALDAMINE ...................................................................................................... 17

KEEMILISED OHUTEGURID......................................................................................................................................18

BIOLOOGILISED OHUTEGURID...............................................................................................................................21

BAKTERIAALSED NAKKUSED................................................................................................................ 21 SEENHAIGUSED .................................................................................................................................... 23 ALLERGEENSED TOLMUD ..................................................................................................................... 25

PSÜHHOLOOGILISED OHUTEGURID .....................................................................................................................27

ÕNNETUSOHUD TOIDUAINETETÖÖSTUSES ......................................................................................... 29

SEADUSANDLUS............................................................................................................................................................32

KIRJANDUS……………………………………………………………………………………………………………...34

3

Sissejuhatus Ameerika Tööstatistika Büroo andmetel registreeriti toiduainetetööstuses 2003 a. tööõnnetusi 86:1000 töötaja kohta. Erasektoris oli see näitaja tunduvalt väiksem - 50. Töövigastuste arv toiduainetetööstuse erinevates sektorites varieerus tugevalt. Näiteks aastal 2003 registreeriti pagarite hulgas vaid 18 tööõnnetust 1000 töötaja kohta, toidutootmisettevõtetes oli see arv 7 korda kõrgem – 129 (1). Eestis on toiduainetetööstuses registreeritud erinevatel aastakäikudel keskmiselt 10-12 tööõnnetust 1000 töölise kohta (2). Perioodil 2002-2005 registreeriti toiduainetetööstuses üldse kokku 612 tööõnnetust, kusjuures rasked juhtumid (130) moodustasid kogu tööõnnetuste arvust 5%. Neist 2 lõppes surmaga. 2006. a. oli registreeritud 21 838 toiduainetetööstuse töötajat ja tööõnnetusi kokku 162, mis moodustasid kokku 4116 töövõimetuspäeva (3). Tööõnnetuste koguarvu poolest on toiduainetetööstus püsinud Eestis 4. kohal puidutööstuse, ehituse ja keemiatööstuse järel. Andmed tööõnnetuste kohta erinevates toiduametites on esitatud lünklikult. Näiteks 2003 aastal registreeriti kokkade hulgas 40 tööõnnetust ja 2004. a.35 tööõnnetust (2). Kutsehaigusi on toiduainetetööstuses rohkem registreeritud 2001.a. - 20 juhtu ja 1997/8.a. kalatöötlejate hulgas - kuni 15 ja 18 juhtu aastas. Toiduainetetööstuses enam registreeritud kutsehaiguseks on olnud punataud (2). Lünklikud andmed toidukäitlejate kutsehaigustest näitavad tööst põhjustatud haiguste ja kutsehaiguste aladiagnostikat Eestis (tabel 1).

Tabel 1. Kutsehaigused toiduainetetööstuses ametite kaupa 1997-2004

Amet 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004

Kondiiter 0 3 5 1 2 3 1 0

Kalatöötleja 15 15 0 8 12 6 6 5

Piimatoodete käitleja

0 6 1 1 3

Kokku 15 18 5 9 20 10 8 8

Töötervishoiu- ja tööohutuse seaduse (RT I 1999, 60, 616, RT I 2007, 3, 11) kohaselt peab tööandja kujundama töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitama töötaja töövõime ja heaolu. Kui tööprotsessiga kaasneb ohutegurite tervistkahjustav mõju, tuleb piirata nende levikut töökeskkonda. Terviseriski vältimiseks ja vähendamiseks peavad töökohas olema kaitse-, pääste- ja esmaabivahendid, ohumärgid ning muud ohutusvahendid.

Tööde iseloomustus toiduainetetööstuses

Toiduainetetööstuses esineb ameteid, mis eeldavad oskustööks vajalikke teadmisi ja vilumusi. See tähendab kasutatavate materjalide, töövahendite, tehnoloogia ja töövõtete valdamist, aga ka töötingimuste ja tööga seotud riskide tundmist. Peamised tööülesanded seisnevad toiduainete töötlemises ja toodete valmistamises. Enamik toiduainetetööstuse ameteid eeldab ISCO-88

(International Standard Classification of Occupations) teisele kvalifikatsioonitasemele vastavat väljaõpet (4). Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (2003) (Statistical Classification of Economic Activities

in the European Community) käsitleb toiduainetetööstuse töötajaid järgmistes ametigruppides: 1) liha- ja kalatöötlejad, kelle tööülesanneteks on loomade ja kalade tapmine, töötlemine ja

toiduartiklite valmistamine inim- ja loomtarbimiseks; 2) pagarid, kondiitrid ja maiustusevalmistajad - teevad leiba, saia, kooke jm jahutooteid; 3) piimatöötlejad - toodavad võid, juustu, hapukoort jm piimatooteid; 4) puu- ja köögivilja ning marjade töötlejad - töötlevad ja hoidistavad puu- ja köögivilju jms

toiduaineid. 5) toidu ja jookide degusteerijad ja hindajad - degusteerivad ja hindavad mitmesuguseid

toiduaineid ja jooke.

4

6) tubakatootjad ja tubakatoodete valmistajad - valmistavad tubakatooteid (5).

Toiduainetetööstuses on olulisel kohal mikrokliima, bioloogilised, füsioloogilised, psühholoogilised ja töökorralduslikud tegurid. Lähemalt saab vaadelda neid ameteid, kus tööülesanded hõlmavad mitmeid tegevusi nt koka, köögitöölise või kondiitri eriala. Samuti saab vaadelda rutiinse liinitööga seotud ohutegureid ja tervisekaebusi. Selles õppevahendis ei käsitleta toidu ja jookide degusteerijaid ning tubakatootjaid.

Koka ametis on põhitegevuseks toiduainete eeltöötlemine, kuum- ja külmtöötlemine nii käsitsi kui ka masinaga (nt. köögiviljade puhastamine, koorimine, tükeldamine). Tööülesanneteks on: 1) menüüde sh erimenüüde koostamine, 2) toiduainete tellimine, ladustamine ja säilitamine kindlatel temperatuuridel, 3) toiduainete lõplik töötlemine, 4) toidu serveerimine klientidele, 5) tööpindade koristamine ja 6) eritellimustööde (pulma- ja peielauad, pidulike koosviibimiste toitlustamine) täitmine.

Liinitöös on toiduainete sorteerimine, lõikamine, hakkimine ja pakkimine üha rohkem asendatud masinatega. Automaatika vahendusel püütakse saavutada kõrgemat tööproduktiivsust, rakendada kvaliteedikontrolli ja toota vähem jäätmeid. Liinitöös seisab töötaja silmitsi korduva tööprotseduuri täitmisega. Töö monotoonsus ja vähene suhtlemisvõimalus liini taga esitab töötajale küllalt kõrged psühholoogilised nõuded. Liinitöö nõuab töötajalt füsioloogilist töö kohandamist vastavalt masinate töökiirusele ja tehnoloogilisele tasemele. Liinitöö eeldab head töökorraldust ja kollektiivi tunnetust, aga ka kõrgeid erialaseid vilumusi antud töölõigus.

Toidukäitlejal on oluline teada, millised on tema töökeskkonnas esinevad ohutegurid ja kuidas need võivad kahjustada tervist, põhjustades tööga seotud haigusi, kutsehaigusi või ka traumasid. Antud juhendmaterjalis on ära toodud töökeskkonnast tulenevate ohutegurite kirjeldus, nende toime organismile ja tööst põhjustatud haiguste vältimiste võimalused.

Töökoht, töövahendid, masinad

Direktiiv 93/43/EEC näeb ette, et toiduainete töötlemiseks vajalikud ruumid peavad olema kergesti pestavate seinte, põrandate ja lauapindadega. Toiduainete töötlemiseks vajalikud pinnad peavad olema töötaja kasvule vastava kõrgusega ja tagama tööoperatsioonideks piisavalt ruumi. Lauakatte materjalid peavad olema vastupidavad niiskusele, erinevatele temperatuuridele, mehhaanilistele lõigetele ja puhastusvahenditele. Tööpinnad peavad olema siledad ja nende liigendkohad poleeritud, mis võimaldaks nende efektiivsemat hügieenilist puhastamist. Põranda ja seina vaheline nurk ei tohi olla täisnurga kujuline, vaid kumer, mis soodustab mugavamat hooldamist ning hoiab ära tolmu ja mustuse kogunemise (6).

Töövahendid ja masinad peavad paiknema ruumis nõnda, et need võimaldaks teha kiireid toiminguid ning oleksid vabalt juurdepääsetavad nii sise- kui ka välispindade suhtes. Töövahendid peavad olema projekteeritud ja valmistatud nii, et need ei oleks liigendatud või kokku monteeritud ning juhtimisseadis vastab ergonoomianõuetele. Töövahendite ja masinate disain peavad kergendama nende hooldus- ja puhastusprotseduure. Kontaktpinnad peavad olema siledad ja kergesti pestavad. Soovitatavaks lõkelaua materjaliks on lõikekindel plastiklaminaat. Lõikelauad peaks olema erinevat värvi toore ja töödeldud toidu jaoks.

Direktiiv 89/392/EEC parandatud 91/369/EEC näeb ette ohutusnõudeid masinate disainile, mis on kasutuses toiduainetetööstuses. Masinate ohutus näeb ette nende vastavust elektri-, tule- ning plahvatusohutusnõuetele. Peab olema välditud masinate juhukäivitus. Vajaduse korral peab olema võimalus töövahend või selle osa kohe seisata, energiavarustus katkestada ja ohtlik olukord likvideerida. Masina müra, vibratsiooni, kiirguse ja muude ohutegurite tase peab olema võimalikult madal ega tohi ületada piirnorme. Masinate pinnad ning tugikonstruktsioonid ei tohi sisaldada nurki või nišše, sest sinna võivad koguneda orgaanilised osakesed sh bakterid (6).

5

Statsionaarsed masinad peavad olema paigutatud seinast vähemalt 500 mm (0,5 m) ning aluse ja põranda vahel peaks olema vahe vähemalt 250 mm (25 cm), et oleks võimalik seinu ja põrandaid vabalt pesta.. Statsionaarsed masinad peavad olema kindlalt kinnitatud põranda külge, pitseeritud ja maandatud. Masinaid ja töövahendeid on soovitav paigutada ka liigutatavatele alustele, et mugandada puhastusprotseduure. Tuleb hoolitseda, et segurite ja lõikurite ohtlikud osad oleksid varustatud kaitseseadistega. Masinate mootorosad tuleks katta vastavate plaatidega, kuna need on soodsaks pinnaseks tolmu ja putukate kogunemisel. Elektrijuhtmed ja kaablid peavad olema veekindlad ja vastavate fiksaatoritega kinnitatud põrandast kõrgemale seinte või laudade külge (6).

Nõudepesuvannid peavad olema ergonoomiliselt mugavad ja omama heitvee äravoolutoru kaldes horisontaalsest allapoole, et vältida toidunõude bakteriaalset saastumist. Äravoolutorud ei tohiks sisaldada nišše või pööranguid, kuhu jääb püsima heitvesi, mis soodustab selles kohas bakterite kasvu (6). Masinate ja töövahendite ohutusnõuete järgimisel on oluline töötajate eelnev ja regulaarne juhendamine, tootmisseadmete ja töökohtade kontroll. Tuleb jälgida, et töötajad kasutaksid seadmeid vastavalt ohutuseeskirjadele. Mitte kunagi ei tohi hooldada või puhastada masinaid, mille pinge on sisselülitatud. Korraldada regulaarset koolitust toiduainetetööstuse riskide kohta. Valida sobivad töö- ja kaitseriided ning isikukaitsevahendid. Tööprotsessid erinevate toiduainetega tuleb läbi viia võimalikult üksteisest eraldatult (pilt 1-3).

Pilt 1. Abiruum juurviljade puhastamise lauaga. Pilt 2. Abiruum magustoitude valmistamise lauaga. Pilt 3. Abiruum: liha- ja kalatoodete töötlemiseks (fotod: M. Parts).

Füüsikalised ohutegurid Füüsikalised ohutegurid on mikrokliima - õhu liikumise kiirus ning õhutemperatuur ja -niiskus, müra ja vibratsioon, kiirgus, elektromagnetväli ning muud töökeskkonnas toimivad töötaja tervist kahjustada võivad füüsikalised tegurid. Tööandja peab rakendama abinõusid, et füüsikalistest ohuteguritest tulenevat terviseriski vältida või viia see võimalikult madalale tasemele (RT I 1999, 60, 616, RT I 2007, 3, 11).

Mikrokliima

Halb mikrokliima võib soodustada külmetushaigusi, põhjustada tööga seotud hingamisteede haigusi nagu bronhiit, kopsupõletik või astma. Niiskuses, tõmbetuules ja temperatuuride suure vaheldumise tingimustes võivad süveneda ka kroonilised liigeshädad ja nahaprobleemid.

6

Õhutemperatuur Kuumas keskkonnas kaotab organism palju vett, mistõttu võib töötaja saada kuumarabanduse või kuumakrambid. Kuna kuumades töötingimustes naha- ja nahaalused veresooned laienevad, suureneb südamekoormus ja vererõhk võib langeda. Seetõttu võib ka aju ning neerude verevarustus väheneda. Kuuma toimel langeb töötaja töövõime. Uuringutega on kindlaks tehtud, et +290C juures on töövõime langus 5%; +300C - 10%; +310C – 17% ja +320C – 30%. Kuumakahjustust aitab vältida õige töökorraldus – tuleb teha rohkem puhkepause. Samuti peab töötajale võimaldama rohkesti juua (mineraalvett, mahla, teed), et taastada organismis vee- ja mineraalide tasakaal. Külmas keskkonnas (külmtsehhis, külmruumis) töötamisel toimub nahaveresoonte ahenemine, et säilitada kehas ja elutähtsates organites normaalne temperatuur. Külmas töötamine kutsub esile lihastoonuse tõusu. Külmavärinate abil toodab organism soojust rohkem kui tavaliselt. Kontakt külmade esemetega (külmutatud toiduained, metallpinnad, -esemed, -kandikud) soodustab kiiremat organismi jahtumist. Külma tõttu suureneb vedelikukaotus -vee väljutamine neerude kaudu. Külma toimet soodustab halb toitumine, madal kehakaal (alatoitlus), suitsetamine ja alkoholi tarbimine. Külmetusohtu suurendab suur õhuniiskus ja vähene riietus. Külm töökeskkond võib soodustada töötajal pidevat kuiva või märga köha, nohu ja silmade punetust. Need häired võivad esineda, ilma et töötaja oleks end külmetanud. Kui sellised sümptomid on pidevad ja hakkavad töötegemist häirima, siis võib tegemist olla külmaallergiaga. Kuigi võib algselt tekkida vaid kroonilise köha sündroom, võib külmades tingimustes aastaid töötades töötajal välja kujuneda bronhiaalastma, mille vallandab jahe ja niiske õhk. Ägeda hingamispuudulikkuse ennetamiseks peab töötaja vältima külma ja niisket töökeskkonda. Kuuma ja külma vaheldumist esineb kokkade, kondiitrite ja köögitööliste töös palju. Kuuma ja higise nahaga tuleb tööpäeva jooksul mitmeid kordi liikuda köögist külmruumi ja tagasi, mistõttu võivad ägeneda eelkõige kroonilised põletikud. Töötajal võib tekkida nohu, hambaigemete põletik, bronhiit või kopsupõletik. Juhul kui külmruumis käiakse niiskete kätega või puututakse kokku toortoidu märgade pindadega, võib tekkida kätel nahapõletik e ekseem. Juhul kui organism reageerib külmale kui allergeenile, tekib nahasügelus ja nahalööve. Niiskus Töötingimused, kus veega kokkuuutes tuleb kasutada pidevalt kummikindaid, võivad soodustada kätel nahapõletikke. Veekindlate jalanõude pidev kandmine võib põhjustada nahaseenhaiguste teket. Niisketes tingimustes võivad süveneda liigestepõletikud. Töö märgades tingimustes nõuab vastavat tööriietust, veekindlat põlle, libisemisvastaseid ja veekindlaid jalanõusid. (Pilt 4)

Pilt 4. Abiruum: nõudepesuruum - kesksel kohal on nõudepesumasin, kohtventilatsioon ja restiga valamu. (fotod: M. Parts).

7

Tuuletõmbus (õhu liikumise kiirus on normidest suurem) soodustab keha ebaühtlast jahtumist. Kui ettevõttes on uksed-aknad avatud, siis töötaja, kelle töökoht asub tuuletõmbe käes või peab liikuma tuuletõmbega ruumides, võib haigestuda külmetushaigustesse (nina-, kurgu- ja kopsupõletikulised haigused, põskkoopa põletikud). Samuti võivad tuuletõmbuses ägeneda viirushaigused (herpes, gripp, paragripp) ning luu-, lihas- ja liigessüsteemi hädad (õla- või küünarliigeste, põlveliigeste, selgroolülide ja -diskide põletikulised kahjustused). Tuuletõmbus soodustab närvijuurte põletikke - nimme-ristluu radikuliiti või ka roietevaheliste närvide põletikku. Tuuletõmbuse tagajärjel jahtub keha ebaühtlaselt, mistõttu väljendub põletik ja lihasvalud enam sellel kehapoolel, kust poolt oli aken või uks avatud. Töötamisel tuuletõmbuses või suure temperatuuride kõikumisega töökeskkonnas, on väga tähtis, et tööle ei tuldaks külmetushaiguse tunnustega - kerge palaviku, kurgu- või lihasvaludega. Tuuletõmbuse vältimine Ettevõttes on vajalik optimaalse ventilatsioonsüsteemi väljaehitamine ja tagada selle regulaarne kontroll. Tööruumide õhutamisel kasutada vaid ühepoolset ukse või akna avamist.. Töötajatel peab olema seljas vastavalt töökeskkonna temperatuurile sobiv riietus. Õhu temperatuuri, suhtelise niiskuse ja liikumiskiiruse lubatavad väärtused töökohtadel on äratoodud vastavalt tervisekaitsenormidele ja- eeskirjadele, SM 28. detsembri 1995. a. määrusega nr. 66 (tabel 2). Tabel 2. Õhu temperatuuri, suhtelise niiskuse ja liikumiskiiruse nõuded töökohtadel (TKNE-5/1995)

Aasta- aeg

Tööde kategooria

Temperatuur, °C Suhteline

niiskus, % Õhu liikumiskiirus,

m/s lubatud

opti

maa

lne

ülemine piir

töökohtadel

alumine piir

töökohtadel

opti

maa

lne lubatud

alalistel ja mittealalis

tel töö-kohtadel op

tim

aaln

e,

mit

te ü

le lubatud

alalistel ja mittealalistel töökohtadel

ala- listel

mitte- ala- listel

ala- listel

mitte-ala-listel

Külm Kerge Ia 20-24 25 26 19 18 40-60 70 0,1 mitte üle

0,1

Külm Kerge Ib 19-23 24 25 18 17 40-60 70 0,1 mitte üle

0,2

Külm Keskmise raskusega

IIa 17-20 23 24 16 15 40-60 70 0,2

mitte üle 0,3

Külm Keskmise raskusega

IIb 16-19 21 23 15 13 40-60 70 0,2

mitte üle 0,4

Külm Raske III

15-18 19 20 13 12 40-60 70 0,3 mitte üle

0,5

Soe Kerge Ia 23-25 26 28 21 20 40-60 55, t 28°C 0,1 0,1-0,2

Soe Kerge Ib 22-24 25 27 20 19 40-60 60, t 27°C 0,2 0,1-0,3

Soe Keskmise raskusega

IIa 21-23 24 26 18 17 40-60 65, t 26°C 0,3 0,2-0,4

Soe Keskmise raskusega

IIb 20-22 23 25 16 15 40-60 70, t 25°C 0,3 0,2-0,5

Soe Raske III

18-20 22 24 15 13 40-60 75, t 24°C

ja madalam

0,4 0,2-0,6

8

Mikrokliima näitajate optimaalsed väärtused kehtivad kogu tööruumis, olenemata sellest, kas töötaja töötab seal alaliselt või mittealaliselt. Mikrokliima optimaalsed väärtused kerge töö puhul ei tohi ruumi sisepindade (seinad, põrand, lagi, aknad), töökohtade piirdekontsruktsioonide või seadmete (ekraanid jm.) ja mistahes välispinna keskmine temperatuur erineda rohkem kui 6°C võrra õhutemperatuuri optimaalsest piirist. Keskmise raskusega ja raskete tööde korral see erinevus ei tohiks ületada 8°C optimaalset õhutemperatuuri. Külmal aastaajal tuleb rakendama abinõusid töökohtade kaitseks klaasitud aknapindadest kiirguva külma eest, soojal aastaajal aga otsese päikesekiirguse eest.

Soovitatav mikrokliima toiduainetetööstuses

• Soovitav on, et igal töötajal oleks võimalus jälgida tööruumi temperatuuri. • Tööruumides peavad paiknema piisavad ventilatsioonisüsteemid. • Optimaalne temperatuur sisetingimustes talveperioodil keskmise raskusega tööde puhul on 16-

19 °C ja suveperioodil 20-22 °C. • Vältida tuleb tuuletõmbusi. Tuuletõmbused tekitavad ebamugavust, kui õhu liikumise kiirus

ületab 0,4 m/s. • Vältida tuleb väga niisket ja väga kuiva õhku. Normaalne õhu niiskus on 30-70%. • Liigkuum ja niiske õhk ärritab silmade ja hingamisteede limaskesti ning suurendab

südamehäireid, põhjustades samuti masinate seadmete häireid. • Soovitav on vältida kuumi ja külmi kiirgavaid pindu. • Soovitav on vältida väga külma ja väga sooja sisekliimat (pilt 5).

Pilt 5. Köök: pliidi kohal on ventilatsiooniseade. Ruumis on üldvalgustus. Põrandal on jalgade väsimust leevendav ja libisemisohtu vähendavad matid. Töötajal on seljas mugavad tööriided ja ergonoomilised jalatsid (foto: M. Parts).

Soojuskiirgus Soojuskiirgus on kehade poolt kiiratav, temperatuurist sõltuv elektromagnetkiirgus. Kuumadelt kehadelt eralduv soojus sisaldab infrapunast kiirgust. Köökides töötavatelt masinatelt, tulistelt pliitidelt ja kuumadelt toiduainetelt kiirguv soojus suurendab higistamise efekti ja kurnab seega organismi vee- ja mineraalide ainevahetust. Kokkadel ja köögitöölistel tuleb rohkem juua mineraalvett, toituda korrapäraselt ja tarbida vitamiine. Infrapunane kiirgus soodustab silmakae teket. Aastaid köögis töötanud inimene peab silmade funktsionaalset seisundit regulaarselt kontrollima.

9

Valgustatus

Tööpaiga valgustatust e. valgustustihedust mõõdetakse luksides (lx). Valgustugevust saab mõõta nii loomuliku kui kunstvalguse tingimustes, võttes arvesse üld- ja lokaalset valgustatust. Töötajatele avaldab ebapiisav valgustatus otsest toimet nägemisorganile, põhjustades väsimust, silmade kipitust ja nägemise halvenemist. Valgustuse tingimused ei tohi töötajale tekitada sundasendeid ega füüsilist ülekoormust. Toidutootmisruumides on soovitatav üldvalgustatus 300-500 lx, toiduainete eritöötlemisruumides ja köögis 500 lx. Laoruumis ja koridorides on soovitatav üldvalgustus vähemalt 150 lx. Täpsemate tööde puhul tuleb kasutada kohtvalgustit valgustustugevusega kuni 750-1000 lx (EVS-EN 12464-1:2003, 5, 2). Halva valgustatuse puhul peab töötaja sellest informeerima töökeskkonnavolinikku või tööandjat. Tööandja poolt tehakse tööruumides loomuliku ja kunstliku valgustuse mõõtmised ning tagab optimaalsed töötingimused. Kõige vähem silmi väsitavad on hõõglambid, seejärel luminofoor- ja halogeenlambid. Ei soovitata korraga kasutada erineva lainepikkuse ja võnkesagedusega valgusallikaid - luminofoore ja hõõglampe või halogeen- ja hõõglampe. Kui töötajate tervisekontrolli käigus avastatakse, et töötajal on antud ametis nägemine halvenenud, siis tuleb tööandajal prillid kompenseerida.

Tolm

Ebapiisava ventilatsiooni tingimustes võivad köögiviljade puhastamisel või jahutoodete valmistamisel eraldunud tolmuosakesed sattuda töötaja silma limaskestale ja hingamisteedesse. Tolmu ärritava mõju tõttu võib tekkida silmade sügelus, pisaratevool ja laugude punetus. Suuremate tolmuosakeste puhul on võimalik see silmadest välja loputada. Kui silmade sügelus jääb püsima ja lähemalt uurides ise ei näe sinna sattunud osakesi, siis on tarvis pöörduda silmaarsti poole. Kui tolmuosakesi silmast ei eemaldata, siis tekib silma sidekesta või ka sarvkesta armistumine ja seetõttu inimese nägemisteravus väheneb. Selline armistumisprotsess võtab teinekord aega 3-6 kuud. Ärritusnähud silmades küll aja jooksul kaovad, kuid nägemine halveneb. Hilisemad silma sarvkestal teostavad taastusoperatsioonid ei pruugi silmanägemist tagasi anda. Hingamisteedesse sattudes põhjustavad tolmuosakesed väikeste kopsuosade – alveoolide põletikku. Mida väiksemad on tolmuosakesed, seda sügavamale hingamisteedesse nad jõuavad. Kui põletik tekib nii bronhides, bronhioolides kui ka kopsualveoolides, siis kutsutakse seda haigust kopsutolmustuseks e. pneumokonioosiks. Haiguse sümptomid tekivad umbes 10–15 aasta jooksul tolmuses töökeskkonnas töötamisel. Esialgu kaebused puuduvad. Töötajal võib esineda lihtsalt köha, hiljem tekib füüsilisel pingutusel hingeldus ja valud rindkeres, süveneb nõrkus ja väsimus. Kopsudes kujunenud põletikuline protsess põhjustab kopsukoe tihenemist. Armistumine on pöördumatu. Kui töötaja on allergiline erinevatele taimsetele tolmukomponentidele nagu pähklitolm, seemned, jahu või maitseained, siis on tegemist allergilist tüüpi hingamisteede haigustega.

Allergiline bronhiit

Tööl viibides kokkupuude ärritava tolmuga võib töötajal põhjustada pidevat köha koos rögaeritusega. Kui väljaspool tööruume kokkupuudet allergeenidega ei ole, siis hingamishäired ja köha kaovad.

Allergiline alveoliit Allergeen töökeskkonna õhus põhjustab kopsualveoolides põletikulist protsessi, millest võib hiljem olla haaratud ka kopsukude, mis aastate jooksul tiheneb.

10

Äge staadium algab peale haigust põhjustava allergeeniga kokkupuutumist umbes 4-12 tunni pärast. Töötaja kehatemperatuur tõuseb +38…+390 C, tekib vappekülm, pea– ja lihasvalu. Enne nimetatud sümptoome esineb töötajal väsimus, isutus ja iiveldus. Tekib hootine köha koos röga eritusega. Esineb hingeldus ja õhupuudus. Võib tekkida nohu. Haigus meenutab esialgu grippi või ägedat kopsupõletikku. Kroonilise vormi puhul tekivad kaebused pika tööstaažiga töötajatel. Haigusnähud tasapisi süvenevad: tekib kuiv köha, palavik +37,2…+37,50 C, peavalu, isutus, lihasvalud, kaalukaotus ja füüsilisel pingutusel hingeldus. Kopsukude on armistunud. Iseloomulik on huulte värvuse muutus. Sinaka värvuse põhjuseks on kopsufunktsiooni halvenemisest tingitud hapnikusiduvuse langus veres. Kopsukoe tihenemise tõttu tekivad ka südame-veresoonkonna häired: hapniku puuduse tõttu süvenevad valud südame piirkonnas, kõrgeneb vererõhk. Bronhiaalastma Haigus avaldub õhupuudushoogude ja köhana. See on kiiret tüüpi allergiline reaktsioon. Kui kontakt allergeeniga kaua aega püsib, võib haigus süveneda bronhiaalastmaks. Taimse päritoluga tolmu sissehingamisel võib tekkida tugev õhupuudus juba poole tunni möödudes (võib tekkida ka kiiremini). Hingamisteede reaktsioon allergeensele tolmule on tingitud bronhide seintes olevate silelihaste kokkutõmbumisest, mille tõttu bronhide valendik aheneb või isegi sulgub. Inimene saab sisse hingata, aga ka väljahingamine on takistatud. Kõrvalseisev inimene võib kuulda haige hingamisel tekkivaid vilinaid ja kiuneid. Sellise reaktsiooni puhul peab koheselt töötaja saama arstiabi, muidu võib ta lämbuda. Tervisekahjustuste vältimine Töökohad, kus tekib palju taimset või loomset tolmu, peavad olema varustatud kohtäratõmbega, et tolm ei satuks töökeskkonda. Kui ei ole võimalik täielikult vältida tolmuosakeste sattumist õhku, peab töötaja kandma spetsiaalse filtriga respiraatorit või spetsiaalset tolmumaski, mis peab kinni üliväikesed tolmuosakesed (P3-filter). Töötajal peab olema seljas tihedast riidest kaitseriietus, et peentolm ei satuks mujale kehapinnale. Tööpäeva lõpus peab ruumis kõik pinnad, kuhu on langenud tolmu, ära puhastama. On olemas spetsiaalsed tolmuimejad. Nende puudumisel peab kasutama niisket lappi, vältimaks tööruumis kergete tolmuosakeste töökeskkonda lendumist erinevatelt pindadelt. Tuleb regulaarselt jälgida tööruumide õhukvaliteeti ning tagada korralik üld- ja lokaalne ventilatsioon. Samuti on vajalik selle regulaarse kontroll ja hooldus. Tuleb pöörata tähelepanu masinate puhastamisele, et ei tekiks plahvatusohtu.

Müra

Seoses tööstusharude mehhaniseerimisega on suuremate ettevõtete tööruumides kõrge müratase ning töötajail pole võimalik omavahel suhelda. Müratase on seda suurem, mida enam on paigutatud liinile masinaid. Kuid see võib olla kõrgem ka aegunud tehnika kasutamisest. Müratugevust mõõdetakse detsibellides (dB). Inimkõrvale on ebasoodne pidev müratugevus alates 60 dB(A), kuid keskendumist nõudva töö korral juba alates 50 dB(A). Töötajale mõjuva müra ekspositsioonitase 8-tunnise tööpäeva korral ei tohi ületada 85 dB(A). Selle määramisel ei arvestata kuulmiskaitsevahendi kandmist.

Müra võib olla oma iseloomult tonaalne pidev, impulsiivne või hektiline. Samuti mõõdetakse madal- (kuni 350 Hz), kesk- (350–800 Hz) ja kõrgsageduslikku (üle 800 Hz) müra. Millisel määral müra seintelt ja konstruktsioonidelt tagasi peegeldub, avaldub ka selle tugevus ja tonaalsus. Kõige kahjulikumaks töötaja tervisele on kõrgsageduslik ja impulsiivmüra. Müra avaldab inimesele otsest ja kaudset toimet. Kindlate masinate poolt tekitatava müratugevuse mõõtmist organiseerib tööandja. Müra otsene toime on kuulmiselundile – ülepiirilise müra tagajärjel tekib kuulmisteravuse langus. Kuulmisteravus võib hakata alanema mürarikkas töökeskkonnas juba 3-6 aastase töötamise järel.

11

Esialgu langeb kuulmisteravus aeglaselt, mistõttu töötaja esialgu ei märkagi kuulmise halvenemist. Esmased kaebused on kõrvade kohisemine ja vilin kõrvades tööpäeva lõpus, tekivad tasakaaluhäired. Esialgu nõrgeneb kuulmine kõrgete toonide osas. Sellist kahjustust saab kontrollida sosinkõnega. Lausudes sosinal 6 m kaugusel madalsageduslikke (66, 33) ja kõrgsageduslikke arvsõnu (55, 15) kuuldakse mürakahjustuse puhul kõrgsageduslikke arvsõnu tunduvalt halvemini. Intensiivse ja kestva müraga töökeskkonnas võib 15-20 aasta jooksul tekkida tunduv kuulmislangus. Kui vaegkuulmine on juba tekkinud, siis on see püsiv ja pöördumatu.

Müra kaudne/ üdine toime avaldab mõju eeskätt inimese närvisüsteemile ja selle kaudu kogu organismile. Kestev müra kurnab närvirakke, mistõttu aeglustuvad inimese psüühilised protsessid (nt. mõtlemine, reageerimisvõime, tähelepanu), suureneb tööõnnetuste tekkimise risk. Töötaja muutub tujutuks ja kiiresti ärrituvaks, tekivad peavalud, halveneb mälu. Töötaja töövõime ja tööviljakus langeb.

Pidevas mürakeskkonnas töötamine soodustab veresoonte ateroskleroosi ja kõrgvererõhutõve teket. Mürastressi tingimustes tõuseb veres kolesterooli osakaal, mis ladestub veresoonte seintesse, põhjustades nende tihenemist - tekivad lubinaastukesed. Müra toimel tekivad organismis väikeste veresoonte spasmid, mis viivad organite verevarustuse häireteni. Kõigepealt kahjustub südame-, seejärel aju ja teiste elutähtsate organite vereringe. Mürastressi tagajärjel ilmnevad südametegevuse, mao-limaskesta häired (haavandid), suureneb tooniline lihaspinge. Müra põhjustab organismi ainevahetuse häireid.. Suureneb vererõhk, mis võib põhjustada kohinat kõrvus. Lõpuks võivad veresooned umbuda või kõrge vererõhu korral rebeneda. Peamisteks sümptomiteks on iseloomulik valu vasakus õlas või terves käes, vahel õhupuudustunne ja hingelduse tekkimine. Müra vältimine

Tööandja peab rakendama abinõusid, et füüsikalistest ohuteguritest sh mürast tulenevat terviseriski vältida või viia see võimalikult madalale tasemele.

Kui on võimalik, siis tuleb toidutöötlemisel kasutada masinaid, mille müra oleks madalam kui 85 dB. Soovitatav on kasutada mürasummutavaid barjääre - tööruumis eraldatakse mürarikkad töökohad helikindlate materjalide abil. Müraallika alla on võimalik asetada helisummutavad alused.

Töötaja saab ennast kaitsta müra eest mürakaitsevahenditega (kõrvatropid, kõrvaklapid). Kuulmiskaitsevahend tuleb valida vastavalt mürasagedusele ja töötaja individuaalsele eripärale. Tänapäeval on olemas mürakaitsevahendid nii madal-, kesk- ja kõrgsagedusliku kui ka impulss- ja toonmüra kaitseks. Oluline on, et igale töötajale antakse just temale sobiv mürakaitsevahend. Teiste töötajate mürakaitsevahendit ei kasutata. See kehtib nii kõrvaklappide kui kõrvatroppide kohta. Mürakaitsevahendid peavad olema mugavad. Harjumatu isikukaitsevahendiga on alati ebamugavam tööd teha ja inimene väsib rutem. Need ei tohi takistada ega halvendada töötegemist. Eelkõige tuleks kasutada kõrvatroppe. Nad suruvad tihedalt kinni kuulmekäigu ja ei tekita kõrvalesta higistamist. Juhul kui kõrvaklappe alati ei kasutata, siis tuleb neid hoida kindlas kohas nt. riietusruumis oma kapis. Mürarohkes keskkonnas kaitsevahend amortiseerub ja aparaadi mürakaitsevõime langeb. Mürakeskkonnas ei ole soovitav töötada mitu tundi järjest ilma pausideta. Müra kaitseks on tähtsal kohal müravaba aeg. Näiteks: iga 1–2 tunni järel 10–15 minutit tuleb pidada mürapausi. Vastavalt määrusele nr. lubatud tööaja pikkus väheneb proportsionaalselt müratasemega (tabel 3). Tabel 3. Eri müratasemetele vastav müras viibimise maksimaalne lubatud aeg (RT I 2002, 15, 83).

Helirõhutase dB (A) Müras viibimise töötundide arv 85 dB 8 t 88 dB 4 t

12

91 dB 2 t 94 dB 1 t 97 dB 0,5 t

100 dB 0,25 t Tööpäeva pikkus ei tohi olla üle normaja. Mürastressi tingimustes südamelihast varustavad veresooned tõmbuvad kokku – südamelihases tekib hapnikuvaegus ja süvenevad isheemilised valud. Samuti ei soovitata töötajatel suitsetada, sest nikotiini tõttu väheneb südame verevarustus veelgi. Töötajal peab olema võimalus mürarikkas töökeskkonnas rohkem puhata või siis kasutada roteerivat töökorraldust. Näiteks: töötaja töötab pool tööaega mürakeskkonnas, pool müravabas keskkonnas. Vastunäidustused Mürarohkes keskkonnas ei sobi töötama isikud, kellel on juba kuulmis- või tasakaaluhäired, kesknärvisüsteemi häired (nt epilepsia), närvipõletikud, psüühilised hädad, südame-veresoonkonna haigused, kõrgvererõhuhaigus, mao- või 12-sõrmiksoole haavandid ägedas faasis.

Vibratsioon

Vibratsioon on tahke keha võnkumine, mida mõõdetakse korrigeeritud kiirenduse ühikuga m/s2. Üldvibratsiooni toime avaldub kogu kehale. Näiteks, kui vibreeriv masin paneb vibreerima aluspinna, kus töötaja seisab ning vibratsioon kandub põrandalt kogu töötaja kehale edasi. Üldvibratsiooni korral vastab korrigeeritud kiirendus standardile ISO 2631-1:1997 ja see on 0,5 m/s2. Kui üldvibratsiooni korrigeeritud kiirendus ületab 8-tunnise tööpäeva jooksul 0,6 m/s2, tuleb kasutusele võtta vibratsiooni mõju vähendavad abinõud. Joonisel 2 on näidatud z-teljelt mõõdetud üldvibratsiooni piirnormid 8-tunnise tööpäeva ja lühemate ajavahemike jooksul (RT I 2002, 15, 83).

Joonis 2. Üldvibratsiooni piirnormid 8-tunnise tööpäeva ja lühemate ajavahemike jooksul.

Kohtvibratsiooni korral vastab see standardile ISO 5349-1:2001. Lokaalse vibratsiooni norm on 2,5 m/s2. Toiduainetetöötleja puutub kokku lokaalse vibratsiooniga näiteks vibreeriva töövahendiga töötamisel. Kui kohtvibratsiooni korrigeeritud kiirendus ületab 2,5 m/s 2, tuleb kasutusele võtta vibratsiooni mõju vähendavad abinõud (RT I 2002, 15, 83).

Kohtvibratsiooni tervisele ohtlik võnkesagedus on 25-150 Hz (kuni 300 Hz) ja üldvibratsiooni puhul 4-8 Hz.

13

Vibratsiooni toime organismile Üldvibratsiooni tagajärjel tekivad järgmised kaebused: pearinglus ja peavalu, kuulmise- ja nägemisteravuse nõrgenemine, koordinatsiooni häired, väljasirutatud käte värisemine. Inimene muutub kergesti ärrituvaks, tekivad unehäired ja kiire väsimine. Vibratsioon kahjustab närvisüsteemi ja väikesi veresooni. Tõukeline vibratsioon kutsub esile ainevahetuse ja siseelundite häired: mao limaskesta põletikku (gastriiti), soolemotoorika häireid ja haavandtõbe. Vibratsioonikeskkonnas ja sundasendis töö põhjustab lülisamba kahjustusi. Lülidevahelised diskid lamenevad, mistõttu väheneb nimmepiirkonna lülisamba paindlikkus. Lülisamba struktuursete muutuste tulemusena pitsuvad närvijuured, mis viib omakorda valude tekkimiseni nimme-ristluu piirkonnas. Vibratsioonikeskkonnas töötanud meestel on täheldatud suguvõimetust.

Vibratsiooni kahjulikku mõju organismile võimendab füüsiline koormus, sundasendis töötamine, madal temperatuur, müra ja niiskus. Vibratsiooni mõju sõltub ka töötaja kehaehitusest, vanusest, soost ja terviseseisundist. Noorele inimesele avaldab vibratsioon suuremat mõju kui vanematele, seetõttu ei ole soovitav vibratsioonitingimustes töötada alla 20 aastastel isikutel.

Vibratsioonist tingitud kutsehaigust nimetatakse vibratsioontõveks. Pidevas kokkupuutes vibratsiooniga, võib töötajal tekkida juba vibratsiooni kahjustused 5–10 aastaga. Enamasti tekib vibratsioontõbi pika tööstaaži (20 aastat ja enam) puhul. Lokaalse vibratsiooni tagajärjel tekib kätes väikeste veresoonte spasm, mistõttu käed jahtuvad kiiresti ja muutuvad aeg-ajalt valgeks. Verevarustus halveneb. Seda saab kontrollida, kui asetada käed külma vette. Juhul kui sõrmed lähevad valgeks, räägitakse „valge sõrme” fenomenist. Samuti väheneb kätes valu- ja vibratsiooni tundlikkus. Esialgu kaebavad töötajad käte tuimuse üle. Kätes tekib “suremistunne” või “sipelgate jooksmise” tunne. Peale tööpäeva lõppu tekib väikestes liigestes ning käelihastes valu. Haiguse süvenedes tekivad öised kätevalud. Käelihaste kõhetumisest väheneb lihasjõud, kujunevad luude ja liigeste deformatsioonid.

Vibratsiooni vältimine Vibratsioonikahjustusi on võimalik vältida isikukaitsevahendite kasutamisega või tuleb muuta töökorraldust. Käsiinstrumentide vibratsiooni saab vähendada vedrustuse ja kummist amortisaatorite abil, mis monteeritakse tööriista korpuse ja käepideme vahele. Vibratsiooniga ei ole soovitav kokku puutuda kauem kui 2/3 tööajast. Pidev kontakt vibratsiooniga ei tohiks olla rohkem kui 20 minutit. Vibratsiooni korral on keelatud ületunnitöö. Lokaalse vibratsiooni vältimiseks on olemas spetsiaalsed kaitsekindad, millega on aga mõningaid tööoperatsioone võimatu teostada. Sel juhul, kui töötaja kaitsekindaid kasutada ei saa, siis on tal soovitav teha igas tunnis paar 5-10-minutilist puhkepausi. Töötajal on soovitav teha kätele enesemassaaži, võimlemisharjutusi ja peale tööpäeva lõppu sooje ravivanne (männiokka, meresoola või ravimtaimedega). Vibratsioonikahjustuste vältimiseks ei ole soovitav töötada üle normtööaja. Vibratsioonikahjustust aitab ära hoida töötajate roteerimine ettevõttes – töö erinevatel töökohtadel. Töötajal võimaldatakse teha ka neid tööoperatsioone, kus ei kaasne vibratsiooni. Tööpäeva jooksul tuleb teha iga 1-2 tunni järel puhkepause. Puhkepauside ajal ei ole soovitav olla müra- ja vibratsiooni keskkonnas. Tuleb teha käte, jalgade ja kere sirutus- ja painutus-liigutusi. Lisaks võimlemisele soovitatakse käte ja jalgade soojaveevanne (veetemperatuur 40-50oC, kestusega 15 min.). Samuti peaksid vibratsiooniga kokkupuutuvad inimesed tarvitama kompleksvitamiine (C-, P-, PP-, B-vitamiinid). Külmal aastaajal on soovitav pauside ajal viibida soojas ruumis. Samuti peab tööriietus vastama aastaajale.

Oluline on regulaarne meditsiiniline tervisekontroll, et varakult avastada vibratsioonist tingitud tervisehäired ning anda õigeaegset ravi või muuta tööspetsiifikat.

14

Vibratsiooniga kokkupuutes ei soovitata töötada alla 20-aastastel noortel. Vibratsiooniga seotud tööle ei tohiks asuda inimene, kes põeb närvisüsteemi haigusi, kõrgvererõhutõbe, luu-liiges- või lihashaigusi. Füsioloogilised ohutegurid Füsioloogilised ohutegurid on füüsilise töö raskus, korduvliigutused, sundasendid, sundliigutused ning muud samalaadsed tegurid, mis põhjustavad üleväsimust ning võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni. Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded kehtestab sotsiaalminister oma määrusega (RT I 1999, 60, 616, RT I 2007, 3, 11).

Sundasendid, sundliigutused ja füüsiline ülekoormus

Toiduainete töötlemisel on suur osa tööajast tegemist sundasendite ja sundliigutustega, mis koormab skeletilihaseid, liigeseid ja luustikku. Halb mikrokliima tootmisruumides süvendab sundasendist ja sundliigutustest põhjustatud liigeste, lihaste ja luude kahjustusi.

Keskmise raskusega füüsilise töö puhul (II b) kaasneb mõõdukas füüsiline pingutus - energiakulu 840-1050 kJ/h - tööd tehakse seistes, sundasendites, vaheldumisi käimisega. Raske füüsilise töö korral (III) ületab energiakulu 1050 kJ/h – töö on seotud pideva liikumisega ja üle 10 kg raskuste kandmisega.

Toiduainetetöötlejad peavad tegema rasket füüsilist tööd - seisma tunde laua taga, liha, puu- ja juurvilja lõigates, pähkleid purustades või linnu-looma lihakehi puhastades. Toidukäitleja peab pidevalt kokku puutuma terava tööriista või ohtliku masinaga. Seepärast on toiduainetetöötlejad enam ohustatud nii tööõnnetustest kui ka luu-lihas- ja liigessüsteemi kahjustusest ja seda enam käte-õlavöötme või alaselja piirkonnas (joonis 3).

Joonis 3. Seisev töö, sundasendid ja sundliigutused. Töötasapind peab olema õigel kõrgusel. Seisvast tööst põhjustatud tervisekaebused (7, 8)• valud ja turse jalgadel • veenikomud • alaselja valu • tendiniit • varikoossed veenid • tallavõlvi muutused (lampjalgsus)

• plantaarfastsiit • liikumishäired • puusa- ja põlveliigeste artriit • kaela ja õlgade kangustunne • probleemid rasedusel

15

• vererõhu tõus • südame-vereringe häired Sundasenditest ja korduvliigutustest põhjustatud kutsehaigust nimetatakse ülekoormushaiguseks. Sagedasemad sümptomid ülekoormushaiguse korral on:

• kaela-, õla-, seljalihaste valud; • pingepeavalu; • käte ja jalgade tuimus ja suremistunne, “sipelgate jooksmine” sõrmedes ja jalataldadel; • kaela-, rinna-, nimme-ristluupiirkonna radikuliit; • selgroolülide ja diskide krooniline põletik (spondüliit, spondüloartroos); • selgroo deformatsioon; • kõõlustupe ja lihastevahelise limapauna põletik.

Pidev töö jalgadel põhjustab nii jalaveenide, -liigeste kui ka -lihaste kahjustusi. Tekivad jalgade verevarustuse häired. Pidev ülakeha pööramine ning raskuste tõstmine koormab selgroo kaela-, rinna- ja nimmepiirkonda, mistõttu töötajatel on tihti nendes piirkondades krooniline valusündroom. Radikuliidi väljakujunemist süvendab jahe temperatuur, tuuletõmbus ja temperatuuride kõikumine töökeskkonnas. Peamised tervisehäired Karpaalkanalisündroom See on randmeliigese kõõlusmanseti põletik, mis tekib töötajail, kes peavad palju labakäte ja sõrmedega korduvliigutusi tegema. Sel juhul on sõrmelihaseid varustavad närvid tugeva pinge all ja muutuvad põletikuliseks. Tursest saab haaratud ka randmeliigest ümbritsev kõõlusmansett. Sõrmede tundlikkus kaob I, II, III sõrmel, süveneb „suremistunne” labakäes ja sõrmede liigutamine on tugevalt valulik. Töötaja ei jõua rusikat enam tugevalt kokku pigistada. Kui käte funktsioon on hakanud tugevalt langema, on soovitatav kirurgiline sekkumine. Õlaliigeses tekib korduvliigutustest liigest ümbritsevate kudede ja limapauna põletik. Töötajal on käe tõstmisel õla kõrgusele õlaliigese piirkond valulik. Iseloomulik on, et käsivarre kõrgemates asendites õlaliigese valu kaob. Põhjuseks on ülekoormusest tingitud kudede hapniku transpordihäired. Lihastesse hakkavad kogunema kahjulikud jääkproduktid, mis kutsuvad esile kiire väsimustunde. Kujuneb õlaliigest ümbritsevate kudede põletik ja turse ning süveneb valusündroom. Õlavöötme lihaste suurest ülepingest võivad muutuda tuimaks ja valulikuks kaela-õlalihased. Õlaliigese artroos Ülekoormatud liigeses kokkupuutuvad liigespinnad (kõhred) muutuvad krobeliseks. Seetõttu tekib liigestes suurem hõõrdumine ja produtseeritakse vähem liigesvedelikku (ehk liigeseõli). Tekib turse ja valu. Kui põletik muutub krooniliseks, võib väheneda liigeses kokkupuutuvate liigespindade liikuvus. Kui liigespõletik haarab liigest ümbritsevad koed, siis avaldab see omakorda survet õlanärvipõimikule. Liigese liikuvus väheneb tunduvalt, käe liigutamisel on kuulda krudinat. Iseloomulik on õla-, õlavarre- ja küünarvarrelihaste kiire väsimine, valu ning nõrkus. Lihas muutub tihkeks ja kõvaks ning on pinges. Toimub lihaste kõhetumine. Küünar- ja randmeliigese põletik võib tekkida mõlemal käel, kuid on enam väljendunud töökäel. Liigeskahjustused on pöördumatud kui ei saada õigeaegset ravi. Nimmeradikuliit e närvijuurepõletik Kahjustuse kulgu soodustab selgroolülide vaheliste diskide lamenemine, mistõttu selgroolülid vajuvad tihedamini kokku ja närvijuured pitsuvad. Inimene tunneb selles piirkonnas valu. Mida rohkem närvijuured kokku on surutud, seda suurem on valu ja piiratumad on liigutused. Nt. nimmepiirkonna lülide muutustest võib tekkida jalalihaste nõrkus, tundetus või ka krambid varvastes. Väga tugevate närvijuurte pitsumiste puhul kasutatakse kirurgilist ravi.

16

Spondüloos Iseloomulik on selgroolülide deformeerumine ning lülisammas on muutunud lülidevaheliste diskide põletikest jäigaks. Seda seisundit kutsutakse spondüloosiks. Diskiprolaps Selgroodiskide väljavõlvumine seljaajukanalisse. Iseloomulik on järsk ülitugev valu seljas peale rasket füüsilist pingutust vales ergonoomilises asendis (nt kaldes ette-kõrvale). Tekivad lihaste funktsioonihäired kuni halvatuseni. Näiteks, kui diskiprolaps on tekkinud selgroo nimmeosas, võib tekkida jalgade nõrkus kuni halvatuseni. Rinnaosa lülisambavigastus põhjustab tugevat seljavalu, inimene ei saa olla püsti asendis – seljalihased on väga nõrgad. Diskiprolaps kaelaosas annab tugeva valu õlavöötme ja käte lihaste piirkonda, tekib lihasnõrkus ja -halvatus. Sõltuvalt kahjustuse raskuse ulatusest valitakse haiguse ravi. Raske kahjustuse puhul on näidustatud operatiivne ravi. Põlve- ja hüppeliigese põletikud Tööst sundasendis (põlvedel) või hüppeliigese ülekoormusel tekib liigeses valu ja turse. Ägeda põletiku puhul liigese liikuvus piiratud. Veenilaiendid Pikaajalisest püstiasendis töötamisest veeniklapid ei tööta enam korralikult, veri valgub jalgadesse ja jalaveenid laienevad. Veenilaiendite teket aitab vältida jalgade võimlemisharjutused ja peale tööd jalgade hoidmine südametasapinnast kõrgemal. See tagab vereringe taasumise jalgades. Tuleks kanda ortopeedilisi jalanõusid, tugisukki või liibuvaid retuuse. Need soodustavad jalgadest vere tagasivoolu. Sundasendist, sundliigutustest ja ülekoormusest tingitud tervisekahjustuste vältimine

Kui on võimalik, tuleb reguleerida töötasapind õigeks vastavalt töölaadile ja töötaja kasvule. Teisaldatavad materjalid on soovitav asetada hüdraulilistele alustele, vältimaks raskuste tõstmisel kummargil asendit. Vältida töötamise ajal liigseid liigutusi ja kehapöördeid.

Füüsilises ülepinges lihaseid tuleb lasta taastuda muutes tööliigutusi. Ühtki tööasendit ega liigutust ei ole soovitav kasutada pikaajaliselt. Vaheldus saavutatakse erinevate tööoperatsioonide teostamisega või siis seismise, istumise ja käimise vaheldumisega. Samu tööoperatsioone võiks teha erinevate tööliigutustega. See võimaldab lihaste koormust ühtlustada. Töötaja ei peaks töötama maksimaalse kiirusega, vajalik valida endale sobiv töötempo. Kui töötajal on pidev monotoonne töö või sundrütm, siis tekib kiiresti väsimus, langeb lihaste jõudlus ja kujunevad närvisüsteemi häired. Sundasendites ja sundliigutustega tööde puhul ei tohiks töötada üle tööajanormi.

Puhkepausid. Soovitav oleks sagedamini lühemaid pause teha kui harva pikemaid pause. Seega tuleks iga 1-2 töötunni jooksul vähemalt 15 minutit puhata. Lisaks lõunavaheajale tuleks päeva jooksul teha 5-6 puhkepausi. Õige oleks, kui töötaja saab puhata siis, kui ta tunneb selleks vajadust. Pikad puhkepausid on vajalikud siis, kui töötatakse külmades ja niisketes tingimustes. Tuleb kõndida, selga sirutada ja teha lõõgastusharjutusi. Selgroo õige asendi taastamiseks oleks kasulik, kui töötaja saaks puhkepausi ajal olla lühikest aega lamavas asendis. Sel ajal tuleb keha tugevalt välja sirutada – see aitab selgroolülidel ja diskidel uuesti oma asendisse tagasi minna. Puhkepausi ajal tuleb töötajal võimaluse piires teha iseendale käte- ja jalgade massaaži. Puhkepauside ajal ei ole suitsetamine soovitav. Nikotiinil on võime ahendada väikesi veresooni. Seoses sellega süveneb juba niigi tööõlepingest tingitud hapnikuvaegus organismis, ka südames tekib hapnikuvaegus ning tõuseb vererõhk. Nikotiin süvendab teiste töökeskkonna ohutegurite toimet, mistõttu kutsehaigus kujuneb välja kiiremini. Miks on võimlemine kasulik?

17

Võimlemine soodustab pinges olevate lihaste lõõgastumist, parandab väsinud lihastes vereringet ning saab tööks vajalikku energiat – hapnikku. Suureneb ka organismi soojaproduktsioon, mis on oluline külmas ja niisketes tingimustes töötamisel tervisekahjustuste vältimiseks. Korrapärane võimlemine aitab ära hoida luu-lihas-liigeskahjustusi Miks on massaaž oluline? Puhkepauside ajal võiks töötaja teha endale käte ja jalgade massaaži. See parandab enesetunnet; langetab lihaste pinget; parandab lihastes verevarustust, mis omakorda vähendab lihastes valu; taastab energiavarusid. Massaaž tõstab lihaste töövõimet. Kanged lihased muutuvad massaaži järel pehmeks. Näiteks taastab 5–minutiline massaaž väsinud lihaste töövõimet paremini, kui 15- minutiline passiivne (tegevusetu) puhkus. Massaaži toimel paraneb ka organismi ainevahetus. suureneb töötaja tootlikkus ja töökvaliteet. Füüsilist tööd tegevatel töötajatel on võimaluse korral soovitatav käia vähemalt 2 korda aastas massaaži ravikuuridel. Üks ravikuur sisaldab endas 10 massaažikorda. Ravi Soovitatav on enne tööpäeva ja peale tööd määrida haigele-valutavale lihasele spetsiaalseid kreeme, salve või geele, nt spordikreem, fastumgeel, voltarenkreem, indometatsiinsalv, ussimürki sisaldav viprosal jms. Kui valutavad seljalihased, siis kindlasti määrida kreemi/salvi ka selgroo piirkonda – et see imenduks läbi naha närvijuurtele. Liiges-lihasvalusid aitavad leevendada mitmed tablettravimid: aspiriin, ibuprofeen, ortofeen, indometatsiin jms. Tugevad valuvaigistid (diklofenak) on kasutatavad vaid arsti retsepti alusel. NB! Ravimite puhul tuleb olla ettevaatlik! Kui on mingi ravimi vastu esinenud allergiat, siis ei tohi seda tarvitada.

Raskuste käsitsi teisaldamine

Toiduainetetööstuses tuleb sageli ette raskuste käsitsi teisaldamist. 2001. aastal välja antud VV määruse nr. 26 „Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ abil arvutatakse välja raskuste käsitsi teisaldamisel toime töötaja tervisele ja riskitase.

Tervisekahjustuste põhjused raskuste teisaldamisel

• teisaldatav objekt on liiga raske; soovitatav episoodiline kaal - meestel mitte üle 50 kg, naistel 25–30 kg, pidevalt on raskuste teisaldamist lubatud meestel mitte üle 35 kg, naistel 15-20 kg;

• teisaldatav objekt on raskesti käsitletav - suured mõõtmed, ebamäärane kuju, raskusastme asukoht on tsentrist väljas, haardekohtade puudumine;

• objekt on ebastabiilne (nt. noorloom: põrsas) või liikuva sisuga (mingi vedelikuga täidetud mahuti);

• teisaldatav objekt on paigutatud selliselt, et selle käsitsemiseks on vaja keha kallutada/pöörata; • keha asend on vale või toetuspind ebastabiilne; • on vaja teha kauakestvaid ja sagedasi kehalisi pingutusi; • puudub piisav taastumisperiood, • teisaldatakse liiga kõrgelt, madalalt või liiga kaugelt; • tõstmine toimub sundrütmis - töötaja ei saa valida enda jaoks vastavat töötempot. Töökeskkonna tegurid, mis võivad suurendada selja kahjustuse ohtu • raskuste tõstmiseks on ebapiisavalt ruumi; • põrand on ebatasane, libe või astmeline; • töökeskkonna mikrokliima ei ole tööks sobiv; • töökoha valgustus on puudulik. Töötajast endast tulenevad riskitegurid, mis soodustavad selja kahjustust

18

• antud tööks mitteküllaldane lihaste jõudlusvõime; • ebasobiva riietuse ja jalanõude kasutamine; • puudub asjakohane väljaõpe. Töötajale antakse vajalik väljaõpe, et ta saaks tööülesandeid ohutult täita. Õige tõstmise tehnika

1. Võta tugev asend, hoia selg sirge, jalad veidi harkis, mõlemad jalatallad korraga vastu maad;

2. Väldi väga suure raskuse tõstmist, kasuta sel puhul tõstevahendeid või palu abi; 3. Jälgi, et tõstetaval raskusel oleks korralikud haardekohad;

4. Kontrolli, kas tõstmiseks on piisavalt ruumi, kas liikumisteed on vabad; 5. Astu tõstetavale raskusele võimalikult lähedale, jalad veidi harkis. Lasku kükk-asendisse, nii et

jalad põlvest kõverdatud;

6. Haara kätega nii tugevasti kinni, et tõstmise ja kandmise ajal vastu peaks;

7. Suru tõstmise aja jalad sirgeks, selg püsti asendisse, raskus vastu keha;

8. Väldi tõstmise aial keha pööramist, pööra keha jalgadest; 9. Tõmba lõug rinnale ja pinguta kõhulihaseid;

10. Hoidu juhuslikest äärmuslikest tõstetes; 11. Sobiv raskuste tõstmise kõrgus on 70-80 cm ja haardekohtade vaheline kaugus 50–60 cm; 12. Põrand peab olema kindel ja sile.

Mida teha ülekoormuse vähendamiseks?

1. Raskuste käsitsi kandmise teed tuleb võimalikult lühendada. 2. Muuta töökoha tehnilist kujundust või paiknemist. 3. Töötajale muudetakse sobivaks töötasandi vertikaalne ja horisontaalne paigutus, valgustus. 4. Vähendatakse tõsteobjekti kaalu. 5. Töö kergendamiseks võetakse kasutusele tehnilised abivahendid. 6. Käsitsitööd püüda võimalikult palju mehhaniseerida. 7. Piirata liigutusi randmeliigeses, vältida kiiresti korduvaid ühetaolisi liigutusi. 8. Vajalik on töötajate rotatsioon eri töökohtade vahel. 9. Liigutused teha sujuvaks. 10. Töötaja peab saama muuta oma kehaasendit, et vältida sundasendis viibimist. 11. Töötajale tuleb võimaldada puhkepause ja valida õige töötempo. 12. Suure füüsilise koormusega töökohal vahetatakse töötajaid perioodiliselt, et tagada lihaste

taastumist. Kui raskuste käsitsi teisaldamisel terviseriski hinne on suurem kui 10, siis on nõutav enne tööle asumist ja kord kolme aasta jooksul teha luu- ja lihaskonna seisundi kontroll töötervishoiuarsti juures (RTL 2001, 35, 468). Riskitase sõltub individuaalsest teisaldamistehnikast, väljaõppest, töötaja füüsilistest võimetest, vanusest ja tervisehäiretest. Keemilised ohutegurid

Keemilised ohutegurid on ettevõttes käideldavad kemikaaliseaduse (RTI 2003, 23, 144) pt 1, § 5 lõikes 1 määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid (RT I 1999, 60, 616, RT I 2007, 3, 11).

Lisaks puu- ja juurvilja essentsainete ja toidulisandite kasutamisele peab toiduainetetööstuse töötaja kasutama ka põranda ja lauapindade puhastusvahendeid, sest oma töökoht tuleb korras hoida. Pidev kokkupuude niiskuse ja kummikinnastega suurendavad naha tundlikkust keemilistele ainetele. Riski

19

suurendab suitsetamine. Kemikaal üksi toimet avaldavana ei ole nii ohtlik, kui mitmete kemikaali koosmõju. Kemikaalid satuvad meie organismi naha, hingamiselundite või seedetrakti kaudu. Toiduainetetööstuses üldkasutavad nõude, pindade ja töövahendite puhastusvahendid: Ajax, Fairy, Mr Proper, Cif, Chillit Bang jt. Osoon Osoon on toiduainetetööstuses kasutusel kui hapendaja biotsiid, lõhna kontrollaine, vee, toidu ja karastusjookide steriliseerija. Osooni kasutusalad toiduainetetööstuses toitainete pesemisel ja eeltöötluses. Hoiab ära puuviljade riknemist ja bakteriaalset saastumist., säilitab värske välimuse. Osooni kasutusalad: • Liha, kala, kanaliha steriliseerimine ja lõhnakontroll; • Leiva ja saia osoneerimine hallitusseente vastu; • Kasvuhoone veevärgi puhastamine; • Vee- ja karastusjookide villimine pudelitesse; • Kööginõude steriliseerimine. Osoneerimist kasutatakse paljudel põhjustel: 1. Tulu-efektiivsus Toiduainete maksumus sageli sõltub asjaoludest nagu mikroobne saaste, seeneeoste kogus, mädanemise-riknevuse aste. 2. Kasutatavuse mugavus Osoonitaset on kerge mõõta, sobib hästi automatiseeritud süsteemide juurde ja on võimalik kasutada toiduainete tootmise algetapist kuni realiseerimiseni. 3. Osoneerimine on odav.

USA Keskkonnakaitseamet on kehtestanud osooni pikaajalise ekspositsiooni taseme 0,1 (0.08) ppm 8 t tööpäeva jooksul ja lühiajalise ekspositsiooni taseme 0,2 ppm 15’ jooksul, mil ei teki tervistkahjustavat mõju. Normist kõrgemad osooni sisaldused tööruumide õhus süvendavad hingamisteede haigusi, kutsudes esile astmahooge. Seepärast ei soovitata töötada osooniga astmaatikutel ja kroonilise kopsuhaigusega inimestel (9).

Ühisköökide, nõudepesuruumide või abiruumide kanalisatsioonitrapist, rasvakogujatest tulenevad gaasid võivad sisaldada vääveldioksiidi ja vesiniksulfiidi, mis võivad töötajail põhjustada mürgituse ilminguid – pearinglust, üldist nõrkus ja iiveldust. Asbest Aastakümnete jooksul on paigaldatud tuleohutuse eesmärgil asbestikiht küttekollete, kuumaveeboilerite ja kuumseadmete ümber. Nii näiteks on mõned aastad tagasi avastatud šokolaadi valmistamise vanade vannide ümber hulgaliselt asbesti ning see sealt eemaldatud ja asendatud kaasaegse isolatsioonimaterjaliga. Šokolaadimeistrid aga on aastaid päevast päeva hinganud sisse kuumusega õhku erituvat asbestitolmu. Arvatakse, et maailmas on asbest üks olulisemaid kutsekasvajate tekitajaid. Kuigi Eestis asbestikahjustusi ei diagnoosita ega registreerita, on Soomes umbes 2000 kopsuvähist aastas vähemalt 100 juhtu põhjustatud tööalasest kokkupuutest asbestiga. Igal aastal sureb Soomes asbestiga kokkupuutest põhjustatud vähktõppe 150 inimest. On andmeid, et aastas leitud 50 mesotelioomi juhtu on põhjustatud kokkupuutest asbestiga. Ameerikas diagnoositakse igal aastal 200 asbestist tingitud mesotelioomi juhtu. Asbestist tingitud kasvajate lokalisatsioonid järjestuvad järgmiselt: kops – kopsuvähk, kopsupleura – mesotelioom, kõhukelme – mesotelioom, seedetrakt – mao- ja jämesoolevähk, kõri - kõrivähk. Tavaline kopsuvähi ja mesotelioomihaige iga on ligikaudu 60 aastat, pärast kasvaja avastamist on eluea pikkus tavaliselt 1-2 aastat. Eestis ei ole läbi viidud veel uurimisi asbestist tingitud kasvajate

20

esinemissageduse ja lokalisatsiooni kohta. Toiduaineteööstuse töötajatel seni asbestoosi või mesotelioomi pole diagnoositud. Kõikide tööprotsessis kasutatavate ainete kohta peab olema info, mida on võimalik saada kemikaali ohutuskaardilt. Viimane sisaldab järgmist: 1) milline on kemikaali ohtlikkus inimesele ja keskkonnale; 2) milliseid tehnilisi ja isikukaitsevahendeid kasutada, vältimaks kemikaali poolt võimalike kahjustuste ja mürgistuste tekkimist; 3) mida teha, kui on tekkinud töötajal mürgistusnähud, 4) kuidas käituda avarii või tulekahju korral ettevõttes.

Kemikaalidega töötamisel on väga oluline just töötaja enesehügieen. Peale kemikaalidega töötamise lõppu tuleb käed korralikult pesta. Määrdunud tööriideid tuleb hoida eraldi kapis ja pesta üldriietusest eraldi. Soovitused keemilise riski vähendamiseks • Ole teadlik, kuidas ära tunda mürgistusnähte endal või kaastöötajal. Tegutse vastavalt väljaõppele. Räägi probleemist töökeskkonnavolinikule, -spetsialistile või juhatajale endale. • Kui tekib lööve käte piirkonda, sügelus, turse või villikesed, mis kaovad puhkuse ajal, tuleks konsulteerida töötervishoiuarsti, perearsti või nahaarstiga. • Soovitav on teha iga 2 aasta järel korduvalt kokkupuutuvate ainetega allergiateste, et aru saada, kuna tekib organismi sensibiliseerumine, et ära hoida tõsisemate nahakahjustuste süvenemist. Samaaegselt on soovitav ka läbi viia kopsufunktsiooni uuringuid. • Kui töötajal on varemdiagnoositud allergilisi haigusi (astma, dermatiit, või allergiline nohu), siis ei ole soovitatav töötada kokkupuutes puhastusvahenditega, mis allergilist reakstiooni võimendavad. • Oleks vajalik luua andmebaas kõikidest töös kasutatavatest ainetest, samuti puhastusvahenditest ning nende koostises olevate kemikaalide ohtlikkusest, mis oleks kättesaadav ka tavainimesele. Töötaja peaks teadma, millist ohtu teatud ained kujutavad, siis teaks ta sihipäraselt kasutada isikukaitsevahendeid ja teadlikumalt seista tervislikuma töökeskkonna eest.

Töötaja, kes on vastutav ettevõttele puhastusvahendite tellimise eest, peab kindlasti teadma nende koostisosi ja jälgima märgistust (RTL 2000, 12, 117). Lisaks puhastusvahendite terviseriskidele peab töötaja ka teadma, missugused komponendid (toimeained) on kasutatavas maitseainetes või toidulisandites, sest võib juhtuda olukord, mil töötaja on kindlale komponendile või -ühendile allergiline. Juhul kui puhastusvahend põhjustab töötajail grupilisi ärritusnähte, siis tuleb puhastusvahend looduspuhtama ja inimsõbralikuma vastu välja vahetada. Kui aga töötajal esineb allergia konkreetse toiduaine või toidulisandi vastu, siis ei ole soovitav sellega kokkupuutes edasi töötada. Allergia korral ei pruugi aidata ka isikukaitsevahendite ega ennetusabinõude kasutamine. Juba väga tühise ühendi koguse sattumisel nahale või hingamisteedesse vallandub allergiline reaktsioon (naha sügelemine, nahalööve, nohu või kõriturse). Tekkinud astmahoog võib lõppeda töötaja lämbumisega, kui ei suudeta anda õigeaegset abi. Ohtlike keemiliste ühenditega töötamine on keelatud isikuil, kes põevad kesknärvisüsteemi haigusi (epilepsia, neuroos), psüühilisi haigusi (depressioon, skisofreenia), kroonilist maksa- või neeruhaigust, kroonilist nohu, põskkoopa- või kurgupõletikku, kroonilisi naha- ja silmahaigusi, samuti haigusi, mis ei võimalda kasutada respiraatorit. Nt. kroonilise kopsuhaigusega isikuil on raskendatud hingamine ja respiraatori kasutamine võib viia tugevate hingamishäireteni.

21

Bioloogilised ohutegurid

Bioloogilised ohutegurid on bakterid, viirused, seened, rakukultuurid, inimese ja looma endoparasiidid ja mitmed bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust (RT I 1999, 60, 616, RT I 2007, 3, 11).

Bakteriaalsed nakkused

Toiduainetetööstuse töötaja, kokk, kondiiter või köögitööline peab regulaarselt kontrollima oma tervist (RTI 2006, 28, 211). Toiduohutuse seisukohast on oluline, et töötajal ei oleks bakterkandlust, mistõttu ta võib oma naha- ja limaskesta kaudu saastada toitu (6, 11). Bakterite sattumist toidu sisse saab vältida hügieenireeglite järgimisega toiduvalmistamise erinevates etappides. Bakterite levikut tööpinnal ja saastunud vahendite kaudu saab vältida pideva pindade puhastamisega. Kui aga töödeldava toiduaine kaudu satuvad bakterid (stafülokokid, streptokokid jt) naha mikrohaavadesse, põhjustavad need töötajal naha mädapõletikke või juba kindla diagnoosiga haigusi, nt. punataud. Erüsipeloid e. punataud Eestis on punataudi kui kutsenakkust viimase 10 aasta jooksul kõige rohkem diagnoositud 1998. a. - 15 juhtu, millest 13 avastati Pärnu kalatööstuses ja 2 lihatööstuses. Kui 2001 registreeriti 10 erüsipeloidi juhtu, siis viimastel aastatel see arv on olnud madalam (3-5 juhtu keskmiselt) (1, 2). Bakteri reservuaariks on kodu- või metsloomad, linnud ja kalad. Pinnase ja vee saastumine toimub väljaheidete kaudu. Bakter satub liha- või kalatöötleja organismi läbi torke- või lõikehaava, aga ka marrastunud/põletikulise naha kaudu. Punataud võib avalduda 3 erineva vormina: 1. Lokaliseeritud nahavorm Peiteperiood on 1-4 päeva. Torkepiirkonda tekib punakas-violetne põletikuala, mis on terve naha pinnast kõrgem ja kergesti eristatav. Kahjustused on sagedasemad sõrmedel, levivad perifeersele alale, tsentraalselt punetus ja turse alanevad. Kahjustuse piirkond on valulik ja sügeleb. Ilma ravita toimub paranemine 1-2 nädalat, antibiootikumravi tulemusena kaovad sümptomid kiiremini. Peale põdemist immuunsust ei teki ja tekivad tüsistused. 2. Generaliseerunud nahavorm Haiguse üldpilt on sarnane eelmisele, kuid kaasnevad rasked üldised haigusnähud. 3. Sepsis Veremürgistusjuhud on tavaliselt raskekujulised, kaasneb südamepauna põletik (12). Nahamädapõletikud Mädapõletike teket nahal soodustavad niiskus, soojus, mikrotraumade oht. Teravad noad, kalaluud, purustatud konditükid jm teravate servadega materjalid võivad traumeerida toiduainetöötleja käte nahka. Seega on oht traumade tekkimiseks eelkõige kätel ja sõrmedel, mis hiljem võivad muutuda nahamädapõletikeks. Ka kummikinnaste kandmisest põhjustatud nahapõletik on sissepääsuväratiks tolmule ja bakteritele, mistõttu võivad kujuneda järgmised nahakahjustuste vormid: Karvanääpsupõletik - karvanääpsu juures on kollakashallid villid. Tekib sageli küünarvartel. Paise e furunkel – kujutab endast karvanääpsupõletikku, mis on haaranud ka ümbritseva koe. Algul tekib valulik sõlm nahas, nahk selle kohal muutub roosakaks, hiljem sinakaspunaseks. Edasi moodustub mädavill, ümbritsevad koed on tursunud ja valulikud. Paise keskosa pehmeneb ja mäda murdub sealt välja. Paranedes võib paisest järele jääda arm. Mädamuhk ehk karbunkel - haarab mitut karvanääpsu (higi- ja rasunääret) ja ka ümbritsevaid kudesid. Karbunkel võib olla kuni ploomi suurune nahapinnast ülestursunud paise, milles on mäda. Katsudes on karbunkel seest pehme, millest saab mäda välja ainult siis, kui see arsti poolt lahti lõigatakse. Karbunkel on väga valulik ja võib tekitada ka palaviku.

22

Panariitsium – mädanikud võivad vigastuse järgselt kujuneda nahaaluses või küünealuses või küüneümbruse piirkonnas. Tõsiseks panariitsiumi tüsistuseks on mädakolde murdumine mitte nahapinnale vaid naha alla – tekitades sõrmelülidele kinnituvate lihaste kõõlustupe või küünevalli põletikku. Selle tagajärjel ei saa enam sõrme liigutada, see on väga valulik. Raskel juhul on soovitav pöörduda arsti poole. Küünevalli mädapõletik – küünevalli piirkonnas on tekkinud algselt kollakas mädakolle. Kui mäda välja tuleb, tekib koorik ja seejärel paraneb põletik täielikult. Haiguse ajal ei ole soovitav niiske keskkond. Kui mädakolle välja ei tule, siis tekib sõrmes naha all piirdunud mädakolle – abstsess või siis mädakolle levib edasi, tekitab sidekoe piirdumatu põletiku – flegmooni. Sõrme sügava mädapõletiku puhul on sõrm turses ja valulik. Tekib palavik, vappekülm ja väsimus. Mikrotraumade vältimine Töötaja peab kandma torkekindlaid töökindaid. Kui see ei ole võimalik, siis tuleb käsi korralikult hooldada nii puhkepauside ajal kui ka tööpäeva lõpus. Pärast tuleb käsi määrida niisutava, antiseptilise ja nahka regenereeriva toimega kätekreemiga. Kasutada võib kummeli või saialillekreemi, kuna nendel on lisaks pehmendavale toimele ka põletikuvastane toime. Naha rasvasuse parandamine kaitseb tolmuosakeste sattumist nahakoesse ning hoiab ära mädatekitajate sattumist mikrohaavadesse. Nahamädanike vältimine Toiduainete töötlemisel (liha või köögiviljade puhastamisel, lõikumisel, hakkimisel) tuleb kanda kummi- või tugevaid latekskindaid. Naha higistamise vältimiseks on kummikinnaste all soovitatav kanda õhukesi puuvillaseid kindaid. Käte eest tuleb korralikult hoolt kanda. Peale veega kokkupuudet tuleb nahk korralikult kuivatada. Nahakreemid peaksid olema rasvasemad, et paremini taastada naha elastsust ja parandada naha kaitsevõimet. Naha pisivigastuste puhul tuleb need desinfitseerida ja mustuse sattumise vältimiseks haavakestesse käed siduda või haavandunud kohad korralikult kinni plaasterdada. Väikesi mädapõletikke saab töödelda joodi-, kaaliumpermanganaadi või 3% vesinikperoksiidi lahusega, aga ka nõrga piirituselahusega. Seejärel siduda steriilse sidemega kinni. Soovitavalt peaks andma kahjustunud pinnale võimalust hingata, mitte määrida kohe peale rasvast salvi. Raskel juhul tuleb rakendada antibaketriaalset ravi. Soovitav on pöörduda arsti poole, et mädakolle avada ja korralikult töödelda. Kui on tekkinud laialdane mädapõletik, millega kaasneb palavik ja halb enesetunne, siis tuleb rakendada juba statsionaarset ravi. Alles peale tervisekontrolli ja bakteriaalse külvi negatiivse vastuse võib töötaja jätkata töötamist kontaktis toiduainetega. Tuberkuloos Tuberkuloosi haigestumise risk on olemas, kui töötaja suhtleb lähestikku võõraste klientidega oma tööruumides või tööobjektil. Arvestama peab, et seni kuni pole selge, kas vestluspartner võiks nakatada tuberkuloosibakteritega, tuleb teda pidada võimalikuks nakkusallikaks. Töötaja nakatumine toimub piisknakkuse teel või siis tolmnakkusena. Halbades ventilatsiooni tingimustes püsivad tuberkuloosibakterid sadenenult tolmuosakestel kaua eluvõimelistena ning inimene hingab seda tolmu sisse. Esmakordselt tuberkuloosibakteriga nakatumine on iseenesest organismi poolt mahasurutud praktiliselt 95 % nakatunutel. Haigus aga võib kulgeda sümptomite vabalt, normist veidi kõrgema kehatemperatuuriga ja/või lümfisõlmede suurenemisega. Saatvaks sümptomiks on püsiv väsimus. Kui inimene on korduvalt eksponeeritud tuberkuloosibakteritele ja organismi kaitsevõime on nõrk, siis tekib kopsus põletikuline protsess. Kopsukoes olevad mikroobid aktiviseeruvad uuesti, kopsukoes tekivad kolded, millest erituvadki tuberkuloositekitajaid ümbritsevasse keskkonda. Sümptoomideks on palavik, öine higistamine, kaalu langus, rögaeritusega köha, veriköha (pilt 7). Haigestumise vältimine Toiduainetetööstuse töötajale, kes on kontaktis potentsiaalse bioloogilise ohuteguriga, viiakse läbi eelnev ja iga 2 aasta järel regulaarne tervisekontroll, sh kopsudest röntgenülesvõte. Kui

23

tervisekontrolli käigus avastatakse ühel töötajal nakatumine, siis tuleb tervisekontroll läbida ka kaastöötajail, kes samades tingimustes töötavad. Sellisel juhul tuleb teostada ka täiendav töökeskkonna riskianalüüs. (RT I 2006, 19, 155). Kaebuste esinemisel tehakse tuberkuliintest, rögakülv ja kopsude röntgenuuring. Tuberkuliintest tehakse töötajatele alati, kui töökollektiivis on keegi haigestunud tuberkuloosi. Kui test vastusreaktsiooni ei anna, siis inimesel immuunsus tuberkuloosi suhtes puudub. Soovitav on läbi viia lisavaktsineerimine. Oluline on töötaja isiklik hügieen. Töötajat peab koolitama bioloogiliste ohutegurite osas.

Pilt 7. Tuberkuloosi poolt kahjustatud vasak kops. Paremal all näha ka üksikuid tuberkuloosi koldeid. Teetanus Teetanusetekitaja on levinud maapinnases, kus bakterite eosed võivad eluvõimelistena püsida aastaid. Samas see tekitaja võib kuuluda looma või inimese normaalsesse soolefloorasse. Haigustekitaja (Clostriudium tetani) võib sattuda toiduainetetöötleja organismi mullaga saastunud haava kaudu. Seega võib teetanusse nakatumine toimuda sisselõike või -torke tagajärjel, kui nahahaav saastub nt juurvilja tolmuga. Haigustekitaja produtseerib toksiini, mis põhjustab närvikahjustust ja lihaste kangestumist. Bakterite kasv haavas kuni haigusnähtude tekkimiseni võib aset leida paar päeva kuni paar kuud. Esimesed sümptomid on lihaskrambid ja lihasjäikus, mis tavaliselt algavad haava lähedalt. Sümptomid võivad alata ka näo- ja peapiirkonna närvide alalt. Siis tekib haigestunul söömise- ja rääkimisraskus ja see on tingitud näolihaste jäikusest. Haiguse süvenedes tekib spetsiifiline kehaasend - opistotoonus (eriline kehaasend, kus seljalihaste krambi tõttu on selg nõgus ja jalad-käed kõverdatud). Naerugrimassi taoline nägu ning hingamisraskused on tingitud kõri- ja hingamislihaste krambist. Oluline on teada, et lihaskrambi võib vallandada iga väike lärm, valgus või ka puudutus. Ilma tõhusa ravita haige sureb.

Seenhaigused

Hallitusseened, pärmi- ja kiirikseened Toiduainete säilitusruumides võib olla suur niiskus. Vanemate hoonete keldrites kasvavad seintel juurviljade pindadel kasvavad mitmesugused hallitusseened, aga ka pärmi- ja kiirikseened. Toiduainetetöötajatel võib hallitanud pähklite, vilja või seemnete puhastamisest välja areneda ülitundlikkus hallitusseente ja teiste seenespooride suhtes. Tõsisemad hingamisteede haigused võivad kujuneda, kui töötajad aastaid viibivad sageli töökeskkonnas, kus õhus on seente elutegevusest eritatud laguproduktid. Hallitusseente eosed on väga vastupidavad, kui neil on head kasvutingimused (niiskus, jahedus ja päiksevalguse vähesus). Selleks, et hoonest või hoiuruumist hallitust või muud seeneliiki välja tõrjuda, on vaja teinekord mitte ainult hoone kuivatamine, vaid ka seeni hävitava kemikaali kasutamine. Hallitusseene eosed, sattudes hingamisteede kaudu kopsudesse, võivad põhjustada erinevaid terviseprobleeme. Mükotoksiinidest võib saada kahjustatud hingamisteede limaskest ja kopsukude. Mükotoksiinid ei lagune koe-ensüümide ja seedefermentide toimel, mistöttu seedetrakti sattudes võivad põhjustada hemorraagilist sooltepõletikku, kopsu või maksa, neerude või luuüdi kasvajaid.

24

Haigused, mis on põhjustatud hallitusseentest või muudest seente eostest Külmetushaiguste sagenemine on põhjustatud hingamisteedesse püsima jäänud seeneostest. Limaskestade kahjustus ja pidevad põletikud viivad töötaja immuunsuse langusele, mis loob võimaluse nakkuste vabaks sissetungiks organismi. Bronhiit – põletik esineb ainult kopsubronhides. Töötajal on pidev köha ja röga eritus, vahel võib esineda hingamisraskusi. Bronhopneumoonia - põletikuprotsessidest on haaratud nii bronhid kui ka kopsualveoolid – kopsualveoolides toimubki organismi õhuvahetus. Töötajal on pidev köha, röga eritus, esineb palavik, hingeldus, tugev väsimus ja nõrkus. Röntgenleiul on näha põletikulisi koldeid kopsus. Arst kuuleb kuuldetoruga kopsudes mullilisi räginaid, mis viitab vedeliku olemasolule kopsus. Kiirikseentõbi e. aktinomükoos – põhjustatud kiirikseenest. Peale kopsukahjustuse võib avalduda ka nahavormina – näo ja kaela nahale tekivad sinakasvioletsed tihked sõlmekesed, mis pehmenevad ja haavanduvad. Väliskõrvapõletikud. Enamasti on kaebuseks sügelustunne kõrvas, kõrvade leemendus, punetus ja raskematel juhtudel ka väliskõrva naha kahjustus, veritsus nahahaavadest – tekib seoses kõrvade pideva puhastamisega või sõrmega kõrvade kratsimisega. Kõrvalurgete äge ja krooniline põletik e. sinusiit on sageli ka põhjustatud seeneeoste vohamisest kõrvalurgetes ning seoses sellega limaskestade kaitsevõime kaob. See loob hea võimaluse teiste bakterite kasvuks põskkoopa siinustes. Peamine kaebus on, et töötaja ei vabane nohust. Ninast tulev eritis on halvalõhnaline ja kollakas-roheline. Nina kõrvalkoobaste kui otsmiku piirkonnas on pidev tuim valulikkus. Põletike ägenemiste korral tekib palavik. Kroonilise põletiku korral on kehatemperatuur pidevalt +37.1…+37,40 C. Seenhaiguste vältimine Hallituse ja tolmurohketes tööruumides on soovitav kasutada hingamisteede kaitseks P3–filtriga respiraatorit. Oluline on hügieeninõuete täitmine. Tööpäeva lõpus on vaja korralikult end pesta. Tolmused ja määrdunud riided tuleb asetada puhastest riietest eraldi kappi või konteinerisse. Soovitav on, et inimesed, kellel esineb allergiat, põevad kroonilist bronhiiti või kopsupõletikku, ei töötaks ruumides, mille õhus on hallitus-, pärmi- ja kiirikseente spoorid. Ravi Kopsupõletike puhul on näidustatud haiglaravi. Pärast antibiootikumravi ei tohi töötaja mõned kuud naasta samasse töökeskkonda. Kui on tegemist raskesti paranevate kopsupõletikega, siis ei tohi töötaja jätkata tööd kokkupuutes seenespooridega. Kõrvapõletikku ravitakse enamasti lokaalselt erinevate antibiootikumidega. Kõrvapõletikule on iseloomulik krooniline iseloom, kui seenespoorid jäävad töökeskkonda. Kõrvalurgete põletike korral vajalik antibiootikumravi ja külmetuse vältimine. Nahaseenhaigused Bioloogiliste ohutegurite hulka kuuluvad mitmesugused nahaseened, mis kahjustavad varba- ja sõrmeküüsi. Nahaseened töökeskkonnas levivad tavaliselt ühiste käterättide, jalanõude, riiete kasutamise, halvasti desinfitseeritud pesemisruumi põrandate kaudu. Niiskuses töötamine ja liighigistamine võib soodustada ka nahaseenhaiguste tekkimist, mis on nakkavad. Asukohad – kaenla all, kaelal, kubemevoltides, seljal, turjal. Kandidoos ehk pärmseentõbi – sõrmede- ja varvastevaheline, voltide vaheline, küünevalli ümbruses olev seenkahjustus Candida albicansi poolt. Selle seene kasvu soodustab niiskus, soojus (higistamine), samuti inimese kaitsevõime langus. Nahalööbele on iseloomulik põletikuline nahk,

25

mis leemendab. Iseloomulik on punetus ja valulikkus selles piirkonnas. Nahaseenpõletik tekib küll tavaliselt sõrmede vahel, kuid võib edasi kanduda kubeme- ja rinnavoltidesse. Vältida aitab korralik isiklik hügieen. Raviks on antibiootikumsalvid. Leemendavaid kohti võib määrida briljantrohelise või joodiga, mis on koldeid kuivatava toimega. Nahaseenhaigused on tavaliselt on teravalt piirdunud kolded nahal. Värvuselt on nad sinakaspunased või pruunikas-punased ja mis võivad ketendada. Niisketes jalanõudes pidevalt olemine tekitab varbaküüntele, jalataldadele ja varvaste vahele spetsiifilise jalgade seenhaiguse. Nahaseenhaigus jalgadel tavaliselt ei ole valulik. Valu tekib siis, kui varvaste vahele tekivad haavandid. Varvaste küüned muutuvad paksuks, kollaseks ja halliks. Jalatallad võivad hakata higistama ja sügelema. Tallanahk on paks ja ketendab. Varvastelt võib seenhaigus kanduda ka sõrmede küüntele. Vajalik on spetsiaalne ravi. Nahaseenhaiguste vältimine Varvaste seenhaigus on nakkav haigus. Seega on võimalus, et nakatuvad ka oma kodused või töökaaslased näiteks ühist pesemisruumi kasutades. Kõige olulisem on isiklik hügieen. Ei tohi kanda teiste töötajate jalanõusid, kummikuid ja sokke. Jalanõusid tuleb seest desinfitseerida spetsiaalsete aerosoolidega, mis on apteegis olemas. Jalanõud tuleb peale tööpäeva lõppu korralikult kuivatada. Jalgu tuleb tihti pesta, eriti, kui jalad on jalanõudes hakanud higistama ja need on seest niisked. Kui seenhaigus on juba tekkinud, tuleb see korralikult välja ravida efektiivsete seenevastaste salvide ja jalavannide abil. Mida sügavamale on seenhaigus arenenud, seda pikem ja vaevanõudvam on ravi. Allergeensed tolmud Allergeenideks võivad olla tööruumide õhus lenduvad ained (kuumad toiduaurud, toortoidust või maitseainetest erituvad eeterained, aerosoolid), juurviljade, seemnete, pähklite, herneste jm tolm või muud peendispersed ained. Seega nii toiduainetetööstuse kui ka köögis esinevad erinevad allergeenid. Allergia võib väljenduda naha- või hingamisteede kahjustusena - nohu, kurgukaebused, astmat. Köögis maitseb töötaja tehtavat, mis võib allergikule põhjustada huulte, suu limaskesta ja kurgu piirkonnas allergilisi vaevusi Nahaallergia väljendub vahetu või hilisallergiana. Sage kätepesu ja kummikinnaste kasutamine võivad nahaärritust võimendada.. Sagedamini allergiat põhjustavad ained Toiduainete töötlemine

Liha töötlemine - (värske) liha, veri, jahud, mõningad maitseained, mõned lisa- ja säilitusained; Kala- ja kalatoodete töötlemine - kala, kalamari, koorikloomad, maitseained, lisa- ja säilitusained; Puuviljade, marjade ja aedviljade töötlemine ja säilitamine – viljad ise, säilitusained; Veskitoodete valmistamine - vili, jahud, maitseained. Köögitööd - jahud, maitseained, mõned juur- ja puuviljad, liha, kala, koorikloomad, kanamunad, piim, hernes, pähklid, seemned Töö köögis ja toiduainetetööstuses - kaitsekindad (kummikemikaalid, looduslik kummi), pesuained

Kõige sagedamini on põhjustanud allergiat jahud, toidu valmistamise toorained ja kummikemikaalid. Astma tekitajaks on eelkõige jahud. Ennetamine Võimalused vältida kokkupuudet allergeeniga toiduainete töötlemisel ja köögitöös on ainult osalised. Toiduainetetööstuses töökeskkonda sattuvat suurt allergeenide hulka on võimalik vähendada ventilatsiooni tõhustamisega ja tööprotsesside eraldamisega. Mõningate tööoperatsioonide korral saab kasutada hingamisteede kaitsevahendeid. Samuti on tööhügieenilistel kaalutlustel vaja kanda kaitsekindaid, millega välditakse toidu saastumist ja samas ka allergeeni toimet kätenahale. Kinnaste kandmine köögis aga põhjustab omakorda käte ärritusreaktsioone. Pikaajaline kinnaste kasutamine

26

põhjustab täiendavaid probleeme tundliku nahaga kandjatele. Allergiaga ei ole võimalik ära harjuda. Kui allergeeniga kontakt jätkub, allergianähud süvenevad. Seepärast tuleb vahetada töökohta.

Allergiline nohu Ninasõõrmetes on kihelustunne, ninast eritub vesist eritist, esineb nina sõõrmete turse ja punetus. Allergiline nohu taandub, kui välistada kokkupuude allergeeniga. Nohu saab vältida ka allergia vastaste ravimitega, kuid kui inimene töötab pidevalt nohu tekitavate allergeenide keskkonnas, siis on vaja ravimit võtta kogu aeg. Soovitav on selle haiguse puhul vahetada tööd, sest haigus võib süveneda kuni kopsukahjustuste tekkimiseni. Allergiline silma sidekesta põletik Silmalaud on punetavad ja turses. Silmad kipitavad ja suurenenud on pisarate vool. Nähud kaovad alles siis, kui kõrvaldatakse allergeen või kui töötaja lahkub sellelt töölt. Töötamise jätkamisel on vajalik pidev allergiavastaste ravimite tarvitamine. Allergianähud võivad hiljem aastate jooksul avalduda ka bronhide ja kopsualveoolide limaskestal, võib kaasneda kroonilise kopsuhaiguse kujunemine. Allergilised nahahaigused Paikne naha põletik e dermatiit tekib tavaliselt käte otsesel kontaktil allergeeniga, milleks võib olla ka vesi. Esialgu tekib naha sügelemine, punetus ning nahk muutub karedaks. Nahaekseem - kokkupuute jätkudes allergeeniga võivad nahale tekkida väikesed villikesed, mis lõhkevad - nahk hakkab leemendama, hiljem tekivad koorikud. Edasi nahk muutub tihkeks, tekivad nahalõhed, mis on väga valulikud ja raskesti paranevad. Normaalse naha taastumine võtab aega 2-3 kuud peale intensiivset paikset ravi. Suuremate nahakahjustuste (villiline lööve) vältimiseks ei ole soovitav jätkata samades tingimustesntöötamist. Käed tuleb korralikult terveks ravida, vältimaks mikroobide sattumist nahalõhedesse, mis omakorda põhjustab nahal mädapõletikke. Nõgestõbi - tekib tugev nahasügelus üle kogu keha. Nahale tekivad punetavad kublad. Lööve on nahal tavaliselt mõnest tunnist mõne päevani, siis kaob. Kui kontakt allergeeniga jätkub, siis lööve ei kao ja nahasügelus süveneb. Allergiavastase ravi puhul kaebused kaovad, kuid töötamise jätkamiseks on vajalik pidev ravimi tarvitamine. Oluline on teada, et kui töötajal on olemas mingi nahaallergia vorm, siis ei ole välistatud allergia avaldumine nina limaskestal, kopsukoes ja silmade sidekestal. Näoturse koos kõritursega Allergeenidest võib tekkida tugev näo- ja kõriturse, mis kuulub samuti kiirete allergiliste reaktsioonide hulka. Kõriturse võib olla ohtlik, sest tekib hingamisteedes turse ja hingamine raskeneb. Kõriturse sageda esinemise korral tuleb kodus hoida antihistamiinse toimega ravimeid (tavegüül, dimedrool jt). Kui ei suudeta esmaabi või kiiret arstiabi anda, võib inimene lämbumise tõttu surra. Allergia vältimine Kui töötaja juba eelnevalt teab, et mingi konkreetne komponent töökeskkonnas põhjustab tal allergiat, siis peab ta kokkupuudet sellega vältima. Tuleb kasutada isikukaitsevahendeid või siis vahetada töökohta. Kui töötaja ei tea, kas tal on allergia põhjuseks töökeskkonnas olevad ained, siis on soovitav ennast jälgida. Töötaja peab märkama, millal tekib vesine nohu, köha ja röga eritumine või lööbed nahal. Kas need nähud taanduvad väljaspool töökeskkonda? Tööandja peab tegema töökeskkonna õhus olevate seente ja tolmuosakeste mõõdistamised. Vajadusel tuleb töökeskkonda parandada - rajada korralik ventilatsioonisüsteem, parandada mikrokliimat (nt tagada kuivem õhk laoruumides, vältimaks hallitusseente ja bakterite kasvu).

27

Olulist tähtsust omab töötajate terviskontroll, kus töötervishoiuarst saab välja selgitada, kas kaebused pidevale märjale köhale on tingitud külmetusest või töökeskkonnas esinevatest allergeenidest. Töötajal on soovitav eelnevalt teada, et juurviljatolmuga kokkupuutes ei saa töötada, kui esineb allergilisi naha- või kopsuhaigusi. Allergianähtude vähendamiseks on oluline varajane ravi. Psühholoogilised ohutegurid 1. Psühholoogilised ohutegurid on monotoonne töö, pikaajaline töötamine üksinda, töönõuetele või töötaja võimetele mittevastav töö, halb töökorraldus (RT I 1999, 60, 616, red. RT I 2007, 3, 11). Samuti on psühholoogiliseks ohuteguriks kõrget töötulemust nõudev ja ülemääraste tähtaegadega töö, suur töö hulk ja tööliigutuste kiirus, vähene otsustusvabaduse määr oma töölõigu piires, suure vigastusohuga töö, kõrge sotsiaalse vastutusega ja juhtiv töö, toetuse puudumine ja muud psühhosotsiaalsed tegurid, mis võivad aja jooksul põhjustada muutusi töötaja psüühilises seisundis.

Toiduainetetööstuses on tavaliselt kollektiivne töö. Erasektoris aga tuleb ühel töötajal vastutada paljude tootmisetappide eest. Liinitöös on töötempo mõjutatud sageli masina või liini liikumise kiirusest. Monotoonsuse ja korduvliigutuste vastu aitab rotatsiooni-graafikute sisseseadmine. Töötingimused ja töökorraldus sõltuvad töödeldava toiduaine liigist. Nt kondiiter töötab tihti kuumades tingimustes vahetustega, öösel ja nädalalõppudel. Vastupidi, lihatöötlejad peavad viibima külmades niisketes tingimustes, kuid töötavad harilikult päeval või päevastes vahetustes. Puu- ja juurviljatöötlejad ei tööta ühtlase koormusega aastaringselt, suurema koormusega töötatakse suvis-sügisesel perioodil. Töö on lepinguline, kindlate tähtaegadega töö. Talvel ja kevadel tuleb otsida tihti lisatööd. Suuremad toiduainetetööstused aga garanteerivad töö aastaringselt.

Psüühilist pinget põhjustavad organisatoorsed ja psühho-sotsiaalsed tegurid töökeskkonnas: • Suurt täpsust nõudev töö; • Tööprotsessi juhtimine; • Ülemääraste tähtaegadega töö; • Teenindustöö, suhtlemine klientidega; • Töötamine ületundidega, öötöö ja vahetustega töö; • Töö pingelisus ja liigutuste tempo; • Tööülesanded (liigraske töö, liigsuure vastutusega töö); • Töö iseloom on monotoonne; • Tunnustuse puudumine, mittemotiveeriv töö; • Autonoomia puudumine, pole võimalik tegevust ja töötempot ise reguleerida; • Vigade esinemine töös, mida tuleb toodangupartiides korduvalt parandada; • Liiklusvahendi juhtimine; • Töötajate vahelised halvad suhted (ülemustega, kolleegidega, alluvatega, klientidega); • Meeskonnatöö puudumine; • Töövägivalla ilmingud – vaimne ja füüsiline ahistamine, seksuaalne ja psüühiline surve; • Vähene tagasiside oma tööst (madal tunnustus ühiskonna ja juhtkonna poolt); • Töötasu ja tehtava töö hulga ja kvaliteedi mittevastavus töötaja ootustele; • Töö-kodu konflikt, töömurede kojutoomine ja vastupidi; • Mure töökoha säilimise pärast, koondamised; • Koolitusvõimaluste puudumine /või vajaduse mittetunnetamine ettevõttes; • Info vähene kättesaadavus nii ettevõtte kui ka struktuurüksuse osas, kus töötaja töötab; • Tööolme ja puhketingimused ei vasta kaasaegsetele nõuetele; • Ei pöörata tähelepanud töötajate probleemidele, puudub kollektiivne stressijuhtimine; • Ühisürituste puudumine; • Kaasaegsete töövahendite vähesus ja tööjuhendite puudumine; • Madalad palgad; • Kvaliteedikontroll, vigade otsimine.

28

Kõik eespool nimetatud tegurid kutsuvad esile närvipinge suurenemist, mis omakorda intensiivistab organismis ainevahetusprotsessid. Stressisituatsioonis esitatakse suuremad nõuded eelkõige südame-veresoonkonna tegevusele. Süda peab lööma kiiremini ja tugevamini, et tagada pinges organismile piisavalt verd, hapnikku ja toitaineid. Kõrgeneb vererõhk. Intensiivistub süsivesikute, rasvade ja valkude lagunemine selleks, et organism saaks kätte energeetilist materjali. Esialgu immuunsüsteemi funktsionaalne aktiivsus suureneb. Inimene tunneb ennast piisavalt heas toonuses ja on suuteline efektiivselt töötama. Kroonilises pinges kurnatakse energeetilised ressursid ja immuunsüsteem välja. Hakkavad tunda andma ebamäärased tervisekaebused. Seedetegevus on stressi tingimustes mõnevõrra pidurdunud. Hiljem võivad kujuneda mao-limaskesta haavandid. Vaimse ülepinge ebasoodsad tagajärjed • Krooniline väsimus; • Vastupanuvõime langus, külmetushaiguste sagenemine; •Tööstress, depressioon, ärevushäired; • Liigesvalude ja krooniliste hädade ägenemine; • Läbipõlemise ilmingud, enesetunde halvenemine, • Valud südame piirkonnas; • Valud maos; • Töökvaliteedi ja töövõime halvenemine; • Lahkhelide süvenemine kaastöötajatega; • Unehäired; • Pingetaluvuse ja süvenemisvõime vähenemine; • Stimuleerivate jookide, uimastite ja alkoholi tarvitamine; • Mineraalide ja veeainevahetuse häired; • Hormonaalsed häired (menstruaaltsükli ja seksuaalelu häired); • Ainevahetushäired (kehakaalu probleemid); • Passiivsus, töölt puudumine; Tööstressi vähendamine, heaolu saavutamine töökohal • Ametijuhendite olemasolu ja nende kättesaadavuse tagamine; • Töötajale selge ettekujutuse loomine ettevõtte eesmärkide ja ülesannete kohta; • Töötaja peab nägema oma töö tulemust nii ettevõtte kui ühiskonna tasandil; • Töötaja peab saama tagasisidet ja tunnustust oma tööst; • Töös peab olema võimalus tööalasteks kontaktideks ja töökaaslastelt toetuse saamiseks; • Töö muutmine vaheldusrikkamaks ja mitmekesisemaks; • Töötajal peab olema võimalus töörütmi ise reguleerida; • Tagada uute töövõtete kasutamine ja pädev juhendamine; • Töö kohandamine töötaja vajadustele ja võimetele; • Töötajale vastutuse ja otsustusvõimaluse andmine oma töölõigu piirides; • Töö väärtustamine, mis tagab palga vastavuse töö hulgale ja kvaliteedile; • Täiendkoolituste võimaldamine; • Töövägivalla ennetamine ja inimväärikuse tagamine töösuhetes; • Kollektiivläbirääkimiste korraldamine stressijuhtimisprogrammide rakendamiseks töökohtades. Ohuteguritest tuleneva riski vähendamiseks ning töötaja füüsilise ja vaimse ülekoormuse vältimiseks peab tööandja kohandama töö töötajale võimalikult sobivaks. Töökoha kujundamisel ja töö korraldamisel peab arvestama töötaja kehalisi, vaimseid, soolisi ja ealisi iseärasusi. Samuti tuleb arvestada töötaja töövõime muutumist tööpäeva või vahetuse jooksul. Vältida tuleb pikaajalist üksinda töötamist (RT I 1999, 60, 616, red. RT I 2007, 3, 11). Töökorralduse parandamise eesmärgil paljud ettevõtted püüavad vähendada kutseriske. Töötatakse välja ohutusalased koolitusprogrammid, viiakse sisse sagedamad ja pikemad puhkepausid. Ka juba

29

liha- ja kalatöötlemise ettevõtetesse viiakse sisse kvaliteedijuhtimise programmid. Sanitaar-hügieenilisel eesmärgil on kasutusele võetud ühekordsed kaitseriided. Toiduainetetööstuses kantakse teadlikumalt rohkem mütse, tööjalanõusid, kaitsekindaid ja põlle. Toimub töökohtade riskianalüüs ja töötingimuste parandamine.

Raskete ja tervistkahjustavate tööde loetelu, kus on naiste töö keelatud Toiduainetetööstus

• Difuusorite käsitsi laadimine • Jäävarumisega seotud tööd • Kondisöe regenereerimistööd • Taaratootmisjääkide pakkimine • Separaatorite käsitsi lahtivõtmine

* Lihasaaduste tootmine • Loomatöötlemise tööd – uimaseks löömine, suur- ja väikeloomade verest tühjaks laskmine,

kastreerimine, loomakelt naha nülgimine, kere tükeldamine, karva mahakõrvetamine, lihakehade töötlemine.

• Nahakõlutustööd. • Nahaviimistlustööd.

*Kalapüük ja –töötlus • Töö merekalalaevanduse töölisena (püügi-, luure-, vastuvõtu- ja transpordilaevad) va

kalakülmutuslaevad ja merefriöeriraatorid. • Tööd lähipüügikalurina – nootade väljatõmbamine, jääalusel kalapüügil jää alla lastud

nootade, võrkude ja mõrdadega. • Tünnide, suurte kastide ja mahutite tühjaksvalamine käsitsi. • Kalatünnide täitmine käsitsi. • Ujuvvahendite viskeliinide kinnitamine randumisel. • Kalatünnide käsitsi kantimine.

*Leivatööstus • Töötamine taignasegumasinal, mille maht on üle 330 l.

*Mahorka- ja tubakatootmine • Abi- ja transporttööd tubakapallidega.

Õnnetusohud toiduainetetööstuses Toiduainetetööstuses, köökides ja toidutöötlemisettevõtetes on peamine oht kukkuda libedal või konarlikul põrandal. Registreerimata jääb hulgaliselt pisivigastusi, mida saadakse teravate esemetega toiduaineid töödeldes. Tööõnnetuste põhjustamisel omab tähtsust töökoht ja liikumistrajektoorid - libedad põrandad; - põrandal paiknevad voolikud ja juhtmed; - põrandal vedelevad toidujäätmed; - tasapinnaerinevused; - pestud märjale põrandale panemata ohumärgistus; - halb ruumilahendus töökohtade juures - vähe ruumi; - halvasti virnastatud toormaterjalid, toiduained; - käsitsitöö halvasti kohandatud tööpinnal. Töövahendid, masinad ja seadmed, millega töötamine põhjustab tööõnnetusi - lõiketerad; - masinate pöörlevad osad; - etteande- ning surverullid; - presside survepinnad; - pakendamisseadmed;

30

- masinate paigaldamine, seadistamine, hooldamine ja remontimine. - toodangu transportimisel tekivad tööõnnetused konveierite, kahvelkärude ja tõstukitega töötades. Sagedamini esinevate tööõnnetuste asjaolud

• kukkumine samal tasapinnal (ebatasane või libe põrand, lohakil tööriistad, juhtmed); • tootmisjääkide kuhjumine tööplatsil suurendab komistusohtu • kokkupuude kuumade aurude, vee, tuliste pindade või esemetega; • elektrilöögi saamine töötamisel elektritööriista või masinaga, selle hooldamisel/puhastamisel; • kukkumine katmata ja piireteta avaustesse, kaevudesse, süvenditesse; • töötamine lõiketeradega toidutöötlemise masinate taga; • transportmasinatel töötamine ja tööde teostamine nendel; • liiklusoht korrastamata tsehhis või selle territooriumil; • töötajate vähene koolitus või selle puudumine enne tööde läbiviimist; • ülekoormusest tingitud väsimus, öötöö, vahetustega töö, ületunnitöö; • hooletus, ettevaatamatus - kukkumine redelilt, kukkumine piirdeta alalt; • alkoholijoobes töötamine.

Vältimaks töötajatel kukkumisohte on seatud tingimused:

- siledad põrandad tootmisruumides, köökides, pesu- ja laoruumides;

- piisava ruumi olemasolu tööpindade, masinate ja pliitide vahel;

- põranda pesemise ajal ja järgselt asetada üles ohumärk „Ettevaatust, libe põrand!“

- trepiastmetel ja eritasapindade puhul hoiatusriba paigaldamise nõue;

- libisemiskindlate jalanõude kasutamine.

Pilt 8. Vasaku käe II sõrme pehmete kudede vigastus kesklüli tasemel. Pilt 9. Kesklülist amputeeritud parema käe II sõrm. Suur osa tööõnnetustest esineb toormaterjali etteandel, kus käsi võib sattuda kontakti lõikuri või pöörleva kettaga. Töötraumaga võib lõppeda ka olukord, kus töötaja eemaldab palja käega lõikuri vahetus läheduses asuvaid jäätmeid, puruneb lõikeriist või lõigatav materjal paiskub tagasi, libiseb haardest või tööpinnalt. Ohuallikas: töökoht/masin Püüa vastata järgmistele küsimustele, enne kui tööd alustad masinal ning oma töökohal. 1. Kas ohtlikud liikuvad masinaosad on piisavalt kaetud, et ei oleks ohtu sõrmedele või muudele

kehaosadele? 2. Kas masina seiskamisseadised on vabalt juurdepääsetavad, näit. töö peatamiseks ning

avariiseiskamiseks? 3. Kas avariiseiskamist saab teha operaatori töökohalt?

31

4. Kas seiskamisseadis on kombineeritud pidurdusfunktsiooniga, nii et ei toimuks ohtlike masinaosade järelliikumist?

5. Kas tööprotsessi käigus on välistatud “tekkivate või eralduvate detailidega” pihtasaamise oht? 6. Kas hoidefunktsioonid surupinnaga on reguleeritud nii, et ei ole masinaosa ja detaili vahele

jäämise ohtu? 7. Kas põrandal on juhtmeid, voolikuid, tootmisjäätmeid, tõstealuseid või muid segavaid esemeid,

mille otsa on võimalik komistada? 8. Kas töökohal on piisavalt vaba ruumi selleks, et tööd saaks teha ohutult? 9. Kas töökoha koristamine on harjumus ning kas rakendatakse mingeid kindlaid rutiinseid

koristusprotseduure? Nõuanded tööõnnetuse ennetamiseks Regulaarselt tuleb läbi viia töökoha riskianalüüsi. Töötajate esmase ja regulaarse juhendamise läbiviimine. Kirjalike juhendite olemasolu tagamine. Kontrollida perioodiliselt, kas juhendid on ikka sobivad ja korrektsed ning kas töötajad neid ikka tegelikult järgivad. • Äri ja töölevõetutele, noortele ning võõrkeelsetele töötajatele tuleb anda erijuhendid, mis on

töötajatele arusaadavad. • Juhendaja valikus on oluline kogemustega ja heade juhiomadustega spetsialisti valik! • Kogenud töötaja halvad harjumused jäävad uutele kergesti külge. • Järgi alati kasutusjuhendit, mida tarnija on üle andnud koos masina või töövahendiga, kontrolli

kas töötajad saavad aru ohutusmeetmetest. • Õnnetuse korral õpi sellest, tehes põhjalik analüüs ja kasuta uurimistulemusi, et sarnane õnnetus

ei korduks. Uuri juba olnud õnnetusjuhtumeid. • Kontrolli töövahendi korrasolekut, kata masina liikuvad osad. • Ettevaatust masina paigaldamisel ja reguleerimisel. Masina paigaldamise ja sissetöötamise,

reguleerimise töid võivad teha ainult isikud, kes omavad põhjalikke erialaseid teadmisi ja tunnevad ohutussüsteeme.

• Masina sissetöötamisel ja reguleerimisel kasuta: käsijuhtimisseadiseid, astmelist töötamist või vähendatud kiirust.

• Kindlad harjumused koristustöö läbiviimiseks. Iga töötaja peab vastutama oma töökoha koristamise eest.

• Kontrollida üle põrandad ja liikumistasapinnad, et ei oleks konarusi, auke, järske kallakuid ilma ohumärguanneteta, takistusi liikumisteedel või töökoha ümber. Põrandakatted turvalised.

• Toormaterjali või toodangu ladustamine olgu korrektne. • Tehniline abivahend peab olema sobiv antud töö jaoks ja kasutada ainult nende

tööoperatsioonide korral, milleks ta on mõeldud (nt. lähtuvalt tarnija kasutusjuhendist) • Tehnilise abivahendeid korrapäraste vaheaegadega hooldada ja üle vaadata. • Uute töövahendite puhul vajalik tarnijalt kasutusjuhend, kus on ka andmed seadme hooldamise

ja ülevaatuse sageduse kohta. CE-märgistus. • Masinaid peab olema võimalik peatada kergelt juurdepääsetava seiskamisseadise abil. Masinal

peaks olema hädaseiskamisseadis avariikorral ! • Avariilüliti peab jääma stopp asendisse seniks, kuni ta lülitatakse käsitsi tagasi lähteasendisse.

Lähteasendisse lülitamise tulemuseks ei tohi olla taaskäivitamine. Elektrioht Elektritrauma vältimiseks on oluline, et ettevõttes toimiks regulaarne elektri- ja masinaohutuse kontroll. Et elektrijuhtmestik ja kontaktid oleksid korras. Elektrijuhtmed ei tohi vedeleda maas liikumisteedel ja sõidetavates liikumisteedel, kus sõidavad näiteks tõstukid üle nende. Elektriliste masinatega töötavad töötajad peavad olema elektriohutuse osas juhendatud.

32

Elektrilöögi tagajärje raskus sõltub elektrivoolu pingest ja voolu tugevusest. Kannatanu on pinge all niikaua, kuni ta on kontaktis vooluringiga. Appitõttaja peab hoolitsema oma ohutuse eest - niisked riided, niiske maapind ja niiske keskkond juhivad hästi elektrit. Head kaitsevahendid elektriga töötamisel ja kannatanud abistamisel on kummikindad ja –jalanõud. Kannatanud abistamisel saab kasutada isolaatorina ka kuiva puud, riiet, ajalehte. Elektritrauma tunnused: lihasvalu, juhtmesse kinnijäämine, põletus, teadvuse kadu, südameseiskus ja hingamistegevuse lakkamine.

Esmaabi • Ohvri eraldamiseks vooluringist: tõmba pistik seinakontaktist, keera kaitsekork välja või lükka

juhtmed kannatanust puust teibaga või kepiga eemale. • Kui elektrivoolu katkestamine pole võimalik, tõmba kannatanu teda riietest haarates eemale.

Vältida kokkupuudet kannatanu katmata kehaga. • Kõrgepingejuhtmest löögi saanud inimesele ei tohi väga lähedale minna: kui juhe on katkenud ja

maha langenud, tekib selle ümber ohtlik ala 18–25 m raadiuses. • Elektriohu korral tuleb helistada koheselt numbril 112 ja lasta vool alajaamast välja lülitada. • Kannatanu abi: taga talle rahu, pane lamama, vajadusel ja võimalusel anda valuvaigisteid. • Nahakahjustus katta puhta sidemega, millele aseta külm kott. • Anna kannatanule rohkesti juua vett, mineraalvett või sooja teed. • Toimeta kannatanu haiglasse, sest mõne tunni möödudes võib ta seisund järsku halveneda. • Kui kannatanu hingamine või südametegevus on lakanud, alusta elustamist. Seadusandlus Töötervishoiualased õigusaktid 2. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus (RKs 16.06.1999 seadus, RT I 1999, 60, 616, viimane

redakts. RKs 20.12.2006, RT I 2007, 3, 11). 3. Kemikaaliseadus. (RTI 2003, 23, 144) 4. Tegevusaladele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded. (VV 21.12. 1999 määrus nr 402,

RT I 1999, 100, 881) 5. Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded. (VV ….. määrus nr. 13, RT I 2000,

4, 30) 6. Nõuded välitingimustes kasutatavate seadmete poolt tekitatavale mürale, mürataseme

mõõtmisele ja mürataseme märgistamisele. (Majandus- ja kommunikatsiooniministri 04.08.2005. a määrus nr 87, RTL 2005, 88, 1312, viimati muudetud 19.01.2006/8, RTL 2006, 9, 169)

7. Ohtlike ainete identifitseerimise, klassifitseerimise, pakendamise ja märgistamise kord. (SOM määrus nr. 37, 26.05.2000, RTL 2000, 78, 1184)

8. Ohtlike ainete loetelu kinnitamine (SOM 15.02.2002 määrus nr. 36, RT) 9. Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse

nõuded (VV 20.02.2001 määrus nr. 105, RTI 2001, 30, 166) 10. Töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid. (VV määrus nr. 293, 18.09.2001, RTI 2001,

77, 460) 11. Kantserogeensete ja mutageensete ainete kasutamisel esitatavad nõuded töökohal. (VV 15.02.

2000 määrus nr. 51, RT ) 12. Nõuded kemikaali ohutuskaardile. (Sotsiaalministri 17.12.2004 määrus nr 130, RT 13. Asbestitööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded. (RTL 2000, 10, 62) 14. Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskogus ning suurõnnetuse ohuga

ettevõtte ohtlikkuse kategooria ja ohtliku ettevõtte määratlemise kord. (Majandus- ja kommunikatsiooniministri 14.06.2005. a määrus nr 67, RT

15. Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded. (RT I 2001, 35, 468) 16. Ohumärguannete kasutamise nõuded töökohas. (RTL 2000, 12, 117)

33

17. Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord. (VV määrus nr. 12, 11.01.2000, RTI 2000, 4, 29)

18. Isikukaitsevahendi ohutusnõuded ning nõuetele vastavuse tõendamise kord (VV 14.07. 2005. a määrus nr 184, RT

19. Töötajate tervisekontrolli kord. (RTL 2003, 56, 816) 20. Esmaabi korraldus ettevõttes kehtestamine. (RTL 2000, 6, 63) 21. Töötervishoiu ja tööohutuse väljaõppe ja täiendõppe kord. (RT I 2001, 35, 469) 22. Tööõnnetuste ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ning uurimise kord. (RT I 2003,

42, 289) 23. Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise kord.

(VV 25.01.2002. a. määrus nr 54, RT I 2002, 15, 83). 24. Kuvariga töötamise töötervishoiu- ja tööohutuse nõuded. (VV 15.11.2000 a. määrus nr. 362 RT.) 25. Tööruumide mikrokliima tervisekaitsenormid ja –eeskirjad. TKNE-5/1995. (SOM määrus nr. 66,

28.12.1995, RTL 1996, 13, 98) 26. Tuleohutuse üldnõuded (RTL 2000, 99, 1559) 27. Tervistkahjustavate tööde ja eriiseloomuga tööde loetelu, kus töötamisel antakse lisapuhkust, ja

lisapuhkuse kestus. (RT I 2001, 99, 630) 28. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus. ( RT I 2003, 26, 160, viimati muudetud 01.06.2006,

RTI 2006, 28, 211) 29. Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded. (VVm

05.05.2000 määrus nr 144, RT I 2000, 38, 234, VVm 28.04.2006, RT I 2006, 19, 155). 30. Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded rasedate ja rinnaga toitvate naiste tööks. (RT I 2001, 17, 81) 31. Kutsehaiguste loetelu. (SM 07.06.2000 määrus nr 42, RTL 2005, 51, 722) 32. Müra normitasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme

mõõtmise meetodid. (SM 04.03.2002 määrus nr 42, RT L 2002, 38, 511) 33. Ohtlike jäätmete märgistamise kord. (RTL 1999, 68, 890) 34. Eesti Vabariigi töölepingu seaduse rakendamise otsuse täitmise kohta. (VV 22.07.1992 määrus

nr 214, RT 1992, 34, 454, red. VV 30.04.2004 määrus nr 172, RT I 2004, 40, 274) *Lisatud: Raskete ja tervistkahjustavate tööde loetelu, kus naiste töötamine on keelatud ning sanitaar- aa olmeteenindamisega seotud allmaatööde loetelu, kus naiste töötamine on lubatud. *Lisatud: Tööde loetelu, kus alla 21 aasta vanuste isikute töölevõtmine on lubatud pärast töölevõetava isiku tervisekontrolli ning kus on ette nähtud nende tervise perioodiline kontrollimine kuni 21-aastaseks saamiseni. *Lisatud: Tööde loetelu, kus näidatakse ette töötajate eelnev ja perioodiline tervise kontrollimine. *Lisatud: Ametikohtade loetelu, millel ühes ja samas riiklikus või munitsipaalettevõttes, -asutuses või muus riiklikus või munitsipaalorganisatsioonis on erandina lubatud omavahel lähedases suguluses või hõimluses olevatel isikutel töötada teineteise vahetus alluvuses või teise poolt vahetult kontrollitavana. 35. Mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja juhtimisõiguse taotleja tervisenõuded, eelneva ja perioodilise

tervisekontrolli tingimused ja kord ning tervisetõendite vormid. (VV 29. 09.2005. a määrus nr 257, RT

Tuleohutusalane õigusloome • Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded. (VV 27. 11.2004. a määrus nr 315, RT • Tuleohutuse üldnõuded. (Siseministri 8. septembri 2000 a määrus nr 55, RT • Tuletööde tuleohutusnõuded. (Siseministri 18. juuni 1998. a määrus nr 15, RT • Kütteseadmete puhastamise tuleohutusnõuded. (Siseministri 04.05.1998. a määrus nr 7, RT • Nõuded tulekahju-signalisatsioonisüsteemidele. (Siseministri 26.04.2005. a määrus nr 45, RT • Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded töötamisel plahvatusohtlikus keskkonnas. (VV

15. 07.2003. a määrus nr 197, RT Jäätmekäitlus • Jäätmeseadus (Keskkonnaministri … RT I 1998, 57, 861; RTI 2004, 30, 208)

34

• Jäätmekategooriate, jäätmeliikide ja ohtlike jäätmete nimistute kinnistamine. (RTI 1998, 103, 1705)

• Ohtlike jäätmete märgistamise kord. (RTL 1999, 68, 890) • Pinnases ja põhjavees ohtlike ainete sisalduse piirnormid. (Keskkonnaministri 02.04 2004. a

määrus nr 12, RTL 2004, 40, 662), muudetud RTL 2005, 112, 1720) • Radioaktiivsete jäätmete klassifikatsioon, registreerimise, käitlemise ja üleandmise nõuded ning

radioaktiivsete jäätmete vastavusnäitajad. (Keskkonnaministri 9. 02.2005. a. määrus nr 8, RT • Jäätmearuande vorm, esitatavate andmete ulatus ja aruande esitamise kord. (Keskkonnaministri

23.12.2004. a määrus nr 138, RT • Ohtlikke aineid sisaldavate patareide ja akude käitlusnõuded. (Keskkonnaministri 26.04.2004. a

määrus nr 27, RT • Vanaõli käitlusnõuded. (Keskkonnaministri 21.12.2004. a määrus nr 23, RT • Nõuete kehtestamine ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete kohta1. (Keskkonnaministri

16.11.2003. a määrus nr 75, RT • Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniseadus. (VV 10.02.1999 a. seadusega, RT I 1999, 25, 363),

viimati muudetud 2005, RT I 2005, 37, 280) Muud õigusaktid

• Hea laboritava nõuded ja kord. (Sotsiaalministri 28.12.2004. a määrus nr 150, RT • Hea laboritava nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise nõuded ning kord.

(Sotsiaalministri 14. veebruari 2005. a määrus nr 15, RT • Töökeskkonna ohutegurid ja tööd, mille puhul alaealise töötamine on keelatud (VV

30.04.2004 määrus 171, RTI 06.05.2004, 40, 273), määratleb ära füüsikalised, keemilised, bioloogilised ja muud tööd, millega kokkupuutes või mis tööaladel alla18 aastane isik ei või töötada.

• Hädaolukorras teavitamise kord ja nõuded edastatavale teabele (VV 20.05.2002 a määrus nr. 166; RT I 24.05.2002, 43, 279).

Kasutatud kirjandus

1. Report. Bureau of Labor Statisics, U.S. Department of Labor, www.bls.gov/oco/cg/cgs011.htm 2. Aastaaruanne 2001, 2004. Tööinspektsioon, www.ti.ee 3. Vare T. Ettekanne aastaaruande nõupidamisel. Tallinn, Tööinspektsioon, 2006, www.ti.ee 4. Ametite rahvusvaheline klassifikatsioon, International Standard Classification of

Occupations, ISCO-88 . 5. Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator, Statistical Classification of Economic Activities

in the European Community, 2003 6. Spenger R.A. Hygiene for management. Textbook for food hygiene courses. 7th ed. London,

1995, 153-179. 7. Krause N et al. Standing at work and progression of carotid atherosclerosis, Scandinavian

Journal of Work, Environment and Health, 2000, 26, 3, 227-36. 8. McCulloch J. Health risks associated with prolonged standing. Work, 2002, 19, 2, 201-5. 9. Ozone in food industry. www.nutech-australia.com.au 10. Keemilised ohutegurid töökeskkonnas. Toim. E. Merisalu. Tartu, 2002. 11. Ruut J, Kruuser A. Toidukäitleja käsiraamat. Tallinn, 2002, 128-161. 12. Bioloogilised ohutegurid töökeskkonnas. Toim. E. Merisalu. Tartu, 2002. 13. Benjamin O. Alli. Töötervishoiu ja tööohutuse aluspõhimõtted. Tallinn, 2002. 14. Juhend kutsehaiguste diagnoosimiseks. Nõuanded kutsehaiguste ja nende põhjuste loetelu

praktiliseks kasutamiseks. Tallinn, 2001. 15. Loogna N. Kas teil on kutsehaigus? Tallinn, 1999.

35

Lisa1. Seonduvad õigusaktid • Kemikaaliseadus • Kiirgusseadus • Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus • Päästeseadus • Toote ohutuse seadus • Masinaohutuse seadus • EV töölepinguseadus • Puhkuseseadus • Töö ja puhkeaja seadus • Välisõhu kaitse seadus • Keskkonnajärelvalve seadus

• Isikuandmete kaitse seadus • Ravikindlustusseadus • Rahvatervise seadus • Tervishoiuteenuste korraldamise seadus • Jäätmeseadus • Pakendiseadus • Autoveo seadus • Elektriohutuse seadus • Mõõteseadus • Veeseadus