kas kutsehaigused on tänapäevane probleem?tolmud töökeskkonnas. • kõrge on luu-lihaskonna...
TRANSCRIPT
Kas kutsehaigused on tänapäevane probleem?
Viive Pille
Kutsehaiguste ja töötervishoiu keskus
SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla
24.01.2018
• Ametiga seotud haigusi on kirjeldatu juba iidsetest aegadest alates: Vana-Egiptuse ajast – papüüruse kogujate seljavalud.
• Üle 3000 aasta tagasi on Piiblisse kirja pandud: „Kui sa ehitad uue koja, siis tee oma katusele käsipuu, et sa ei tõmbaks oma koja peale veresüüd, kui keegi sealt alla kukub“.
16. ja 17. sajand
Teadlikkuse kasv terviseriskidest
Paracelsus (1498-1541) tunnustatud arst ja filosoof kirjeldas kutsehaigusi kaevuritel ja metallisulatajatel.“Morbis metallicus” („Metalli põhjustatud haigustest”) kirjeldas töölistel metallisooladest tekkinud nahahaavandeid kätel.
• 1572 – plii;• 1630 – arseen.
18. sajand
Bernandino Ramazzini Itaalia arst , keda peetakse ka töömeditsiini isaks, kirjutas uurimuse “De morbisartificium diatriba“ “Käsitööliste haigustest”.
1700 aastal ilmus esimene süstemaatiline käsitlus tööga seotud haigustest.
Muu hulgas kirjeldas ta sageli esinevat bronhiaalastmat möldritel ja nahakahjustusi pesupesijatel.
Töötervishoiu ajalugu Eestis
• Eestis rajas Tartu ülikooli professor R. Bucheim (1820-1879) 1846 a. maailmas esimese laboratooriumi, kus eksperimentaalsete farmakoloogiliste uuringute kõrval selgitati mitmesuguste keemiliste ainete toksilisust.
• Tartu Ülikooli professorid, kes edendasid toksikoloogia alast teadustööd:
O. Schmiedeberg (1869-1872)
R. Koberti (1886-1897)
G. Dragendorff (1846-1894)
Töötervishoiu ajalugu Eestis
• Enne II maailmasõda toimis Eestis sunduslik tööõnnetuse kindlustus.
• Tööõnnetuste kindlustuste ühinguid oli Eestis kaks: “Eesti Tööliste Kinnitusühisus” ja “Ühisoma”, need asusid Tallinnas, tegevuspiirkonnaks kogu Eesti.
• Kui tööõnnetuse läbi vigasaanu terveks ei saanud, vaid jäi osaliselt või täielikult töövõimetuks, määras kindlustusühing temale pensioni.
• Vigasaanu surma korral määrati pension tema pereliikmetele.
R. Rava “Töökaitse ja Sotsiaalkindlustus”
Tallinn 1937
Eksperimentaalse kliinilise meditsiini instituut ja Kutsehaiguste kliinik 1971 -1997.
• KH diagnostika
• KH ravi sh taastusravi
• Töötervishoiualased tervisekontrollid
• Teadustöö
7
ILO (International LabourOrganization) võttis vastu esimese rahvusvahelise konventsiooni töötajatele kutsehaiguste hüvitamise kohta 1925 ja see jõustus 1927.
C018 - Workmen's Compensation (Occupational Diseases) Convention, 1925 (No. 18)
• ILO andmetel nõudsid 2014 aastal tööõnnetused ja tööga seotud haigused 2,3 miljonit inimelu (1).
• Euroopa Tööohutus Agentuuri andmetel põhjustavad tööga seotud õnnetused ja vigastused EL riikidele kahju 476 miljardi ulatuses ja tööga seotud vähki haigestumine põhjustab kahjusid keskmiselt 119,5 miljardi ulatused igal aastal (2).
1 https://www.wsh-
institute.sg/files/wshi/upload/cms/file/Global%20Estimates%20of%20Occupational%20Accidents%20and%20Work-
related%20Illness%202014.pdf
2 https://osha.europa.eu/en/highlights/eu-osha-presents-new-figures-costs-poor-workplace-safety-and-health-world-osh-congress
• Endiselt on probleemiks ohutegurina erinevad tolmud töökeskkonnas.
• Kõrge on luu-lihaskonna haiguste tase.
• Lisanduvad uued ohutegurid: kemikaalid sh kantserogeenid, nanomaterjalid.
• Psühho-sotsiaalne ohutegur on uus väljakutse.
Uued tööga seotud ohutegurid
• Iga tööprotsessi ja töökeskkonna muutus võib kaasa tuua uued tervise riskid ja uued kutsehaigused.
• Iga uus tehnoloogia võib olla seotud potentsiaalse uue riskiga.
• Uusi ohutegureid ei tunta ja ei osata hallata.
• Pädev riski hindamine ja töötajate tervise jälgimine nõuab teaduslikult tõestatud andmeid.
Formaldehüüdi vabastavad ained
A. C. De Groot et al. Formaldehyde-releasers: relationship to formaldehyde contact allergy. Contact allegrgy to formaldehyd
and inventory of formaldehyd-relasers. Contact Dermatitis 2009:61:63-85
Uued tööga seotud haigused
Uued haigused töötingimuste muutusest Progresseruv põletikuline neuropaatiatapamajade ja sigala töötajatelPopkorni haigus (diatsetüül)Legionäride haigusAllergia konservantainetele värvides ja liimidesAllergia bioloogilistele pestitsiididele
Uued riskid tuntud ohuteguritest Rinnavähki haigestumise seos vahetustega töögaSüdame veresoonkonna haigused peentolmust ja tööstressistKopsu infektsioonid keevitusaerosoolide toimest
Vanemate ekspositsioonist ohtlikele kemikaalidele põhjustatud laste haigestumised
Laste kaasasündinud arenguhäiredVähktõbi lapseeasVaimse arengu peetus
Haigusjuht 1 • Bronhoskoopiline uuring 05.2016
• Diagnoos, kliinilised andmed: 44 aastane naine kroonilise, hootise köhaga. Töötab õmblejana >16 aasta, köhaprobleemid viimased 3 aastat. Tõenäoline krooniline tolmbronhiit kutsehaigusena. Patsient on mittesuitsetaja.
• Bronhoskoopiline leid: Häälepaelad ja kõri limaskest normilähedased; häälepaelad liiguvad külgühtlaselt. Trahhea vaba, kuid selgesti nähtavad laienenud limaskestaveresooned ja seinapidiselt on valkja limas-mädase sekreedi osiseid. Trahhea bifurkatsion terav, kliiniliselt tähenduslike deformatsioonideta. Tsentraalsed bronhid vabad, kuid kõikide sagara- eriti segmendibronhide limaskest oluliselt deformeerunud ja ilmselge limaskesta tolmustusega (vt. Fotod). Kohati ka kerget hüpereemiat ja limas-mädast sekreeti. Neoplasmat, verd, verehüübeid jms. ei näe.
• Diagnoos: väljendunud kroonilise bronhiidi leid.
Haigusjuht 1
Haigusjuht 1
• Info patsiendi poolt kaasa toodud tööainete inglise keelsetest ohutuskaartidest:
• ® ...(carboxylic acid esters, non-ionoc). Ohutusinfo: tekstiilidele pihustamisel tekib aerosool. Võib olla inimesele ohtlik. Seetõttu suletud kasutus või tagada hea ruumi ventilatsioon, et hoiduda kemikaali inhaleerimisest. Aerosooli mitte sisse hingata!
• Teine aine: Sodium dodecyl sulphate: Ohulaused: nahka ärritav. Tõsine risk silmade kahjustuseks. Oht naha söövituseks.
• Patsiendi kaasatoodud kemikaalide info oli inglise keeles. Patsient ei ole olnud varem teadlik kemikaalide ohtudest. Tööandja ei ole patsiendi sõnul teavitanud kemikaali ega tolmuga kaasnevatest ohtudest.
• Erinevaid tolmumaske ostis töötaja ise ja üritas neid kasutada kui köha kaebused olid juba olemas.
Haigusjuht 2
• 52 aastane naine• Tuleb korduvale käe blokaadile. Vasema käe sõrmed
samuti tuimad, parem käe kaebused püsivad. Olevat veel TVL-l, käed puhkavad. Aastaid kestnud mõlema käe öised >> päevased paresteesiad sõrmedes ja kogu kämblas. Päeval käed valutavad, ei jõua tõsta raskusi, käed ei hoidvat neid kinni, eriti parem. Hommikune sõrmeliig. turse. Töö mõlema käe raske füüsilise koormusega karjafarmis. Samas ka töökoha ebakindlus, mis muret tekitav. Kergema töö leidmine raske.
Haigusjuht 2
Paremast randmest MRT uuringu tulemus:Randme SL-sideme kahjustus-venitus, volaarsel osaline katkemine; volaarseinterkarpaalsideme kahjustus -venitus, turse. TFCC osalisele rebendile viitav leid. Kesknärvi neuropaatiale viitav leid. Gangliontsüstid - volaarsel osscaphoideumi kõrval ja karpaakanalist dorsaalsemal. Muutused seotud ülekoormusega
Haigusjuht 2
M24.2 parema randme sidemete kahjustus
M70.8Rakenduse, ülepingutuse ja survega seotud pehmete kudede muud
haigusseisundid
õlavöötme, käte müofastsiaalsed valud
M15.8 Muud polüartroosid
käte liigeste artrootilised muutused
M75.1 ōlavarre pöörajalihaste kōōluskätise sündroom
M77.0 Keskmine pōndapealisepōletik e mediaalne epikondüliit
G56.0 Karpaaltunneli sündroom
paremal keskmise ja vasakul tagasihoidlik n. medianuse kahjustuse leid
M65.8 Muud sünoviaalkesta- ja kōōlusetupepōletikud
parema randme piirkonnas sirutaja kõõluste sünoviit
M75.2 Kakspealihase kōōlusepōletik e tendiniit paremal käel
M67.4 Kooljaluu e ganglion
parema randme piirkonnas
Haigusjuht 3• 47 a meespatsient
• Varem töötanud lukksepana. Olnud kontakt asbesti sisaldava torustike isol. materjaliga.
• Viimased 6 aastat töötab keemiatööstuses keskastme juhina.
• CT rindkere, kõht, vaagen 10.01.2018
• RINDKERE
• Mediastiinumis, kopsuhiilustes, aksillaarsel patoloogiliselt suurenenud lümfisõlmi ega lisamassi ei sedasta. Südame õõned ja suured veresooned kontrasteeruvad tavapäraselt. Rinnaaort, kopsuarteri peatüvi ei ole laienenud. Perikardiõõnes, pleuraõõntes vedelikku ei ole.
• Mõlemapoolselt on jälgitavad plaatjad pleuraalsed kuni 5 mm paksused paksendid pleuraõõnte ülemises-dorsaalsel osas, lubjastusi neis ei ole - anamneesis kokkupuude asbestiga?
Haigusjuht 3
• KÕHT: Kõhuaort, truncus coeliacus, a. mesenterica superior, a. mesenterica inferior kontrasteeruvad normipäraselt, stenoose ega aneurüsme ei esine.
• Maksa tihedus on oluliselt langenud, natiivuurigul ~25 HU-d (sarnane sapipõie sisaldisele) - steatoos. Maksa parenhüüm kontrasteerub ühtlaselt, koldelisi muutusi ei sedasta. Maks ei ole oluliselt suurenenud.
• Arvamus: maliigsele haigusele viitavaid muutusi ei sedasta. Vasaku neeru lateraalsel kontuuril on parenhüümi väljavõlvumus.
• Raske maksa steatoos.
• Kahepoolsed pleuraalsed mittekaltsifitseerunud paksendid -kokkupuude asbestiga?
“Töövõime maja”
K.-P. Martimo FIOH
Töövõime ja ajutine töövõimetus
Time
Healthy
employee,
normal
productivity
Productivity
declines, when
interference at work
increases
Productivity is zero
Lost work time due
to sick leave
RETURN TO
WORK
Normal
productivity
Interference at
work after
returning to work
from sick leave
Kimmo Räsänen 2005
Health
SICK LEAVE
BEGINS
SICK-
LEAVE
THRES-
HOLD
Sickness
Töövõime edendamise mudel (tetraheeder)
TÖÖKOLLEKTIIV
(juhtimine ja töösuhted)
- töökorraldus
- töötajate vanuseline -
rakendatavus
- töö ümberkorraldus
- töögraafikud
TÖÖVÕIME
SÄILITAMINE
ERIALASED OSKUSED
- õppimine
- konkreetsed võimed
- uus tehnoloogia
HEA TÖÖVÕIME JA TERVIS
HEA ELUKVALITEET JA HEAOLUHEA TÖÖKVALITEET JA -PRODUKTIIVSUS
AKTIIVNE JA TÄHENDUSRIKAS VANANEMINE
↔
TÖÖTAJA TERVIS
(ressursid)
-funktsionaalsed võimed
-füüsiline aktiivsus, eluviis
-initsiatiiv e algatusvõime
TÖÖ JA TÖÖTINGIMUSED
(ergonoomika, tööhügieen, ohutus)
- töökorraldus
- tööruumid, -vahendid
- tööasendid ja liigutused
- füüsiline koormus
- puhkepausid
-ümberkorraldused
Kutsehaigused ja tööga seotud haigused etioloogilise teguri järgi
100 % geneetika, elustiil,
elukeskkond,
hobid, harjumused,
sugu, vanus
Töö ja
töökeskkond
KUTSEHAIGUSEDTÖÖGA
SEOTUD HAIGUSED
MUUD
ÜLDHAIGUSED
100 %
0 %
0 %
TÖÖST
PÕHJUSTATUD
HAIGUSED
WHO Estonia Finland
A. Occupational disease
(Annex I)
A. Kutsehaigus
(Annex I)
A. Ammattitauti
(Annex I)
(Work-induced disease) B. Tööst põhjustatud
haigus (Annex II)
B. Työperäinen sairaus
(Annex II)
C. Work-related disease
(Annex I+II & others)
C. Tööga seotud haigus C. Työhön liittyvä sairaus
(Annex I+II & others)
C
A
B
A
C
(C=A+B)
A
B
K.-P. Martimo FIOH
Tööga seotus krooniliste haiguste korral
%
Astma (meestel) 30 (Karjalainen et al, 2001)
Kopsuvähk 25-30 (Axelsson 2001)
Südame-veresoonkonna haigused
Koronaararterite haigused 5-10 (Leigh 1997)
Muud SVH 5 (Leigh 1997)
Luu-lihaskonna haigused
Käte ülekoormushaigused 15-40 (EU OSHA)
Alaseljavalu 50 (EU OSHA)
TPH ja KH diagnoosimise kolm sammu
1. SÜMPTOMID
2. EKSPOSITSIOON TÖÖL
3. KH ja TPH DIAGNOSTIKA
-Pt kirjeldatud kaebused
-Objektiivne leid
-Diferentsiaaldiagnostika
-Seos tööohutegurite ja
haigestumise vahel
-Eriti KH loetelus nimetatud
haigused ja tegurid
- Põhjuslik seos
-üldine
-individuaalne
-Haigust põhjustanud
tegurid
(Kutseahaiguste loetelu)
Miks diagnoosida ja registreerida kutse-ja tööst põhjustatud haigusi
1) Patsiendil on õigus korrektselt diagnoositud ja ametlikult kinnitatud diagnoosile
=> õige ravitaktika valik
2) Tööandjatele on vajalik info töökeskkonna ohutegurite kohta
=> parem ennetus3) Kaastöötajaid on vajalik informeerida töökeskkonna riskidest
=> parem kaitse4) Riigiametitele on vajalik täpne info
=> parem ja efektiivsem ressursside jaotus5) Eriala spetsialistidel on õigus rakendada oma teadmisi
=> parem ja täpsem diagnostika/ekspertiis=> paremad tõenduspõhised andmed
Kutsehaigused Eestis 1
Kutsehaiguste loetelu. Sotsiaalministri määrus nr 66, vastu võetud 09.05.2005
§ 1. Kutsehaiguse mõiste
§ 2. Respiratoorsed kutsehaigused ja –kasvajad
§ 3. Kutsenakkushaigused ja kutseparasiithaigused
§ 4. Töökeskkonna füüsikalistest ja füsioloogilistest ohuteguritest põhjustatud kutsehaigused
§ 5. Kutsenahahaigused ja –kasvajad
§ 6. Töökeskkonna keemilistest ohuteguritest põhjustatud kutsehaigused
Kutsehaigused Eestis 2
Allikas: http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Tervishoid/tootervis/KH_ja_TPH_statistika_2016.pdf
Kutsehaigused Eestis 3
• 2017 aastal on diagnoositud kutsehaigusi 36 inimesel (2015 aastal 41 ja 2016 39 patsiendil).
• Ühel patsiendil on keskmiselt 3,8 erinevat kutsehaiguse diagnoosi.
• Keskmine patsientide vanus 53 aastat, noorim 36 aastat ja vanim 64 aastat.
• Enamikul patsientidel tekkinud püsiv töövõime vähenemine.
Tööõnnetused Eestis
Allikas: http://www.ti.ee/est/meedia-trukised-statistika/statistika/tooonnetused/
Šveitsi juustu skeem
https://oshwiki.eu/wiki/Accidents_and_incidents
Tööõnnetuste püramiid
Kutsehaiguste süsteemne ennetus
Esmane ennetus
Teisene ennetus
Kolmandane ennetus
Kutsehaiguste ennetus
Esmane ennetus Teisene ennetus
Uute töökeskkonna ohutegurite tuvastamine
Töökeskkonna tingimuste jälgimine
Vanade ohutegurite tuvastamine
Töökeskkonna ohutegurite monitooring
Selgita välja millised töötajad on rohkem ohutatud
Perioodiline töötajate tervisekontroll
Asenda/muuda ohtlikud ained/tööprotsessid
Insener-tehniline kontroll ekspositsioonide vähendamiseks
Isikukaitsevahendite kasutamine
Tänan!