MOTIVATSIOON JA VÕIMALUSED PAINDLIKUKS TÖÖKS: UURING SAARE MAAKONNA TEISE KODU OMANIKE SEAS

Kommenteeritud kokkuvõte

Aprill – oktoober 2011 SISUKORD

Tabelid------------------------------------------------------------------------------------------------------ i Tänuavaldused-------------------------------------------------------------------------------------------- ii

OSA I. SISSEJUHATUS ---------------------------------------------------------------------------------- 1 A. Uuringu eesmärk ------------------------------------------------------------------------------------- 1 Uurimusküsimused -------------------------------------------------------------------------------------- 1

OSA II. UURINGU METOODIKA---------------------------------------------------------------------- 3 A. Vaatlusalune populatsioon ja valikuprotseduurid ----------------------------------------------- 3 Valim ------------------------------------------------------------------------------------------------------ 3 Statistiline analüüs --------------------------------------------------------------------------------------- 4

OSA III. UURINGU TULEMUSED--------------------------------------------------------------------- 5 A. Saare maakonna teise kodu omanike kirjeldav profiil ------------------------------------------ 5 B. Teise kodu omanikustaatuse ja külastatavuse profiil-------------------------------------------- 6 C. Põhjuseid teise kodu soetamisel Saare maakonda ----------------------------------------------- 8 D. Koha tähendusrikkus teise kodu omanikele ------------------------------------------------------ 9 E. Kohaliku keskkonna olulisimad väärtused teise kodu omanikele ----------------------------11 F. Kohalike teenuste olulisus ja rahulolu hetkeseisuga--------------------------------------------12 Teenuste olulisus ja toimivus--------------------------------------------------------------------------12 Kohalike teenuste olulisuse ja toimivuse lahknevusanalüüs--------------------------------------13 Olulisuse/toimivuse diagramm------------------------------------------------------------------------14 Enimsoovitud kohalikud teenused--------------------------------------------------------------------16 G. Osalus kohalikus kogukonnas ---------------------------------------------------------------------17 H. Huvi kaugtöö võimaluste vastu--------------------------------------------------------------------19 I. Soositud kohalikud arengud ------------------------------------------------------------------------24 Kõige enam ja vähem soovitud muutused-----------------------------------------------------------25

OSA IV. KOKKUVÕTE JA SOOVITUSED----------------------------------------------------------29 A. Kokkuvõte--------------------------------------------------------------------------------------------29 B. Soovitused ja ettepanekud--------------------------------------------------------------------------31

LISA A: Küsitlusankeet-----------------------------------------------------------------------------------33

Tabelid

Tabel 1. Valimi jaotus valdade lõikes ------------------------------------------------------------------- 3 Tabel 2. Laekunud küsimustike keeleline jaotus ------------------------------------------------------- 4 Tabel 3. Saare maakonna teise kodu omanike profiil-------------------------------------------------- 5 Tabel 4. Teise kodu omanikustaatuse ja külastatavuse profiil --------------------------------------- 6 Tabel 5. Põhjuseid teise kodu soetamisel saare maakonda-------------------------------------------- 8 Tabel 6. Võimalikud mõjud tulevasele omanikustaatusele ------------------------------------------- 8 Tabel 7. Tähendusrikas koht Saare maakonnas--------------------------------------------------------- 9 Tabel 8. Koha tähendusrikkuse hinnangud Saare maakonna teise kodu omanike hulgas -------- 9 Tabel 9. Saare maakonna olulised väärtused-----------------------------------------------------------11

ii

Tabel 10. Oluliseimad väärtused teise kodu lähipiirkonnas ----------------------------------------- 12 Tabel 11. Kohalike teenustega olulisus ja toimivus -------------------------------------------------- 12 Tabel 12. Hinnang kohalike teenuste olulisusele ja toimivusele------------------------------------ 13 Tabel 13. Enim soovitud hetkel puuduvad kohalikud teenused------------------------------------- 16 Tabel 14. Üldine teadlikkus kohalikest arengutest---------------------------------------------------- 17 Tabel 15. Huvi ja hetkeosalus kohalikus kogukonnas------------------------------------------------ 17 Tabel 16. Osalushuvi suurendamise põhilised tegurid ----------------------------------------------- 18 Tabel 17. Paindlikus vormis töötamise hetkeseis ----------------------------------------------------- 19 Tabel 18. Paindlikus vormis töötamise hetkeseis vanuserühmade lõikes ------------------------- 19 Tabel 19. Paindlikus vormis töötamise põhjuseid ---------------------------------------------------- 20 Tabel 20. Paindlikus vormis töötamise lisapõhjuseid ------------------------------------------------ 20 Tabel 21. Paindlikus vormis töötamise sagedus------------------------------------------------------- 20 Tabel 22. Muu paindlikus vormis töötamine ---------------------------------------------------------- 20 Tabel 23. Kohakasutus paindlikus vormis töötamisel ----------------------------------------------- 21 Tabel 24. Teise kodu kasutamise hetkeseis paindlikus vormis töötamisel vanuserühmade lõikes ---- 21 Tabel 25. Planeeritav teise kodu kasutamine paindlikus vormis töötamisel ---------------------- 22 Tabel 26. Planeeritav teise kodu kasutamine paindlikus vormis töötamisel vanuserühmade lõikes- 22 Tabel 27. Huvi kaugtöökeskuses töötamise vastu ---------------------------------------------------- 22 Tabel 28. Huvi kaugtöökeskusese vastu vanuserühmade lõikes------------------------------------ 23 Tabel 29. Huvi kaugtöökeskuse vastu ja paindlikus vormis töötamine --------------------------- 23 Tabel 30. Kaugtöökeskuste teenuste olulisus ja valmisolek maksta ------------------------------- 23 Tabel 31. Võimalikud ohud tulevasele külastuselamusele ------------------------------------------ 24 Tabel 32. Peamised ohud positiivsele külastuselamusele-------------------------------------------- 24 Tabel 33. Enim soovitud muutused saare maakonnas------------------------------------------------ 25 Tabel 34. Enim soovitud muutused lähipiirkonnas --------------------------------------------------- 26 Tabel 35. Vähim soovitud muutused lähipiirkonnas ------------------------------------------------- 27

Saare maakonna teise kodu omanike uuringu kommenteeritud kokkuvõte 2012 Jana Raadik Cottrell, PhD Tallinna Tehnikaülikooli Kuressaare Kolledž Rootsi 7, 93819, Kuressaare, Eesti est.jana@gmail.com

Tänuavaldused

Tänuavaldused kuuluvad mitmetele Saare maakonna kohalikele omavalitsustele, kes näitasid üles huvi ja osutasid abi andmete kogumisel, eelkõige Leisi, Muhu ja Orissaare valla-valitsustele. Erilised tänusõnad kuuluvad Leisi vallavanemale Ludvik Mõtlepile tema väärtus-like ettepanekute eest küsimustike koostamisel ning toetuse ja abi eest andmete kogumisel.

Tänud Tallinna Tehnikaülikooli Kuressaare kolledži üliõpilastele Annika Auväärtile, Kairi Sokolovale ja Riina Aljasele, kelle osalus käesolevas uuringus nii andmete kogumisel kui ka nende töötlemisel oli olulise tähtsusega uuringu eesmärkide saavutamiseks.

1

OSA I. SISSEJUHATUS

Käesolev raport annab ülevaate 2011. aastal Saare maakonna teise kodu omanike seas läbiviidud uuringu tulemustest. Raport pakub ülevaatlikku teavet ja on eelkõige suunatud kasutamiseks Saare maakonna kohalikele omavalitsustele ja volikogudele nende planeerimis- ja nõustamistegevustes. Sissejuhatusele järgnevalt tutvustatakse uuringu eesmärke ja üles seatud uurimusküsimusi ning peatutakse uuringu metoodikal. Analüüsi tulemused annavad ülevaate Saare maakonna teise kodu omanikest ja teise kodu külastustest ning kajastavad teise kodu omanike huvi kohalike omavalitsuste tegemiste vastu ja soovi osaleda kohalikes ettevõtmistes, kohaliku keskkonna ja kohalike teenuste osatähtsust ja rahulolu nendega ning soove ja kartusi, mis seotud kohalike arengutega. Tulemustes tehakse ülevaade teise kodu omanike huvist kaugtöö vastu ja nende soovist veeta senisest enam aega Saare maakonnas, tehes kaugtööd. Tulemused peegeldavad teise kodu omanike huvi kohalike kaugtöökeskuste ja neis pakutavate teenuste vastu. Saadud tulemused on lühidalt esile toodud kokkuvõttes.

A. Uuringu eesmärk

Antud uuringu põhieesmärk oli uurida Saare maakonna teise kodu omanike motivatsiooni ja huvi paindlike töövormide vastu ning võimalusi, mida Saare maakond selleks elukeskkonnana pakub. Läbiviidud küsitlus huvitus järgmistest aspektidest: teise kodu omanikustaatus ja külastusprofiil; põhjused teise kodu soetamiseks Saare maakonda; koha tähendusrikkuse emotsionaalsed aspektid; kohaliku keskkonna tunnetuslikud väärtused; soovid ja huvi osale-maks kohalike omavalitsuste tegemistes; kohalike teenuste tähtsus ja rahulolu nendega; seotus ja huvi paindlike töövormide vastu; huvi kaugtöökeskuste ja nende teenuste vastu; kõige enam ja vähem soovitud muutused kohalikus keskkonnas; teise kodu omanike üld-demograafilised andmed. Uuringu põhieesmärgi saavutamiseks sõnastati alljärgnevad uurimusküsimused, millest juhenduti analüüsil ja tulemuste esitamisel.

Uurimusküsimused

1) Milline on Saare maakonna teise kodu omanike profiil? 2) Milline on Saare maakonna teise kodu omanikustaatus ja külastusprofiil? 3) Mis on põhjused teise kodu soetamiseks Saare maakonda? 4) Millised on teise kodu omanike paiga tähendusrikkuse emotsionaalsed aspektid? 5) Millised kohaliku elukeskkonna aspektid on kõige olulisemad teise kodu omanike

jaoks? 6) Kui rahul on teise kodu omanikud kohalike võimaluste ja teenustega? 7) Kuivõrd on teise kodu omanikud huvitatud ja seotud kohaliku omavalitsuse

tegemistega ja kohalike arengutega? 8) Milline on teise kodu omanike huvi paindlikus vormis töötamise vastu? 9) Millised kohalikud arengud on soosituimad teise kodu omanike poolt?

Põhilised uurimusküsimused olid aluseks küsimustiku koostamisel. Küsimustik koosnes 43 küsimusest, 9 neist olid demograafilised. Küsimustik on aruande lisas A.

2

3

OSA II. UURINGU METOODIKA

A. Vaatlusalune populatsioon ja valikuprotseduurid

Käesoleva uuringu läbiviimisel kasutati kahte kvantitatiivuuringu meetodit: otsest küsitlust ja postitatud küsitlust. Otsene küsitlus viidi läbi vahemikus juulist septembrini 2011. Postitatud küsitlus teostati oktoobris 2011. Enne ankeetküsitluse läbiviimist testiti küsimustikku kokku kümne Muhu, Orissaare ja Leisi valla teise kodu omaniku hulgas. Otsene ankeetküsitlus viidi läbi Kaarma, Kihelkonna, Laimjala, Leisi, Lümanda, Muhu, Mustjala, Orissaare, Ruhnu, Salme, Valjala ja Torgu vallas. Kaarma, Laimjala ja Pöide vallas teostati ka postitatud küsitlus. Postitatud küsitlusel kasutati juhuvalimit. Mugavus- ja lumepallvalimit kasutati otsesel küsitlusel.

Valim

Kokku küsitleti 213 teise kodu omanikku; 88% (n=188) küsimustikest laekus otsese küsitluse tulemusena ja 12% (n=26) postitsi1. Üldiseks vastamisprotsendiks kujunes 66%. Tabel 1 annab ülevaate valimi jaotusest valdade lõikes nii otsese kui postitatud küsitluse osas. Tabel 1. Valimi jaotus valdade lõikes

Vald Otsene

(% osavalimist) Postitatud

(% osavalimist) Kokku

(% koguvalimist) Kaarma 10 (45,5%) 12 (54,5%) 22 (10,3%) Kihelkonna 9 (100%) 0 (0%) 9 (4,2%) Kuressaare linn 4 (100%) 0 (0%) 4 (1,8%) Laimjala 3 (18,7%) 13 (81,3%) 16 (7,5%) Leisi 47 (100%) 0 (0%) 47 (22,1%) Lümanda 1 (100%) 0 (0%) 1 (0,5%) Muhu 44 (100%) 0 (0%) 44 (20,7%) Mustjala 11 (100%) 0 (0%) 11 (5,2%) Orissaare 42 (100%) 0 (0%) 42 (20,0%) Pöide 2 (66,7%) 1 (33,3%) 3 (1,4%) Salme 1 (100%) 0 (0%) 1 (0,5%) Torgu 11 (100%) 0 (0%) 11 (5,1%) Valjala 4 (100%) 0 (0%) 4 (1,8%)

Kokku 188 (88%) 26 (12%) 213 (100%)

Uuringus kasutati eesti-, soome- ja ingliskeelseid küsimustikke. Tabel 2 annab ülevaate laekunud küsimustike keelelisest jaotusest.

1 Postitatud küsitluse vastamisprotsent oli 27%. Otsese küsiluse vastamisprotsent oli 82%.

4

Tabel 2. Laekunud küsimustike keeleline jaotus keel arv % eesti 200 93,9 inglise 1 0,5 soome 12 5,6 KOKKU 213 100,0

Statistiline analüüs

Alljärgnevalt on välja toodud kasutatud statistilised analüüsimeetodid iga uurimusküsimuse osas. R1. Milline on Saare maakonna teise kodu omanike profiil? Kasutati kirjeldavat statistikat, kaasa arvatud sagedusi, keskmisi (aritmeetiline keskmine, mediaan) ja standardhälvet vastavalt andmete sobivusele (Tabel 3). R2. Milline on Saare maakonna teiste kodude omanikustaatus ja külastusprofiil? Kasutati kirjeldavat statistikat, kaasa arvatud sagedusi, keskmisi (aritmeetiline keskmine, mediaan) ja standardhälvet vastavalt andmete sobivusele (Tabel 4). R3. Mis on põhjused teise kodu soetamisel Saare maakonda? Kasutati kirjeldavat statistikat (Tabelid 5 ja 6). R4. Millised on teise kodu omanike paiga tähendusrikkuse emotsionaalsed aspektid? Kasutati kirjeldavat statistikat (Tabelid 7 ja 8). R5. Millised kohaliku elukeskkonna aspektid on kõige olulisemad teise kodu omanike jaoks? Kasutati kirjeldavat statistikat, kaasa arvatud sagedusi, keskmisi (aritmeetiline keskmine, mediaan) ja standardhälvet vastavalt andmete sobivusele. Lahtiste küsimuste puhul kasutati sisuanalüüsi (Tabelid 9, 10, 13). R6. Kui rahul on teise kodu omaniku kohalike võimaluste ja teenustega?

Kasutati kirjeldavat statistikat (Tabelid 11-12). Teostati kohalike teenuste olulisuse ja toimi-vuse lahknevusanalüüs ja kaardistati nende hinnanguskaalal saadud keskmised diagrammil. R7. Kuivõrd on teise kodu omanikud huvitatud ja seotud kohaliku omavalitsuse tegemistega ja

kohalike arengutega?

Kasutati kirjeldavat statistikat ja sisuanalüüsi lahtiste küsimuste puhul (Tabelid 14-16). R8. Milline on teise kodu omanike huvi paindlikus vormis töötamise vastu? Kasutati kirjeldavat statistikat, kaasa arvatud sagedusi, keskmisi (aritmeetiline keskmine, mediaan) ja standardhälvet ning risttabeleid vastavalt andmete sobivusele. Sõltumatute valimite t-testi kasutati paindlike töövormide kasutajate ja mittekasutajate vaheliste erinevuste kont-rollimisel (Tabelid 17-30).

R9. Millised kohalikud arengud on soosituimad teise kodu omanike poolt?

Kasutati kirjeldavat statistikat ja sisuanalüüsi lahtiste küsimuste puhul (Tabelid 31-35).

5

OSA III. UURINGU TULEMUSED

Tulemused on esitletud uurimusküsimustele vastavalt. Tulemused on välja toodud tabelites 3-5.

A. Saare maakonna teise kodu omanike kirjeldav profiil

Üheksa küsimust küsimustikus olid demograafilised leidmaks vastust uurimusküsimusele 1 - Milline on Saare maakonna teise kodu omanike profiil? Tulemused on välja toodud tabelis 3. Tabel 3. Saare maakonna teise kodu omanike profiil Arv % Arv % Sugu Vanus Mees 99 46,7 20 - 29 8 3,8 Naine 113 53,3 30 - 39 36 17,2 Kokku 212 100,0 40 - 49 65 31,1 Perekonnaseis 50 - 59 40 19,1 Vallaline 17 8,1 60 - 69 35 16,7 Abielus (vaba-abielus) 159 75,7 70 - 79 23 11,0 Lahutatud 19 9,0 80 - 89 2 1,0 Lesk 15 7,1 Keskmine = 50,6; Mediaan = 49; Std = 13,2; Vahemik

= 21 to 83 Kokku 210 100,0 Kokku 209 100,0 Rahvus Kõrgeim haridustase Eestlane 193 91,5 Põhiharidus 4 1,9 Soomlane 14 6,6 Üldkeskharidus 30 14,5 Lätlane 2 0,9 Kutseharidus 22 10,6 Rootslane 1 0,5 Bakalaureuse tase 80 38,6 Šveitslane 1 0,5 Magistrikraad 56 27,1 Kokku 211 100,0 Doktorikraad 15 7,2 Alaline asukohamaa Kokku 207 100,0 Eesti 188 89,1 Maksumaksja Saare

maakonnas

Soome 15 7,1 Maksumaksja 50 23,9 Läti 1 0,5 Ei ole maksumaksja 159 76,1 Rootsi 3 1,4 Kokku 209 100,0 Šveits 1 0,5 Registreeritud esmane

elukoht

USA 1 0,5 Saare maakond 54 25,7 Norra 2 0,9 Väljaspool Saare

maakonda 156 74,3

Kokku 211 100,0 Kokku 210 100,0 Alaline elukoht Tallinn ja lähiümbrus 132 63,2 Saare maakond 18 8,6 Kokku 209 100,0 Aktiivselt hõivatud tööturul

Mitteaktiivne tööturul

Täiskoormusega töötaja

135 82,3 Üliõpilane 3 5,9

Osalise koormusega töötaja

10 6,1 Pensionär 45 88,2

Ettevõtja 19 11,6 Lapsehoolduspuhkusel 3 5,9 Kokku 164 100,0 Kokku 51 100,0

6

Kommentaarid • Suurem osa vastanuist olid eestlased – 92% (n=193), enamik ka elas alaliselt Eestis

(n=188). Enam kui pooled teise kodu omanikest (63%; n=132) elasid küsitluse ajal Tallinnas või Tallinna lähiümbruses (Viimsi, Saku, Laagri etc.).

• Valdav osa vastanuist olid abielus (76% valimist; n=159).

• Teise kodu omanike mediaanvanus oli 49 aastat ja kõige enam olid esindatud neljakümneaastased (31% kogu valimist).

• Suurem osa vastanuist omas kõrgharidust; 34%-l kogu valimist oli kas magistri- või doktorikraad.

• 24% vastanuist olid registreeritud maksumaksjad Saare maakonnas, kusjuures vaid 9% väitsid elavat alaliselt kohapeal.

B. Teise kodu omanikustaatuse ja külastatavuse profiil

Küsimused 1-5 ja 31-34 küsimustikus võimaldasid andmeid vastamaks uurimusküsimusele 2 - Milline on Saare maakonna teiste kodude omanikustaatus ja külastusprofiil?

Küsimused 1-5 küsimustikus tundsid huvi teise kodu omanike omanikustaatuse ajaloo ning teise kodu külastusaegade ja –sageduse vastu 2011. aastal; samuti, kui palju aega kokku veedeti suvekodus 2011. aastal. Küsimused 31-34 huvitusid peamistest transpordivahenditest reisil Saare maakonda; perekonnaliikmete arvust, kes veedavad aega teises kodus ja vastanute üldistest reisiharjumustest. Tulemused on kokku võetud tabelis 4. Tabel 4. Teise kodu omanikustaatuse ja külastatavuse profiil Arv % Arv %

Omanikustaatuse aastad

Enam kui üks teine kodu

N = 210; Keskmine= 18,3; Mediaan= 14; Std= 14,9; Min= 1; Max= 70

Saare maakonnas 3 9,1

mujal Eestis 21 63,6

Külastuskordade arv 2011

väljaspool Eestist 9 27,3

N = 203; Keskmine 10,8; Mediaan = 6; Std = 14,6 Kokku 33 100,0

Külastused aasta-ajati

Kevad 185 86,9 Peamine transpordivahend Saare maakonda

Suvi 209 98,1 Auto 186 90,2

Sügis 171 80,3 Buss 16 7,8

Talv 113 53,1 Lennuk 2 1,0

Igal aasta-ajal 110 51,6 Muu 2 1,0

Kokku 213 100,0 Kokku 206 100,0

Külastussagedus

Iga nädal 25 11,7 Teise kodu mõju reisiharjumustele

7

Paar korda kuus 66 31,0 Suurema osa puhkusest veedan suvekodus

141 68,5

Kord kuus 25 11,7 Jagan puhkuse suvekodu ja muude reiside vahel

62 29,7

Iga 2 kuni 3 kuu jooksul 37 17,4 Suvekodu omades teen vähem muid puhkusereise

75 36,1

Iga 4 kuni 6 kuu jooksul 42 19,7 Suvekodu omamine ei mõjuta minu reisiharjumusi

40 20,1

Kord aastas 18 8,5 Tulevikus veedan enam aega oma suvekodus

85 40,1

Kokku 213 100,0 Kokku

Aastas veedetud aeg kokku

Pereliikmete arv kes veedavad aega teises kodus

Ühe nädala 14 6,6 N = 211; Keskmine = 4,7; Mediaan = 4,0; Min = 1; Max = 21

Paar nädalat 19 8,9

Ühe kuu 42 19,7

2 kuni 3 kuud 83 39,0

4 kuni 6 kuud 31 14,5

Muu 24 11,3

Kokku 213 100,0

Kommentaarid

• Keskmiselt omati teist kodu Saare maakonnas 18 aastat, mediaaniga 14 aastat ja standardhälbega 15 aastat.

• 31% vastanutest väitsid, et külastavad oma teist kodu Saare maakonnas paar korda kuus. 65% kõigist vastanutest veetsid aastas 2 või enam kuud oma teises kodus. On oluline tähele panna, et väidetav summaarne külastusaeg aastas valimi lõikes oli küllaltki pikk.

• Keskmiselt külastati suvekodusid 2011. aastal 11 korda, mediaan oli 6 korda.

• Suvi, kevad ja sügis olid peamised külastusajad. Suurim osa vastanuist külastasid teist kodu suvel (98%). Samas 52% vastanuist külastasid teist kodu aastaringselt ja 53% väitsid külastavat teist kodu ka talviti.

• Suurem osa teise kodu omanikke kasutasid reisimiseks Saare maakonda isiklikku autot (90%).

• Teist kodu kasutavate pereliikmete mediaanarv oli 4.

• 16% vastanutest (n= 33) omasid enam kui ühte teist kodu; küsitluses osalenud 14-st Soome päritolu teise kodu omanikust 9 omasid enam kui ühte teist kodu. Kolm neist omasid kahte suvekodu Saare maakonnas.

• Peaaegu 70% vastanutest veetsid enamuse oma puhkusest teises kodus. 36% vastanutest väitsid, et teevad vähem muid reise tänu teisele kodule. 20% vastanutest arvasid, et teine kodu ei mõjuta nende reisiharjumusi.

8

C. Põhjuseid teise kodu soetamisel Saare maakonda

Küsimuses 6 paluti hinnata loetletud põhjuste olulisust teise kodu soetamisel Saare maakonda. Saadud andmed võimaldasid vastuse uurimusküsimusele 3 - Mis on põhjused teise kodu

soetamisel Saare maakonda? Tulemused on esitatud tabelis 5. Tabel 5. Põhjuseid teise kodu soetamisel Saare maakonda Põhjused Arv Keskmine Std

Turvaline keskkond 211 4,47 0,69 Mere lähedus 209 4,24 1,00 Puhas loodus 211 4,61 0,60 Saarelisus 206 4,18 1,04 Privaatsus 209 4,39 0,81 Sotsiaalne atmosfäär 207 3,73 1,01 Juured 212 3,92 1,42 Puhkevõimalused 207 3,81 1,11 Hea investeering 206 2,84 1,41 1 Väiteid hinnati 5- punkti skaalal: 1-Täiesti ebaoluline, 2-Ebaoluline, 3-Ei ole ebaoluline ega oluline , 4-Oluline, 5-Väga Oluline

Kommentaarid

• Puhas loodus, privaatsus ja turvaline keskkond olid märgitud kui olulised või väga olulised põhjused. Kuna need põhjused omasid ka kõige väiksemat standardhälvet, siis võib väita, et antud põhjused on äärmiselt olulised pea kõigile vastajaile.

• Puhas loodus oli ära märgitud kui kõige olulisem põhjus, keskmise väärtusega 4,61 5-punkti skaalal. 96% vastanuist pidas seda oluliseks või väga oluliseks ja vaid 0,5% vastanuist väheoluliseks.

• Hea investeering oli valdavalt ära märgitud kui väheoluline põhjus, keskmise väärtusega 2,84. Investeering ja juurte olemasolu omasid ka suurimat standardhälvet, mis viitab väga suurele vastuste kõikuvusele.

Küsimuses 22 paluti hinnata loetletud põhjuseid, kui võimalikke mõjutajaid teisest kodust loobumiseks. Tulemused on välja toodud tabelis 6.

Tabel 6. Võimalikud mõjud tulevasele omanikustaatusele

Põhjused Arv Keskmine Std

Reisimine saartele kallineb senisest enam 203 2,43 1,28

Minu teise kodu piirkonna sotsiaalne keskkond muutub 203 2,82 1,17

Piirkonnas toimub sobimatu arendustegevus 205 3,33 1,31

Piirkonnas toimub sobimatu looduskeskkonna majandamine 206 3,32 1,31

Isiklikud elumuutused nõuavad seda 205 3,48 1,30

Muu 18 4,50 0,99 1 Väiteid mõõdeti 5-punkti skaalal: 1-Ei ole üldse nõus, 2-Ei ole nõus, 3-Ei ole nõus ega mitte-nõus, 4-Nõus, 5-Väga nõus

9

Kommentaarid

• Oletusliku sotsiaalse keskkonna halvenemist ja reisikulude kallinemist ei peetud piisavalt oluliseks põhjuseks, et loobuda teisest kodust Saare maakonnas. Eriti väheoluliseks peeti reisikulude kallinemist.

• Isiklikke elumuutusi peeti olulisimaks põhjuseks. 63% vastanuist toetas seda väidet.

• Muudest põhjustest nimetati eelkõige isiklikke finantsilisi põhjuseid, mis raskendaksid teise kodu eest hoolitsemist või teeksid selle võimatuks. Mainiti ka tulevaste põlvede huvi kaotust kui võimalikku põhjust.

D. Koha tähendusrikkus teise kodu omanikele

Küsimused 8 ja 9 aitasid välja selgitada teise kodu omanike emotsionaalset seotust neile tähendusrikka paigaga Saare maakonnas ja leida vastuse uurimusküsimusele 4 - Millised on

teise kodu omanike paiga tähendusrikkuse emotsionaalsed aspektid?

Küsimus 8 oli seotud tähendusrikka paiga olemasoluga Saare maakonnas ja küsimus 9 palus hinnata pakutud väiteid tähendusrikka koha emotsionaalsetest aspektidest. Tulemused on esitatud tabelites 7 ja 8. Tabel 7. Tähendusrikas koht Saare maakonnas

Arv % Ei 37 17,4 Jah1 176 82,6 Kokku 213 100,0 1Kui jah, palun täpsustage

Tabel 8. Koha tähendusrikkuse hinnangud Saare maakonna teise kodu omanike hulgas

Minu jaoks koht X on Arv Keskmine Std Turvaline 194 4,41 ,70 Puhas 193 4,41 ,68 Tuttav 194 4,48 ,73 Vaikne 193 4,39 ,78 Eriline 193 4,58 ,66 Kodune 193 4,63 ,72 Hästi tuntud 191 3,86 1,14 Inspireeriv 192 4,14 ,78 Tähendusrikas 190 4,38 ,78 Ilus 192 4,55 ,62 Oluline 194 4,56 ,64 Looduslik 193 4,54 ,65 Rahulik 194 4,44 ,79 Innustav 193 4,15 ,80 Meeldejääv 191 4,37 ,71 Huvitav 191 4,22 ,78 Harmooniline 191 4,14 ,84 Ohutu 192 4,23 ,81

10

Esteetiline 191 4,19 ,75 Tasakaalustatud 189 3,99 ,84 Arusaadav 188 3,98 ,85 Ergutav 188 4,04 ,85 Ajalooline 192 4,32 ,89 Ehe 190 4,38 ,72 Väärtuslik 190 4,42 ,79 Selgepiiriline 188 3,91 ,93 Omab olulisi tunnusmärke 188 4,21 ,89 Minu jaoks koht X Arv Keskmine Std Kannab inimeste vaimsust 193 4,02 1,02 Peab lugu igast inimesest 189 3,78 ,95 Omab meeldivaid ehitisi 191 4,04 ,94 Tekitab positiivseid tundeaistinguid 192 4,53 ,72 Omab erilist energiat 192 4,40 ,84 Omab erilist kohavaimu 194 4,50 ,74 Äratab minus tugevaid mälestusi 193 4,20 1,11 Meenutab mulle mu lapsepõlve 191 3,79 1,40 Seostub erilise paigaga minu minevikust 193 3,83 1,36 Koht X paneb mind tundma Arv Keskmine Std Elujõudu 190 4,26 ,72 Rahulikkust 191 4,48 ,61 Kiindumustunnet 193 4,35 ,71 Seotust selle kohaga 191 4,47 ,73 Seotust minu identiteediga 189 4,14 ,93 Heaolutunnet 192 4,36 ,72 Perspektiivitunnet 189 3,88 ,94 Ajaloolist seotust 191 4,04 1,11 Omanikutunnet 191 4,19 ,91 Innustust 192 4,08 ,82 Et tunnen seda kohta hästi 191 4,09 ,94 Rahulolutunnet 191 4,42 ,61 Seotust kohaliku kogukonnaga 190 3,98 ,93 Kokkukuuluvustunnet 192 3,95 ,90 Nostalgiat 190 4,02 1,01 Tänutunnet 189 4,00 ,95 Et oman valikuvõimalusi 189 3,72 ,96 Tugevaid emotsioone 192 4,19 ,86 Salapäralisust 189 3,55 1,12 Pelgupaiga tunnet 189 3,87 1,02 Et olen nagu kodus 193 4,53 ,70 1 Väiteid mõõdeti 5-punkti skaalal: 1-Ei ole üldse nõus, 2-Ei ole nõus, 3-Ei ole nõus ega mitte nõus, 4-Nõus, 5-Väga nõus

Kommentaarid

• 83% vastanutest väitsid omavat tähendusrikast kohta Saare maakonnas. Enamasti olid nimetatud kohad välja toodud kas küla või valla tasandil. Tähendusrikkad kohad täpsustatuna olid paljuski seotud kas sünni-, vanemate-, lapsepõlvekoduga, kuid kõige enam märgiti ära oma teist kodu.

11

• Tähendusrikkaid kohti mainiti eelkõige kui koduseid kohti, mis on tähendusrikkad, erilised, olulised, ilusad, looduslikud; tekitavad positiivseid tundeaistinguid ja omavad erilist kohavaimu, eelkõige aga panevad tundma kui oleksid kodus. Kõik need tunnused said küllaltki sarnaseid kõrgeid hinnanguid kogu valimi ulatuses.

• Suurim vastuste variatsioon oli seotud minevikumälestustega. Väited, nagu oleksid tähendusrikkad paigad seotud erilise kohaga minevikust, lapsepõlvemälestustega või tekitaksid nostalgiatunnet, said väga vastakaid hinnanguid.

E. Kohaliku keskkonna olulisimad väärtused teise kodu omanikele

Uurimusküsimus 5 püüdis välja selgitada, millised kohaliku elukeskkonna aspektid on kõige

olulisemad teise kodu omanike jaoks. Küsimuses 15 paluti hinnata loetletud väärtuste olulisust. Tulemused on välja toodud tabelis 9.

Tabel 9. Saare maakonna olulised väärtused

Väärtused Arv Keskmine1 Std

Puhas loodus 213 4,67 ,53 Traditsioonilised saare maastikud 213 4,61 ,59 Kohalikud inimesed 213 4,41 ,72 Turvalisus 212 4,74 ,45 Eraldatus 212 4,23 ,88 Puhkevõimalused 213 4,03 ,89 Paiga ajalugu 211 4,29 ,76 Teistmoodi ajakulg 210 4,15 ,85 Muu 12 5,00 ,00 1 Väiteid mõõdeti 5- punkti skaalal: 1-Täiesti ebaoluline, 2-Vähe oluline, 3-Ei ole oluline ega ebaoluline, 4-Oluline, 5-Väga oluline Kommentaarid:

• Kõik loetletud väärtused olid vastajaile olulised, keskmiste väärtustega üle 4 5-punkti skaalal.

• Turvalisust hinnati kõige olulisemaks (keskmine 4,74 ja madalaim standardhälve 0,45), millele järgnesid puhas loodus ja traditsioonilised saare maastikud. Kõik kolm nimetatud tunnusjoont olid väga olulised kogu valimi ulatuses, mida näitasid väga homogeensed vastused.

• Muude oluliste tunnuste või väärtustena mainiti vaikust, rahu, elavaid traditsioone, mere lähedust ja puhtust.

Küsimuses 16 paluti vastajaid loetleda nende suvekodu lähipiirkonna kõige olulisemad väärtused. Tulemused on esitatud tabelis 10.

12

Tabel 10. Olulisimad väärtused teise kodu lähipiirkonnas

Väärtused Arv

Kohalik elukeskkond (puhas, kaunis, rikkumata loodus; marja- ja seenemetsad, etc.) 118 Privaatsus 75 Mere lähedus, mere puhtus 66 Turvalisus, toimiv naabrivalve 64 Head suhted kohaliku kogukonnaga, naabritega 56 Vaikus, rahu, erinev ajakulg 49 Juured, sugulussidemed 33 Avalike teenuste kättesaadavus 30 Paikkonna ajalugu, pärand 24 Head puhkamisvõimalused 11

F. Kohalike teenuste olulisus ja rahulolu hetkeseisuga

Leidmaks vastust uurimusküsimusele 6 - Kui rahul on teise kodu omaniku kohalike võimaluste

ja teenustega, küsiti vastajailt nii loetletud teenuste ja võimaluste olulisust (kui oluline on

teenus/võimalus teie jaoks) kui ka nende toimivust (kui rahul olete hetkeseisuga). Tabel 11 annab ülevaate tulemustest.

Teenuste olulisus ja toimivus

Küsimuses 13 paluti teise kodu omanikel kõigepealt hinnata loetletud kohalike võimaluste ja teenuste olulisust nende jaoks 5-punkti skaalal (Tabel 11). Teenuseid ja võimalusi keskmise hindega 4 ja enam käsitleti analüüsi käigus kui väga olulisi; keskmise hindega 3.5 kuni 3.9 kui mõnevõrra olulisi ja alla 3.5 keskmise hindega kui mitteolulisi. Kohalike teenuste ja võimaluste toimivuse hindamiseks paluti teise kodu omanikel hinnata nende rahulolu loetletud teenuste ja võimalustega samuti 5-punkti skaalal (Tabel 11). Teenuseid ja võimalusi, mis saavutasid rahuloluskaalal tulemuse 4 ja enam, käsitleti toimivat hästi või väga hästi; tulemit 3,5 kuni 3,9 loeti rahuldavalt toimivaks ja alla 3,5-punktise keskmise saavutanud teenuseid ja võimalusi halvasti toimivateks.

Tabel 11. Kohalike teenuste olulisus ja toimivus

Olulisuse hinnang Toimivuse hinnang

Võimalused ja teenused

Arv

Keskmine

Std

Arv

Keskmine

Std Kultuuriüritused piirkonnas 209 3,71 ,96 190 3,48 ,83

Kohalik (mahe) toit 209 3,78 1,10 180 3,33 1,07

Internetiteenused 208 4,14 1,02 199 3,13 1,10

Puhkevõimalused 209 3,83 1,07 185 3,87 ,89

Kohalikud avalikud teenused (post, jne,)

208 3,81 ,92 180 3,26 ,91

Ühiskondlik transport (buss) 209 3,27 1,34 172 2,85 1,02

Esmased meditsiiniteenused 207 4,01 ,94 177 3,10 1,02

Kohalik seltsielu 211 3,45 1,07 171 3,47 ,86

13

Turvalisus 213 4,71 ,56 206 4,14 ,78

Privaatsus 213 4,46 ,80 206 4,12 ,84

Puhas loodus 213 4,75 ,50 207 4,37 ,75

Kohalik infrastruktuur (teed) 212 4,45 ,64 208 3,60 ,97

Muu 19 4,63 ,60 16 2,25 1,39 1 Olulisust mõõdeti 5-punkti skaalal: 1-Täiesti ebaoluline, 2-Vähe oluline, 3-Ei oluline ega ebaoluline, 4-Oluline, 5-Väga oluline Toimivust mõõdeti 5-punkti skaalal: 1-Väga halb, 2- halb, 3-Keskmine, 4-Hea, 5-Väga hea Kommentaarid

• Kõiki loetletud teenuseid ja võimalusi hinnati kas olulisteks või väga olulisteks.

• Omadusi, nagu turvalisus, privaatsus ja puhas loodus, hinnati olulisimaks, mis haakub teise kodu omanike poolt kõige olulisemaks peetavate väärtustega teise kodu lähiümbruskonnas ja Saare maakonnas tervikuna, nagu selgus uurimusküsimusest 3. Samu omadusi mainiti ka oluliste põhjustena teise kodu soetamisel Saare maakonda (uurimusküsimus 2).

• Kohalikku infrastruktuuri (teed), esmaseid meditsiiniteenuseid ja internetiteenuseid hinnati samuti väga olulisteks.

• Teise kodu omanikud olid kõige enam rahul kolme nende poolt kõige olulisemaks hinnatud omadusega – turvalisuse, puhta looduse ja privaatsusega. Internetiteenuseid ja esmaseid meditsiiniteenuseid hinnati väga olulisteks, kuid neid hinnati halvasti toimivatena.

• Ühiskondlikku transporti peeti mõnevõrra oluliseks, kuid hinnati kui kõige halvemini toimivat. Kohalikku toitu (selle kättesaadavust) peeti samuti küllaltki oluliseks, aga hinnati halvasti toimivaks.

Kohalike teenuste olulisuse ja toimivuse lahknevusanalüüs

Olulisus-toimivus analüüsiga võrreldi kohalike teenuste ja võimaluste hinnangute keskmiseid selgitamaks iga võimaluse ja teenuse olulisuse ja toimivuse vahelisi lahknevusi (Tabel 12).

Tabel 12. Hinnang kohalike teenuste olulisusele ja toimivusele

Olulisus Toimivus Võimalused, teenused Keskmine Keskmine Kultuuriüritused piirkonnas 3,71* 3,48* Kohalik (mahe) toit 3,78* 3,33* Internetiteenused 4,14* 3,13* Puhkevõimalused 3,83 3,87 Kohalikud avalikud teenused (post, jne,) 3,81* 3,26* Ühiskondlik transport (buss) 3,27* 2,85* Esmased meditsiiniteenused 4,01* 3,10* Kohalik seltsielu 3,45 3,47 Turvalisus 4,71 4,14 Privaatsus 4,46 4,12 Puhas loodus 4,75 4,37 Kohalik infrastruktuur (teed) 4,45 3,60 Muu 4,63* 2,25*

14

*Tähistatud numbrid näitavad negatiivset lahknevust- olulisuse keskmised on suuremad kui sama atribuudi toimivuse keskmised. Kommentaarid

• Negatiivne lahknevus oli internetiteenuste, ühiskondliku transpordi, esmaste meditsiiniteenuste ja vastajate poolt lisatud muude teenuste osas. Suurim negatiivne lahknevus oli internetiteenuste, meditsiiniteenuste ja lisatud teenuste osas. Lisatud teenuseid (bensiinijaam, postiteenus, prügiveoteenus, kergliiklusteed, viidamajandus, kohalikud sadamad) peeti oluliseks või väga oluliseks, kuid hinnati halvasti toimivateks või mittetoimivateks. Kokku lisati vastajate poolt 12 erinevat teenust, mis puudusid etteantud valikus.

Olulisuse/toimivuse diagramm

Näitamaks seoseid Saare maakonna kohalike teenuste ja võimaluste olulisuse ja toimivuse vahel kasutati olulisuse/toimivuse diagrammi. Martilla ja James (1977)1 võtsid nn Importance

Performance Analysis (IPA) (Olulisus-toimivuse analüüsi) meetodi kasutusele turunduse vallas, selgitamaks välja võimalusi, kuidas parandada teenuseid ja tegevusi kliendirahulolu tõstmiseks. IPA-t on kasutatud laialdaselt sotsiaal-majanduslikes uuringutes, kui efektiivset meetodit jälgimaks tegevuste ja teenuste parendamise kasutegurit (Oh, 2000)2. Näiteks: iga teenuse olulisust mõõdetakse 5-punkti skaalal täiesti ebaoluline kuni väga oluline ja sama teenuse toimivust samuti 5-punkti skaalal väga halb kuni väga hea. Olulisuse-toimivuse diagramm (Joonis 2) koostatakse näitlikustamaks, millised teenused on vastajaile olulised ja kui hästi need vastajate arvates toimivad. IPA diagrammi tõlgendamine on suhteliselt lihtne, nagu selgitab Joonis 1. Diagrammi iga sektor vastab ühele tegevusstrateegiale. Esimene sektor päripäeva liikudes (nn Keep Up Good Work (jätka head tööd)) sisaldab teenuseid, mida vastajad peavad oluliseks ja mis nende arvates toimivad hästi. Teine sektor (nn Possible

Overkill (võimalik liigne tähelepanu)) sisaldab teenuseid, mis on vastajaile suhteliselt eba-olulised, kuid toimivad nende arvates hästi. Kolmandasse sektorisse (nn Low Priority (vähe-oluline)) paigutuvad teenused, mille olulisus ja toimivus on madalad, seega nende parendamine ei ole esmase tähtsusega. Teenused, mis on vastajaile väga olulised, kuid toimivad puudu-jääkidega, paigutuvad neljandasse sektorisse (nn Concentrate Here (keskendu sellele)). Teenused selles sektoris vajavad erilist tähelepanu ja esmajärjekorras parendamist tagamaks vastajate rahulolu.

1 Martilla, J.A. and James, J.C. (1977). Importance-Performance Analysis: an easily-applied technique for

measuring attribute importance and performance can further the development of effective marketing programs. Journal of Marketing, 41(1), 77-79

2 Oh, H. (2000). Revisiting importance-performance analysis. Tourism Management 22, 617-627.

15

Joonis 1. Olulisuse/toimivuse diagramm

Joonis 2. Saare maakonna kohalike teenuste olulisuse ja toimivuse diagramm

16

Kommentaarid

• Puhast loodust, privaatsust, turvalisust, puhkevõimalusi ja kohalikku infrastruktuuri hinnati oluliseks ja samuti hästi toimivaks. Kõik need omadused paigutusid esimesse sektorisse “Jätka head tööd.” Kuigi kohaliku infrastruktuuri toimivust hinnati piisavaks, paigutus see saadud keskmise hindega küllaltki neljanda sektori piirimaile. Vähemalt samal tasemel tähelepanu on vajalik, et hoida rahulolu piisavana ja vältida paigutumist sektorisse “Keskendu sellele.”

• Ühiskondlik transport (bussiühendus) ja kohalik seltsielu paigutusid sektorisse “Väheoluline”. Ühiskondlik transport paigutus sektorisse tänu madalale olulisushinnangule. Osaliselt on see kindlasti seletatav sellega, et suurem osa teise kodu omanikest kasutab isiklikku autot reisil Saare maakonda. Kohalik seltsielu paigutus sektorisse väga napilt. Praktiliselt võib kaasatuse kohalikus kogukonnas paigutada diagrammi keskpunkti tänu nii olulisuse, kui toimivuse keskmisele väärtusele ligi 3.5. Kohalik kaasatus on kindlasti üks väga olulisi aspekte, millele tuleb enam tähelepanu pöörata.

• Esmased meditsiiniteenused, internetiteenused, kohalikud avalikud teenused (postiteenus, prügimajandus jne.) ja kohaliku toidu kättesaadavus on aspektid, millele tuleb esmajärjekorras tähelepanu koondada. Kultuuriüritused piirkonnas paigutusid küllaltki esimese sektori piirimaile, s.t. rahulolu ja olulisus on peaaegu tasakaalus selle aspekti osas.

Enimsoovitud kohalikud teenused

Küsimuses 14 paluti teise kodu omanikel loetleda teenuseid, mida soovitakse oma teise kodu lähipiirkonnas näha, aga mida hetkel ei pakuta. Kokku vastas sellele küsimusele 132 teise kodu omanikku. Enim mainitud teenused jagati kategooriatesse ja on esitatud Tabelis 13.

Tabel 13. Enim soovitud hetkel puuduvad kohalikud teenused

Soovitud teenused Arv

Kohalik turg, külapood, võimalus osta kohapeal toodetut ja kohalikku kala 44 Väikesadamad, kohalikud heakorrastatud rannad 29 Toimivad kommunikatsiooniteenused (Internet, telefoniteenused) 27 Parem infrastruktuur ja selle hooldus (tolmuvabad teed, kergliiklusteed, teedehooldus, tanklad) 22 Hästitoimiv ühiskondlik transport 15 Esmased meditsiiniteenused (apteek) 10 Kohaliku toidu pakkumine (pubid, kohvikud) 8 Postiteenused, ajalehtede parem kättesaadavus, sularaha saadavus 8 Hästi toimiv prügimajandus, -kanalisatsioon 8 Hooldusteenused 7

Kommentaarid

• Soovi näha enam kohalikke külapoode ja korralikku kohaliku toodangu turgu väljendati vastustes kõige enam. Kohaliku talutoodangu, kaasa arvatud mahetoodangu ja kohaliku kala kättesaadavus olid äärmiselt olulised teise kodu omanike jaoks.

17

• Võimalusi ja teenuseid, mis seotud eluga saarel ja randade läheduses peeti väga olulisteks, nagu väikesadamad, kalastamisvõimalused, kala ostuvõimalused ja hästihooldatud rannapiirkonnad, ujumiskohad jne.

• Üks kõige enam mainitud olulisi teenuseid oli parem internetiühendus.

• Paljud vastajad väljendasid soovi parema teedehoolduse osas, eriti talvel lumekoristusega seoses. Samuti sooviti enam tolmuvabu teid ja tanklaid.

• Väga tihti mainiti apteegi olulisust piirkonnas.

• Paljud vastajad sooviksid osta värskeid kohalikke ajalehti ja postmarke kohalikust poest. Samuti sooviti saada sularaha soovi korral poest koos ostuga. Viimane võimalus on küllaltki üldlevinud praktika üle terve maailma.

• Teise kodu omanikud pidasid oluliseks saada informatsiooni kohalikest ettevõtjatest ja teenusepakkujatest piirkonnas, nagu näiteks muruniitmisteenus, kinnisvara korrashoid, talutoodangu müük jne.

G. Osalus kohalikus kogukonnas

Uurimusküsimus 7 seadis eesmärgiks välja selgitada, kuivõrd on teise kodu omanikud huvita-

tud ja seotud kohaliku omavalitsuse tegemistega ja kohalike arengutega? Küsimuses 11 paluti vastajail määratleda, kuivõrd ollakse kursis kohalike arengute ja tegemistega omavalituses, kus asub nende teine kodu. Kokkuvõte on esitatud tabelis 14.

Tabel 14. Üldine teadlikkus kohalikest arengutest

Kommentaarid

• Ligikaudu 84% vastajaist arvas, et nad on kas põgusalt või hästi kursis kohalike arengutega ja tegemistega.

Küsimuses 10 paluti vastajail määratleda oma huvi ja praegune osalustase loetletud võimaluste hulgas osalemaks kohalikus kogukonnas erinevatel tasemetel. Tulemused on kokkuvõtvalt esitletud tabelis 15.

Tabel 15. Huvi ja hetkeosalus kohalikus kogukonnas

Huvitatuse tase Praegune osalustase

Osalusvõimalused Arv

Mitte-huvitatud

% Huvitatud % Arv

Ei osale %

Aeg-ajalt

% Pidevalt

%

Osalemine külaseltsi töös 207 44,0 56,0 212 65,6 30,7 3,8

Osalemine vallavolikogu töös 205 78,0 22,0 209 98,6 1,4 0,0

Teadlikkuse tase Arv %

Ei ole üldse kursis 32 16,2

Väga põgusalt 118 59,9

Olen hästi kursis 47 23,9

Kokku 197 100,0

18

Osalemine planeerimis / haldustegevustes küla tasemel

206 44,7 55,3 211 79,1 19,0 1,9

Osalemine planeerimis/haldustegevustes valla tasemel

205 68,8 31,2 211 91,9 7,1 0,9

Osalemine projektide kirjutamisel 205 67,8 32,2 211 89,6 10,0 0,5

Osalemine külaliikumistes 205 41,5 58,6 210 63,3 31,4 5,2

Osalemine kohalikes loodushoiu tegevustes

205 29,3 70,7 210 63,8 31,0 5,2

Kohalike algatuste rahaline toetamine

204 56,4 43,6 210 75,2 21,4 3,3

Kohalikus ettevõtluses osalemine 204 68,6 31,4 209 90,4 7,2 2,4

Muu 14 21,5 78,5 16 56,3 25,0 18,8 1 Huvi mõõdeti 4-punkti skaalal: 1-Ei ole üldse huvitatud, 2-Ei ole huvitatud , 3-Huvitatud, 4- Väga huvitatud. Lihtsustatud ülevaate saamiseks taandati vastused vaid kahte kategooriasse: “ei ole üldse huvitatud” ja “ei ole huvitatud” kategooriasse “ei ole huvitatud” ning “huvitatud” ja “väga huvitatud” kategooriasse “huvitatud.” Kommentaarid

• Pakutud osalusvõimalustest avaldasid teise kodu omanikud enam huvi osalemaks loodushoiu tegevustes (71% vastajaist), samas 64% neist väitis, et ei osale neis hetkeseisuga.

• Pea pool vastajaist näitas üles huvi osalemaks mitmesugustes tegevustes küla tasemel (külaliikumised, külaseltsi töö). 60% aga väitis, et ei osale üheski hetkeseisuga.

• Umbes üks kolmandik vastajaist märkis, et nad aeg-ajalt osalevad külaliikumistes, loodushoiutegevustes ja ka külaseltsi töös

• Muudest osalusvõimalustest märgiti ära kohaliku kiriku toetamine, kohaliku pärandkultuuri uurimine, spordiürituste organiseerimine jne.

Küsimusega 12 sooviti saada ülevaadet teguritest, mis võiksid suurendada teise kodu omanike huvi osalemaks kohalikes ettevõtmistes. Vastused jaotati kategooriatesse ja esitatud tabelis 16.

Tabel 16. Osalushuvi suurendamise põhilised tegurid

Tegurid Arv

Rohkem aega kohapeal 25 Suurem huvi kaasamisel kohalike omavalitsuste poolt ja isiklikum pöördumine 17 Enam informatsiooni kohalikelt omavalitsustelt ja paremad infokanalid 12 Ühishuvide väljatoomine, konkreetsete tegevusplaanide olemasolu 5 Kui elaks alaliselt kohapeal 5 Muu 32

Kokku 96

Kommentaarid

• Üks olulisemaid tegureid, mis võiks suurendada teise kodu omanike huvi osalemaks kohalikes tegemistes, oli aeg. Vastajad põhjendasid oma vähest huvi ja senist seotust ajapuudusega.

19

• Teise kodu omanikud väljendasid rahulolematust kohaliku omavalitsuse vähese huviga nende vastu ja soovimatusega kasutada nende teadmisi.

• Vastajad soovisid enam teavet kohalikelt omavalitsustelt ja paremini toimivaid infokanaleid, nagu foorumid valla kodulehel jne.

H. Huvi kaugtöö võimaluste vastu

Uurimusküsimusega 8 seati eesmärgiks välja selgitada, milline on teise kodu omanike huvi

paindlikus vormis töötamise vastu? Küsimustega 23-30 küsimustikus püüti välja selgitada senist paindlike töövormide kasutamist ning tulevast huvi kaugtöö vastu.

Küsimused 23 ja 24 tundsid huvi seniste võimaluste ja kaasatusega paindlike töövormide kasutamisel. Tulemused on kokku võetud tabelis 17. Tabel 17. Paindlikus vormis töötamise hetkeseis

Praegused võimalused Arv % Praegune hõivatus Arv %

Jah 93 45,8 Jah 78 38,2 Ei 110 54,2 Ei 126 61,8 Kokku 203 100,0 Kokku 204 100,0

Risttabelit koos Chi-ruut testiga kasutati uurimaks senist paindlikku töö kasutust vanuse-rühmade lõikes. Tulemused on esitatud tabelis 18. Tabel 18. Paindlikus vormis töötamise hetkeseis vanuserühmade lõikes

Praegune hõivatus Vanuserühm %

20-29 30-39 40-49 50-59 60-69 70 +

Hõivatud 25,0 (n=2) 50,0 (n=18) 44,6 (n=29) 35,0 (n=14) 33,3 (n=11) 15,0 (n=3)

Ei ole hõivatud 75,0 (n=6) 50,0 (n=18) 55,4 (n=36) 65,0 (n=26) 66,7 (n=22) 85,0 (n=17)

Χ2 = 8.92a; p = .112; a2 lahtris oli vähem kui vajalik minimaalne 5

Kommentaarid

• 46% 203-st sellele küsimusele vastajast väitis, et nende praegune töö võimaldab teha kaugtööd. 38% väitis, et teeb mingis vormis kaugtööd.

• 50% 30-aastaste vastajate vanuserühmast väitis tegevat kaugtööd.

• Vastajate hulgas oli kõige enam 40-aastaseid ja tänu sellele oli ka just see vanuserühm kõige enam esindatud kui paindliku töövormi kasutajad (n=29, 37% kogu oma vanuserühmast (n=78) tegeles kaugtööga).

Küsimuses 25 tunti huvi põhjuste vastu, miks hetkel tehakse kaugtööd. Tabelid 19 ja 20 esita-vad kokkuvõtte vastustest.

20

Tabel 19. Paindlikus vormis töötamise põhjused

Põhjused Arv Jah % % valimist

N=213

Raha ja/või aja kokkuhoid 80 39 49 18,3

Paremad töötingimused 80 22 28 10,3

Tööandja soovil 79 13 16 6,1

Muu 66 37 56 17,4

Tabel 20. Paindlikus vormis töötamise lisapõhjuseid

Põhjused Arv

Töö iseloom nõuab 19 Paindlikkus aja ja koha osas, valikuvabadus ja isiklik mugavus 17

Kokku 36

Kommentaarid

• Peaaegu pool (49%) sellele küsimusele vastajaist (18% kogu valimist N=213), kes on hetkel hõivatud kaugtööga, väitis, et kaugtöötamine võimaldab kokku hoida aega ja raha.

• Paremaid töötingimusi mainiti 22% vastajate poolt, kes teevad kaugtööd.

• 19 korda mainiti, et töö iseloom nõuab paindlikus vormis töötamist (ettevõtjad, lepingulised töötajad jne). 16 korral mainiti, et tööandja eeldab töötajailt paindlikus vormis töötamist.

• Paindlikkus, valikuvabadus ja isiklik mugavus olid ära märgitud 17 korral. Küsimuses 26 tunti huvi paindlikus vormis töötamise sageduse vastu. Tabelid 21 ja 22 annavad ülevaate vastustest.

Tabel 21. Paindlikus vormis töötamise sagedus

Sagedus Arv %

Enamuse ajast 13 16,7

3-4 päeva nädalas 10 12,8

1-2 päeva nädalas 15 19,2

Muu 40 51,3

Kokku 78 100,0

Tabel 22. Muu paindlikus vormis töötamine

Sagedus Arv

Aeg-ajalt, vajadusel 19 Suvel, puhkuse ajal, nädalavahetustel 10 Muu 11

21

Kommentaarid

• Kõige enam mainiti osalist kaugtöö tegemist. Vastajad märkisid, et kaugtööga tegeletakse kas vastavalt vajadusele, aeg-ajalt, puhkuste ajal, nädalalõppudel jne. Vastused viitavad sellele, et töö ja vaba aja piir on senisest enam hägustunud ja töö iseloom nõuab järjest enam paindlikkust.

• 13 vastajat väitis, et teevad kaugtööd pidevalt ja 26 vastajat (kolmandik kõigist vastajaist, kes tegelevad kaugtööga), et teevad kaugtööd vähemalt 1-2 päeva nädalas.

Küsimusega 27 tunti huvi, milliseid kohti kasutatakse paindlikus vormis töötamisel. Tabel 23 teeb kokkuvõtte vastustest.

Tabel 23. Kohakasutus paindlikus vormis töötamisel

Kaugtöötamise kohad Arv Jah % 1 % Valimist N=213

Oma alalises elukohas 81 50 62,0 24,0 Oma teises kodus 81 68 84,0 32,0 Avalikus internetipunktis 81 10 12,3 5,0 Muu 64 9 14,1 4,2 1 % on kehtiva protsendi veerg SPSS-st Risttabeleid kasutati analüüsimaks teise kodu kasutamist paindlikus vormis töötamisel erine-vate vanuserühmade lõikes. Tulemused on välja toodud tabelis 24. Tabel 24. Teise kodu kasutamise hetkeseis paindlikus vormis töötamisel vanuserühmade lõikes

Kaugtöötamise kohad

Vanuserühm %

20-29 30-39 40-49 50-59 60-69 70 +

Oma teises kodus 50,0 (n=1) 77,8 (n=14) 86,7 (n=26) 100,0 (n=16) 63,6 (n=7) 100,0 (n=3)

Χ2 = 9.29a; p = .10; a8 lahtris oli vähem kui vajalik minimaalne 5

Kommentaarid

• Teist kodu kasutati aktiivselt paindlikus vormis töötamisel. 84% sellele küsimusele vastajaist (32% kogu valimist) kasutas oma teist kodu kaugtöö tegemiseks. 62% sellele küsimusele vastajaist (24% kogu valimist) töötas paindlikus vormis oma alalises elukohas. Muid kohti mainiti väga vähe.

• Kõik viiekümnendates eluaastates vastajad ning seitsmekümnesed ja üle selle väitsid, et teevad oma teises kodus olles kaugtööd.

Küsimusega 28 sooviti selgitada, kui paljud vastajad plaanivad kasutada oma teist kodu tulevikus paindlikus vormis töötamisel. Tulemused on välja toodud tabelis 25.

22

Tabel 25. Planeeritav teise kodu kasutamine paindlikus vormis töötamisel

Arv Jah % 1 % valimist (N=213)

Kavatsen tulevikus veeta senisest enam aega oma suvekodus tehes kaugtööd

192 75 39,1 35,2

Sooviksin veeta senisest enam aega oma suvekodus tehes kaugtööd, aga piirkonnas pakutavad teenused ei võimalda

193 42 21,8 19,7

Ei soovi oma suvekodus veedetud aega kasutada kaugtöö tegemiseks

193 88 45,6 41,3

1 % on kehtiva protsendi veerg SPSS-st

Tabel 26. Planeeritav teise kodu kasutamine paindlikus vormis töötamisel vanuserühmade lõikes

Kaugtöötamise kohad Vanuserühm %

20-29 30-39 40-49 50-59 60-69 70 +

Minu teine kodu 0 (n=0) 47,2 (n=17) 44,4 (n=28) 43,6 (n=17) 33,3 (n=10) 13,3 (n=2)

Χ2 = 11.19a; p = .05; a2 lahtris oli vähem kui vajalik minimaalne 5

Kommentaarid

• Umbes 35% teise kodu omanikest, kes vastas antud küsimusele, kavatseb ka tulevikus kasutada oma teist kodu paindlikus vormis töötamisel. 20% vastajatest arvasid, et kasutaksid oma teist kodu paindlikus vormis töötamiseks, kui piirkonnas pakutavad teenused toetaksid seda.

• Kolmekümnendates eluaastates vanuserühma hulgas oli enam neid, kes kavatsesid oma teist kodu tulevikus paindlikus vormis töötamisel kasutada.

Küsimustega 29 ja 30 püüti välja selgitada vastajate huvi kaugtöökeskuste vastu piirkonnas. Tabelid 27 ja 28 annavad ülevaate vastustest.

Tabel 27. Huvi kaugtöökeskuses töötamise vastu

Huvi tase Arv %

Jah, kindlasti 14 7,5 Ilmselt, jah 25 13,4 Ei oska öelda 44 23,7

Ilmselt mitte 52 28,0 Ei, kindlasti mitte 51 27,4

Kokku 186 100,0

23

Tabel 28. Huvi kaugtöökeskusese vastu vanuserühmade lõikes

Vanuserühm

20-29 30-39 40-49 50-59 60-69 70 +

M Std M Std M Std M Std M Std M Std

Huvi kaugtöökeskuse vastu

2,83 1,60 3,31 1,32 3,35 1,22 3,67 1,08 3,89 1,23 4,7 0,9

% kindlasti või ilmselt huvitatud

33,0 (n=2) 31,5 (n=11) 27,5 (n=17) 10,3 (n=4) 10,7 (n=3) 7,1 (n=1)

1 Huvi mõõdeti 5-punkti skaalal: 1-Jah, kindlasti, 2-Ilmselt jah, 3-Ei oska öelda, 4-Ilmselt mitte, 5-Ei, kindlasti mitte Χ

2 = 33.96a; p < .05; a16 lahtris oli vähem kui vajalik minimaalne 5

Sõltumatute valimite t-testi kasutati paindlike töövormide kasutajate ja mittekasutajate vahe-liste erinevuste kontrollimisel. Tulemused on esitatud tabelis 29. Tabel 29. Huvi kaugtöökeskuse vastu ja paindlikus vormis töötamine

Paindlike töövormide kasutajad (n=76)

Paindlike töövormide mittekasutajad (n=109)

M Std M Std t (95) Eta

Huvi kaugtöökeskuste vastu 3,28 1,21 3,72 1,23 2,47* ,18

* p < .05.

Kommentaarid

• Umbes pool sellele küsimusele vastajaist (55%) ei olnud huvitatud töötamisest kohalikes kaugtöökeskustes. Teine pool jagunes nende vahel, kes olid huvitatud, ja nende vahel, kes ei osanud öelda.

• Suurimat huvi kaugtöökeskustes töötamise vastu tundis kahekümnendates vanuserühm, neile järgnesid kolmekümnendates ja neljakümnendates vanuserühmad. Huvi kaugtöökeskuses töötamise vastu kahanes koos eaga. Viiekümnendates ja kuuekümnendates vanuserühmad ei olnud huvitatud kaugtöökeskustest ja seitsmekümnendates ja vanemad üldse mitte.

• Hetkel juba paindlikus vormis töötavad olid neutraalsed oma arvamuses kaugtöökeskuste kohta. Need, kes ei töötanud paindlikus vormis, ei huvitunud kaugtöökeskustest. Kuigi nende rühmade vaheline erinevus oli statistiliselt oluline (minimaalne Eta=.18), ei oma see erinevus suurt praktilist väärtust, kuna kumbki ei näidanud üles suurt huvi kaugtöökeskuste vastu.

Küsimusega 30 sooviti teada vastajate jaoks olulisi teenuseid kaugtöökeskustes ja samuti valmisolekut maksta nende teenuste eest. Tulemused on esitatud tabelis 30.

Tabel 30. Kaugtöökeskuste teenuste olulisus ja valmisolek maksta

Olulisus Valmisolek maksta Teenused

Arv M Std Arv Mean Std

Kiire ja turvaline internetiühendus 167 4,24 1,15 157 3,43 1,24 Faksi, printeri, paljundusmasina kasutamine 166 3,36 1,33 154 3,32 1,19 Koosoleku- ja koolitusruumide kasutamine 166 2,49 1,31 154 2,94 1,32 Muu

24

Kommentaarid

• Kiire ja turvaline internetiühendus ning faksi- ja printeriteenused olid olulised ja vastajad väljendasid oma valmisolekut nende teenuste eest maksta. Tuleb aga kindlasti lisada, et antud hinnangud olid väga suure standardhälbega.

I. Soositud kohalikud arengud

Rea küsimustega sooviti teada teise kodu omanike arvamusi võimalike arengute kohta Saare maakonnas ja samuti nende poolt kõige enam ja vähem soovitud muutusi nii Saare maakonnas kui nende teise kodu lähipiirkonnas. Tulemused on kajastatud tabelites 31-35. Küsimusega 17 pakuti välja rida võimalikke arenguid ja paluti hinnata nende eeldatavat mõju vastajatele.

Tabel 31. Võimalikud ohud tulevasele külastuselamusele

Võimalikud muutused Arv Suurendab elamust %

Ei oma mõju %

Vähendab elamust % Keskmine1 Std

A. Maaelu hääbumine 208 0,0 18,8 81,3 2,81 ,39

B. Suurenev turistide hulk 208 6,7 48,6 44,7 2,38 ,61

C. Randade täisehitamine 207 1,4 20,8 77,8 2,76 ,46

D. Suurenev suvilate arv 208 4,3 52,4 43,3 2,39 ,57

E. Võõrapärane arhitektuur 206 0,5 23,3 76,2 2,76 ,44

F. Kavandatav sild mandrile 205 29,3 34,1 36,6 2,07 ,81

G. Traditsiooniliste külade kadumine

207 0,0 10,6 89,4 2,89 ,31

H. Intensiivne metsaraie 208 1,4 22,6 76,0 2,75 ,47

I. Vaatamisväärsuste kommertslikuks muutmine

207 3,4 32,9 63,8 2,60 ,56

J. Turvalisuse vähenemine 208 0,5 4,8 94,7 2,94 ,25

K. Saartele eripäraste maastike kadumine

206 0,5 4,4 95,1 2,95 ,25

L. Muu. 21 4,8 9,5 85,7 2,81 ,51 1Mõju hinnati 3-punkti skaalal: 1- “suurendab elamust”, 2- “ei oma mõju” and 3-“vähendab elamust.” Mida suurem keskmine, seda vähem antud muutust soovitakse. Küsimusega 18 paluti vastajaid hinnata, milline pakutud arengutest omab elamusele, mida Saare maakond neile pakub, suurimat negatiivset mõju. Tabel 32 annab ülevaate tulemustest.

Tabel 32. Peamised ohud positiivsele külastuselamusele

Võimalikud ohud Arv %

A. Maaelu hääbumine 42 17,8 B. Suurenev turistide hulk 2 ,8 C. Randade täisehitamine 30 12,7 D. Suurenev suvilate arv 7 3,0

25

E. Võõrapärane arhitektuur 9 3,8 F. Kavandatav sild mandrile 21 8,9 G. Traditsiooniliste külade kadumine 26 11,0 H. Intensiivne metsaraie 10 4,2 I. Vaatamisväärsuste kommertslikuks muutmine 7 3,0 J. Turvalisuse vähenemine 48 20,3 K. Saartele eripäraste maastike kadumine 17 7,2 L. Muu. 4 1,7

Vastamata 13 5,5 Kokku 236 100

Kommentaarid

• Saartele iseloomulike maastike ja traditsiooniliste külade kadumist ning turvalisuse vähenemist nimetati kui suurimat elamust vähendavat ohtu.

• Väikseim mõju elamusele arvati olevat kavandataval sillal. Võrdne hulk teise kodu omanikke arvas, et sild suurendaks nende elamust või et vähendaks nende elamust.

• Pakutud arengutest arvati turvalisuse vähenemist suurimaks ohuteguriks, millele järgnes maaelu hääbumine ja randade täisehitamine. Pea iga neljas sellele küsimusele vastaja hindas turvalisuse vähenemist suurimaks ohuteguriks.

Kõige enam ja vähem soovitud muutused

Kolm lahtist küsimust (küsimused 19-21) huvitusid muutustest, mida teise kodu omanikud sooviksid näha ja mida mitte oma teise kodu lähiümbruses ja Saare maakonnas tervikuna. Vastused koondati kategooriatesse ja on esitatud alljärgnevalt tabelites 33-35. Enim esindatud vastuste kategooriad küsimusele 19, milliseid muutusi sooviksid teise kodu omanikud Saare maakonnas näha, on välja toodud tabelis 33. Kokku vastas sellele küsimusele 172 teise kodu omanikku.

Tabel 33. Enim soovitud muutused Saare maakonnas

Soovitud muutused Arv

Püsiühendus mandriga silla või tunneli abil, parem lennuühendus 32 Kohalike teenuste parendamine (kohalik turg, parem internetiühendus, paremad postiteenusekohalikud meditsiiniteenused, info kohalike teenusepakkujate kohta, jne.)

29

Majanduse paranemine (riigi tugi töökohtade loomisel, põllumajanduse taaselustamine, hinnataseme ühtlustamine mandriga, jne.)

28

Infrastruktuuri parendamine (tolmuvabad teed, enam kergliiklusteid, etc.) 18 Mereliikluse ja –kultuuri osatähtsuse suurendamine (sadamate korrastamine, laevateede väljaehitamine, jne.)

Elukeskkonda säästev ja heaperemehelik tegutsemine, loodushoid (eripära säilitamine, päristalude taastamine, maastikukaitse, uued projektid kooskõlas keskkonna- ja loodushoiu põhimõtetega, jne.)

Säästlik turismimajandus (vähem massüritusi, vähem kommertslikkust, vältida ebasobivaid arendusi nagu golfiväljakud, jne.)

Ei soovi mingeid muutusi 12 Kommentaarid

• Parendatud ühendus mandriga oli üks kõige enam soovitud muutusi.

26

• Kohalike teenuste parendamise soov oli seotud kohaliku põllumajandustoodangu parema turustamisega kohaliku turu ja kohalike poodide kaudu. Parendatud kohalikud meditsiiniteenused ja –postiteenused olid samuti loetletud soovitud muutustena. Kiirem internetiühendus ja info kohalike teenusepakkujate kohta olid samuti soovitud muutuste nimekirjas rohkem esindatud.

• Soov näha Saare maakonda elava ja töökohti pakkuva jätkusuutliku piirkonnana oli loetletud kolme enam soovitud muutuse hulgas.

• Paljud teise kodu omanikud tundsid muret ebasobivate arendustegevuste üle, kaasa-arvatud turismiobjektide arendamine.

• Teise kodu omanikud pidasid oluliseks loodushoidu ja heaperemehelikku ning säästlikku loodus- ja pärandkultuurikeskkonna majandamist.

Enim väljendatud soovid muutuste kohta teise kodu lähipiirkonnas (küsimus 20) on kokku võetud tabelis 34:

Tabel 34. Enim soovitud muutused lähipiirkonnas

Soovitud muutused Arv

Infrastruktuuri parendamine (tolmuvabad teed; teede korrashoid, eriti talvel; kergliiklusteed; kiirusepiirangud, jne.)

45

Rohkem kohalikku ettevõtlust (kohalik turg, kohalik kauplus, rohkem toitlustusettevõtteid mahetoodang, kala müük, jne.)

37

Heakorrastatud loodusmaastik ja ümbruskond (puhtad ja võsastumata metsad, haritud põllumajandusmaa, korrastatud ehitised, jne.)

26

Aktiivsem külaelu, enam noori peresid 26 Parendatud mereliiklus ja -kultuur (väikesadamate korrastamine, vaba pääs merele, kalapüügi piirangute leevendamine, merekultuuri arendamine, jne.)

18

Paremad kommunikatsiooniteenused (Internet, telefonilevi, jne.) 15 Puhtad, hooldatud kohalikud rannad 13 Loodushoid ja reostuse vähendamine 10 Paremad ühistranspordivõimalused 8 Turvalisuse ja privaatsuse säilimine 8 Prügimajanduse korraldamine 6 Tasakaalustatud arendustegevus, vähem ebasobivaid arendustegevusi ja kooskõlastust kohalike omavalitsustega

6

Muutusi pole vaja 21 Kommentaarid

• Head teed ja teedehooldus oli üks sagedamini esinenud soovitud muutusi teiste kodude lähipiirkonnas.

• Võimalus osta kohalikku põllumajandustoodangut (kaasa arvatud mahetoodang) ja muud kohalikku toodangut (kaasa arvatud kohalik kala) oli üks kõige enam väljendatud soove.

• Heakorrastatud elukeskkond ja elav kohalik kogukond olid kolme kõige enam mainitud muutusesoovi hulgas. Kohaliku majanduse elavdamises nähti tulevikku nii alalise kui teise kodu elanikkonna jaoks.

• Tasakaalustatud arendustegevust ja parendatud kommunikatsiooni kõigi huvigruppide vahel peeti üheks soovitavamaks muutuseks.

27

Vähim soovitud muutused teiste kodude lähipiirkonnas (küsimus 20 küsimustikus) on kokku võetud tabelis 35.

Tabel 35. Vähim soovitud muutused lähipiirkonnas

Vähim soovitud muutused Arv

Ebasobivad arendused (põllupealsed ehitised, ülemäärane ehitustegevus, intensiivne ehitustegevus randades, tuulepargid kõikjal, vaba pääsu tõkestamine randadesse, Saaremaa sadama muutmine kaubasadamaks, võõrapärane arhitektuur, jne.)

80

Maaelu hääbumine, külade kadumine ja väljasuremine, noorte väljaränne, jne. 42 Ebasobiv turismiarendus (suvilalinnakute teke, hoolimatu turism, suurenev turistide arv, kommertslikkus, jne.)

37

Muutused kohalikus looduskeskkonnas (võsastumine, metsade hävitamine, eripäraste kooskadumine, jne.)

36

Turvalisuse, privaatsuse kadumine 20 Ühistransporditeenuste halvenemine 12 Kommentaarid

• Muutused kohalikus looduskeskkonnas olid ühed vähem soovitud muutused. Põllupealsetes arendustegevustes nähti ohtu kohalikule identiteedile ja põhjustele, miks omada teist kodu Saare maakonnas. Intensiivses arendustegevuses nähti eelkõige ohtu turvalisusele, privaatsusele ning puhtale looduskeskkonnale.

• Ajaloolist kohamälu peeti oluliseks, samuti kohalikku elanikkonda, kui selle kandjat. Noorte väljarännet ja töökohtade pidevat vähenemist hinnati üheks vähem soovitavaks muutuseks. Ilma elujõulise alalise kohaliku kogukonnata ei nähtud piirkonnal tulevikku.

28

29

OSA IV. KOKKUVÕTE JA SOOVITUSED

Antud uuringu eesmärgiks oli saada ülevaade Saare maakonna teise kodude omanike motivatsioonist ja võimalustest, mida Saare maakond neile elu- ja paindliku töökeskkonnana pakub. Kokkuvõte on esitatud peamistest uurimusküsimustest lähtudes.

A. Kokkuvõte

1. Milline on Saare maakonna teise kodu omanikustaatuse profiil? (Uurimusküsimused 1 – 3)

Kommentaarid

• Keskmine Saare maakonna teise kodu omanik on 47-aastane, eestlane, abielus, kõrgharidusega, täiskohaga töötaja ja suure tõenäosusega elab alaliselt kas Tallinnas või selle lähiümbruses.

• Keskmiselt on teist kodu Saare maakonnas omatud 18 aastat ja seda külastatakse 11 korda aastas, kõige rohkem suvel, kevadel ja sügisel.

• Tavapäraselt veedetakse teises kodus puhkus, pühad ja pikad nädalavahetused (kokku umbes 2 kuni 3 kuud aastas). Saartele tullakse oma autoga, keskmiselt veedab teises kodus aega kuni 4 pereliiget.

• Puhas loodus, privaatsus, turvaline keskkond, mere lähedus ja saarelisus on peamised põhjused, miks omatakse teist kodu just Saare maakonnas. Suure tõenäosusega võivad vaid isiklikud finants- ja terviseprobleemid ning nooremate pereliikmete huvipuudus olla põhjuseks, miks loobuda teisest kodust. Siiski, ka turvalisuse märgatav halvenemine piirkonnas võib olla piisavaks mõjutajaks.

2. Millised Saare maakonna omadused on teise kodu omanikele kõige olulisemad?

(Uurimusküsimused 4 – 6)

Kommentaarid

• Puhas loodus, turvalisus ja kohalikud maastikud on teise kodu omanikele olulisimad Saare maakonna väärtused. Need on ka kohalikud väärtused, mille hetkeseisuga ollakse kõige enam rahul.

• Pea kõik küsitletud teise kodu omanikud omavad emotsionaalselt tähendusrikast kohta Saare maakonnas ja tihti on see seotud teise koduga, sünnikoduga või vanematekoduga. Tähendusrikkaid kohti nähakse kui erilisi, ilusaid, olulisi, looduslikke ja eelkõige kui positiivseid emotsioone tekitavaid ja kohavaimu omavaid paiku, mis panevad tundma end kui kodus.

• Hea internetiühendus, kohalikud avalikud teenused, esmased meditsiiniteenused ja kohalikud saadused on atribuudid, mida teise kodu omanikud peavad enese jaoks oluliseks, kuid mille hetkeseisuga nad eriti rahul ei ole. Need on teenused, mille parendamisele tuleb kohalikel teenusepakkujatel ja omavalitsustel enam tähelepanu pöörata, et vähendada vastuolu teenuste olulisuse ja toimivuse vahel.

30

3. Kuivõrd on teise kodu omanikud huvitatud ja seotud kohaliku omavalitsuse tegemistega ja

kohalike arengutega? (Uurimusküsimus 7)

Kommentaarid

• Valdav osa teise kodu omanikest on üldiselt teadlikud kohalikest tegevustest ja arengutest omavalitsuses, kus asub nende teine kodu.

• Suurim huvi kaasa lüüa kohaliku kogukonna tegemistes on seotud loodushoiualaste tegevustega ja tegevustega küla tasandil. Samas, suurem osa teise kodu omanikke ei osale hetkel märkimisväärselt kohaliku kogukonna tegemistes. Senine vähene osalus on peamiselt põhjendatud vastajate poolt ajapuudusega ja tunnetusega, et kohalikud omavalitsused ei ole huvitatud kaasamaks teise kodu omanikke kohalikesse arengutesse tasemel ja viisil, mida viimased eeldavad.

4. Milline on teise kodu omanike huvi paindlikus vormis töötamise vastu? (Uurimusküsimus 8)

Kommentaarid

• Võimalused tegeleda kaugtööga on olemas umbes 50%-l teise kodu omanikest, kuid mitte kõik neist ei tegele hetkel kaugtööga.

• Peamiste kaugtöö eelistena märgitakse ära paindlikkust ja raha ning aja kokkuhoidu. Valikuvabadus, isiklik mugavus ja paremad töötingimused on samuti loetletud. Paljude tööde iseloom nõuab paindlikus vormis töötamist, nagu näiteks isiklik ettevõtlus. Teise kodu omanikud, kes kasutavad paindlikke töövorme, on paindliku töö suhtes väga positiivselt meelestatud.

• Erinevaid paindliku töö vorme kasutatakse eelkõige puhkuse ajal ja nädalavahetustel. Paindlikku tööd tehakse peamiselt kas alalises elukohas või kodus, mitte ühiskondlikes ruumides. Peaaegu pooled teise kodu omanikud ei soovi tulevikus senisest enam teha oma suvekodus kaugtööd.

• Suurem osa teise kodu omanikest ei ole huvitatud või ei oska hetkel öelda, kui huvitatud nad oleksid töötamisest kaugtöökeskuses, kui selline võimalus oleks nende teise kodu lähipiirkonnas. Samas on suur huvi turvalise ja kiire internetiteenuse vastu, mida kaugtöökeskused võiksid pakkuda ja küllaltki kõrge valmisolek selle teenuse eest maksta.

5. Millised kohalikud arengud on soosituimad teise kodu omanike poolt? (Uurimusküsimus 9)

Kommentaarid

• Teise kodu omanikud näevad suurimat ohtu oma tulevasele külastuselamusele arengutest, mis vähendaksid piirkonna turvalisust. Ka maaelu hääbumine ja kohalike traditsiooniliste maastike kadumine on arengud, mida ei soovita. Randade täisehitamine ja vaba pääsu piiramine kaldajoonele tänu eraomandile rannas on arengud, mida peetakse hukatuslikuks soovitavale ja eeldatavale elamusele, mida Saare maakond pakub.

• Enamik soovitud arenguid Saare maakonnas on seotud kohaliku maaelu elavdamise ja kohalike teenuste parendamisega. Maaelu ja eriti kohaliku põllumajanduse taaselustumine ja vastavate teenuste laialdasem pakkumine on arengud, mida peetakse oluliseks kogu piirkonna tulevaseks heaolule. Elav kohalik kogukond on hädavajalik piirkonna tuleviku kindlustamiseks.

31

• Parem infrastruktuur ja kommunikatsiooniteenused on enam soovitud muutused Saare maakonnas ja teise kodu lähipiirkonnas. Kiire ja turvaline internetiühendus on kindlasti oluline faktor, mis omaks potentsiaalset mõju teise omanike pikema-ajalisemaks viibimiseks Saare maakonnas. Kavandatav sild ühenduseks mandriga on osa teise kodu omanike poolt äärmiselt tervitatav, kuid samas üks vastuolulisimaid arenguid, mida soovitakse. Arvamused silla osas lahknevad, kolmandik teise kodu omanikke on selle poolt, kolmandik vastu ja kolmandik ei oma seisukohta.

• Peamised muutused, mida teise kodu lähipiirkonnas soovitakse, on seotud parema infrastruktuuriga, kohalike teenuste parendamisega, säästva loodushoiuga ja elavama kohaliku kogukonnaga. Need soovid on paljus kattuvad sellega, mida soovitakse näha kogu maakonna tasandil tervikuna.

• Vähem soovitud muutused on seotud piirkonda ebasobivate planeeringutega. Eelkõige arendused, mis lähtuvad linnalikust planeeringust, ja kinnisvara-arendused, mis toovad kaasa kinnise rannajoone. Ebasobivad turismiarengud maapiirkondades on samuti paljude teise kodu omanike poolt mittesoovitavad. Maapiirkonna elanikkonna vähenemine ja koos sellega ka pakutavate teenuste, eriti kohaliku toidu kättesaadavuse vähenemine, on teise kodu omanikele murettekitavad. Vastutustundetu looduskeskkonna majandamine on tihti seotud just piirkonna terve sotsiaal-kultuurilise elukeskkonna kadumisega ja toob kaasa tagajärjed, mis on ka teise kodu omanike poolt mittesoovitud, nagu lageraied, söötis põllumaad jne. Viimati mainitud tegevused muudavad kohalikke maastikke, mida peetakse teise kodu omanike poolt osaks paiga identiteedist. Muutuv elukeskkond toob ka kaasa vähenenud turvalisuse, mida peetakse olulisimaks teise kodu omanike poolt.

B. Soovitused ja ettepanekud

Mõned soovituslikud ettepanekud:

• Puhas loodus, turvalisus ja privaatsus on kõige olulisemad Saare maakonna väärtused teise kodu omanike jaoks ja ühed peamised põhjused teise kodu soetamisel Saare maa-konda. Kohalikke arenguid planeerides tuleks kriitiliselt üle vaadata tegevused, mis mõjutavad kohalikku loodus- ja/või sotsiaal-kultuurilist keskkonda määral, mis tunduvalt halvendaks oluliseimaid väärtusi, mida suur ja kasvav huvigrupp peab eluliselt oluliseks. Teise kodu omanikud on üks haavatavamaid ja samas oluliseimaid huvigruppe, mis puudutab looduskeskkonnahoidu ja ka turismi arengut. Piirkonda mittesobilikud ja ebasäästlikud turismiarengud, nagu näiteks massiturism, ei ole mõistlikud lahendused. Suuremat tähelepanu tuleks pöörata arengutele, mis kasutavad ära kohaliku omapära ja rõhutavad paiga identiteeti.

• Maaelu hääbumine, kahanev kohalik maaelanikkond ja vastutustundetu kinnisvara-arendus “turismikülade” näol on ebasoositavad arengud ka teise kodu omanikele. Teise kodu omanikud ei soovi elada piirkonnas, kus matkitakse maapiirkonda ebasobivat linnaplaneeringut ja kus elavad vaid suve-elanikud. Maaelu taaselustumises nähakse heaolu garantiid kogu piirkonnale, mis tagaks senisest parema sissetuleku kohalikule elanikkonnale ja terve elukeskkonna ka teise kodu elanikkonnale koos soovitud teenuste ja naabrivalvega. Paljud soovitud muutused, nagu mustkattega teed ja teede üldine parem heakord, nõuavad kohalikelt omavalitsustelt vahendeid, mida neil hetkel pakkuda pole. Samas paljud soovitud muutused viitavad probleemidele, mida saaks lahendada parema kommunikatsiooni ja koostööga. Parem kommunikatsioon kohalike

32

omavalitsuste ja teise kodu omanike vahel võiks tuua kasu mõlemale osapoolele. Teise kodu omanike senisest parem kaasamine kohalikesse arengutesse suurendaks nende huvi ja võimalikku panust kohalikku ettevõtlusse. Kohaliku põllumajandustoodangu ja muu kohaliku toodangu parem pakkumine kohalike turgude ja/või müügipunktide kaudu ja muud sellega seotud teenused omavad potentsiaali luua uusi töökohti või olemasolevaid säilitada. Senisest parem teenuste valik ja kvaliteet suurendab teise kodu omanike huvi tarbida kohalikku toodangut ja ehk ka viibida piirkonnas kauem. Suurem osa teise kodu omanikke juba veedab enamuse oma puhkeajast oma teises kodus ja paljud plaanivad veeta senisest enam aega tulevikus. Pikemalt kohal viibiv ja aktiivselt tarbiv ning kohalikku keskkonda (eelkõige selle puhtust ja omapära) hindav huvigrupp on Saare maakonnale kindlasti oluline.

• Paindlikud töövormid pakuvad teise kodu omanikele kindlasti huvi, kuna arvestatav osa neist juba on suuremal või vähemal määral kaugtööga seotud. Teise kodu omanike huvi kohalike kaugtöökeskuste vastu ei ole hetkel kuigi suur, aga paljud on väljendanud oma huvi ja valmisolekut maksta teatud teenuste eest, mida sellised keskused saaksid pak-kuda. Kohalike kaugtöökeskuste olemasolu ja aktiivsem kasutamine loob soodsa kesk-konna huvi tekitamiseks kaugtöö vastu ka kohaliku elanikkonna hulgas. Kaugtöö-keskustest võivad välja kasvada omalaadsed kohaliku tasandi kommunikatsiooni-keskused.

• Käesolev uuring lubab oletada märkimisväärset juba eksisteerivat teise kodu elanik-

konda Saare maakonnas, mis küllaltki suure tõenäosusega näitab kasvutendentsi. Oleks äärmiselt lühinägelik kohalike omavalitsuste poolt mitte ära kasutada seda potentsiaali, mida selline elanikkonna grupp eneses kätkeb. Parem kommunikatsioon teise kodu omanikega ja nende kaasamine ei saa kindlasti mitte kahjulik olla, pigem vastupidi. Suurenev kohaliku toodangu ja teenuste tarbimine suurendab ka kohalike omavalitsuste tulubaasi ja kokkuvõttes loob parema elukeskkonna kõigile huvigruppidele.

33

LISA A: Küsitlusankeet

Hea Saare maakonna teise kodu omanik, Tallinna Tehnikaülikooli Kuressaare Kolledž osaleb INTERREG IV A programmi raames projektis FLEX (Flexible working culture – rethinking of work, place and life). Projekti ühe osana viiakse läbi uuring Saare maakonna suvekodu ehk nn teise kodu omanike seas saamaks ülevaadet motivatsioonidest ja võimalustest, mida Saare maakond neile elukeskkonnana pakub. Teie osavõtt uuringust ei too Teile mingeid teadaolevaid riske. Vastavalt Tallinna Tehnikaülikooli poolt teostatavate uurimistööde eetikale on Teie osavõtt sellest uuringust vabatahtlik ja konfidentsiaalne. Andmed, mis kogutakse selle uurimustöö käigus esitatakse ainult summeerituna ühtses andmebaasis. Instruktsioonid küsimustele vastamiseks on antud igas küsitluses. Ei ole õigeid ega valesid vastuseid. Sobiv vastus on Teie isiklik seisukoht vastavalt igale küsimusele. Teie nime ei seostata Teie vastustega. Küsitlusankeedid hävitatakse peale andmete kogumist ja sisestamist ühtsesse andmebaasi. Meil on hea meel vastata kõigile Teie küsimustele seoses selle uurimustööga. Selle uuringu kontaktisikuks on Jana Raadik Cottrell, kelle telefoninumber ja e- maili aadress on ära toodud allpool. Täname Teid väga Teie abi eest! Lugupidamisega, Jana Raadik Cottrell, Ph.D Uuringu eest vastutav teadlane Kuressaare Kolledž +372 513 6931 est.jana@gmail.com

Annika Auväärt Uuringus osalev üliõpilane Kuressaare Kolledž

Riina Aljas Uuringus osalev üliõpilane Kuressaare Kolledž

Kairi Sokolova Uuringus osalev üliõpilane Kuressaare Kolledž

1. Kui mitu aastat Te omate Saare maakonnas suvekodu? _______aastat

2. Kui mitu korda, käesolev külastus kaasa arvatud, olete külastanud Saare maakonda sel kalendriaastal? (Kirjutage üks arv) ______ korda sel kalendriaastal

3. Millisel aastaajal te külastate oma suvekodu Saare maakonnas?

□ Kevad □ Suvi □ Sügis □ Talv □ Igal aastaajal

34

4. Kui tihti Te külastate oma suvekodu Saare maakonnas? (Valige üks sobivaim variant)

□ Iga nädal □ Paar korda kuus □ Kord kuus

□ Iga 2 kuni 3 kuu jooksul □ Iga 4 kuni 6 kuu jooksul □ Kord aastas

5. Kui palju aega keskmiselt veedate oma suvekodus Saare maakonnas ühe aasta jooksul kokku? (Valige üks

sobivaim variant)

□ Ühe nädala □ Paar nädalat □ Ühe kuu

□ 2 kuni 3 kuud □ 4 kuni 6 kuud □ Muu. Täpsustage_________

6. Kui olulised on Teile allmärgitud põhjused suvekodu soetamisel Saare maakonda? (Märkige üks number iga põhjuse juures)

Täiesti

ebaoluline Vähe oluline

Ei ole mitteoluline ega oluline Oluline Väga oluline

Turvaline keskkond 1 2 3 4 5 Mere lähedus 1 2 3 4 5 Puhas loodus 1 2 3 4 5 Saarelisus 1 2 3 4 5 Privaatsus 1 2 3 4 5 Sotsiaalne atmosfäär 1 2 3 4 5 Juured 1 2 3 4 5 Puhkevõimalused 1 2 3 4 5 Hea investeering 1 2 3 4 5 Muu. Täpsustage____________ 1 2 3 4 5

7. Palun märkige millises vallas asub Teie suvekodu.

□ Kaarma □ Valjala □ Laimjala □ Pöide □ Kärla □ Mustjala □ Leisi □ Kihelkonna □ Salme □ Lümanda □ Pihtla □ Torgu □ Orissaare □ Muhu □ Kuressaare linn

□ Ruhnu

8. Kas Teil on mingi paik Saare maakonnas, mis on Teile eriliselt tähendusrikas?

□ Ei □ Jah Täpsustage asukoht__________________________

9. Alljärgnevalt on ära toodud rida väiteid koha tähenduse kohta. Palun märkige ära, kuivõrd Te nõustute või mitte iga väitega Teile olulise paiga kohta, mille Te märkisite ära küsimuses 8. (Märkige ära sobivaim

vastus iga väite kohta)

Minu jaoks on koht X

Ei ole üldse nõus

Ei ole nõus

Ei ole nõus ega mitte

nõus

Nõus Väga nõus

turvaline 1 2 3 4 5 puhas 1 2 3 4 5 tuttav 1 2 3 4 5 vaikne 1 2 3 4 5

eriline 1 2 3 4 5 kodune 1 2 3 4 5 hästi tuntud 1 2 3 4 5

35

inspireeriv 1 2 3 4 5

tähendusrikas 1 2 3 4 5 ilus 1 2 3 4 5 oluline 1 2 3 4 5 looduslik 1 2 3 4 5

rahulik 1 2 3 4 5 innustav 1 2 3 4 5 meeldejääv 1 2 3 4 5 huvitav 1 2 3 4 5

harmooniline 1 2 3 4 5 ohutu 1 2 3 4 5 esteetiline 1 2 3 4 5 tasakaalustatud 1 2 3 4 5

arusaadav 1 2 3 4 5 ergutav 1 2 3 4 5 ajalooline 1 2 3 4 5 ehe 1 2 3 4 5

väärtuslik 1 2 3 4 5 selgepiiriline 1 2 3 4 5 omab olulisi tunnusmärke 1 2 3 4 5

Minu jaoks koht X

Ei ole üldse nõus

Ei ole nõus

Ei ole nõus ega mitte

nõus

Nõus Väga nõus

kannab inimeste vaimsust 1 2 3 4 5 peab lugu igast inimesest 1 2 3 4 5 omab meeldivaid ehitisi 1 2 3 4 5

tekitab positiivseid tundeaistinguid 1 2 3 4 5 omab erilist energiat 1 2 3 4 5 omab erilist kohavaimu 1 2 3 4 5

äratab minus tugevaid mälestusi 1 2 3 4 5 meenutab mulle mu lapsepõlve 1 2 3 4 5 seostub erilise paigaga minu minevikust 1 2 3 4 5

Koht X paneb mind tundma

Ei ole üldse nõus

Ei ole nõus

Ei ole nõus ega mitte

nõus

Nõus Väga nõus

elujõudu 1 2 3 4 5 rahulikkust 1 2 3 4 5 kiindumustunnet 1 2 3 4 5

seotust selle kohaga 1 2 3 4 5 seotust minu identiteediga 1 2 3 4 5 heaolutunnet 1 2 3 4 5

perspektiivitunnet 1 2 3 4 5 ajaloolist seotust 1 2 3 4 5 omanikutunnet 1 2 3 4 5

innustust 1 2 3 4 5 et tunnen seda kohta hästi 1 2 3 4 5

36

rahulolutunnet 1 2 3 4 5

seotust kohaliku kogukonnaga 1 2 3 4 5 kokkukuuluvustunnet 1 2 3 4 5 nostalgiat 1 2 3 4 5

tänutunnet 1 2 3 4 5 et oman valikuvõimalusi 1 2 3 4 5 tugevaid emotsioone 1 2 3 4 5

salapäralisust 1 2 3 4 5 pelgupaiga tunnet 1 2 3 4 5 et olen nagu kodus 1 2 3 4 5

10. Allpool on loetletud rida võimalusi olla suvekodu omanikuna seotud kohaliku kogukonna eluga. Palun märkige oma arvamus iga võimaluse kohta mõlemas tulbas. Märkige ära oma huvi iga võimaluse kohta esimeses tulbas ja Teie praegune osalustase loetletud võimaluste osas teises tulbas.

Teie huvi 1 Ei ole üldse huvitatud 2 Ei ole eriti huvitatud 3 Olen huvitatud 4 Olen väga huvitatud

Teie hetkeosalus 1 Ei osale 2 Osalen aeg-ajalt 3 Osalen pidevalt

Osalemine külaseltsi töös 1 2 3 4 1 2 3

Osalemine vallavolikogu töös 1 2 3 4 1 2 3

Osalemine planeerimis- ja/või haldustegevustes küla tasemel 1 2 3 4 1 2 3

Osalemine planeerimis- ja/ või haldustegevustes valla tasemel 1 2 3 4 1 2 3

Osalemine projektide kirjutamisel toetamaks kohalikke arenguprojekte 1 2 3 4 1 2 3

Osalemine külaliikumistes 1 2 3 4 1 2 3

Osalemine kohalikes loodushoiu tegevustes 1 2 3 4 1 2 3

Kohalike algatuste rahaline toetamine 1 2 3 4 1 2 3

Kohalikus ettevõtluses osalemine 1 2 3 4 1 2 3

Muu. Täpsustage ___________________ 1 2 3 4 1 2 3

11. Kui kursis olete kohaliku omavalitsuse tegemistega ja arengutega vallas, kus asub Teie suvekodu?

� Ei ole üldse kursis � Väga põgusalt � Olen hästi kursis

12. Loetlege tegurid, mis suurendaksid Teie huvi aktiivsemaks osaluseks kohaliku omavalitsuse tegemistes.

___________________________________________________________________________________

13. Sooviksime teada, millised võimalused, tegevused ja teenused on Teile olulised Teie suvekodu lähimas ümbruskonnas ja kui rahul Te olete hetkeolukorraga. Palun märkige ära iga võimaluste /teenuse olulisus

Teie jaoks esimeses tulbas ja Teie praegune rahulolu loetletud võimaluste ja teenuste osas teises tulbas.

Olulisus

1 Täiesti ebaoluline 2 Vähe oluline 3 Ei oluline ega

ebaoluline 4 Oluline 5 Väga oluline

Rahulolu hetkeolukorraga

1 Väga halb 2 Halb 3 Keskmine 4 Hea 5 Väga hea 6 Ei oska öelda

a) Kultuuriüritused piirkonnas 1 2 3 4 5 1 2 3 4 5 6

b) Kohalik (mahe) toit 1 2 3 4 5 1 2 3 4 5 6

37

c) Internetiteenused 1 2 3 4 5 1 2 3 4 5 6

d) Puhkevõimalused 1 2 3 4 5 1 2 3 4 5 6

e) Kohalikud avalikud teenused 1 2 3 4 5 1 2 3 4 5 6

f) Ühiskondlik transport (buss) 1 2 3 4 5 1 2 3 4 5 6

g) Esmased meditsiiniteenused 1 2 3 4 5 1 2 3 4 5 6

h) Kohalik seltsielu 1 2 3 4 5 1 2 3 4 5 6

i) Turvalisus 1 2 3 4 5 1 2 3 4 5 6

j) Privaatsus 1 2 3 4 5 1 2 3 4 5 6

k) Puhas loodus 1 2 3 4 5 1 2 3 4 5 6

l) Kohalik infrastruktuur (teed) 1 2 3 4 5 1 2 3 4 5 6

m) Muu. Täpsustage _____________ 1 2 3 4 5 1 2 3 4 5 6

14. Loetlege tegevused, teenused, mida sooviksite näha oma suvekodu piirkonnas ja mis seal hetkel puuduvad.

______________________________________________________________________________________

15. Kui olulised on Teile alljärgnevad Saare maakonna väärtused? (Märkige üks vastus iga väite kohta)

Täiesti

ebaoluline Vähe

oluline

Ei ole oluline ega

ebaoluline

Oluline Väga

oluline

Puhas loodus 1 2 3 4 5

Traditsioonilised saare maastikud 1 2 3 4 5

Kohalikud inimesed 1 2 3 4 5

Turvalisus 1 2 3 4 5

Eraldatus 1 2 3 4 5

Puhkevõimalused 1 2 3 4 5

Paiga ajalugu 1 2 3 4 5

Teistmoodi ajakulg 1 2 3 4 5

Muu. Täpsustage_________________ 1 2 3 4 5

16. Palun loetlege Teie jaoks kõige olulisemad väärtused piirkonnas, kus Teie suvekodu asub.

a. ____________________________

b. ____________________________

c. ____________________________

17. On mitmeid tegureid, mis võivad mõjutada Teie külastuselamust. Allpool on loetletud mõningad võimalikud muutused tulevikus Saare maakonnas. Palun märkige ära, kui palju iga väide võiks mõjutada Teie elamust. (Märkige ära üks number iga väite kohta)

Suurendab minu elamust

Ei oma mõju minu elamusele

Vähendab minu elamust

A. Maaelu hääbumine 1 2 3

B. Suurenev turistide hulk 1 2 3

C. Randade täisehitamine 1 2 3

38

D. Suurenev suvilate arv 1 2 3

E. Võõrapärane arhitektuur 1 2 3

F. Kavandatav sild mandrile 1 2 3

G. Traditsiooniliste külade kadumine 1 2 3

H. Intensiivne metsaraie 1 2 3

I. Vaatamisväärsuste kommertslikuks muutmine 1 2 3

J. Turvalisuse vähenemine 1 2 3

K. Saartele eripäraste maastike kadumine 1 2 3

L. Muu. Täpsustage_________________ 1 2 3

18. Milline küsimuses 17 loetletud võimalikest muutustest on Teie jaoks kõige suurema võimaliku negatiivse mõjuga Teie külastuselamusele? (Kirjutage oluliseimale väitele vastav täht A – L)

_________ täht ülaltoodud loetelust

19. Milliseid muutusi sooviksite Saare maakonnas tulevikus näha?

______________________________________________________________________________________

__________________________________

20. Milliseid muutusi sooviksite näha oma suvekodu lähipiirkonnas?

____________________________________________________________________

21. Millised oleksid Teie poolt vähim soovitud muutused Teie suvekodu lähipiirkonnas?

______________________________________________________________________________________

___________________________________

22. Allpool on loetletud rida võimalikke põhjuseid, mis võiksid mõjutada Teid kaaluma oma suvekodust loobumist. Palun märkige ära kuivõrd Te nõustute või mitte iga väitega. (Märkige ära üks number iga väite

kohta)

Ma kaaluksin oma suvekodu müümist, kui Ei ole üldse nõus

Ei ole nõus

Ei ole nõus

ega mitte nõus

Nõus

Väga nõus

Reisimine saartele kallineb senisest enam 1 2 3 4 5

Minu suvekodu piirkonna sotsiaalne keskkond muutub 1 2 3 4 5

Piirkonnas toimub sobimatu arendustegevus 1 2 3 4 5

Piirkonnas toimub sobimatu looduskeskkonna majandamine

1 2 3 4 5

Isiklikud elumuutused nõuavad seda 1 2 3 4 5

Muu. Täpsustage _____________________________ 1 2 3 4 5

Üha enam tekib võimalusi jagamaks paindlikumalt töö- ja puhkeaega. Paindlikke tööviise, mis võimaldavad töötada otsesest töökohast väljaspool, kasutades infotehnoloogilisi vahendeid, nimetatakse ka kaugtööks. Kaugtöökeskus on koht, kus saavad töötada kaugtööd tegevad inimesed. Kaugtöökeskus on varustatud vajalike infotehnoloogiliste ja muude töövahenditega.

23. Kas Teie töö sisu võimaldab teha kaugtööd?

39

� ei � jah

24. Kas Te kasutate oma igapäevatöös kaugtöö vormis töötamist?

� ei � jah

Palun vastake küsimustele 25 - 27, kui vastasite eelmisele küsimusele jaatavalt

25. Millistel põhjustel kasutate kaugtöö vormis töötamist? (Märkige kõik sobivad)

� aja ja/või raha kokkuhoid

� paremad töötingimused

� tööandja soovil

� muu. Täpsustage______________________

26. Kui sageli Te töötate kaugtöö vormis? (Valige üks sobivaim variant)

� töötan enamuse ajast kaugtöö vormis (5 päeva või enam nädalas)

� töötan 3 – 4 päeva nädalas kaugtöö vormis

� töötan 1 – 2 päeva nädalas kaugtöö vormis

� muu. Täpsustage_____________________

27. Kus Te töötate kaugtöö vormis? (Märkige ära kõik sobivad)

� oma alalises elukohas

� suvekodus

� avalikus internetipunktis

� muu. Täpsustage_____________________

28. Sooviksime teada, kuivõrd allpool toodud väited vastavad Teie olukorrale. (Märkige ära kõik sobivad)

� kavatsen tulevikus veeta senisest enam aega oma suvekodus tehes kaugtööd

� sooviksin veeta senisest enam aega oma suvekodus tehes kaugtööd, aga piirkonnas pakutavad teenused ei võimalda

� ei soovi oma suvekodus veedetud aega kasutada kaugtöö tegemiseks

29. Kas oleksite huvitatud tegema oma kaugtööd oma suvekodu lähedal asuvas kaugtöökeskuses kui oleks selline võimalus?

� Jah, kindlasti

� Ilmselt jah

� Ei oska öelda

� Ilmselt mitte

� Ei, kindlasti mitte

30. Kui oleksite huvitatud kaugtöökeskuse olemasolust Teie suvekodu läheduses, siis millised lisateenused oleksid Teile olulised ja kas oleksite valmis nende kasutamise eest maksma? Palun märkige ära iga teenuse olulisus Teie jaoks esimeses tulbas ja Teie valmisolek maksta teenuste osas teises tulbas.

Olulisus

1 Täiesti ebaoluline 2 Vähe oluline 3 Ei oluline ega ebaoluline 4 Oluline 5 Väga oluline

Valmisolek maksta

1 Jah, kindlasti 2 Ilmselt jah 3 Ei oska öelda 4 Ilmselt mitte 5 Ei, kindlasti mitte

40

Kiire ja turvaline internetiühendus 1 2 3 4 5 1 2 3 4 5

Faksi, printeri, paljundusmasina kasutamine 1 2 3 4 5 1 2 3 4 5

Koosoleku- ja koolitusruumide kasutamine 1 2 3 4 5 1 2 3 4 5

Muu. Täpsustage_________________ 1 2 3 4 5 1 2 3 4 5

31. Sooviksime teada Teie reisiharjumustest üldisemalt lisaks Teie suvekodu külastustele. (Märkige ära kõik

sobivad)

� Veedan suurema osa puhkusest oma suvekodus

� Jagan oma puhkuse suvekodus veedetud aja ja muude reiside vahel

� Suvekodu omades teen ma tunduvalt vähem muid puhkusereise

� Suvekodu omamine ei mõjuta minu reisiharjumusi

� Kavatsen tulevikus veeta senisest enam aega oma suvekodus

32. Kas omate suvekodu ka kusagil mujal peale Saare maakonnas oleva suvekodu?

� ei � jah. täpsustage_________________________

33. Kuidas Te tavaliselt reisite Saare maakonda? (Valige sobivaim variant)

□ Autoga □ Bussiga □ Lennukiga □ Muu. Täpsustage_________

34. Mitu pereliiget veedab aega Teie suvekodus?

_________inimest

Lõpuks sooviksime küsida mõned isiklikud küsimused. Kõikide vastuste konfidentsiaalsus tagatakse.

1. Teie sugu? _____ mees _____ naine

2. Teie vanus? _____ aastat

3. Teie perekonnaseis?_______ vallaline _____ abielus (vabaabielus) _____ lahutatud _____ lesk

4. Teie põhiline elukoht (koht, kus elate ja töötate suurema osa oma ajast)?

Küla/Linn_____________________Riik__________________

5. Teie rahvus? ______________________

6. Milline on Teie haridustase? (Märkige kõrgeim)

□ põhiharidus □ kutseharidus □ magistrikraad

□ üldkeskharidus □ kõrgharidus (bakalauruse tase) □ doktorikraad

7. Teie tööhõive hetkeseis? (Vajadusel märkige mitu varianti)

41

� Aktiivselt hõivatud tööturul

o täiskoormusega töötaja. Täpsustage ala________________

o osalise koormusega töötaja. Täpsustage ala_____________

o ettevõtja. Täpsustage ala_____________________

� Mitteaktiivne tööturul

o üliõpilane

o pensionär

o lapsehoolduspuhkusel

o muu. Täpsustage _________________________________

8. Kas Teie tulumaks laekub Saare maakonda?

� jah � ei

9. Kas olete registreerinud Saare maakonna oma esmase elukohana?

� jah � ei

Täname Teid koostöö eest!