Erinevate

põllumajandusvaldkondade

võimalused 2014-2020

29.11.2013

Helir-Valdor Seeder

Pilk aastasse 2022:globaalsed trendid

• Teraviljatootmine (1,4% a) (isevarustatus ~120%)

• Lihatootmine (1,6% a) (isevarustatus ~85%)

• Piimatootmine (1,8% a) (isevarustatus ~ 170%)

• Tarbimine

• Põllumajandussaaduste kaubandus

• Hinnad

Kuidas siduda globaalne nõudluse kasv meie konkurentsieelistega ?

www.oecd.org

Põllumajanduse osakaal sisemajanduse

koguproduktis Eestis, %

3.0 2.92.6

3.0

2.02.5 2.5

2.1 2.0 2.1 1.9 1.8 1.91.4 1.3

1.61.9 2.0

7.2

6.76.3

6.0

4.5 4.74.7

4.1 3.9 3.63.4 3.2 3.2

2.93.0

3.2 3.3 3.4

0.0

1.0

2.0

3.0

4.0

5.0

6.0

7.0

8.0

1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

Taime- ja loomakasvatuse, jahinduse ja neid teenindavate tegevusalade osakaal SKPst (%)

Taime- ja loomakasvatuse, jahinduse ja neid teenindavate tegevusalade ning toiduainete tootmise osakaal SKPst (%)

EESTI PÕLLUMAJANDUSE VALMISOLEK

UUTEKS VÄLJAKUTSETEKS

Trendid maapiirkonna tööhõives

116.7

22.4

0

10

20

30

40

50

60

70

0

20

40

60

80

100

120

140

1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

Hõivatud (tuhat) Primaarsektor Hõivatud (tuhat) Sekundaarsektor Hõivatud (tuhat) Tertsiaarsektor

Hõivatud (%) Primaarsektor Hõivatud (%) Sekundaarsektor Hõivatud (%) Tertsiaarsektor

Trendid põllumajandusmaa kasutamises

871 213795 640 828 926

906 833 940 9301,000,000

0

200000

400000

600000

800000

1000000

1200000

2001 2003 2005 2007 2010 2020?

Põllumajandusmaa (ha)

?

Piimastrateegias püstitatud eesmärgid

652.4

721.2

923.6

117.3

96.5 107.45528

7526

8600

5000

6000

7000

8000

9000

0

100

200

300

400

500

600

700

800

900

1000

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020

Piimatoodang (tuh.t) Piimalehmad (tuh.tk) Keskm.produktiivsus (kg/lehm)

Tu

h.t

/tk

kg/l

ehm

Liha tootmine 1991-2012

Teravilja ja rapsi saak ning keskmine

saagikus aastatel 1991 - 2013

0

500

1,000

1,500

2,000

2,500

3,000

3,500

4,000

0

100

200

300

400

500

600

700

800

900

1000

1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013*

Teravilja saak Rapsi saak Teravilja saagikus Rapsi saagikus

tuh/t kg/ha

* Prognoos

KUIDAS AVALIK SEKTOR

TOETAB TOIDUTOOTJAID?

Arengu toetamine maal

• Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika kaudu otsetoetuste ja

turukorralduse meetmed

• Kaasrahastatud maaelu arengu meetmete kavandamine

MAK 2014-2020

• Siseriiklikud toetused (nt tõuaretustoetus, turuarendustoetus,

rakendusuuringud jms)

• Maaelu Edendamise Sihtasutuse tegevus

• Arengut suunavad siseriiklikud strateegiadokumendid:

- valminud on Eesti piimanduse strateegia

- väljatöötamisel on aianduse ja teraviljasektori arengukavad

- algab uue eesti toidu arengukava väljatöötamine

ÜPP 2014-2020 põhisuunised

Tagada toiduga kindlustatus pikemas perspektiivis ja kaasa aidata kasvavale toidunõudluse rahuldamisele

Jätkusuutlik toiduainete tootmine kooskõlas bioloogilise mitmekesisuse ja loodusvarade kaitsega

Maapiirkondade elujõulisus

ÜPP

2 sammast

I sammas

ÜTK

(Ühine turukorraldus)

ja

Otsetoetused

II sammas

Maaelu

arengukava

ÜPP 2014-2020 / Otsetoetuste reform

Otsetoetus muutub mitmeosaliseks:

• toetusõiguste alusel makstav põhitoetus/alternatiivina ÜPT jätk

• kohustuslik lisatoetus keskkonda ja kliimat säästvate põllumajanduslike tootmisviiside rakendamise eest

• kohustuslik lisatoetus noortele põllumajandustootjatele

Lisatoetused (valikulised)

– väiketootjatele

- ümberjaotav toetus (kõrgem toetusmäär esimestele hektaritele)

- seotud toetused raskustes sektorile

EL otsetoetuste eelarve kahel

eelarveperioodil

2007-2013 2014-2020

502,824,000

1,007,260,000238,305,000

€

EE eelarve

EL eelarve

741 129 000

Otsetoetuste kogusummad

46,619 50,97261,470

71,55180,541

90,506101,165

110,018121,870

129,701139,504

148,435158,366

159,366

4,000

6,000

9,000

11,000 10,000

38,375

49,867 28,654

34,517

35,82128,664

22,407

0

20,000

40,000

60,000

80,000

100,000

120,000

140,000

160,000

180,000

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14

Täiendavad otsetoetused, tuh € Ülekanne maaelu toetusteks Toetussumma, tuh €

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020

MAK 2014-2020 üldised

suundumused

Maaelu ümbrikud 2014-2020

72

3.7

10

54

.4

17

65

.8

72

5.9

96

9 16

13

.1

02000400060008000

10000120001400016000

Be

lgia

Bu

lgaa

ria

Tšehhi

Taan

i

Saks

amaa

Eest

i

Iiri

maa

Kre

eka

His

paa

nia

Pra

nts

usm

aa

Itaa

lia

Kü

pro

s

Läti

Lee

du

Luks

em

bu

rg

Un

gari

Mal

ta

Ho

llan

d

Au

stri

a

Po

ola

Po

rtu

gal

Ru

me

en

ia

Slo

vee

nia

Slo

vakk

ia

Soo

me

Ro

ots

i

Üh

en

dku

nin

griik

Ho

rvaa

tia

2007-2013 2014-2020

Eelarve 2007-2013 vs 2014-2020 meetmeti

(1)

Eelarve 2007-2013 vs 2014-2020 meetmeti

(2)

MAK 2014-2020: olulisemad muudatused

võrreldes käesoleva perioodiga

• Liikumine tagastamatult abilt tagastatavate toetusvormide

kasutamisele

• Senisest oluliselt suurem tähelepanu teadus- ja

arendustegevusele ning innovatsioonile

• Kasvab toidutarneahelale suunatud tegevuste prioriteetsus

• Investeeringutoetuste puhul keskendutakse pikaajalistele

investeeringutele

• Lisandub mitmeid lühikese tarneahela ja otseturustuse

alaseid tegevusi

MAK 2014-2020: olulisemad muudatused

võrreldes käesoleva perioodiga (2)

• Uuel perioodil on vähem meetmeid ja meetmed on senisest

fokusseeritumad

• Senisest enam tähelepanu pööratakse ühistegevusele ja

erinevatele koostöövormidele

• Lisandub mitmeid uusi spetsiifilisi keskkonnatoetusi, lisaks

laiendatakse mitmete jätkuvate keskkonnatoetuste ulatust

• Senisest enam pööratakse erinevate meetmete raames

tähelepanu keskkonnale ja ressursisäästule

• Kohalikku arengut puudutavad otsused jäetakse kohalikule

tasandile

MAK 2014-2020 ühikumäärad

Toetusmäärad MAK 2014-2020

meetmete raamesMeede 2007-2013 2014-2020 Muutus

Keskkonnasõbralik majandamine 57,5 eurot/ha 39,5 eurot /ha

Mahepõllumajandus 76,7 – 349,6 eurot/ha 25 – 600 eurot/ha

Kohalikku sorti taime kasvatamise toetus 32 eurot/ha 32 eurot/ha =

Ohustatud tõugu looma pidamise toetus 186,6 – 199 eurot/loom 200 – 315

eurot/loom

Poollooduslike koosluste hooldamine 186 – 238 eurot/ha 85 – 450 eurot/ha

Natura 2000 toetus põllumajandusmaale 32 eurot/ha 32 eurot/ha =

Natura 2000 toetus erametsamaale SKV – 110 eurot/ha

PV, HA – 60 eurot/ha

SKV – 110 eurot/ha

PV, HA – 60 eurot/ha

=

Loomade heaolu 9,2-51,1 eurot/loom 9-71 eurot/loom

Keskkonnasõbraliku

majandamise toetus

105

144

57.5

39.5

0

20

40

60

80

100

120

140

160

2007-2013 2014-2020

Eelarve (MEUR) Toetusmäär (eurot/ha)

400 000 ha 500 000 ha

Mahepõllumajandus

119.2 120119.280

119.2

210

349.6

600

349.6

300

76.7

2532

90

0

100

200

300

400

500

600

700

2007-2013 2014-2020

Teravili Heinaseeme Rühvelkutuur Köögivili

Puuvili ja marjad Rohumaa Karjatatav loom

Kohalikku sorti taime

kasvatamise toetus

32 32

0

5

10

15

20

25

30

35

2007-2013 2014-2020

Ohustatud tõugu looma pidamise toetus

186.6200199.1

260

186.6200196.2

315

0

50

100

150

200

250

300

350

2007-2013 2014-2020

Eesti tõugu hobune Eesti raskeveo tõugu hobune

Tori tõu universaalsuuna hobune Maatõugu veis

Poollooduslike koosluste

hooldamise toetus

238

450

186

85-150

0

50

100

150

200

250

300

350

400

450

500

2007-2013 2014-2020

Puisniit Muud kooslused

+ ÜPT

Natura 2000 toetus põllumajandusmaale

32 32

0

5

10

15

20

25

30

35

2007-2013 2014-2020

Natura 2000 toetus erametsamaale

110

110

60

60

0

20

40

60

80

100

120

2007-2013 2014-2020

Sihtkaitsevöönd Hoiuala ja piiranguvöönd

Loomade heaolu

51.13

40

51.13

18

51.1371

9.2 9

0

10

20

30

40

50

60

70

80

2007-2013 2014-2020

Veised Vasikad Hobused Lambad ja kitsed

Töötlemise investeeringute

rahastamine

45 490 319

75 000 000

0

10000000

20000000

30000000

40000000

50000000

60000000

70000000

80000000

2007-2013 2014-2020

Võimalikud toetusmäärad

piimakarjakasvatajatele, eurot ha/loom

OT 2013 2014 2020 MAK 2013 2014 2020

Ühtne pindalatoetus 109,2 116,4 83,8 Keskkonnasõbralik

majandamine57,5 57,5 39,5

Piima eritoetus 97,4 97,4 -

„Rohestamise“ toetus - - 50,8 Mahepõllu-

majandus31,96

76,69

31,96

76,69

90

25Ümberjaotav toetus

– esimesed (39 ) hektarid- - 53,57

Noorte toetus - - 20,9 Ohustatud tõugu

looma pidamise

toetus

186,6-

199

186,6-

199

200-315

Seotud toetus - - ?

Üleminekutoetus Loomade heaolu 9,2-51,1 9,2-51,1 9-71

-piimale 12,68 - - LFA 25 - -

- veistele 75,52 - - PLK 186 –

238

186 –

238

85 – 450

Võimalikud toetusmäärad

teraviljakasvatajatele, eurot ha

OT 2013 2014 2020 MAK 2013 2014 2020

Ühtne pindalatoetus 109,2 116,4 83,8 Keskkonna-

sõbralik

majandamine

57,5 57,5 39,5

„Rohestamise“ toetus - - 50,8

Ümberjaotav toetus

– esimesed (39) hektarid53,57 Mahepõllu-

majandus119,2 119,2 120

Noorte toetus - - 20,9 LFA 25 - -

Piirkondlik

mullakaitse

toetus

- - 23

Seotud toetus - - - Kohalikku sorti

taime

kasvatamise

toetus

32 32 32

Üleminekutoetus:

-põllumajandus-

kultuuridele13,21 - - Natura 2000

põllumajandus-

maale

32 32 32

Võimalikud toetusmäärad

aiandustootjatele, eurot ha

OT 2013 2014 2020 MAK 2013 2014 2020

Ühtne pindalatoetus 109,2 116,4 83,8 Keskkonnasõbralik

majandamine57,5 57,5 39,5

„Rohestamise“ toetus - - 50,8

Ümberjaotav toetus

- esimesed (39)

hektarid

- - 53,57 Mahepõllu-

majandus349,6 349,6 300-600

Noorte toetus - - 20,9 LFA 25 - -

Keskkonnasõbralik

aiandus- - 160-365

Seotud toetus - - ? Kohalikku sorti

taime kasvatamise

toetus

- - 50-65

Üleminekutoetus

-põllumajandus-

kultuuridele13,2 - - Natura 2000

põllumajandus-

maale

32 32 32

Piimatootmine ja kvoot

• Piimakvoodi kadumise järel peab Euroopa Komisjon vajalikuks uue lühemaajalise andmebaasi loomist Euroopa piimasektori läbipaistvuse suurendamiseks.

• Suurem rõhk kiirema ja kvaliteetsema turuinfo saamisel ning analüüsil (igakuine või kvartaalne).

• Eesti jõuab 2013/14 kuue esimese kuu tarnete kasvu (+6,9%) jätkudes kvoodiaasta lõpuks tarnekvoodi piiri lähedale ning viimasel kvoodiaastal ületab seda (joonis).

• Töötame välja lahendusettepanekut Euroopa Komisjonile ja otsime liitlasi viimase kvoodiaasta jaoks

Tarnekvoodi täitmine ning hüpoteetiline täitmine

6 esimese kuu tarnete kasvu jätkudes

520.1

569.3

593 594.7 600.9

573.2588.3

614635

678.8 686.333.9

35.8

40.1 41.249.4

83.5

76.4

58

44.5

7.5

39.4

400

450

500

550

600

650

700

750

2004-05 2005-06 2006-07 2007-08 2008-09 2009-10 2010-11 2011-12 2012-13 2013-14 2014-15

tuh

t

Kvooti ületatud Kvooti mittetäidetud Kvoodi täidetud osa

Tänan tähelepanu eest!