Energiamajanduse tulevikusuunad, energiamajanduse võimalused maapiirkondades

Ülo KaskTTÜ STIKuressaare, 30.03.2012

Teemad

Energiamajanduse tulevikusuunad Eesti taastuvenergia tegevuskava aastani 2020 Energia teekaart aastani 2050 (EL dokument)

Energiamajanduse arendamises peituvad võimalused maapiirkondades

Eesti taastuvenergia tegevuskava aastani 2020

Energeetika ja taastuvenergia valdkond s.h on seni detailsemat käsitlemist leidnud kolmes olulises dokumendis:

„Energiamajanduse arengukavas aastani 2020“, „Eesti elektrimajanduse arengukavas aastani 2018“ ja „Biomassi- ja bioenergia kasutamise edendamise

arengukavas aastateks 2007-2013“ (BAK).

Eesti taastuvenergia tegevuskava aastani 2020 - 2

Kaks esimest arengukava on peamistes eesmärkides kattuvad:

Pideva energiavarustuse tagamine; Säästliku energiavarustuse ja –tarbimise tagamine ja Põhjendatud energiahinna tagamine.

BAK-i keskendub pigem biomassi, kui kütuse tootmisele ning seab eesmärgiks:

luua kodumaise biomassi ja bioenergia tootmise arenguks soodsad tingimused, et vähendada Eesti sõltuvust imporditavatest ressurssidest ja fossiilsetest kütustest,

vähendada survet looduskeskkonnale, kasutada maaressurssi efektiivselt ja jätkusuutlikult ning soodustada tööhõivet maapiirkondades.

Riiklik üldeesmärk seoses taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaaluga energia summaarses lõpptarbimises aastatel

2005 ja 2020

A Taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal energia summaarses lõpptarbimises 2005. aastal (S2005),

(%)

18

B Taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal energia summaarses lõpptarbimises – eesmärk aastaks 2020 (S2020), (%)

25

C Energia eeldatav kogutarbimine pärast kohandamist 2020. aastal (tabeli 1 viimasest lahtrist), (ktoe)

3 337

D Taastuvatest energiaallikatest toodetud energia eeldatav kogus, mis vastab 2020. aasta eesmärgile (arvutamiseks korrutatakse punkt B punktiga C), (ktoe)

834,25

Energia teekaart aastani 2050

Praeguste ELi energiapoliitika meetmetega, 2020.a. eesmärkide ja Energiastrateegiaga 2020, suudetakse 2050. aastaks saavutada 40% CO2-heite vähendamist.

See ei ole aga piisav 2009.a. oktoobri EL Ülemkogul kinnitatud

eesmärgi täitmiseks (vähendada 2050. aastaks 80-95% kasvuhoonegaaside heidet, võrreldes 1990.a. tasemega, kui seda teevad kõik arenenud riigid).

Energiasektor annab suurima osa kasvuhoonegaaside inimtegevusega seotud heitest, seega avaldab 2050.a. eesmärk suurt survet eelkõige energiasüsteemidele.

ELil puudub aga kindel tegevuskava peale 2020.a., mis tekitab

investorites ebakindlust, kes omakorda ei panusta piisavalt palju ja kiiresti energeetika valdkonda investeerimisel.

Teekaardi kohaselt hõlmab energiasüsteemi ümberkujundamine aastaks 2050

Energiatõhususe suurendamist, Üleminekut taastuvatele energiaallikatele, Maagaasi laialdast kasutamist

üleminekuperioodil, Muude fossiilkütuste kasutamise muutumist, Tuumaenergia jätkuvat rolli CO2-heite

vähendamisel, Tehnoloogiaarengutest tekkivaid võimalusi.

Energiatõhususe suurendamine

Energiatõhusust tuleks suurendada kõikjal: nullilähedase energiatarbimisega hooned, kõrgetele energiatõhususe standarditele vastavad tooted

ja seadmed, energiatõhusad sõidukid, arukad energiaarvestid ja aruka tehnoloogia kasutusele võtmine.

Tähtis on võimaldada tarbijatele ja uuenduslikele

ärimudelitele parem juurdepääs kapitalile ning integreerida energiatõhusus erinevatesse majandusmeetmetesse (nagu IT-süsteemide arendamine jne).

Üleminek taastuvatele energiaallikatele 2050. aastal peaks taastuvenergiaallikate osakaal

energiavarustuses olema suurim. Selleks on vaja erinevate poliitikameetmete, toetuskavade ja

tehnoloogialahenduste arendamisega vähendada taastuvenergia tootmise kulusid, mis võimaldaks taastuvate energiaallikate laialdast kasutuselevõttu.

Samuti eeldab see täiustatud integreerivat üleeuroopalist taristut

(infrastruktuuri). Ka taastuvenergiapõhine küte ja jahutus mängivad CO2-heite

vähendamisel suurt rolli. Vastavalt tehnoloogia arengule vähenevad kulud ja saab

vähendada taastuvenergia rahalist toetamist.

Maagaasi laialdane kasutamine Teekaart soovitab lühemas ja keskpikas perspektiivis

asendada muud fossiilkütused maagaasiga, mis aitaks CO2-heidet vähendada kuni 2030 või 2035. aastani.

Seetõttu on vaja gaasiturgu paremini ühendada, mitmekesistada ja salvestamisvõimsusi arendada.

Gaasi praegused majanduslikud eelised loovad stiimulid gaasielektrijaamadesse investeerimiseks.

Juhul, kui areneb piisavalt CO2 kogumise ja säilitamise

(CCS) tehnoloogia, on gaasil oluline roll ka 2050. aastal. Ilma CCS tehnoloogiata piirdub gaasi roll tõenäoliselt vaid varuvõimsuse ja tasakaalustaja osaga.

Muude fossiilkütuste kasutamise muutumine

Kivisöe kasutamine sõltub samuti CCS tehnoloogia arengust ja kasutuselevõtust, millega koos jätkuks söe kasutamine ka 2050. aastal.

Oluline on see allikas just energia

varustuskindluse tagamise kontekstis. Nafta kasutamise jätkumist prognoositakse ka

peale 2050. aastat ning eelkõige kütusena pikamaavedudel ja kaubatranspordi sektoris.

Tuumaenergia jätkuv roll CO2-heite vähendamisel

Tuumamaterjalist toodetakse praegusel hetkel vähima CO2-heitega elektrienergiat.

Vaatamata mõnede riikide seisukohtade

muutumisele tuumaenergia osas, jääb ka see energiaallikas tulevikus oluliseks komponendiks vähese CO2-heitega elektritootmisel ning elektri hinna vähendamisel.

Tehnoloogiaarengutest tekkivad võimalused

Tehnoloogia arenguga on tulevikus võimalik oluliselt CO2-heite vähendamisest tekkivaid probleeme lahendada, kulusid vähendada ning uut majanduskasvu saavutada.

Siinkohal on ELil oluline roll teadusprojektide, -

uuringute ja näidisprogrammide toetamisel.

Teekaart rõhutab ka alternatiivkütuste toetamise vajadust EL tasandil õigusloome, standardimise, taristupoliitika ja teadusuuringutega.

Energiaturgude ümberkorraldamisega kaasnev Taastuvenergia suur osakaal energiavarustuses aastal 2050 suurendab vajadust paindlike

ressursside järele energiasüsteemis (paindlik energia tootmine, salvestamine). Samuti juurdepääsu turule, mis peab olema tagatud iga liiki energia tootmisele, varudele ja nõudluse haldamise ja salvestamise lahendustele.

Teekaart rõhutab, et taastuvenergia arengu toetamiseks on vaja oluliselt suurendada

ühendusvõimsusi, 2015.a. peavad olema kõrvaldatud energiasaared ja pikemas perspektiivis tuleb rajada sünkroonsed ühendused kontinentaal-Euroopa ja Balti piirkonna vahel. Jaotusvõrk peab muutuma ka arukamaks, mis oleks võimeline koguma hajali paiknevates muutliku võimsusega allikatest toodetud elektrit.

Teekaart kinnitab, et tulevikus peab suurenema heitkogustega kauplemise süsteemi osatähtsus. Kõrgem CO2 hind loob tugevamaid stiimuleid investeerimiseks vähese CO2-heitega tehnoloogiasse. Teekaart rõhutab, et hästi toimiv CO2 hinna süsteem peaks tulevikus hõlmama mehhanisme heite vähendamiseks väljaspool Euroopat ning ka tasuta kvoote, et hoida ära süsinikulekke ohtu.

Teekaart näeb vajadust jätkata toetuste andmisega ka peale 2020.a. aastat eelkõige uute tehnoloogiate arendamise ja kasutuselevõtmise toetamiseks. Tehnoloogiate välja arenemisega tuleb hakata toetusi järk-järgult lõpetama. Seda peavad järgima ka liikmesriikide toetuskavad, mis peavad olema piiratud ulatusega ja proportsionaalsed.

Üleminek vähese CO2-heitega majandusele mõjutab oluliselt ka tööhõivet, töö laadi, koolitust ja sotsiaalset dialoogi.

Muutusse ja otsuste tegemisse on vaja tugevalt kaasata sotsiaalpartnerid ja kodanikud.

Energiahinna paratamatu tõus võib nõuda uusi hinnakujundusmehhanisme. Ebasoodsas olukorras olevad kliendid ja ka energiamahukad tööstusharud vajavad üleminekuperioodil toetust.

Energiamajanduse arendamises peituvad võimalused maapiirkondades

Tulenevad otseselt eeltoodust:

Ressursside mitmekesisus ja paindlik kasutamine (metsa- ja põllubiomass, looduslikud rohumaad ja märgalad, vetikakasvatus – tahked, vedelad ja gaasilised biokütused),

Hajali paiknevatest muutliku võimsusega allikatest toodetud elektri jaotusvõrku suunamine (hajaenergeetika ja arukad võrgud, võrguühenduste paranemine),

Süsinikukaubanduse arendamine (kvoodikaubanduses osalejate ringi laienemine),

Toetustega jätkamine (struktuuri- ja ühtekuuluvusfondid),

Sotsiaalse olukorra paranemine (tööhõive kindlustamine, uued töökohad, kutsed, koolitus, ümberõpe).

Olulisemad energiamajanduse valdkonnad tulevikus Kohalike taastuvate energiaressursside kasutusele

võtmine (määrata liigid, kasutusmaht rakendamise tempo);

Kaugküte versus lokaalküte, kohtküte; Kohaliku energiaettevõtluse kujundamine

(arendamine), energiaahelate loomine; Energiatõhususe suurendamine (tootmise ja

edastamise pool); Energiakasutuse vähendamine (energiasääst –

tarbija pool); Energiateadlikkuse kasvatamine.

Eesti inseneri omavalmistatud puugaasi generaator ja puugaasigrill

Tänan Teid tähelepanu eest!