mooduli nr mooduli nimetus maht 1 sissejuhatus ... · narva kutseõppekeskuse soojusseadmete...
TRANSCRIPT
Narva Kutseõppekeskuse Soojusseadmete käitaja 60 EKAP (statsionaarne töökohapõhine õpe) õppekava moodulite rakenduskava
1
Mooduli nr MOODULI NIMETUS Maht
1 SISSEJUHATUS SOOJUSSEADMETE KÄITAJA ERIALA ÕPINGUTESSE 3 EKAP / 78 tundi
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omab ülevaadet õpitavast erialast ja energiasüsteemi toimimise põhimõtetest, orienteerub erialatööl olulistes
töötervishoiu-, tööohutus- ja elektriohutusnõuetes ning omandab esmaabi andmise oskused. Õpingute käigus arendab õppija infotehnoloogia, eesti- ja võõrkeele-,
füüsika -, matemaatikaalaseid pädevusi ning algatusvõimet, ettevõtlikkust ja õppimisoskust.
Nõuded mooduli alustamiseks: puuduvad
Õpetajad: Liudmila Turaeva, Juri Zivetjev, Gennadi Medkov
Õpiväljundid
Hindamiskriteeriumid
Mooduli teemad ja
alateemad
Maht (tundides) Õppemeetodid
Hindamismeetodid
ja
hindamisülesanded T Pt P I
Õpilane:
1. omab ülevaadet
soojusseadmete käitaja
eriala õppekavast ja
tööjõuturul õpitaval
kutsel nõutavatest
kompetentsidest
Õpilane:
leiab iseseisvalt vajalikku teavet
õppekorraldusega seonduva
kohta eriala õppekavast ning
info- ja
kommunikatsioonitehnoloogia-
põhistest õpikeskkondadest
analüüsib juhendi alusel ennast
õppijana ja seab oma õpingutele
eesmärgi
leiab iseseisvalt teavet
edasiõppimise, täiendus- ja
ümberõppe võimaluste kohta,
kasutades erinevaid eesti- ja
võõrkeelseid veebikeskkondi
iseloomustab soojusseadmete
käitaja kutset ja kutsetasemete
erinevusi, kasutades
kutsestandardite registrit
iseloomustab kutsesüsteemi
ning selle rakendamise
võimalusi oma karjääri
planeerimisel
1. Kutsehariduse
süsteemi ja standardite
tutvustamine Edasiõppimise /
enesetäiendamise /
elukestev õppimine/
võimalused.
Valitud eriala
tutvustamine.
66 12 loeng
loengupäevik
arutelu
info kogumine
Teoreetiliste teadmiste
kontroll
Kirjalik ülevaade
kutsetöö eripära ja
soojsseadmete käitaja
erialal tööle
rakendumise
võimaluste kohta
Iseseisev töö: õpimapi
koostamine
2. omab üldist
ettekujutust selgitab Eesti energiasüsteemi
seoseid lähinaabrite
2. Eesti energiasüsteem
Energiasüsteemi
loeng
Teoreetiliste teadmiste
kontroll
Narva Kutseõppekeskuse Soojusseadmete käitaja 60 EKAP (statsionaarne töökohapõhine õpe) õppekava moodulite rakenduskava
2
energiasüsteemist ja selle
toimimise põhimõtetest,
kutsealaga seotud
õigusaktidest
energiasüsteemidega ning
analüüsib juhendi alusel sellest
tulenevaid võimalusi ja ohte
toob näiteid erinevate
elektritootmise viiside ja
võimaluste kohta ning nimetab
Eestis töötavate elektrijaamade
tüüpe
iseloomustab päikese- ja
tuuleenergia elektrienergiaks
muundamise võimalusi ja
otstarbekust Eesti oludes,
kasutades erinevaid
teabeallikaid
iseloomustab Eesti
energiasüsteemis viimase 20
aasta jooksul toimunud arenguid
lähtuvalt tööülesandest
loetleb elektrivõrgus esineda
võivaid häireid ja nimetab nende
tekkepõhjuseid
toimimise põhimõtted.
Erinevate elektritootmise
viisid ja võimalused.
Päikese- ja tuuleenergia
elektrienergiaks
muundamise võimalus ja
otstarbekus.
Eestis töötavate
elektrijaamade tüübid.
Elektritootmine õiguslik
regulatsioon.
loengupäevik
esitlus
töö parides ja
gruppides
arutelu
Rühmatööna esitluse
ettevalmistamine,
koostamine ja
esitlemine rühmale
3. omab energiatootmise
viiside eripärast,
mõistab töötervishoiu,
tööohutuse ja
keskkonna ohutuse
olulisust töödel ja
oskab anda esmaabi
selgitab elektriohtlike
olukordade tekkimise võimalusi
(katkised, lahtised, maha
langenud juhtmed või kaablid
jms) ja kirjeldab teabeallikatele
tuginedes tegevust
elektriõnnetuse korral
selgitab teabeallikate põhjal
elektrivoolu füsioloogilist
toimet inimese organismile
selgitab elektrilöögivastase
kaitse põhireegleid, kasutades
erinevaid teabeallikaid
demonstreerib nõuetekohaselt
3.Töötervishoid ja
tööohutus.
Üldnõuded, töökoht,
töövahendid.
Tööohutuse ja
töötervishoiu tagamise
meetmed.
Töökeskkonna
ohutegurid (peamised
ohuallikad tööobjektil)
ja ohutusjuhendid.
Isikukaitsevahendid ja
nende õige kasutamine
töödel.
Töötaja väärtegevusest
tulenevad ohud ja nende
mõju töökeskkonnale,
loeng
loengupäevik
praktiline ülesanne
õpimapi kaitsmine
Teoreetiliste teadmiste
kontroll (referaat)
Praktiline ülesanne
(esmaabi andmine)
Iseseisev töö: õpimapi
koostamine
Narva Kutseõppekeskuse Soojusseadmete käitaja 60 EKAP (statsionaarne töökohapõhine õpe) õppekava moodulite rakenduskava
3
esmaabivõtteid
demonstreerib esmaabivõtteid
elektrilöögi korral ja põhjendab
oma tegevust kannatanu
abistamisel, arvestades
elektriohutusnõudeid
kaastöötajatele.
Õnnetusoht ja käitumine
ohuolukorras.
Tööõnnetus ja
kutsehaigus.
Ergonoomia.
4.Esmaabi.
Tegutsemine
õnnetuspaigal
Esmaabivõtted:
lämbumise, uppumise
haavandite,
vereringehäirete,
põrutuse, venituste,
verejooksude, mürgituse,
võõrkehade,
luumurdude, põletuse,
teadvusekaotuse puhul.
Esmaabi vahendid
töökohal.
Iseseisev töö moodulis:
(eesmärk, teema,
vajadusel hindamine)
Iseseisev töö: õpimapi „Erinevate elektritootmise viisid ja võimalused“ koostamine. Eesmärk: Ettevalmistamine kontrolltööks.
Mitteeristav hindamine. Õpimapis peavad olema kõikide loengute konspektid ning kõik kirjalikud ülesanded.
Iseseisev töö: referaat (tööohutus, töötervishoid, riskid soojusseadmete käitaja töödel, kutsehaigused).
Iseseisev töö: info kogumine soojusseadmete käitaja erialast. Eesmärk: materjalide ettevalmistamine esitamiseks. Mitteeristav
hindamine.
Mooduli hinde
kujunemine:
Hindamisülesanded
Hindamiskorraldus
Hindamisjuhend
Hindekriteeriumid
Mitteeristav hindamine
Teoreetiliste teadmiste kontroll, praktililine ülesanne, referaadi kirjutamine, iseseisevad tööd, õpimapp.
Kõik hindamisülesanded on kujundava hindamise ülesanded.
Kujundava hindamise hinne kujuneb „A“ (arvestatud) kui õpiväljundid on saavutatud lävendi tasemel.
Kokkuvõtva hinde
kujunemine Moodulit hinnatakse mitteeristavalt.
Mooduli kokkuvõtva hindamise hinde saamiseks peab õppija sooritama kõik kujundava hindamise ülesandeid,sh iseseisvat töö,
vastavalt hindamiskriteeriumidele ja vähemalt hindele „Arvestatud“.
Narva Kutseõppekeskuse Soojusseadmete käitaja 60 EKAP (statsionaarne töökohapõhine õpe) õppekava moodulite rakenduskava
4
Kasutatav
õppekirjandus
(avalikult kättesaadav)
/õppematerjal
http://www.kutsekoda.ee
Elektrikontrollikeskus. Elektriohutus kodus. Tallinn: Europrint, 1996
Elektriohutusseadus [http://wlex.lc.ee/log/ELEKTRIOHUTUSSEADUS]. 09/12/2009
„Pädevusklassid ja personali sertifitseerimise kord“. Majandus– ja kommunikatsiooniministri 12.07.2007 määrus nr 60.
“Nõuded elektriseadmele- ja paigaldisele, nende elektromagnetilisele ühilduvusele, märgistuse ja teabega varustamisele ning
vastavushindamise kord“. Majandus– ja kommunikatsiooniministri 10.04.2007 määrus nr 24.
„Elektripaigaldiste kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord“. Majandus– ja kommunikatsiooniministri 26.03.2007
määrus nr 19 ja 19.07.2007 määrus nr 63
“Käidukorraldusele ja elektritööle esitatavad nõuded“. Majandus– ja kommunikatsiooniministri 19.06.2007 määrus nr 53.
„Elektripaigaldise tehnilise kontrolli kord, mahud ning korralise kontrolli juhud ja sagedus“. Majandus– ja
kommunikatsiooniministri 12.07.2007 määrus nr 62.
Гуржий А.А. Теплотехника: Курс лекций. Киев, 2003.
Narva Kutseõppekeskuse Soojusseadmete käitaja 60 EKAP (statsionaarne töökohapõhine õpe) õppekava moodulite rakenduskava
5
Mooduli nr MOODULI NIMETUS Maht
2 KARJÄÄRIPLANEERIMINE JA ETTEVÕTLUSE ALUSED 6 EKAP / 156 EKAP
Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õpilane tuleb toime oma karjääri planeerimisega kaasaegses majandus-, ettevõtlus- ja töökeskkonnas lähtudes elukestva õppe
põhimõtetest.
Nõuded mooduli alustamiseks: puuduvad
Õpetajad: Natalja Kaalik, Tatjana Norman, Jelena Zabegajeva, Natalja Dehant, Natalja Pekarskaja
Õpiväljundid
Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja alateemad Maht
(tundides)
Õppemeetodid Hindamismeetodid
T Pt P I
1. Mõistab oma
vastutust teadlike
otsuste langetamisel
elukestvas
karjääriplaneerimise
protsessis.
1.1. analüüsib
juhendamisel enda
isiksust ja kirjeldab
oma tugevusi ja
nõrkusi
1. Enesetundmine karjääri
planeerimisel. 4 t
1.1 Isiksuseomadused: närvisüsteemi tüüp,
temperament ja iseloom. Väärtused,
vajadused, motivatsioon, hoiak,
emotsioonid, mõtlemine
1
1
Loeng, arutelu,
praktiline töö,
grupitöö
Praktiline töö
(töölehtede täitmine
„Minu omadused“
„Temperamenditüübid“
„Väärtused ja soovid“)
1.2 Võimed, intelligentsus, huvid, oskused
(üldoskused, erioskused). Minapilt,
enesehinang, identiteet, reflektsioon,
sotsiaalne küpsus (Eneseanalüüsi
läbiviimine oma tugevate ja nõrkade
külgede väljaselgitamise kaudu.)
1 1 Loeng, praktiline
töö, grupitöö, arutelu
Praktiline töö
(töölehtede täitmine
„ Huvid“, „Vajadused“,
„Võimed“, „Oskused“,
„Elurollid“ „ Minapilt“)
1.2. seostab kutse, eriala
ja ametialase
ettevalmistuse
nõudeid tööturul
rakendamise
võimalustega
1.3. leiab iseseisvalt
informatsiooni, sh
elektrooniliselt
tööturu, erialade ja
õppimisvõimaluste
kohta
2. Õppimisvõimaluste ja
tööjõuturu tundmine karjääri
planeerimisel. 4 t
2.1. Tööjõuturg ja selle muutumine eriala
valdkonnas: nõudlus ja pakkumine,
konkurents, trendid ja arengusuunad,
prognoosid.
Nõutud kompetentsid tööturul, tööandjate
ootused, kutsestandardid, ametid ja kutsed,
kutseoskused, kutse-eelistused ja
kutseriskid eriala näitel.
1
1
Loeng, esitlus,
arutelu, praktiline
töö
Praktiline töö
(töölehtede täitmine
„Erinevad tööturgu
tutvustavad infoallikad
internetis“), „ Nõutud
kompetentsid tööturul“,
„Kutsed ja ametid“)
2.2. Tööseadusandlus. töötamist mõjutavad
õiguslikud alused. Kutsestandardid, kutse
ja Töömotivatsioon. Töötus ja
1 1 Loeng, esitlus,
arutelu, praktiline
töö
Praktiline töö
(töölehtede täitmine
„Töövõtulepingu
Narva Kutseõppekeskuse Soojusseadmete käitaja 60 EKAP (statsionaarne töökohapõhine õpe) õppekava moodulite rakenduskava
6
tööturuteenused. Elukestev õpe.
Töömotivatsioon. Valdkonna erialad,
haridussüsteem, mitteformaalne haridus,
hariduse ja tööturu vahelised seosed,
õpimotivatsioon ja elukestev
näidis“
„ Töölepingu näidis“,
„ Hea töö“)
1.4. leiab iseseisvalt
informatsiooni,sh
elektrooniliselt
praktika-ja
töökohtade kohta
3. Planeerimine ja karjääriotsuste
tegemine 5t
3.1. Muutustega toimetulek, elurollid ja
elulaad. Karjääriotsuseid mõjutavad
tegurid, alternatiivid ja valiku tegemise
tagajärjed. Ametialane
karjäär.Karjääriplaneerimine kui elukestev
protsess: karjäär, karjääriplaneerimine,
karjääriinfo allikad ja karjääriinfo
otsimine. Karjääriteenused ja
karjäärinõustamine. Tööotsimine:
tööotsimisallikad ja tööinfo otsimine.
1
1
Loeng, arutelu,
paaristöö, praktiline
töö
Praktiline töö
(töölehtede täitmine
„Elurollid“, „Kuidas on
võimalik tööd leida?“)
1.5. koostab juhendi
alusel elektroonilisi
kandideerimisdokum
ente- CV,
motivatsioonikiri,
sooviavaldus-,
lähtudes
dokumentide
vormistamise heast
tavast
1.6. valmistab juhendi
alusel ette ja osaleb
näidistööintervjuul
1.7. koostab
juhendamisel endale,
sh elektrooniliselt
lühi-ja pikaajalise
karjääriplaani
3.2.Kandideerimisdokumendid,
tööintervjuu eriala näitel. Isikliku
karjääriplaani koostamine: eesmärkide
seadmine, tegevuste ja aja planeerimine.
Lühi- ja pikaajaline karjääriplaan eriala
valdkonna näitel.
1 2 Loeng, iseseisev töö,
grupitöö
Grupitöö
(„Tööintervjuul“
osalemine)
Iseseisev töö
(Curriculum Vitae ja
motivatsioonikirja
koostamine ja
esitamine)
(Lühi- ja pikaajalise
karjääriplaani
kirjutamine)
2. Mõistab majanduse
olemust ja
2.1 kirjeldab oma
majanduslikke Majanduse alused
Alateemad:
6 9 5 loeng,
esitlus,
Mitteeristav (A)
Infootsing e-
Narva Kutseõppekeskuse Soojusseadmete käitaja 60 EKAP (statsionaarne töökohapõhine õpe) õppekava moodulite rakenduskava
7
majanduskeskkonna
toimimist.
vajadusi, lähtudes
ressursside piiratusest
2.2 selgitab nõudluse ja
pakkumise ning
turutasakaalu kaudu
turumajanduse
olemust
2.3 koostab juhendi
alusel elektrooniliselt
oma leibkonna ühe
kuu eelarve
2.4 loetleb Eestis
kehtivaid otseseid ja
kaudseid makse
2.5 täidab juhendamisel
etteantud andmete
alusel elektroonilise
näidistuludeklaratsio
oni
2.6 leiab iseseisvalt
informatsiooni
peamiste
pangateenuste ja
nendega kaasnevate
võimaluste ning
kohustuste kohta
2.7 kasutab
majanduskeskkonnas
orienteerumiseks
juhendi alusel
riiklikku infosüsteemi
„e-riik“
1. Mina ja majandus (Majanduslikud
otsused. Turg. Raha, selle funktsioonid ja
omadused.)
2. Piiratud ressursid ja piiramatud
vajadused (Ressursid majanduses.
Majanduse põhivalikud. Alternatiivkulu.
Erinevad majandussüsteemid.)
3. Pakkumine ja nõudlus (Nõudlus,
pakkumine. Turu tasakaal. Turuhind.)
4. Maksud (Riigi roll majanduses.
Otsesed ja kaudsed maksud. Riigieelarve
tulud ja kulud.)
5. Finantsasutused Eestis (Eestis
tegutsevad pangad. Pankade teenused.
Kiirlaenud.)
kirjeldus,
analüüs,
selgitus,
rühmatöö
loeng-seminarid
arutelu
videod
harjutused (sh
veebipõhised)
töölehed
praktiline töö
probleemsituatsiooni
lahendamine
iseseisev töö
andmebaasidest
Eesti maksusüsteem;
finantsasutuste hüviste
võrdlus;
Eesti majanduse
põhinäitajad;
Uurimistöö
Turumajanduse
olemuse kirjeldamine
turu nõudmise,
pakkumise ja tasakaalu
seisukohast;
Harjutused (sh
veebipõhised)
Tuludeklaratsiooni
täitmine juhendi alusel;
Probleemülesannete
lahendamine
(majanduslike vajaduste
kirjeldamine ja eelarve
koostamine);
Testid
3. Mõtestab oma rolli
ettevõtluskeskkonnas.
3.1 kirjeldab
meeskonnatööna
ettevõtluskeskkonda
Eestis oma õpitavas
valdkonnas
3.2 võrdleb iseseisvalt
Ettevõtluse alused
Alateemad:
1. Eesti ja kodumaakonna ettevõtlus (Ettevõtluse olemus. Ettevõtluse areng ja
olukord Eestis ning kodumaakonnas.)
2. Ettevõtja ja töövõtja
6 9 4 loeng,
esitlus,
kirjeldus,
analüüs,
meeskonnatöö,
loeng-seminarid
Töölehtede täitmine
juhendi järgi teemadel:
ettevõtja ja palgatöötaja
erinevused,
ettevõtluskeskkond,
ettevõtte töökorraldus,
Narva Kutseõppekeskuse Soojusseadmete käitaja 60 EKAP (statsionaarne töökohapõhine õpe) õppekava moodulite rakenduskava
8
oma võimalusi
tööturule sisenemisel
palgatöötajana ja
ettevõtjana, lähtudes
ettevõtluskeskkonnas
t
3.3 kirjeldab
meeskonnatööna
vastutustundliku
ettevõtluse
põhimõtteid
3.4 selgitab
meeskonnatööna ühe
ettevõtte
majandustegevust ja
seda mõjutavat
ettevõtluskeskkonda
3.5 kirjeldab
meeskonnatööna
kultuuridevaheliste
erinevuste mõju
ettevõtte
majandustegevusele
3.6 kirjeldab ja analüüsib
ettevõtte äriideed
õpitava valdkonna
näitel ja koostab
juhendi alusel
meeskonnatööna
elektrooniliselt
lihtsustatud äriplaani.
ettevõtluskeskkond
(Poliitiline keskkond. Majanduslik
keskkond. Sotsiaalne keskkond.
Tehnoloogiline keskkond.)
3. Äriidee ja selle elluviimine (Äriideede
leidmine ja hindamine. Äriplaani olemus ja
näidisstruktuur. Äriplaani koostamine.)
arutelu
videod
harjutused (sh
veebipõhised)
töölehed
praktiline töö
probleemsituatsiooni
lahendamine
Õppemängud
Õpilasfirma
Õppekäik
Ettevõtlusalase info
otsing
(www.eas.ee;
www.eesti.ee jm)
iseseisev töö
äriidee
Praktiline töö (ÕF)
Test
Suuline esitlus: Eesti
ettevõtluse areng ja
olukord
Enesehindamine
Ülesanne/harjutus
Tööleht (Äriideede
leidmine ja hindamine)
Majandustegevuse
ülevaate koostamine
praktikaettevõtte või
õpitava valdkonna
ettevõtte näitel;
Ärimudeli püstitamine,
lihtsa äriplaani
koostamine
meeskonnatööna või
ettevõtlusprojektis
osalemine
Ärimudeli püstitamine,
selle põhjal lihtsa
äriplaani koostamine
meeskonnatööna või
ettevõtlusprojektis
osalemine.
Tunnikontroll
Iseseisev töö: Oma
võimaluste hindamine
tööturule sisenemisel
palgatöötaja või
ettevõtjana;
Õpimapp/portfoolio
(kokkuvõttev)
4. Mõistab oma õigusi
ja kohustusi
töökeskkonnas
4.1 loetleb ja selgitab
iseseisvalt tööandja ja
töötajate peamisi
Teema1. Sissejuhatus
töökeskkonda.Töökeskkonnaalase
töökorraldus
6
loeng
esitlus
diskussion
Teema1.
Struktureeritud
kirjaliktöö:test (õige-
Narva Kutseõppekeskuse Soojusseadmete käitaja 60 EKAP (statsionaarne töökohapõhine õpe) õppekava moodulite rakenduskava
9
toimimisel. õigusi ning kohustusi
ohutu töökeskkonna
tagamisel
4.2 tunneb ära ja
kirjeldab
meeskonnatööna
töökeskkonna üldist
füüsikalisi, keemilisi,
bioloogilisi,
psühhosotsiaalseid ja
füsioloogilisi
ohutegureid ja
meetmeid nende
vähendamiseks
4.3 tunneb ära
tööõnnetuse ja loetleb
meeskonnatööna
lähtuvalt õigusaktides
seadustes sätestatust
töötaja õigusi ja
kohustusi seoses
tööõnnetusega
4.4 kirjeldab tulekahju
ennetamise võimalusi
ja oma tegevust
tulekahju puhkemisel
töökeskkonnas
4.5 leiab juhtumi näitel
iseseisvalt eri
allikatest, sh
elektrooniliselt
töötervishoiu ja
tööohotuse alast
informatsiooni
1.1 Töökeskkond: üldnõuded, töökoht,
töövahendid.
1.2 Ergonoomia.
1.3 Tööandja ja töötaja kohustused ja
õigused.
Teema2.Töökeskkonna ohutegurid
2.1 (Töökeskkonna füüsikalised,
keemilised, bioloogilised, füsioloogilised
ja psühhosotsiaalsed ohutegurid Meetmed
ohutegurite mõju vähendamiseks.)
Teema3. Tööõnnetused ja kutsehaigused
3.1 Kutsehaigus ja tööga seotud haigus.
3.2 Tööõnnetus.
3.3Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise
uurimine ning registreerimine
Teema 4.Esmaabi ja tuleohutus
4.1 Esmaabikorraldus. Esmaabivahendid ja
põhilised esmaabivõtted.
4.2 Tulekahju ennetamine. Tegutsemine
tulekahju puhkemisel
Teema5. Riski analüüs ja hindamine
4
4
4
2
6
e-õppe keskkond
õppefilm
meeskonnatöö
iseseisev töö
situatsioonülesanne
kirjalik töö
analüüs
selgitus
arvestus
paaritöö
vale vastustega
küsimused)
Teema2.Struktureeritud
kirjaliktöö:test
(valikvastustega
küsimused)
Teema3.Struktureeritud
kirjaliktöö: küsimus -
vastus
Teema4..
Struktureeritud
kirjaliktöö: test (õige-
vale vastustega
küsimused)
Teema5.Analüüs. NB!
Vaata iseseisev töö
4.6 leiab iseseisvalt
töölepinguseadusest
informatsiooni
töölepingu,
Tööseadusandlus
Kontaktõpe (sh praktiline töö) ja iseseisev
töö - 1EKAP
1. Lepingulised suhted
13
7
6
Esitlus
Mitteeristav hindamine,
esitlus.
Mitteeristav hindamine,
kirjalik töö.
Narva Kutseõppekeskuse Soojusseadmete käitaja 60 EKAP (statsionaarne töökohapõhine õpe) õppekava moodulite rakenduskava
10
tööajakorralduse ja
puhkuse kohta
4.7 nimetab töölepingu,
töövõtulepingu ja
käsunduslepingu
peamisi erinevusi ja
kirjeldab
töölepinguseadusest
tulenevaid töötaja
õigusi, kohustusi ja
vastutust
4.8 arvestab juhendi abil
iseseisvalt ajatöö,
tükitöö ja
majandustulemustelt
makstava tasu bruto-
ja netotöötasu ning
ajutise töövõimetuse
hüvitist
(Füüsilised ja juriidilised isikud. Leping,
selle liigid, sisu ja sõlmimise kord).
2. Töölepinguseadus –põhimõtted
(Töölepingu mõiste ja sisu. Tähtajalise
töölepingu sõlmimine. Katseaeg.
Töölepingu muutmine. Töölepingu pooled,
nende kohustused. Töölepingu lõpemine.
3. Töökorraldus
(Töö- ja puhkeaeg. Ületunnitöö. Palk,
lisatasu. Palgatingimuste kehtestamine ja
palga maksmise kord.
Puhkuse korraldamine, puhkuse liigid:
põhipuhkus, vanemapuhkused,
õppepuhkus. Puhkuse tasustamine ja
kasutamata puhkuse hüvitamine
4. Kollektiivleping
(Põhimõtted, vorm, sisekord. Lepingu
sõlmimine, õigused ja kohustused)
Loeng,
kirjalik ja praktiline
töö
Loeng, kirjalik ja
praktilised töö,
situatsioonülesanne
Loeng, kirjalik ja
praktilised töö,
situatsioonülesanne
Loeng
Mitteeristav hindamine,
kirjalik töö.
Mitteeristav hindamine,
praktiline töö,
situatsioonülesanne.
Mitteeristav hindamine,
situatsioonülesanne.
4.9 koostab ja vormistab
juhendi alusel
iseseisvalt
elektroonilise
algatus- ja vastuskirja
ning e-kirja sh
allkirjastab
digitaalselt
Dokumentide loomine
1. Tekstitöötlusprogrammi kasutamine
dokumentide vormistamisel.
2. Üldnõuded dokumentidele. Dokumendi
elemendid. Dokumentide liigid.
3. Dokumendiplank. Dokumendiplankide
liigid.
4. Kiri. Kirja elemendid. Kirja esitusvorm.
Kirja koostamine ja vormistamine. Kirja
liigid.
5. Algatuskirja, vastuskirja, koostamine ja
vormistamine.
6. E-kiri. E-kirja elemendid. E-kirja
esitusvorm. E-kirja koostamine ja
vormistamine. E-kirja saatmine. E-post. E-
posti haldamine.
7. Dokumentide, sh digitaaldokumentide
säilitamine: Dokumentide hoidmine,
dokumentide säilitamise vajalikkus,
8 10 4 loeng
esitlus
diskussion
e-õppe keskkond
iseseisev töö
praktiline töö
analüüs
rühmatöö
test
Algatuskirja ja
vastuskirja korrektne
vormistamine.
Digitaalselt
allkirjastatud kirja e-
poostiga saatmine.
Test Moodle
keskkonnas
„Dokumentide
loomine“
Narva Kutseõppekeskuse Soojusseadmete käitaja 60 EKAP (statsionaarne töökohapõhine õpe) õppekava moodulite rakenduskava
11
dokumentide säilitamise tingimused,
säilitustähtajad, dokumentide hävitamine.)
4.10 kirjeldab
iseseisvalt
dokumentide
säilitamise vajadust
organisatsioonis ja
seostab seda isiklike
dokumentide
säilitamisega.
Asjaajamine ja dokumendihaldus
organisatsioonis
1. Dokument, asjaajamine,
dokumendihaldus,
dokumendihaldussüsteem.
2. Dokumentide haldamise vajalikkus.
3. Dokumendi elukäik, dokumendi
omadused.
4. Dokumendihalduse õiguskeskkond
(seadused, määrused, standardid, juhised).
Organisatsiooni dokumendisüsteemi
alusdokumendid (asjaajamiskord,
dokumentide liigitamine.)
2
2 loeng
esitlus
diskussion
e-õppe
iseseisev töö
praktiline töö
analüüs
rühmatöö
test
lünktekst
Lünktekst „Asjaajamine
ja dokumendihaldus“
Test Moodle
keskkonnas
„Asjaajamine ja
dokumendihaldus“
5. Käitub vastastikust
suhtlemist toetaval
viisil.
5.1 kasutab
situatsiooniga sobivat
verbaalset ja
mitteverbaalset
suhtlemist nii ema-
kui võõrkeeles
5.2 kasutab eri
suhtlemisvahendeid,
sh järgib telefoni- ja
internetisuhtluse head
tava
5.3 järgib üldtunnustatud
käitumistavasid
5.4 selgitab tulemusliku
meeskonnatöö
eeldusi
5.5 kirjeldab juhendi
alusel
meeskonnatööna
kultuurilisi erinevusi
suhtlemisel
1. Suhtlemise olemus
1. Suhtlemisvajadused ja –ülesanded.
2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine
3. Vahetu- ja vahendatud suhtlemine.
4. Ametlik ja mitteametlik suhtlemine.
5. Telefonisuhtlus.
6. Internetisuhtlus.
7. Kirjalik suhtlemine.
8. Suhtlemisbarjäär ja selleületamise
võimalused.
9. Isikutaju eripära ja seda mõjutavad
tegurid.
10. Tõepärane enesehinnang.
2. Käitumine suhtlemissituatsioonides.
1. Tööalase käitumise etikett. Koosolekud
ja läbirääkimised.
2. Positiivse mulje loomine.
3. Käitumisviisid. Kehtestav käitumine.
4. Erinevad suhtlemissituatsioonid.
5. Konfliktid javeaolukorrad ning nende
tekkepõhjused.
6. Grupp ja meeskond.
7. Eesmärkidest lähtuvad reeglid ja normid
8
8
2
2
Loeng,arutelu
Esitlus
Diskussion
Ruhmatöö
Meeskonnatöö
Analüüs
Loeng
Loeng
Situatsioonülesande
lahendamine
Esitlus
Diskussion
Teema1.
Arvestustöö.
,, Suhtlemise olemus,
meeskonnatöö
iseärasuste ja tähtsuse
tundmine,,
Teema2.
„Käitumine
suhtlemissituatsioonide
s“
Struktureeritud
kirjaliktöö: Kirjalik test.
Narva Kutseõppekeskuse Soojusseadmete käitaja 60 EKAP (statsionaarne töökohapõhine õpe) õppekava moodulite rakenduskava
12
grupis.
8. Meeskonnatöö põhimõtted.
9. Meeskonda kuulumise positiivsed ja
negatiivsed küljed.
10. Meeskonna juhtimine ja liidri roll.
3. Toimetulek stressiga.
1. Pingete tekkepõhjused.
2. Stress ja seda põhjustavad
tegurid.Tööstress.
3. Läbipõlemine. Toimetulek pingete ja
stressiga.
4. Klienditeenindus
1. Kliendikeskse teeninduse põhimõtted.
2. Teenindussituatsioonid ja nende
lahendamine
2
2
2
Analüüs.
Esitlus
Teema3.
Ruhmatöö.,,Stress ja
seda põhjustavad
tegurid. Tööstress“
Iseseisev töö
moodulis:
(eesmärk, teema,
vajadusel hindamine)
Iseseisevtöö:
1. Töötervishoid ja tööohutus – 6t.
Portfoolio kohustusliku osa:
Eesmärk- leida, hinnata ja läbi viia riskide analüüs töökeskkonnas. Vormistada Word-dokumendina. Dokument sisaldab järgmiseid
osi: tiitelleht, töökeskkonna iseloomustus ,töökeskkonnas riskide hinnang, riskide analüüs, kokkuvõte.
Ülesanne: Riskianalüüs ja hindamine (Peamised ohutegurid. Riskitegurid, mis tulenevad töökeskkonna)
Mitteeristav hindamine (arvestatud)
2. Karjäär – 2t.
Koostada juhendi alusel CV, esitada elektrooniliselt. (0.5t) Hindamine –mitteeristav
Koostada juhendi alusel motivatsioonikiri, esitada elektrooniliselt. (0.5t) Hindamine- mitteeristav
Koostada lühi- ja pikaajaline karjääriplaan. (1t) Hindamine- mitteeristav
3. Suhtlemine – 6t.
Õppija teeb esitluse või referaati teemal: „Suhtlemise päritolu“.
4. Asjaajamine ja dokumendihaldus – 4t.
Õppemappi „Asjaajamine ja dokumendihaldus“ koostamine. Õppemappis peab olema: dokumendiblank, algatuskiri, vastuskiri,
CV, motivatsioonikiri, avaldus, garantiikiri, volikiri, käskkiri, protokoll, lünktekst „Asjaajamine ja dokumendihaldus“.
5. Tööseadusandlus – 6t.
Esitlus: „Tööseadusandluste põhimõtted“
6. Majanduse alused – 5t.
Uurimustöö: "Oma võimaluste hindamine tööturule sisenemisel palgatöötaja või ettevõtjana". Analüüsida iseseisvalt
turumajanduse toimimist, arvestades nõudluse, pakkumise ja turutasakaaluga õpitavas valdkonnas. Lisada oma uurimistöö
kokkuvõttev õpimappi.
Mooduli hinde Mitteeristav hindamine
Narva Kutseõppekeskuse Soojusseadmete käitaja 60 EKAP (statsionaarne töökohapõhine õpe) õppekava moodulite rakenduskava
13
kujunemine:
Hindamisülesanded
Hindamiskorraldus
Hindamisjuhend
Hindekriteeriumid
Õpiväljundite saavutamist hinnatakse mitteeristavalt.
Mooduli kokkuvõttev hinne kujuneb protsessihinnete koondhindest, sooritatud iseseisvatest töödest, õpimappi esitamisest ja testist (Moodle
keskkonnas).
Õpimapp (+ esitlus või vestlus) kohustuslikud osad:
Kandideerimisdokumendid (CV, motivatsioonikiri)
Lühi- ja pikaajaline karjääriplaan
Enda leibkonna 1 kuu eelarve
Lihtsustatud äriplaan
Peamised ohutegurid. Riskitegurid, mis tulenevad töökeskkonna.
Töötamisõiguslikud alused (töölepingu, käsunduslepingu ja töövõtulepingu võrdlus)
Aja- ja tükitöö tasustamise arvestus (haigushüvitis, puhkusehüvitis)
Algatus- ja vastuskiri, e-kiri
Tavapärase teenindussituatsiooni lahendus
Uurimustöö: "Oma võimaluste hindamine tööturule sisenemisel palgatöötaja või ettevõtjana"
Kasutatav
õppekirjandus
(avalikult
kättesaadav)
/õppematerjal
1. Töötervishoid ja tööohutus –http://ti.ee/index.php?page=16&
2. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus -https://www.riigiteataja.ee/akt/110022012005?leiaKehtivTöökeskkonnaohutuse alused.
Ohutegurid - https://moodle.e-ope.ee/login/index.phpEsmaabi. Tuleohutus - https://moodle.e-ope.ee/login/index.phpRiski- ja
ohutusõpetus - https://www.e-ope.ee/repositoorium/otsing?@=6zic#euni_repository_10895
3. Karjääriplaneerimine. Töölehtede kogumik kutseõppeasutuse õpilasele I, II, III. Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie
inimesed, 2013
4. Mc Kay, M., Davis, M., Fanning, P., Suhtlemisoskused. 2004
5. Naesseń, L-O., Parem teenindamine. Tallinn.1997.
6. Rekkor, S jt., Teenindamise kunst. 2013
7. Ettevõtlusarendamise Sihtasutus www.eas.ee
8. Ettevõtluse ja äriplaani koostamise alused http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/2168/Ettev6tlus_2011%20-tekst.pdf
9. Kulu, L. Majandusõpik gümnaasiumile. Ermecol, 2011
10. Rahandusministeerium www.fin.ee
11. Randma, T. Ettevõtluse alused. Infotükk, 2008
12. Suppi, K. Ettevõtlusõpik- käsiraamat. Altex, 2013
13. Maksu- ja tolliamet www.emat.ee
14. Äriseadustik https://www.riigiteataja.ee/akt/102072013063
15. Sotsiaalministeerium. Töökeskkonna käsiraamat http://www.ti.ee/ott/raraamat.pdf
16. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/106072012060
17. Töölepingu seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/122122012030
18. Võlaõigusseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/111062013009
19. http://e-ope.khk.ee/oo/erne_lepingud/tvtuleping_ja_ksundusleping.html
20. http://www.ti.ee/index.php?page=987&
21. Karjääriinfoportaal www.rajaleidja.ee
Narva Kutseõppekeskuse Soojusseadmete käitaja 60 EKAP (statsionaarne töökohapõhine õpe) õppekava moodulite rakenduskava
14
22. SA Innove Abiks otsustajale- kutseõppevõimalused 2014/2015
23. Amundson, N., Poehnell G., Karjääriteed. Eesti Töötukassa. 2011
24. Karjääriplaneerimine ja elukestev õpe. Valikaine õpetajaraamat. 2007, lk. 20 - 26
25. Õpetajaraamat- Elukestev õpe ja karjääriplaneerimine kutseõppeasutusele. 2007, lk. 20 - 26
26. Vaatame koos tulevikku.2003, lk. 22 - 23
27. Karjäär – redel või tee? P. Jamnes, K.Savisaar.1998, lk. 41 - 43
28. Abiks valikutel. Eesti Töötukassa. 2009, lk. 6 - 7
29. http://ru.wikipedia.org/wiki/Temperament - temperamenditüüpid
30. http://www.rajaleidja.ee/akab/ - ametite ja kutsealade andmebaas
31. http://www.rajaleidja.ee/voimed-ja-oskused/&parent_id=84375 – võimete jaotus H.Gardneri järgi
32. http://www.innove.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=20601/Karjaariteemalised_loengud_Laane_Harjumaa_koolides_Kersti_Va
lter.pdf - karjääriteemalised loengud koolides
33. https://www.riigiteataja.ee/ert/ert.jsp -seadused eesti keeles
34. http://www.ra.ee/abc/index.php?tree_id=29 –Dokumendihalduse ABC
35. http://cmsimple.e-ope.ee/arvuti/?Avaleht - Arvuti ja asjajamisõppe (Kuressaare õpetajate õpiobjekt)
36. http://www.olekaasas.ee/rus/ - Interneti kasutamine
37. http://www.e-
ope.ee/_download/euni_repository/file/662/Personalijuhtimise%20kursuse%20loengumaterjal.zip/personalidokumendid.html
38. https://moodle.e-ope.ee/course/view.php?id=2364 - e-kursus „Asjaajamine ja dokumendihaldus“
39. http://www.nvtc.ee/e-oppe/Pekarskaja/pravouus/
40. http://zakon24.ee/zakon-o-trudovom-dogovore/
Narva Kutseõppekeskuse Soojusseadmete käitaja 60 EKAP (statsionaarne töökohapõhine õpe) õppekava moodulite rakenduskava
15
Mooduli nr MOODULI NIMETUS Maht
3 ELEKTROTEHNIKA JA ELEKTROONIKA ALUSED 5 EKAP / 130 tundi
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab elektrotehnika põhimõtteid ja seaduspärasusi ning omandab baasteadmised elektroonika alustest,
elektrimõõtmistest ja tehnilise dokumentatsiooni (sh joonised ja tingmärgid) kasutamisvõimalustest soojusseadmete käitaja eriala töödel.
Nõuded mooduli alustamiseks: läbinud moodul „Sissejuhatus soojusseadmete käitaja eriala õpingutesse“
Õpetajad: Liudmila Turaeva, Gennady Medkov, Aleksandrs Lunovs
Õpiväljundid
Hindamiskriteeriumid
Mooduli teemad ja
alateemad
Maht (tundides) Õppemeetodid
Hindamismeetodid ja
hindamisülesanded T Pt P I
Õpilane:
1. mõistab elektrotehnika
seaduspärasusi ning
nende praktilise
kasutamise võimalusi
soojusseadmete
juhtimise ja hooldamise
töödel; elektrotehnika
põhimõisteid
Õpilane:
defineerib ja seostab omavahel
järgmised elektrotehnika
põhimõisted: vooluring,
elektromotoorjõud,
elektrivoolu tugevus, pinge
(potentsiaalide vahe), takistus,
elektriväli (laeng), magnetväli,
alalisvool, vahelduvvool,
elektromagnetism,
elektromagnetiline
induktsioon, võimsus
eristab elektritehniliste
suuruste tähistusi ja nimetab
nende mõõtühikuid ning
teisendab neid SI-süsteemi
vastavalt etteantud
tööülesandele
selgitab Coulomb´i seadusest
lähtuvalt elektrilaengute
omavahelist mõju
rakendab vastavalt
tööülesandele Ohmi ja
Kirchhoffi seadusi etteantud
elektriskeemi alusel
vooluahelate arvutamisel
Elektrotehnika alused
1. ALALISVOOL.
Elektrivool. Elektriahelad ja
tingmärgid. Elektriskeem.
Erinevate ainete ja
keskkondade elektrijuhtivus.
Elektritakistus, eritakistus ja
takistite liigid (püsitakistid,
reostaadid,
potentsiomeetrid). Takistite
värvikood. Elektriallikate
sisetakistus. Vooluring.
Ohmi seadus. Allikapinge
(elektromotoorjõud).
Takistite ja energiaallikate
ühendusviisid. Liht- ja
liitahelad. Kirchhoffi
seadused. Voolu soojuslik
toime. Töö ja võimsus.
2. MITTELINEAARNE
ALALISVOOLUAHEL.
Lihtahelate parameetrid ja
väärtused.
Võimsuse valemid. Jada- ja
rööpahelate parameetrid ja
väärtused.
68 52 10 Loeng
Loengupäevik
Info otsing
e-õpe
Praktilised tööd
õppekeskkonnas
Analüüs
Õppefilmide
vaatamine
aruteluga
Teoreetiliste teadmiste
kontroll
Praktilised tööd 1:
juhtmetakistuse
arvutused; vooluahelate
arvutused Ohmi ja
Kirchhoffi seaduste järgi
(ALALISVOOL).
Praktilised tööd 2:
elektrivoolu
töö ja võimsuse
arvutused
(ALALISVOOL).
Narva Kutseõppekeskuse Soojusseadmete käitaja 60 EKAP (statsionaarne töökohapõhine õpe) õppekava moodulite rakenduskava
16
toob näiteid elektrivoolu ja
magnetvälja vastastikustest
seostest, kasutades erinevaid
teabeallikaid
määrab vastavalt etteantud
tööülesandele Lenzi reegli abil
elektromotoorjõu suuna
sirgjuhtmes, juhtmekeerus ja
poolis
määrab vastavalt etteantud
tööülesandele kruvireegli abil
magnetvälja jõujoonte suuna
vooluga juhtmes
määrab vasaku käe reegli abil
elektrijuhtmele mõjuva jõu
suuna, lähtudes etteantud
tööülesandest
selgitab etteantud tööülesande
põhjal mehaanilise energia
muundamist elektriliseks ja
vastupidi, kasutades parema ja
vasaku käe reegleid
arvutab etteantud
elektriseadme pinge ja
võimsuse järgi alalis- ja
vahelduvvooluahela
voolutugevuse vastavalt ette
antud lihtsale ülesandele
mõõdab etteantud
tööülesandest lähtuvalt jada-,
rööp- ja segaühenduse
elektriskeemil vajalikud
parameetrid ja arvutab nendest
tulenevalt erinevaid elektrilisi
suurusi
määrab praktilise töö käigus
voolutugevuse alalisvoolu- ja
vahelduvvooluahelas,
3.ELEKTROMAGNETISM
Magnetvälja mõisted.
Elektrivoolu magnetväli
(sirg- ja ringvoolu
magnetväli). Vooluga
juhtmele mõjuv jõud
(vasaku käe reegel).
Magnetvoo tihedus,
magnetvoog, magnetiline
läbitavus, magnetvälja
tugevus. Elektromagneti
külgetõmbejõud.
Magnetiline hüsterees.
Induktiivsus.
Narva Kutseõppekeskuse Soojusseadmete käitaja 60 EKAP (statsionaarne töökohapõhine õpe) õppekava moodulite rakenduskava
17
kasutades Ohmi seadust
2. omab ülevaadet
ettekujutused
elektrilistest ja
magnetilistest nähtustest,
nende vahelistest
seostest ja praktilistest
kasutamistest
tunneb elektrilistest ja
magnetilistest nähtustest,
nende vahelistest seostest ja
praktilistest kasutamistest
selgitab elektromagnetismi ja
elektromagnetilise
induktsiooni olemust,
eristab elektriliste ja
magnetiliste suuruste
mõõtühikuid ja tähiseid
Elektrotehnika alused
4.
ELEKTROMAGNETILINE
INDUKTSIOON.
Elektromagnetilise
induktsiooni mõiste.
Sirgjuhtmes, juhtmekeerus
ja poolis indutseeritav
allikapinge
(elektromotoorjõud). Lenzi
reegel. Mehaanilise energia
muundamine elektriliseks.
Elektrienergia muundamine
mehaaniliseks.
Endainduktsioon.
Vastastikune induktsioon.
Pöörisvoolud. Magnetvälja
energia.
5. ELEKTRIMAHTUVUS.
Elektrimahtuvus,
kondensaator ja tema
ühendused.
Elektrimahtuvus.
Lamekondensaatori ehitus.
Elektrivälja energia.
Loeng
Loengupäevik
Info otsing
e-õpe
Praktilised tööd
õppekeskkonnas
Analüüs
Õppefilmide
vaatamine
aruteluga
Teoreetiliste teadmiste
kontroll
Praktilised tööd 3:
elektrivälja tugevuse,
punkti potentsiaali ja
kahe punkti vahelise
pinge arvutused
(ELEKTRIMAHTUVUS
).
Praktilised tööd 4:
kondensaatorite patarei
mahtuvuse arvustused
erinevate ühendusviiside
puhul.
(ELEKTRIMAHTUVUS
).
3. tunneb
elektroonikakomponenti
de rakendamisvõimalusi
soojusseadmete
juhtimise ja hooldamise
töödel
eristab
elektroonikakomponente
(pooljuhid (diood, transistor,
türistor), takisti,
kondensaator) ja toob näiteid
nende kasutusvõimalustest
elektrotehnikas
selgitab
elektroonikakomponentide
markeeringutelt välja
soojusseadmete käitaja
töödeks vajalikud tehnilised
Elektroonika alused
1. DIOODID.
Elektrijuhtivus pooljuhtides
(omajuhtivus ja
lisandjuhtivus. P-N siirde
tekkimine ja tema
põhiomadus. Vastuvool P-N
siirdes. Temperatuuri toime
P-N siirde omadustele).
Pooljuhtdioodide liigid:
alaldusdioodid,
kõrgsagedusdioodid,
Loeng
Loengupäevik
Info otsing
e-õpe
Praktilised tööd
õppekeskkonnas
Analüüs
Teoreetiliste teadmiste
kontroll
Praktilised tööd 5:
lihtsamate skeemide
koostamine kasutades
ohutuid töövõtteid
Iseseisev töö:
referaat (tööohutus,
töötervishoid, riskid,
kutsehaigused
Narva Kutseõppekeskuse Soojusseadmete käitaja 60 EKAP (statsionaarne töökohapõhine õpe) õppekava moodulite rakenduskava
18
näitajad, lähtudes
tööülesandest
visandab nõuetekohaselt
ühefaasilise täisperioodalaldi,
üheastmelise võimendi ja
pingejaguri elektriskeemid,
kasutades asjakohaseid
elektroonikakomponentide
tähistusi ja tingmärke
valib tööülesandest lähtudes
töövahendid, seadistab need ja
teeb juhendaja abiga
lihtsamaid
elektroonikakomponentide
jootmistöid vastavalt
juhendile, järgides tööohutus-
ja elektriohutusnõudeid
stabilitronid, varikapid,
fotodioodid, valgusdioodid.
Praktilised tööd:
pooljuhtdioodi omaduste
uurimine. Dinistori, DIAC-i,
SCR-türistori, sümmistori ja
GTO-türistoride ehituse ja
omaduste sarnasused ja
erinevused. Avanemis- ja
sulgumistingimused.
2.TRANSISTORID.
Transistori ehitus ja
võimendav toime.
Transistor kui neliklemm
(sisend ja väljundtakistus).
Transistori kolm lülitust.
Transistori tunnusjooned.
Transistori kolm töörežiimi.
Transistor lülitina.
Transistori tööpunkti valik
ja fikseerimine.
temperatuuri toime
transistori omadustele.
Termokompensatsioon.
Transistori omadusi
iseloomustavad parameetrid.
Transistoride liigitus.
Väljatransistoride üldine
tööpõhimõte ja omadused.
Väljatransistoride liigid.
Väljatransistoride tööpunkti
fikseerimine. Moonutused
võimendamisel.
Eelvõimendid.
Lõppvõimendid. Tagasiside
plokkskeem ja toime
võimendi omadustele.
Tagasiside lülitusi.
keevitustöödel).
Narva Kutseõppekeskuse Soojusseadmete käitaja 60 EKAP (statsionaarne töökohapõhine õpe) õppekava moodulite rakenduskava
19
3.
OPERATSIOONVÕIMEN
DID JA NENDE
RAKENDUSED.
Võimendite liigid ja neid
iseloomustavad parameetrid.
Moonutused
võimendamisel.
Eelvõimendid.
Lõppvõimendid.
Tagasiside plokkskeem ja
toime võimendi omadustele.
Tagasiside lülitusi.
4. kasutab lihtsaid
elektrite arvutamise
meetodeid
kasutab lihtsaid elektrite
arvutamise meetodeid
kontrollib ja analüüsib
arvutuste ning mõõtmiste
tulemusi
Alalis- ja
vahelduvvooluahelate
arvutusmeetodid.
Elektriliste suuruste
(voolutugevus, pinge ja
takistus) arvutamine
ja mõõtmine.
loeng
loengupäevik
praktiline
arvutusülesanne
Teoreetiliste teadmiste
kontroll
Praktiline
arvutusülesanne
5. mõõdab etteantud
tööülesandest lähtudes
elektrilisi suurusi,
kasutades nõuetekohaselt
sobivaid mõõteriistu ja
mõõtmismeetodeid
eristab näidiste põhjal analoog-
ja digitaalmõõteriistu ning
selgitab kasutusjuhendi alusel
mõõteriista skaalal toodud
tähistusi, sh täpsusklassi
valib tööülesandest lähtudes
mõõtvahendid ja seadistab need
erinevate elektriliste suuruste
mõõtmiseks, arvestades
mõõteriista skaalal olevaid
tähistusi ja parameetreid
mõõdab tööülesandest lähtuvalt
voolutugevust, pinget, takistust
ja elektriseadme võimsust nii
alalis- kui vahelduvvoolu puhul,
kasutades asjakohaseid
mõõtevahendeid ja -meetodeid
Elektrimõõtmised
1. METROLOGIA
ALUSED
Terminid ja definitsioonid.
SI-süsteem. Põhiliste
elektriliste suuruste
mõõtühikud. Elektriliste
suuruste mõõtmiste
meetodid. Mõõtevigade
klassifikatsioon ja
mõõteriistade täpsusklassid.
Mõõtevigade arvutamine.
2. MÕÕTERIISTADE
LIIGITUS JA
PARAMEETRID
Elektromehaanilised
mõõteriistad.
Elektronmõõteriistad.
Loeng
Loengupäevik
Info otsing
e-õpe
Praktilised tööd
õppekeskkonnas
Analüüs
Teoreetiliste teadmiste
kontroll:
testid e-keskkonnas
http://miksike.net/
- Метрология_1
- Метрология_2
- Метрология_3
Praktilised tööd 6:
mõõtmine
analoogmultimeetriga,
mõõtmine
digitaalmõõteriistadega
ja meerikutega;
elektrimõõteriistade
korrashoid ja remont;
elektrimõõteriistade
kontrollimine ja taatlus.
Narva Kutseõppekeskuse Soojusseadmete käitaja 60 EKAP (statsionaarne töökohapõhine õpe) õppekava moodulite rakenduskava
20
Digitaalmõõteriistad.
Elektrotehniliste
mõõtevahendite taatlemine
ja kalibreerimine, ülevaade
riikliku järelevalve
nõuetest. Elektriliste ja
mitteelektriliste suuruste
mõõtmine. Ülevaade
arvutiga koostöötavatest
mõõtesüsteemidest.
3. visandab lähtuvalt
tööülesandest
elektriskeeme, kasutades
asjakohaseid tingmärke
ja tähistusi
visandab passiivelementidega
ahela elektriskeemi, kasutades
asjakohaseid tingmärke ja
tähistust vastavalt etteantud
tööülesandele
koostab praktilise tööna jada-,
rööp- ja segaühenduse
elektriskeemi nii alalis- kui
vahelduvvoolu puhul
Elektrotehnika
VAHELDUVVOOL.
Vahelduvvoolu
tunnussuurused.
Vahelduvvoolu saamine.
Faas ja faasinihe. Takistused
vahelduvvoolu ahelas,
induktiivsus ja mahtuvus
vahelduvvoolu
ahelas.Vektordiagrammid.
Pingeresonants,
vooluresonants. Aktiiv- ja
reaktiivvõimsus.
Võimsustegur.
Kolmefaasiline
pingesüsteem. Tarvikute
täht- ja kolmnurkühendused.
Faasi mõiste kolmefaasilise
vahelduvvoolu korral.
Generaatorite täht- ja
kolmnurkühendus. Faasi- ja
liinipinge mõisted ja
vahekorrad. Generaatorite
tähtühenduse korral
erinevate pingete saamine.
Elektriskeemid
Loeng
Loengupäevik
Info otsing
e-õpe
Praktilised tööd
õppekeskkonnas
Analüüs
Töö tekstiga
Teoreetiliste teadmiste
kontroll
Praktilised tööd 7:
siinussuuruste graafiline
kujutamine,
ühevahelduvvoolu
ahelate arvutamine:
aktiivtakistusega,
induktiivtakistusega ja
mahtuvustakistusega
vahelduvvoolu ahel.
Pooli ja kondensaatori
rööpühendus.
(VAHELDUVVOOL)
4. järgib praktiliste
tööde sooritamisel järgib praktiliste tööde tegemisel
töötervishoiu-, tööohutus- ja
Elektriohutus
Elektrivoolu füsioloogiline
Loeng
Teoreetiliste teadmiste
Narva Kutseõppekeskuse Soojusseadmete käitaja 60 EKAP (statsionaarne töökohapõhine õpe) õppekava moodulite rakenduskava
21
töötervishoiu-,
tööohutus- ja
elektriohutusnõudeid
elektriohutusnõudeid
toime, esmaabi elektrilöögi
korral, kaitse elektrilöögi
eest, elektriseadmete
kaitseaste, madalpingeliste
vahelduvvooluvõrkude
juhistiksüsteemid, otse-ja
kaudpuutekaitse eri
juhistiksüsteemides, kaitse-
ja talitlusmaandamine,
elektrialane seadusandlus.
Loengupäevik
Info otsing
Praktilised tööd
õppekeskkonnas
Analüüs
kontroll
Praktilised tööd
õppekeskkonnas
5. analüüsib koos
juhendajaga enda
tegevust elektrotehnika
seaduspärasuste
rakendamisel praktiliste
ülesannete lahendamise
käigus
analüüsib juhendaja abiga enda
toimetulekut elektrotehnika ja
elektroonika seaduspärasuste
rakendamisel laboratoorsete
tööde ja elektrimõõtmiste
teostamisel ning hindab
juhendaja abiga arendamist
vajavaid aspekte
koostab kokkuvõtte analüüsi
tulemustest ja vormistab selle
korrektses eesti keeles,
kasutades
infotehnoloogiavahendeid
Rakenduslik
elektrotehnika ja
elektroonika
Analüüs
Analüüsib juhendaja
abiga enda toimetulekut
elektrotehnika ja
elektroonika
seaduspärasuste
rakendamisel
laboratoorsete tööde ja
elektrimõõtmiste
teostamisel ning hindab
juhendaja abiga
arendamist vajavaid
aspekte.
Iseseisev töö moodulis:
(eesmärk, teema,
vajadusel hindamine)
1. „Elektriahelad ja tingmärgid“. Töö erinevate allikatega. (ALALISVOOL). Eesmärk: tingmärgi joonestamine, tutvumine kahe
keeles (eesti ja vene)
2. „Takistite kood“. Õppefilmi vaatamine (Moodle keskkonnas) (ALALISVOOL). Eesmärk: takistite koodi, tüüpide ja
parameetritega tutvustamine.
3. „Lamekondensaatori ehitus“ . Õppefilmi vaatamine (Moodle keskkonnas) (ELEKTRIMAHTUVUS). Eesmärk: kondensaatori
koodi ja parameetritega tutvustamine.
4. „Generaatorite täht- ja kolmnurkühendus“ . Töö tekstiga (VAHELDUVVOOL). Eesmärk: eelmiste teadmiste kordamine ja
üldistus.
5. „Ühefaasilise trafo ehitus“ Töö tekstiga (VAHELDUVVOOL) .Eesmärk: eelmiste teadmiste kordamine ja üldistus.
6. „Elektrijuhtivus pooljuhtides“. Eesmärk: eelmiste teadmiste kordamine ja üldistus.
7. Ülevaate koostamine „Elektroonika energeetika teenistuses“
8. Eneseanalüüs ja kirjalik aruanne: analüüsib enda toimetulekut erinevate tööülesannetega, koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest
ja vormistab selle korrektses keeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid. Kokkuvõte sisaldab eneseanalüüsi, korrektseid mõisteid,
täiendamist vajavad oskusi, vastavus RAK „Kirjalike tööde juhend“ nõuetele.
Narva Kutseõppekeskuse Soojusseadmete käitaja 60 EKAP (statsionaarne töökohapõhine õpe) õppekava moodulite rakenduskava
22
Mooduli hinde
kujunemine:
Mitteeristav hindamine
Teoreetiliste teadmiste kontroll ja testid, praktilised tööd, iseseisvad tööd.
Õpiväljundid loetakse arvestatuks (A), kui õpilane on saavutanud tulemuse vastavalt hindamiskriteeriumitele.
Kokkuvõtva hinde
kujunemine Moodulit hinnatakse mitteeristavalt.
Mooduli kokkuvõtva hindamise hinde saamiseks peab õppija sooritama kõik kujundava hindamise ülesandeid,sh iseseisvat töö,
vastavalt hindamiskriteeriumidele ja vähemalt hindele „Arvestatud“.
Kasutatav
õppekirjandus
(avalikult kättesaadav)
/õppematerjal
Elektrotehnika:
a. Rein Lahtmets „Elektrotehnika alused“, 2001
b. Elektrotehnika teatmik (2004). Pütsep, Raivo. Tallinn : Ilo, 2004 (Tallinn : Ilo Print). 68 lk. : ill. Kutseõpe.
c. Pütsep, R. Elektrotehnika ja elektroonika. Tallinn : Ilo, 2008.
d. В. С. Попов, С. А. Николаев «Общая электротехника», Москва, «Энергия», 1996
e. Задачник по электротехнике: Учебное пособие для начального профессионального образования: Учебное пособие для
среднего профессионального образования (2003). Новиков, Петр Николаевич. Москва: Академия, 2003
Elektroonika alused: 1. Usai, U. Elektroonika alused. Pärnu: PKHK, 2007;
2. Floyd, T. Electronics Fundamentals. USA: Pearson Education, 2009;
3. Usai, U. Elektroonika alused. Tallinn: Tallinna Polütehnikum, 1998;
4. Pütsep, R. Elektrotehnika ja elektroonika. Tallinn : Ilo, 2008.
5. Игумнов Д. В., Костюнина Г. П. Основы полупроводниковой электроники 2005
1. Pütsep, R. Elektrotehnika ja elektroonika. Tallinn : Ilo, 2008.
http://moodle.e-ope.ee/course/view.php?id=1217
Elektriohutus:
1. Elektrikontrollikeskus. Elektriohutus kodus. Tallinn: Europrint, 1996
2. Elektriohutusseadus [http://wlex.lc.ee/log/ELEKTRIOHUTUSSEADUS]. 09/12/2009
3. „Pädevusklassid ja personali sertifitseerimise kord“. Majandus– ja kommunikatsiooniministri 12.07.2007 määrus nr 60.
4. “Nõuded elektriseadmele- ja paigaldisele, nende elektromagnetilisele ühilduvusele, märgistuse ja teabega varustamisele ning
vastavushindamise kord“. Majandus– ja kommunikatsiooniministri 10.04.2007 määrus nr 24.
5. „Elektripaigaldiste kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord“. Majandus– ja kommunikatsiooniministri 26.03.2007
määrus nr 19 ja 19.07.2007 määrus nr 63
6. “Käidukorraldusele ja elektritööle esitatavad nõuded“. Majandus– ja kommunikatsiooniministri 19.06.2007 määrus nr 53.
7. „Elektripaigaldise tehnilise kontrolli kord, mahud ning korralise kontrolli juhud ja sagedus“. Majandus– ja
kommunikatsiooniministri 12.07.2007 määrus nr 62.
8.Elektripaigaldiste käit. Standard EVS-EN 50110-1:2005.
Mõõtmised:
1. Tamm,U. Elektrimõõtmiste alused. Tallinn: INFOTRÜKK 2003
2. Laansoo,A. Elektrimõõtmised. Tallinn: 2007
Narva Kutseõppekeskuse Soojusseadmete käitaja 60 EKAP (statsionaarne töökohapõhine õpe) õppekava moodulite rakenduskava
23
Mooduli nr MOODULI NIMETUS Maht
4 MATERJALIÕPETUS 3 EKAP / 78 tundi
Eesmärk: : õpetusega taotletakse, et õpilane tunneb tehnilistes seadmetes kasutatavate materjalide omadustest, kasutusaladest, nende saamisest ja töötlemise
viisidest
Nõuded mooduli alustamiseks: puuduvad
Õpetajad: Vladislav Ivanov, Jelena Ibragimova
Õpiväljundid
Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja alateemad Maht (tundides) Õppemeetodid Hindamismeetodid
ja
hindamisülesanded T Pt P I
Õpilane:
1. omab ülevaadet
tehnilistes
seadmetes
kasutatavate
materjalide
omadustest,
kasutusaladest,
nende saamisest ja
töötlemise viisidest
2. omab ülevaade
konstruktsiooni- ja
soojustehniliste
materjalide ehitusest
3. analüüsib koos
juhendajaga enda
tegevust
konstruktsiooni- ja
soojustehniliste
materjalide
klassifitseerimisel
põhiparameetrite
alusel
Õpilane:
kirjeldab materjale
vastavalt nende
kasutusalasid
valib materjale
vastavalt nende
kasutamise
tingimustele
klassifitseerib materjale
põhiparameetrite alusel
eristab materjale ja
tooteid välisilme järgi
koostab kokkuvõtte
analüüsi tulemustest ja
vormistab selle
korrektses eesti keeles,
kasutades
infotehnoloogiavahend
eid
1. Konstruktsioonimaterjalid.
Metallide struktuur, metallide
kristallvõre põhitüübid.
Metallide kristallisatsioon.
Metallide füüsikalised ja
tehnoloogilised omadused.
Mehaanilised
katsetamised. Metalsed sulamid.
Malmi ja terase saamine.
Süsinik- ja legeeritud terased.
Konstruktsioon- ja
tööriistaterased. Katla- ja
turbiiniterased. Teraste ja
malmide markeerimine.
Terase termotöötlus.
Termokeemiline pindamine.
Korrosioon. Korrosioonikaitse.
Värvilised
metallid ja sulamid.
Komposiidid. Kõvad sulamid.
Toodete valmistamise
tehnoloogia;
survetöötlemine, valtsimine,
valamine, keevitamine,
jootmine, lõiketöötlemine.
66 12 loeng
loengupäevik
rühmatöö
iseseisev töö
analüüs
Teoreetiliste teadmiste
kontroll
Narva Kutseõppekeskuse Soojusseadmete käitaja 60 EKAP (statsionaarne töökohapõhine õpe) õppekava moodulite rakenduskava
24
Valtstoode.
Plastmassid.
2. Soojustehnilised materjalid.
Tulekindlad materjalid.
Soojuskaitsekatte materjalid.
Põhilised ja uued
soojusisolatsioonimaterjalid,
nende karakteristikud ja
kasutusalad. ekraani- ja
vaakumisolatsioon.
Tihendusmaterjalid.
Iseseisev töö
moodulis:
(eesmärk, teema,
vajadusel hindamine)
Iseseisev töö 1: õpimapi koostamine
Iseseisev töö 2: kirjalikult eneseanalüüs
Mooduli hinde
kujunemine:
Hindamisülesanded
Hindamiskorraldus
Hindamisjuhend
Hindekriteeriumid
Mitteeristav hindamine Teoreetiliste teadmiste kontroll, iseseisev töö 1.
Õpiväljundite saavutamist hinnatakse mitteeristavalt.
Kujundava hindamise hinne kujuneb „A“ (arvestatud) kui kõik õpiväljundid on saavutatud läveni tasemel.
Kokkuvõtva hinde
kujunemine Moodulit hinnatakse mitteeristavalt.
Mooduli kokkuvõtva hindamise hinde saamiseks peab õppija sooritama kõik kujundava hindamise ülesandeid,sh iseseisvat töö, vastavalt
hindamiskriteeriumidele ja vähemalt hindele „Arvestatud“.
Kasutatav
õppekirjandus
(avalikult kättesaadav)
/õppematerjal
Kozlov J. Materjaliõpetus. 1996
http://web.zone.ee/nv_ac/
e-kursused Moodle keskkonnas
Narva Kutseõppekeskuse Soojusseadmete käitaja 60 EKAP (statsionaarne töökohapõhine õpe) õppekava moodulite rakenduskava
25
Mooduli nr MOODULI NIMETUS Maht
5 SOOJUSTEHNIKA ALUSED 4 EKAP / 104 tundi
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab soojustehnika ja termodünaamikaalase terminoloogia ning põhimõisted, laiendab ja süvendab teadmisi
füüsikaliste nähtuste ja soojusvahetuste protsesside olemusest, soojusülekandest ja selle kasutamisest erinevates protsessides; tunneb soojustehnika ja
termodünaamika seadusi ning põhiprotsesse.
Nõuded mooduli alustamiseks: puuduvad
Õpetajad: Aleksandr Mošnikov
Õpiväljundid
Hindamiskriteeriumid
Mooduli teemad ja
alateemad
Maht (tundides) Õppemeetodid
Hindamismeetodid
ja
hindamisülesanded T Pt P I
Õpilane:
1. omab ülevaadet
soojustehnika ja
termodünaamikaalase
terminoloogiast,
põhimõistetest j a
seadusest
2. omab ülevaadet
füüsikaliste nähtuste ja
soojusvahetuste
protsesside olemusest,
soojusülekandest ja selle
kasutamisest erinevates
protsessides; soojuslevi
viisidest ja
arvutusvalemitest
3. järgib töökoha
korrastamisel ja töötamisel
töötervishoiu-, tööohutus-
ja elektriohutusnõudeid
4. rakendab õppetöö
käigus omandatut
Õpilane:
valdab termodünaamika
terminoloogiat
nimetab ja iseloomustab
gaaside ja veeauru
omadused, soojusvahetite
tüüpid
selgitab ideaal- ja
reaalgaaside oleku
muutumise protsessid,
aurujõuseadmete
ringprotsessid
eristab soojusvahetite
tüüpe
kasutab veeauru
olekudiagramme ning –
tabeleid
määrab gaaside segude ja
veeauru parameetreid
määrab
soojusülekandetegurit
voolamisel torukimbus
soojusülekande erisusi
määrab katseliselt
1. Termodünaamika. .Mehaaniline töö. Soojuse ja
töö ekvivalentsus.Siseenergia.
Soojuse mõiste.
Termodünaamika seaduste
analüütiline väljendamine.
Ringprotsessi mõiste. Carnot’
Ringprotsess.
Termodünaamilised
põhiprotsessid. Entalpia
mõiste. Ts-diagramm.
Töövõime ehk eksergia.
Termodünaamiline tasakaal.
Termodünaamilise keha
voolamine: energiavõrrand,
voolamine düüsides. Veeauru
omadused. Põhiprotsessid
veeauruga. Veeauru Pv-, Ts- ja
hS-diagrammid. Niiske gaaside
karakteristikud. Gaaside
voolamine. Gaasisegud. Gaasi
tõeline, keskmine, eri-, massi-,
mahu-, molaarne, isobaarne,
isokoorne soojusmahutavus.
Gaasi Pv-diagramm. Gaaside ja
66 26 12 Loeng
Loengupäevik
Instrueering
Info kogumine
Praktika
töökeskkonnas
Aruanne
Teoreetiliste teadmiste
kontroll
Praktika päeviku
täitmine
Praktika analüüs
Narva Kutseõppekeskuse Soojusseadmete käitaja 60 EKAP (statsionaarne töökohapõhine õpe) õppekava moodulite rakenduskava
26
teoreetilisi teadmisi ja
praktilisi oskusi reaalses
töökeskkonnas juhendaja
juhendamisel
5. analüüsib koos
juhendajaga enda tegevust
soojustehnika kasutamisel
ja hooldamisel
isoleermaterjali
soojusläbikandetegurit ja
suhetCp/ Cv
arvutab tahke keha
soojusmahutavust ja
vabakonvektsiooni
soojusülekandetegurit
arvutab kütteradiaatori
soojusläbikandetegurit ja
toruisolatsiooni
soojusjuhtivustegurit
arvutab soojusisolatsiooni
termilist takistust,
temperatuuri seina pinnal,
soojusvaheti küttepinda,
aritmeetilist
temperatuurivahet
järgib töökoha
ettevalmistamisel, töö
kestel ja töökoha
korrastamisel rangelt
töötervishoiu- ja
tööohutusnõudeid ning
arvestab inimeste ja
keskkonnaga enda ümber
kasutab töötsooni
eesmärgipäraselt ja hoiab
selle korras, järgib
töövahendite ja muude
seadmete kasutamisel
etteantud juhendeid, sh
ohutusjuhendeid
koostab kokkuvõtte
analüüsi tulemustest ja
vormistab selle korrektses
eesti keeles, kasutades
infotehnoloogiavahendeid
rakendab õppe käigus
aurude drosseldamine.
Ülevaade kompressori ja
kolbmootori tööprotsessist.
Carnot’ ja Rankine’i
ringprotsess veeauru puhul.
Auru vaegpaisumisega
ringprotsess. Binaarsed
ringprotsessid.
Termofikatsiooni
termodünaamilised
alused.Gaasi- ja
auruturbiinjõuseadmete
ringprotsess.
2. Soojusjuhtivus.
Soojuslevi liigid. Ainete
soojusfüüsikalised omadused.
Tasapinnalise ja silindrilise
seina soojusjuhtivus. Termilise
takistuse ja soojusläbikande
mõiste. Varda soojusjuhtivus ja
ribitatud küttepinnad.
Soojusjuhtivus sisemiste
soojusallikate olemasolul.
Mittestatsionaarse
soojusjuhtivuse põhimõisted.
3. Konvektiivne- ja
kiirgussoojusvahetus.
Mõisted ja määratlused.
Soojusvahetuse põhiseadus.
Konvektiivsoojuslevi liigid
ning arvutusvalemid. Piirikihi
mõiste. Konvektiivsoojuslevi
keskkonna faasimuutustel –
keemine ja kondenseerumine.
Konvektiivsoojuslevi
erijuhtumid – voolamine suure
kiirusega, hõrendatud
Narva Kutseõppekeskuse Soojusseadmete käitaja 60 EKAP (statsionaarne töökohapõhine õpe) õppekava moodulite rakenduskava
27
omandatud teadmisi
konkreetsete
tööülesannete täitmisel,
mis on vastavuses
õpiväljunditega
keskkonnad, vedelmetallid,
keskkonna kriitilised
parameetrid, joad, sulamine ja
tahkumine. Soojuslevi
intensiivistamine.
Turbulentsuse ja ekraanide
mõiste. Gaaside kiirgus.
Kiirgusseadused. Kiirgus
neelavas, kiirgavas ja hajutavas
keskkonnas. Tahkete pindade
kiirgusomadused.
Kiirgussoojuslevi arvutus.
Liitsoojusülekanne: kiirguslik-
konvektiivne soojuslevi,
kiirguslik-konduktiivne
soojuslevi tasapinnalises kihis,
kiirgussoojuslevi katla koldes.
Soojusleviprotsesside sarnasus,
sarnasusarvud; difusioon ja
konvektiivne massilevi.
Regulaarne režiim ja selle
rakendusi.
4. Soojusvahetid. Soojusleviseadmete
iseloomustus ja liigitamine.
Soojuskandjad, nende
liikumise skeemid. Keskmise
temperatuurivahe
soojusvahetites.
Rekuperatiivsoojusvahetite
konstruktsioonid. Soojuslevi
arvutusvalemid.
Soojusläbikandeteguri
arvutused. Ülevaade
tsükkeltoimega
rekuperatiivsoojusvahetid,
mahtboilerid,
Narva Kutseõppekeskuse Soojusseadmete käitaja 60 EKAP (statsionaarne töökohapõhine õpe) õppekava moodulite rakenduskava
28
reaktsioonaparaadid, nende töö
põhimõte. Ülevaade
soojusvahetite
dimensioneerimisest ja
kontrollarvutus meetoditest.
5. Praktika.
Kütteradiaatori
soojusläbikandeteguri,
toruisolatsiooni
soojusjuhtivusteguri
arvutamine.
Soojusülekandeteguri
määramine voolamisel
torukimbus. Soojusülekande
erisuste määramine keemisel.
Vabakonvektsiooni
soojusülekandeteguri
arvutamine. Suhte Cp/ Cv
katseline määramine. Tahke
keha soojusmahutavuse
arvutamine. Isoleermaterjali
soojusläbikandeteguri katseline
määramine.
Iseseisev töö moodulis:
(eesmärk, teema,
vajadusel hindamine)
Õpimapi koostamine. . Eesmärk: Ettevalmistamine kontrolltööks. Mitteeristav hindamine. Õpimapis peavad olema kõikide
loengute konspektid ning kõik ülesanded peavad olema lahendatud. Kui ülesannetes on vead, siis peab olema tehtud vigade
parandus.
Praktika aruande koostamine. Eesmärk: ülevaate esitamine praktika käigust ja püstitatud eesmärkide saavutamisest. Mitteeristav
hindamine. Aruandes peavad olema osad ning kõik ülesanded peavad olema lahendatud. Kui on vead, siis peab olema tehtud
vigade parandus.
Mooduli hinde
kujunemine:
Hindamisülesanded
Hindamiskorraldus
Hindamisjuhend
Hindekriteeriumid
Mitteeristav hindamine
Teoreetiliste teadmiste kontroll, praktika päeviku täitmine, eneseanalüüs ja kirjalik aruanne.
Õpiväljundid loetakse arvestatuks (A), kui õpilane on saavutanud tulemuse vastavalt hindamiskriteeriumitele.
Kokkuvõtva hinde
kujunemine Moodul hinnatakse mitteeristavalt.
Narva Kutseõppekeskuse Soojusseadmete käitaja 60 EKAP (statsionaarne töökohapõhine õpe) õppekava moodulite rakenduskava
29
Moodul loetakse arvestatuks, kui õpilane esitab kõik nõutud praktikadokumendid, koostab iseseisvalt juhendmaterjali põhjal
praktikaaruande ning kõik õpiväljundid on hinnatud hindega „A“ (arvestatud).
Kasutatav
õppekirjandus
(avalikult kättesaadav)
/õppematerjal
Филин В.М. Термодинамика, гидравлика, пневматика. ЭЭЭ-2013, Раздел теплотехника.
Гуржий А.А. Теплотехника: Курс лекций. Киев, 2003.
Сергеев А.В. Справочное учебное пособие для персонала котельных (топливное хозяйство). СПб. 2005
Soojustehnika. Tallinna Tehnika Ülikooli kirjastus; 2003
Harri Käär. Inglise-eesti-vene soojustehnika sõnastik.Tallinn, 1997
Narva Kutseõppekeskuse Soojusseadmete käitaja 60 EKAP (statsionaarne töökohapõhine õpe) õppekava moodulite rakenduskava
30
Mooduli nr MOODULI NIMETUS Maht
6 HÜDROGAASIMEHAANIKA 3 EKAP / 78 tundi
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija omab ülevaadet ventilaatorite ja pumpade ehituse, tööpõhimõtete ja kasutamise kohta
Nõuded mooduli alustamiseks: Läbinud moodul „Soojustehnika alused”
Õpetajad: Aleksandr Mošnikov
Õpiväljundid
Hindamiskriteeriumid
Mooduli teemad ja
alateemad
Maht (tundides) Õppemeetodid
Hindamismeetodid ja
hindamisülesanded T Pt P I
Õpilane:
1. omab ülevaadet
hüdromehaanika
põhiseisukohtadest;
pumpade ja
ventilaatorite
ehitusest,
tööpõhimõtetest ja
kasutamisest
2. teostab torustike
hüdraulilisi arutusi
vastavalt
tööülesandele
3. järgib töökoha
korrastamisel ja
töötamisel tööohutus-
ja elektriohutus- ning
keskkonnaohutusnõud
eid
4. rakendab õppetöö
käigus omandatut
teoreetilisi teadmisi ja
praktilisi oskusi
reaalses
töökeskkonnas
juhendamisel
Õpilane:
kirjeldab gaaside ja vedelike
omadusi kasutades hüdraulika
terminoloogiat;
selgitab teabeallikate põhjal
hüdrostaatika ja
hüdrodünaamika põhimõisteid
kirjeldab pumpade ehitust,
tööpõhimõtteid ja kasutusala
kirjeldab ventilaatorite ehitust,
tööpõhimõtteid ja kasutusala
eristab erinevate pumpade
tüüpe
eristab erinevate ventilaatorite
tüüpe
tunneb ära hüdraulika ja
aeromehaanika põhiseadusi
määrab voolava keskkonna
rõhke, rakendades erinevaid
meetodeid
määrab vedeliku suhtelise
tasakaalu
arvutab kõvade tasandiliste ja
kõverjooneliste pindade
survejõudu;
1. Hüdrostaatika ja
hüdrodünaamika alused. Hüdrostaatika
põhivõrrand.
Vedeliku voolu ja
elementaarjoa mõiste.
Voolu hüdraulilised
elemendid. Vedeliku
püsivaks muutunud ja
muutmata ning ühtlane ja
ebaühtlane liikumine.
Bernoulli võrrand, selle
füüsikaline olemus ja
praktiline kasutamine.
Vedeliku liikumise liikide
liigitamine. Vedeliku
laminaarne ja turbulentne
liikumine torudes.
Hüdrauliliste takistuste
liigitamine. Kohalikud
hüdraulilised takistused.
2. Vedeliku voolamine ja
liikumine.
Voolamine torudes ja
kanalites. Kokkusurumatu
vooluse
hõõrdetakistustegur.
Kohttakistustegur.
20 52 6 Loeng
Loengupäevik
Info kogumine
Õppefilmide
vaatamine
aruteluga
Arvutusülesanne
te lahendamine
Praktika
töökeskkonnas
Aruanne
Teoreetiliste teadmiste
kontroll teemadel
„Hüdrostaatika“,
„Hüdrodünaamika“,
„Pumpad“.
Arvutusülesannete
lahendamine
Praktika päeviku täitmine
Praktika analüüs
Narva Kutseõppekeskuse Soojusseadmete käitaja 60 EKAP (statsionaarne töökohapõhine õpe) õppekava moodulite rakenduskava
31
pumpade ja
ventilaatorite
kasutamisel
5. analüüsib koos
juhendajaga enda
tegevust pumpade ja
ventilatsioonisüsteemi
käivitamisel ja
seismisel
kohttakistustegurit,
kokkusurumatu vedeliku
voolamist püsisurve korral
valib ventilaatorite ja pumpade
tööskeeme
selgitab töötervishoiu ja
tööohutusnõudeid ja järgib
neid tööde teostamisel
rakendab õppe käigus
omandatud teadmisi
konkreetsete tööülesannete
täitmisel, mis on vastavuses
õpiväljunditega
Kokkusurumatu vedeliku
väljavool. Vedeliku
väljavoolamine läbi
erinevate otsakute.
Torustike otstarve ja
liigitamine. Torustike
hüdraulilised
karakteristikud.
Hüdrauliline löök.
Kokkusurutava gaasi
väljavool. Jugade
voolamine. Vee ja
soojusvõrgud.
Võrgupumbad,
pompaažinähud võrkudes.
3. Pumbad. Tsentrifugaalsete pumpade
töö põhimõte ja
liigitamine.
Tsentrifugaalse pumba
põhivõrrand. Pumba
karakteristikud. Erosioon
ja korrosioon pumpades.
Pumpade ehitus.
Tsentrifugaalpumpade
kasutamine energeetikas.
Maht- ja telgpumpade töö
põhimõte, ehitus,
töökarakteristiku
iseärasused, kasutamine ja
käit. Jugapumbad.
Toitepumbad.
Kondensaadipumbad.
Ringluspumbad.
Vaakumpumbad. Vee
keemilise puhastuse
pumbad. Õlipumbad.
Narva Kutseõppekeskuse Soojusseadmete käitaja 60 EKAP (statsionaarne töökohapõhine õpe) õppekava moodulite rakenduskava
32
Pumpade käitamine:
pumba ja võrgu koostöö,
pumpseadmete pompaaž,
müra, käivitamine ja
seiskamine.
4.Praktika
Rõhu praktiline
mõõtmine, erinevate
meetotite rakendamine.
Vedeliku suhtelise
tasakaalu määramine.
Bernoulli võrrandi
rakendamine. Kõvade
tasandiliste ja
kõverjooneliste pindade
survejõudude arvutamine.
Voolamisrežiimide
tundmaõppimine läbi
Reynoldsi katse.
Kohttakistusteguri arvutus.
Kokkusurumatu vedeliku
voolamise arvutus
püsisurve korral. Gaasi
voolamise arvutus.
Iseseisev töö moodulis:
(eesmärk, teema,
vajadusel hindamine)
Arvestusülesannete lahendamine
Info kogumine ja õpimapi „Hüdrogaasimehaanika“ koostamine. Õpimapis peavad olema kõik osad. Kui osades on vead, siis
nad peavad olema parandatud ning uuesti toimub õpimapi esitamine õpetajale.
Mooduli hinde
kujunemine:
Hindamisülesanded
Hindamiskorraldus
Hindamisjuhend
Hindekriteeriumid
Mitteeristav hindamine
Teooria teadmiste kontroll, arvutusülesanne, praktika aruanne, iseseisev töö.
Kujundav hindamine toimub kogu õppeprotsessi jooksul. Kõik hindamisülesanded on kujundava hindamise ülesanded.
Kujundava hindamise hinne kujuneb „A“ (arvestatud) kui kõik õpiväljundid on saavutatud läveni tasemel.
Kokkuvõtva hinde
kujunemine
Moodul hinnatakse mitteeristavalt.
Õpilane on omandanud kõik mooduli õpiväljundid lävendi tasemel kui on sooritanud kõik kirjalikud ja praktilised ülesanded (sh.
iseseisva töö) vähemalt hinele „3“ (kolm) ja „Arvestatud“
Narva Kutseõppekeskuse Soojusseadmete käitaja 60 EKAP (statsionaarne töökohapõhine õpe) õppekava moodulite rakenduskava
33
Kasutatav
õppekirjandus
(avalikult kättesaadav)
/õppematerjal
Филин В.М. Термодинамика, гидравлика, пневматика. ЭЭЭ-2013, Раздел теплотехника.
Гуржий А.А. Теплотехника: Курс лекций. Киев, 2003.
Сергеев А.В. Справочное учебное пособие для персонала котельных (топливное хозяйство). СПб. 2005
Soojustehnika. Tallinna Tehnika Ülikooli kirjastus; 2003
Harri Käär. Inglise-eesti-vene soojustehnika sõnastik.Tallinn, 1997
Karl Ingermann. Soojusvarustussüsteemid. Tallinn, 2003
Narva Kutseõppekeskuse Soojusseadmete käitaja 60 EKAP (statsionaarne töökohapõhine õpe) õppekava moodulite rakenduskava
34
Mooduli nr MOODULI NIMETUS Maht
7 KÜTUSE JA VEE ETTEVALMISTAMINE 2 EKAP / 52 tundi
Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija omab ülevaadet energeetilise kütuse liikidest, koostisest ja nende tööstuslikuks
tarbimiseks ettevalmistamisest, tehnoloogiliste skeemidest ja vee ettevalmistamise seadmetest; tunneb veepuhastuse põhiliste meetodeid.
Nõuded mooduli alustamiseks: läbinud moodulid ”Materjaliõpetus”, “Soojustehnika alused”, „Hüdrogaasimehaanika”.
Õpetajad: Aleksandr Mošnikov
Õpiväljundid
Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja alateemad Maht (tundides) Õppemeetodid Hindamismeetodid
ja
hindamisülesanded T Pt P I
Õpilane:
1. omab ülevaadet
energeetilise kütuse
liikidest, koostisest ja
nende tööstuslikuks
tarbimiseks
ettevalmistamisest
2. omab ülevaadet
veepuhastuse
põhilistest
meetoditest,
tehnoloogilistest
skeemidest ja vee
ettevalmistamise
seadmetest
3.järgib töötervishoiu
ja tööohutusnõudeid
tööde teostamisel
4.rakendab õppetöö
käigus omandatut
teoreetilisi teadmisi ja
praktilisi oskusi
reaalses
töökeskkonnas
juhendamisel kütuse
Õpilane:
eristab ja kirjeldab kütuste
erinevaid liike
iseloomustab erinevat
liiki kütuste tootmise ja
laondamise tehnoloogiaid
iseloomustab tahk ekütuse
tolmustamise operatsioone
iseloomustab kütuste
etteande masinaid ja
seadmeid
nimetab kütuste
isesüttimistingimusi ja
tolmu plahvatusohtu
selgitab kütuste
väärkäitlemisest
tulenevaid
keskkonnareostuse ohte
arvestab kütuse
tuharikkust, kütuse
niiskust, lendainete
eraldumus, kütuse
põlemiseks vajalikku õhu
ja tekkivate põlemigaaside
1. Kütused.
Kütuste teke, varud, koostis,
analüüsid. Kütuse niiskus:
hüdraatniiskus, seotud
ehk kolloidne- ja adsorbtsioon
niiskus, kapillaarniiskus. Kütuse
mineraalosa ja tuhk, tuha
sulamiskarakteristikud. Kütuse
lendosised ja koks. Kütuse
kütteväärtus, tingkütus, söe- ja õli
ekvivalendid. Ülevaade
tahkekütustest. Põlevkivi: Eesti
põlevkivileiukoha üldine
iseloomustus. kütteväärtus
süttimistemperatuur; põlevkivi
keemilis-mineraloogiline koostis,
kütteväärtus, tuhk;
kaevandatavate süte
klassifikatsioon, pruunsöed,
kivisöed, antratsiidid ja
poolantratsiidid.
Puitkütused: mõõtühikuid,
elementaarkoostis, niiskus, tihedus,
kütteväärtus süttimistemperatuur,
lendosised ja koks, tuhk; hakkpuit,
puitpelletid ja briketid.
22 26 4 Loeng
Loengupäevik
Info kogumine
Õppefilmide
vaatamine
aruteluga
Arvutusülesanne
te lahendamine
Praktika
töökeskkonnas
Aruanne
Teooria teadmiste
kontroll teemadel
„Kütused“, „Kütuste
põlemine“,
„Gaaskütus“, „Vee
kvaliteet“,
„Veepuhastus“
Arvutusülesannete
lahendamine
Praktika päeviku
täitmine
Praktika analüüs
Narva Kutseõppekeskuse Soojusseadmete käitaja 60 EKAP (statsionaarne töökohapõhine õpe) õppekava moodulite rakenduskava
35
ja vee
ettevalmistamisel
5.analüüsib koos
juhendajaga enda
tegevust vee ja kütuse
ettevalmistamissüstee
mide ohutu käitamisel
hulka
reguleerib juhendamisel
kütuse leegi ja
põlemisiseloomu järgi
põlemiseks vajaliku õhu
hulka
loetleb looduslike vete
füüsilisi ja keemilisi
omadusi
selgitab vee
puhastusmeetodeid
tunneb ära vee auramise
skeemi
määrab veerežiimi häireid
määrab katla toitevee
kvaliteeti kasutades
ekspressmeetodid
selgitab töötervishoiu ja
tööohutusnõudeid ja järgib
neid tööde teostamisel
rakendab õppe käigus
omandatud teadmisi
konkreetsete
tööülesannete täitmisel,
mis on vastavuses
õpiväljunditega
Turvaskütused: turba
elementaarkoostis, lagunemisaste,
niiskus, kütteväärtus,
süttimistemperatuur, tuhk;
turbabrikett ja tükkturvas.
Vedelkütused: põlevkiviõli, raske
kütteõli (masuut), kerge kütteõli;
nende kütteväärtus ja
süttimistemperatuur.
Ülevaade küttegaaside (maagaas,
tehisgaas), jäätmekütuste,
biokütuste, vesinikkütuse olemusest
ja kütteväärtust
süttimistemperatuuril.
2. Kütuse põlemine. Üldmõisteid
põlemisest. Kütuste süttimine.
Gaaskütuse põlemine, vedelkütuse
põlemine, tahkekütuse põlemine.
Põlemisreaktsioonid. Kütuse
põlemiseks vajalik õhu hulk.
Kütuse põlemisel tekkivate gaaside
hulk. Õhu ja põlemisgaasi entalpia
(soojussisaldus). Kütuse täielik ja
osaline põlemine. Liigõhk.
Väärõhk.
3. Tahkekütuse majandus ja
ettevalmistamine.
Energeetilise kütuse liigid ja
koostised. Kütuseladude skeemid.
Kütuste isesüttimine laondamisel.
Konveierite, metallipüüdurite,
klassifitseerijate ja purustite
otstarve, ehitus ja tööpõhimõte.
Kütuse jahvatuskarakteristikud.
Tolmuvalmistussüsteemide
seadmestik. Veskite ehitus.
Narva Kutseõppekeskuse Soojusseadmete käitaja 60 EKAP (statsionaarne töökohapõhine õpe) õppekava moodulite rakenduskava
36
Toorkütuse ja tolmupunkrid.
Söötjad, separaatorid, tsüklonid,
tolmutorustikud. Tolmuvalmistuse
lahtised ja kinnised skeemid.
Tolmuvalmistuse kütuse etteande
seadmete valimine. Nõuded kütuse
ettevalmistamiseks
keevkihtkateldele. Tolm- ja
terakütuste süsteemide käit.
4. Gaas- ja vedelkütuse majandus.
Raske kütteõli (masuudi)
põletamiseks tehnoloogiline
ettevalmistamine.
Vastuvõtuseadmed, maapealsed,
maa-alused () ja kulumahutid,
erinõuded maaalustele
kulumahutitele, masuudi
eelsoojendamine ja filtreerimine.
Masuudimajanduse skeemid.
Gaaskütuse etteandmine jaama.
Gaasimajanduse skeemid.
Seadmete valimine.
5.Vee kvaliteet. Katlasisene
korrosioon.
Vee-ettevalmistamise ülesanded
elektrijaamades. Veebilanss.
Veevarustuse põhiallikad. Vees
sisalduvad lisandid. Loodusliku vee
kvaliteedi tunnussuurused –
karedus, leelisus, elektrijuhtivus,
ränisisaldus, vesinikueksponent
(pH). Katlakivi liigid, koostis,
struktuur ja omadused. Katlasisesed
protsessid, mis tingivad katlakivi ja
lobri teket. Katlakivi ärastamise
viisid. Metallide korrosioon.
Narva Kutseõppekeskuse Soojusseadmete käitaja 60 EKAP (statsionaarne töökohapõhine õpe) õppekava moodulite rakenduskava
37
6. Veepuhastamise meetodid.
Katelde vee ja auru
kvaliteedinormid. Toite- ja lisavee
kvaliteedi normid.Katla
veepuhastusskeemi valik.
Kolloidsete ja jämedisperssete
lisandite eemaldamine veest:
puhastusmeetodi valik, kolloidide
koaguleerimine, filtrimine. Vee
töötlus lubimeetodil. Vee töötlus
ioonvahetusmeetodil Agressiivsete
gaaside mõiste ja nende veest
eemaldamise meetodid (vee
dekarboniseerimine, vee termiline
deaereerimine, elektrokeemiline
hapnikuärastus).
7. Vee pehmendamise ja
soolatustamise seadmed.
Vee pehmendamise skeemid,
kasutatavate seadmete ehitused ja
konstruktsioonid. Vee keemilise
soolatustamise
skeemid. Lisavee ettevalmistamise
seadmestiku tehnoloogiline skeem
ja kokkuseadmine. Kondensaadi
tootmisseadmed.
Iseseisev töö
moodulis:
(eesmärk, teema,
vajadusel hindamine)
Arvestusülesannete lahendamine
Info kogumine ja õpimapi „Kütuse ja vee ettevalmistamine“ koostamine. Õpimapis peavad olema kõik osad. Kui osades on
vead, siis nad peavad olema parandatud ning uuesti toimub õpimapi esitamine õpetajale.
Mooduli hinde
kujunemine:
Hindamisülesanded Hindamiskorraldus Hindamisjuhend
Mitteeristav hindamine
Teooria teadmiste kontroll, arvutusülesanne, praktika aruanne, iseseisev töö.
Kujundav hindamine toimub kogu õppeprotsessi jooksul. Kõik hindamisülesanded on kujundava hindamise ülesanded.
Kujundava hindamise hinne kujuneb „A“ (arvestatud) kui kõik õpiväljundid on saavutatud läveni tasemel.
Narva Kutseõppekeskuse Soojusseadmete käitaja 60 EKAP (statsionaarne töökohapõhine õpe) õppekava moodulite rakenduskava
38
Hindekriteeriumid
Kokkuvõtva hinde
kujunemine
Moodul hinnatakse mitteeristavalt.
Õpilane on omandanud kõik õpiväljundid vähemalt lävendi tasemel.Õpilane on läbinud mooduli kui on sooritanud kõik kirjalikud ja
praktilised ülesanded sh. iseseisva töö vähemalt hinele „Arvestatud“. Kasutatav õppekirjandus (avalikult kättesaadav) /õppematerjal
Липов Ю.М., Третьяков Ю.М. Котельные установки парогенераторы. Москва-Ижевск, 2004
Филин В.М. Термодинамика, гидравлика, пневматика. ЭЭЭ-2013, Раздел теплотехника.
Гуржий А.А. Теплотехника: Курс лекций. Киев, 2003.
Сергеев А.В. Справочное учебное пособие для персонала котельных (топливное хозяйство). СПб. 2005
Soojustehnika. Tallinna Tehnika Ülikooli kirjastus; 2003
Harri Käär. Inglise-eesti-vene soojustehnika sõnastik.Tallinn, 1997
Karl Ingermann. Soojusvarustussüsteemid. Tallinn, 2003
Narva Kutseõppekeskuse Soojusseadmete käitaja 60 EKAP (statsionaarne töökohapõhine õpe) õppekava moodulite rakenduskava
39
Mooduli nr MOODULI NIMETUS Maht
8 KATELSEADMETE KÄIT 11 EKAP / 286 tundi
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omab ülevaadet soojatootmise viisidest ja vastavatest süsteemidest ning kaasaegsete
soojussõlmede, jõuaurukatelde ja abiseadmete käidust; katelseadmetest ja nende elementidest.
Nõuded mooduli alustamiseks: Läbinud moodulid “Soojustehnika alused”, „Hüdrogaasimehaanika”, ”Kütuse ja vee ettevalmistamine”
Õpetajad: Aleksandr Mošnikov
Õpiväljundid
Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja alateemad Maht (tundides) Õppemeetodid Hindamismeetodid
ja
hindamisülesanded T Pt P I
Õpilane:
1. omab ülevaadet
soojatootmise viisidest ja
vastavatest süsteemidest
ning kaasaegsete
soojussõlmede,
jõuaurukatelde ja
abiseadmete käidust
2. koostab katla
soojusbilanssi ja
eskiisjoonist vastavalt
tööülesandele
3. järgib töötervishoiu ja
tööohutusnõudeid tööde
teostamisel
4. rakendab õppetöö
käigus omandatut
teoreetilisi teadmisi ja
praktilisi oskusi reaalses
töökeskkonnas
Õpilane:
selgitab
soojusenergeetiliste
protsesside olemust
eristab auru- ja
veekatelde tüüpe ja
liigitust
selgitab etteantud
tööülesande põhjal
erinevate katelde vee-
ja aurutraktide skeeme,
aurustusküttepindade
koosteskeeme, katelde
käivitusskeeme
loetleb katla
soojusisolatsioonimater
jale omadusi
nimetab korstnate
tüüpe
iseloomustab
suitsugaaside tuhast
puhastamise protsessi
valib katelseadmeid
sõltuvalt kütuse tüübist
ja otstarbest
koostab katla
1. Koldesisesed
protsessid ja aurukatelde
veereziim.
Põlemissaaduste
soojusbilanss. Soojuskaod
lahkuvgaasidega, keemilisest ja
mehhaanilisest mittetäielikust
põlemisest. Soojuskaod keskkonda.
Soojusbilansi koostamin se
põhimõtted. Aurukatla
põhielemendid ja nende otstarve.
Kollete liigitamine ja tehnilised
karakteristikud. Kütuse
tolmpõletamine. Tahke- ja
vedelräbuärastusega
tolmpõletuskollete ehitus. Kütuse
mineraalosakäitumine koldes.
Poolavatud kolded.
Tolmküttekollete arvutuslikud
karakteristikud. Maagaasi ja rasket
kütteõli kasutavate kollete ehitus.
Põletid ja pihustid. Kütuse
pöörispõletamine. Kütuse
põletamine keevkihis.
Keevkihtkolded, nende arendamise
ja kasutamise perspektiivid.
Ülelaadimisega kolded.
104 10 156 16 Loeng
Loengupäevik
Info kogumine
Õppefilmide
vaatamine
aruteluga
Arvutusülesannete
lahendamine
Praktika
töökeskkonnas
Aruanne
Elektrijaama
katlaoperaatori
treening
simulaatori
kasutamisel
Teooria teadmiste
kontroll teemadel
„Auru- ja
veekatlad“,
„Küttepinnad“,
„Soojusvõrgud“,
„Aurukatelde käit“.
Arvutusülesannete
lahendamine
Praktika päeviku
täitmine
Praktika analüüs
Narva Kutseõppekeskuse Soojusseadmete käitaja 60 EKAP (statsionaarne töökohapõhine õpe) õppekava moodulite rakenduskava
40
juhendamisel katelde ja
abiseadmete käidu
läbiviimisel
5. analüüsib koos
juhendajaga enda
tegevust katelseadmete
hooldamisel
soojusbilanssi lähtudes
etteantud tööülesandest
arvutab katlaküttepinda
ja kamberkolde
soojusvastuvõttu
koostab katla
eskiisjoonist
teostab katelseadmete
remonditöid
arvutab katla
soojuskadusid
võrreldab juhendi abil
katelde erinevaid
käivitusmeetodeid
sõltuvalt
temperatuuriseisundist
rakendab õppe käigus
omandatud teadmisi
konkreetsete
tööülesannete täitmisel,
mis on vastavuses
õpiväljunditega
Koldearvutuse metoodika.
Kahefaasilise voo parameetrid ja
režiim vertikaal- ja
horisontaaltorudes. Torude
temperatuurirežiim. Soojuslik ja
hüdrauliline ebaühtlus. Aurukatla
vee loomuliku ringluse kontuur.
Trumli ülesanne ja ehitus. Nõuded
auru kvaliteedile
soojuselektrijaamades. Puhta auru
saamise meetodid.
Auruseparatsiooniseadmed. Pidev
ja perioodiline läbipuhe. Astmeline
aurustamine. Otsevoolukatelde
veerežiimi erisused.
2. Auru ja veekatlad. Aurukatelde
tüübid ja liigitus. Kaasaegsete
aurukatelde, trummelja
otsevoolukatelde ehitus. Suure-ja
väikese võimsusega
veekuumutuskatlad, ülelaadimisega
katlad, nende karkasside tüübid ja
ehitus. Trumlite, kollektorite ja
torude kinnitamine. Müüritisele
esitatavad nõuded. Müüritiste
tüübid. Soojusisolatsioon.
Aurukatelde garnituuri
(vaateluugid, siibreid, ventiilid
kraanid jms) otstarve ja ehitus.
Katla vee- ja aurutrakt. Trummel-
ja otsevoolukatla vee- ja aurutrakti
skeemid. Katla elementide
töötingimused. Katelseadmete
gaasija õhutrakti skeem ja selle
konstruktiivsed elemendid.
Hüdrauliline takistus, tõmme ja
ülelaadimine. Korstnate tüübid.
Narva Kutseõppekeskuse Soojusseadmete käitaja 60 EKAP (statsionaarne töökohapõhine õpe) õppekava moodulite rakenduskava
41
Tõmbe- ja puhumismasinad.
Suitsugaaside puhastamine tuhast.
Tuhapüüdurite tüübid. Gaasi- ja
õhutrakti takistuse määramine.
3. Küttepinnad. Aurustusküttepinnad. Katla kiirgus-
ja konvektiivaurustuspinnad.
Aurustusküttepindade
koosteskeemid, nende ehitus vee
loomuliku- ja sundringlusega
aurukateldes, nende töötingimused.
Kasutatavad materjalid.
Auruülekuumendite otstarve ja
liigitus. Konvektiiv-, sirm- ja
radiatsioonauruülekuumendite
ehitus. Gaasi ja auru liikumise
skeemid auruülekuumendites.
Vaheauruülekuumendid, nende
töötingimused. Auru
ülekuumendustemperatuuri
reguleerimise viisid. Aurujahutid.
Katla järelküttepindade otstarve ja
liigitus, töötingimused, kasutatavad
materjalid. Ökonomaiserite liigid ja
ehitus. Rekuperatiiv- ja
regeneratiivõhueelsoojendite
otstarve, ehitus ja töö põhimõte.
Õhu ja põlemisgaasi kiiruse
valimine sõltuvalt kasutatavast
kütusest. Soojusvahetuse
intensiivsuse tõstmise viisid
õhueelsoojendis. Tuha ja räbu
füüsikalised omadused,
sulamiskarakteristikud. Tuha- ja
räbuärastuse süsteemid, nende
ehitus. Pneumotransport.
Pneumotuhaärastuse skeemid.
Narva Kutseõppekeskuse Soojusseadmete käitaja 60 EKAP (statsionaarne töökohapõhine õpe) õppekava moodulite rakenduskava
42
Tuhapunkrid. Tolmu- ja
räbutranspordi torustikud.
Bagerpumbad. Keskkonnanõuded
tuha ja räbu ladestamisele.
4. Soojusvõrgud. Soojusvõrgu
hüdrauliline režiim ja soojuskadude
hindamine. Soojustorustike
konstruktsioonid ja kasutatavad
materjalid. Eelisoleeritud torud.
Torustiku paigaldusviisid.
Torustiku koormused,
piirseisundid. Soojuskaod ja nende
liigid. Torustike hooldus ja remont.
Soojussõlmed.
5.Aurukatelde käit.
Katla ettevalmistamine
käivitamiseks. Seadmete
soojusolek. Trummelkatelde
käivitusskeemid. Aurukatelde
soojuskarakteristikud.
Režiimikaardid.
Otsevoolukatelde käivitamine.
Ploki käivitusskeem.
Käidupersonali ülesanded.
Tehnilise käidu ja ohutuseeskiri.
Käidupersonali väljaõpe ja
atesteerimine. Aurukatelde
hooldamine, põhiparameetrite
reguleerimine, katla töö liugrõhul.
Katelde avariiseisund.
Tolmsöekollete käit. Põletiseadmed
ja nende roll koldeprotsessi
korraldamises. Pruunsüte, turba ja
põlevkivide põletamise iseärasused.
Gaasi- ja masuudikollete käit. Töö
tingimused. Katla küttepindade
Narva Kutseõppekeskuse Soojusseadmete käitaja 60 EKAP (statsionaarne töökohapõhine õpe) õppekava moodulite rakenduskava
43
väline ja sisemine korrosioon, tuha
mõjust tingitud kulum.
Põlemisgaaside kastepunkti
temperatuur, selle füüsikaline sisu.
Madaltemperatuuriline korrosioon.
Pindade korrosiooni ja kulumise
vältimise meetmed. Nõuded auru-
ja kuumveetorustikele. Torustike
soojendamine ja jahutamine
seadmete käivitamisel ja
seisatamisel. Torustike
soojusisolatsioon.
Küttepindade puhastamine:
sadestiste liigid ja iseloom katelde
küttepindadel. Puhastusmeetodid,
kasutatavate meetodite tõhusus ja
valiku põhimõtted.
6. Remonttööde korraldamine.
Remontide liigid (plaaniline ja
avariiline remont, hooldustööd) ja
nende perioodilisus. Remondi
teostamise töökäskude süsteem.
7.Praktika.
Põlemissaaduste koguste ja entalpia
määramine. Katla soojusbilansi
koostamine, kadude ja kasuteguri
võrdlemine, kadude analüüsimine.
Kamberkolde soojusvastuvõtu
arvutamine. Katla küttepindade
põhielementide mõõtmete
määramine. Soojusbilansi täpsuse
määramine. Katla piki- ja ristlõike
eskiisjoonise koostamine.Katelde
erinevate käivitusmeetodite
võrdlemine sõltuvalt
temperatuuriseisunditest.
Narva Kutseõppekeskuse Soojusseadmete käitaja 60 EKAP (statsionaarne töökohapõhine õpe) õppekava moodulite rakenduskava
44
Iseseisev töö moodulis:
(eesmärk, teema,
vajadusel hindamine)
Info kogumine, kontrolltöödeks ettevalmistamine
Eneseanalüüs ja kirjalik aruanne (analüüsib koos juhendajaga kirjalikult praktilise töö kvaliteeti ja hindab arendamist vajavaid
aspekte, koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses keeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid)
Mooduli hinde
kujunemine:
Hindamisülesanded
Hindamiskorraldus
Hindamisjuhend
Hindekriteeriumid
Mitteeristav hindamine
Teooria teadmiste kontroll, arvutusülesannete lahendamine, praktika päeviku täitmine.
Õpiväljundid loetakse arvestatuks (A), kui õpilane on saavutanud tulemuse vastavalt hindamiskriteeriumitele.
Kokkuvõtva hinde
kujunemine Moodul hinnatakse mitteeristavalt.
Õpilane on omandanud kõik õpiväljundid vähemalt lävendi tasemel. Õpilane on läbinud mooduli kui on sooritanud kõik kirjalikud ja
praktilised ülesanded, sh. iseseisva töö, vähemalt hinele „Arvestatud“
Kasutatav
õppekirjandus
(avalikult kättesaadav)
/õppematerjal
Липов Ю.М., Третьяков Ю.М. Котельные установки парогенераторы. Москва-Ижевск, 2004
Филин В.М. Термодинамика, гидравлика, пневматика. ЭЭЭ-2013, Раздел теплотехника.
Гуржий А.А. Теплотехника: Курс лекций. Киев, 2003.
Сергеев А.В. Справочное учебное пособие для персонала котельных (топливное хозяйство). СПб. 2005
Soojustehnika. Tallinna Tehnika Ülikooli kirjastus; 2003
Harri Käär. Inglise-eesti-vene soojustehnika sõnastik.Tallinn, 1997
Karl Ingermann. Soojusvarustussüsteemid. Tallinn, 2003
Narva Kutseõppekeskuse Soojusseadmete käitaja 60 EKAP (statsionaarne töökohapõhine õpe) õppekava moodulite rakenduskava
45
Mooduli nr MOODULI NIMETUS Maht
9 TURBIINISEADMETE KÄIT 11 EKAP / 286 tundi
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omab ülevaadet elektrijaamade elektrigeneraatorite, auruturbiinide ja gaasiturbiiniseadmete ajamina kasutatavaid
seadmetest ning nendes kulgevatest protsessidest; omandab oskused turbiiniseadmete käidu ja remondi korraldamiseks.
Nõuded mooduli alustamiseks: Läbinud moodulid „Materjaliõpetus“, “Soojustehnika alused”, „Hüdrogaasimehaanika”.
Õpetajad: Aleksandr Mošnikov
Õpiväljundid
Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja alateemad Maht (tundides) Õppemeetodid Hindamismeetodid
ja
hindamisülesanded T Pt P I
Õpilane:
1) 1. omab ülevaadet
elektrijaamade
elektrigeneraatorite,
auruturbiinide ja
gaasiturbiiniseadmete
ajamina kasutatavaid
seadmetest ning
nendes kulgevatest
protsessidest
2. korraldab
turbiiniseadmete
käidu ja remondi
vastavalt
tööülesandele
3. järgib töötervishoiu ja
tööohutusnõudeid
tööde teostamisel
4. rakendab õppetöö
käigus omandatut
Õpilane:
selgitab turbiinis
toimuvate
soojustehniliste
protsesside olemust
eristab
kondensatsiooniturbi
inide tüüpe ja
tähistust, nende
seadmete
tööpõhimõtet;
selgitab etteantud
tööülesande põhjal
auru- ja
gaasiturbiinide
ehitust, pind- ja
segamiskondensaato
rite ehitust,
ülevaatlikult
turbiinide
kaitsesüsteemide
ehitust
nimetab
gaasiturbiinide
tüüpe ja kasutusala;
iseloomustab
1. Auruturbiini ehitus.
Auruturbiinide põhitüübid.
Auruturbiinseade, ringprotsessid,
efektiivsusnäitajad: turbiini ja
turbiiniseadme suhteline ja absoluutne
kasutegur. Regeneratsiooniga
auruturbiiniseadme põhimõtteline
soojusskeem. Auru kulu turbiini
kohta. Auruturbiini
tüüpkonstruktsioonid. Õlitussüsteem.
Kondensatsiooni-seadmed.
Turbiini korpus. Kõrg-, kesk- ja
madalrõhusilindrite ehitus skeemid.
Auruturbiinide düüsseadmed.
Diafragmade ehitus. Turbiini rootori
ehitus. Töölabade töö tingimused ja
ehitus. Turbiinimaterjalid.
Auruturbiini tihendid ja nende
otstarve. Tihendite radiaal- ja
telklõtkud. Auruturbiinide laagrid.
Radiaallaagrite töötingimused, ehitus.
Laagrite materjalid.
2. Turbiiniaste.
Energia muundamine turbiini astmes.
Turbiini astme arvutus. Kaod turbiini
astmes. Astme suhteline sisekasutegur
ja sisevõimsus. Mitmeastmeliste
104 10 156 16 Loeng
Loengupäevik
Info kogumine
Õppefilmide
vaatamine
aruteluga
Arvutusülesannete
lahendamine
Elektrijaama
katlaoperaatori
treening
simulaatori
kasutamisel
Praktika
töökeskkonnas
Aruanne
Praktika kaitsmine
Teooria teadmiste
kontroll teemaadel
„Auru- ja
gaasiturbiinide
ehitus,“,
„Turbiiniaste“,
„Auruturbiinide
reguleerimine“,
„Õlivarustus ja
kaitse.“
Arvutusülesannete
lahendamine
Praktika päeviku
täitmine
Praktika analüüs
Praktika aruande
koostamine.
Praktika kaitsmise
seminaril osalemine
Narva Kutseõppekeskuse Soojusseadmete käitaja 60 EKAP (statsionaarne töökohapõhine õpe) õppekava moodulite rakenduskava
46
teoreetilisi teadmisi ja
praktilisi oskusi
reaalses
töökeskkonnas
juhendamisel
turbiiniseadmete
käidu läbiviimisel
5. analüüsib koos
juhendajaga enda
tegevust
turbiiniseadmete
hooldamisel
ülevaatlikult õli
etteande- ja
jaotussüsteeme
valib
turbiiniseadmete
õigeid käivitus ja
seiskamisrežiime;
koostab turbiini
pikilõiget
arvutab säästliku
vaakuumi ja
turbiinide
soojuspaisumist
võrreldab juhendi
abil
käivitusmeetodeid
lähtuvalt turbiini
temperatuuriseisundi
st
esitab turbiinis
toimuvat protsessi
hS-diagrammil
arvutab auruturbiini
soojusregeneratsioo
niskeemija erinevate
rõhuastmete
koguvõimsust
rakendab õppe
käigus omandatud
teadmisi
konkreetsete
tööülesannete
täitmisel, mis on
vastavuses
õpiväljunditega
praktika lõppedes
esitab
tööandjapoolse
aktiiv- ja reaktiivturbiinide
läbivooluosa konstruktiivsed skeemid.
Astme kaod.. Turbiinide lauptihendid.
Lekkekaod lauptihendite kaudu. Auru
paisumise protsessid mitmeastmelistes
aktiiv- ja reaktiivturbiinides (hS-
diagramm). Soojustagastustegur.
3. Auruturbiinide erijuhud. 3.1. Kondensatsiooniturbiinid:
kondensatsiooniturbiinide tüübid ja
tähistus. Seadme tööpõhimõte; auru
paisumise protsessi kujundamine hS-
diagrammil auru vahepealse
ülekuumenduseta ja vahepealse
ülekuumendusega regeneratsiooniga
turbiinide puhul.
Kondensatsiooniturbiini režiimide
diagramm. Kondensatsiooniseadme
otstarve ja skeem. Pind- ja
segamiskondensaatorite ehitus.
Kondensatsiooniprotsess ja vaakuumi
tekitamine kondensaatoris.
Kondensaatori soojusarvutus.
Kondensaatori auru- ja veepoolne
hüdrauliline takistus. Auru- ja
veejugaejektorite(pumpade) ehitus ja
töökarakteristikud. Vaakumi mõju
turbiini tõhususele.
3.2. Kaugkütteturbiinid:
kaugkütteturbiinide tüübid, nende
tähistamine ja ehitus.
Kaugkütteturbiinide koosteskeemid ja
auru paisumisprotsesside kujundamine
hS-diagrammil. Kaugkütteturbiinide
soojusökonoomsus ja režiimide
diagrammid.
4. Auruturbiinide reguleerimine,
õlivarustus ja kaitse.
Narva Kutseõppekeskuse Soojusseadmete käitaja 60 EKAP (statsionaarne töökohapõhine õpe) õppekava moodulite rakenduskava
47
hinnangu oma
tegevuse kohta
ettevõttes täidab
nõuetekohaselt
päevikut
(tööpäeviku) kogu
praktika perioodi
vältel
koostab aruande kus
kirjeldab tehtud
tegevusi ja saavutusi
ning analüüsib
saadud kogemusi
ning töökeskkonnas
nähtut
esitleb aruande
kaasõpilastele
annab hinnangu
kaasõpilaste aruande
esitlusele
Reguleerimissüsteemi otstarve.
Kiiruseregulaatorid.
Otsereguleerimine. Reguleerimis-
süsteemide ebaühtlus ja
mittetundlikkus. Hüdrauliliste seostega
reguleerimisskeem.
Vasturõhuturbiinide
reguleerimine. Rõhuregulaatorid. Auru
vaheltvõtuga turbiinide reguleerimine.
Tööstuslike, ülekuumenduseta
kondensatsiooniturbiinide ning auru
vahemikülekuumendusega
kondensatsiooniturbiinide
reguleerimine. Õli etteande- ja
jaotussüsteemid. Õlipaagid.
Õlipumbad. Avariipaagid. Õlijuhtmed.
Õlijahutid. Turbiinide kaitsesüsteemid.
Kaitse kiiruse suurenemise eest.
Väljavõttude sulgklapid ja
tagasilöögiklapid. Sulgklappide ja
tagasilöögiklappide side- ja
juhtimissüsteem. Ohutusautomaadi
ülesehitus. Kaitse rootori telgnihke
eest. Kaitse vaakumi halvenemise eest
kondensaatoris. Kaitse
liigrõhulangu eest astmele.
5. Turbiiniseadmete käit.
Auruturbiinide
käivitamisoperatsioonide järjekord.
Turbiini käivitamine kuumast ja
külmast olekust.
Kondensatsiooniseadme käivitamine.
Kriitiline pöörlemiskiirus ja selle
ületamine. Pöörlemiskiiruse
sünkroniseerimine ja koormamine.
Turbiini väline ülevaatus ja
läbikuulamine käivitamisel ja
töötamise algul. Turbiini
Narva Kutseõppekeskuse Soojusseadmete käitaja 60 EKAP (statsionaarne töökohapõhine õpe) õppekava moodulite rakenduskava
48
seiskamisprotsess. Auru reguleeritava
väljavõtuga ja vasturõhuturbiinide
käivitamise ja seiskamise iseärasused.
Ülekriitiliste algparameetritega
auruturbiinide käivitamine ja
seiskamine. Reguleerimissüsteemile
esitatavad nõuded. Rikked.
Kaitsesüsteemi kontrollimine.
Turbiiniõli margid ja karakteristikud.
Turbiiniõli tehnilise ekspluatatsiooni
eeskiri. Õli regenereerimine, lisandid,
hoidmise eeskiri.
Kondensaatorite karakteristikud.
Õhutihedus. Imurite asukohad.
Hüdrauliline tihedus.
Kondensaatorite saastumine.
Puhastamise viisid.
6. Turbiiniseadmete remont.
Turbiiniseadmete remondi liigid ja
otstarve. Remontide ettevalmistamise
ja korraldamise tehniline
dokumentatsioon. Auruturbiinide
enimesinevad rikked. Turbiini
vibreerimine ja selle põhjused.
Veelöögid. Soolade ladestumine
turbiini läbivooluossa. Diafragma
paine. Tugi- ja radiaallaagrite rikked.
Tiguülekannete rikked. Rike
labaseadme töös. Vaakumi
halvenemine. Kondensaatoritorude
vibreerimine, pragude tekkimine,
korrosioon. Monteerimise kvaliteedi
mõju auruturbiiniseadmete
töökindlusele.
7. Gaasiturbiinid. Gaasiturbiinide põhitüübid ja
kasutusvaldkonnad. Gaasiturbiinseade.
Gaasiturbiinide tüüpkonstruktsioonid.
Narva Kutseõppekeskuse Soojusseadmete käitaja 60 EKAP (statsionaarne töökohapõhine õpe) õppekava moodulite rakenduskava
49
Gaasiturbiin ja gaasiturbiinseade;
nende kasutusvaldkonnad, ehitus,
tööparameetrid ning kasutegurid.
Metallide töö iseärasused
kõrgtemperatuuride korral,
gaasiturbiinides kasutatavate
materjalide tunnussuurused.
Gaasiturbiinide silindrid, võllid,
trumlid ja kettad, labaseadmed.
Gaasiturbiiniseadmete
ettevalmistamine käivitamiseks,
pöörlemise algetapid, koormamine.
Gaasiturbiinide avariirežiimid.
Gaasiturbiiniseadmete normaalne ja
avariiseisatamine.
8.Praktika.
Turbiinis toimuva protsessi esitamine
hS-diagrammil. Auruturbiini
soojusregeneratsiooniskeemi
koostamine ja arvutamine. Erinevate
rõhuastmete koguvõimsuse
arvutamine. Turbiini pikilõike
koostamine. Pindkondensaatori
katsetamine ja karakteristikute
määramine. Kondensaatori vee- ja
auru kulu ning jahutuse kordarvu
määramine.
Kondensatsiooniturbiinide
reguleerimisskeemide lugemine.
Tutvumine kaasaegsete
energiaplokkide juhtimisskeemidega.
Säästliku vaakuumi arvutamine.
Turbiinide soojuspaisumise
arvutamine. Käivitusmeetodite
võrdlemine lähtuvalt turbiini
temperatuuriseisunditest.
Iseseisev töö moodulis:
(eesmärk, teema, Info kogumine, kontrolltöödeks ettevalmistamine
Eneseanalüüs ja kirjalik aruanne (analüüsib koos juhendajaga kirjalikult praktilise töö kvaliteeti ja hindab arendamist vajavaid
Narva Kutseõppekeskuse Soojusseadmete käitaja 60 EKAP (statsionaarne töökohapõhine õpe) õppekava moodulite rakenduskava
50
vajadusel hindamine) aspekte, koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses keeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid)
Mooduli hinde
kujunemine:
Hindamisülesanded
Hindamiskorraldus
Hindamisjuhend
Hindekriteeriumid
Mitteeristav hindamine
Teooria teadmiste kontroll, arvutusülesannete lahendamine, praktika päeviku täitmine, praktika aruanne, praktika kaitsmise seminaril
osalemine.
Õpiväljundid loetakse arvestatuks (A), kui õpilane on saavutanud tulemuse vastavalt hindamiskriteeriumitele.
Kokkuvõtva hinde
kujunemine Moodul hinnatakse mitteeristavalt.
Õpilane on omandanud kõik õpiväljundid vähemalt lävendi tasemel. Õpilane on läbinud mooduli kui on sooritanud kõik kirjalikud ja
praktilised ülesanded, sh. iseseisva töö, vähemalt hinele „Arvestatud“
Kasutatav
õppekirjandus
(avalikult kättesaadav)
/õppematerjal
Гуржий А.А. Теплотехника: Курс лекций. Киев, 2003.
Soojustehnika. Tallinna Tehnika Ülikooli kirjastus; 2003
Harri Käär. Inglise-eesti-vene soojustehnika sõnastik.Tallinn, 1997
Karl Ingermann. Soojusvarustussüsteemid. Tallinn, 2003
Narva Kutseõppekeskuse Soojusseadmete käitaja 60 EKAP (statsionaarne töökohapõhine õpe) õppekava moodulite rakenduskava
51
Mooduli nr MOODULI NIMETUS Maht
10 SOOJUSSEADMETE AUTOMAATIKA 3 EKAP / 78 tundi
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omab ülevaadet automaatika põhimõistetest ja kasutusvaldkondadest;
tutvub kaasaegsete automaatikaseadmete tööpõhimõtetega.
Nõuded mooduli alustamiseks: läbinud moodulid “Elektrotehnika”, „Katelseadmete käit“.
Õpetajad: Aleksandr Mošnikov
Õpiväljundid
Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja alateemad Maht (tundides) Õppemeetodid Hindamismeetodid
ja
hindamisülesanded T Pt P I
Õpilane:
1. omab ülevaadet
automaatika
põhimõistetest ja
kasutusvaldkondadest;
kaasaegsete
automaatikaseadmete
tööpõhimõtetest
2. uurib simulaatori abil
seadme erinevate
režiime, analüüsib
avariiolukordi vastavalt
tööülesandele
3. järgib töötervishoiu,
tööohutus- ja
keskkonnaohutusnõude
id tööde teostamisel
4. rakendab õppetöö
käigus omandatut
teoreetilisi teadmisi ja
praktilisi oskusi
Õpilane:
loetleb automaatika
põhimõisteid
loetleb andurite
tööpõhimõtteid
selgitab negatiivse ja
positiivse tagasiside
olemust
loetleb regulaatorite ja
täiturseadiste
tööpõhimõtteid
iseloomustab
tööstusautomaatikas
kasutatavate andurite
liigitust, kasutamise
valdkondi
selgitab avatud ja
suletud
automaatikasüsteemide
põhimõttelist erinevust
lahti mõtestab
lihtsamaid
automaatikaseadmete
struktuurskeeme
1. Automaatika olemus. Automaatika põhimõisted.
Juhtimine ja automaatjuhtimine.
Automaatkontroll.
Automaatreguleerimine.
Automaatkaitse, sealhulgas
blokeerimine. Negatiivne
ja positiivne tagasiside, tagasiside
mõju automaatikasüsteemi
stabiilsusele. Regulaator ja
reguleerimisobjekt. Staatiline ja
dünaamiline režiim. Avatud ja
suletud juhtimissüsteemid, nende
erinevused.
2. Automaatikasüsteemi
elemendid. Andurid, nende mõiste ja
struktuur. Anduri tundlikkus.
Võrdluselemendid, loogika- ja
aritmeetikaelemendid. Tajurite
(reostaat-, tenso-, mahtuvus-,
induktiiv-, pieso-, halli tajurid,
fotoelektrilised tajurid)
tööpõhimõtted. Võimendid,
täiturmehhanismid ja nende
kasutusalad. Automaatika
48 6 12 12 Loeng
Loengupäevik
Info kogumine
Õppefilmide
vaatamine
aruteluga
Arvutusülesannete
lahendamine
Elektrijaama
katlaoperaatori
treening
simulaatori
kasutamisel
Praktika
töökeskkonnas
Aruanne
Teooria teadmiste
kontroll teemadel
„Automaatika
olemus“,
„Automaatikasüstee
mi elemendid“.
Arvutusülesannete
lahendamine
Praktika päeviku
täitmine
Praktika analüüs
Narva Kutseõppekeskuse Soojusseadmete käitaja 60 EKAP (statsionaarne töökohapõhine õpe) õppekava moodulite rakenduskava
52
reaalses töökeskkonnas
juhendamisel
soojusseadmete
automaatika
kasutamisel
5. analüüsib koos
juhendajaga enda
tegevust
soojusseadmete
automaatika
kasutamisel
funktsionaalskeemidel
kasutatavad tingmärgid ja
lühendid. Tootmisprotsesside
liigitus. Pidevad ja diskreetsed
protsessid. Automatiseeritud
süsteemide energiavarustus.
Soojustehnika
automaatikasüsteemid, otstarve,
klassifikatsioon. Soojuslike
reguleerimisobjektide omadused.
Regulaatorihäälestuse valik
soojustehniliste objektide puhul.
Näited soojuslike
automaatreguleerimissüsteemide
kohta.
Katelseadmete automatiseerimine.
Tööstuslikke
veevarustussüsteemide
automatiseerimine.
Külmutusseadmete
automatiseerimine.
Küttesüsteemide
automatiseerimine.
Ventilatsioonisüsteemide
automatiseerimine. Õhu
konditsioneerimissüsteemide
automatiseerimine. loogilised
juhtsüsteemid soojustehnikas.
Automaatikasüsteemide
erinevused plahvatusohtlikus
töökeskkonnas.
Kaitsesignaliseerimise ja
blokeerimissüsteemid.
Valvesignalisatsiooniseadmed ja -
süsteemid.
3. Praktika. Automaatikaseadmete ehituse ja
tööpõhimõtete tundmaõppimine.
Narva Kutseõppekeskuse Soojusseadmete käitaja 60 EKAP (statsionaarne töökohapõhine õpe) õppekava moodulite rakenduskava
53
Automaatikaseadmete
kontrollmõõtevahendit,
regulaatorte, muundurite, täiturite
hooldamine. Telemehhaanika
süsteemide tundmaõppimine.
Reguleerimissüsteemide
tundmaõppimine.
Iseseisev töö moodulis:
(eesmärk, teema,
vajadusel hindamine)
Info kogumine, kontrolltöödeks ettevalmistamine
Õpimapi koostamine.
Mooduli hinde
kujunemine:
Hindamisülesanded
Hindamiskorraldus
Hindamisjuhend
Hindekriteeriumid
Mitteeristav hindamine
Teooria teadmiste kontroll, arvutusülesannete lahendamine, praktika päeviku täitmine.
Õpiväljundid loetakse arvestatuks (A), kui õpilane on saavutanud tulemuse vastavalt hindamiskriteeriumitele.
Kokkuvõtva hinde
kujunemine Moodul hinnatakse mitteeristavalt.
Õpilane on omandanud kõik õpiväljundid vähemalt lävendi tasemel. Õpilane on läbinud mooduli kui on sooritanud kõik kirjalikud ja
praktilised ülesanded, sh. iseseisva töö, vähemalt hindele „Arvestatud“.
Kasutatav
õppekirjandus
(avalikult kättesaadav)
/õppematerjal
Липов Ю.М., Третьяков Ю.М. Котельные установки парогенераторы. Москва-Ижевск, 2004
Филин В.М. Термодинамика, гидравлика, пневматика. ЭЭЭ-2013, Раздел теплотехника.
Гуржий А.А. Теплотехника: Курс лекций. Киев, 2003.
Сергеев А.В. Справочное учебное пособие для персонала котельных (топливное хозяйство). СПб. 2005
Soojustehnika. Tallinna Tehnika Ülikooli kirjastus; 2003
Harri Käär. Inglise-eesti-vene soojustehnika sõnastik.Tallinn, 1997
Karl Ingermann. Soojusvarustussüsteemid. Tallinn, 2003
Narva Kutseõppekeskuse Soojusseadmete käitaja 60 EKAP (statsionaarne töökohapõhine õpe) õppekava moodulite rakenduskava
54
Mooduli nr VALIKÕPINGU MOODULI NIMETUS Maht
11 ERIALANE INGLISE KEEL 3 EKAP / 78 tundi
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab erialaga seotud sõnavara, mõisted ja terminid, teadmised tööde tehnoloogilise järjekorra kirjeldamiseks,
erialaste tekstide mõistmiseks vajalike teabeallikate kasutamise oskuse. Õpingute käigus arendab õppija infotehnoloogia- ja võõrkeelepädevust, meeskonnatöö- ja
õppimisoskust.
Nõuded mooduli alustamiseks: puuduvad
Õpetajad: Natalja Varkki
Õpiväljundid
Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja
alateemad
Maht (tundides) Õppemeetodid Hindamismeetodid ja
hindamisülesanded
T Pt P I
Õpilane:
1. saab aru
võõrkeelsetest
tööülesannetest ja
töökirjeldustest
2. saab aru
võõrkeelsetest
materjalide,
töövahendite ja seadmete
märgistustest
3. loeb erialast teksti
sõnaraamatu abiga
Õpilane:
saab aru erialaga seotud
võõrkeelsest kõnest ja vestlusest
mõistab lihtsamaid erialaseid
tekste
oskab leida ja kasutada õpitava
võõrkeele vahendusel infot eri
allikatest
kasutab seletavat sõnaraamatut
Erialage seotud mõisted ja
terminid.
Töövahendite nimetus
Materjalide liigitus ja
tähistused
Töötlemise tehnoloogia
mõisted.
Seadmete kasutusjuhendid.
26 40 12 kirjalikud tööd
info kogumine
õpimapp
rollimäng
audio-, video-
esitlused
lünklikud testiga
töö
mõttega
lugemine
Sõnavara teadmiste
kontroll
Kontrolltööd:
1. lünklikud testiga töö
2. kirjalikud vastused
etteantud küsimustele.
Õpimapi „eriala
sõnavara“ koostamine
Iseseisev töö moodulis:
(eesmärk, teema,
vajadusel hindamine)
Õpimapi „Eriala sõnavara“ koostamine. Eesmärk: Ettevalmistamine kontrolltööks. Mitteeristav hindamine. Õpimapis kõik
ülesanded peavad olema täidetud, sõnavara koostatud. Kui ülesannetes on vead, siis peab olema tehtud vigade parandus.
Mooduli hinde
kujunemine:
Hindamisülesanded
Hindamiskorraldus
Hindamisjuhend
Hindekriteeriumid
Mitteeristav hindamine
Sõnavara teadmiste kontroll, kontrolltööd, iseseisev töö.
Õpiväljundid loetakse arvestatuks (A), kui õpilane on saavutanud tulemuse vastavalt hindamiskriteeriumitele.
Narva Kutseõppekeskuse Soojusseadmete käitaja 60 EKAP (statsionaarne töökohapõhine õpe) õppekava moodulite rakenduskava
55
Kokkuvõtva hinde
kujunemine Moodul hinnatakse mitteeristavalt.
Õpilane on omandanud kõik õpiväljundid vähemalt lävendi tasemel. Õpilane on läbinud mooduli kui on sooritanud kõik kirjalikud ja
praktilised ülesanded, sh. iseseisva töö, vähemalt hindele „Arvestatud“.
Kasutatav
õppekirjandus
(avalikult kättesaadav)
/õppematerjal
Resources of the Internet and Moodle English course
English for life . Hutchinson, Tom. Oxford ; New York : Oxford University Press,
Be my guest, Student book (2005). O'Hara, Francis. Cambridge : Cambridge University Press, 2005
Õpetajatega koostatud õppematerjalid
e-kursused Moodle keskkonnas
Narva Kutseõppekeskuse Soojusseadmete käitaja 60 EKAP (statsionaarne töökohapõhine õpe) õppekava moodulite rakenduskava
56
Mooduli nr VALIKÕPINGU MOODULI NIMETUS Maht
12 ARVUTI KASUTAMINE 3 EKAP / 78 tundi
Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija tunneb infotehnoloogia põhimõisteid ning kasutatavamaid rakendusi, levinumate dokumentide vorme ning koostamise
aluseid.
Nõuded mooduli alustamiseks: puuduvad
Õpetajad: Aleksandrs Lunovs, Jelena Ibragimova, Tatjana Kink
Õpiväljundid
Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja
alateemad
Maht (tundides) Õppemeetodid Hindamismeetodid ja
hindamisülesanded T Pt P I
Õpilane:
tunneb
infotehnoloogia
põhimõisteid
arvuti abil koostab ja
vormistab teksti,
lihtsamaid tabeleid
kasutab
tabelarvutuse
rakendusi
kasutab levinumaid
internetiteenuseid
Õpilane:
koostab ja vormistab juhendi
alusel iseseisvalt elektroonilise
algatus- ja vastuskirja ning e-
kirja sh allkirjastab digitaalselt
kirjeldab iseseisvalt
dokumentide säilitamise
vajadust organisatsioonis ja
seostab seda isiklike
dokumentide säilitamisega.
1.Infotehnoloogia
põhimõisted ja
infoühiskond.
Arvuti koostisosad.
Riistvara (arhitektuur ja
põhikomponendid).
Arvutite tüübid (MAC,
PC, jne).
Sisendseadmed
(klaviatuur, hiir, skänner,
mängukonsool, mikrofon)
ja
väljundseadmed (kuvar,
printerid, kõlarid). Mälu
(mäluseadmed,
mälutüübid, mälumahu
mõõtmine). Tarkvara
(tarkvara tüübid,
operatsioonisüsteemid,
rakendustarkvara) .
Infotehnoloogia ja
ühiskond. Töökeskkond,
tervis ja töökaitse.
Turvalisus.
2.Interneti rakendused.
Veebi kasutamise
26 40 12 Loeng
Loengupäevik
Esitlus
Praktiline töö
Info kogumine
e-õpe
Teoreetilisi teadmisi
kontrollitakse e-õppe
keskkonnas:
Test „Dokumentide
loomine“
Praktilised tööd:
Algatuskirja ja
vastuskirja korrektne
vormistamine.
Digitaalselt
allkirjastatud kirja e-
postiga saatmine.
Dokumendi sisu
analüüs
Tabeli koostamine
lähtuvalt erialastest
nõuetest
Narva Kutseõppekeskuse Soojusseadmete käitaja 60 EKAP (statsionaarne töökohapõhine õpe) õppekava moodulite rakenduskava
57
elementaaroskused. Veebis
navigeerimine (brauseri
põhimäärangute
muutmine). Otsing veebis
(veebiaadresside
kasutamine, otsimootori
kasutamine). Järjehoidjad.
Elektronposti kasutamise
elementaaroskused.
Kirjavahetus (elektronkirja
saatmine, kopeerimine,
teisaldamine, kustutamine,
kirja lugemine, kirjadele
vastamine, netikett)
Adresseerimine
(aadressraamatu
kasutamine, kirja saatmine
mitmele adressaadile).
Postkasti haldamine. Listid
ja uudisgrupid.
3.Tekstitöötlus.
Põhioperatsioonid
(andmete sisestamine,
märgistamine,
kopeerimine, teisaldamine
ja kustutamine, otsing,
teksti asendamine).
Vormindamine (teksti
kujundamise põhivõtted,
üldine vormindamine,
mallid). Dokumendi
viimistlemine (stiilid ja
leheküljed, päised ja
jalused, õigekiri ja selle
kontroll, lehekülje
vorming). Printimine.
Tabelid. Valemid. Pildid.
Narva Kutseõppekeskuse Soojusseadmete käitaja 60 EKAP (statsionaarne töökohapõhine õpe) õppekava moodulite rakenduskava
58
Objektide lisamine
dokumenti.
Hulgipostitus.
4.Tabeltöötlus.
Põhioperatsioonid
(andmete lisamine,
märgistamine,
kopeerimine, teisaldamine,
kustutamine, otsimine ja
asendamine, read ja
veerud, andmete
sorteerimine). Valemid ja
funktsioonid (aritmeetika
valemid, töötamine
funktsioonidega).
Vormindamine
(arvandmed, tekstandmed,
lahtrite plokk, õigekiri,
dokumendi häälestus).
Diagrammid ja objektid.
Printimine.
5.Andmebaasid. Andmebaasi mõiste.
Põhioperatsioonid.
Iseseisev töö moodulis:
(eesmärk, teema,
vajadusel hindamine)
Õppemappi koostamine. Õppemapis peab olema: kõikide loengute konspektid, dokumendiplank, algatuskiri, vastuskiri, CV,
motivatsioonikiri, avaldus, garantiikiri, volikiri, käskkiri, protokoll.
Mooduli hinde
kujunemine:
Hindamisülesanded
Hindamiskorraldus
Hindamisjuhend
Hindekriteeriumid
Mitteeristav hindamine
Teoreetiliste teadmiste kontroll, praktilised tööd, iseseisev töö.
Õpiväljundid loetakse arvestatuks (A), kui õpilane on saavutanud tulemuse vastavalt hindamiskriteeriumitele.
Kokkuvõtva hinde
kujunemine Moodul hinnatakse mitteeristavalt.
Narva Kutseõppekeskuse Soojusseadmete käitaja 60 EKAP (statsionaarne töökohapõhine õpe) õppekava moodulite rakenduskava
59
Õpilane on omandanud kõik õpiväljundid vähemalt lävendi tasemel. Õpilane on läbinud mooduli kui on sooritanud kõik kirjalikud ja
praktilised ülesanded, sh. iseseisva töö, vähemalt hindele „Arvestatud“.
Kasutatav
õppekirjandus
(avalikult kättesaadav)
/õppematerjal
1. https://www.riigiteataja.ee/ert/ert.jsp -seadused eesti keeles
2. http://www.ra.ee/abc/index.php?tree_id=29 –Dokumendihalduse ABC
3. www.sekretar.ee
4. http://cmsimple.e-ope.ee/arvuti/?Avaleht - Arvuti ja asjaajamisõppe (Kuressaare õpetajate õpiobjekt)
5. http://www.olekaasas.ee/rus/ - Interneti kasutamine
6. Tilk, T. Arvutiõpik MS Office. Kuressaare: T. Tilk, 2005
7. Ilves, L. Ametikirjad ja bürooetikett. Tallinn: Kirjastus Kentaur, 2003
8. Miller, S. Meilietikett. Tallinn: Ersen, 2003
9. Laas, A. Ametikirja vormistamine. [http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/asjaajamine/?Avaleht]. 10/05/2009
10. Vreimann, K. Ametikirjade vormistamine.
[http://www.tyritmk.ee/vreimann/asjaajamine/AMETIKIRJADE_VORMISTAMINE.html]. 10/05/2009
11. Konno, M. Dokumendielemendid ja vorminõuded. [http://koolielu.edu.ee/margitk/objekt/]. 10/05/2009
Narva Kutseõppekeskuse Soojusseadmete käitaja 60 EKAP (statsionaarne töökohapõhine õpe) õppekava moodulite rakenduskava
60
Mooduli nr VALIKÕPINGU MOODULI NIMETUS Maht
13 TÖÖ TEHNILISE DOKUMENTATSIOONIGA 3 EKAP / 78 tundi
Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õpilane omab ülevaadet tehnilise dokumentatsiooni ülesehitust, kasutamise ning koostamise põhimõtetest.
Nõuded mooduli alustamiseks: Läbinud moodul „Elektrotehnika ja elektroonika alused“
Õpetajad: Juri Zivetjev, Aleksandrs Lunovs, praktikajuhendaja ettevõtte poolt
Õpiväljundid
Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja
alateemad
Maht (tundides) Õppemeetodid Hindamismeetodid ja
hindamisülesanded
T Pt P I
Õpilane:
1. tunneb tehnilist
dokumentatsiooni
2. leiab endale ja
kasutab vajaliku
erialase
dokumentatsiooni
3. koostab lihtsamat
tehnilist
dokumentatsiooni
Õpilane:
selgitab tehnilise
dokumentatsiooni vajadust ja
selle ülesehituse struktuuri
koostab õppeprotsessis vajalikku
erialast tehnilist
dokumentatsiooni
annab ülevaate elektrialastele
tingmärkidele, leppemärkidele
ja lihtsustustele
joonestab põhimõtteskeeme
kasutades erialaseid tingmärke,
leppemärke ja lihtsustusi
loeb elektri-, elektroonika- ja
montaažiskeeme
seostab ehitusjooniseid
elektripaigaldiste
joonistega
kasutab ja koostab lihtsamaid
elektri-,
elektroonika- ja
montaažiskeeme ning vormistab
nende spetsifikatsioone
TEHNILINE
DOKUMENTATSIOON.
1. Tehnilise
dokumentatsiooni
mõiste ja selle
koostamine. Ülesehitus,
kasutamine, koostamise
põhimõtted.
2. Skeemide liigid ja
tüübid.
ELEKTRISKEEMID
1. Elektrialased
tingmärgid,
leppemärgid,
lihtsustused.
2. Põhimõtteskeemide
joonestamine.
3. Elektroi- ja
elektroonika
komponentide
tingmärgid.
26 40 12 Loeng
Loengupäevik
Info kogumine
Praktiline töö
Praktiline töö 1:
seadme
ekspluatatsiooni
dokumentatsiooni
lugemine.
Praktiline töö 2:
remondi
dokumentatsiooni
lugemine
Praktiline töö 3:
elektriskeemide
joonestamine kasutades
põhilisi tingmärke.
Praktiline töö 4:
elektroonika- ja
montaažiskeemide
joonestamine kasutades
põhilisi tingmärke.
Narva Kutseõppekeskuse Soojusseadmete käitaja 60 EKAP (statsionaarne töökohapõhine õpe) õppekava moodulite rakenduskava
61
eristab elektroonika
komponentide
jooniseid ja montaažiskeeme
4. Elektri-, elektroonika-
ja montaažiskeemid.
Iseseisev töö moodulis:
(eesmärk, teema,
vajadusel hindamine)
Info kogumine ja õpimapi „Tehniline dokumentatsioon“ koostamine. Õpimapis peavad olema kõikide loengute konspektid ning
kõik ülesanded peavad olema täidetud. Kui ülesannetes on vead, siis peab olema tehtud vigade parandus. Mitteeristav hindamine.
Mooduli hinde
kujunemine:
Hindamisülesanded
Hindamiskorraldus
Hindamisjuhend
Hindekriteeriumid
Mitteeristav hindamine
Praktilised tööd, iseseisev töö.
Õpiväljundid loetakse arvestatuks (A), kui õpilane on saavutanud tulemuse vastavalt hindamiskriteeriumitele.
Kokkuvõtva hinde
kujunemine Moodul hinnatakse mitteeristavalt.
Õpilane on omandanud kõik õpiväljundid vähemalt lävendi tasemel. Õpilane on läbinud mooduli kui on sooritanud kõik praktilised
ülesanded, sh. iseseisva töö, vähemalt hindele „Arvestatud“.
Kasutatav
õppekirjandus
(avalikult kättesaadav)
/õppematerjal
Asi, Urmas. Tehniline joonestamine. 2009, Tallinn, Argo. 127 lk.
Õpetajaga koostatud õppematerjalid.
Tehnilist dokumentatsiooni käsitlev kirjandus.
Narva Kutseõppekeskuse Soojusseadmete käitaja 60 EKAP (statsionaarne töökohapõhine õpe) õppekava moodulite rakenduskava
62
Mooduli nr VALIKÕPINGU MOODULI NIMETUS Maht
14 LUKKSEPATÖÖD 3 EKAP / 78 tundi
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised lukksepa-, lihvimis- ja viimistlustöödest, kasutatavatest tööriistadest ja töövahenditest, nende
teritamisest ja hooldamisest, mõõte- ja kontrollvahendite kasutamisest ning tööohutusest lähtudes elukestva õppe põhimõtetest.
Nõuded mooduli alustamiseks: puuduvad
Õpetajad: Andrey Matveenkov, Alexey Ivanov
Õpiväljundid
Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja
alateemad
Maht (tundides) Õppemeetodid Hindamismeetodid ja
hindamisülesanded
T Pt P I
Õpilane:
1. omab ülevaadet
lukksepa töökohale
esitatavaid nõudest,
lukksepatööriistu ja
kasutatavatest
materjalidest
Õpilane:
Selgitab lukksepa töökohale ja
varustatusele ning tööohutuse
tagamisele esitatavaid nõudeid.
valib sobivad töövahendid ja -
võtted, juhindudes etteantud
tööülesandest
Loetleb lukksepatöödeks
kasutatavaid tööriistu ja
vahendeid, mõõteriistu ning
nendele esitatavaid nõudeid.
Kirjeldab lukksepatööriistade
kasutamise võtteid ja
tööohutusalaseid eeskirju.
Nimetab lukksepatöödeks
kasutatavaid metallseid ja
mittemetallseid materjale ning
nende töödeldavust.
Demonstreerib praktiliselt
lukksepatööriistade kasutamist
vastavalt etteantud ülesandele
järgides tööohutuse nõudeid.
Lukksepa töövahendid
ja töökoha
korraldamine.
Lukksepa tööriistad ja
kontrollmõõteriistad.
Töötervishoiu-,
tööohutus- ja
elektriohutusnõuded.
26 40 12 Loeng
Loengupäevik
Info kogumine
Esitlus
Ülesannete
lahendamine
Praktiline töö
Tabeli täitmine
Õpimapi
koostamine
Rühmatöö
Analüüs
Teooria teadmiste kontroll:
1. erinevate
lukksepatöödel
kasutatavate materjalide,
tööriistade ja
kontrollmõõteriistade
tundmine otstarbe järgi).
Õpilane vastab kirjalikult
etteantud küsimustele.
2. Kirjalikud praktilised
ülesanded leht- ja
ümarmaterjalist toorikute
pikkuste määramiseks
enne painutamist
Õpimapi „Lukksepatöö
alused“ koostamine
Arvutusülesanne
Materjalikulu arvutamine.
Esitlus
Praktilised tööd
Narva Kutseõppekeskuse Soojusseadmete käitaja 60 EKAP (statsionaarne töökohapõhine õpe) õppekava moodulite rakenduskava
63
Järgib praktiliste tööde
tegemisel töötervishoiu-,
tööohutus- ja
elektriohutusnõudeid
2. demonstreerib
tasapinnalist märkimist Nimetab tasapinnalisel
märkimisel kasutatavaid
märkimisriistu ja vahendeid
Kirjeldab tasapinnalisel
märkimisel läbiviidavate
tegevuste järjekorda ja
töövõtteid
Demonstreerib geomeetriliste
kujutiste joonestamist,
ringjoonte ja joonte jaotamist
ning sujuvühendamist.
Viib praktiliselt läbi
tasapinnalist märkimist vastavalt
etteantud tööjoonisele.
Lukksepatööd.
Tasapinnaline
märkimine. Rist- ja
rööpjoonte tõmbamine
tasapinnalisel
märkimisel. Ringjoone
keskme otsimise viisid.
Kaldjoonte
konstrueerimine ja
nurga jagamine
võrdseteks osadeks.
Joonte sujuvühendite
konstrueerimisviisid ja
ringjoone ning sirglõigu
võrdseteks osadeks
jagamine.
Lihtsate kehade
pinnalaotus.
Arvutusülesanne
Materjalikulu arvutamine.
Praktilised tööd
3. demonstreerib metalli
õgvendamist,
painutamist, lõikamist ja
viilimist
Kirjeldab metalli õgvendamist,
õgvendamisel kasutatavaid
tööriistu ja õgvendamisvõtteid.
Kirjeldab metalli painutamist,
painutamisel kasutatavaid
tööriistu ja painutamisvõtteid.
Viib praktiliselt läbi metalli
õgvendamist ja painutamist
vastavalt etteantud
tööülesandele järgides
tööohutuse nõudeid.
Kirjeldab metalli lõikamist ja
viilimist ning lõikamisel ja
viilimisel kasutatavaid tööriistu
Lukksepatööd.
Latt-, leht- ja
varbmaterjali käsitsi
õgvendamine ning
painutamine.
Metalli lõikamine.
Metalli viilimine.
Metalli rajumine,
õgvendamine ja
neetimine.
Arvutusülesanne
Materjalikulu arvutamine.
Praktilised tööd
Narva Kutseõppekeskuse Soojusseadmete käitaja 60 EKAP (statsionaarne töökohapõhine õpe) õppekava moodulite rakenduskava
64
ja töövõtteid.
Nimetab käsi- ja mehaanilistele
saelehtedele esitatavaid nõudeid,
nende kulumise ja purunemise
põhjuseid.
Kirjeldab ja võrdleb viilide liike
ja valikuid, nende raideid ning
kasutamist erinevatel
viilimistöödel.
Viib praktiliselt läbi metallide
lõikamist ja viilimist vastavalt
etteantud ülesandele ja
tööjoonisele järgides tööohutuse
nõudeid.
2. demonstreerib avade
puurimist ja
sisekeermete lõikamist
Kirjeldab metalli avade
puurimist ning selleks
tegevusteks kasutatavaid
tööriistu ning töövõtteid.
Kirjeldab puuride
lõikegeomeetriat, lõikeriistade
valikut, hooldust ning teritamist.
Viib praktiliselt läbi metalli
avade puurimist vastavalt
etteantud ülesandele ja
tööjoonisele järgides tööohutuse
nõudeid.
Kirjeldab metalli keermetamist,
väliskeermete lõikamisel
kasutatavaid tööriistu ja
töövõtteid.
Iseloomustab keerme profiile,
elemente ja keermete
kontrollmõõteriistu.
Lukksepatööd.
Puurimine.
Keermetamine
Arvutusülesanne
Materjalikulu arvutamine.
Praktilised tööd
Narva Kutseõppekeskuse Soojusseadmete käitaja 60 EKAP (statsionaarne töökohapõhine õpe) õppekava moodulite rakenduskava
65
Viib praktiliselt läbi metalli
väliskeermete lõikamist
vastavalt etteantud ülesandele
ning tööjoonisele järgides
tööohutuse nõudeid.
3. demonstreerib metalli
lihvimist ning
poleerimist
Kirjeldab metalli lihvimist ja
poleerimist, selleks kasutatavaid
käsi- ja mehaanilisi tööriistu,
töövahendeid ning töövõtteid.
Liigitab lihvimis- ja
poleerimismaterjale nende
käsisemis- ja lihvimisomadustelt
lähtuvalt.
Demonstreerib käsi- ja
mehaanilisi lihvimis- ning
poleerimisvõtteid vastavalt
etteantud ülesandele.
Viib praktiliselt läbi metalli
käsitsi ja mehaanilist lihvimist
ja poleerimist vastavalt
etteantud ülesandele ning
tööjoonisele järgides tööohutuse
nõudeid.
Lukksepatööd.
Lihvpingid.
Lihvimis- ja
poleerimistööd.
Arvutusülesanne
Materjalikulu arvutamine.
Praktilised tööd
4. analüüsib koos
juhendajaga oma
tegevust lukksepatööde
sooritusel
analüüsib koos juhendajaga
erinevate tööülesannetega
toimetulekut lukksepatööde
sooritusel ja hindab arendamist
vajavaid aspekte
Analüüs
Eneseanalüüs.
Väljendusoskus.
Täiendamist vajavad
oskused.
Eneseanalüüs ja
enesehindamine:
töötervishoiu töö- ja
keskkonnaohutusnõudeid.
Juhtumi analüüs
Näitlik selgitus
keskkonnaohutusnõudest.
Narva Kutseõppekeskuse Soojusseadmete käitaja 60 EKAP (statsionaarne töökohapõhine õpe) õppekava moodulite rakenduskava
66
Iseseisev töö moodulis:
(eesmärk, teema,
vajadusel hindamine)
Tabeli "Viilide valik erinevate töötlemistulemuste saavutamiseks"täitmine.
Info kogumine ja õpimapi „Lukksepatöö alused“ koostamine. Õpimapis peavad olema kõik osad. Kui osades on vead, siis nad
peavad olema parandatud ning uuesti toimub õpimapi esitamine õpetajale.
Esitluse „Töötervishoiu- ja tööohutusnõuded“ ettevalmistamine (tööohutus, töötervishoid, riskid, kutsehaigused lukksepa töödel,
töökoha korraldamine)
Eneseanalüüs ja kirjalik aruanne (analüüsib koos juhendajaga kirjalikult praktilise töö kvaliteeti ja hindab arendamist vajavaid
aspekte, koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses emakeeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid)
Mooduli hinde
kujunemine:
Hindamisülesanded
Hindamiskorraldus
Hindamisjuhend
Hindekriteeriumid
Mitteeristav hindamine
Tabeli "Viilide valik erinevate töötlemistulemuste saavutamiseks"täitmine.
Info kogumine ja õpimapi „Lukksepatöö alused“ koostamine. Õpimapis peavad olema kõik osad. Kui osades on vead, siis nad peavad
olema parandatud ning uuesti toimub õpimapi esitamine õpetajale.
Kokkuvõtva hinde
kujunemine Moodul hinnatakse mitteeristavalt.
Õpilane on omandanud kõik mooduli õpiväljundid lävendi tasemel kui on sooritanud kõik kirjalikud ja praktilised ülesanded (sh.
iseseisva töö) vähemalt hindele „Arvestatud“
Kasutatav
õppekirjandus
(avalikult kättesaadav)
/õppematerjal
Покровский, Б. С., Скакун, В. А. Слесарное дело. Москва, 2007
Покровский Б.С. Основы слесарного дела. Москва, 2010
Покровский Б.С. Сборник заданий по специальной технологии для слесарей. Москва, 2008
Чумаченко Ю.Н. Материаловедение и слесарное дело. Ростов-на-Дону, 2006