1

Liigeshaigused lapseeas

Heli Grünberg

2008

Liigesprobleemid lapseeas: ilmingud

� Liiges (liigesed) on turses, hüpereemiline, valulik, funktsioon on häiritud - artriit

� Liigesvalu

� Põlvepiirkonna turse, valu füüsilisel koormusel

� Jalavalu

� Lonkamine

� Käimisraskus, valulikkus, liigeskangus-jäikus hommikul või koormuse järgselt

� Uveiit, lisandub liigesvalu

Liigesprobleemid lapseeas

� Enamasti on liigeskaebused transitoorsed ja

tekivad trauma või füüsilise koormuse järgselt

� Lastel on sagedamini artralgiat kui artriiti

� HLA B27 antigeeniga lastel on artriiti

sagedamini

Probleemid lapseeas

Jalavalu/liigesvalu ja/või artriit ei ole mitte alati liigeshaiguse ilming!

Jalavalude, liigesvalude, artiriidi muud põhjused:

- sidekoe nõrkuse sündroom, hüpermobiilsus liigestes�jalavalu pärast füüsilist koormust

- süsteemne haigus: süsteemne sidekoe haigus, Crohnitõbi või ultseroosne koliit

- leukeemia

- osteokondriit: Osgood-Schlatteri tõbi (põlvevalu teismelistel poeglastel)

- Perthese tõbi (avaskulaarne nekroos poeglastel)

- harva ka luukasvaja

Liigeshaigused lastel: sagedus

� Liigeshaiguste sagedus 1 : 1000 lapse kohta

äge artriidid 72 %

krooniline artriit 22%

sagedaseim: juveniilne idiopaatiline artriit

Liigesprobleemid: jaotus

1. Põletikulised• Ägedad –

viirusinfektsioon, reuma

• Kroonilised artropaatiad- juveniilne idiopaatiline

artriit

- spondüloartropaatiad

- süsteemsed sidekoehaigused

2. MittepõletikulisedOrtopeedilised- X- või O-

deformatsioonid

- puusaliigese arengudüsplaasiadüsplaasia

- skolioos, hüperlordoos

- osteokondropaatiad: Schlatteri tõbi jt

- hüpermobiilsuse sndr.

2

Artriit lapseeas: põhjused

Sagedasemad

1. Juveniilne idiopaatiline artriit (JIA)

2. Henoch-Schönleini purpur

sagedaseim vaskuliit lastel!

hemorraagiline lööve (lisaks võib olla artriit ja/või+

abdominaalne vorm ja/või neeruvorm)

3. viirusinfektsioon (enteroviirused, parvoviirus, mumps,

punetised jt)

4. Lyme´i tõbi

5. reuma

Henoch-Schönleini purpur

Artriit lapseeas: põhjused

Harvemesinevad põhjused

1. soole krooniline põletikuline haigus Crohn’i tõbi

ekstraintestinaalse ilminguna artriit

2. leukeemia

3. hemofiilia

4. psoriaas

5. sklerodermia

1. Põletikulised liigeshaigused: juveniilne idiopaatiline artriit (JIA)

� Varem juveniilne krooniline artriit, reumatoidartriit

- haigestumine < 16.a. vanuselt, ühe või enama

liigese turse ja/või funktsioonihäire vähemalt 6 - sagedaseim haigestumise aeg väikelapse- ja puberteedieas

tüdrukud > poisid 3:1

� Protsessist võivad olla haaratud ka silmad, siseorganid, kõõlustuped

� Juveniilse idiopaatilist artriiti diagnoositakse, kui teised

põhjused on välja lülitatud so eksklusiooni diagnoos

Juveniilne idiopaatiline artriit: jaotus

� Süsteemne e. Stilli tõbi 9%

� Oligoartriit 57%

(<5 liigese esimese 6 haiguskuu jooksul)

� Polüartriit 19%

(>5 liigese esimese 6 haiguskuu jooksul)

� Psoriaatiline 7%

� Entesiit (artriit ja entesiit) 7%

Juveniilne idiopaatiline artriit: kliinilised ilmingud

� Kõige sagedasem variant- pikka aega kestev

põlveliigese turse.

� Hommikune liigesjäikus, liikumisraskus,

liikumisaktiivuse vähenemine, õhtul liikumine vabam ja

valutum

(NB! hüpermobiilsus liigestes�jalavalu sagedamini

õhtul)

� Valu – enamusel väheväljendunud või puudub

� Liigesdeformatsiooni(de) ja lihasatroofia teke

� Süsteemne vorm ehk Stilli tõbi: palavikupiigid 1-2 korda

päevas, samal ajal artralgia, müalgia, lööve

3

Juveniilne idiopaatiline artriit: diagnoosimine

� Spetsiifilist laboratoorset uuringut, mis diagnoosi kinnitab ei ole!

- kõige iseloomulikum autoantikehade leid on antinukleaarsed antikehad ANA positiivne ehk

seropositiivne idiopaatiline juveniilne artriit)

- reumatoidfaktor on juveniilse idiopaatilise

artriidiga lastel harva positiivne - ainult 3%-l!

� võib kaasneda settereaktsiooni kiirenemine

süsteemse vormi ehk Stilli tõve korral SR ↑, aneemia, ferritiini↑, immunoglobuliinide ↑

Piltdiagnostika: UH liigese sünoviaalkelmete

paksenemine, vedelik liigesõõnes

Juveniilne idiopaatiline artriit: põhjus?

� Etioloogia teadmata

� infektsioon?

� autoimmuunne?

täiskasvanutel IgG vastased autoantikehad (reumatoidfaktor)

� krooniline sünoviaalkelmete põletik B lümfotsüütideinfiltratsiooniga

- sünoviaalvedeliku suurenenud sekretsioon

Juveniilne idiopaatiline artriit: oligoartriit

� 50-57%-l juhtudest

� Haigestumine sagedamini väikelapseeas

� Esimese 6 kuu jooksul haaratud < 5 liigese

� Algus suurtes liigestes (põlved, hüppeliigesed)

� ANA positiivne

� Sageli eelneb/kaasneb uveiit (nt fotofoobia)

� Diferentsiaaldiagnoosimine: Lyme tõbi

Juveniilne idiopaatiline artriit: oligoartriit-kõige sagedamini põlveliigese turse, liikumispiiratus

Juveniilne idiopaatiline artriit: polüartriit

� 30%-l juveniilse idiopaatilise artriidi juhtudest

� Esimese 6 kuuga haaratud > 4 liigese

� Haigestumine enamasti väikelapseeas või

puberteedieas

� Algus enamasti väikeses liigestes sümmeetriliselt

4

Juveniilne idiopaatiline artriit: süsteemne vorm e. Stilli tõbi

� Kõrged piigitaolised palavikud 1-2 korda päevas

� Samal ajal artralgia, müalgia� Lööve kehatüvel, näol, jäsemetel

� Kaasneda võivad: maksa-põrna suurenemine, serosiidid

� Kulg:

� 20%-l paraneb, ei kordu

� tsüklilised palavikud

� lisandub artriit, jätkub juveniilse idiopaatiliseartriidina

Äge põletikuline monoartriit: äge septiline artriit

� Septiline artriit

� sagedamini < 3-aastastel

� tekitajad:

� vastsündinu Staphylococcus aureus

� 2 – 5a. Haemophilus influensae, Staph.aureus, A-grupi streptokokk, Str. Pneumoniae

� Noorukid: Neisseriae gonorrhoea

Äge põletikuline artriit: äge septiline artriit

� Infektsiooni levik: trauma → otsene levik

hematogeenne osteomüeliit intraartikulaarses

metafüüsis e. metafüseaalne osteomüeliit. Erinevus täiskasvanust!

� Kliinilised ilmingud� monoartriit: sagedamini põlveliiges

� palavik

� tugev valulikkus liigutamisel

� Labor: põletiku aktiivsuse näitajad CRV ↑, leukotsütoos. Verekülv positiivne ainult 1/3-l!

Reaktiivne artriit?

� Enamasti > 5-aastastel

� Sooleinfektsioonide järgselt: salmonelloos,

shigelloos, jersinioos, kampülobakterinfektsioon.

Vahel ei ole anamneesis kõhulahtisust!

� Streptokokilise infektsiooni järgselt

� Viirusinfektsiooni järgselt

� Kliinilised ilmingud

� haaratud nii suured kui väikesed liigesed

5

2. Mittepõletikulised liigeshaigused

1. Puusaliigese arengudüsplaasia või nihestus� Varem: kongenitaalne puusaliigese düsplaasia

� Reieluu pea ja puusanapa muutunud kontakt e. liigestumine

� ebastabiilne liiges 1:100 imiku kohta

abduktsioonil-adduktsioonil naksusümptom 2. esimesel elukuul

� luksatsioon, dislokatsioon, subluksatsioon →struktuurimuutused nt puusanapp ei kasva, lameneb

Puusaliigese arengudüsplaasia

→ reieluu pea liigub üles lateraalsele, adduktorite

kontraktsioon, abduktsioon häiritud

“puus kinni” alates 2.-3. elukuust

� NB! 18-kuustel leitakse 1:5000 lapse kohta

düsplaasia vaatamata regulaarsele

jälgimisele!

Puusaliigese arengudüsplaasia: riskifaktorid

� Dislokatsiooni tekkimise risk

� 12., 18. rasedusnädalal, viimasel raseduskuul ja

postnataalses perioodis

� Geneetiline eelsoodumus

� Puusaliigese arengudüsplaasia teket soodustavad:

� oligohüdramnion

� tuharseis (3% sündidest) nendest 23%-l

puusaliigese arengudüsplaasia

Puusaliigese arengudüsplaasia

� sagedamini tütarlastel: tüdrukud on

tundlikud ema hormoonile relaksiinile

(ligamentide hüpermobiilsus)

� vasaku puusaliigese düsplaasia 60%-l

Puusaliigese arengudüsplaasia

� Diagnoosimine

- vastsündinu perioodis ei ole kuldset standardit� tuharavoltide asümmeetria

� 2. elukuuni Ortolani ja /või Barlow kats (so puusaliigese abduktsioon, adduktsioon) positiivne so naks, krõps

- > 2-kuu vanustel

� abduktsioon puusaliigeses piiratud

- kui laps hakkab kõndima: jalg lühem, lonkamine

� Piltdiagnostika

� ultraheliuuring 3.- 4. elukuuni

� Rö-film puusaliigestest alates 4.-5. elukuust (luustumistuumad tekivad selles vanuses!)

6

Puusaliigese arengudüsplaasia: hilistagajärjed

� Diagnoosimata, ravimata düsplastiline

puusaliiges:

� valu

� jalgade pikkus erinev→ lonkamine

� 94%-l puusaliigese diagnoosimata düsplaasiaga

lastest kujuneb vanemas eas osteoartriit

Lonkamise põhjused: valulik lonkamine

� Reaktiivne artriit e. postinfektsioosne (autoimmuunne!) päevi-nädalaid pärast sooleinfektsiooni

� Osgood-Schlatteri tõbi

Puberteediealistel kasvuspurdi perioodil jooksmisel ja hüppamisel valu sääre ülaosas

avaskulaarne nekroos → apofüsiit tuberositastibiae piirkonnas

� tuumor

Lonkamise põhjused: valutu lonkamine

� Monoartikulaarne sünoviit puusaliigeses

� Legg-Calve-Perthese tõbi osteokondropaatia

� reieluu epifüüsi avaskulaarne nekroos→

reieluu pea muutumine (→ kokkulangemine)

� 2-12-a. poistel: lonkamine

� Puusaliigese arengudüsplaasia/nihestus

� Tserebraalparalüüs PCI

“Kasvuvalud”

Jalavalud 3-12-aastastel

nn kasvuvalude kriteeriumid

1. Valu mõlemas jalas: reie eespinnal,

säärtes või põlveõndlas

2. Jalavalu ainult ööseti

3. Päeval probleemideta: ei ole lonkamist,

valu

Mittepõletikulised liigesprobleemid

Sidekoe nõrkuse sündroom, hüpermobiilsus

liigestes

- hüpermobiilsus liigestes, jalavalud

- mitraalprolaps

- vistseroptoos → kõhuvalu

7