Reede, 3. juuni 2011 | nr 22 (036) www.tallinn2011.ee

Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 kultuurisõnumid Tasuta kultuuriväljaanne

KUNST

RABAROCK

TEATER

Foto: John Wright / Chance Street Studio

Rabarocki peaesineja Pendulum ühendab

tantsumuusika metal’iga.

Turu Aurinkoballeti lavas-tus «Tantsiv torn» ühen-dab tantsu füüsilise teatri ja muusikaga, pakkudes maagiat ja rabavaid trikke, treenitud koletisi, kõhurää-kijaid, tuld ja vett.

Aurinkobaletti 30. sünnipäe-vaks valminud teos «Tantsiv torn» tõuseb Tallinna ja Turu tae-vasse Euroopa kultuuripealinna-de aastal 2011.

Kümnemeetrine torn esindab inimkonna tuuma: energiast, loo-vusest ja unelmatest pakatavat hinge.

«Tantsiv torn» on tõeliselt uni-kaalne ja kujutlusvõimet ergutav kogemus, ligi kakskümmend esi-nejat hülgavad hirmu, turnides terastorni tippu.

Rahvusvaheline suurprojekt ühendab artiste Soomest, Ve-nemaalt, Eestist ja Ameerika Ühendriikidest. Etenduse mooto-

riks on tunnustatud geenius Saša Pepeljajev.

1981. aastal loodud Turu Aurin- kobaletti on kõrgetasemeline tantsutrupp, mille repertuaaris on lavastusi nii täiskasvanuile kui ka lastele.

Trupp töötab koos Raija Leh-mussaari, Urmas Poolemetsa ja Saša Pepeljajeviga juba mitu aastat. Lisaks neile on Aurin- kobalettis lavastanud paljud rah-vusvaheliselt tuntud ja hinnatud koreograafid, näiteks Carolyn Carlson, Kilina Crémona, Boris Eifman, Virpi Pahkinen, Tommi Kitti, Marjo Kuusela, Kirsi Monni ja Arja Raatikainen.

Kontseptsioon, lavastus, ko-reograafia, stsenograafia: Saša Pepeljajev (Venemaa).

Torni konstruktsioon: Pavel Pepeljajev (USA/Venemaa). Torni ehitus: Stagecraft Management. Helilooja Ülo Krigul, kostüümi-kunstnik Reet Aus, valgustus-

kunstnik: Timo Ollila (Soome). Esinejad on Aurinkobaletti – AB Dance Company (Soome), Appa-

ratus Theatre Group (Venemaa), insenerteater AKHE (Venemaa) ja eesti muusikud.

Etendused toimuvad 8., 9., 10. ja 11.juunil kell 19.00 kultuuriki-lomeetri ääres Katlas.

Saša Pepeljajevi «Tantsiv torn» pakub rabavaid trikke

Torni konstruktsiooni autor on Pavel Pepeljajev, selle ehitas Stagecraft Management.Foto: Stanislav Moshkov

17.–18. juunil mattub Järvakandi pärast ühte vaheaastat taas hea rockmuusika alla, kui toimub suve suursünd-mus Rabarock. Kes esi-nevad ja mis on vahe-peal muutunud? Loe lk 4–5

Postkastid, parkimis-automaadid, vahepeal juba kasutusest kõr-valdatud taksofonid ja pangaautomaat hakka-vad kunsti ja luule abil üle linna masu ja mure-de vastu võitlema.Loe lk 3

2 ARVAMUS/UUDIS Reede, 3. juuni 2011

Ajaleht KultuuripealinnVäljaandja: SA Tallinn 2011Toimetus: Vabaduse väljak 10, 15199 TallinnMaarja-Liis Arujärv, peatoimetajaAnneli Sihvart, toimetaja, tel 5620 1126, 635 2011, anneli.sihvart@tallinn2011.eeAndreas Sepp, reporter, andreas.sepp@tallinn2011.eeEuroopa kultuuripealinna infokeskusRotermanni 5/Roseni 10, 10111 Tallinntel: +372 6594 113e-post: infokeskus@tallinn2011.eee-pood: pood.tallinn2011.ee www.tallinn2011.ee/ajaleht

KULTUUR KUTSUB

Anneli Sihvart, toimetaja

AINULT KAKS KÜSIMUST

LAULUPIDU

9 Tantsuteatri Tee Kuubis pro-jektijuht Laura Kvelstein, mis on OSLA ja millal see toimub?

See on projekt, mis toob oota- matutes paikades toimuvate

performance’ite kaudu esile Tal-linna kesk- ja vanalinna osadele iseloomulikke ajalooperioode.

Tänavaetendused algavad 5. juu-nil, suur lavastus on 14. augustil.

5. juunil kella 10‒13ni ja 15‒18 etendavad kooliõpilased Labora-tooriumi tänaval linnamüüri ääres 15. sajandit, Kooli tänaval 17. sa-jandit, Süda tänaval 19. sajandit, Raua tänaval 1930ndaid, telema-ja juures 1960ndaid, ning Paberi trammipeatuses tänapäeva. Täna-vaetendustes osalejatel on seljas ajastutruud kostüümid ning nad annavad edasi tolle ajastu elu.

Korraldasime gümnasistidele sügisesel ja kevadisel kooliva-heajal linnalaagrid, kus nad said töötubade ja tegevuste kaudu teha ajarännaku hansaajast täna-päevani.

Koolinoorte juhendajad on noo-red teatri, tantsu, kostüümi jm vallast, nõu ja jõuga aitavad kaasa muuseumitöötajad, ajaloolased ja linnauurijad. Lõpuetendusel ühendavad professionaalsed ar-

tistid kogutud ja kogetud mater-jali täispikaks tantsulavastuseks.

9 Mis kunstiliigid ettevõtmisse kaasatud on?

Ettevõtmine ühendab omava-hel teatri, tantsu, ajaloo ja lin-nakeskkonna. Siia juurde käivad veel tantsufilmid, mis ilmuvad nii tänavalavastuse ajal kui ka edas-pidi linnapilti.

OSLA korraldaja on Tallinna Üli-kooli juures tegutsev tantsuteater Tee Kuubis. Projekti nimi välja kir-jutatult on Old Spaces Living Art ehk «Vanad Paigad Elav Kunst». Juba toimunust saab aimu meie blogilehelt oldspaceslivingart.wordpress.com

Etenduse päeval jagatakse lin-narahvale Vabaduse väljakul in-fovoldikuid, kus on etenduspaika-dega märgistatud linnakaart.

Anneli Sihvartanneli.sihvart@tallinn2011.ee

ETV Tütarlastekoor viis saa-buva laulupeo saadikuna siinset laulurõõmu Saksa-maal ja Taanis toimunud folkBALTIKA festivalile.

Dirigent Aarne Saluveer, mil-line oli ETV tütarlastekoori kava?

Pearõhk oli eesti muusikal, sealhulgas Veljo Tormise loomin-gul. ETV Tütarlastekoor on esi-mene Eesti koor, kes on edukalt läbinud ülitiheda konkursisõela ja valitud Maailma Koorimuu-sikasümpoosioni resideeruvaks kooriks, mis tähendab, et tege-mist on maailma koorimuusika tipptasemel kollektiiviga. Seetõt-tu oli ka publiku vastuvõtt tormi-line ja kulmineerus püsti seisvate aplodeerivate täissaalidega.

Eesti muusika kvaliteet on rah-vusvaheline kaubamärk, publik ei pea pettuma.

Kas kohtades, kus käisite, tuntakse Eesti laulupeotava?

Üha enam ja enam. Sellise fe-nomen toimemehhanism jahma-tab ja äratab imestust, samuti on see suur tunnustus eesti koolide muusikaõpetuse õppekavale.

Praegu korraldan Jaapanis workshop’e mitmetele kooridele, valmistan ette nende kontsertrei-se Eestisse ja tutvustan neile Eesti muusikat ning võin kinnitada, et siingi ollakse kuulnud Eesti laulu-peotraditsioonist. Mäletatavasti organiseerisime ju Jaapani keis-ripaari Eesti visiidi ajal Lauluväl-jakul 2007. aasta noorte laulupeo «Ilmapuu» eel kontserdi, mida Jaapani meedia vahendas ‒ selli-se sündmuse mõju on raske üle hinnata.

Laulupeo ilmasaadikuks läänes oli ETV Tütarlastekoor

Maailma Koorimuusikasümpoosioni resideeruvaks kooriks saa-nud ETV Tütarlastekoor on tipptasemel, folkBALTIKA festivalil tervitas publik neid tormiliste ovatsioonidega.

Foto: folkBALTIKA

Kas tuvid naeratasid?Eksperimenta! ‒ Koolinoorte Kaasaegse Kunsti Triennaal

‒ kestab veel tosinajagu päevi ehk 14. juunini. Väliseksposit-sioonist on osa juba hävinud, siseekspositsioon Lauluväljakul ja Maarjamäe lossis peab vastu ja võõrustab külastajaid.

Ma ei ole sootuks mitte kindel, et kõik, kellele sel näitusel midagi öelda oleks, seal juba käinud on. Pigem olen otse vastu-pidises veendunud.

Päeval, mil Eksperimenta! ekspositsiooni vaatamas käisin, oli minuga kaasas inimene, kes pole varem elus vist ainsalgi kunstinäitusel viibinud. Temal, kes ta on enamasti ülimalt pü-simatu, oli seal huvitav.

Eksperimenta! annab mõista, et see, mis teose kunstiks teeb, ei pea olema tabatav vaid võõrastele väljavalitutele, vaid võib haarata igaühte, olgu ta mis vanuses iganes. Kunstiks võib muutuda kõik, mida mõtled või tunned.

Sama tõdemust saab lugeda õpetaja sunnil Eksperimentat vaatamas käinud kooliõpilaste retsensioonides internetiaad-ressil http://11klnaitused2010.blogspot.com. Noored märgi-vad, et üllatavalt läks Lauluväljakul nähtu neile korda ‒ nad said aimu, et kaasaegseks kunstiks nimetatu polegi neile võõras.

«Näitusele läksin ilma igasuguste ootusteta, ül-diselt pole ma eriline kuns-tinäitustel käija,» kirjutas näiteks Saara Mägin.

«Seekord olin positiiv-selt üllatunud, sest paljud tööd olid lihtsalt mõiste-tavad, samas ka huvita-vad. Siiani olen puutunud kokku kaasaegse kunstiga kui kriipsudega, mis väidetavalt väga olulist tähendust oma-vad, kuid mina neis peale tavaliste joonte midagi muud ei näe. Nüüd nägin ma midagi jõulist ning tundsin tõeliselt, et kõik see, mis neis ruumides asus, viis mu mõttelennu kõrgemale ja kaugemale.»

Suurem osa noortest retsenseerijatest tõid nähtust esile kahte tööd ‒ Lauluväljaku esimesel korrusel vaatajaid kõne-tanud ja inimese isikliku ruumi suurusele tähelepanu juhtinud Yogita Sharma «Personaalne ruum» ning Sloveeniast pärit Jus Zidari «Youth suicide». Eriti sageli oli mainitud viimast.

«Minu jaoks oli üks tähendusrikkamaid teoseid Sloveeniast pärit Jus Zidari töö «Youth suicide»,» tõdes Sandra Poks.

«Väljapanek koosnes mitmest osast: õpilase laud, millel oli enesetapukiri ja kontrolltööd, laes rippus köis ning telerist tuli sünge videoklipp. Kõrval oli statistikat käsitlev jutt, mis tõdes, et Sloveenias on enesetapud noorte inimeste seas vägagi hüp-peliselt tõusnud ning saanud tõsiseks probleemiks.»

«Autor oli välja toonud mitmeid fakte suitsiidide kohta,» märgib Anet Tammemäe. «Näiteks asub Sloveenia Euroopas noorte enesetappude poolest pingereas kohe pärast Leedut, Valgevenet, Venemaad, Ukrainat, Ungarit ja Lätit ning enne Belgiat, Soomet ja Eestit. Inimesi peab aitama, et nad tunnek-sid, et ei ole oma probleemiga üksi.»

On see aja märk, et noored tunnevad end kõige enam puudu-tatud olevat enesetappe käsitlenud tööst?

Mind ennast jäi sellelt näituselt saatma mälestus Läti kunst-niku fotoseeriast, kus naeratav neiu kõndis tänaval plakatiga «Naerata!».

Ta näitas seda mornidele vanaprouadele, süngetele meestele ja kõige lõpuks parvele tuvidelegi. Pildilt ei olnud täpselt aru saada, kas tuvid naeratasid, inimesed seda paraku igal juhul ei teinud.

«Kunstiks võib muutuda kõik,

mida mõtled või tunned.»

Oliver Õunmaa

Rotemanni väljak saab su-vekuudeks Artlandi nimeli-se turu, mis ühendab endas kauplemis- ja kunstipaiga.

Kolmapäevast on Roterman-ni väljakul avatud heategevuslik tänavakunsti- ja käsitööturg Art-land.

«Mõtlesime, et võiks olla Londoni Covent Gardeni moodi turg, kus kaubeldakse, kuid sa-mas toimub alati ka midagi põne-vat,» seletas turu juhataja Lauri Uustalu.

«Tahtsime Tallinnasse luua Pa-riisi ja Londoni maailmakuulsate boheemlasturgudega sarnast väl-jakut, kus nii kunstiinimesed kui käsitöölised saaks näidata ja pak-kuda oma loomingut.»

Andekas saab letikoha soovi korral tasuta

Turu esimestel päevadel on üle-val kümmekond käsitöökioskit.

«Oleme arvestanud, et anname teist niisama palju tasuta kasuta-miseks sotsiaalselt nõrgematele,» rääkis Uustalu.

«Kui meiega kokku leppida, saab letikoha ka tasuta. Müüdav kaup peab selleks muidugi tase-mel olema.»

Turu teeb eriliseks igal nädalal uuenev kultuuriprogramm.

«See on paik, kus näeb kindlas-ti tänavakunsti ‒ akrobaate, köiel-

kõndijaid, žonglööre, hiphop- ja breik- aga ka rahvatantsu.

Noored lauljad nagu Marten Kuningas ja Teele Viira esinevad vaheldumisi vanade tegijatega nagu Ivo linna või Erich Krieger.

Loodame, et Estoniast tulevad esinema ka balleti- ja ooperiartis-tid.»

Enamik ettevõtmisi on publikule tasuta

Artland on paik, kuhu igaüks, kel oskusi, võib neid näitama tul-la.

«Teretulnud on tänavamuusi-kud, artistid, maalikunstnikud ja karikaturistid,» ütles Uustalu.

«Turu mõte on spontaansus ja tasuta kultuur vastukaaluks kuid ette planeeritud kavale ja ette os-tetud piletitele kallites kontsert-saalides.»

Peale tänavaartistide näeks tu-rul ka esimese järgu staare, kes hindavad otsest kontakti publi-kuga.

«18. juunil on näiteks kavas võistlustantsu võistlus kuulsate tantsutähtedega,» lubas Uustalu. «Karikaturistidest on kokku lepi-tud Hugo Hiibusega.»

Hommikuti korraldavad oma ala asjatundjad rahvale liikumise töötube.

Enamik üritusi on tasuta, kuid mõned atraktsioonid ja õhtused kontserdid võivad võtta mõne euro. Avamisnädala programm on suunatud ennekõike lastele.

«Esinevad superstaarisaatest tuntud Teele Viira, Ines Karu oma trupiga, breigi-, hiphopi- ja võist-lustantsugrupid, lasterühmad ning tsirkuseartistid nii Eestist kui ka välismaalt,» ütles Uustalu.

Turu lastealal on ka püsivad tegevused nagu joonistamine, elektriga liikuvad autod ja suur batuut.

Mudilastel hoiavad silma peal vabatahtlikud.

Samuti on võimalik kõigil muusikutel, tantsijatel või üks-kõik millise kauni kunsti esin-dajal Artlandi väljakul publikule maalida, esineda, korraldada töö-

tubasid ning saada selle eest ka mütsiraha.

Artlandi tänavakunsti- ja kä-sitööturg on avatud Rotermanni väljakul 31. augustini.

Turupäevad toimuvad teisi-päevast pühapäevani kell 9‒18. Ametlikku kultuuriprogrammi saab nautida igal nädalal nelja-päevast laupäevani kaheteist-kümnest kolmeni.

Tallinn 2011 toetas MTÜ Art-landi turgu, võttes selle kultuuri-pealinna ürituste hulka.

Artlandi pidevalt muutuvat kava saab jälgida kodulehel www.artland.ee

Rotermanni väljakust saab teemaparkOsavad, kuid kõhna rahakotiga kunstnikud saavad kauplemiskoha tasuta.

Hugo Hiibus käis ka 2009. aastal Artlandil karikatuure joonistamas.Foto: Artland

3KUNSTReede, 3. juuni 2011

Oliver Õunmaa

Taksofon seinal kuulab mu-resid ja pangaautomaat väljastab uuemat luulet, et inimesed tunneksid end mõnusamalt ega ahastaks nii palju.

MTÜ Kirbutsirkus püstitab üle terve linna aparaadid ja esemed, mis peaksid tuju parandama ja masu järelmõjusid vähendama. Murepunktide keti nimelises et-tevõtmises on tavalised tänavalt tuntud asjad leidnud uue raken-duse.

Näiteks said ettevõtmise ühe eestvedaja Liina Keevalliku sõnul Elioni mahavõetud taksofonidest pihitelefonid.

«Võtad toru, räägid masinale oma mure ära,» kirjeldas Keeval-lik. «Vastuseks saad hea nõu, mis selle murega peale hakata.»

Murepost ‒ luule sahtli asemel posti!

Ühest pangaautomaadist sai uuemat luulet väljastav aparaat.

«Paneme sinna võimalikult palju uusi luuletusi, lootes koos-tööle kirjanike liiduga, nii et sel-lest saaks pigem nagu omamoodi värskema luule ajakiri,» seletas Murepunktide keti teine eestve-daja Essenson.

«Raha asemel annab automaat hoopis luulet välja. Ökoloogilise-ma variandi pooldaja ei pea seda välja printima, vaid saab endale luuletuse meilile saata. Kahjuks turvakaalutustel meile rohkem pangaautomaate ei antud ja isegi selle ühe saamist peeti imeks.»

Tasub olla tähelepanelik, sest ka osad parkimisautomaadid on hoo-pis väikesed luuleautomaadid.

«Selgus, et parkimisautomaa-did on nii töös olevad esemed, et need ei jää kunagi vanaks, nagu parkimisautomaatidega tegele-vad firmaesindajad meile seleta-sid,» rääkis Keevallik.

«Kuna me otsustasime lüüa massiga ja originaalaparaadid olid ostmiseks liiga kallid, siis kom-bineerisime need masinad ise, peadisaineriks Martin Pütsep, ja tulemuseks sai nagu fonoluku ja parkimisautomaadi ristand. Kol-melt nupult saab valida eesti, vene või inglise keele ja sealt tuleb juhus-liku valikuna klassikalist luulet.»

Eesti Postilt saadud postkastist sai murepostkast, kuhu saab pan-na oma murekirjad.

«Aeg-ajalt me tühjendame kaste ja loeme, mida inimesed saatnud,» kinnitas Essenson. «Sinna võib pos-titada ka luule-ridu, näiteks kas või arglik algaja luuletaja, kes muidu peidab read sahtlipõhja. Kui mõnikord võivadki sattuda postkasti päris kirjad, pole vaja muretseda, need paneme edasi pärispostkasti.»

LokaalRaadio nimeline mure-punkt kujutab endast kodaniku jaoks posti otsas olevat valjuhääl-dit. Essensoni sõnul on need aga päriselt ühendatud Raul Kelleri-ga koos loodud kunstiraadioga. «Seal saab teha saabunud murede lahendamise või muid päris oma saateid. Saadete vahele pakub raadio rahustavaid helisid, ka he-likunsti.»

AS Signaal fooridest said zen-foorid.

«Valgused ei ole käskivad, nagu fooril tavaliselt, vaid rahustavad ‒ näiteks roosa, lilla ja sinine,» rääkis Keevallik. «Kui vajutad nu-pule, loeb foor haikusid ja annab muidu tarku juhtnööre.»

Keevalliku kinnitusel ongi et-tevõtmise mõte see, et kunsti teevad igapäevaelust tuttavad esemed.

«Mõnda oleme natuke muut-nud, sest näiteks niisugust val-gusfoori ei saa igasse üles panna,

see tekitaks juba niigi närvilises liikluses ohtlikumat sorti sega-dust,» ütles Keevallik. «Muidu aga peaksid aparaadid olema või-malikult originaali sarnased. Meil on oma meeskond, kes esemetel silma peal hoiab, sest vandaalitse-mine võib olla suur oht.»

Suurem osa ettevõtetest, kes oma asju kunsti jaoks andsid, olid Essensoni kinnitusel projekti suhtes positiivselt meelestatud.

«Kui rääkisime oma ideest, läks inimestel pigem ikka tuju heaks,» rõõmustas Essenson.

Tavapärasest erineva esemena hakkab linna-pilti ilmestama ka suur M-täht, mis meenutab Moskva metroo märki, aga on ilma ringita.

«See on ins-tallatsioon, mille tähenduse võib igaüks ise endale selgeks mõelda,» ütles

Keevallik. «Suur M lihtsalt särab ja kui meil lubatakse, siis ehk pa-neme sinna väikese tugitooli või pingi lähedale, kus saab jalga pu-hata ja järele mõelda, kas või selle üle, kas Tallinnale ikka on met-rood vaja...»

Ettevõtmine on teraapiline kunst.

«Tegemist on linnaruumi pai-gutatud surutisevastaste mee-leolude loomiseks üles seatud aparaatide võrgustikuga,» lausus Keevallik. «Lisaks võitleb kett ka lihtsalt mure vastu, mis kipub siin-ses kultuuriruumis isiksuse kõige ohtlikum vaenlane olema. Kui nii külmkappe kui lapsi tuleb «muret-seda», on asi läinud selgelt liiale.

Arvan, et ülemuretsemine on levinud eriti viimastel aastatel. Elu on raske ‒ tööpuudus, ma-jalaenud, auto on liiga suur jne. Selle asemel, et eneseabiõpikutele raha raisata, saab linlane tänava-nurgal tasuta võimalikud mure-

mõtted kõrvale juhtida ja vähe-malt hetkekski aja maha võtta.

Ega linn oma kiiruse ja läbiku-lutamisega just tervisest pakatav ühiskond ole. Meie projekt tule-tab meelde, et rahu, ainult rahu, pole vaja nii palju muretseda.»

Kokku saab 38 aparaati, mis jäävad 2. juunist kuni 30. sep-tembrini üle linna üles. Mure-punktide keti avamine toimub mitmes osas.

Esimesena läheb 2. juunil va-nalinnas Suur-Gildi platsil töösse väike luuleautomaat. Murepost-kast, zen-foor ja LokaalRaadio Ruuporipost lülituvad sisse alates 13. juunist.

Võimalik, et kestab kauemgi

Üks murepunkt meelitab alates 5. juunist mere äärde linnahalli, kultuurikilomeetri ja Kalasadama vahel asuva kai äärde. 13. juunil aga avatakse ülejäänud mure-punktid üle linna.

17. juunil lisanduvad Von Krahli teatri baaris murepank ja pihitelefon.

«Kui tavaliselt vastab pihitele-fonis automaatvastaja, siis Von Krahlis võiks olla eriline telefon, kus keegi päriselt ka muret kuu-lab ja sellele vastab.»

Essensoni sõnul Kirbutsirkus pärast projekti lõppu saadud ese-meid sponsorfirmadele tagasi vii-ma ei pea.

«Kui inimestele hakkab mõni punkt meeldima, siis võib see meie poolest mõnda kohta jääda-gi,» ütles Essenson. «Teiste puhul peab mõtlema, ehk korraldame oksjoni või kingime need kellele-gi. Samas tuleks ettevõtmist edasi arendada ja murepunktide kett võiks olla rahvusvaheline.»

Murepunktide keti loojad on Liina Keevallik, Katrin Essenson, Martin Pütsep, Andrus Aaslaid, Kalle Pruuden ja Tõnis Tammi-saar.

Vt www.kirbutsirkus.com

Igapäevatehnika hakkab tänavatel masu vastu võitlemaTänaval saab tugitoolis istudes lisaks päikesele võtta ka säravat M-tähte.

Oliver Õunmaa

Tornide väljakut kaunista-vad 31 rannaküla- ja rah-vusmustrites aeda.

27. mail täitus Tornide väljak põnevate aedadega ‒ juba kol-mandat aastat toimub Tallinna rahvusvaheline lillefestival.

Tänavuse festivali muudab eri-liseks see, et lisaks kodumaistele võistkondadele osaleb suur hulk välismaalasi: Gröningen Hollan-dist, Moskva Venemaalt kahe meeskonnaga, Peking Hiinast, Riia Lätist, Helsingi ja Turu Soo-mest, Vilnius Leedust, Firenze Itaaliast, Schwerin ja Kiel Saksa-maalt.

Kokku rajatakse 31 iluaeda. Tänavused teemad, millest läh-tudes võistkonnad oma peenraid kujundavad, on «Rannaküla aed» ja «Rahvusmustrid».

Žürii valib mõlema teema töö-dest välja kolm parimat, lisaks on

võimalus pälvida ka eraldi ära-märkimist. Mullu näiteks valiti ka parim maastikuarhitektuurne aed ja suurim üllataja.

«Parimad selguvad suve lõ-pupoole,» rääkis Kadrioru pargi projektijuht Caspar Lootsmann. «Žürii koosneb keskkonnameti ja kommunaalameti töötajatest, linnavalitsuse liikmetest ning aianduse spetsialistidest. Eelmi-sel aastal oli auhinnaks klaasist lillefestivali märk, rahalisi au-hindu pole tänavugi ette nähtud. Võit teeb osalevale ettevõttele või organisatsioonile au, reklaamib ning tõstab usaldusväärsust.»

Oma lemmikaia saab valida ka rahvas. «Pärast jaanipäeva võivad aedu külastavad inimesed jätta sedeli oma lemmikaia numbriga lillefestivali infopunkti,» lausus Lootsmann.

Huvilised võivad osaleda aian-dustundides. Augustis räägivad spetsialistid teemadel «Peenra-ääred ja multšivalik», «Aed pulga

otsas» ja «Mõnus istumisnurk: terrassi- ja rõduhaljastus».

Mõtte korraldada Tallinnas lil-lefestival tekkis endisel Tallinna abilinnapea Deniss Boroditšil, kui ta külastas Genti linna Belgias, mis on lillefestivale korraldanud juba üle 200 aasta.

«Nüüdseks on Tallinn saanud oma festivaliga Euroopas kaar-dile, nagu seda on peale Genti veel näiteks Girona Hispaanias või Debrecen Ungaris,» rääkis Boroditš. «Tallinna lillefestival on aga ainus, mida saab külasta-da kevadest sügiseni Külastajad saavad jälgida taimede arengut idanemisest õitsemiseni, viljade ja närbumiseni ehk taimede elu sünnist surmani. Mujal Euroopas võetakse aiad tavaliselt paar nä-dalat pärast loomist maha.»

Tallinna lillefestival lõpeb 27. augustil. Lisateavet leiab ko-duleheküljelt lillefestival.tallinn.ee ja Kadrioru pargi kodulehekül-jelt www.kadriorupark.ee

Lilled vestavad mereäärseid lugusidTänavune lillefestival toob siia rekordarvu välismaa aiakujundajaid.

Lillefestival Tornide väljakul 9. juuli ‒ Keskaja päev19.00 Tammsaare Teater: «Legendid vanast Tallinnast. Lathyrus

Odoratus».20.00 Keskaegsed tantsud.21.00 Vanamuusikaansambel Rondellus.17. juuli ‒ Väntorelifestivali lühikontsert18.00 Esinevad väntorelimängijad nii Eestist kui välisriikidest.5.‒6. august ‒ PÖFF lillefestivalil22.30‒01.00 Tasuta väärtfilmide programm. 13. august ‒ SuvepäevAianduse tunnid. 14.00 «Peenraääred ja multšivalik», 15.00

«Aed pulga otsas» ja 16.00 «Mõnus istumisnurk: terrassi- ja rõdu-haljastus», maastikuarhitekt Maarja Gustavson.

17.00‒22.00 Riia lastekoor Knipas un Knauki ning Helsingi an-samblid Ability, Electric Monk ja Melrose.

19. august ‒ Öö muusika20.00 Räägib, lööb trummi ja näitab tähistaevast helilooja Ur-

mas Sisask. Taustaks kõlab tema loodud muusika.27. august ‒ Lõpetamine19.00 Lõputseremoonia.19.30 Kaunimate Aastate Vennaskond.

Pekingi võistkonna liige Hu Xiaoyan kujundas aia «Soojuse ja sulniduse kodu».

Foto: Albert Truuväärt

Kp LISAB

Liina Keevallik (paremal) ja Katrin Essenson (keskel) vestlemas suure M-tähe juures huvilisega 2009. aastal, mil murepunktide idee alguse sai. Tänavu tulevad murepunktid teist värvi.

Foto: Stella Kurik

4 RABAROCK Reede, 3. juuni 2011

Andreas Seppandreas.sepp@tallinn2011.ee

Kui raske on Rabarockil või-delda publiku pärast kultuuri-pealinna aastal, mil pea igal nä-dalavahetusel toimub kusagil mõni muusikafestival?

Võrreldes aastaga 2005 on Rabarocki positsioon mitmeid kordi parem, festivalil on käinud viie aasta jooksul kümned tu-handed inimesed, meil on kindel püsipublik, kes tuleb kohale iga ilmaga ja usaldab meie program-mi enne, kui ühtegi artisti oleme

jõudnud välja kuulutada. Aas-tane paus ei toonud Rabarocki asemele midagi analoogset, nii et comeback ei olnud meie jaoks just ülemäära keeruline.

Rockmuusika jaoks on kultuu-ripealinna aasta olnud paraku ka kahe festivali kadumise aasta, äsja teatasid oma alarahastuse tõttu saabunud lõpust küll väikesed, aga väga olulised festivalid – Tar-tu Plink Plonk ja Lelle Alternatiiv.

Kust tuli väga vahva mõte las-ta eakad rokkarid, st pensionä-rid festivalile tasuta?

Pensionäride idee on ausalt öeldes maha viksitud Soome Ilosaarirockilt ja oleme seda täiendanud, lisades vanaduse-pensionäridele tasuta sissepääsu kõikvõimalike pensionitunnis-tustega.

Kas või mida pakub festival kõige noorematele külalistele?

Rabarockile võib tulla julgelt terve perega, kuni 8-aastased lapsed pääsevad sisse tasuta, 9‒15-aastastele on kohapeal müügil eriti soodsad 8-eurosed ühepäevapiletid. Tänavu on plat-

sil ka spetsiaalne lasteala mängu-de ja tudumispesadega.

Rõõmus, sõbralik ja hooliv publik

Mida sellises suurusjärgus festivali peakorraldajatena kõi-ge rohkem kardate?

Hirmude edetabelit pole koos-tanud, võimetus ilmaolusid mõ-jutada oli selge juba esimesel aas-tal Muusik Seifi paduvihma ajal. Teisalt on pildid porisest platsist ja läbimärjast, aga õnnelikust publikust olnud rockfestivalide lahutamatu osa läbi aastakümne-te, Rabarock on palavat päikest isegi palju saanud, oluliselt roh-kem kui pilvi ja vihma.

Turvalisus on loomulikult üli-tähtis selliste masside juures, esimesel aastal olime puuduva kogemuse tõttu tõesti veidi mure-likud. Õnneks on Rabarocki pub-lik osutunud ideaalseks – rõõm-saks, sõbralikuks, hoolivaks. See ei tähenda, et me turvakulude pealt kokku hoiaksime.

Artistide ärakukkumine vii-masel minutil on korraldaja õu-dusunenägu. Alates venivast sal-vestusperioodist stuudios kuni tuhapilveni – neid põhjuseid võib olla tuhandeid, miks mingi ar-tist ootamatult ära langeb, sinust täiesti sõltumatult. Meil on olnud kuue aasta jooksul kuus sellist juhtumit, pooltel kordadel on ar-tistid olnud juba välja kuulutatud.

Mis konkurentsi puudutab, siis samal nädalavahetusel on üle Eu-roopa veel mitmeid rockfestivale ja võistleme nendega põhiliselt ikkagi artistide pärast, paraku on meie võimalused teistesarnaseid honoraripakkumisi teha vägagi piiratud. Samas on Soome Pro-vinssirockile saabuvate artistide seast tänu geograafiliselt soodsale asukohale mõned väga suured ni-med õnnestunud Järvakanti mee-litada, tänavu näiteks Pendulum.

Kas ja mil määral soosib Eesti praegune kultuuripoliitika sel-lises mastaabis ürituste korral-damist?

Ega ma olegi aru saanud, kas Eesti riigil üldse eksisteerib kul-tuuripoliitika, minu meelest mit-

Koguperefestival Rabarock naaseb vaheaasta järel enesekindlaltRabarocki peakorraldaja Kristo Rajasaare konkurente ei karda ning keskendub uute rockisauruste kasvatamisele.

«Kas riik vajab ühe suure filmifestivali, ühe suure jazzi-festivali ja ühe suure pärimusmuusikafestivali kõrvale ka ühte suurt rockfestivali?» mõtiskleb kuus aastat tagasi Jär-vakandis alguse saanud ja sellest ajast Eesti rockmuusika-festivalide visiitkaardiks tõusnud Rabarocki peakorraldaja Kristo Rajasaare.

Rabarockil astub tänavu üles tervelt 16 kodumaist muusikakooslust, kellest igaühe nimi peaks Eesti he-limaastikul orienteeruda üritajatele kas või natuke-negi tuttavlikult kõlama.

Sarnaselt välisartistidele ulatub ka siin valik seinast seina.

Lava hakkavad teiste seas ja-gama juba legendi staatusse tõusnud Apelsin, Singer Vinger, J.M.K.E. ja Metsatöll, noored ja vihased Abraham ja Nevesis ning kuskil nende kahe kategooria va-hel paiknevad Kurjam, Aides ja Def Räädu.

Nagu Rabarockil juba tavaks saanud, kutsutakse iga kord kokku mõni pikka aega varju-surmas olnud bänd või paku-

takse kuulajatele mõnda uni-kaalset kava.

Seekord täidab seda rolli oma neljandat aastakümmet käiv Rock Hotel eesotsas Ivo Linnaga, kes kannavad eksklusiivselt ette oma 1983. aastal ilmunud esikalbumi «Rock-Hotel».

Niisiis on oodata ainult hit-

te ‒ sh «Aita mööda saata öö», «Kuidas läks sul see mäng», «Ki-kilips», «Kroolin, nagu jaksan», «Videvik» jpt.

Edu laineharjal Ewert and the Two Dragons

Oma verivärske teise albumiga «Good Man Down» ootamatult laialdast meediakajastust saanud Ewert and the Two Dragons toob kontsertidele isegi need muusi-kasõprad, kes ennast melomaani-deks ei pea.

Õnneks on nad jäänud kahe jalaga maa peale ja keskenduvad edu nautimise asemel hoopis uu-tele väljakutsetele, milleks on es-majoones ohtrad suvised (välis)-esinemised.

«Publiku ja kriitikute vastuvõtt

on tõesti olnud suurepärane ning see on meile palju rõõmu teinud. Nägime plaadiga vaeva ja on väga tore, kui see inimestele korda läheb,» rõõmustab bändi liider Ewert Sundja.

Sundja sõnul on nad varemgi nii suurtel festivalidel esinenud, ta meenutab mullust ülesastu-mist lätlaste Positivusel, mis on Rabarockist vähemalt seni veel kraadi võrra kangemgi üritus.

Eesti publikult said nad lisaks uue plaadi ilmumisele hiljuti enim tähelepanu ka sellega, et võitsid Tallinn Music Weeki peaauhinna, mille andis välja Skype.

«Auhinnaraha on hetkel bändi-fondis, kuid kui on mõni festival või kontsert, mida kindlasti ei tohi vahele jätta, siis eks me hak-

ka sealt vähehaaval välja võtma,» on Sundjal hea meel, et auhind tuli just nüüd, esinemisrohke suve eel.

Ultima Thule ootab Rabarocki publikut

Ka Ultima Thulel ilmus mõned kuud tagasi uus, nüüdseks juba auhinnatud album «Jälgede jälge-des». Bassimees Raul Vaigla sõnul keskendutaksegi Rabarockil pea-miselt seal leiduvatele lugudele, kuid mängimata ei jäävat ka mõ-ned vanad lood. Vaigla sõnul läheb Ultima Thulel praegu väga hästi, mis väljendub eelkõige tavapära-sest rohkemates esinemistes.

«Eelkõige ootame esinemiselt head publikut, kes on tavaliselt Rabarockil alati olnud,» toob

Rabarocki peakorraldaja Kristo Rajasaare kutsub lisaks lootustandvatele kodumaistele artistidele Eestisse esinema ka siinsele pub-likule veel nägemata kümnendi(te)taguseid staare. Foto: Erakogu

Igas vanuses Eesti artiste kõigile rockimaitsetele

Club 2011 kolib Hollywoodi

10. juunil muunduvad Club Hollywood ja Kino Sõprus suur-klubiks Club 2011, sest aset leiab Euroopa kultuuripealin-na Tallinn 2011 peosarja järje-kordne sündmus.

Club 2011 eesmärgiks on tutvustada Euroopa kultuuri-pealinna aastal Tallinna klubi- ja alternatiivmuusika elu laie-male avalikkusele. Seekordne pidu alapealkirjaga Search ...Of Sounds toob Eestisse esi-nema Londoni DJ, produtsendi ja vokalisti James Blake’i (pil-dil) ja Šotimaalt Glasgow’st pä-rit elektroonilise hip-hopi looja Hudson Mohawke’i.

Peolistel avaneb võimalus näha ka kodumaise DJ Bert on Beats’i energilist etendust koos kahe trummari ja vokalis-tiga, kelleks on Austriast pärit afro electronica viljeleja An-buley. Veel esinevad kodumai-se klubimuusika paremikku kuuluvad Ajukaja, Madis Nes-tor, MVP, Lauri Täht ja B.L.B. Põhirõhk on muusikastiilidel nagu uk funky, global bass, hip-hop, tropical house, post-dubstep ning electronica. Visuaalsete lahenduste eest vastutab VJ Karl Saluveer.

Tallinn 2011 valis Evelyn Sepa

Sihtasu-tuse Tallinn 2011 nõuko-gu otsustas 30. mail kin-nitada juha-tuse teiseks liikmeks Jaanus Mutli kõrval Evelyn Sepa.

Sihtasutuse nõukogu poolt moodustatud juhatuse liikme valimiskomisjoni hinnangul on Sepal selge visioon ja arusaam Katlast, tegevusideed, kuidas sihtasutust ümber kujundada, kogemus loomemajanduses ja ettevõtluses, rahvusvaheliste koostööprojektide juhtimise kogemus, võõrkeelteoskus ning väga head esinemis- ja lä-birääkimiskogemused.

Trumm-It kutsub rütmipeole

Euroopa kultuuripealinn Tal-linn 2011 korraldab 11. juunil Vabaduse väljakul suure rüt-mipeo ja kontserdi «Trumm-It Show».

Koos külalistega Šveitsist ja Inglismaalt pakutakse läbilõi-get muusikamaailma muut-nud rütmidest ja muusikastiili-dest. Päeva erinevaid tegevusi ja esinemisi ühendab SA Tal-linn 2011 ja Tallinna Noorsoo-töö Keskuse eestvedamisel tegutsev Eesti suurim noorte trummiorkester Trumm-It.

Soovijatele avaneb võimalus mängida nii aafrika trummidel, prügist valmistatud löökpilli-del kui ka improviseerida koos tuntud Eesti trummarite ja DJ-dega. «Trumm-It Show» on noorte trummarite jaoks seni suurim väljakutse, mille nimel on proovid käinud juba mitu kuud.

Trumm-It-is on aasta jooksul osalenud üle 100 noore, kont-serdigruppi kuulub 40 noort vanuses 10–24 aastat.

5RABAROCKReede, 3. juuni 2011

te. Sellises mastaabis rockfestivali korraldamist ei soosi nii väikeses ja vaeses riigis tegelikult miski, ei rahvaarv, ei piletihind, ei spon-sorpanus.

Aga kuna rockfestival pole ses mõttes mingi suur erand, siis arut-lemise koht kultuuripoliitika tek-kimisel võiks tõesti olla, kas riik vajab ühe suure filmifestivali, ühe suure jazzifestivali ja ühe suure pärimusmuusikafestivali kõrvale ka ühte suurt rockfestivali.

Festivali aluseks on hea programm

Nimetage mõned märksõnad, millest lähtudes võite pärast festivali öelda, kas see on korda läinud või ebaõnnestunud.

Kõige olulisem minu jaoks saab selgeks tegelikult enne festivali, see on programm. Hea artistide nimistu üle rõõmustan ma kõige rohkem. Finantsedu ja emotsio-naalne õnnestumine ei pruugi su-gugi käsikäes käia, tihtipeale üks kompenseerib teist.

Kas sellist festivali tehes te-kib ka endal soov lavale minna või eelistate praegu pigem kor-raldajarolli aktiivse trummari omale?

Ikka tekib. Olen käinud Kosmi-kutega kahel korral Rabarocki la-val ja üritanud tunniks ajaks kor-ralduspoole ajust välja lülitada, suhteliselt õnnestunult. Sama ko-gemus on veel kolmel Rabarocki korraldajal – Danel Pandrel The Sunist, Cramil No-Big-Silence’ist ja Kõmmaril Kosmikutest.

1960. aastate muusika austa-jana küsiksin, kas ja millal võib festivalil näha veel tegutsevaid tolle aja suurnimesid a la Eric Clapton ja Paul McCartney?

No oleks uhke muidugi tuua Rabarockile kõik artistid, kes 50 aasta jooksul Eesti NSV-sse ei jõudnud. Üritame siiski kes-kenduda homsete Claptonite ja McCartney’de toomisele. Jõudu-mööda oleme tegelikult seda põh-jatut suurnimede tühimikku ka täita püüdnud, küll 1970-ndatel alustanud nimedega nagu Gary Numan, Sparks ja The Fall.

Koguperefestival Rabarock naaseb vaheaasta järel enesekindlaltRabarocki peakorraldaja Kristo Rajasaare konkurente ei karda ning keskendub uute rockisauruste kasvatamisele.

Rabarocki tänavustest välisesinejatest vää-rivad enim äramärkimist viis lähemalt ja kaugemalt pärinevat ansamblit.

Muusikasõpradele peaks sealjuures eraldi meel-dima asjaolu, et kõik nad viljelevad üksteisega võr-reldes väga erinevaid muusikastiile. Seega peaks festivalil end võrdselt koduselt tundma nii pun-giaustajad, elektroonilise muusika fännid kui ka metal’i mehed.

Elektroonika ja rocki kokkusegajaFestivali peaesineja on Austraalia päritolu

drum’n’bass’i ja elektroonilise rocki trio Pendulum, keda praeguseks peetakse üheks kõige innovatiiv-semaks ja progressiivsemaks drum’n’bass’i bändiks kogu maailmas.

Nende kaubamärk on alternatiivse rockmuusi-ka, heavy metal’i, house’i ja dubstep’i miksimine drum’n’bass’iga, luues seeläbi uut heli, mis nende arvates hetkel justkui kaasaegsest muusikast puudu on. Seetõttu ongi bändil fänne nii tantsumuusika kui metal’i austajate seas ning nad on olnud tuuril koos nii DJ Tiesto kui Iron Maideniga.

Soome raadio YleX kuulajad hääletasid Pendulu-mi kontserdi mullusel Provinssirocki festivalil suve parimaks. Pendulum on teinud remikse ja kavereid paljude tuntud artistide lugudest, üks populaarse-maid neist on The Prodigy «Voodoo People», aga ka Metallica «Master of Puppets», Coldplay «Violet Hill», Led Zeppelini «Immigrant Song» jpt.

Johnny Rotteni naasmine EestisseMuusikasõpradele ei vaja päris kindlasti tutvusta-

mist ansambli Sex Pistols liider John Lydon (Johnny Rotten), kes saabub siia ansambli PiL koosseisus. Nimetatud kooslus on Eestis musitseerinud ka va-rem, olles 1988. aasta Rock Summeri peaesineja.

Rabarocki lõoetav PiL ehk Public Image Ltd. moodustati 1978 ja see mängis segu rockist, tant-sumuusikast, folgist, balletist, popist ja dub’ist. PiL-i on peetud üheks mitmekülgsemaks ja kirjumaks koosluseks post-pungi ajajärgul.

1988. aasta Rock Summeri konferansjeena te-gutsenud Ivo Linna meenutab PiL-i esinemist järg-miselt: «Minu jaoks oli Public Image Ltd esinemi-ne täiesti uuelaadne kogemus. Ma ei olnud tõelist pungi järellainetust ja sellist bändi oma elus varem näinud ning Johnny Rotteniga kohtumine võttis mu hingetuks. See, kuidas nad esinesid, jättis minu jaoks tol hetkel tunde, et nad on teiselt planeedilt ja teisest maailmast, mis meiega paralleelselt ei eksis-teeri. Sellest maailmast, mida me tol korral üldse ei tundnud. Ootan põnevusega, mis juhtub sel korral.»

2009.a. taasühinenud PiL-i kontserdid pälvisid publiku ja kriitika palava vastuvõtu ning tunnista-ti mitme Briti väljaande poolt aasta parimaks live-esinemiseks. Nende kava sisaldab läbilõiget kogu karjäärist, sealhulgas klassikalisi hitte «Public Ima-ge», «This Is Not A Love Song», «Rise» ning «Di-sappointed».

Killuke Nine Inch Nailsi JärvakandisUSA alternatiivrocki bändi Filter liider Richard

Patrick mängis veel kümnendi jagu varem kitarri niisuguses maailmanimega ansamblis nagu Nine Inch Nails. Kuid kuulajad on bändivahetusotsusega

kindlasti rahul, sest muidu ei oleks Filterit lihtsalt olemas!

Patrick on koos Stone Temple Pilotsi põhiliikmete Dean DeLeo ja Robert DeLeoga ning Ray Luzieriga Kornist olnud California supergrupi Army of Anyo-ne solist ja juhtfiguur.

Ansambli seni suurimateks hittideks on «Hey Man, Nice Shot», «Take a Picture» ning «Where Do We Go From Here?».

Filter usub, et nende publik on niisama mitmeki-hiline ja erivaateline kui bändi looming.

Kui inimestele meeldib nii Radiohead kui Pantera, võivad nad seda samaaegselt kuulata ka ühes bändis.

Soome lemberock Sunrise AvenueÄsja Tallinnas menuka kontserdi andnud soom-

laste Sunrise Avenue jaoks on Rabarock esimene üleastumine siinsetel festivalidel.

«Võrreldes kontserdisaaliga on vabaõhufestivali publik tunduvalt lõõgastunum, mis tähendab meie jaoks uut väljakutset. Aga väljakutsed meile meeldi-vad,» on põhjanaabrite meloodiarokkarid oma esi-nemise eel elevil.

Mustasch on lõpuks kohalLäänenaabrite raskemuusikabänd Mustasch on

Eesti rockipublikule juba vana tuttav, olles käinud esi-nemas festivalidel Green Christmas ja Rocktoberfest.

Mustasch on pikka aega olnud publiku poolt Raba-rockile enim soovitud artist ning lõpuks ometi on fes-tivalil hea meel nad Järvakandis pealavale juhatada.

Mustaschil on, mida Eestist meenutada: «Esinesi-me 2008. aastal Rock Café’s ja läksime seejärel strip-tiisiklubisse pidu pidama.

Trummar jäi nii purju, et jäi järgmisel päeval oma lennukist maha. Loo moraal ‒ võrreldes Rootsiga on alkohol Eestis odav, ent juhtum näitab, et see ei pruugi alati olla hea asi.»

Kas publikurekord13 000 ületatakse?

Rabarock jäi mullu küll ära, ent naaseb tänavu selle võr-ra võimsamana, kuuludes ka Euroopa kultuuripealinn Tal-linn 2011 programmi.

Festivali publikurekord on 13 000 külastajat ja see pä-rineb aastast 2007. Rabarock 2011 alustab reedel, 17. juu-nil kell 16.00 Eesti ansamb-liga Aides, laupäeval hakkab programm pihta kell 13.00.

Rabarocki kolmest lavast, värskeim on telgilava, mis muutub sujuvalt ööklubiks ja mille programm kuulub ka festivali ametlikku program-mi ning sisaldub piletihinnas. Päevapilet maksab 35 € ja festivali pass 47 €.

Alaealistele on soodushin-nad, kuid alla 12-aastased festivalile ilma täiskasvanuta ei pääse. Tasuta saavad festi-valile aga 8-aastased lapsed (ainult koos piletiomanikust täisealise saatjaga), pensio-närid (pensionitunnistuse et-tenäitamisel) ja liikumispuu-dega külastajad.

Esmakordselt on festiva-lil avatud ka lasteala, kus pisipõnnide eest hoolitseb sportlik taks Treks. Lisaks mängimisele õpetab ta kõiki huvilisi ka võimlema.

Ööbida saab 10 euro eest telklaagris ning auto, tsikli või karavani saab lisatasu eest parkida selle vahetusse lähedusse. Kohale saab ka ühistranspordiga, sest eri-bussid stardivad nii Raplast, Tartust kui Tallinnast (Roter-manni 5 / Roseni 10). Tagasi Tallinnasse saab 19. juunil, piletid on 15. juunini müügil bussi väljumiskohas ehk Kul-tuuripealinna infokeskuses

Kogu festivaliga seotud info leiab selle kodulehelelt www.rabarock.ee

Kp LISAB

Vaigla välja festivali kõige suure-ma plussi enda jaoks. Kuna bänd viibivat Rabarockil üsna lühikest aega, siis ise nad kahjuks väga

palju teisi artiste kuulata ei saa. Vaigla ise aga soovib võimaluse korral kuulama minna rootslaste Mustaschi.

Igas vanuses Eesti artiste kõigile rockimaitsetele

Välisesinejaid pungist drum’n’bass’ini

Ultima Thule mängib Rabarockil nii uut kui ka vana loomingut.Foto: Rabarock

Kultuuripealinna ja pungilaulupeo aastal tuleb siinse publiku ette punkikoon Johnny Rotten isikli-kult ja seda sugugi mitte esimest korda, sest mees käis esinemas ka 1988. aasta Rock Summeril.

Foto: Rabarock

Filter on segu Radioheadist ja Panterast.Foto: Rabarock

Mustasch on siinsele publikule vana tuttav.Foto: Rabarock

Linnamuuseum ootab näitustele

Tallinna Linnamuuseum (Vene 17) tuletab näitusesõp-radele meelde, et lisaks pü-siekspositsioonile «Linn, mis kunagi valmis ei saa» on vaa-tajatele näha ka stalinistlikku linnaelu käsitlev näitus

Püsiekspositsioon «Linn, mis kunagi valmis ei saa» hõl-mab linna rajamist kuni tä-napäevani ja selle muudavad põnevaks helitaust, kroonika-filmid ja videod.

Näitus «Stalini päikese all» jääb avatuks novembrini ja see käsitleb pealesõjaaegse Eesti ühte masendavamat ajajärku – stalinliku isikukultuse ja ter-rori ajastut.

Muuseum asub vanalinna ühes vanimas, 14. saj pärit hoones, aastasadu kuulus hoone nimekatele linnakoda-nikele - kaupmeestele ja rae-härradele.

Fotokuu kutsub filmivõistlusele

Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 kavasse kuuluva oktoobrikuise fotokuu raames kutsutakse tänavu esmakord-selt kõiki visuaalsest kunstist ja fotograafiast huvitatud ini-mesi ja professionaale osale-ma fotofilmi konkursil «Ajatu lugu».

Traditsiooniline film on sil-mapilgupikkuste pildikeste jada. Fotofilm seevastu kat-kestab reaalsuse illusiooni. Kuidas tajume lugu, kui üks liikumatu filmikaader kestab 5 sekundit või hoopis 5 minu-tit? Milliseid lisaväärtusi annab loole väljumine stsenaariumist «24 kaadrit sekundis»? Pari-maid ootavad auhinnad, filmi-de esitamise tähtaeg on 15. august 2011. Lisainfo www.fotokuu.ee

Avati Eesti muusika netiraadio

MTÜ Eesti Muusika Eksport koostöös Eesti Autorite Ühin-guga avas 18. mail Eesti suuri-ma muusikavalikuga interne-tiraadio, mille üheksal kanalil kõlab ainult Eesti muusika.

Kanalid katavad muusi-kastiile ja meeleolusid rokist kuni jazzi ja folgini. Teoste eet-ris oleku ajal kuvatakse ekraa-nile informatsioon teose autori ja esitaja kohta, video olemas-olul viidatakse sellele. Samuti on võimalik meelepärane teos soetada Muusika24 netipoest.

Idee algataja Mikk Targo sõnul on raadio eesmärk tuua pinnale kõige parem muusika, mis Eestis tehtud. Raadio asub aadressil www.netiraadio.ee

6 MUUSIKA Reede, 3. juuni 2011

Maailmamuusika- ja tantsulavastus «Hea ja kurja tundmise puu», etendused 26. ja 27. mail 2011 Von Krahli Teatris Maail-maküla pärismuusika festivali raames.Lavastaja: Silver Sepp.Peaosalised: Päär Pärenson (Cabaret Rhizome), Kati Juurik.Koreograafid: Päär Pärenson, Kati Juurik, Berit Vill, Britt Kalbus.Loojad ja osalised: Jarek Kasar, J.O.C, Hele-Riin Uib, ansambel Bombillaz, Müstika Maagiline Teater.Kunstnik: Kadri Karu. Valgus: Oliver Kulpsoo (Von Krahl). Heli: Lauri Liivak. Insener: Rene Liivamägi. Keevitaja: Indrek Klaus.

Kui on laule ja muusikat, mis on täis sõnumit, siis üks meel-div viis nende esitlemiseks on lavastusliku terviku moo-dustamine, kus lugudel on nii iseseisev tähendus kui ka illustreeriv ja laval hargnevat lugu toetav väärtus.

Silver Sepa «Hea ja kurja tundmise puus» viiakse publik kohe alguses rütmide kaudu maailma, mis on lavalolijatele igapäevane ja loomulik. Lavastuse suurimaks väärtuseks ongi muusika, mille kaudu reisitakse eri kultuurides ja aegades ning õpitakse maailma tundma, jõudes selle läbi iseenda ja koduni. Kindlasti lisab väärtust ka asjaolu, et eri kultuuride pille mängivad inimesed, kes on neid ise vastaval maal õppimas käinud. Orgaanilisus ja harmoonia inst-rumendiga on muusikakaugelegi inimesele tajutav.

Lavastaja soov leida lugudele laiem ja sisulisem tähendus viis sel-leni, et lauludele oli leitud taha narratiiv, mis jäi tegevuste ja olu-kordade tekstide abil võimendamisega küll liialt üheplaaniliseks ja etteaimatavaks. Iidsed lood tänapäevases maailmas on tervitatavad, kuid jäi mulje, et on mindud liiga kindlat teed ja kaotsi on läinud lavastaja käekiri koos tema enda sõnumiga. Eksperimentaalsus ja/või lisakihtide kasvatamine baasile on jäänud tegemata.

Selle kõige tõttu jäi mulje vananenud vormist. Ei, seda ei põhjus-tanud laulud, mitte ka igipõlised teemad, vaid vorm, kus ja kuidas tegutsetakse: hea võidab kurja, läbides katsumusi, näilise headuse taga on midagi muud (tänapäeval siis võimutsev rahamaailm), lau-lud-tantsud vahelduvad eksootilistega, moraalitsustega jne. Olek-sin oodanud antud meeskonnalt jõulisemat dramatiseeringut, mis ei kaoks laulude ja tantsude taha ära, ja sügavamat lavastuse läbi-komponeerimist.

Muusika visualiseerimineTegu ei olnud kontserdi, vaid reklaamitult muusika- ja tantsu-

lavastusega, kus muusika kõrval on oluline roll visuaalil. Kindlaks vahendiks ja toeks kogu lavastuse juures oli täpne ja mõjuv Oliver Kulpsoo loodud valguskujundus, mis toetas, tekitas ruumi ja andis selgepiirilisele loole lisadimensioone. Teiseks oli lisaks kuulmis- ja nägemisaistingutele kasutatud ka lõhnu, mis lisaks rütmidele publi-kut endaga kaasa uutesse paikadesse viia aitasid.

Tutvustusest võib lugeda: «Jamaikalt pärit reggae-intonatsiooni-dena põimuvad Päär Pärensoni aka J.O.C-i mõtted mikrofoni kaudu Bombillaze ragga-meistri Kill Baba riimidega. Chalice’i elektrooni-lise muusika saatel sõnumine lisab kõigele eelnevale lepitust, viisi ja harmooniat ning maailmatants jõuab eksootilistest kaugustest meie tänapäeva välja.»

Tantsu, mis tõi meieni kaugete kultuuride hõngu ja võnkeid, esi-tasid Müstika Maagilise Teatri tantsijad, olles vahendajad ja teeju-hid peategelase (enese) otsingutel. Kaugetest maadest jõuti kaas-aega, kus koreograafilist keelt vormisid ja esitasid Päär Pärenson omas headuses, usutavuses ja eripäras ning Kati Juurik, kelle üles-annete rohkus (naine kui uss, naine kui päästja jne) viis ta välisele ebakindlusele ja oli hetki, kus ta ebamäärase lavalolekuga lõhkus loodavaid kujundeid ja paisatavaid sõnumeid.

Tõde ja usk meis endisJarek Kasari maailmarändurist kerjus (?) õpetas peategelast,

sama kumab läbi kogu lavastuse ka tõdemus, et võid vahetada nah-ku nagu uss või püüda tagasi minna vanasse nahka, kuid seni, kuni sa pole leidnud ennast ning põhjusi olemiseks ja tegutsemiseks, ei saagi olla rahul. Pea liiva alla peitmisest pole samuti kasu ja eks õpi-taksegi läbi ebaõnnestumiste ja katsetamiste.

Välist hüsteeriat pole vaja, tuleb olla ja julgeda olla iseendaga. Seda sõnumit kandis lavastus suurelt ja jõuliselt ning selle vajadu-sele pole tarvilik vastu vaielda.

Kindlasti on lavastuse trumbiks ka eelpool mainitud Päär Pären-son, Jarek Kasar ja Silver Sepp koos Bombillazega, kes kõik suuda-vad muusika ja sinna taha pandud sõnadega tabada midagi ürgset ja olulist.

Loodetavasti jätkub neil jõudu ja aega uuteks muusikalisteks la-vastusteks, kuhu enda väge jätta!

«Hea ja kurja tundmise puul on igaühel oma oks, mille eest ta vastutab. Kui pole jõudu kinni hoida, lükatakse alla. Kui hoiad liiga kramplikult, jääd kinni.»

Heili Lindepuutantsupraktik ja –uurija

ARVUSTUS

Iseendaga, ilma hüsteeriataLavastuse suurimaks väärtuseks on maailmamuusika.

Jaanus Nurmoja

See oli 2007. aasta juunis Rakvere linna päevade ajal, mil Üllar Saaremäe käis ke-set sooja suveööd peomelus välja idee, mis mõjutas kogu järgnevat aastat ‒ korralda-da punklaulupidu.

Muidugi oli skeptikuid või suisa vastaseidki, kes püüdsid selgeks teha, et tegemist oli vaid kellegi veidra unenäoga. Aga võta näpust ‒ see kõik oli päriselt ja mõte teostus 2008. aasta 7. juunil! Nüüd tuleb ta uuesti, olles saanud Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 peasündmuseks Rakveres.

Punki panema tuleb üle 1800 laulja enam kui 80-st koorist ‒ poolproffidest kuni nendeni, kes just spetsiaalselt selleks peoks kok-ku tulnud. Näiteks märkame, et perestroika-ajast pärinev tõdemus «miilits ja punkar sõbralikult, näe, ulatavad teineteisele nüüd käe» on tänaseni jõus ‒ osalejate hulgas on politsei segakoor Akord...

Kultuuripealinna Segakoor paneb punki

Muidugi tuleb Euroopa kul-tuuripealinna Segakoor, kuidas siis teisiti! Ja eks ole Rakvereski tehtud projektikoore ‒ kokku tuli viisipidavam osa Rakvere linna-volinikest ja -ametnikest, kellest mõnelegi on see elu esimene kok-kupuude koorilauluga; taas on teinud koori Kära Kantsi sõbrad... Ning selge see, et kohal on Sola-re, Viroonia ja Rakvere Segakoor. Veebilehelt www.punklaulupidu.ee leiate kindlasti teisigi tuttavaid ja muidu huvitavaid nimesid.

Rakverre tasub kindlasti tulla juba eelmisel, 10. juuni õhtul ning jääda kohale ka pühapäevaks. Ni-melt on parajasti käimas Rakvere linna päevad ja linn on sündmus-test kirev. Just sel reede õhtul toi-mub ka Eesti esimene Ööjooks, kus laulupeolisedki kaasa lööma ooda-tud. Start on reede õhtul kell 21.30.

Laupäeval ja pühapäeval ehk enne ja pärast seda suurt punki aga mingem kindlasti Pikale täna-vale ‒ traditsiooniline käsitöölaat muudab linna vanima tänava võr-reldavaks mõne Euroopa suurlin-na tuiksoonega. Ostmisele-müü-misele lisaks pakub Pikk tänav mitmesuguseid kontserdielamu-si, olgu siis Virumaa Teataja hoo-vis või hoopis Kolmainu kirikus. Igaühele midagi. Ja ärgem unus-tagem Rakvere teatri seekordset suvelavastust «Noor Eesti» ‒ pü-hapäevasele etendusele (21.00) peaks veel pileteid olema.

Laulupeorongkäik viib läbi Rakvere

Ent tagasi laupäeva, 11. juunis-se, ja peasündmusse. Kui kell saab 18, asub kogu pungivägi läbi lin-na Vallimäe poole liikuma, harjad peas ja punkloosungid käes. Koo-rirahvas ees ja publikum järel. Kes linna päevade melust juba liiga väsinud pole, see jõuab Val-limäele ka.

Mis hakkab juhtuma Valli-mäel? Oskad sa, hing, kõike ette ennustada! Ent kindel, mis kindel ‒ start antakse kell 20, hümn on «Anarchy in the U.K», lauldakse eesti, inglise, soome ja vene kee-les ning kuuleme lugusid, mida on laulnud The Sex Pistols, The Clash, The Stranglers, The Exp-loited, Joy Division, Pelle Miljoo-na, Ismo Alanko, Kino, Propeller, JMKE, Vennaskond, Generaator M, Velikije Luki, Onu Bella & Öö-rahu, Psühhoterror, PunkT...

Esimene Punk Laulupidu näi-tas, kui põnevalt võivad kõlavad punklood kooridele ja sümfoo-niaorkestrile seatuna. Tõsi, ega neid millekski muuks töödelda. Ei saa pungist swingi, tangot või bossanovat. Lood on ikka punk rock oma rütmi, tempo ja har-mooniaga, kuigi põnevama kõla-ga. Selles on süüdi arranžeerijad peamiselt Andres Lemba, osadel lugudel on orkestriseade teinud Tiit Juurikas.

Veel teame, et Soome legend Pelle Miljoona astub koos koori-dega üles, kui kõlab nende lugu «Moottoritie on kuuma» ning annab pärast laulupidu sealsa-mas veel kontserdigi takkapihta. Üllatusesinejaid on, muide, veel-gi plaanis. Pidevalt on aga koos koorilauljatega laval Üle-Eesti-line Noorte Sümfooniaorkester Jüri-Ruut Kanguri juhatusel ning kohalikest muusikutest koosnev rockbänd.

Esipunkarid Saaremäe, Surva, Volmer ja Jaadla

Olgu siinkohal loetletud veel «suured vedurid» ‒ kunstiline juht ja idee autor Üllar Saaremäe, peadirigent Hirvo Surva, kunst-nik Hardi Volmer, MTÜ Punk Laulupidu ja peatoetaja Rakvere linnavalitsus, kust korraldustoim-konnas on linnapea Andres Jaad-la, abilinnapea Ain Suurkaev ning arendusspetsialist Inge Peebu.

Pühapäeva hommikul, kui Val-limäe kohal heljub harjumatuks muutunud vaikus, mõelgem veel kord tänuga neile, toetajatele ja muidugi lauljatele-dirigentidele. Ning mingem rahuga ‒ koju puh-kama või, veel parem ‒ linna pea-le patseerima ja sõprade-tuttava-tega eelmist õhtut meenutama.

Niisiis ‒ II Punk Laulupidu «Anarchy in the E.U!» 11. juunil 2011. Pilet on 10 €, vanur ja laps saavad odavamalt läbi.

Mida tähendab Punk Laulupidu teie jaoks?Keio Soomelt, Rakvere Kultuurikeskuse direktor

Mul neli kollektiivi, kes pungi-le laulma minemas. Nendest ainult üks on regulaar-selt tegelev koor. Ülejäänud kolm (Tar-vanpää koor, Linnavalitsuse koor ja Kärakantsi koor) on kokku tulnud spetsiaalselt sündmuse jaoks!

Kuna suur osa lauljatest osales ka eelmisel korral, on repertuaariga pisut lihtsam. Mõned lood on ju samaks jäänud. Rakvere mõistes on tegemist kahtlemata aastate lõikes olulise suursündmu-sega. Tarva laadse märgiga, mille järgi linna teatakse. PUNK ON PÕHILINE!

Hirvo Surva, elav legendKõik need

laulud said valitud Ül-lar Saare-mäe poolt ning minu nõusolekul ja kaasa-kiitmisel. Igaüks neist on omal kombel nihutanud punkmuusika pii-re. Olgu siis tegemist tõeliste hittidega, uute kõlapiltidega või ootamatu ja terava sõnu-miga. Tõeline pungifänn teab kõiki. Pungivõõrale olgu need laulud sissejuhatuseks sel-lesse muusika- ja elustiili.

Kp PÄRIB

Unikaalne punklaulupidu paneb Rakvere kihama11. juunil toimuva II Punk Laulupeo «Anarchy in the E.U!» esinejate seas on nii korrakaitsjaid kui ka kontorirotte.

Korraldajad loodavad, et teist korda aset leidev Punk Laulupidu osutub vähemalt sama edukaks kui 2008. aasta avaüritus.Fotod: Meelis Meilbaum

7FOTOReede, 3. juuni 2011

Tallinn 2011 nädal objektiivisVanalinnapäevad algasid Maailmapäeva, vahtkujude vaatemängu ja ühisrongkäiguga Kultuurikilomeetri koristustalgud

Maailmaküla raames õpetati eristama head ja kurja Head(kirja)Read

Sportaeroobikast sai tõsieluetendus

Chaplin ja Geriljakino Lutheri kvartalis Kunstiauhinna Köler Prize võitis Zolotko

28. mai oli kultuurijanuste linlaste jaoks üks erakordselt tihe päev. Kõigepealt toimus Vabaduse väljakul Maailma-päev, mis oli ühtlasi ka vana-linnapäevade osa. Kogupere-üritusel sai muu hulgas näha Rwanda saatkonna väljapane-kut (alumisel keskmisel pildil) ja joonistada Tiibeti toetuseks (all paremal).Seejärel vallutasid Vabaduse väljaku Penosili vahust tehtud kultuuritegelased (ülemisel pildil), kes liikusid linnapea Edgar Savisaare (alumisel va-sakul pildil keskel) juhtimisel Raekoja platsile vanalinnapäe-vade ametlikule avatseremoo-niale. Rongkäiguga tähistati ühtlasi ka etenduskunstide festivali Treff algust.

Fotod: Aleksandr Guzhov ja Andreas Sepp

Kultuurikilomeetrit koristasid näiteks EIDD Design For All Euro-pe uus juhatus (ülemisel pildil) ja SA Tallinn 2011 esindus (all va-sakult triibulises Triin Männik, Andri Maimets ja Maris Hellrand).

Kalevi spordihallis peeti sportaeroobikavõistlust Open Tallinn, kus igas vanuses osalejate mõõduvõtmisele järgnes Mart Kang-ro lavastatud samanimeline tõsieluetendus (paremal).

Fotod: Stanislav Moshkov ja Sten Jõemets / Nikon

Kirjandusfestival HeadRead pakkus lisaks paljudele maail-manimega kirjanike esinemis-tele ka meie oma kooliõpilaste omaloomingut. Pildil Lena Bar-bara Luhse Vanalinna Haridus-gümnaasiumi Teatrikoolist, kes osales nende lavakavas «Brif, Bruf, Braf».

Von Krahl võõrustas kahel päeval festivali Maa-ilmaküla, mille raames esines teiste seas Dagö eesotsas Lauri Saatpaluga (paremal) ja näida-ti etendust «Hea ja kurja tundmise puu», mille ühte peaosa mängis Chalice (vasakul).

Geriljakino ilmutas end sedakorda 26. mail Lutheri kvartali ma-sinasaalis, kus näitamisele tuli 1936. aasta linateos «Moodsad ajad» Charlie Chapliniga peaosas.

Eesti Kaasaegse Kuns-ti muuseumis anti 28. mail välja Köler Prize, mille võitis installat-sioonikunstnik Jevge-ni Zolotko.

8 KULTUURIKALENDER Reede, 3. juuni 2011

European Capital of Culture

KULTUURIPEALINNA SUURTOETAJAD:

TOETAJAD:

TALLINN

TEATER4. juuni 19.00 Skoone bastio-nil (Rannamäe tee 11, Tallinn) NO99 Põhuteater: «Rasmus Kaljujärve aktsioon». Rasmus Kaljujärv räägib kõik ausalt ära. 8. juuni 19.00 Vene teatris (Va-baduse väljak 5, Tallinn) eten-dus «Ohtlikud suhted». Eroo-tilise melodraama tegevus ja atmosfäär sobituvad suurepä-raselt Vene teatri interjööriga. Laval on salakavalad intriigid, naudinguiha, seksuaalselt pi-kantsed meelelahutused.

9. juuni 19.00 Skoone bas-tionil (Rannamäe tee 11, Tal-linn) NO99 Põhuteater: «Life and Times. Episode I». Nature Theater of Oklahoma (NTO) on ilma kahtlusteta Ameerika Ühendriikide üks olulisemaid kaasaegseid teatritruppe, kes viimastel aastatel on edukalt vallutanud ka Euroopa suur-teatrid ja festivalid.

OOPER3-4. juuni 19.00 Tallinna Linna-teatris (Lai 23, Tallinn) Johann Valentin Mederi ooper «Kindla-meelne Argenia». Kas teadsite, et Tallinn oli üks esimesi Põh-ja-Euroopa linnu, kus lavastati ooperit? Tallinna gümnaasiumi kantor Johann Valentin Meder pürgis Rootsi kuningakapel-

li juhi kohale ja oma võimete näitamiseks pühendas ta 1680. aastal Karl XI-le ooperi «Kindla-meelne Argenia», mis Tallinnas ka ette kanti.

Ooper jutustab loo kahest mereäärsest riigist. Antiiksetes Traakias ja Lüükias tunneme ära Rootsi ja Taani. Lavalugu on mõistujutt sündmustest, mis reaalselt toimusid vaid pi-sut enne ooperi loomist: sõl-mimaks liitu ja lõpetamaks sõda kahe riigi vahel, abiellusid Rootsi kuningas Karl XI ja Taani printsess Ulrike Eleonora.

Loos tunneme ära veel mitu poliitikut, kes ajasid toona mereäärseid asju mitte just leebete vahenditega. Lavasta-ja on Thomas Wiedenhofer ja muusikajuht Toomas Siitan. Ooperi esitavad Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ooperistuu-dio ja Tallinna Barokkorkester.

TANTS4. juuni 18.00 Vene Teatris (Vabaduse väljak 5) Noor Bal-lett Fouetté balletiõhtu lastele «Loomade Karneval & Veealu-ne Kuningriik». Õhtu esimese vaatuse, helilooja C. Saint-Saёnsi muusika järgi loodud lühiballeti «Loomade karneval» juhatab sisse loodusemees Aleksei Turovski. Teine vaatus on divertisment mitmete he-liloojate muusikale. Esinevad 160 balletiõpilast vanuses 3‒17 aastat ja pedagoogid. Koreo-graaf-lavastaja Tõnu Veiler.

8. juuni 19.00 Kultuurikatlas (Põhja pst 27A, Tallinn) Saša Pepeljajevi tantsuetendus: «Tantsiv torn». Lavastus ühen-dab tantsu füüsilise teatri ja muusikaga, pakkudes maagiat ja rabavaid trikke, treenitud koletisi, kõhurääkijaid, tuld ja

vett. Tõeliselt unikaalne ja ku-jutlusvõimet ergutav kogemus, kus ligi kakskümmend esinejat hülgavad hirmu terastorni tip-pu turnides.

MUUSIKA8. juuni 19.00 Rahvusooperis Estonia (Estonia pst 4, Tallinn) ooper «Carmen». Georges Bizet ooper Henri Meilhaci ja Ludovic Halévy libretole Prosper Méri-mée samanimelise novelli jär-gi. Rahvusooper Estonias toob «Carmeni» publikuni eelmisest hooajast tuttav noor briti la-vastaja Walter Sutcliffe, kelle fantaasiarohke lavalahenduse-ga «Così fan tuttest» kujunes hooaja menutükk.

10. juuni 22.00 Noblessneri valukojas (Tööstuse 48, Tal-linn) Timo Steineri ooper «Kaks pead» Nargenfestivalil. Ooper räägib 1950. aastatel Vene ki-rurgi Vladimir Demihhovi läbi viidud eksperimentidest, mille käigus teadlane siirdas koer-tele lisapäid, et uurida kirurgia võimalusi inimkonna hüvan-guks.

10. juuni 21.00 Von Krahli baar (Rataskaevu 10/12, Tallinn) Zahir, Shelton San, Kapitan Korsakov (Belgia), Tolmunud Mesipuu. Teist korda Tallinnas esinev flaami garage-punk trio Kapitan Korsakov Belgiast esitab seekord oma uue albu-mi materjali. Koos belglastega esinevad kohalikud garaaži-rokkarid Zahir, garage noise kollektiiv Shelton San ja garaa-žieksperimentalistid Tolmunud Mesipuu. Esinevad ka DJ-d Tal-linnast ja Helsingist, ka on ko-hal üllatuskülalised visuaalidel. Ettevaatust: üritus on vali ja lärmakas!

KINO

3. juuni 19.00 Skoone bastio-nil (Rannamäe tee 11, Tallinn) NO99 Põhuteater: rattafilmide festivali raames 1 lühifilm + «Where are you go» (Kanada 2009). Tallinna jalgrattanädala raames jõuab Eestisse kümne-tes suurlinnades üle maailma toimuv ratturite kultusüritus Bicycle Film Festival.

6. juuni 18.00 Kumu auditoo-riumis (Weizenbergi 34 / Valge 1, Tallinn) Kumu Dokumentaal: «Põletusmatuse lapsed». Mani-karnika ghat on India pühimas linnas Varanasis asuv põletus-matuste ala, kus 24 tundi öö-päevas põlevad siit ilmast lah-kunute kehad.

7. juuni 23.00 Viru keskuse ka-tuseterrassil (Viru väljak 4/6, Tallinn) mängufilm «Maadle-ja/ Wrestler» Režissöör Darren Aronofsky. 2008. aasta Veneet-

sia filmifestivali võidufilm ja samal aastal ka PÖFF-i publi-ku lemmikuks valitud film on tõeline comeback-lugu, milles teeb elu rolli Mickey Rourke.

SPORT

Kuni 31. august Linnahalli juu-res Copterline’i stardikoha lä-hedal kajakimatkad. Juunist augustini toimuvad kolma-päeviti ja laupäeviti algajatele mõeldud eesti- ja ingliskeelsed kajakimatkad, kus räägitakse linna merepoolset lugu. Samas tutvustatakse Tallinna sada-mate, merekindluste ja vaba aja rajatiste ajalugu, tänapäeva ja tulevikuplaane.

Vaadeldakse kaheksat sada-mat, merekindlusi, rannapro-menaadi ja nauditakse Tallinna legendaarset panoraami. Taus-taks päikeseloojang lahel.

Maailmas pole palju linnu, kus niisugust kajakimatka kor-raldada saab.

Tallinna geograafiline asend ja ajalugu pakuvad sellise tuu-ri läbiviimiseks suurepäraseid võimalusi. Rahulikus tempos toimuvale ja instrueeritud mat-kale on oodatud kõik aktiivsed inimesed, osalemiseks ei pea olema eelnevat aerutamisko-gemust.

Matkad algavad igal kolma-päeval kell 18 ja igal laupäeval kell 13 ja kestavad kolm-neli tundi. Sõltuvalt ilmast sõide-takse läbi ligikaudu 9 kilomeet-rit.

Matkale eelneb põhjalik koo-litus. Piletid ja registreerimine www.360.ee

NÄITUSKuni 5. juuni Eesti Arhitektuu-rimuuseumis (Ahtri 2, Tallinn) näitus tuletornidest «Igal ma-jakal oma tuli…». On raske lei-da ehitiste liiki, millel oleks nii palju vastandlikke tähendusi ja tõlgendusi kui tuletornidel.

Kuni 12. juuni Tallinna Kunsti-hoone galeriis (Vabaduse väljak, Tallinn) «Jean-Charles Hue». Tä-napäeva prantsuse videokunsti ühe juhtfiguuri, Pariisis töötava Jean-Charles Hue (1968) must-lasühiskonda analüüsiva näitu-se toob kunstihoonesse kuraa-tor Harry Liivrand.

Kuni 26. juuni Tallinna Kunsti-hoones (Vabaduse väljak 6, Tal-linn) näituseprojekt «Sõnasta-mata lood» keskendub LGBTQ (lesbi, gei, bi, trans, queer) lii-kumise probleemidele ja välja-kutsetele tänapäeva Euroopas. Kuni 25. september Kumu kunstimuuseumis (Weizenber-gi 34/Valge 1, Tallinn) näitus «Gateways. Kunst ja võrgus-tunud kultuur». Suurnäitus esitleb Euroopa noorema põlv-konna kunstnike uusi eksperi-mentaalseid meediapõhiseid kunstivorme.

9 5. juunil toimub Kultuuripea-linnas suurejooneline rattapa-raad.

Jalgratas kogub linnas kasuta-tava liiklusvahendina üha enam populaarsust – igal aastal ava-takse uusi rattateid ja tegeletakse liikluskasvatusega. Samas on tõsi seegi, et rattureid liikluses tihti-peale ei märgata ja linnas liikle-mist peetakse ohtlikuks. Rattapa-raadi korraldajad tahavad kaasa aidata meie mõtteviisi muutusele.

«Rattaparaadi ajal on võimalik kogeda, milline on Tallinna süda-linn siis, kui tänavad on rohkem jalgratturite päralt. Jalgratas an-nab linnaelanikule sellise liiku-misvabaduse, mis erinevalt autost ei hakka piirama teiste liikumis-vabadust. Oluline ongi näidata, et tänavaruumi andmine jalgratturi-tele mitte ei takista liiklust, vaid annab inimestele valikuvõimalusi juurde,» arvab Säästva Eesti Insti-tuudi projektijuht Mari Jüssi, kes on üks paraadi korraldajatest.

Ratastel Trumm-It trummior-kestri eestvedamisel sõidetakse üheskoos Vabaduse väljakult Kat-la õuele, kus ootavad liiklusohu-tuse teemalised atraktsioonid ja võistlused, meelelahutusprog-ramm ning suur rattalaat. Rat-taparaad kuulub Tallinn Bicycle

Weeki ja vanalinnapäevade prog-rammi. «Osalema on oodatud kõik – lastest kuni vanaemade-ni. Tegemist ei ole rattaralli ega võistlusega, vaid ühise rattasõi-duga läbi Tallinna südalinna,» kinnitab Mari Jüssi. «Autostu-mine on praegu viinud selleni, et autoga kiputakse autode eest ära põgenema – linna taha põllule. Mida rohkem liigutakse linnas auto asemel jalgsi, ratta või ühis-transpordiga, seda rohkem on linnas linna, sellist elukeskkonda ja kultuuri, mis hoiab inimesi lin-nas.»

Paraadi aitavad läbi viia Tallinna

Kesklinna valitsus, kommunaal-amet, transpordiamet, sotsiaal- ja tervishoiuamet, CIVITAS MIMO-SA projekt, Premia, algatus «Ratta-rikkaks» ja Säästva Eesti Instituut.

Kella 10.00–11.40 oodatakse kultuuripealinna rattaparaadist osavõtjaid kogunema Vabaduse väljakule. Rattaparaadile lubatak-se ainult ohutusnõudeid täitvad ratturid.

Rattaparaad algab kell 12.00 – suund võetakse Pärnu maanteele, paraadi päises sõidab Trumm-It orkester. Palume tähele panna liikluskorralduse muudatusi seo-ses rattaparaadiga.

Säästva Eesti Instituut soovitab: Kultuuripealinna rattaparaadKOLIME KULTUURI MERE ÄÄRDE –

HÜPPA RATTASADULASSE!5. JUUNI

Vabaduse väljakul:

11.00 Rattaparaadile registreerimine12.00 Rattaparaadi algus Kultuurikilomeetril laval:

12.30 Päevajuht Alar Haak tervitab Kalasadama lähistele jõudnud saabujaid Paraadile registreerunud ratturid saavad jäätise, joogi ja kingituse13.05 Vokaalansambel The Fews13.30 Kultuuripealinna eestvedajate tervitus14.00 Eesti Disaini Maja galerii ja kohvik Oot-oot pakuvad pannkooke14.30 MID15.00 Murepunkti avamine linnahalli kõrval15.15 Tasuta ekskursioonid EKKMi, Katlasse, Noblessneri kvartalisse ja Peetri sadamasse15.45 Auhindade jagamine rattaparaadil osalenud rattakleepsu kandjatele16.10 Saatest “Eesti otsib superstaari“ tuntud Lauri Antsovi bänd16.35 Tasuta ekskursioonid LIFT11 installatsioonide juurde ja mööda kultuurikilomeetrit (registreerimine rsvp@tallinn2011.ee)17.00 Ewert and the Two Dragons18.15 DJ-d18.30 Ökosaarel asuva näituse, kohviku ja kultuuripealinna infokeskuse avamine

Kogu päeva avatud:

Valvega tasuta jalgrattaparkla, liiklusohutuse ja rattakultuuri teemalised atraktsioonid, rattaturg, Ecotakso, fotojaht, purjetamiskool, Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum, LIFT11 installatsioonid, ökosaar Vana-Kalasadamas, Eesti Disaini Maja, Patarei kultuuripark, Katlaaed, Meremuuseumi Lennusadamkoos Lembitu ja Suure Tõlluga, Juku merereisid Aegnale, NO99 Põhuteatri kohvik, Tallinna lillefestival

Foto: Age Hallen