kultuurikava nr 2

Maailma juhtiv pangandus- ja rahandusajakiri The Banker valis Nordea Panga 2013. aasta parimaks pangaks Eestis. Nordea Bank Finland Plc on finantsteenuste pakkuja. Enne iga lepingu sõlmimist tutvuge tingimustega www.nordea.ee ning vajadusel konsulteerige asjatundjaga telefonil 1772.

Koos loome uusi võimalusi

Eesti parim pank.Eesti olulisim muusikafestival.Nordea esitleb: Tallinn Music Week 27.–29. märtsil.Tutvu meie soovitustega kultuurisober.nordea.ee/tmw

Eesti sündmuste ajakiri Nr 2, kevad 2014 | tasuta

Tallinn Music Week

„Fanny ja Alexander” Vanemuises

Eesti Muusika Päevad

WDR Sinfonieorchester Köln

Jazzkaar

Jõhvi Balletifestival

Sir Tom Jones esmakordselt Eestis

Info ja piletid: kultuurikava.eekevad 2014 3

29

Ajakiri Kultuurikava.eeIlmub 4 x aastas

Trükk Kroonpress

Väljaandja OÜ Kultuurinet

www.kultuurikava.ee

Toimetus:

w w w. k u l t u u r i k a v a . e e

Leo Ariva Vastutav väljaandja, [email protected]

Reklaam:

Kristi Kõll tel 534 45 028 [email protected]

Kuhu minna? Mida teha?

TÄHTSÜNDMUSED 04

- Põhjamaade ehtekunst Tallinnas

- Kooriteos Eesti–Vene piirileppe märgiks

- Valsikuningas André Rieu ja Sir

Tom Jones esmakordselt Eestis

- WDR Sinfonieorchester Köln Tallinnas

MUUSIKA 06

- Intervjuu TMW direktori Helen Sildnaga

- Eesti Muusika Päevad – palju uut muusikat

- Jazzkaare kuum kõrbetäht

– Fatoumata Diawara

- Jaapani taiko-trummide ansambli

Kodõ maailmaturnee

TEATER 18

- Ukraina rahvusballett Jõhvi Balletifestivalil

- „Fanny ja Alexander” Vanemuises

- Tallinn TREFF toob lavale

Philippe Genty suurejoonelise lavastuse

KUNST 28

- „Kuldaja värvid” Mikkeli muuseumis

- Vahvad näitused Eesti

Lastekirjanduse Keskuses

- Teletornis juhtub asju…

SÜNDMUSED 32

SISUKORD

Hoia Kultuurikava tegijad oma uudiste,

ettevõtmiste ja üritustega kursis – siis oled

nähtav üle kogu Eesti ja sellest saavad

teada kõik. [email protected]

Marek Marana Kujundus / makett, [email protected]

Riina Tobias Korrektuur

Riina Luik [email protected]

06

28

22

31

16

04

Konrad Mehus

14

Info ja piletid: kultuurikava.eekevad 20144

T, 01.0419:00

TALLINNA LAULUVÄLJAKU KLAASSAAL

alates T, 15.04RAHVUSRAAMATUKOGU

FUAJEEGALERII

TÄHTSÜNDMUSED

1. aprillil tuleb Tallinna lauluväljaku klaas-saalis Eesti muusika- ja teatriakadeemia dirigeerimise eriala eksamikontserdil esi- ettekandele helilooja Eugene Birmani ja libretist Scott Diel loodud kooriteos „No. 289”, mis on kirjutatud 49 meeshäälele ja ühele megafonile.

9-minutilise oopuse esitab Eesti rah-vusmeeskoor dirigent Benjamin Kirki (UK) juhatusel. „No. 289” sisaldab teksti „Wenemaa ilmtingimata… loobudes” vene, inglise, prantsuse ja eesti kee-les. Lause väljendab sõna-sõnalt Vene-maa-poolset lahtiütlemist Eesti Vaba-riigi territooriumist ja teoses põimub see Tartu rahulepingu sõnalise piirikir-jelduse tekstiga. Teose pealkiri „No. 289” pärineb dokumendinumbrist, mille Rahvasteliit lepingule omistas. Venemaa ja Eesti allkirjastasid uue piirileppe 18.

FOTONÄITUS „MEIE, MUSTLASED”

FROM COOLEST CORNER.

PÕHJAMAADE UUS EHE

Näitus tutvustab Eesti publikule laia valikut Põhjamaade

tänapäeva ehtemaastikust. Korraldajatel oli

valiku koostamisel kolm eesmärki: näidata uusimat isikupärast

nüüdisaegset Põhjamaade ehet, tihendada ehtealast suhtlust,

laiendada teadmisi tänapäevasest ehtest ning kinnistada

Põhjamaade ehte positsiooni rahvuslikul ja rahvusvahelisel

areenil. Ehtetriennaalil osaleb kokku 61 kunstnikku Taanist,

Soomest, Islandilt, Norrast, Rootsist ja Eestist. Kadri Mälk on üks viiest triennaali aukülalisest.

Eestit esindavad Julia-Maria Künnap, Anna-Maria Saar, Tanel

Veenre, Kristi Paap, Maarja Niinemägi.

Lisaks: www.coolestcorner.no

08.03 – 11.05.2014EESTI TARBEKUNSTI- JA

DISAINIMUUSEUM

veebruaril 2014, kõik eelnevad katsed kokkuleppele jõuda pole vilja kandnud. Teose autorid – ameeriklased Eugene Birman (helilooja) ja Scott Diel (libretist) – lõid 2013. aastal koos ka maailma esi-mese finantsooperi. „No. 289” on au-torite teine koostööprojekt. Birman on öelnud, et nende asi pole öelda, mis kel-lele kuulub või mis peaks kuuluma, kuid ilma muusikata muutub kogu käesolev sündmus lihtsalt üheks faktiks ajaloos. Teosega „No. 289” elab lugu edasi ka järeltulevate põlvede jaoks.

KOORITEOS EESTI–VENE PIIRILEPPE MÄRGIKS

Foto: Annika H

aasFoto: Kaupo K

ikkas

Julie Bach

Kadri Mälk

Tanel Veenre Maarja Niinemägi

Kristi Paap Anna-Maria Saar

Fotograaf Annika Haas portreteerib

Eesti üht suletumat vähemusrahvuste

kogukonda – mustlasi ehk romasid.

Dokumentaalne sissevaade ei võta

arvustavat seisukohta, tegu on mustlaste

enesereflektsiooniga, mille kogu-

konna liikmed fotograafile pakkusid.

Eriti väärtuslikuks teeb kogu fotomater-

jali tõsiasi, et varem pole Eestis nii

laiaulatuslikku visuaalset kajastust siin-

sete mustlaste ehk romade kohta esita- tud. Näituse fotograafilist väljen-dust täiendavad Tartu ülikooli etno-loogia eriala lõpetanud Reena Purreti intervjuude toimetatud tekstid. Lisainfo: www.nilb.ee


VALSIKUNINGAS ANDRÉ RIEU JA TEMA JOHANN STRAUSSI ORKESTER

Maailmakuulus viiuldaja ja Johann Straussi orkester tulevad suurejoone-lise sõuga esimest korda Eestisse. Üle 32 miljoni müüdud DVD ja CD, enam kui 330 plaatinaplaadi ja üle saja kuldplaadi tiitli ning ligi miljon pealtvaatajat elava muusika kontsertidel aastas räägivad enda eest – André Rieu on tänapäe-va maailma edukaim turneedel esinev muusik.

Willem-Alexanderi ja Máxima krooni-mispäeva puhul andis André Rieu selle aasta aprillis Amsterdamis 60 000 vai-mustatud ja juubeldava pealtvaataja ees kontserdi. 2014. aastal tuleb valsi-kuningas Johann Straussi orkestri ja uue suurejoonelise sõuga esimest korda Tal-linna. Seekordne programm pakub Jo-hann Straussi kauneimaid valsse, sealhul-gas loomulikult „Ilusal sinisel Doonaul”, samuti meloodiaid ooperitest, ope- rettidest ja muusikalidest ning muidugi ka ABBA lugusid.

„Valss on väga oluline osa minu elust. See on minu jaoks viis näidata maail-male oma positiivset ellusuhtumist ja huumorit,” on Rieu oma valsilembust kirjeldanud. „Kui istute publiku hulgas ja andute muusikale, vallutab valss teid. Võib isegi juhtuda, et hüppate püsti, võtate oma kaaslasel käest ja tantsite kolmveerandtaktis läbi saali. Seda näen kõigil oma kontsertidel.”

N, 05.0620:00

SAKU SUURHALL

T, 01.0419:00

ESTONIA KONTSERDISAAL

Dirigent Jukka-Pekka Saraste, solist Anna Vinnitskaja (klaver)

Kavas Brahmsi Sümfoonia nr 2 D-duur op. 73 ja Rahmaninovi Klaverikontsert nr 2 c- moll op. 18

WDR Sinfonieorchester Köln tegevuse algus ulatub 1947. aastasse ning pika tegevusaja jooksul on selle muusikalist käekirja kujundanud maailma tippdi-rigentide absoluutne paremik. Klassi-kalis-romantilise repertuaari kõrval on orkestri kavades tähtis koht 20. sajandi muusikal ning orkestril on olnud au olla paljude teoste esmaettekandjaks ja

KIRIKUPÜHAD MAARJAMAAL: PASSIOON

L, 12.04 TARTU JAANI KIRIK P, 13.04 TALLINNA JAANI KIRIK

Aastatega on kauniks traditsiooniks ku-junenud Corelli Musicu vaikset nädalat sisse juhatava kannatusaja teemalised kontserdid, mis on osa kollektiivile juba omamoodi kvaliteedimärgiks ja tun-nuseks saanud sarjast „Kirikupühad Maarjamaal”.

Kontserdid „Passioon” Tallinnas ja Tartus toovad publiku ette kontratenor Ka Bo Chani ning ajastu pillidel musitseeriva Corelli Barokkorkestri. Kontserte juha-tab noor dirigent Martin Sildos. Kava tutvustab barokiaja müstilist hääleliiki kontratenorit, nautida saab imekauneid kantaate sellele häälele barokiaja meist-ritelt Johann Sebastian Bachilt ja An-tonio Vivaldilt. Kontsertidel kõlavad ka Händeli ja Bachi meeleolukad orkestri- teosed.

Hongkongis sündinud kontratenor Ka Bo Chan asus 17aastaselt õppima laulmist ja koorijuhtimist Portlandis USAs. Laul-mist õppis ta LeaAnn DenBeste’i ja Leslie Greeni ning koorijuhtimist Lonnie Cline’i juures. Veljo Tormise kutsel tuli ta 1997. aastal Eestisse, jätkas õpinguid Eesti muusikaakadeemias, lõi Eestis perekonna ja tegutseb nüüd vabakutselise muusikuna.

Ka Bo Chan on musitseerinud solistina koos paljude Eesti dirigentide, solis-tide, kooride ja orkestritega, kontserdid viivad teda aina rohkem nii kodu- kui ka välismaa lavadele ja festivalidele. Tema repertuaar kontratenorina ulatub vana- muusikast tänapäeva heliloojate loo- minguni.

Lisainfo: www.corelli.ee.

TÄHTSÜNDMUSED

T, 17.0619:00

SAKU SUURHALL

SIR TOM JONES ESMAKORDSELT EESTIS Vanemale põlvkonnale pole vaja öelda, kes on Tom Jones – nad teavad seda niigi, sest tänaseks juba 73aastase endiselt vormis megastaariga kohtumist on nad oodanud ilmselt kogu elu. Walesist pärit britt on ol-nud meelelahutusmaailmas populaarne juba ligi viiskümmend aastat ning nii pika lavakar-jääriga jääb ta oma tänastele noortele kollee-gidele tõenäoliselt kauaks püüdmatuks. Oma esimese heliplaadi andis Tom Jones välja juba 1964. aastal ning alates sellest ajast on ta ol-nud üks maailma populaarsemaid vokaliste. Kuid Eesti publiku pikk ootamine saab sel suvel väärikalt tasutud, sest 17. juuni õhtul astub Tom Jones Saku suurhallis üles oma kuulsaimate lugudega nagu surematu „De-lilah”, „She’s A Lady”, „Sex Bomb” jpt. Laul-ja on öelnud, et ei näe end veel pensionile minemas, kuigi võib äärmisel juhul tempot aeglustada ja ehk veidi vähem töötada, kuid loodab elu lõpuni laval olla. Tom Jones löödi oma panuse eest popmuusikasse 2006. aas-tal kuninganna Elizabeth II poolt rüütliks.

salvestajaks. 2010. aastast on orkestri peadirigent Jukka-Pekka Saraste, kes kuulub maailma tippdirigentide ni-mistusse. Saraste on olnud Soome Raadio SO, Toronto SO ja Oslo filhar-mooniaorkestri peadirigent, BBC süm-fooniaorkestri esimene külalisdirigent ning juhatanud tipporkestreid nagu Ku- ninglik Concertgebouw orkester, Baieri ringhäälingu sümfooniaorkester, Bosto-ni ja Chicago sümfooniaorkestrid, Prant-suse rahvusorkester, Londoni filharmoo-niaorkester, Dresdeni Staatskapelle jpt.

2007. aastal kuninganna Elizabethi konkursi (Brüsselis) võitjat Anna Vin-nitskajat iseloomustas Washington Post kui „emalõvi klahvidel”. Vinnitskaja on esinenud koos paljude tipporkestrite ja dirigentidega ning pärjatud plaadistuste eest auhindadega Diapason d’Or ja Choc du Mois’.

WDR SINFONIEORCHESTER KÖLN (SAKSAMAA)

Foto: Arvo A

un

Foto: WD

R - Thom

as Kost

Foto: Annika H

aasFoto: Kaupo K

ikkas

Ka Bo Chan André Rieu

Jukka-Pekka Saraste

Info ja piletid: kultuurikava.eekevad 20146 MUUSIKA

Kas teile ütlevad midagi nimed nagu Android Vasja, Blood Pavillion või Carrot Lights? Ei ütle? OK, proovime siis terminitega surf, kosmopop ja lo-fi – kas hakkab midagi koitma? Kui ei, on ilmselge, et peaksite pühenda-ma ühe pikema märtsikuu nädalavahetuse ning nende nimede ja terminite taga olevate tegijatega lähemalt tuttavaks saama. Ja paremat võimalust kui Tallinn Music Week (TMW) selleks lihtsalt pole. Need, keda see kõik juba ammu kõnetab, on kohal nagunii.

Festivali idee üks ellukutsujatest ja

tänane juht Helen Sildna räägib Kultuu-

rikavale, kuidas ja miks see tänaseks

üheks Euroopa suurimaks noorte muusi-

kute enesetutvustusürituseks kasvanud

ettevõtmine kuus aastat tagasi üldse

ilmavalgust nägi ja milline on selles

tema roll.

Mis andis tõuke Tallinn Music Weeki

ellu kutsumiseks? Mille pinnalt see

muusikaüritus sündis?

2008. aastal hakkasime muusikaring-

kondades üha rohkem rääkima: mis on

õigupoolest põhjuseks, et maailmalavasid

silmas pidades ei jõua Eesti muusika ja

muusikud õieti kuhugi. Loomulikult

olid meil nüüdisklassika edulood eesot-

sas Arvo Pärdi, Erkki-Sven Tüüri ja veel

mitme teisega, kuid siiski oli kogu aeg

õhus küsimus, et kui suured kontserdikor-

raldajad tegelevad ainult maailmastaaride

Eestisse toomisega, siis kes peaks tegele-

ma meie oma muusikutega. Rääkides kord

Soome kolleegidega, jäi mind kummita-

ma üks nende poolt välja öeldud mõte:

muusikaturg ei hakka enne päriselt tööle,

kui ei suudeta stabiilselt ja regulaarselt

tegeleda omaenda kohalike talentidega.

Tuli kriitiliselt vaadata otsa küsimusele,

milles on tegelikult asi: kas selles, et meil

polegi piisavalt andekaid tegijaid, või

on asi milleski muus – et keegi ei tegele

sellega teadlikult. Hetkeks, mil kõik need

diskussioonid üles kerkisid, olin käinud

juba piisavalt palju analoogsetel rahvus-

vahelistel üritustel ja saanud pildi ette, et

see talendi- või showcase-festivali formaat

võib olla tulemuslik. Meetod on selline, et

pannakse kokku hästi ülevaatlik esinemis-

programm, kutsutakse kokku muusikaelu

otsustajad-niiditõmbajad ja välispress

ning tutvustatakse uut Eesti muusikat nii

kodu- kui ka rahvusvahelisele publikule.

Suurimaks ajendiks oligi toona see, et

meie oma Eesti heale ja kvaliteetsele

muusikale tuleks kõigepealt juurde uut

rahvusvahelist kuulajaskonda ja ekspordi-

partnereid, kuid ka, et teadlikkus sellest

leviks Eesti-siseselt. TMW laiem eesmärk

ongi see, et hea muusika kuulajaskond

laieneks – nii Eestis kui ka rahvusvaheli-

selt. Sest need kaks poolt on üksteisega

seotud – kohe, kui kasvab publikuhuvi, on

ka muusikuil kergem oma tegevust riigi

piirest välja laiendada. Samas tuleb mõista,

et populaarsus koduriigis ei garanteeri

kindlasti rahvusvahelist huvi ning vastu-

pidi – see, mis meile endile võib näida

nišimuusika või underground’ina, võib

rahvusvaheliselt just eriline ja põnev olla.

Miks see sulle isiklikult nii korda läks, et

nõustusid ja tahtsid seda vankrit vedama

hakata?

Eelkõige oli see seotud minu eelneva

tööga. Olin selleks ajaks juba peaaegu

kümme aastat töötanud firmas BDG,

mis oli tol hetkel suurim kontserdikor-

raldusfirma Eestis, Lätis ja Leedus, korral-

dades aeg-ajalt kontserte ka Venemaal ja

Ukrainas. Mul oli selles vallas tekkinud

rahvusvaheline tutvusringkond ja ehk

ka laiem arusaam sellest, kuidas need

protsessid rahvusvahelisel tasandil

töötavad. Mõistsin, et seda tööd saabki

Eestis hakata tegema keegi, kellel on juba

need teadmised, arusaamine ja rahvus-

vahelised kontaktid olemas. Esimeste

väliskontaktide siia kutsumine tuligi väga

konkreetsete olemasolevate kontaktide

pinnalt, mis olid tekkinud varasemas töös.

Meeskonnaga, kellega esimest TMW festi-

vali planeerisime, panime kamba peale

kõik oma isiklikud tutvused, kontaktid ja

teadmised lauale.

Kuid tegelikult oli minu puhul mitu

asjade kokkulangevust. Esiteks – olles ise

tohutu muusikaarmastaja, olin ma selleks

hetkeks suures vaimustuses sellest, et meil

oli tekkinud nii palju põnevaid artiste ja

muusikuid. Võrreldes neid rahvusvahe-

liste artistidega, oli selge, et see anne, mis

meil siin on, on tugev ja kvaliteetne – küll

lihvimata, aga väga suure potentsiaaliga.

Teiseks sain aru, et mul on kontaktide ja

teadmiste näol olemas need ressursid,

millega seda kõike teha võiks. Kolmandaks

– kuna olin ka ise nende seas, kes kirusid:

miks midagi ei tehta, miks riik midagi ei

tee ja miks need, kes teevad, teevad nii

ja mitte teisiti, siis sain ühel hetkel aru,

et mida ma siin kirun ja kritiseerin, kui

ma enda arvates tean, kuidas neid asju

teha tuleks. Vaat siis ühel hetkel sai pilt

selgeks, et polegi muud varianti, kui ise

asi käsile võtta, protsessi vedama hakata.

Oli ka soodne hetk, sest 2008. aastal hakati

juba ette valmistama Tallinna kui Euroopa

kultuuripealinna programmi. Kuna saime

sinna oma idee ja kontseptiga sisse, tagas

see meile esimeseks kolmeks aastaks

esimese tükikese rahastust ja andis võima-

luse asi reaalselt ellu viia.

Kui sa mõtled ajas tagasi, siis mis on

tänaseks muutunud?

Mul on väga hea meel, et meie tuumik-

meeskond on jäänud samaks. Meid tõi

kokku see, et me kõik tundsime muret

ja südamevalu selle pärast, mis toimub

meie muusikaelus. Need inimesed, kes

said esimesel aastal kaasatud, tulidki

kaasa isiklikust missioonitundest, tahtes

midagi muuta ja korda saata. Näiteks

Kristiina Alliksaar, kes on täna Ugala

teatri direktor, kuid meie meeskonnas

kaasamõtlejana endiselt tegev; Paul

Pihlak – meist kõigist muusikamaastikul

kõige kaugem tegutsenud inimene; Kristo

Rajasaare, kes vedas Rabarocki ja on nüüd

Raadio 2 peatoimetaja ja endiselt meie

programmijuht; Ivo Kiviorg, kes veab Eesti

popmuusika suurimat veebilehte Rada 7;

läbini muusikafänn ja endine muusikaaja-

kirjanik Ingrid Kohtla, kes veab nüüd Eesti

videote saadet ETVs; Toomas Olljum, kes

on täna Eesti muusikamänedžeride fooru-

mi eestvedaja, Ewert and The Two Dragon-

si ja Iirise mänedžer; Uku-Kristjan Küttis,

kes on esimesest aastast olnud festivali

peakunstnik. Kuigi uusi liikmeid on juurde

tulnud, on nemad ikka jäänud. Uutest

fantastilistest meeskonnaliikmetest on

Heleni südamevalu, millest saihiigelfestival

Teks

t: R

iina

Luik

, kul

tuur

iaja

kirj

anik


Tallinn Music Week (TMW)on Baltikumi suurim siseruumides toimuv festival ja muusikatööstuse konverents. Siin kohtuvad publik, artistid ja muusika- tööstuse professionaalid, tuule saavad tii- badesse värsked talendid ning Eesti artis-tidele luuakse eeldused olla osa kirjust rahvusvahelisest muusikamaailmast. TMW 2014 ajal astub Tallinna klubide ja kontserdisaalide lavadele 227 andekat bändi ja artisti, pakkudes muusikalisi elamusi absoluutselt igale maitsele popist džässini ja raskest rokist klassikalise muusikani. Kontser-tidele oodatakse üle 15 000 muusikasõbra Eestist, Lätist, Soomest ja Venemaalt. Uusi ja lootustandvaid talenteon neil õhtuil lisaks publikule tähelepanelikult kuulamas ka 800 muusikaettevõtjat ja -organisatsioonide esindajat üle maailma.

Tallinn Music Weeki raames toimub

• MUUSIKAFESTIVAL. 227 artisti erinevaist muusikažanritest esine-vad kohalikule ja välispublikule ning välisrii- kide talendiotsijatele (festivalikorraldajad, plaadifirmade esindajad, kirjastajad, agen- tuurid, kontserdikorraldajad ja välispress). Programm koostatakse artistide taotluste baasil. 2014. aasta festivalile laekus ligi 750 artistiavaldust üle kogu maailma.

• KONVERENTS. Kahel päeval toimuv muusikatööstuse konverents, millest võtab osa ligi 800 kohalikku ja rahvusvahelist muusikatöös-tuse spetsialisti, ettekannetega esinevad ning arutelupaneelil osalevad tipptegijad üle maailma. Traditsiooniks on saanud ka TMW intervjuu legendiga, kelleks 2013. aastal oli legendaarne Sire Recordsi asutaja Seymour Stein.

• LINNALAVA. Festivalil üles astuvate artistide tasuta kontsertide programm Tallinna kohvikutes, galeriides, raamatupoodides ja teistes tava- tutes avalikes paikades üle linna.

• TMW JUTUD. Avalik tasuta vestlussari meelelahutuslikel ja põnevatel muusikaeluga seonduvatel teemadel.

• TMW MAITSED.Valiku linna mõnusaimate restoranide-kohvi-kute erimenüüdest ja -pakkumistest ning täpsema ja põhjalikuma info üritustest ja esinejatest leiad: www.tallinnmusicweek.eeUuri lähemalt TMW Maitsed restoranide ja TMW pop-up restorani kohta lehe- külgedelt 10–11.

MUUSIKA

lisandunud programmiabi ja ka minu

abiline Sandra Perens, kommunikatsioo-

nijuhid Kadri Sundja ja Kerli Kehman,

turundusjuht Kadi Rutens, Elena Natale,

kes erinevatel teemadel kaasa mõtleb. Nad

kõik on fantastilised südame ja missioo-

nitundega inimesed.

Kui rääkida numbritest ja faktidest, siis

oli meil esimesel aastal 68 esinejat ja me

olime ise väga rabatud artistide suurest

hulgast ning mures, et kui paneme nad

kõik samal aastal programmi, siis keda me

järgmisel aastal esinema kutsume. Eelmi-

sel aastal jõudsime esinejate arvuga välja

numbrini 237. Vaadates kõrvalt Euroo-

pa suurimaid showcase’e nagu näiteks

Hollandis, kus ma igal aastal käin – seal

on koos 250 esinejat ja ma ei jõudnud ära

imestada, et kuidas nad küll seda kõike

seal haldavad või kuidas see on üldse

teostatav. Nüüd oleme ise jõudnud viie

aastaga 68st esinejast 237ni. Külastajate

arvust rääkides: esimesel aastal külastas

meie kontserte ligi 4000 inimest, tänaseks

on see number kasvanud 17 000ni. Kuid

hoolimata sellest meeletust kasvust on

festival ise jäänud hubaseks ja intiim-

seks, sest see toimub paljudes väikestes

Tallinna klubides ja lavadel. Kuna TMW

võtab enda alla praktiliselt kõik Tallinna

kontserdipaigad ja kohvikud, klubid ning

baarid, on festival numbriliselt kasvanud

juba suuremaks, kui oli Rabarock oma

parimatel aastatel. Konverentsi delegaate

ehk muusikatööstuse tegijaid oli esimesel

aastal 250 ringis, eelmisel aastal müüsime

aga konverentsi välja juba 750 osalejaga

– pooled nendest üle Euroopa ja maail-

ma, kes reisivad spetsiaalselt siia, et meie

muusikafirmade ja organisatsioonidega

kohtuda ning artiste näha. Oleme saavuta-

nud selle, et lähiregioonide ja kogu Euroo-

pa artistid tahavad meile esinema tulla

ja me saame väga palju rahvusvahelisi

osalussoove. Kuigi oleme endiselt Eesti

muusika ekspordiüritus, on TMWst

saanud ka kogu regiooni kõige suurem ja

olulisem rahvusvaheline muusikatööstuse

kontaktüritus. Reaalsus on ka see, et TMW

on toonud kaasa kultuuriturismi Peter-

burist, Soomest, Lätist ja Leedust – festivali

ajaks sõidetakse Tallinnasse, et viia end

kurssi uue muusikaga ja siin mõnusalt

aega veeta – söömas käia, linna vaadata.

Kas me võime sinu arvates rääkida

mingist uuest fenomenist, või on see liiga

julgesti väljendatud?

Millest juba mõnda aega räägitakse, on

see, et Eesti on nagu uus Island ja Tallinn

on uus Reykjavik. Kõik on aru saanud, et

siin on mingi „värske ja äge värk” – mitte

ainult muusikas, vaid üleüldse. Eestlaste

loovus avaldub IT-sektoris, muusikas,

disainis, moekunstis – sellel on kogu riigile

tohutult suur väärtus, kui suudame Eestile

sellise kuvandi luua! Mitte ainult muusikas,

vaid igas vallas, nagu ma juba ütlesin, on

meil tegutsemas ägedad, progressiivsed ja

loovad inimesed, ja see ongi ligitõmbav ja

huvi tekitav – nii turistidele, investoritele

kui ka kõikvõimalikele välispartneritele!

Jah, see on hea, et meil on ilus ajaloo-

line vanalinn, kuid kui mõelda Euroopa

linnade peale, pole see siiski nii unikaalne.

Linn ja tema imeline arhitektuuripärand

ilma selle säriseva energiata, mille vaid

inimesed suudavad luua, on lihtsalt

muuseum. Ja seetõttu ongi mul ülihea

meel, et meie sõnum on hakanud levima

ja et just seepärast tullakse Tallinnasse

kohale.

Mainisid juba põgusalt teise Tallinnasse

tuleku põhjusena kulinaarseid naudin-

guid. Eelmisel aastal tegite esimese katse

ühitada muusika ja toidunaudingud.

Räägi sellest palun lähemalt.

Oma restoraninädala käimalükkamise

mõte sündis eelmisel aastal, kui hakka-

sime EASi toel oma festivali teadlikumalt

Lätis, Peterburis ja Soomes tutvustama.

Mõtlesime oma isikliku kogemuse peale,

kui oleme käinud mõnes võõras linnas

festivalil – see, kuhu sa sööma satud, on

tegelikult väga oluline osa sinu festivali-

Foto: Anu H

amm

erHeleni südamevalu, millest saihiigelfestival

Helen Sildna

kogemusest. See, mis on viimastel aastatel

aset leidnud Tallinna restoranides ja üldse

meie toidukultuuris, on vaimustav. Kuna

see kõik on meil olemas ja meie soov on

pakkuda TMW külalistele parimat, siis

säästame neid n-ö turistilõksu sattumise

eest ja paneme kokku oma subjektiivse

lemmikute nimekirja söögikohtadest. See

lemmikute nimekiri kujunes väga laial

skaalal: Gloriast kuni mõnusate uute

söögikohtadeni nagu Diip või Sesoon

või hoopis Hiina teemaja ja restoran Cha

Dao, nende seas on nii fine dining kui ka

boheemlaslikke söögikohti. Soovituslikus

nimekirjas on sel aastal 16 restorani, eraldi

tahame esile tõsta nende restoranide

peakokkasid – on ju toiduvalmistamine

väga loov töö, kunstivorm iseenesest.

Tänavu paneme Tallinnas püsti ka oma

pop-up restorani: neljal päeval ja õhtul

avatakse Pärnu maanteel arhitektuuri-

ja disainigaleriis Lastemaailma kõrval

meie festivali restoran, mille peakokaks

on muidu Ööbiku gastronoomiatalu

juhtiv Ants Uustalu. Pakume seal head

toitu, tuleb ka kontsertide ja meeleolukate

vestluste programm ning sellest saab meie

festivali tuiksoon ja kohtumispaik, kust

leiad üles sõbrad, et järgmistele kontser-

tidele liikuda ning kus saab hilisõhtuni

hästi süüa.


VOLVO GARANTII LÄBISÕIDUPIIRANGUTA3

aastat

TALLINN Järve Pärnu mnt. 232 tel. 671 0020 [email protected] TARTU Turu 27 tel. 737 1890 [email protected] PÄRNU Tallinna mnt. 89a tel. 447 2777 [email protected]

Info-Autowww.infoauto.ee

Tallinn Music Weektuleb koos volvogaIga uue Volvoga 12-26. märtsil Info-Autost kaasa kaks Tallinn Music Week festivalipassi.Kõikidele Info-Auto Volvo klientidele Tallinn Music Week’i piletid 20% soodsamalt.

Vaata lisa volvo.infoauto.ee

MUUSIKA

Linnafestival Tallinn Music Week toob kuulajateni enneolematult kõrge kontsentratsiooni parimat muusikat. 227 artisti seast valiku tegemine ja valitud kontsertidele jõudmine võib osutuda keeruliseks. Seetõttu koostasisid Nordea ja 5* kava, mida naudiks nii kergemat kuulamist eelistav kui ka nõudlikuma maitsega muusikasõber. Kava koostamisel on silmas peetud, et ühe kontserdi lõppedes jõuaks läbi linna jalutades õigeaegselt järgmisse kontserdipaika. Vaata lisa facebook.com/kultuurisober ja kultuurisober.nordea.ee.

Nordea ja 5* kava

27. märts

CONTUS FIRMUS 20:00WOODSTOCK/ROCKSTAR’S

Rockstars at Tallinn Music Week

Contus Firmus andis oma esimese kontserdi aastal 2001. See on projekt, mille nimel tullakse kokku siis, kui on õige tunne. Muusikaliseks stii-liks on progresiivne rokk. Peamiselt on tegemist instrumentaalse muusikaga, aga oma koht on ka laulul. Vokaaliga lugudes on olnud põhimõtteks kasutada Eesti luuletajate loomingut.

ARGO VALS 21:00KINO SÕPRUS

Eesti Pops esitleb

Argo Vals on kitarrist ja helilooja. Esimesed katsetused salvestuste vallas tegi ta 2006. aas-tal kodustes tingimustes, kus talle kõige enam musitseerida meeldib. Argo on kirjutanud muu-sikat erinevatele koosseisudele, filmidele, tele-saadetele, tantsuetendustele. Tema loomingut on ilmunud kolmel täispikal heliplaadil: Animal Drama [2010], Viljandi Guitar Trio [2011], Argo Vals – Tsihcier [2012]. „Tsihcier” nomineeriti Eesti Muusikaauhinnad 2013 Aasta Alternatiiv/Indiealbum kategoorias. Argo avaldas kaks uut topeltsinglit 4. veebruaril 2014.

JUNK RIOT 22:00SINILIND

311.ee esitleb

Tallina garaažikvartett, mille tunnusmärkideks kõrged vokaalid, eksootilised kitarriefektid ja kaasakiskuvad diskobiidid, on leidnud tunnustust siin- ja sealpool eesti-vene kultuuripiiri. Oma te-gutsemisaja jooksul on poisid esinenud üle terve Eesti, sh legendaarsetel festivalidel nagu Plink Plonk, Positivus ja Õllesummer ning soojendanud Rock Cafes Inglismaa post-punkbändi White Lies.

RÖÖVEL ÖÖBIK 23:45VON KRAHLI BAAR

Stupido esitleb

1987. aastal moodustunud mürabänd Röövel Ööbik reisis Nõukogude piiridest kaugemale, nii füüsilises kui ka muusikategevuse vaimus. Piiride avanemisega lisandusid mõjutused džässist ja funk’ist, house’ist, drum&bass’ist ning tegutseti ka Una Bomba nime all. Jõuti ka BBC Radio One laine- sagedusele, kus tehti salvestussession legendaar-se John Peeliga. Siiani aktuaalse Röövel Ööbiku viimane, 2009. aastal ilmunud albumit „Su-persymmetry” on tunnustanud mitmed kriitikud.

SANDER MÖLDER 00:45HETK

The Baltic Scene esitleb

Red Bull Music Academy kogemus, esinemine Royal Albert Hall orkestri kooseisus ja 13 aastat tšelloõpinguid Sander Mölderi hiilgavas resü-mees. Sander on loonud eeldused tegeleda laia hulga eksperimentaalsete projektidega. Žanrini-med teda ei piiritle, ent üks on selge – mida ta ette võtab, sealt ei puudu soul’i element.

28. märts

ST. CHEATERSBURG 20:00VON KRAHLI BAAR

Raadio 2 Live esitleb

St. Cheatersburg on punkbänd, mis sõidab psüh-hedeelialaine harjal. Nende muusikas ja ideoloo-gias kohtuvad 70ndate lõpu nihilism, 80ndate alguse eneseületamine ja 90ndate 60ndate vaimustus ehk siis punk, postpunk ja uuspsüh-hedeelia. Hoolimata eelnenud muusikapärandi eneseteadlikust kasutamisest oma kunstiliste am-bitsioonide väljendamiseks ning ohtraist vihjeist möödanikule, suudab St. Cheatersburgi kõlapilt säilitada sellise naiivsuse, nagu nad oleksid just ise leiutanud raketi nimega rock’n’roll.

EIMIC (RUS) 21:30KINO SÕPRUS

Word Clinic esitleb

Elektrooniline rokkbänd EIMIC, asutatud 2006. aastal Moskvas, on nüüdseks Venemaa indie

-muusika lipulaev. Iga live-esitlus koosneb graa-filistest visuaalidest, mis valmivad reaalajas Ilya Koleshnikovi loomingulise käe all. See kooslus teeb Everything Made In China etteastest ehtsa etenduse.

MARTEN KUNINGAS 22:30ROCK CAFÉ

Tuborg Green Club: Sky Plus esitleb

Marten Kuninga debüütalbum „Janu” oli 2012 aasta kõige südamlikum album. Tema lummavad meloodiad võivad vabalt olla põhjuseks, miks ees-ti keelt mittekõnelejad meie kummalisse keelde armuvad. Sel kevadel on oodata ka järgmist sal-vestust „Praktiline mees”.

FAUN RACKET 23:30KULTUURIKATEL

Stalker Festival esitleb

Faun Racket on produtsentide paari Andres Lõo ja Talis Paide ühistöö. Pidevas muusikalises seikluses

elavate Lõo ja Paide projekti jõujooned põimuvad melodramaatiliste vokaalide ja hoogsa bassimuu-sika ümber, mis on suures osas valminud Lõo New Yorgi perioodil ning vahetult selle järel, Tallinnas. Faun Racket on linnafauna hääled ja biit, mis on su südamele hea.

29. märts

MOMEND (LV) 19:30KINO SÕPRUSPositivus Festival & ILY Records esitlevad

Algselt duona alustanud, nüüdseks neljaliikme-liseks kasvanud indie/neofolkbänd Momend on võitnud ohtralt uute tulijate auhindu, mis on kaa-sa toonud arvukaid esinemisi kodu- ja välismaal. Lava on jagatud Ewert and The Two Dragonsi, Sybil Vane’i, samuti Briti bändide Sons of Noeli ja Adrianiga. Nende kõla on iseloomustatud helge ja mahendana, mida vürtsitab põhilaulja Kārlise eristuv hääl ja rokinoodid.

HARALD SVENSSON / ISABEL SÖRLING / STAFFAN SVENSSON (SWE) 20:30 TELLISKIVI SAALEesti Muusika Päevad ja Göteborg Art Sounds festival esitlevad

Kolm ainulaadset ja võimsat sooloartisti Rootsist esitavad intiimse esitluse, luues sundimatult imp-roviseerides elektrilist muusikalt.

Harald Svensson – klahvpillid

Isabel Sörling – vokaal, elektroonika

Staffan Svensson – trompet/elektroonika

MARI KALKUN 22:00 NO99 TEATERViljandi pärimusmuusika festival esitleb

Mari Kalkuni tundlikud meloodiad ja meditatiiv-seist kordustest laetud ruumilised helimaastikud on inspireeritud eesti luulest ja loodusest, regilau-lust ja maailmamuusikast. Ta käsitseb erinevaid

pille – kandleid, akordioni, kitarri ja klaverit –, ent eeskätt tunneb Mari ära tema vägeva hääle jär-gi. Mari kaks sooloalbumit „Vihmakõnõ” (2010) ja „Üü tulõk” (2007) on lisaks Eestile ilmunud ka Jaapanis plaadifirma Nature Bliss alt.

PUBLIC SERVICE BROADCASTING (UK) 23:00ROCK CAFÉ

Tuborg Green Club: Raadio 2 Live esitleb

Public Service Broadcasting on festivali üks ooda-tumaid esinejaid. PSB lisab oma muusikasse lõike vanadest avalikest teadetest, filmiarhiividest ja propagandamaterjalidest. Lisades trummid, ki-tarri, bandžo ja elektroonikaelemendi, peegeldab PSB mineviku õppetunde läbi tulevikumuusika, kasutades vanaaegseid telereid koos tänapäeva tipptehnikaga.

2013. aastal võeti bändi debüütalbum soojalt vastu ning jooksev aasta tõotab tulla samaväär-ne – ees ootab Ameerika-tuur ja selle lõpetamine SXSW festivalil Austinis, Texases.

BRNS (BE) 00:30 KINO SÕPRUSPositivus Festival & ILY Records esitlevad

BRNS (hääldatakse inglise keeles brains) on mul-ti-instrumentalistide kvartett, kes püüab sind võrku oma müstiliste, tujukate ja küllastamatult meelitavate meloodiatega.

Bänd on viimase kahe aasta jooksul debüütalbu-miga („Wounded”) tuuritades rahvusvahelist tun-nustust pälvinud ja kogub varustust omanimelise LP väljaandmiseks.

28. märts

I WEAR* EXPERIMENT 00:30 KINO SÕPRUSWorld Clinic esitleb

I Wear* Experiment ühendab endas avangardistlikku, elektroonilist ja eksperimentaal-muusikat. Lõõskav valgus, hullumeelsed rütmid, müstiline vokaal ja pöörane sämpel-damine sulanduvad seguks erinevatest žanritest ja stiilidest. Kontsertsituatsioonis on nad visuaalselt ja heliliselt laitmatud.

VOLVO GARANTII LÄBISÕIDUPIIRANGUTA3

aastat

TALLINN Järve Pärnu mnt. 232 tel. 671 0020 [email protected] TARTU Turu 27 tel. 737 1890 [email protected] PÄRNU Tallinna mnt. 89a tel. 447 2777 [email protected]

Info-Autowww.infoauto.ee

Tallinn Music Weektuleb koos volvogaIga uue Volvoga 12-26. märtsil Info-Autost kaasa kaks Tallinn Music Week festivalipassi.Kõikidele Info-Auto Volvo klientidele Tallinn Music Week’i piletid 20% soodsamalt.

Vaata lisa volvo.infoauto.ee

MUUSIKA

Muusika ja hea toit sobivad kokku kui valatud. Just seepärast pakuvad Tallinn Music Weeki lemmikrestoranid festivali ajal TMW erimenüüd. Iga restorani peakokk on selleks puhuks pannud kokku oma lemmiktoorainetest koosneva valiku. Uurisime peakokkadelt sel puhul ka lähemalt,

milline on nende toidufilosoofia ja mida nad festivalikülalistele pakkuda plaanivad. Uuri restoranide kohta lähemalt www.tmw.ee/food

TMW pop-up resToranPeakokk: Ants Uustalu (Ööbiku Gastronoomiatalu) (Disaini- ja Arhitektuurigalerii, Pärnu mnt 6) 26.-29. märtsil kl 12:00 – 01:00

Lemmiktooraine?Hooajaliselt värske, äsja korjatud või püütud – olgu selleks kala, köögivili või kvaliteetne lihatükk.

Toidufilosoofia?Säilitada tooraine enda maitse ja kasutada tehnoloo-giaid, mis tooraine omadusi veelgi täiustaksid.

Keda plaanid Tallinn Music Weekil kuulata?Erinevaid uusi tegijaid, keda pole näinud. Silver Sep-pa kindlasti. Get Your Gun ja Ballet School mängivad õnneks ka meie pop-upis, nii et neid näen kindlasti.

Milline muusika inspireerib?Indierock, Mumford and Sons näiteks. Hiljuti avasta-sin vene bändi Motorama

TMW Tastes menüüLihtne, hea ja mõnus. Hoolitseme, et festivalikü-lalised ka hilistel õhtutundidel kontsertide vahel maitsvat värsket toitu saaksid süüa.

SooduStuS feStivalipaSSi omanikele -15%

Cha Dao Peakokk: Zhinqing Jiang chadao.ee

Lemmiktooraine?Eestis kasvatatud jänes, sea- ja vasikaliha kombi-neeritud autentsete Hiina maitseainetega.

Toidufilosoofia?Modernne lähenemine traditsioonilisele Hiina köögile.

Milline muusika inspireerib?Klassikaline ja instrumentaalmuusika – Multiphonic Rodent, Marike Kruup, Heili Rosin, Adan Delgado Illada

TMW Tastes menüü:Eelroog: valik Hiina dim sum-idest Pearoog: Shanghai part/sichuani veiseliha/kahe-maitseline doraada külalise valikul Magustoit: Hiina puuvilja jää

SooduStuS feStivalipaSSi omanikele -15%

Cru Peakokk: Dmitri Haljukov crurestoran.eu

Lemmiktooraine?Kohalik värske kala ja ürdid

Toidufilosoofia?Leida piir klassikalise ja modernse köögi vahel, muutes restoranielamuse tõeliselt ajatuks.

Milline muusika inspireerib?Limp Bizkit, Jay-Z, Offspring – ütleme, et 90ndate bändid

feStivalipaSSiomanikele SooduStuS -10% (v.a. lõunapakkumiSed)

DIIp Peakokk: Toomas Lääts

Lemmiktooraine?Pea kõik, mida saab siit samast Eestist – põllult, metsast, vetest.

Toidufilosoofia?Käia ühte sammu loodusega ja tagada, et see kajastuks alati meie menüüs.

Milline muusika inspireerib?Elektrooniline ja indie, sealt äärealadelt. Puhas pop jääb mulle veidi igavaks

feStivalipaSSi omanikele -15% SooduStuSt

F-hoone Peakokk: Andrei Soloha fhoone.ee

Lemmiktooraine?Värske ja hooajaline.

Toidufilosoofia? Süüa tuleb teha armastuse ja hea tujuga.

Milline muusika inspireerib? Kuulan erinevat muusikat, aga Depeche Mode ja 2PAC on klassikud.


GlorIaPeakokk: Dimitri Demjanov gloria.ee

Lemmiktooraine?Kindlasti kohalik tooraine

Toidufilosoofia?Less is more

Keda plaanid Tallinn Music Weekil kuulata?Jazzi – see on kompromissitu ja inspireeriv muusika.

TMW Tastes erimenüü: karge, põhjamaine ja kohalik. Eelroog: tsitrusräimed Pearoog: Lõhe NPS ja ürditsirkus Dessert: Pajumäe piimakirss. Samuti lisandiks koduleib ja Saaremaa või


heTK Peakokk: Jevgeni Jermoškin hetkes.ee

Lemmiktooraine?Eelistan värskeid ja kvaliteetseid tooraineid, aga suurimaks lemmikuks pean hoopis šokolaadi.

Toidufilosoofia?Kvaliteet, hea maitse ning täis kõht. Oluline, et külaline lahkub meie juurest hea füüsilise ja emot-sionaalse enesetundega ning soovib ka tagasi tulla.

Keda plaanid Tallinn Music Weekil kuulata?Vaiko Eplik on minu suur lemmik, ta lihtsalt oskab.

Milline muusika inspireerib?Köögis kuulame sageli popiklassikat, see tõmbab ilusti käima ja paneb puusad-käed liikuma. Kodus kuulan vähe rahulikumat muusikat.

TMW Tastes menüüEelroog: vürtsikad tiigerkrevetid ja suitsulõhe Pearoog: glasuuritud seafilee Dessert: šokolaadi-kama kreem


KaerajaanPeakokk: Jaak Hiibuskaerajaan.ee

Lemmiktooraine? Eestimaine ulukiliha, räimed, koduaia köögiviljad.

Toidufilosoofia?Puhtad maitsed, värskus ja põnev kombinatsioon traditsioonilistest ja moodsatest maitsetest.

Keda plaanid Tallinn Music Weekil kuulata?Eesti artistidest meeldib särav lauljatar Elina Born, välismaistest leian kindlasti paar uut lemmikut.

Milline muusika inspireerib? Elektrooniline ja meloodiline, tugeva vokaali ja energiaga muusika. Clean Bandit, Rudimental. Hin-dan moodsat koorimuusikat, laulan ka ise Hopneri Kammerkooris.

TMW Tastes menuEelroog: gratineeritud rohekarbid juurselleripüree ja paprika-õunakastmega Pearoog: ahjus üleküpsetatud pardi rinnafilee kartu-likreemi, punaveinikastme ja köögivilja-kevadrulliga Dessert: porgandi-toorjuustukook.


Foto: Aron Urb

Foto: Tõnu Tunnel

Foto: Tõnu Tunnel

Foto: Tõnu Tunnel

Foto: Tõnu Tunnel

Foto: Tõnu Tunnel

Foto: Lauri Laan

Foto: Tõnu Tunnel

KuKeKePeakokk: Helen Andema kukeke.ee

Lemmiktooraine?Võimalikult värske ja soovitavalt eestimaine. Räim, peedid, kõrvitsad, eesti lihaveis, metsaseened jne.

Toidufilosoofia?Toit olgu värskest ja hooajalisest toorainest valmistatud.

Milline muusika inspireerib? Meeldib väga erinev muusika. Kuidagi ebaaus oleks üht žanrit välja tuua.

TMW Tastes menuPakume maja popimaid tooteid. Maitsed on lihtsad ja puhtad. Me ei mängi kastmeniredega, pakume ausat toitu!

feStivalipaSSi omanikele kehtib -10% SooduStuSt tmW taSteS erimenüüle

leIb resTo ja aeDPeakokk: Janno Lepik leibresto.ee

Lemmiktooraine?Värske ning eelistatult kohalik

Toidufilosoofia?Lihtne, värske ja kodumaine.

Keda plaanid Tallinn Music Weekil kuulata?Elephants From Neptune’i

Milline muusika inspireerib?Ewert and The Two Dragons ning Vaiko Eplik teevad töö alati hästi ära.

TMW Tastes menüüEelroog: Kalamatsi talumeierei kitsepiimajuustu-kreem punasõstra-peedisalati ja kaeraõhikuga Pearoog: madalal temperatuuril küpsetatud Tiigikalda talu pardikoib maapirni-õunakreemi ja pardikastmega Dessert: astelpajutart käsitsi valmistatud sorbeega Kopra-Karjamõisa maasikatest ja astelpajust


MonaCoPeakokk: Oleg Alasi nordichotels.eu

Lemmiktooraine?Omapüütud kala ja enda korjatud seened.

Keda plaanid Tallinn Music Weekil kuulata?Elephants From Neptune’i ja Winny Puhhi

Milline muusika inspireerib? Elektrooniline funkrokk, Shaka Ponk (SHKPNK).

TMW Tastes menüüEelroog: suitsutatud hanefilee, marineeritud peet, õunabrülee ja mandlitapenaadPearoog: siiakala oliivitapenaadiga, ookeanikrevett, oad tomatiga ja kuum tsitruse-petersellivõiMagustoit: jäätis, besee ja šokolaad


neh Peakokk: Yves Lelay neh.ee

Lemmiktooraine?Või. Saarema või on imeline

Toidufilosoofia?Pakume Põhjala saarte maitseid, millele lisavad karakterit erinevad valmistamisviisid ning retseptid. Põhjala hooajad juhatavad meie kööki.

Keda plaanid Tallinn Music Weekil kuulata?Soovin lasta end üllatada, aga ilmselt valin ka Asonati ja Firejose – tunduvad kogemusevälised, kuid samal ajal ühendavad artistid.

Milline muusika inspireerib? Hard rock-ist bossanovani, kõik oleneb ajast, kohast ja tujust.

TMW Tastes menüüRautsi talu peedid Esna kitsejuustuga Järveotsa talu vutt tatra, porgadi ja estragoniga Taimetoitlastee alternatiiviks Muhu päikeseloojang – metspähklipuru, maapirn ja astelapaju.

feStivalipaSSi omanikele -15% SooduStuSt tmW taSteS menüüSt.

no99 KanTIInPeakokk: Riho Heinmets no99.ee/kohvik

Lemmiktooraine?Kala, mereannid, seened, juurviljad.

Toidufilosoofia?Kohalik ning värske tooraine

Milline muusika inspireerib?Dikta, FM Belfast, Gogol Bordello

feStivalipaSSi omanikele -10% SooduStuSt (ei kehti päevapakkumiStele)

sesoonPeakokk: Maia Smõslovafacebook.com/KohvikSesoon

Lemmiktooraine?Kala

Toidufilosoofia?Pakkuda kättesaadava hinnaga maitsvat sööki, mille valmistusviis lihtne, kuid samas huvitavam kodus valmistatavast argiroast.

TMW Tastes menuKohvik Sesoonile omane kalataldrik kevadiste köögiviljadega.


sFäär Peakokk: Heldur Hillak sfaar.ee/resto

Lemmiktooraine?Veiseliha

Toidufilosoofia?Üks suutäis on enam kui hõrk amps – see tuletab meelde lapsepõlves aiamaalt värskelt söödud vilju ja viib nostalgilisele mälestusreisile.

Keda plaanid Tallinn Music Weekil kuulata?Briti bändi Public Service Broadcasting. Samuti tahaks näha Vaiko Eplikut ja Faun Racketit, kes on meie restorani playlistis aukohal.

Milline muusika inspireerib? Jõudu ja mõnusat tunnet tekitavad elektroonika ja roki piirimail tegutsevad artistid

TMW Tastes menüüPakume valikut meie meie värskelt välja tulnud uuendatud menüüst. Eelroog: kitsejuustu brioche peedikreemi ja suitsu-tatud peediga Pearoog: veisepõsk juurselleri-anšoovise kreemi, grillitud sibula, marineeritud küüslaugu ja veini-kastmega Magustoit: mango-juustukook.


TIll&KuMMelPeakokk: Jürgen Lip till-kummel.ee

Lemmiktooraine?Värske ja kvaliteetne. Mõtte panevad liikuma ja inspiratsiooni pakuvad toiduained, mis on hetkel hooajalised ja seetõttu ka kõige maitsvamad. Suvisel turul pakutav.

Toidufilosoofia?Meie pakutav toit on lihte, aus ja otsekohene. Meil pakutavad maitsed on tuttavad, kuid samas pisikese kiiksuga.

Keda plaanid Tallinn Music Weekil kuulata?Olen suur Eesti muusika austaja, seega koosneb mu kava peamiselt kodumaistest artistidest. Ootan Suure Papa, 5 Loops’i, Def Räädu, Leslie Da Bassi, Mutated Forms’i esinemisi.

Milline muusika inspireerib? Kuulan üsna erinevat muusikat ja valin seda vasta-valt meeleolule ja konkreetset hetke arvestades. Kui üks eelistus välja tuua, siis hip-hop.

TMW Tastes menüüPakume peakoka kahest käigust koosnevat erime-nüüd – soolaste ja magusate ampsude assortiid.


Von KrahlI aeDPeakokk: Juhan Heinsalu vonkrahl.ee/aed

Lemmiktooraine?Porgand, peet, Eesti kalad, kodumaine kitsejuust

Toidufilosoofia?Puhas toit ja puhtad maitsedTMW Tastes menüü tuleb kindlasti kolmekäiguline!


Foto: Tõnu Tunnel

Foto: Tõnu Tunnel

Foto: Nordic Hotel Forum

Foto: Restorani Erakogu

Foto: Tõnu Tunnel

Foto: Tõnu Tunnel

Foto: Tõnu Tunnel

Foto: Tõnu Tunnel

Foto: Tõnu Tunnel


Tekst Madli-Liis Parts ja Mirje Mändla

5.–11. aprillini toimub Tallinnas suure-jooneline Eesti nüüdisaegse muusi-ka festival Eesti Muusika Päevad. 35 aasta juubelit tähistav festival annab võimaluse kuulata Eestis tegutse-vaid tipporkestreid, rahvusvaheliselt tunnustatud soliste ning toob lavale hulga uudisteoseid.

Tänavu suurvormidele keskenduv

festival viib orkestrid Niguliste muuseu-

mi-kontserdisaali ja Lennusadamasse,

muusikapeo süda tuksub kolme päeva

jooksul väärikas Estonia kontserdisaa-

lis. Tudengite päeval 7. aprillil avavad

oma uksed linnarahvale Tallinna Inglise

kolledž ja Tallinna Metodisti kirik, kus

kõlab Eesti kõige noorema põlvkon-

na helilooming noortekollektiivide

ettekandes. Festivali kunstilisteks

juhtideks ja veduriteks on alates 2000.

aastast heliloojad Ülo Krigul ja Timo

Steiner, kes on alati jälginud, et igal

aastal saaksid sõna erinevad heliloojad

ja koosseisud.

„Püüame pakkuda heliloojatele võimalusi,

mida nad tavaolukorras ei saa teostada.

Täita heliloojate unistusi – see on üks

kindel sõnum festivalil,” kinnitab Timo

Steiner. Helilooja unistuste täitumine

on kingitus ka kuulajale, sest sünnib

uus erakordne teos. Juubelifestivali

programm on mitmekesine, hõlmates

erinevatest žanritest tuntud muusi-

kuid ja ühendades kunstivorme. Uute

teostega on esindatud Erkki-Sven Tüür,

Helena Tulve, Toivo Tulev, Tatjana Kozlo-

va-Johannes, René Eespere, Märt-Matis

Lill, Pärt Uusberg, Mirjam Tally, Margo

Kõlar, Maria Kõrvits, Tõnis Kaumann,

Monika Mattiesen, Liis Viira ja Pall Ragnar

Palsson. Orkestritest teevad kaasa Eesti

riiklik sümfooniaorkester Olari Eltsi

juhatusel, Vanemuise sümfooniaorkester

Paul Mägi dirigeerimisel, rahvusooperi

Estonia sümfooniaorkester eesotsas

Mihhail Gertsiga, Pärnu linnaorkester

dirigent Kaisa Roosega ja Tallinna

kammerorkester Daniel Reussi juhatu-

sel. Kontserdiga Lennusada- mas tähistab Pärnu linnaorkester 20 aasta juubelit.

„Soov just suurvorme esile kutsu-da tuli sellest, et tänapäeval on kontserdielus suundumus pigem lühivormidele. Võimalust ja tellimust mahukamatele orkest- riteostele on heliloojatel pigem vähe. Tänavuse programmi ja kontseptsiooniga tahtsime natuke seda lünka täita: anda heliloo-jatele võimalus kirjutada mõned mahukamad teosed ja publiku-le anda võimalus neid kogeda,” tutvustab Krigul juubeliprogram-mi eripära.

Mõlema kunstilise juhi sõnul on see on omamoodi eriline olukord, et mitu päeva järjest õnnestub Estonia kontserdisaalis nautida Eesti sümfoo-niaorkestreid. „Suuremad vormid, mahud ja mastaabid annavad suuremad võimalused selle muusikaga koos olla, sellele keskenduda. Kuulaja saab lasta end suurvormil üle ujutada,” lisab Krigul.

Festivali kõrghetkede hulka kuuluvad Toivo Tulevi suurteose „Lamentatsioonid” ja Margo Kõlari vokaalsümfoonilise teose

„Läbi varjude oru” esiettekanne, samuti

Erkki-Sven Tüüri sümfoonia „De Profundis” Eesti esiettekanne.

Märt-Matis Lille uudisteoses astub solisti-na üles armastatud saami joiguja Wimme, Mirjam Tally „Déjà vu” uues versioonis on solist Islandi harfimängija Gunnhildur Einarsdóttir ning Helena Tulve uues klaverikontserdis soleerib meie oma tunnustatud pianist Mihkel Poll. Tatja-na Kozlova-Johannes on koostöös video- kunstnik Tarvo Hanno Varresega Eesti

Muusika Päevadele loonud teose „Betweenland”, mis toob kuulajate-vaata-jate ette mõtterännaku, mida muusikute-na toetavad põnevatel heliobjektidel Tarmo Johannes, Eva Eensaar-Tootsen, Helena Tulve ja Jandra Puusepp. Kunstiline juht Ülo Krigul kinnitab, et festivali suhteliselt uus traditsioon – audiovisuaalne kontsert – on leidnud

Eesti Muusika Päevadel on paljuesiettekandeid ja suurvorme

MUUSIKA

LAUPÄEV, 5. aprill19:00 NIGULISTE KIRIK (Niguliste 3)

LAMENTATSIOONIDKAVAS: Toivo Tulev „Lamentatsioonid”Kädy Plaas (sopran), Iris Oja (metsosop-ran), Love Enström (tenor), Rainer Vilu (bass), Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tallinna Kammerorkester, dirigent Da-niel ReussKoostöös Eesti Filharmoonia Kammer-koorigaPilet: 15/12

PÜHAPÄEV, 6. aprill20.00 LENNUSADAM (Vesilennuki 6)

CYBERMOZARTKAVAS: Monika Mattiesen*, Wolfgang Amadeus Mozart, Mirjam Tally*, Erk-ki-Sven Tüür

Monika Mattiesen (flööt), Gunnhildur Einarsdóttir (harf, Island), Küberstuudio, Pärnu Linnaorkester, dirigent Kaisa Roose

Koostöös Küberstuudio ja Pärnu Linna-orkestriga

Pilet 15/12

ESMASPÄEV, 7. aprill17.00 INGLISE KOLLEDŽI SAAL (Estonia pst 10)

KOMPOSITSIOONIÕPILASTE KONTSERTKavas noorimate heliloojate teosedSissepääs tasuta.

19.00 TALLINNA METODISTI KIRIK (Narva mnt 51)

EMTA KOMPOSITSIOONI- TUDENGITE KONTSERTKAVAS: Ivan Cancialosi*, Indrek Palu*, Rasmus Puur*, Joshua Michael Tasker* jtKoostöös Eesti Muusika- ja Teatriakadee-miaga, Tallinna KultuurikatlagaSissepääs tasuta.

TEISIPÄEV, 8. aprill19.30 / 21.00 KANUTI GILDI SAAL (Pikk 19)

BETWEENLANDKAVAS: Tatjana Kozlova-Johannes / Tarvo Hanno Varres*Pilet 8/6

KOLMAPÄEV, 9. aprill18.00 ESTONIA KONTSERDISAAL (Estonia pst 4)

SILVER BRASSKAVAS: Páll Ragnar Pálsson*, Alo PõldmäeSilver BrassSissepääs sümfooniakontserdi piletiga (15/12)

18.30 ESTONIA KONTSERDISAAL (Estonia pst 4)

KOHTUMINE MARGO KÕLARIGASissepääs sümfooniakontserdi piletiga (15/12)


LÄBI VARJUDE ORUKAVAS: Gustav Ernesaks, Raimo Kangro,

Eesti Muusika Päevadel on paljuesiettekandeid ja suurvorme

Eugen Kapp, Margo Kõlar*, Arvo Pärt

Andrus Haav (viiul), solistid, Rahvusooper Estonia koor ja orkester, dirigent Mihhail Gerts

Pilet 15/12 (kehtib alates kell 18)

NELJAPÄEV, 10. aprill18.00 ESTONIA KONTSERDISAAL (Estonia pst 4)

TARTU KEELPILLIKVARTETT

KAVAS: Maria Kõrvits*, Pärt Uusberg*

Tartu Keelpillikvartett

Sissepääs sümfooniakontserdi piletiga (15/12)


KOHTUMINE MÄRT-MATIS LILLE JA LIIS VIIRAGA



PÕHJANAELA PAINE

KAVAS: Märt-Matis Lill*, Eino Tamberg, Liis Viira*

Wimme (hääl, Soome), Vanemuise Süm-fooniaorkester, dirigent Paul Mägi


REEDE, 11. aprill 18.00 ESTONIA KONTSERDISAAL (Estonia pst 4)

VORTEX

KAVAS: Mirjam Tally*

ERSO suur ansambel, dirigent Taavi Kull



KOHTUMINE ERKKI-SVEN TÜÜRI JA HELENA TULVEGA



HEA EESTI ASI + EMP PREEMIAD

KAVAS: Heino Eller, Helena Tulve*, Erk-ki-Sven Tüür*

Mihkel Poll (klaver), Eesti Riiklik Sümfoo-niaorkester, dirigent Olari Elts

Koostöös Eesti Riikliku Sümfooniaorkest-riga


Piletid ja festivali pass müügil Piletilevi müügipunktides.

Lisainfo www.helilooja.ee/emp

oma kindla publiku, kellele on see esimene kokkupuude meie nüüdisaegse klassikalise muusikaga.

Esmakordselt kõlavad ka Monika Mattieseni ja Liis Viira sümfoonilised teosed. Kõrvuti uute teostega kõlab Eesti suurvormide klassika Heino Ellerilt, Eino Tambergilt, Arvo Pärdilt, Raimo Kangrolt, Erkki-Sven Tüürilt, Gustav Ernesak-salt ja Eugen Kapilt. Võrreldes esimese ulatusliku festivaliga 1979. aastal (tollal

Nõukogude Eesti Muusika Festival) kattu-

vad kontserdikavades seitsme helilooja

nimed.

„Festival annab kiiresti, vaid ühe nädalaga

võimaluse heita pilk tänasele Eesti muusi-

kale. See on nagu heliloojate ülevaatenäi-

tus. Mujal ei koondu Eesti uus muusika

nii suurelt kokku,” räägib Timo Steiner.

„Tänavuse festivali teeb eriliseks see, et

enamikule orkestrikontsertidele eelneb

nö sissejuhatav kammerkontsert kell

18.00, siis kell 18.30 saab rääkida heliloo-

jatega ja kell 19 algab suur orkestrikont-

sert.”

Festivali piletid jäävad hinnaklassi 6–20

eurot ühe õhtu eest. Kuulajal, kes soovib

osa saada suuremast osast festivalist,

tasub kindlasti kaaluda 40eurose passi

ostu. Kõigi piletite hindade liitmisel peaks

kukrut kergendama 88 euro võrra. Pass

on väärt ka selle

poolest, et kui

passiomanik ise

mõnele kontser-

dile ei lähe, saab

ta selle edasi anda

sõbrale. Festivali

passe saab osta

ainult eelmüügist

Piletilevist ja neid

on kokku vaid 50.

„Kõige parema

festivalielamuse

saad siis, kui

ostad passi ja

käid võimalikult

paljudel kontser-

tidel, kulged

koos publikuga

kontserdilt teisele,

näod saavad tutta-

vaks, tekib selline festivali feeling, mis

omakorda tõstab sinu tunnetuse teistsu-

gusele tasandile,” kinnitab ka Ülo Krigul.

Küsimusele, kas Eesti muusika päevi

võiks võrrelda mõne instrumendiga,

vastavad mõlemad kunstilised juhid,

et see pill oleks orel, pillide kuningas.

Väärikas vanuses festival on suurepärane

võimalus nautida Eesti uut heliloomingut

nii neil, kes meie muusikaga hästi kursis,

kui ka neil, kelle jaoks oleks see esimene

kokkupuude nüüdisaegse kodumaise

klassikalise muusikaga.

EESTI MUUSIKA PÄEVAD 2014Korraldab Eesti Heliloojate Liit


Foto: Serena Auroras

REEDE, 18. aprill 20:30 LENNUSADAM

JAZZKAARE AVAMINE:Ülo Krigul „Lend nr JK025”

22:00 TEATER NO99 JAZZIKLUBI Maria Faust Sacrum Facere (Eesti-Taani jt)

LAUPÄEV, 19. aprill MEREPAVILJON

12:00 Lastekontsert „Lood pildi seest”16:00 Galakontsert „Noor Eesti jazz”19:30 Vaiko Eplik & Kristjan Randalu „Lahkhelid” 23:00 Ergo Jazz Session vol 15: Hi-Fly Orchestra (Saksamaa) + DJ

22:00 TEATER NO99 JAZZIKLUBI James Dalton (USA)

PÜHAPÄEV, 20. aprill12:00–19:00 MEREÄÄRKümme tasuta kontserti mere ääres

18:00 MEREPAVILJON„Bluusipüha” Tanel Padar Blues Band & guests

ESMASPÄEV, 21. aprill 22:00 TEATER NO99 JAZZIKLUBIStephan Oliva „Vaguement Godard” (FRA)

TEISIPÄEV, 22. aprillMEREPAVILJON

18.00 Trompetist Avishai Cohen (Iisrael) & Andres Mustonen Jazz Quartet 21:00 Marius Neset Quartet (Norra)

22:00 TEATER NO99 JAZZIKLUBIAbraham’s Café

KOLMAPÄEV, 23. aprill MEREPAVILJON

18:00 Edmar Castaneda (Kolumbia-USA)21:00 Fatoumata Diawara (Mali) – Danske Jazziauhinnad

22:00 TEATER NO99 JAZZIKLUBIVEIN feat. Greg Osby (Šveits-USA)

NELJAPÄEV, 24. aprill MEREPAVILJON

18:00 Saksa kevade avamine: Nils Landgren & Jazz Baltica Ensemble (GER jt)21:00 Nina Attal (FRA)

22:00 TEATER NO99 JAZZIKLUBIKadri Voorand Group / Hanna Paulsberg Concept (Norra)

REEDE, 25. aprill 19:00 NOKIA KONTSERDIMAJA Cassandra Wilson (USA)

22:00 TEATER NO99 JAZZIKLUBISusana Sawoff Trio (Austria)

LAUPÄEV, 26. aprillMEREPAVILJON

14:00 Lastekontsert Karsten Mathiesen (Taani) & miimid 18:00 New flamenco – Las Migas (Hispaania)

22:00 TEATER NO99 JAZZIKLUBITõnu Naissoo trio

PÜHAPÄEV, 27. aprill19:00 NOKIA KONTSERDIMAJAPat Metheny Unity Group (USA)

staari Oumou Sangaré Grammy-nomi-neeritud albumil „Seya” ja džässistaari Dee Dee Bridgewateri Grammy võitnud Mali projektis „Red Earth” ning osales ka mõlema albumi esitlusturneedel.

Tagasi Prantsusmaal, mängis ta kurja nõia Karaba rolli muusikalis „Kirikou and Karaba”. Teda julgustati õppima kitarri ning peagi kirjutas ta juba päris oma muusikat. Nii otsustaski Fatouma-

ta pühendada end jäägitult muusikale. Tänu Oumou Sangaréle andis tema debüütalbumi „Fatou” (2011) välja mainekas World Circuiti plaadifirma. Album tunnistati maailmamuusika edetabelites 2011. aasta albumiks.

Fatoumata osales ka Damon Albarni kontsertidel „Rocket Juice and the Moon” koos Tony Alleni ja Fleaga. Järgnes koostöö Roberto Fonseca albumil YO ning Bobby Womacki, Cheikh Lô, AfroCubis-

Tänane maailmamuusika staar – Malist pärit lauljatar Fatoumata Diawara – on suutnud ühendada laulja- ja näitlejakar-jääri, esinedes nii filmides, muusikalides kui ka kontserdilavadel. Malitari soe ja eksootiline muusika lihtsalt kutsub tantsima.

Fatoumata Diawara (aka Fatou) sündis mali perekonda Elevandiluurannikul 1982. aastal. Lapsena paistis ta silma oma elava loomu poolest ja osales oma isa tantsutrupis. 12-aastasena keeldus neiu kooli minemast ja vanemad otsustasid ta käitumise distsiplineerimiseks saata elama tädi juurde Bamakosse. Fatou ei näinud oma vanemaid üle kümne aasta. Fatoumata tädi oli aga näitlejanna ning juba paari aastat pärast leidis Fatoumata end Bamakos filmivõtetelt ühes väikeses kõrvalosas. Kuid väikeste osatäitmiste rida viis 1999. aastal peaosani Omar Sissoko filmis „La Genese”. 18-aastaselt sõitis neiu Pariisi, kus mängis „Antigone” etenduses nimiosa. Pärast seda naasis Fatou Malisse, kus sai peaosa Dani Kouyate filmis „Sia, The Dream of the Python”. Pakkumisi rollidele muudkui tuli, kuid Fatoumata perekond soovis, et ta looks kodu ja abielluks. Nii oligi Fatou sunnitud Mali televisiooni otse-eetris teatama, et loobub näitlejakarjäärist.

2002. aastal reisis tuntud prantsuse teatrikompanii juht Jean-Louis Courcoult Malisse, et pakkuda Fatoumatale rolli oma uuslavastuses. Kuna Mali ühiskonnas on vallaline naine kõige madalamal posit- sioonil, pidi nõusoleku andma Fatouma-ta perekond. Perekond aga keeldus. Pärast pikka järelemõtlemist ja eneseotsinguid otsustas Fatoumata põgeneda. Tal õnnes-tus jõuda Bamako lennujaamas Pariisi lennukile napilt enne politseid, keda oli teavitatud tema röövimisest. Royal de Luxe’i tänavateatris tegi Fatou mitmeid rolle ning osales nendega ka turneedel Vietnamis, Mehhikos ja Euroopas. Proo- vide ajal laulis ta garderoobis oma lõbuks, kuni teatri direktor kuulis teda ning otsustas lisada ta soololaulu etendusse. Saanud teatripubliku positiivsest vastu-võtust julgustust, esines Fatoumata peagi Pariisi klubides ja kohvikutes. Seal kohtas ta Mali muusikut ja produtsenti Cheikh Tidiane Secki, kes kutsus teda Malisse töötama projektidega, kus Fatou pidi laulma taustavokaali. Ta laulis Mali

Kuum ja kaunis kõrbetäht jahedas põhjala kevadöös

JAZZKAAR 2014

mi, Herbie Hancocki Imagine Projecti, Orchestra Poly-Rythmo de Cotonouga ja mitmete teistega. 2012. aasta septemb-ris laulis Fatou kõrvuti selliste artistide-ga nagu Damon Albarn, Baaba Maal, Amamdou and Mariam, Nicolas Jaar ja The Noisettes menukas projektis Africa Express Train. Turneel oli tohutu menu, üks suuremaid kontserte oli Kings Crossis, kus Fatou esines koos Paul

McCartneyga. Novembris pälvis Fatou-mata esimese naisena auhinna Science for Peace Award, mida annab välja Veronesi fond Milanos. Värvikal galal

„Clinton Global Initiative” esines ta kõrvu-ti selliste legendidega nagu The Roots Crew, Elvis Costello, Rahzel, Matana Roberts and Emily Wells. Läinud aasta lõpul valiti Fatoumata Diawara ajakirja New Africa saja kõige mõjukama kunsti- ja kultuuritegelase hulka.

K, 23.0421:00

MEREPAVILJON

Fatoumata Diawara

MUUSIKA


REEDE, 18. aprill 20:30 LENNUSADAM

JAZZKAARE AVAMINE:Ülo Krigul „Lend nr JK025”

22:00 TEATER NO99 JAZZIKLUBI Maria Faust Sacrum Facere (Eesti-Taani jt)

LAUPÄEV, 19. aprill MEREPAVILJON

12:00 Lastekontsert „Lood pildi seest”16:00 Galakontsert „Noor Eesti jazz”19:30 Vaiko Eplik & Kristjan Randalu „Lahkhelid” 23:00 Ergo Jazz Session vol 15: Hi-Fly Orchestra (Saksamaa) + DJ

22:00 TEATER NO99 JAZZIKLUBI James Dalton (USA)

PÜHAPÄEV, 20. aprill12:00–19:00 MEREÄÄRKümme tasuta kontserti mere ääres

18:00 MEREPAVILJON„Bluusipüha” Tanel Padar Blues Band & guests

ESMASPÄEV, 21. aprill 22:00 TEATER NO99 JAZZIKLUBIStephan Oliva „Vaguement Godard” (FRA)

TEISIPÄEV, 22. aprillMEREPAVILJON

18.00 Trompetist Avishai Cohen (Iisrael) & Andres Mustonen Jazz Quartet 21:00 Marius Neset Quartet (Norra)

22:00 TEATER NO99 JAZZIKLUBIAbraham’s Café

KOLMAPÄEV, 23. aprill MEREPAVILJON

18:00 Edmar Castaneda (Kolumbia-USA)21:00 Fatoumata Diawara (Mali) – Danske Jazziauhinnad

22:00 TEATER NO99 JAZZIKLUBIVEIN feat. Greg Osby (Šveits-USA)

NELJAPÄEV, 24. aprill MEREPAVILJON

18:00 Saksa kevade avamine: Nils Landgren & Jazz Baltica Ensemble (GER jt)21:00 Nina Attal (FRA)

22:00 TEATER NO99 JAZZIKLUBIKadri Voorand Group / Hanna Paulsberg Concept (Norra)

REEDE, 25. aprill 19:00 NOKIA KONTSERDIMAJA Cassandra Wilson (USA)

22:00 TEATER NO99 JAZZIKLUBISusana Sawoff Trio (Austria)

LAUPÄEV, 26. aprillMEREPAVILJON

14:00 Lastekontsert Karsten Mathiesen (Taani) & miimid 18:00 New flamenco – Las Migas (Hispaania)

22:00 TEATER NO99 JAZZIKLUBITõnu Naissoo trio

PÜHAPÄEV, 27. aprill19:00 NOKIA KONTSERDIMAJAPat Metheny Unity Group (USA)

JAZZKAAR 2014

Bulgaaria naiskoor Angelite on esinenud Nobeli auhinnatseremoo-nial, Moskva Punasel väljakul ja 1999. aastal Grammyde auhinnaüritusel ning just nende jaoks on Phil Collins kirjutanud laulu, mis kõlab Disney filmi „Brother Bear” soundtrack’il.

Kaugete aegade arhailine kõlamaailm

ning avangardi ja keskaegse muusika

sulam – see on Angelite, 20-liikmeline

naiskoor Sofiast. Kõik, kel olnud võimalus

kogeda selle legendaarse koori ühtainust-

Kavas: Olli Mustoneni „Vanha kirkko Petäjävedellä”, Wolfgang Amadeus Mozarti Klaverikontsert nr 26 D-duur, KV 537, Sergei Prokofjevi Sümfoonia nr 6 es-moll, op 111ERSO, solist ja dirigent Olli Mustonen

Olli Mustonenil (1967) on tänapäeva

muusikamaailmas ainulaadne koht.

Pianistina on ta oma originaalsuse ja

briljantse tehnikaga lummanud publikut

nii Euroopas kui ka Ameerikas, dirigen-

dina asutanud Helsingi Festivaliorkestri

ja juhatanud orkestreid üle maailma

ning heliloojana kirjutanud nii kütkes-

tavat originaalloomingut kui ka teinud

arranžeeringuid.

Olli Mustonen on sündinud Helsingis,

klaveri-, klavessiini- ja kompositsioo-

niõpingutega alustas ta juba viieaastase-

na. Tema esimeseks klaveriõpetajaks oli

Ralf Gothóni, seejärel Eero Heinonen,

kompositsiooniõpinguid alustas Einoju-

hani Rautavaara juhendamisel. Soolo-

pianistina annab Olli Mustonen kontser-

te kõigis maailma olulisemates muusika-

keskustes, sh Amsterdamis, Berliinis,

Londonis, New Yorgis, Tokyos ja Viinis.

Nii Olli Mustoneni klaverimängu kui

ki esitust, on pidanud tunnistama nende

häälte mõjujõudu ja esituse sugestiivsust.

Balkani ja Bulgaaria folkmuusika

segmendis ühe tunnustatuma koori

juured peituvad sügavas kommunismi-

ajastus. Riikliku koori juht Tanja Andreeva

võttis ohjad enda kätte ning moodustas

paarikümneliikmelise rühma naistest üle

riigi. Enne NSVLi lagunemist ei teatud

neist mujal maailmas midagi, kuid raudse

eesriide kukkudes võlus klassikalise ja

folgitraditsioonidega muusika segu ka

piiritagust publikut.

ka dirigeerimise lähtepunktiks on tema

kui helilooja. Mustonen on veendunud,

et igas esituses peab kõlama esiettekande

värskus, et nii publik kui ka esitajad

tunnetaksid heliloojat enda kaasaegsena.

Selles suhtes tuletab ta meelde Mahleri

kuulsat väidet, et traditsioon on eelkõige

laiskus, ent samavõrd umbusklik on ta

ka sellise ettekande suhtes, kus tahetakse

erineda lihtsalt erinemise enda pärast.

Just pidev avastamissoov on viinud ta

põnevate ja traditsioonilisest repertuaa-

rist eemale jäävate teosteni. Solistina

on ta teinud koostööd enamiku maail-

ma juhtivate orkestritega, sh Berliini

Filharmoonikud, Chicago, Clevelandi

ja Philadelphia SO, Deutsches Sympho-

nie-Orchester Berlin, Londoni Filhar-

moonikud, Philharmonia Orchestra

(Londonis), Los Angelese Filharmooni-

kud, Amsterdami kuninglik Concertge-

bouw’ orkester ning mänginud selliste

dirigentide juhatusel nagu Ashkenazy,

Barenboim, Berglund, Boulez, Chung,

Dutoit, Eschenbach, Harnoncourt, Masur,

Nagano ja Saraste. Käesoleval hooajal

on ta esinenud näiteks koos Londoni

sümfooniaorkestri ja Valeri Gergijeviga,

märtsi lõpus annab neli kontserti koos

Angelite – kuulsad bulgaaria hääled

Fookuses Olli Mustonen ERSO SARJA GURMEE IV KONTSERT

R, 02.0519:00

ESTONIA KONTSERDISAALSARJA GURMEE IV KONTSERT

KONTSERTSARIMÜSTILISED HÄÄLED

ANGELITE KOOR (Bulgaaria), kunstiline juht Georgi Petkov Traditsiooniline kirikumuusika, bulgaaria

rahvamuusika

K 26.03 19:00 Peterburi Jaani kirikusN 27.03 18:00 Jõhvi Mihkli kirikusR 28.03 19:00 Pärnu Eliisabeti kirikusL 29.03 19:00 Tallinna Jaani kirikusP 30.03 19:00 Tartu Jaani kirikus

Täna on Angelite rahvusvaheliselt

tunnustatud naiskoor, kelle hääled on

vaimustavad, laulmisstiil ja stilistika

arhailine ning kuulda on sajanditepik-

kust traditsiooni. Angelite on esinenud

näiteks Nobeli auhinnatseremoonial,

Moskva Punasel väljakul ja 1999. aastal

Grammyde auhinnaüritusel. Phil Collins

on Angelite jaoks kirjutanud laulu, mis

kõlab ka Disney filmi „Brother Bear”

soundtrack’il.

Angelite pole kahtlemata vaid folgi-

ansambel, nad on loonud isikupärase

New Yorgi Filharmoonikute ja Esa-Pekka

Saloneniga, seejärel kaks kontserti hr-Sin-

fonieorchesteri (Hessischer Rundfunk) ja

Paavo Järviga jne.

Üha enam väljundeid on Olli Mustonen

leidnud ka dirigendina, viimastest olulise-

matest olgu mainitud koostöö Berni,

New Jersey ja Queenslandi SOga, aprillis

juhatab ta Weimari Staatskapellet, mais

jätkab solisti ja dirigendina Beethoveni

klaverikontsertide sarja Lääne-Austraalia

SO ja Melbourne’i SO-ga. Veebruaris oli

ta koos tšellist Steven Isserlisega turneel

Itaalias ning käesoleva hooaja lõpetab

soolokontserdiga Edinburgh festivalil. Ta

on salvestanud arvukalt eriilmelisi plaate.

Šostakovitši ja Alkani prelüüdide salvestus

firmale Decca pälvis Edisoni auhinna ning

ajakirja Gramophone auhinna parima

instrumentaalmuusika plaadi kategoorias.

Ligi kümne aasta pikkune koostöö seob

teda firmaga Ondine, kellega ta allkirjastas

plaadistuslepingu aastal 2002.

ERSO ees oli Olli Mustonen esimest

korda dirigendina 2011. aasta märtsis,

pianistina debüteeris aga kümme

aastata tagasi (1994), mängides Chopi-

ni I klaverikontserti e-moll Arvo Volmeri

juhatusel.

muusikastiili, flirtides erinevate žanritega,

näiteks Bulgaaria heliloojate helide (Philip

Koutev, Stefan Kanev, Dimitar Dinev,

Stefan Mutafchiev, Nikolai Kauffmann),

džässi, kurgulaulu, hiphopi ja klassikalise

fusion-stiiliga, säilitades pärimusmuusika

traditsiooni Venemaalt, Kreekast, Türgist,

Ungarist, Rumeeniast ja Bulgaariast. Neid

kuulates kaovad piirid Ida ja Lääne, vana

ja uue muusika, klassikalise ja popi vahel.

Angelitel on ilmunud uus album „Ange-

lina”, ka Tallinna kontserdi kava tutvustab

uue plaadi muusikat.

MUUSIKA

Info ja piletid: kultuurikava.eekevad 201416Fotod: Takashi O

kamoto

vasse alternatiivi, kui mitte isegi hetke-lisse nõidusesse. Selles etenduses tutvustan lisaks Kodŏ tavapärasele rõivastusele hanten’ile (jaapani tradit-siooniline riietus) ka mitmeid uusi originaalkostüüme. Loodan, et nii meie pikaajalised fännid kui ka esmakordne publik naudivad etendust täiel määral.”

Kodŏ, Jaapani taiko-trummimängu pioneerid kaugelt ja salapäraselt Sado saarelt, on oma ala tõelised meistrid. Nende mängus peitub võimas jõud, mis võib ühtaegu olla nii õrn kui ka plahvatuslik, nii peenetundeline kui ka ähvardav. Alates oma tulekust suurtele lavadele 1981. aastal on ansambel andnud tuhandeid kontserte maailma kõikidel kontinentidel ja suurlinnades: Amsterdami Concertgebouw’st Carnegie Hallini, Disney Hallist Lincoln Centerini, Pariisi Palais Garnier’st Berliini Filhar-mooniani, vaimustades publikut sageli mitmeid kuid kestvatel kontserdireisidel.

Sõnal „kodŏ” on jaapani keeles kaks

Maailmakuulsa Jaapani taiko-trum-mide ansambli seni ainus Eesti-külastus leidis aset enam kui kümme aastat tagasi. Seekordne maailmaturnee „One Earth Tour 2014 – Legend” on Tamasaburo Bando esimene lavastustöö ansambli uue kunstilise juhina. „Lavastusega tahtsin väljendada sügavat

austust Kodŏle, lisades suursugusust ja kergust, et sünniks etendus, kus kõik elemendid harmoneeruvad üheksainsaks kogu kava lainetusena läbivaks vooks,” ütles Tamasaburo Bando turnee eel.

„Olen loonud teoseid lootuses, et need säilitavad elujõu ja köitvuse ka tulevaste põlvede jaoks. Tänapäeva suurte välja-kutsete ja tehniliste keerukuse ajastul on minu eesmärk lihtne – luua lavastus, mis viib publiku reaalsusest selle inspireeri-

MUUSIKAtähendust – ‘südamelöök’, mis on kogu rütmi aluseks, aga ka ‘trummi-

laps’. Seletatud on seda selliselt, et taiko-trummi hääl meenutab

südamelööke, mida laps tunneb emaüsas. On ju teada, et ema südamelöökide kõmisev vibratsioon uinutab lapse magama. Teisalt võib

„kodŏ” selles kontekstis tähendada ka ‘trummilapsi’, milles väljendub Kodŏ soov mängida trumme kergusega nagu laps, kes tegutseb oma südame järgi.

Kodŏ esinemine kujutab endast jaapani iidsetele traditsioonidele rajatud värvikat etendust. Paljaste ülakehadega mehed taovad hiigeltrumme, millest suurima ŏ-daiko läbimõõt on üle pooleteise meetri.

Taiko tähendab jaapani keeles trummi ja seda nimetust kasutatakse Jaapanis igat liiki trummide puhul. Väljaspool Jaapanit aga peetakse selle mõiste all enamasti silmas konkreetset jaapani löökpilli, mida kohapeal tuntakse wadai-ko nime all. Ansamblilist taiko-trum-meldamise vormi nimetatakse aga kumi-daiko’ks. Taiko mütoloogiline originaal pärineb jaapani folkloorist, kuid arvatakse, et see pill on tulnud Jaapanisse Korea ja Hiina kaudu. Iidsetest aegadest tänapäeva jõudnud jaapani kabukiteat-ri ühe suurima asjatundja Tamasaburo Bando juhtimisel avastab Kodŏ taiko piiramatuid võimalusi, kombineerides sajanditevanuseid traditsioone tänapäe-va humoorikate nägemustega taiko’st, arendades muusika kõrval edasi ka liikumisi ja kostüüme. Kodŏ elustab ja transformeerib nii jaapani iidsete rahvapidustuste rituaale kui ka esitab tänapäeva autorite loomingut, džäss-pianistidest kabukiteatri meistriteni, samuti ansambliliikmete endi loomin-gut. Kodŏga on koostööd teinud tuntud hiina helilooja Tan Dun ja Korsika vokaal- ansambel A Filuetta, Tokyo filharmoonia ja Pariisi ooper. Ansambli juures Sado saarel on käinud kogemusi omandamas ka Kanada tuntud tsirkusekunsti ja tänava- tantsu sünteesiva rühma Cirque du Soleil asutajad jt.

Otsides uutmoodi ühendust kunsti tegemiseks, jõudsid Kodŏ asutajad 1960. aastate lõpul Sado saarele. Neid vaimustas selle paikkonna kaunis loodus ja kultuuritraditsioonide sügavus. Muusikud elasid ja töötasid omaloodud kommuunis Kodŏ-nimelises külas. Pärast kümmet tegutsemisaastat endises koolimajas asus Kodŏ lõpuks ümber 100 000 ruutmeetri suurusele tiheda metsa-ga kaetud alale Ogi poolsaarel, kus 1988. aastal leidis aset uue küla avatseremoo-nia. Lähtudes Kodŏ eesmärkidest säilita-da vanu esituskunsti traditsioone, ehitati ka küla peamaja 200 aasta vanuse, esialgu lammutamisele määratud talu palkidest. Tänaseks on hoonet laiendatud ja selle juurde kuuluvad toitlustusala ning maail-

E, 24.0319:00

NOKIA KONTSERDIMAJA

ma muusikale ja tantsule pühendatud raamatukogu. Uues kompleksis on veel vastuvõtu- ja majutushoone, stuudio ning prooviruum. Ansambli abielus liikmed on ehitanud ümbritsevatele maalappidele kodud oma peredele.

Tamasoburo Bando on üks Jaapani hinnatumaid kabukiteatri asjatundjaid ja onnagata näitlejaid (naisosatäit-misele spetsialiseerunud meesnäitleja). Tema sügavad esteetilised arusaamad on leidnud suurt tunnustust sellistes teatrilavastustes nagu „Romeo ja Julia”,

„Kaijin Besso”, aga ka kunstimaailmas tähelepanu äratanud filmilavastustes nagu „Gekashitsu”, „Yume no Onna” ja

„Tenshu Monogatari”. 2012. aastal omista-ti Bandole vaimse kultuuripärandi hoidja tiitel, 2013 aga Prantsusmaa kunsti ja kirjanduse orden.

2012. aasta aprillist asus Bando Kodŏ kunstilise juhi ametikohale, olles teinud ansambliga juba varem korduvalt koostööd.

Kontserdi paremaks mõistmiseks on korraldajad välja andnud iga teose tausta ja sisu põhjalikult selgitava kava.

Jaapani taiko-trummide ansambli

maailmaturnee 2014

„LEGEND”

Ansambli koosseis: Masaru Tsuji, Yosuke Oda, Kenzo Abe, Masayuki Sakamoto, Mariko Omi, Yosuke Kusa, Shogo Komat-suzaki, Akiko Ando, Yosauke Inoue, Yuta Sumiyoshi, Tetsumi Hanaoka, Kosuke Urushikubo, Jun Jidai, Koki Miura.

Valguskujundus: Katsuhiro Kumada;tehnikadirektor ja valgustusoperaator: Martin Lechner; lavameister: Takeshi Arai; lavameistri assistent: Satoshi Nakano; kompanii mänedžer: Takashi Akamine; kompanii mänedžeri assistent: Mio Teycheney

Kontserdi korraldaja: Live Nation Baltics koostöös Orient Festivaliga

Fotod: Takashi Okam

oto


Balletihuvilisedon taas oodatud Jõhvi

TEATER

A. Glazunov „RAIMONDA”

Balletifestivali muudab ainulaadseks

traditsioon, et igal aastal on kaasatud

balletti harrastavad lapsed üle Eesti –

kokku 300 noort tantsijat Pärnust, Tartust

ja Tallinnast. Legendaarse eesti baleriini

Tiiu Randviiru sõnul on just Jõhvi balle-

tifestivali lastepäev soodustanud selle

valdkonna kunstilise taseme tõusmist ja

andnud tuge kogu valdkonna arengule.

Tänavuse lastegala kunstiline juht on

Dmitri Hartšenko.

Jõhvi balletifestivali eesmärk on tutvusta-

da klassikalise tantsu põnevat maailma,

arendada Eesti balletiharidust, luua uusi

võimalusi koostööks ning hoida Ida-Viru-

maa kultuurielu rahvusvahelisel tasemel.

A. Glazunov „RAIMONDA”

Aleksander Glazunovi balleti „Raimon-

da” üliedukast esilinastusest 7. jaanua-

ril 1898 Peterburi Maria teatris (lavastas

19. sajandi silmapaistvaim koreograaf

Marius Petipa) on möödas juba üle saja

aasta. See maailmaklassika pärandisse

kuuluv meistriteos ehib ka tänapäeval

Euroopa juhtivate balletiteatrite mängu-

kavasid. Mitmed ballettmeistrid ja teatrid

on püüdnud korduvalt taasesitada Petipa

partituuri unikaalset akadeemilist stiili

ning poeetilist helindit, mida on aastate

jooksul hoolikalt edasi antud ühelt näitle-

jate põlvkonnalt teisele.

Ukrainas lavastati „Raimondat” esimest

korda 1934. aastal Harkovis, omapärase

tõlgenduse lõid tuntud koreograafid

P. Virski ja M. Bolotov. Kiievis lavastati

Aleksander Glazunovi balletti esimest

korda 1946. aastal. Ballettmeister oli

S. Sergejev, kes suutis luua värvilise ja

särava tantsuetenduse selliste andekate

baleriinidega nagu E. Jeršova, L. Geras-

simtšuk, E. Potapova ja A. Mintšin. 1974.

aasta kevadel andsid „Raimondale”

mahuka ja värvika tõlgenduse silma-

paistev ballettmeister, Ukraina rahva-

kunstnik ja Ukraina Ševtšenko-nimelise

preemia laureaat Anatoli Šekera koostöös

dirigendi O. Rjabovi ja novaatorliku

lavakujundaja E. Lõsikuga. See lavaver-

sioon sai Ukraina kultuurielus 1974.

aastal silmapaistvaks sündmuseks. Kiievi

lavastuses tuli eriti reljeefselt esile A.

Glazunovi ja M. Petipa meistriteose kvin-

tessents: teose põhituumaks on ustav ja

tõeline armastus, moraalne truudus ning

kõrged tunded. Lavateose keskpunktis on

imeline neiu, kes on oma väljavalitule

8.–11. maini toimub Ida-Virumaa

südames seitsmes rahvusvaheline Jõhvi

balletifestival, mis toob kokku tipptase-

mel esinejad ja balletisõbrad. 2014. aasta

festivali peaesineja on Tarass Ševtšenko

nimeline Ukraina rahvuslik ooperi- ja

balletiteater.

Rahvusvaheline Jõhvi balletifestival

sai alguse 2006. aastal ja on seni ainus

balletifestival Eestis. Festival on endale

nime teinud ka väljaspool – tipptase-

mel esinejad ja ladus korraldus meeli-

tavad külastajaid nii lähiriikidest kui

ka kaugemalt. 2012. aasta peakülaline,

Mihhailovski teatri kunstiline juht Nacho

Duato on andnud Jõhvi balletifestivali-

le ülikõrge hinnangu, võrreldes seda

tasemelt Londoni ja Pariisi samalaadsete

suursündmustega.

Tänavuse festivali külaline, Tarass

Ševtšenko nimeline Ukraina rahvus-

lik ooperi- ja balletiteater toob kaasa

Aleksander Glazunovi balleti „RAIMON-

DA” ning ukraina helilooja Mihhail

Skorulski balleti „METSALAUL”, mis on

loodud Lesja Ukrainka samanimelise

draama ainetel. Traditsioonilise BALLE-

TIGALA esimeses osas tuuakse aga publi-

ku ette Bizet’–Štšedrini „CARMEN-SÜIT”.


Balletihuvilisedon taas oodatud Jõhvi

TEATER

vankumatult truu. Vaatemäng on pidulik,

rõõmupakkuv ja elujaatav ning kõlab

hümnina inimtunnete ilule.

Mihhailo Skorulski ballett „METSALAUL” kolmes vaatuses Lesja Ukrainka samanimelise draama ainetel

Teatri mängukavas kuulub eriline koht

ukraina helilooja Mihhail Skorulski

(1887–1950) balletile „Metsalaul”, mis

põhineb Lesja Ukrainka suurepärasel

samanimelisel poeetilisel draamal. Seda

Ukraina kirjanduse suurteost iseloomus-

tavad kõrge paatos, kirglik usk elupoee-

siasse ning inimkonna pürgimine ilu

poole. „Metsalaulus” taunitakse tugevalt

kasuahnust ja enesekesksust. Väikeko-

danlikule ettekujutusele täisväärtuslikust

elust on Lesja Ukrainka vastandanud

inimhinge suursugususe. Näidendis

põimuvad muinasjutulised imed ja

allegooriad sügavate inimtunnete-

ga. „Metsalaulus” kannab filosoofilist

põhiideed andekas ja heasüdam-

lik külapoiss Lukaš. Balletis ärkavad

Jõhvi balletifestivali kava:

N, 08.05 19:00Aleksander Glazunovi ballett „RAIMONDA”

R, 09.05 19:00Mihhailo Skorulski ballett Lesja Ukrainka samanimelise draama „METSALAUL” ainetel

L, 10.05 18:00 BALLETIÕHTUI vaatuses tantsitakse Georges Bizet’ ja Rodion Štšedrini balletti „CARMEN-SÜIT”, II vaatuses on GALAKONTSERT, kus esinevad solistid Eesti balleti- teatritest ja Tarass Ševtšenko nimelisest Ukraina rahvuslikust ooperi- ja balletiteatrist

P, 11.05 18:00 LASTEGALAKunstiline juht Dmitri Hartšenko

Piletiinfo: www.piletimaailm.com

ellu mitmed metsamuinasjuttudest

ja -müütidest tuntud mütoloogilised

tegelased. Balleti libreto on kirjutanud

helilooja tütar, ukraina teeneline näitle-

ja ja baleriin Natalia Skorulskaja. Ballett

„Metsalaul” esietendus 1946. aastal Lesja

Ukrainka 75. sünniaastapäevaks. Teatrila-

vale toodi kolm surematut lavastust

balletiklassikast. Teose viimane lavas-

tus toimus 1991. aastal ning see püsib

edukalt teatrite mängukavades ka

tänapäeval. Just seda lavastust saamegi

nautida Jõhvi balletifestivalil.

„Carmen-süit”

Muusika: Georges Bizet, Rodion Štšedrin.

Ballettmeistrid-lavastajad: Azari Plissets-

ki, Aleksander Plissetski.

Ühevaatuseline ballett „Carmen-süit”

(koreograafia Alberto Alonso) põhineb

Prosper Mérimée samanimelisel novel-

lil ning on loodud priimabaleriini

Maia Plissetskaja jaoks. Süidi aluseks

võttis Štšedrin Bizet’ muusika ooperist

„Carmen”. Pärast „Carmen-süidi” esieten-

dust Moskvas 1967. aastal pälvis ballett

ka rahvusvahelise tunnustuse. Teos

„Carmen-süit” esietendus 1973. aastal

Kiievis. Lavastajad Aleksander ja Azari

Plissetski võtsid aluseks Alberto Alonso

koreograafia ning lõid oma interpre-

teeringu, mis erines oluliselt Moskva

etendusest. Ka tänapäeval on ühevaa-

tuseline „Carmen-süit” publiku seas

väga populaarne ning püsib siiani Tarass

Ševtšenko nimelise Ukraina rahvusliku

ooperi- ja balletiteatri mängukavas.

Mihhailo Skorulski ballett „METSALAUL”

Carmen-süit


„Fanny ja Alexander”

Ain Mäeots, lavastaja:

„On vähe lugusid, milles on sees nii palju

väge ehk kõike seda, mida inimene elus

kogeb. Bergman on osanud selles loos

mastaapselt kokku võtta ühe ajastu, ühe

perekonna loo, tehes seda väga peenelt,

aga samas ka naljakalt ja paiguti süngelt.

See on ühe pere lugu, mis võtab kokku

ühe kadunud ajastu, ent ometi on jätku-

valt kõnekas ka tänapäeval, sest kõneleb

meist endist. „Fanny ja Alexander” on

minu elu kõige keerulisem lavastus.

Vanemuises pole juba aastaid nii suure

trupiga draamalavastust tehtud. Kogu

trupp mängib suurepäraselt. Ka lapsed,

Fanny ja Alexander, kes on laval pea

kogu etenduse vältel. Noored näitlejad

valiti rollidesse konkursiga, kuhu tuli

kokku 160 last. Need neli väljavalituks

osutunud last on väga-väga tublid. Sain

neile lavastades esitada täpselt samu

nõudmisi, mida n-ö suurtelegi näitle-

jatele. Nad on võrdväärsed lavapart-

nerid kogu trupile, ilma igasuguse

hinnaalanduseta.”

Vanemuine tõi lavale Ingmar

Bergmani poolautobigraafilise

draama „Fanny ja Alexander”,

mille lavastas Ain Mäeots. Tege-

mist on Bergmani filmi esmakordse

lavatõlgendusega Eestis.

Bergmani viimaseks täispikaks

filmiks jäänud „Fanny ja Alexander”,

mis linastus 1982. aastal, maalib

värvika ja ausa pildi rootslaste

perekonnaelust eelmise sajandi

alguse Uppsalas. Bergman märkis

filmi kavandamise ajal oma päevi-

kusse, et lõpuks ometi tahab ta

kehastada rõõmu, millele ta oma

töös nii harva ja napilt eluõigust on

andnud. Film kirjeldab Bergmani

sõnutsi tegutsemistahet, elujõudu,

headust. Teose on tõlkinud Ülev

Aaloe, lavakujundus on Kristiina

Põllult (Tartu Uus Teater), kostüümid

on kavandanud Gerly Tinn, liikumise

Marika Aidla, muusikalise kujun-

duse Ele Sonn, valguskunstnik on

Rene Liivamägi (Ugala).

Ühtekokku on laval 34 rolli ja 24

näitlejat. Kaasatud on suur osa

Vanemuise draamanäitlejatest.

Mahukamad rollid teevad Margus

Jaanovits, Ragne Pekarev, Riho

Kütsar, Ott Sepp ja Aivar Tommingas.

Lavastuses teevad kaasa ka külalis-

näitlejad: Mait Malmsten (Eesti

Draamateater), Liina Tennosaar,

Elina Pähklimägi ja Kaia Skoblov.

Kogu lugu on nähtud läbi laste,

Fanny ja Alexandri, silmade, keda

vaheldumisi mängivad Mikk Kaasik

või Karl Kristjan Puusepp ja Sandra

Reigo või Kristiina Raahel Uiga.

Tiit Palu, Vanemuise draamajuht:

„„Fanny ja Alexander” on suur lavastus,

nii mastaabilt kui ka õnnestumise seisu-

kohast. Tegemist on ikkagi maailma-

klassikaga, mille igakordne lavas-

tus asub dialoogi teose eelnevate

tõlgendustega. Ain Mäeots on lisanud

kolmekümne aasta tagusele tekstile

tänapäevast elutunnetust ja vägevat

teatraalsust. Uutest külgedest avanevad

nii Vanemuise näitlejad kui ka nende

hästi sobituvad külalised Mait Malmsten

ja Liina Tennosaar. „Fanny ja Alexander”

on visuaalselt haarav, kindlakäeliselt

teostatud totaalne teater, mis on erilisel

kohal nii Vanemuise repertuaaris kui ka

Ain Mäeotsa lavastajateel.

Jan Kaus, kirjanik:

„On huvitav, kuidas Ain Mäeotsa lavastus

võimendab üht algse „Fanny ja Alexan-

dri” motiivi. Kui Ingmar Bergmani

huvitas ennekõike inimliku kogemuse

jagamatus, inimhinge üksindus tegelik-

kuse palge ees, siis Mäeots tõstab

esiplaanile perekondliku ühtsustunde,

üksteise toetamise. Bergmani filmi

finaalis kohtub Alexander oma võõras-

isa jätkuvalt vaenuliku vaimuga. See

stseen lisab perekonna rõõmujoovas-

tusest kantud ühtekuuluvusele ähvar-

dava lisavarjundi. Mäeotsa lavastuses

kohtumist võõrasisaga ei toimu. Võib

eeldada, et selle põhjuseks on lavastaja

lootusrikas ja südamlik meel.”

Silver Vahtre, teatrikunstnik:

„Kuigi etenduse vaataja soovib näha

lavastustervikut, mille koostisosad on

meile elamuse andmise teenistuses,

on „Fanny ja Alexandri” puhul põhjust

kunstnike tööst eraldi rääkida. Lavas-

tuskunstnik Kristiina Põllu, kostüümi-

kunstnik Gerly Tinn ja valguskunstnik

Rene Liivamägi on loonud mastaapse

kujunduse, mis lubab vaatajal sisene-

da laval hargneva draama erilisse

atmosfääri ning tunda end peaaegu et

kaasosalisena. Lavaehitus pole toretsev,

kuid pakub uskumatus valikus suuri,

TEATER

Etendus kestab koos kahe vaheajaga

ligemale 4 tundi. Teatri hinnangul ei

ole lavastuses käsitletavad teemad

eakohased alla 14-aastastele.

„Fanny ja Alexandri” esietendus on

Vanemuise väikeses majas 1. märtsil 2014.

Mikk Kaasik (Alexander), Margus Jaanovits (Oscar), Sandra Reigo (Fanny)

Fotod: Gabriela Liivam

ägi

Ain Mäeots

Info ja piletid: kultuurikava.eekevad 2014 21TEATER

Liina Tennosaar (Helena Ekdahl) ja Aivar Tommingas (Isak Jacobi)

Ragne Pekarev (Emilie), Karl Kristjan Puusepp (Alexander) , Kristiina Raahel Uiga (Fanny) ja Mait Malmsten (piiskop Vergerus)

Fotod: Gabriela Liivam

ägi

väikseid, helgeid, salapäraseid, koguni

pahaendelisi mängupaiku, mis vahetu-

vad justkui võluväel, ilma vaheaegadeta

ja lavataguse kopsimiseta. Kostüümid

on ajastutruud, väga maitsekad, väldi-

tud on ooperlikku pompoossust, selle

asemel näeme peenekoelisi, rolle ja

lugu toetavaid elegantseid rõivaid.

Pildi seob kokku tundlik, dramaturgiat

järgiv valgusekäsitlus, täis nauditavaid

nüansse. Vanemuise väikesesse majja

on kerkinud maailm, mis on hoonest

endast märksa suurem.”

Stella Sõmer, klaveripedagoog:

Helikujundusel oli lavastuses mängi-

da keskne roll – see peegeldas tundeid,

lõi meeleolu, oli lavastusega ühtne

tervik. Kujunduses ei olnud liialdusi,

see jäi põhjamaiselt tagasihoidlikuks ja

väärikaks, kasutati eri ajastute klahvpil-

limuusikat ja rootsi vokaalmuusikat,

pillidest klaverit ning harmooniumit.

Publik sai kuulda nauditavat valikut

suurepärasest muusikast säravas esitu-

ses, sest helikujundus sündis kohapeal

ja oli selle kaudu eriti orgaaniliselt

lavastusega seotud. Kujunduse auto-

rist Ele Sonnist sai laval jõuka perekon-

na kodumuusik, kes lisas perele veelgi

väärikust. Eriliselt mõjuv oli piiskopi

(Mait Malmsteni) rootsi koraali esitus,

mida ta ise harmooniumil saatis. Lisaks

näitleja ehedale ja kaunile musitsee-

rimisele avas ta just sellega Vergeruse

inimlikuma poole.

Ain Mäeots Tiit Palu Jan Kaus Silver Vahtre Stella Sõmer


Sukeldu peadpööritavasse unenägude maailma!

Philippe Genty lavastused on võimsalt

inspireerinud mitut põlvkonda teatrite-

gijaid ja võlunud vaatajaid üle maailma.

Teatriteadlane Henryk Jurkowski on

nimetanud teda Tadeusz Kantori vaimseks

mantlipärijaks ja pühendanud Gentyle

eraldi peatüki oma krestomaatilises

teatriajaloos. See maagiliste lavapiltide

võlur on loonud oma originaalseid lavas-

tusi, mis ühendavad visuaalteatrit tantsu

ja nukukunstiga, juba pea 40 aastat. Tema

teoseid iseloomustavad hingematvad

optilised illusioonid, pidevalt muutuvad

lavapildid ning haaravad fantaasiamaa-

ilmad.

7. juunil on Tallinn Treff Festivali suursünd-

musena võimalus näha hiljuti valminud

uusversiooni Philippe Genty legendaar-

sest lavastusest „Ära unusta mind” („Ne

m’oublie pas”), kus Genty koostöö norra

noorte artistidega on lisanud lavastuse

unenäolistele piltidele müstilise põhja-

maise värvingu ja atmosfääri.

Alateadvuse mänguväli

Philippe Genty teatritrupp püüab lavastus

lavastuse järel vaadelda visuaalset keelt.

Keelt, milles „lava” on alateadvuse mängu-

väli. See püüab leida vastukaja meie

sisemistelt maastikelt, lubada hirmul,

pöörastel lootustel ning allasurutud häbil

ja ihal lõputute avaruste sügavusest esile

kerkida. Just nagu unenäos, peidavad

need kujundid endas üheaegselt mitut

mõtet. Tants, inimkeha ning suhe objek-

tidega töötavad selle kirjeldamatu paiga

suunas. Vaataja kistakse kaasa ränna-

kule läbi järjestikuste mõistatuste, mis

kutsuvad igas inimeses esile erinevaid

emotsioone.

René Aubry muusika hüpno-tiseerivad pöörised ja tantsus kokkusulavad kehad

Lavastuse „Ära unusta mind” muusika

autor René Aubry on loonud lummava

transisarnase atmosfääri. Meloodiad

kannavad meid tagasi minevikku,

kiskudes meid samal ajal pulseerivas

rütmis järjekindlasse liikumisse, mis

sumbub üha hüpnotiseerivamas pöörises.

Avastame sisemised maastikud, millest

teame, et need on alati olemas olnud.

Nende veider tuttavlikkus on kummastav.

Koos koreograaf Mary Underwoodiga on

Genty avastanud tantsus kehade kokku-

sulamise, peadpööritavuse, korduvuse

– tants suudab väljendada väljendama-

tut, tants esitab küsimusi. Keha ületab

ruumi piirid, paisutab seda situatsioo-

nideni mõeldamatuse äärel. Need

ebatõenäolised kohtumised kõigutavad

meie maailmapilti, avades uksi maastike-

le, kus mõistus taandub hoomamatu

peapöörituse ees.

Tants? Teater? Nukuteater? Tsirkus?

Kuigi trupi populaarsus Prantsusmaal ja üle maailma jätkuvalt kasvab, on ajakir-janikud endiselt kimbatuses nende

lavatööde kirjeldamisega. Trupi lavas-tusi ei saa paigutada ühessegi tavapära-sesse kategooriasse nagu tants, teater, nukuteater või tsirkus. Veelgi enam, trupi olemust on praktiliselt võimatu kirjelda-

da. See on „puudus”, mille nad suurima rõõmuga omaks võtavad ja mis teeb nende

lavastused eriliselt köitvaks ning oodatuks kõigil lavadel üle maailma.

www.nuku.ee/festival (piletid müügil!)

Seda peab nägema!

TEATER

L, 07.0620:30

VENE TEATER

Fotod lavastusest

TALLINN TREFF FESTIVAL 2014 PEAESINEJA

COMPAGNIE PHILIPPE GENTY

„ÄRA UNUSTA MIND” („Ne m’oublie pas”) Lavastus: Philippe GentyKoreograafia: Mary UnderwoodAssistent: Eric de SarriaMuusika: René AubryValguskujundus: Philippe Genty, Vincent Renaudineau, Thierry CaperanHelikujundus: Antony AubertEsitus: Ánne Mággá Wigelius, Annie Dahr Nygaard, Morten Anda Berg, Lena Kvitvik, Henrik Hoff Vaagen, Benedikte Karine Sandberg, Sjur Marqvardsen, Maja Bekken, Stine Fevik

Etendus jõuab vaatajateni koostöös Prantsuse Instituudiga Eestis.

Ne m’oublie pas

Info ja piletid: kultuurikava.eekevad 2014 23TEATER

ENDLA TEATERKESKVÄLJAK 1, PÄRNU, TEL: 442 0667 WWW.ENDLA.EE

Aleksandr Vampilov

HÜVASTIJÄTT JUUNISLavastaja ja lavakujundaja: Andres NoormetsMängivad: lavakunstikooli 26. lend„Hüvastijätt juunis” on Siberi Tšehhoviks tituleeritud Alek-sandr Vampilovi esimene näite-mäng; lavakunstikooli 26. lennu juba sel kevadel lõpetavate näitlejate jaoks on see viimane diplomilavastus.

Vampilov uppus noorelt Baikali järve, aga temast järele jäänud lood on tänapäevased ja olulised ka praegu.

Näidend räägib ülikooli lõpeta-vate inimeste valikutest, nende lootustest ja pettumistest, ja see kõik on nii kurb kui ka pööraselt naljakas. Vampilov ei armasta mustvalgeid lahendusi – üht asja võites kaotad sa alati teise. Ja kuidagi peab edasi elama, kui peod on peetud, kool saab läbi ja päris maailm ootab, et noored astuksid ellu ning saaksid hakka-ma millegi ilusa ja olulisega.K 19.03 19:00

K 09.04 19:00K 23.04 19:00

Vene teaterE 14.04 19:00E 05.05 19:00

Ugala teaterK 14.05 19:00

PETROSKOIK 19.03 19:00

BOYBANDN 20.03, R 28.03 19:00N 10.04, R 11.04, N 24.04 19:00

BALLETTMEISTERR 21.03, L 19.04 19:00

TOPELTELUR 21.03, N 03.04, N 17.04,L 19.04, R 16.05, R 30.05 19:00

Ugala teaterE 24.03 19:00

Rakvere teaterE 28.04 19:00

Salme kultuurikeskusK 30.04 19:00

Vene teaterE 12.05 19:00

KOLM PÕRSAKEST JA HEA HUNTL 22.03 12:00N 27.03 11:00

TESTOSTEROONL 22.03 19:00

TOTAALSELT SINUST ÜLET 25.03 – N 27.03 19:00T 01.04, K 02.04 19:00T 08.04 – N 10.04 19:00T 15.04, K 16.04 19:00E 21.04, T 22.04 19:00N 24.04, R 25.04 19:00

PÕRRR…!L 29.03 12:00

VARESL 29.03 19:00R 04.04 19:00L 12.04 19:00K 16.04 19:00L 17.05 19:00

ARMASTUSE ÕIGEKIRIN 03.04 19:00

KOHT SIGADE SEASL 05.04 19:00

ESIMESED SUUDLUSEDR 11.04 19:00

NÄHTAMATU MAJAN 17.04 19:00

Neil LaBute

EEDENI AEDLavastaja Laura MetsMängivad Kaili Viidas, Tam-bet Seling, Kati Ong ja Bert Raudsep

Tagasihoidlikul ja kogenematul Adamil ei ole naiste seas kunagi eriti lööki olnud. Kuigi tal olid tunded oma ülikoolikaaslase Jenny vastu, ei julgenud ta tüd-rukut välja kutsuda ning nüüd on Jenny kihlatud hoopis Adami parima sõbra Phillipiga. Kui aga Adam kohtub muuseumis ju-huslikult seksika ja enesekindla kunstniku Evelyniga, tekib nende vahel kiiresti kirglik ja intensiivne armastuslugu, mis pöörab Adami elu täielikult pea peale.

Füüsilised ja psüühilised muutu-sed, mis Evelyni mõjul Adamiga toimuvad, tekitavad tema sõp-rades üllatust. Näidendi finaalis toimub tegevuses aga ootamatu pööre, mis keerab sündmustele uue vindi peale.

Ameerika näitekirjanik Neil La-Bute esitab oma moodsa klas-

Mart Kivastiku teatritekst

„Vares” on groteski ja trilleri

piirimaadel balansseeriv haarav

müsteerium, mis toetub suures-

ti tõsielulisele ainesele. Loo

nimitegelane Johannes Vares

(1889–1946) oli Pärnu arst ja

eksperimenteerimisjanuline poeet,

kes kasutas lennukat kunstniku-

nime Barbarus. 1940. aastal sai

temast koos Johannes Semperi,

Johannes Lauristini, Nigol Andre-

seni jt üks esimesi kommunistide

kaastöölisi, kes valitsusliikmete-

na soostusid kohe kõigi Stalini

ränkade direktiividega. Mastaapse

ajaloodraama dekoratsioonideks

on Eesti vabariik ja selle hale

lõpp, mis purustas inimestes kõik

lootused vabale rahvale ja riigile;

ENSV sünd ja algusaastad, millega

kaasnes repressioonide laine; ning

lõpuks meie peategelase Johannes

Varese mõistatuslik surm. Oli

see nüüd enesetapp või võimu

arveteõiendamine, ei tea täpselt

tänaseni keegi.

Autor Mart Kivastik, lavastaja Kalju

Komissarov, kunstnik Liina Unt,

valguskunstnik Margus Vaigur,

muusikaline kujundaja Feliks Kütt,

videokujundajad Terina Tikka ja

Argo Valdmaa.

Nimiosas Indrek Taalmaa, teistes

osades Karin Tammaru, Triin Lepik,

Carmen Mikiver, Ireen Kennik, Priit

Loog, Sepo Seeman, Ago Anderson,

Lauri Kink, Ahti Puudersell, Enn

Keerd ja Arvi Hallik (külalisena).

Endla teatris

29.03 19:00

04.04, 12.04, 16.04 19:00

17.05 19:00

AJALOOLINE MÜSTEERIUM

„VARES”ENDLA TEATRIS

sika hulka paigutatud teosega mitmeid olulisi küsimusi. Mis on armastus ja mis on kunst ning kui kaugele ollakse valmis nende ni-mel minema? Ja mis on lõpuks tähtsam – sisu või vorm?

Lavastus on EMTA lavakunsti-kooli 26. lennu lavastajatudengi Laura Metsa (s 1991) diplomitöö.E 31.03 19:00T 01.04 19:00

Teater NO99, TallinnR 04.04 19:00L 12.04 19:00

HIIRED PÖÖNINGULL 12.04 12:00

Ugala teaterE 24.03 12:00

Rakvere teaterE 28.04 13:00

Salme kultuurikeskusK 30.04 12:00


VIIMANE KAUBOIL 05.04 19:00R 25.04 19:00

UHKUS JA EELARVAMUSL 26.04 19:00

Jacques Mougenot

MONOLAVASTUS DUSSAERT’I KAASUS. ÜHE SKANDAALSE KUNSTNIKU LUGUTõlkija: Inge Eller, drama-turg: Triinu Ojalo, esitaja: Kaili Viidas

Prantsuse kunstnik Philippe Dussaert’i (1947–1989) looming on aluseks ühele üpris kummali-sele pretsedendile kunstiloos: skandaal, mis tema viimase teose oksjoni ümber lahvatas, on sama-aegselt põnevuslugu ja komöö-dia. Kaili Viidas räägib selle tund-matu, ent tuntud kunstniku Philippe Dussaert’i kummalise loo teile ja uskuge, see lugu alles hämmastab ja naerutab teid!19.03 19:0029.03 19:00

Kumu auditoorium16.03 19:00 17.03 19:00

Tartu kunstimuuseum05.04 19:0007. 04 19:00

Fotod lavastusest Vares / Fotode autor Mats Õun


ÕHTUSÖÖK VAMPIIRIDEGANUKU teatri unikaalne va-rieteeprogramm kolmekäi-gulise temaatilise õhtusöö-giga Original Sokos Hotel Viru uues Show & Dinner restoranis Merineitsi.

Transilvaania vampiirilossis harg- neb südantlõhestav armastuslu-gu kauni vampiiritari ja vampii-riuurijast noormehe vahel. När-vikõdi ja kaasaelamist pakuvad autentsed vampiiripulmad, ve-rised võitlusstseenid ja värvikas vaatemäng vampiirikogukonna hävitamisest ja taassünnist. Kõi-ke seda nukkvampiiride lõbusate sketšide, närvekõditavate illu-sioonitrikkide ja akrobaatiliste elementidega vürtsitatud laulu- ja tantsunumbrite ning meelieru-tava vampiiristriptiisi saatel!

Vampiirimaailmas on kõik sõ-nadetagi selge, loeb vaid vere kutse!

Etendused Sokos Hotel Virurestoranis Merineitsi13.05 – 18.05 19:0022.05 – 25.05 19:00

RAPUNTSELN 03.04 11:00, 14:00N 29.05 11:00

KODUDR 11.04 11:00N 24.04 11:00, 14:00T 29.04 11:00

NO 53 KADUNUD SÕBRA JUHTUMLavastaja Juhan Ulfsak Dramaturg Taavi Eelmaa

Laval Marika Vaarik, Mirtel Pohla, Gert Raudsep, Ras-mus Kaljujärv, Lauri LagleAsi on usus. Usus, et kui sõprus on sõlmunud, see ka jätkub, hoolimata ka eluks võimatu-test oludest. Armastus, mis on loomulikult kõige alus, kerkib iseenda jätkamiseks sobivaid auke otsides purustava orkaani-na kõigi kohale. Hoolimata isegi tagajärgedest. Nagu öeldakse, armastuses ja sõjas on kõik luba-tud. Sõprus, armastuse sohilaps, jääb alati kohmetult varju. Pigem vaikima kui lobisema. Pigem an-

Sakari Pälsi

MINA OLIN VEEL VÄIKENE EHK KUIDAS VÕRUKAELAD VANASTI TÜKKA TEGIDLavastaja Ivo Eensalu

Rakvere teatri suvine kogupe-relavastus „Mina olin veel väi-kene ehk Kuidas võrukaelad va-nasti tükka tegid” toob Palmse mõisas vaatajani hoogsad lood, vaimukad vimkad ja muud juhtu-mised saja aasta tagusest Soome külaelust. Külapoistel Sakaril ja Arvol leidub kahe peale nii palju trikke, nagu oleks kõik maakera võrukaelad ja vigurivändad nen-de sisse kokku pandud.Tükka teevad Saara Kadak, Marin Mägi-Efert, Liisa Aibel ning ansambel „Kõrsikud” koosseisus Bonzo, Alari Piispea ja Jaan Pehk. Esietendub 15. mail 2014

Palmse mõisa moonakate-majas.

Martin Algus

ZEBRALavastaja Ingomar Vihmar

Laval: Katrin Pärn, Ingomar Vihmar, Piret Simson, Janek Joost Tartu Uus Teater on oma eksperi-mentidega jõudnud piirini, mida pole veel julgenud ületada.

Seekord on meil lavastuse alu-seks näidend.

See näidend on kirjutatud päris näitekirjaniku poolt.

Selle näidendi toob lavale päris lavastaja.

Laval on kujundus. Lavale astu-vad päris näitlejad. Neil on seljas kostüümid. Nad mängivad rolle.

Rollide taga pole prototüüpe ega uurimust ega suurt onto-loogilist üldistust.

Laval on tegelased. Neil on lugu.

Lugu räägib armastusest.

Päris metsik, kas pole?R 28.03, L 29.03, P 30.03 19:00N 01.05, R 02.05 19:00

Kanuti Gildi saalE 21.04, T 22.04, K 23.04 19:30

Sergei Kozlov

SIIL UDUSLavastaja Leino Rei„Siil udus” omab kindlat kohta mitme põlvkonna emotsionaal-ses mälus. Seda mõistagi tänu maailma parimaks multifilmiks tituleeritud samanimelisele teosele.

Kuidas võiks seda lugu edasi anda teatri vahenditega?

P 04.05 12:00T 06.05 11:00

KLAABUP 06.04 12:00T 08.04 11:00K 28.05 11:00

LUTSUKOMM JA 200 VANAISAN 10.04 11:00P 27.04 12:00R 09.05, T 13.05 11:00

GOOD-BYE, BABY!N 20.03 19:00L 22.03, P 23.03 18:00K 02.04 19:00L 05.04, L 19.04, P 27.04 18:00T 20.05, K 21.05 19:00

KÄED JA KINDADL 22.03 15:00T 15.04, R 16.05 11:00P 25.05 12:00

COSETTEP 23.03 12:00T 25.03 11:00, 14:00N 17.04 11:00, 14:00L 19.04 12:00N 22.05 11:00

NUBLUR 21.03 11:00L 22.03 12:00, 15:00P 23.03 12:00, 15:00T 25.03 11:00K 26.03 11:00, 14:00N 17.04 11:00, 14:00L 19.04 12:00, 15:00T 22.04 11:00, 14:00N 15.05, R 16.05 11:00L 17.05 12:00

VÄIKE GAVROCHEN 27.03 11:00, 14:00L 29.03 12:00, 15:00

destama kui oma taga nõudma. Pigem kannatama kui sõdima. Hüvastijätt on sõpruse vapp enam kui armastuse oma. Seal, kus armastus kaotab bioloogia kaitsevalle rünnates, taandub lüüasaanuna, jääb laastatud maa-le sõprus. Vahel üksi, vahel koos.R 21.03, L 22.03 19:00E 07.04, T 08.04, K 09.04 19:00E 21.04, T 22.04 19:00

NO54 KOLMAPÄEVT 15.04, K 16.04, N 17.04 19:00

NO65 SUUR ÕGIMINEN 24.04, R 25.04 19:00

NO52 MUUSEAS: MA ARMASTAN SINDK 19.03 19:00E 24.03, T 25.03 19:00K 02.04, N 03.04, R 04.04 19:00

NO57 ENESETAPJAVene teaterT 25.03, K 26.03 19:00

NO60 IGA EHT SÜDAMELÖÖKR 11.04, L 12.04 19:00

Etendused algavad kell13:00.N 15.05, R 16.05, E 19.05 – K 21.05, R 23.05 E 26.05 – R 30.05 E 02.06 – N 05.06 R 13.06 – L 14.06 R 20.06 – P 22.06 N 26.06 – L 28.06

LAHUSELUK 19.03, N 20.03 19:00R 11.04 19:00

Mäetaguse huvikeskusR 28.03 19:00

Rannu rahvamajaK 09.04 19:00

Põlva kultuuri- ja huvikeskusR 25.04 19:00

LEPINGL 22.03 19:00R 04.04, T 29.04 19:00R 09.05 19:00

SadamateaterE 05.05 19:00

Vene teaterE 26.05 19:00E 21.04 19:00

Udus või laiemalt tingimustes, kus nägemine on piiratud, te-ravduvad muud meeled. Eeskätt kuulmine. „Siil udus” on suures osas helide teater. Enamik näili-selt väikeseid, kuid Siili jaoks suu-ri sündmusi, millega ta teel sõbra juurde kokku puutub, jõuavadki kohale just häälte ning helide kaudu. See on põnev maailma avastamise ja kogemise viis. Nii lapsele kui ka täiskasvanule.

See on lavastus helide, nukkude, varjude ja uduga, kus helid ja val-gused on samaväärsed peatege-lased kui Siil ja Karupoeg. Me soovime vaataja/kuulaja võtta kaasa rännakule, mida kogeb Siil, otsides udus teed oma parima sõbra juurde. Etendus vaatajate-le alates 4. eluaastastL 12.04, P 13.04 12:00T 15.04, K 16.04 18:00N 24.04, R 25.04 18:00L 03.05 12:00

ÄRALENNUVÄLIN 03.04, R 04.04, L 05.04 19:00

Kanuti Gildi saalL 19.04, P 20.04 19:30

PURE MINDN 10.04, R 11.04, L 12.04 19:00

Kanuti Gildi saalT 15.04 – R 18.04 19:30

KESKEA RÕÕMUDL 26.04, P 27.04 19:00

N 10.04 11:00, 14:00R 11.04 11:00, 14:00P 13.04 12:00T 13.05, K 14.05 11:00

TSUHH, TSUHH, TSUHHN 27.03 11:00L 29.03 12:00L 12.04 15:00K 23.04 14:00K 30.04 14:00L 03.05 15:00K 07.05 11:00P 11.05 12:00

METSAKÜLADL 29.03 15:00L 12.04 12:00K 23.04 11:00K 30.04 11:00R 02.05 11:00L 03.05 12:00

PUUHALDJATE LUGUP 30.03 12:00, 15:00T 01.04 11:00, 14:00K 02.04 11:00P 18.05 12:00R 23.05 11:00L 24.05 12:00

PESAMUNADR 04.04 11:00P 13.04 12:00, 15:00K 21.05 11:00L 31.05 12:00

JUSSIKESE SEITSE SÕPRAN 20.03 11:00T 01.04 11:00, 12:30

Kose kultuurikeskusN 03.04 10:30, 12:30

Rae kultuurikeskusR 04.04 11:00L 05.04 12:00, 15:00T 08.04 11:00, 13:00

Rakvere teater

NUKU TEATERLAI 1, TALLINN, TEL: 667 9555 www.nuku.ee

TEATER NO99SAKALA 3, TALLINN, TEL: 668 8792

RAKVERE TEATERKREUTZWALDI 2A, RAKVERE, TEL: 329 5444

TARTU UUS TEATERLAI TN 37, TARTU

T 15.04 11:00P 25.05 12:00T 27.05 11:00

AJULOPUTUST 08.04 19:00K 09.04 19:00

MUNATOPSKIDN 20.03 11:00K 09.04 11:00P 27.04 12:00, 15:00P 18.05 12:00T 20.05 11:00

METSIK URISEV ÕNNT 15.04 19:00K 16.04 19:00

HANEL OLI AUTOR 21.03 11:00L 22.03 12:00R 25.04 11:00, 14:00L 26.04 12:00, 15:00N 08.05 11:00L 10.05 12:00

EMMA JA AJAKIVIP 04.05 12:00T 06.05, K 07.05, N 08.05 11:00L 10.05, P 11.05 12:00

VURR-VURR VURRKANNK 26.03 11:00N 03.04 11:00K 16.04 11:00N 15.05 11:00L 17.05 12:00

LUGU KAHEST VERELIBLESTP 30.03 12:00T 01.04 11:00, 14:00K 02.04 11:00, 14:00L 05.04 12:00, 15:00P 06.04 12:00R 23.05 11:00L 24.05 12:00

LEEGIONÄRIDK 02.04, K 23.04 19:00R 23.05 19:00


KAASAVARATUN 03.04 19:00

Endla teaterE 28.04 19:00

Vene teaterK 21.05, N 22.05 19:00

UNO BOSSA EHK UNO LOOBI SEITSE ELUR 21.03 19:00N 03.04, N 24.04 19:00R 02.05, N 08.05, L 17.05 19:00

ARMASTUS TÖÖPOSTILR 28.03 19:00R 04.04 19:00R 25.04 19:00L 03.05 19:00

SUVI JA SUITST 25.03, K 26.03 19:00L 05.04 19:00

Eesti draamateater

E 07.04 19:00

ALGUSEDR 28.03 19:00T 08.04, K 09.04, R 25.04 19:00L 03.05, L 17.05 19:00

Endla teaterK 07.05 19:00

KAHEKSA ARMASTAVAT NAISTL 05.04, N 10.04 19:00R 09.05 19:00

Põltsamaa kultuurikeskusK 26.03 19:00

Endla teater E 21.04 19:00K 07.05 19:00

Paide kultuurikeskusK 23.04 19:00

ELU JA KUIDAS SELLEGA TOIME TULLAR 11.04 19:00

Püssi kultuurimajaR 04.04 19:00


TEATER


Tom Stoppard

ROSENCRANTZ JA GUIL-DENSTERN ON SURNUDLavastaja: Üllar Saaremäe.Peaosades: Meelis Rämmeld ja Aarne Soro

Tegemist on Stoppardi esiknäi-dendiga, 1967. aastal ilmunud komöödia ja tragöödia vahel kõikuva draamaga. Näidendi keskmes on kaks kõrvaltegelast William Shakespeare’i „Hamle-tist” – Rosencrantz ja Guildens-tern, kes kuninga käsul üritavad printsilt tema saladusi ja plaane välja uurida.

Kaks võimumasina hammasratas-te vahele jäänud mutrikest. Tom Stoppardi versioonis on neilt võe-tud isegi nende identiteet – nad ei mäleta, kumb on Rosencrantz ja kumb Guildenstern. Seda ei mäleta ka teised tegelased – nad on nii tühised, et isegi nende ni-med ja isikud pole olulised. Sa-muti puuduvad neil mälestused oma minevikust. Need algavad hetkest, kui kuninga kuller edas-tab neile kutse ilmuda lossi.

Ugala teaterR 21.03 19:00L 12.04 17:00R 09.05 19:00

Vanemuise väike majaT 8.04 19:00

Salme kultuurikeskusE 14.04 19:00

EndlasK 14.05 19:00

MEE HINDN 20.03 19:00N 17.04 19:00

UKUARUK 26.03 19:00L 10.05 17:00

Mark Ravenhill

BASSEIN (VETT EI OLE)Lavastaja ja muusikaline kujundaja Sander PukkOsades: Carita Vaikjärv, Aar-ne Soro, Martin Mill, Meelis Rämmeld, Tarvo Vridolin

Ravenhilli psühholoogiliselt sü-gav, samas vaimukas ja pöörete-rohke tekst tegeleb sõpruse ja

Roland Schimmelpfennig

ARAABIA ÖÖLavastaja Tamur Tohver

Saksa näitekirjaniku ja lavastaja Roland Schimmelpfennigi (s 1967) „Araabia öö” on 21. sajandi muinasjutt, urbanistlik triller ja unenäoline armastuslugu, mis leiab aset tüüpilises magala kor-termajas. Ühel sumedal ja kuu-mal õhtul kaob teadmata põhju-sel vesi. Korruste vahel satuvad oma hirmude, ihade ja ettekuju-tuste lõksu viis inimest. Idast ja läänest. „Araabia öö” on surma-põlglik viskumine kusagile, kus armastamine on ainus, mis võib sind päästa.

Polygoni AmfiteaterN 24.04 19:00 esietendus!L 26.04 19:00E 05.05, T 06.05, K 07.05 19:00E 12.05, T 13.05 19:00

Piret Jaaks

NÄHA ROOSAT ELEVANTILavastaja Tamur Tohver

Piret Jaaksi näidend „Näha roo-sat elevanti” võitis 2011. aastal Eesti Teatri Agentuuri näidendi-võistluse. See on lugu ebatavalis-

Hristo Boychev

FENOMENLavastaja Madis Kalmet

Laval Mait Malmsten (Eesti draamateater)Ekspertide komisjoni ette on too-dud üks kummaline, erakordsete

kunsti kooseksisteerimise lahka-misega. Teiste sõnadega sõpruse ja edukuse/edutuse kooseksis-teerimise võimalikkusega.

Ravenhill ei loo selles tekstis karaktereid, vaid peegeldab te-gelaste mälestusi pöördelisest sündmustest, mil nad läksid külla oma nooruspõlve sõbrale ja kolleegile, kes kunagi oli üks nende seast, kuid on nüüdseks erinevalt neist saavutanud edu. Temal on bassein ja neil ei ole.

Ravenhilli loetakse üheks suure-maks nimeks in-yer-face theatre tüüpi näitekirjanduses. Kui öel-dakse Ravenhill, mõeldakse šo-keeriv. Kuid ei tasu arvata, et Ra-venhilli näidendid on kirjutatud vaid šokeerimise pärast. Meie ajal on kõigile sobival eetriajal teleris edastatavad materjalidki rohkem šokeerivad, kuid erine-valt televisioonist on Ravenhillil psühholoogiline sügavus, võime tungida inimhinge kõige salaja-sematesse soppidesse, piiritu fantaasia ning suurepärane keeletaju.R 28.03, N 10.04, 19:00

Abi Morgan

LOVESONG. ÜHE ARMASTUSE LUGULavastaja ja muusikaline kujundaja Taago TubinOsades: Luule Komissarov, Adeele Sepp, Peeter Jür-gens, Martin Mill

„Lovesong” on ühe kooselu lugu, mida me näeme justkui läbi nelja silmapaari. Meie ees on William ja Margaret noore abielupaarina oma pika kooselu alguses lootus-rikkalt tulevikku vaatamas ning pool sajandit hiljem oma ühistele aastatele tagasi vaatamas. 1964 ja 2014. Olevik ja minevik põi-muvad omavahel, aeg liigub al-gusest lõppu ja lõpust algusesse.

See on lugu koosolemisest ja üksindusest, unistustest ja mä-letamisest. Aga eelkõige on see lugu armastusest.

Väikeses saalisL 29.03 17:00 EsietendusK 02.04 19:00L 05.04 17:00N 24.04 19:00L 03.05 17:00

Kumu auditooriumE 12.05 19:00

Madis Pihla / Adeele Sepp / trupp

Y-GENERATSIOONLavastaja Adeele Sepp

Osades: Marika Palm, Vallo

test inimestest tavalises Eestis 2013. See on lugu inimestest, kes soovivad muuta unistused tõelu-seks. Naistest ja meestest, kes ei lepi pealesurutud üksindusega. Aeg ei tiksu vaid naistel peatselt läheneva neljakümnenda ees, ka meestel on sisemine kell ja vaja-dus soojuse järele. Küllap me teame kõik seda Katriini ja Levit, kes on teineteisele loodud, kuid kuidagi kokku ei jõua…

Polygoni AmfiteaterE 24.03 19:00T 25.03 19:00N 27.03 19:00

Leea Klemola

JESSIKA KUTSIKASLavastaja Ingomar Vihmar

„Elasid kord mees ja naine” kõlab kui klassikalise muinasloo algus. Aga mis saab siis, kui lugu ei ole enam klassikaline, vaid viib meid teekonnale tehnikamaailmast aegade algusesse ja kui „elasid kord” asemel algab jutustus utoopiliste sõnadega „Siin ei ole wifit!”?

„Jessika kutsikas” räägib loo Jessikast ja Jarist, kelle poeg Ilves istus ilmast ilma võrgus, kuni eemaldus perest ja lahkus ootamatult kodust. Vähemalt tundus, et lahkus. Kuid ehk on Ilves sealsamas, istub ehk nagu enamik tänapäeva noori teises toas, kuid ei suhtle?

Polygoni AmfiteaterK 26.03 19:00

Kirs, Kristian Põldma, Klau-dia Tiitsmaa, Rait Õunapuu

Taasiseseisvumise eel ja järel olid eestlased ühtehoidvamad kui kunagi varem. Seisti omariik-luse eest, et tulevikus oleks lastel siin parem elada. Lastel, kes Balti ketis isa kukil jäätist sõid ja ka neil lastel, keda selleks hetkeks veel polnudki.

Nüüd on nad olemas ja neid on palju. Meie oleme see beebi-buumipõlvkond, keda ülejäänud maailm teab kui Y-generatsiooni – põlvkond, kes on üles kasvanud arvutimaailmas, kes ei loe enam raamatuid, kes ei viitsi enam tööd teha, kes on kodumaata ja rahvuseta globaalsed inimesed. Nii meist ju arvatakse.

Meil pole tõepoolest Eestiga samasugust sidet nagu meie va-nematel. Meid ei olnud veel ole-mas, kui rahvuslikkuse tipptund möödus ja erastamine algas. See rong on läinud. Raudtee erasta-mise hetkeseisu ei teagi enam. Isamaalisus ja kodukohaarmastus on parimal juhul loosungid, mil-le abil meid valima meelitatakse, aga poliitika ajab juba aastaid südant pahaks. Laulupidudel lau-lame laule, mis meile vabaduse tõid. Nostalgitseme, aga samas mõtleme, et see on vanade ini-meste üritus, millest vaid nemad tõeliselt aru saavad.

Aga ometi ei lähe me kõik välis-maale. Meile meeldib siin. Me ta-hame olla eestlased. Küsimus on: kuidas olla tänapäeval eestlane?R 4.04, T 22.04 19:00

Carlo Goldoni

KAHE ISANDA TEENERLavastaja Vallo KirsOsades: Uku Uusberg (Eesti draamateater), Adeele Sepp, Klaudia Tiitsmaa, Ma-rika Palm, Kristian Põldma, Martin Mill, Rait Õunapuu, Vallo Kirs

Itaalia 18. sajandi komöödia-meistri Carlo Goldoni kuulsaimat näidendit „Kahe isanda teener” on juba ligi kolm sajandit mängi-tud kõikvõimalikel näitelavadel Itaalia külatanumast Broadway-ni. Goldoni tekstist on valminud kümneid adaptsioone kõikvõi-malikes võtmeis. Vallo Kirsi la-vastuses seiklevad Truffaldino, Pantalone ja teised commedia dell’arte’st pärit tegelaskujud küll taas kord 18. sajandi Ve-neetsias, kuid kindlasti pakuvad nende sekeldused rohkelt ära-tundmisrõõmu ka 21. sajandi vaatajale.

Lavastaja: „Kui ma „Kahe isanda teenrit” esimest korda lugesin, siis polnud ma ammu nii süda-mest naernud ja kellelegi nii tobedale, samas armsale tege-lasele kaasa elanud kui nimite-gelane Truffaldino. Ma tundsin, et ma tahaksin seda kogetud rõõmu ka publikuga jagada. Truf-

TEATER POLYGONRÄVALA 8, TALLINN

faldinos on osake meist kõigist, seetõttu me ta nii hoobilt omaks võtamegi!”K 09.04 19:00L 26.04 14:00R 02.05 19:00L 17.05 17:00

SAJANDR 11.04, R 16.05 19:00

Vanemuise teatri suur majaL 19.04 19:00

Eesti draamateaterE 21.04 19:00

PRINTSESS LULUU JA HÄRRA KEREK 23.04 13:00 EsietendusK 23.04 18:00N 24.04 13:00T 06.05 13:00T 06.05 18:00

ARABELLASalme kultuurikeskusE 31.03 13:00 ja 18:00N 17.04 13:00R 25.04 13:00N 08.05 13:00 ja 18:00

ÕED NÕIDUSESN 03.04 13:00

IDIOOTN 03.04 19:00

DUETIDR 25.04 19:00

MEESTE KODUE 07.04 19:00

Rapla kultuurikeskusE 28.04 19:00

VANAD JA NOORED

Mängitakse Tammsaaremuuseumis Vargamäel.E 19.05 14:00T 20.05 14:00K 21.05 14:00N 22.05 19:00R 23.05 19:00L 24.05 19:00T 27.05 14:00K 28.05 14:00N 29.05 14:00N 29.05 19:00R 30.05 19:00T 17.06 19:00K 18.06 19:00N 19.06 19:00R 20.06 19:00L 21.06 19:00K 25.06 19:00N 26.06 19:00R 27.06 19:00L 28.06 19:00P 29.06 16:00

TEATER R.A.A.A.MTEL: 5668 5880

UGALA TEATER VAKSALI 7, VILJANDI, TEL: 433 0770

sisekaemuste ja elukogemustega mees, kellelt loodetakse vihjeid tuleviku sündmustele. Kardetak-se suurt terrorirünnakut ning üri-tatakse kõikvõimalikelt allikatelt infot saada.

Kes on see salapärane, fenome-naalse elu- ja ajaloonägemusega mees? On ta tõekuulutaja või soolapuhuja, hull või geenius, prohvet või šarlatan?

Mida kuulutab tema pea peale pööratud ja üllatavate mõttekäi-kude jada? Kas inimkond ja kogu universum on liikumas lõpu suu-nas või hoopis oma alguse juurde tagasi?

Vene teatri väikses saalis L 22.03 19:00 (esietendus) E 24.03 19:00P 27.04 19:00

Keila kultuurimajasE 31.03 19:00

Endla Küünis T 01.04 19:00

TEATER


Sébastien Thiéry

MEIE ESIMENE MILJONLavastaja Ivo Eensalu. Osades: Pirjo Levandi, Tõnu Kilgas, Merilin Kirbits ja Madis Milling

Arvatavasti on suurem osa ini-mestest unistanud majandusli-kult muretust ja külluslikust elust. Paraku on seda antud vä-hestele ja suurem osa unistaja-test jäävadki unistama. Ometi pole unistaminegi paha – teatud piirini on see tagant tõukav ja tegutsema innustav jõud. Ent on ka neid, kes ei hooli sugugi raha-küllusest ega mõnusamast elust, vähemalt sõnades mitte. Tekib küsimus: kas ka tegelikult? Mida me üldse rahaga teeme ja mida teeb raha meiega? Selliseid ja muidki samalaadseid küsimusi esitab noor prantsuse näitleja ja komöödiakirjanik Sébastien Thié-ry oma komöödias „Meie esime-ne miljon”.Etenduste algus 19:00L 22.03 Aruküla kultuurimajaL 05.04 Salme kultuurikeskusT 08.04 Endla teaterR 11.04 Vanemuise teaterE 14.04 Haljala rahvamajaT 22.04 Kuressaare linnateaterK 23.04 Orissaare kultuurimajaN 24.04 Põltsamaa kultuuri- keskusR 25.04 Salme kultuurikeskusL 26.04 Võru kultuurimajaE 28.04 Kiviõli rahvamajaT 29.04 Haapsalu kultuuri- keskusK 30.04 Saku huvikeskus

Caryl Churchill

ARMASTUS JA INFORMATSIOONLavastaja Adrian GiurgeaKunstnik Nikolay SimonovKostüümikunstnik Reet Aus

„Armastus ja informatsioon” kin-nitab inglise dramaturgi Caryl Churchilli vaibumatut võimet leiutada ja hoida kätt nüüdisaeg-se elu pulsil, ta heidab valgust ühiskonna innustumisele teabe ülikiirest edasiandmisest, võttes appi märkidest lähtuva mõistuse, siiruse ja keele loova kasutuse. Lavastus esitab küsimuse, kas me elamegi maailmas, kus lõputu teabevoog ohustab inimkonna tõelist olemust.

Esietendus Vene teatri suurel laval 18. märtsil 2014

R 02.05 Viimsi huvikeskus

K 07.05 Rannu rahvamaja

N 08.05 Ugala teater

TULE TAGASI, GABRIEL!Tamsalu kultuurimajaK 19.03 19:00

Karksi valla kultuurikeskusT 25.03 19:00

SÜDAMESÕBRADPaide kultuurikeskusN 20.03 19:00

Kiviõli RahvamajaR 21.03 19:00

Pürksi KultuurimajaL 29.03 19:00

Lihula Kultuurimaja T 01.04 19:00

Antsla Kultuurikeskus K 02.04 19:00

Luunja KultuurikeskusP 06.04 18:00

Aruküla Kultuurimaja

N 10.04 19:00

MINA HAKKAN PEAMINISTRIKSAvinurme kultuurikeskusK 26.03 19:00

Mõniste RahvamajaR 28.03 19:00

Jõhvi KontserdimajaN 03.04 19:00

Are HuvikeskusR 04.04 19:00

Kernu rahvamajaK 09.04 19:00

Salme KultuurikeskusT 15.04 19:00

OSATÄITJAD:Alina Karmazina, Anastassia Tsubina, Natalja Dõmtšen-ko, Liilia Šinkarjova, Alek-sandr Okunev, Aleksandr Kutšmezov, Ilja Nartov, Ita Ever, Külli Reinumägi, Elina Reinold, Kati Ong, Egon Nuter, Tõnn Lamp, Marko Leht, Margus Prangel ja teatristuudio „Solaris” lapsed: Natalia Kristense, Bogdan Kolmõtševski, Jaan KaraulovLavastus valmib koostöös MTÜ-ga R.A.A.A.M.

Lavastuse valmimist toetab Ameerika Ühendriikide suursaat-kond Eestis.N 20.03, P 30.03 19:00P 06.04, P 13.04, L 19.04 19:00N 08.05 16:00R 09.05, P 11.05 19:00

KOERA SÜDAN 17.04 19:00N 24.04 16:00R 02.05 19:00

KUNINGAS RÄSTAHABEP 30.03 12:00L 19.04 12:00P 27.04 12:00

VANA BASKINI TEATERTATARI 12, TEL: 645 5444

VENE TEATERVABADUSE VÄLJAK 5, TALLINN, TEL: 611 4911 veneteater.ee

ILLUSIOONIDK 19.03 19:00P 23.03 19:00N 10.04 19:00K 23.04 19:00N 24.04 22:00R 25.04 22:00

BERNARDA ALBA MAJAR 21.03 19:00L 22.03 19:00L 05.04 19:00P 27.04 19:00L 10.05 19:00P 11.05 19:00

KOSMONAUTIKA PÄEVP 23.03 19:00

ÜKS SUVEÖÖ ROOTSISN 27.03 19:00R 28.03 19:00

LOOD SIILIKESELE. TÕSI, ME OLEME ALATI!K 19.03 12:00N 20.03 12:00L 29.03 12:00

Sarah Kane

PUHASTATUD / 4.48 PSÜHHOOSLavastaja: Juhan Ulfsak

Osades: Taavi Eelmaa, Mari Abel, Liis Lindmaa, Kait Kall, Ott Kartau, Ivo Reinok, Jim Ashilevi, Ragne Veensalu Juhan Ulfsaki lavastatud Sarah Kane’i tour de force, kus Von Krah- li teatrisaalis näeb ühel õhtul kahte teineteist täiendavat la-vastust: kell 19:00 „Puhastatud” ja kell 21:00 „4.48 psühhoos”.

„Selle kogemuse kõrguselt, mis lahutab mind teistest surelikest, kes ei ole näinud Taavi Eelmaad psühhoosis, saan ma öelda: seda, mida noored tegid, seda „Puhas-tatut,” seda oli ikkagi vaja. Ja ka minu raevu oli vaja. Mu piinlikke stani-kirju oli vaja. „Puhastatud.” See saab puhastatud ja andeks antud. ”

Kaur Kenderi blogi / 6.10.2013

NB! Viimased etendused!

N 10.04 19:00

N 10.04 21:00

R 18.04 19:00

R 18.04 21:00

L 19.04 19:00

L 19.04 21:00

T 22.04 19:00

T 22.04 21:00

K 23.04 19:00

K 23.04 21:00

T 29.04 19:00

T 29.04 21:00

KÄBEKÄRPLastelavastus vanusele 5–8

L 05.04 19:00 Esietendus

E 07.04 19:00

R 11.04 19:00

P 13.04 15:00

E 14.04 19:00

T 15.04 19:00

K 16.04 19:00

N 17.04 19:00

E 21.04 19:00

L 26.04 15:00

VON KRAHLI TEATERRATASKAEVU 10, TALLINN, TEL: 626 9090 www.vonkrahl.ee

TEATER

William D. Home

VANA ÕNGITSEJALavastaja Peeter Tammearu

Seitsmekümneaastane edukas romaanikirjanik, kes elab mõnu-sat elu koos sama vana toriseva majateenriga, plaanib viimase üllatuseks ja ehmatuseks abielu. Kirjaniku kireobjektiks on saanud naine, kellega ta pole suhelnud pool sajandit. Nüüd on ta mat-nud oma mehe ja lubanud otse matustelt tulles läbi astuda, et juua tassike teed... Juhus meie elus ja kummalised saatusemän-gud.

Järvakandi Kultuurihall03.04 19:00

Türi Kultuurikeskus09.04 19:00

Järva-Jaani Kultuurimaja27.04 18:00

Lihula Kultuurimaja28.04 19:00

Sam Bobrick, Ron Clark

WALLY KOHVIKLavastaja Peeter Tammearu

New Yorgist pärit noor mees os-tab oma naisele sünnipäevaks kohviku, mis asub Las Vegase lä-

hedal kõrbes ning on õnnetuseks veel ka valel pool teed. Saatuse tahtel satub enne kohviku ava-mist paarikese juurde üks neiu, kes tuleb vaid üheks õhtuks, jääb sinna aga 20 aastaks...

Kuidas pidada 40 aastat kohvi-kut, kui kõik käivad teisel pool teed konkurendi juures?

Soe ja särtsu täis komöödia!

Kuressaare Linnateater L 29.03 16:00

Varstu Kultuurikeskus16.03 16:00

A. R. Gurney

ARMASTUSE KIRJADLavastaja Peeter Tammearu

Ühel möödunud sajandi kaheksa-kümnendate aastate sombusel talvepäeval, kui kogu Ameerika idarannikul sadas lörtsi ja vihma, sai 56-aastane Ühendriikide se-naator Andrew Makepeace Ladd enda kätte tagasi paki kirju…

Näidend tegeleb ligi poole sa-jandi pikkuse kirjadesse valatud armastuslooga maailmas, kus kir-jade kirjutamine oli väga oluline suhtlemisvahend.

Kuressaare LinnateaterP 30.03 18:00

Kärdla Kultuurikeskus31.03 19:00

Tallinna LT Teatrisõpradeklubi15.04 ja 16.04

KURESSAARE LINNATEATERKURESSAARE, TALLINNA TN 20 www.kuressaarelinnateater.ee

G. B. Shaw

PEREKOMÖÖDIA MESALLIANSSLavastaja Roman Baskin

Pärast seda, kui väike sportlen-nuk rammib rikka suurtöösturi maja ja kaks pardal viibivat piloo-ti on sunnitud sekkuma majaela-nike eraellu, paljastub ühe pealt-näha kõrge moraaliga perekonna tõeline nägu.

Miks on noortega nii, et üks tae-vast alla sadanud armuseiklus võib iga kell üles kaaluda pere-konna kõrge moraali ja vanemate aastatepikkuse süvakasvatuse??!

Ühe suvise pärastlõuna jooksul pannakse kaalumisele kokku ka-heksa abieluettepanekut. Küsi-mus, missugune neist abieludest võiks olla paljutõotav, missugune mesallianss, ajendab üht tulevast abielumeest välja ütlema Shaw’ kuulsat mõttetera: „Kui abielud sõlmida nii, et panna kõik meeste nimed ühte kotti ja naiste omad teise, ja lasta kinniseotud silma-dega lapsel neid välja tõmmata nagu loteriivõite, oleks õnnelike abielude protsent sama kõrge kui praegu.”

Vanemuise teatri suur majaE 31.03 19:00P 13.04 19:00

Paide kultuurikeskusE 14.04 19:00

DraamateatrisE 05.05 19:00

W. S. Maugham

KOOMILINE DRAAMA RINGLavastaja Roman Baskin

Aastaid on seltskonnas liikunud legend, kuidas üks abielunaine jättis armuhoos oma abikaasa ja 5-aastase poja ning põgenes mehe parima sõbraga – jääda-valt.

Nüüd, 30 aastat hiljem, külastab see naine oma kunagist kodukoh-ta ja teeb visiidi oma täisealisele pojale ja tema võluvale kaasale. Juhuslikult on kohal ka poja isa, kunagine hüljatu, aga mis veelgi intrigeerivam – kutsutud on ka poja hea sõber. Õhus on elektrit.

Kas tõesti on võimalus, et kuna-gine meeletus kordub?

Endla teater P 23.03 19:00

Paide kultuurikeskusE 24.03 19:00

Ugala teaterT 25.03 19:00

Linnateatri põrgulavaT 01.04 19:00

Vanemuise teatri väike majaP 20.04 19:00

PROJEKTITEATER KELL KÜMMEKONTAKT: [email protected]

MÄNGURIDL 29.03 19:00L 26.04 19:00L 03.05 19:00

ANTIGONEN 03.04 19:00

TUHKATRIINUK 16.04 12:00P 01.06 12:00

ÕNN KAASA!K 26.03 19:00T 22.04 19:00

KAS MA TOHIKS OLLA MOZART?R 25.04 19:00

MÄNGIME TEATRITL 05.04 12:00P 06.04 12:00L 03.05 12:00P 04.05 12:00L 10.05 12:00P 11.05 12:00

METSR 04.04 19:00P 04.05 19:00


Terve kevadsuve ehk 20. märtsist kuni 7. septembrini on Eesti kunstimuuseu- mi Mikkeli muuseumis avatud näitus

„Kuldaja värvid. Eesti klassikaline maali-kunst Enn Kunila kollektsioonist”. Sel ajal eksponeeritakse muuseumi kahel korrusel 19 autori ligi pooltsadat teost, nende seas 11 Konrad Mäe maali.

„Minu kogu on kujunenud ümber Mäe,”

nendib Enn Kunila. Sel näitusel, mis

hõlmab aastaid 1910–1945 ehk eesti

kunsti kuldaega, on lisaks suurmeistrile

väljas Nikolai Triigi, Ado Vabbe, Endel

Kõksi, Ants Laikmaa, Herbert Luki jt tööd.

Viimati nimetatud kunstniku pilt „Tänav,

plangud ja majad” on selle väljapaneku

visiitkaardiks.

„Herbert Lukk (1892–1919) on küll teada,

kuid seni veel täienisti avamata peatükk

Eesti kunstiajaloos. Andekas noormees

langes allohvitserina vabadussõjas ja tema

niigi vähesest loomingust (kõneldud on

ligikaudu 50 maalist) on osa veel avalik-

kuse eest peidus,” kommenteerib kunsti-

koguja. Huvitaval kombel on ka Luki

eluloo kohta teada võrdlemisi vähe. Ta

sündis Kose-Uuemõisas taluperes, õppis

kunsti Ants Laikmaa juures, 1910ndate

teisel poolel täiendas end aga Helsingis,

kus kujuneski kunstnikuks ja leidis

tunnustust. Hukkus Narva lähistel.

Hoolimata noorusest jõudis ta osaleda

mitmel näitusel ning ärksamat intelli-

gentsi koondav rühmitus Siuru tõstis teda

korduvalt esile, nähes Luki loomingus

aspekte, mis seni eesti kunstis puudusid.

Põnev multimeediaprogramm

„Kuldaja värvide” tegijate – kuraator

Eero Epneri, kujundaja Tõnis Saadoja

ja graafilise disaineri Martin Pedaniku –

eesmärgiks on esitada klassikalist maali

tänapäevaselt. Väljapaneku keskmes on

kodumaa maastikud ja eesti kunstnike

reisidel tehtud tööd, samuti pööratakse

tähelepanu portreedele ja figuraalkom-

positsioonidele. „Kuldaja värvidega”

kaasnev põhjalik haridusprogramm

hõlmab nii mudilasi kui ka täiskasvanuid.

Suurtel on võimalik näitusel käies kasuta-

da tahvelarvuteid: koos pildi nautimisega

saab vaataja ekraanile valida huvitavat

infot iga teose ja tema autori kohta. Kogu

teave esitletakse eesti, vene ja inglise keeles.

Kunila sõnul on näitusele reserveeritud 20

tahvelarvutit ehk ühe grupi või klassi jagu.

Korraldajate ja peasponsori – NG Inves-

teeringud kontserni ettevõtete – koostöö

loob koolidele üle Eesti soodsamad

võimalused Tallinnasse tulekuks ja Mikkeli

muuseumi külastamiseks. Ekskursioonid

giidide ja erigiididega toimuvad nii eesti

kui ka vene keeles.

Mahukas album, lõbus värviraamat

Enn Kunilal on kombeks iga oma kogu

näitus „raamatusse raiuda”. Seekord il-

mub lisaks soliidsele albumile noore

graafiku Jaan Rõõmuse joonistatud

mudilastele mõeldud värviraamat, kus

tulevased Konrad Mäed saavad oma

klassikalist maali teha. Eero Epneri

kirjutatud esseega algav album käsitleb

kõiki Mikkeli muuseumis esitletud Kunila

kollektsiooni teoseid. Raamatu kujun-

dab Martin Pedanik. „Kuldaja värvid” on

esimene meie tuntud kunstikoguja näitus

Eesti kunstimuuseumis ja tänu õnnelikele

asjaoludele tuleb sellest terve maja näitus

Mikkelis. Kuna muuseum otsustas püsieks-

positsioonis olevatele töödele teatud

renoveerimistöid teha ühel ajal, siis on

kaks korrust septembri alguseni eesti

klassikalise maalikunsti päralt. Korral-

dajad on juuli ja augusti pühendanud

turistidele. Koostöös näitust tutvustavaid

materjale levitavate hotellide ja restora-

nide liiduga ning Tallinkiga loodavad nad

välismaalt saabunud külaliste kaudu eesti

kunsti vastu maailmas veel suuremat huvi

äratada. Edukas ettevõtja ja metseen Enn

Kunila on võtnud oma südameasjaks eesti

kunsti tutvustamise välismaal. Neli aastat

tagasi Helsingi kunstihoones toimunud

tema kollektsiooni esitlus „Viron värit /

Eesti värvid” pälvis nii külastajate kui ka

kriitikute heakskiidu. Mullu septembris

viis kunstikoguja Brüsselisse, Euroo-

pa Parlamendi näitusesaali 34 oma

kollektsiooni paremikku kuuluvat aastail

1910–1945 maalitud teost.

„Eesti kunsti kuldaja autorite Konrad

Mäe, Nikolai Triigi, Ado Vabbe jt tööd

võiksid oma taseme poolest vabalt

kuuluda Euroopa mainekate muuseu-

mide kogudesse, kuid kahjuks ei ole

Eestil jätkunud piisavalt jõudu kirjutada

meie kunstnike looming Euroopa kunsti-

ajalukku,” tõdeb Kunila.

KAUNIS, KIRGAS JA KIRGLIK KLASSIKAEnn Kunila. Paremal on Herbert Luki teos „Tänav, plangud ja majad” (1918)

Foto: Meeli Küttim

KUNST

Teks

t: E

esti

Las

teki

rjan

duse

Kes

kus

Teks

t: T

iina

Kolk

/ P

osti

mee

s


Kogu märtsikuu jooksul eksponeeritakse Eesti Lastekirjanduse Keskuse Illustrat- sioonigaleriis üht isemoodi näitust – pildid seintel on täiesti teistsugusest materja- list kui need, mida galerii seintel nägema harjunud oleme. Svetlana Mäe suuremõõt-melised siidimaalid on valminud Maara Vindi piltide järgi ja loovad täiesti teistsu-guse ja lummavalt muinasjutulise maail-ma. Trepigaleriis on samal ajal võimalik vaadata Läti tuntud illustraatori Ilze Dambe lasteraamatuil-lustratsioone. Pildid on väga lapsesõbralikud ja armsad, mõeldud noorematele raama-tusõpradele. Pööningugaleriis on aga kaks huvitavat näitust s a r j a s t

„ M i n u väike kollekt-sioon”. Anna D a v i d e n k o, kes on meie ü k s o m a n ä o l i s e -maid ja huvitavamaid „karu- kunstnikke” ja võitnud mitmeid rahvusvahelisi auhindu, eks- poneerib oma mänguasja-kollektsiooni. Teine meie tuntud nukukunstnik Marianna Rati- ner, kes töötab nukuteatris

„Снусмумрик”, pakub aga vaata-miseks oma vilede kollektsiooni. Milli- seid uskumatult huvitavaid ja omanäolisi vilesid on olemas, võivad kõik oma silma-ga vaadata.

Aprillis vahetuvad näitused ja Illustrat-sioonigaleriis saab vaadata Voroneži kunstniku Sergei Belozjorovi töid. Need on ilmekaks tõestuseks faktile, et kunstnikuks mitte ei õpita, vaid sünnitakse. Sergei on nimelt lõpetanud Voroneži pedagoogilises instituudis mitte joonistuskateedri, vaid hoopis võõrkeeltekateedri ja töötanud mitu aastat koolis saksa keele õpetajana. Aastast 2001 on ta kunstnikuks ajalehes

„МОЁ!”, tehes kaastööd paljudele ajaleh-tedele ja ajakirjadele nii oma kodumaal kui ka piiri taga. Tema vaimukaid illust- ratsioone on trükitud kujul näha olnud ka Eestis, sest ajakirjad Täheke ja Hea Laps on mõlemad andeka kunstniku enda jaoks avastanud. Pööningugale- riis aga eksponeeritakse aprillis ja mais

meie ühe kõige andekama ja rahvusva-

heliselt tuntuma nukukunstniku Resa

Tiitsma (pildil üks tema nukkudest)

isikunäitust „Päevasüda”. Resa nimi ja

looming tutvustamist ei vaja, sest vaevalt

on Eestis kunstihuvilist inimest, kes seda

nime kuulnud poleks. Eelmisel aastal

tähistas Resa oma 20. loominguaastat

nukukunstnikuna suurejoonelise näituse-

ga Pärnu Uue Kunsti Muuseumis ja

rõõmustab

n ü ü d

Tallinna

p u b l i k u t

juba värske loomin-

guga. Kuna kunstnik on pärit Kures-

saarest ja elab Türil, siis on väikelinnad

ja nende elu-olu talle tuttav ja

südamelähedane. Näitu-

sel väljas olevad nukud

kannavadki

m u i n a s -

jutu- ja v ä i k e - l i n n a

hõngu. Selles tuttav- t u n d -

matus linnakeses liiguvad ringi: Taevanäo-

line Mees, Tundlejad, Noor Aednik ja

teised kodakondsed. Igaühel on omad

asjad ajada. Noor Aednik lendab oma

peenarde kohal, Teo Onu viib kallimale

lille, Taevanäoline Mees vaatleb pilvi ja

Maasikad suudlevad….

Mais on aga nii Illustratsioonigalerii kui

ka Trepigalerii ühe meie nimekama ja

omanäolisema illustraatori Piret Milde-

bergi loomingu päralt. Näitus on suure-

jooneline ja mahukas, tuginedes meie

oma folkloorile, mille keskseks tegela-

seks on Maaema kuju. Kunstniku jõulisele

stiilile jäävadki raamatuformaadid kitsaks

ja tema tõeline võimekus, potentsiaal ja

anne pääsevad kõige paremini mõjule just

näitustel, kus teda ei piira ei formaat ega

ette antud teemad. Alates juunist kuni

maja puhkuseks sulgemiseni (juuli

keskel) eksponeeritakse aga koostöös

Kihnu muuseumiga uhket fotonäitust

Kihnu naistest.

Lisainfo: www.elk.ee

Lastele,lastele,l-a-s-t-e-l-eeee!

Foto: Meeli Küttim

Fotod: Autorid / ELK

KUNSTTe

kst:

Ees

ti L

aste

kirj

andu

se K

esku

s

Sergei Belozjorov

Ilze Bilde

Svetlana Mäe

Info ja piletid: kultuurikava.eekevad 201430Fo

to: S

iim V

ahur

Foto

: Tan

el V

eenr

e

NÄITUSED

EHE LOODUS TULEB LINNAE–P kell 9–18 RMK teabepunkt ja näitusesaal (Toompuiestee 24)

RMK Tallinna kontoris, vanalinna serval Toompuiesteel avati äsja uhiuus teabepunkt looduses liikujale ning samas avatud näitusegaleriis saab nüüdsest regulaarselt vaadata huvitavaid te-maatilisi näitusi. 31. märtsini on värskelt renoveeritud majas võimalik vaadata ülevaatenäitust konkursil „Aasta puitehi-tis” kümnel viimasel aastal võidutsenud puitmajadest. Kuni 17. aprillini on üleval aasta loomale 2013 pühendatud foto- näitus „Susi ja tema tegemised”, kus välja pandud tore valik eelmise aasta jooksul samanimelisele fotovõistlusele saadetud piltidest. Neil näeb nii kriim-silma ennast kui ka tema elupaiku ja jäl-jeridu. RMK teabepunktis on külastajate käsutuses kaks arvutit ja 1,5-meetrise läbimõõduga puutetundlik Eesti kaardi-

HÜPNOOS R, 30.05 kell 21:00 / Teletorn

30. mai õhtul tulevad Tallinna teletorni jalamil esitlusele kahe moekunstniku – Aldo Järvsoo ja Liisi Eesmaa – uusimad kollektsioonid. Lavale jõuab rohkem kui 40 rõivakomplekti, millest saab koos Ta-nel Veenre ehetega ühtne tervik. Kõik kolm tegijat on oma ala tipud, kelle ühine sünergia võimendab veelgi ideede tulevärki. Kolme kunstnikku ühendab tugev teatraalsus ja kartmatu vormide mäng, mis muudavad moe millekski ena-maks kui kehakatted. Aldo Järvsoo ja Liisi Eesmaa optiliselt hüpnootilised mustrid mängivad vastanditega: lendlev-õhuline kohtub arhitektoonilise seaduspäraga, läikivale-küütlevale on tasakaaluks rahu-lik ja matt, illusioone loovat mustrimaa-giat toob tagasi maa peale selge ja puhas värvipind. Etenduse toimumispaigaks valitud Tallinna teletorn on märgiline paik – kosmilised võnked ja monumen-taalsus annavad etendusele lisamõõtme. Juba alates kella 17.00-st on etenduse külalistel võimalik teletorni 21. korrusele pääseda soodushinnaga, kogunemine algab kl 20.00, etenduse algus kl 21.00. Piletid tulevad Piletilevis müügile 1. mail.

Lisainfo: www.estonianfashion.eu

EKA MOEDISAININÄITUS IDEEVORM 05.03–05.05 / Teletorni 21. korrusel

5. märtsil avati Tallinna teletorni tae-vatasandil ülevaatlik fotonäitus Eesti kunstiakadeemia moedisaini- ja stilisti-katudengite töödest „Ideevorm”, mis on valminud moekunstnik Marit Ilisoni juhendamisel eksperimentaalse vormi- õpetuse raames. Teletornis tulevad es-makordselt esitlusele fotod ja põnevad vormid kolme eri kursuse moeloojate töödest. Eksperimentaalse kursuste idee pakkus EKA moedisaini osakonnale väl-ja disainer ja moekunstnik Marit Ilison. Tänavu veebruaris osales Ilison taas Lon-doni Moenädala Fashion Showcase’ist, kus Eesti väljapanek pälvis peavõidu. Marit Ilisoni sõnul tahtis ta anda tu-dengeile võimaluse ja tõuke mõelda tava-

pärasest ja reaalsusest väljapoole ning võimaluse eksperimenteerida ulme-liste vormidega, luues midagi tõeliselt pöörast. „Õppida, kuidas luua seoseid teiste valdkondadega ning tõlgenda-da oma mõtteid ruumiliselt. Tavaliselt tegeleb moedisainer kangaga, kuid selle kursuse eesmärgiks oli leida erinevaid võimalusi teistes materjalides ning vahel ka ennast ületada, et ebatavaline ma-terjal endale allutada. Kõik tavapärased siluetid, eriti korsetid ja kleidid on sellel kursusel keelatud,” selgitab Ilison üles- ande väljakutseid. Esimese kursuse tee-maks oli seelik – tudengid valmistasid val-gest puuvillasest kangast seelikust inspireeritud tõlgendused, mis väljendasid mõnda kindlat ideed või kontseptsiooni. Teisel aastal teostus projekt koostöös paberifirmaga Antalis, kelle tellimusel ja toel valmis ettevõtte 20. sünnipäe-vaks 23-komplektiline kollektsioon „Ideevorm: Paber”. Kursuse töödest koostati ka fotokalender ja tudengite looming jõudis seeläbi maailmakuul-sasse disainiajakirja Dezeen.com. Eelmi-sel aastal oli teemaks kratt. Kostüümid valmistati imehaprast vineerspoonist, mis on kasutatud materjalidest olnud kõige raskemini käsitletav. Kõigi kolme kursuse osaks oli ka professionaalne moefoto pildistamine, mille teostaja oli fotograaf Maiken Staak. Vormikollekt- sioone on seni esitletud ERKI moesõul, kuid „Ideevormi” fotod vaatavad avalik-kusega tõtt esmakordselt taevatasandil, teletorni kõrgustes sel kevadel.

VEEL HUVITAVAT SEL KEVADEL TELETORNIS

TELETORNI JAZZN, 03.04 algusega kell 20:00

TELETORNI MUINASJUTUHOMMIKUDP, 16.03, 13.04, 25.05 algusega kell 11:00

TELETORNI LASTEHOMMIK. KLOUN UMMI.P, 30.03 kell 11:00

TELETORNI TREPIJOOKS P 06.04 kell 14:00–17:00

Lisainfo teletornis toimuva kohta: www.teletorn.ee


Foto: Ivar Veermäe

Foto

: Rah

vusr

aam

atuk

ogu

NÄITUSEDga ekraan, millel saab sisse ja välja lüli- tada erinevaid kaardikihte. Esmakordselt on võimalik kaardil vaadelda kõiki RMK poolt järgmisel kolmel aastal kavan-datavaid raie- ja metsauuendustöid üle Eesti. Kaardil on võimalik sisse lülitada ka metsamajade, lõkkekohtade ja mar-ja- ning seenemetsade kaardikihid. RMK puhkealade ja rahvusparkide kohta on teabepunktis kaasavõtmiseks olemas ka paberkaardid. Kõik näitused on tasuta. Lisainfo: loodusegakoos.ee/kuhumin-na/puhkealad/tallinna-umbruse-puh-keala/teabepunkt

HÕBEVALGEIM. RÄVALA HIILGEAEG.PÜHENDATUD PRESIDENT LENNARTMERILE. Rannarahva muuseum avatud alates 29.03

Näitus tutvustab Eestis esmakordselt muistse Rävala maakonna näite varal meie esivanemate kõige kuulsusrikka-mat ajajärku – 11. sajandi teist poolt ehk hilise rauaaja algusaega. Just tollal algas läänemeresoomlaste kaubanduses kõrg-aeg, mis peegeldub muuhulgas meilt avastatud hõbeaarete ülisuures hulgas. Näitus koosneb kolmest eraldi väljapa-nekust, millest esimene on peamiselt ar-heoloogiaalane ja räägib juba Lennart Merile südamelähedasteks olnud tee-madest, ent jõuab ka perioodi, kuhu kir-

ARS – KUNSTI JA TÖÖSTUSE VAHELEesti tarbekunsti- ja disainimuuseum 25.05.2013 - 01.06.2014

Kunstitoodete Kombinaat on huvitav nähtus Eesti nõukogudeaegses disaini- kontekstis mitmest aspektist: esiteks seetõttu, kuidas see „komplekteeriti”, teiseks arvestades selle paiknemist ar-gikeskkonna parendamise arutelude kontekstis, ja kolmandaks – vaadates kombinaadi positsiooni omamoodi kompro- misspinnana kunsti ja tööstuse, tar-bekunsti ja disaini vahel.

Kuraatorid: Kai Lobjakas, Merike Alber, Anne Tiivel, Airi Ligi, Helen Adamson. Näituse kujundasid Ketli Tiitsar ja Kristi Paap.

Lisainfo: www.etdm.ee

janik oma raamatutes allikate nappuse tõttu ei jõudnud. Sellest ka nimi Hõbe- valgeim. Eksponeeritakse kauneid ehteid ja seni peidus olnud aardeid. Teine eks-positsioon kannab nime „Kaupmeeste jäljed” ja räägib viikingiaegsetest kaup-meestest ning kaubandussuhetest muu maailmaga. Näituse kolmas osa on osalusekspositsioon, kus publikul avaneb võimalus näituse temaatikaga tutvuda läbi erinevate mänguliste tegevuste.

NÄITUS STOPP! PIIRITSOON!Rannarahva muuseumNurme tee 3, Pringi küla, Viimsi vald

Rannarahva muuseumis on avatud näi-tus „Stopp! Piiritsoon!”, mis käsitleb Nõu-kogude piiritsooni Eestis ja selle mõju Eesti rannakultuurile. See on sünge peatükk, kuid seda teadvustamata on raske mõista randluse hetkeseisu ja ka Eesti ajalugu tervikuna. Nõukogude piiritsooni pärand mõjutab meie randasid veel tänapäevalgi – meri on võõraks jäänud. Kõik, kes on Soomes või Rootsis rannaküladesse sattunud, teavad, kui

palju need erinevad Eestimaa tühjadest randadest.

Näitusel on ühtlasi väljas inimeste lood, kelle elu piiritsoon tugevalt mõjutas.

Näitus „Stopp! Piiritsoon!” on üks 2013. aasta parima näituse nominentidest.

EESTI RAHVUSRAAMATUKOGU ÄREV VAIKUS ENNE TORMI. AEG ENNE 1914. AASTAT10.03–12.04 Rahvusraamatukogu7. korrus, Austria saal

Aastaid enne Esimest maailmasõda on tagasiulatuvalt kirjeldatud kui vaikust enne tormi. Ent vastupidiselt kujunenud klišeele oli Austrias saabunud ärev aeg, mil kõigis valdkondades astuti suur samm modernismi suunas: Sigmund Freud uuris inimese alateadvust, naised hakkasid iseseisvuma, sionistid ihkasid juudiriiki, muusika hülgas harmoonia alustalad ning maalikunst vabastas end hoogsalt realismist. Näitus toimub

koostöös Austria suursaatkonnaga Tal-linnas. Lisainfo: www.nlib.ee

PALMID JA PIIBLITAIMED 17.–20.04 / Tallinna botaanikaaed

Selle toreda ja hariva näitusega tähistatakse botaanikaaias palmipuude-püha. Piiblis on mainitud enam kui sadat taimeliiki: erinevad palmiliigid, oliivipuu, viigipuu, seeder, küpress, elupuu ja palju teisi. Palmipuudepüha tähistatakse krist-likus maailmas pühapäeval, nädal enne ülestõusmispüha. Palmipuudepüha nimetus tuleneb sellest, et inimesed ter-vitasid palmiokstega Jeruusalemma saabunud Kristust. Üks peamisi palmipuid oli datlipalm – kaunis oma pik-kade tumeroheliste lehtedega ja tuntud viljakuse poolest. Datlipalmide kõrval saab näitusel tutvuda mitmete teiste palmidega – maailmas on 184 palmi- perekonda, kirjeldatud on 2581 erinevat palmiliiki. Palmide seas on 25-meetriste lehtedega hiiglasi, aga ka 15 cm pikkusi kääbuseid.

Lisainfo: www.botaanikaaed.ee


TALLINN

STEVE HACKETT & BANDGENESIS REVISITED WORLD TOUR 2014E 28.04 Nokia kontserdimaja

Legendaarne Genesise kitarrist Steve Hackett koos oma bändiga esineb 28. aprillil Tallinnas Nokia kontserdimajas.

Hackett külastab Eestit maailmaturnee „Genesis Revisited” raames, tuues kuulajateni valiku Gene-sise varajase perioodi lugudest.

„Genesis Revisited II” on kahetunnine sõu, milles on palju valgusmängu, videoinstallatsioone ja ülimalt kvaliteetset heli, mis on Steve Hacketti kaubamärk.

Steve Hacketti viimane album „Genesis Revisited II” on olnud ülimalt edukas. Uuel plaadil saab kuul-da laule, mille on kirjutanud just Steve Hackett või on need valminud koostöös teiste legendaarse Genesise pillimeestega aastail 1970–1977. Lu-gudele on lisatud ka veidi tänapäevast helipilti ning Hackett on pannud lood kõlama mitmete lauljate häältega.

Kontserdil on suurepärane võimalus kuulda selli-seid Genesise surematuid lugusid nagu „Watchers of the Skies”, „Dancing With the Moonlit Knight”,

„Firth of Fifth”, „The Musical Box”, „Dance On A Volcano”, „Supper’s Ready” jpt.

ANDREA BOCELLI L 28.06 Tallinna lauluväljakulFestivali Tallinn Star Weekend teise päeva täht-saimaks muusikasündmuseks on maailmakuul-sa itaalia tenori ANDREA BOCELLI kontsert.

Andrea Bocelli äratuntavalt mahedat, samas võimsa tämbriga häält armastatakse terves maa-ilmas. Ta on esinenud Ameerika presidentidele, kahele paavstile ning Briti kuninglikule perekon-nale, samuti olümpiamängude ning jalgpalli MMi tseremooniatel. Mitmekülgne Bocelli pole mitte ainult ooperilaulja, vaid ka popstaar.

Bocelli on müünud üle 80 miljoni albumi. Sep-tembris 2013 välja antud kontsertalbumiga „Love in Portofino“ saavutas ta taas ülemaailmse edu.

Tallinna lauluväljakul antaval kontserdil esitab maestro Bocelli klassikalisi aariaid maailma kuul-saimatest ooperitest. Kuulda saab ka lugusid tema viimaselt albumilt „Love in Portofino” ning võimalik, et tuleb paar üllatustki.

TARTU

PRIMA VISTA07.–10.05 Tartus

7.–10. maini 2014 toimub üheteistkümnendat korda Tartu rahvusvaheline kirjandusfestival Pri-ma Vista. Seekordne festival kutsub üles mõtlema noorusele ja nooruslikkusele ning leidma see enda seest üles.

Raamatuhuvilistel on võimalus kohtuda nii eesti kirjanike kui ka mitmete välisautoritega, näiteks vene kirjaniku Mihhail Velleriga, maineka Inge-borg Bachmanni kirjandusauhinna võitja, ukrai-na päritolu Katja Petrowskajaga, kultusromaani

„Rock’n’roll ja ridamaja” autori Klaus-Peter Wolfi-ga, saksa lastelaulude kirjutaja Bettina Göschliga, soome kirjaniku Salla Simukkaga jt.

Prima Vistal saab ka külastada juba traditsioo-niks saanud raamatulaata ja Pargiraamatukogu ning nautida laulvate kirjanike kontserti. Veel on festivalil võimalik osa võtta põnevatest raama-tuesitlustest, näitustest, filmiseanssidest, sõna-lavastustest ja vestlusringidest.

Prima Vista 2014 matrooniks on Kristiina Ehin. Nagu ikka, laieneb Prima Vista üheks päevaks ka Tartust välja, seekordseks partnerlinnaks on Rak-vere, kus kirjanduspidu toimub 10. mail.

KIRIKUTE ÖÖR 23.05 kell 18:00–24:00 Tartu kirikud

23. mai õhtul avavad ühise kellahelina saatel koos paljude pühakodadega mujal Euroopas oma uk-sed kõigile huvilistele ka Tartu kirikud.

Legend räägib, et kord unustanud kirikuteener ühe Viini kiriku uksed õhtul valla ja jalutanud koju. Kui see mehele meenus ja ta tõttas tagasi uksi lukustama, leidis ta oma imestuseks hilisõh-tul kirikust hulga inimesi, kes olid jalutuskäigul sisse astunud, et uudistada või lihtsalt pisut is-tuda ja mõtiskleda. Nii hakkaski küpsema mõte avada kord aastas ühel kevadisel õhtul kirikute uksed, et sundimatus öises õhustikus võiksid kirikusse siseneda ka need inimesed, kes seda mingil põhjusel tavaliselt ei söanda. Kirikute ööl on võimalik heita pilk koguduste igapäevaellu, saada vastuseid küsimustele, avastada kirikutes

peituvaid kunstiaardeid, nautida muusikat, osale-da töötubades. Tegevust leidub nii suurtele kui ka väikestele, vaiksetest mõtisklustest tornitippude vallutamiseni.

Täpsem info kirikutes toimuva kohta: www.kirikuteoo.ee.

MUUSEUMIÖÖ: ÖÖS ON TÄHTI! L 17.05 kell 18:00–23:00

17. mail toimub Muuseumiöö, mil üle 200 Eesti muuseumi on hilisööni tasuta avatud ning paku-vad oma külastajatele selleks õhtuks ette valmis-tatud programme, näitusi, ettekandeid ning ekskursioone. Üle 70 000 külastaja teeb sel õhtul tutvust mõne tuntud või tundmatu muuseumiga, et õppida tundma Eesti rikkalikku kultuuripäran-dit.

Muuseumiöö aasta teema „Öös on tähti” haakub nii liikumisaasta sporditähtedega kui ka laulu- ja tantsupeoaasta tantsu- ning laulutähtedega. Samal õhtul antakse Tallinnas Euroopa muu-seumiauhindade galal üle ka parima Euroopa muuseumi tiitel, seega on sel ööl näha ka muu-seumitähti. Avastamisrõõmu on rohkelt Eesti muuseumirikkaimas linnas Tartus.

Infot osalevate muuseumide, nende asukohtade ja programmide kohta saab muuseumiöö Face-booki ning veebilehelt www.muuseumiöö.ee.

KOGUPEREFESTIVAL „ÜLE LÄVE – JUTUSTA MULLE ÜKS LUGU”L 31.05 ja P 01.06

Rahvusvahelise lastekaitsepäeva raames toimub Tartu kesklinnas 31. mail ja 1. juunil koguperefes-

tival „Üle läve – jutusta mulle üks lugu”.

31. mai õhtupoolikul on tegevuste keskmes erinevad näitemänguringid. Üles astuvad nii professionaalid („Piip ja Tuut kontserdil”) kui ka laste näitemänguringid ja harrastusteatrid. Kahes telgis jutustatakse lugusid läbi näitemängu.

Kuna 2014. aasta on liikumisaasta, oleme kaa-sanud ka sportlasi jutustama oma lugu, kuidas nemad leidsid tee tippspordini.

1. juunil avatakse lastekaitsepäev rongkäiguga. Rongkäiku juhatavad laste lemmik Lotte ja Tartu linnapea Urmas Kruuse.

1. juuniks valmib Tartu lastemuusikastuudiote koostöös muusikaline lugu, milles sisalduvad laulud on stuudiotes tegutsevate õpetajate au-torilooming.

Mõlemal päeval toimub lastekaitsepäeva prog-ramm Tartu kesklinnas (Raekoja plats, Küüni tä-nav – Kesklinna park). 31. mail kestab programm kell 16.00–19.00 ja 1. juunil kell 12.00–16.00. Programm sisaldab näitusi, etendusi, kontserte, võistlusi jms. Võimalik on ise esineda ja tegevus-tes kaasa lüüa, samas saab vaadata teiste esine-misi-tegemisi ja ülesastumisi proffidelt.

HAAPSALU

HÕFF – HAAPSALU ÕUDUSFILMIDE FESTIVAL 24.–27.04 Haapsalu kultuurikeskuses

Traditsiooniliselt saab aprilli viimasel nädalavahe-tusel, 24.–27. aprillil kevadisest Haapsalust tera-vaid kinoelamusi otsivate filmifännide kohtumis-paik, sest üheksandat korda toimub Baltimaade suurim žanrifilmide festival HÕFF.

Nüüdisaegse ja laiahaardelise filmivalikuga HÕFF demonstreerib põhiprogrammis viimase kahe aasta parimaid, julgemaid ning originaalsemaid ulme-, fantaasia- ja õudusfilme. Samuti jätkatakse kinoklassika kullavaramut tutvustavate eriprog-rammidega, linastuvad mitmed kultuskino pärlid ja publiku tõmbenumbriks kujunenud ekstreem-film. Kokku näidatakse 22 täispikka linateost ning koos lühifilmidega näeb Haapsalu kultuurikesku-se kolmes saalis üle 30 linateose. Kõiki filme on võimalik näha eksklusiivsena vaid ühel korral.

HÕFFi avafilm on ameerika sõltumatu kino tipp-tegijate Adam Wingardi ja Simon Barretti stiilne ning kauaoodatud musta komöödia elementi-dega triller „Sina oled järgmine” („You’re Next”).

HIIUMAA

HIIU FOLK!17.– 20.07 Hiiumaal

Hiiumaa pärimusmuusikafestival HIIU FOLK 2014 peab sel aastal oma esimest ümmargust sünni-päeva. Ootame kõiki pärimusmuusika sõpru koos meiega Hiiumaale pidu pidama 17.–20. juulil, mil terve Hiiu saar on täidetud hea muusikaga. Lisaks toimuvad töötoad, loodusmatkad, juturingid, aja-loolis-muusikalised retked jpm.

Tegevust jagub nii täiskasvanutele kui ka väga

SÜNDMUSED


väikestele muusikasõpradele. Esinevad: Kimmo Pohjonen (Soome), Chalice, Untsakad, Lindpriid, Ylja (Island), Jaan Tätte ja Udupasun, Kaunimate Aastate Vennaskond, Ars Apta, Torupilli-Jussi trio, Jää-äär, Justament jpt.

Hiiu Folk on muusikat, peret ja keskkonda väär-tustav alkoholivaba festival.

VÕRU

FESTIVALI MAI ÄSS KONTSERT: FREAK KITCHEN JA MATTIAS IA EKLUNDH (ROOTSI) + HETERO (EESTI)16. mail kell 20 Võru Kandles

Mattias IA Eklundh – kitarr, vokaal

Christer Örtefors – basskitarr, vokaal

Björn Fryklund – trummid

Mattias IA Eklundh on praegu maailma üks kuu-memaid elektrikitarriste, kelle fenomenaalne pil-likäsitlus ja ülekeev loomingulisus jätkab nende piiride nihutamist... või kustutamist. Eklundh lam-mutab heavy metal’it ja loob „uut džässi”. Vaimu-ka helikeele ja avangardsete väljendusvahendite poolest kuulub Eklundh Frank Zappa „koolkonda”, mis halastamatu huumoriga võitleb massimeele-lahutuse odavate klišeede ja kommertslike võlts-väärtuste vastu.

Eklundhi teatraalne power-trio Freak Kitchen viljeleb stiili, mida võib tinglikult nimetada gro-tesk-metal’iks. Freak Kitchen on maailma mastaa-bis kultusbänd ja tänapäevase, stiilikoodeksitest vaba rokkmuusika üks kroonijuveele. Trio on oodatud publikut hullutama nii raske roki kui ka džässifestivalidel. Sõna „džäss” esineb trio lugude pealkirjades korduvalt, kuid nende nimetamine metal-džässbändiks on täpselt sama mõttekas või mõttetu kui ükskõik millise muusika lahterdamine.

Piletid hinnaga 12 ja 10 eurot eelmüügis Võru Kandle kassas (tel 786 8676) ja Piletilevis.

PAIDE

Paide kultuurikeskus

N 20.03 19:00VANA BASKINI TEATER / SÜDAMESÕB-RADR 21.03 19:00KIIEVI VARJUDE TEATER / ROKSALANA

L 22.03 11:00PAIDE LINNA LASTE LAULUVÕISTLUS LAULUHÄLL 2014L 22.03 10:00–16:00MÄRTSILAAT KULTUURIKESKUSE PARKLASL 22.03 15:00PAIDE KINOS „POLITSEIAUTO PELLE TEGUTSEB JÄLLE”P 23.03 13:00MEMMEDERÜHMA SINILILL JUUBELI-KONTSERT JA VILMA OKAS 80E 24.03 19:00PROJEKTITEATER KELL KÜMME / RINGT 25.03–27.03 18:00PAIDE KINOS LUMEKUNINGANNA JA IGAVENE TALVP 30.03 16:00HEATEGEVUSKONTSERTT 01.04 10.30–15:00DOONORIPÄEVK 02.04 19:00KONTSERDISARI „KULDNE KLASSIKA”: EMTA SÜMFOONIAORKESTERP 06.04 19:00MTÜ KINOTEATER / VÕIDAB SEE, KEL-LEL ON KÕIGE HULLEM MEESE 14.04 19:00PROJEKTITEATER KELL KÜMME / MESALLIANSSK 16.04 11:00LASTE- JA NOORTETEATER REKY / NAKSITRALLID TRALLITAVAD JÄLLEP 20.04 11:00LASTEHOMMIK K 23.04 12:00

RAKVERE TEATER / HOBUNE, KES KAOTAS PRILLID ÄRA K 23.04 19:00RAKVERE TEATER / 8 ARMASTAVAT NAISTL 26.04 10:00-16:00JÜRILAAT JÜRIVÄGI03.05–04.05LAULUKAART 06.05 10.30–15:00DOONORIPÄEVL 24.05 13:00 ja 18:00RAHVUSOOPER ESTONIA OPERETT SAVOY BALLL 31.05JÄRVAMAA LAULU- JA TANTSUPIDUP 01.06LAPS VAJAB PEREKONDAP 22.06PAIDE LINNA JAANIÕHTUL 28.06TULE TULEMINE. XXVI LAULU- JA XIX TANTSUPEO TULETEEKOND PAIDESL 19.07 10:00–16:00KREISILINNAPÄEV

RAKVERE

P 30. 03 19:00 Rakvere rahvamajaKAUNIMATE AASTATE VENNASKONNA NAISTEPÄEVA- JA KEVADKONTSERT

„KAUNIMAD KUUEKÜMNENDAD SU ELUS” P 06.04 14:00 Rakvere rahvamajaRAKVERE RENESSANSS. HISPAANIA RENESSANSILE PÜHENDATUD TANT-SUPÄEV

P 04.05 17:00 Rakvere spordihallVIRUMAA TANTSIMISE PIDU L 10.05 12:00 Rakvere teaterRAKVERE LASTE BALLETIGALA L 10.05TARTU KIRJANDUSFESTIVAL PRIMA VISTA RAKVERESR 16.05 20:00 Rakvere rahvamajaTAIDLEJATE KEVADKONTSERT JA PIDUL 07.06 17:00 VallimägiVIRUMAA LAULUPÄEV JA SELLELE JÄRGNEV SIMMAN ANSAMBLIGA UNTSAKAD L 07. – P 08.06 Rakvere Pikk tänavPIKA TÄNAVA KÄSITÖÖLAATTraditsiooniliselt ootab Rakvere kõiki ostjaid ja müüjaid ühele Eesti unikaalsemale laadale – Pika tänava laadale juuni alguses. Kahe päeva jooksul pakutakse külalistele peale klassikalise laadakauba põnevat kultuuriprogrammi Rakvere linna taidlejatelt, rohkelt tegevusi lastele ja palju muud põnevat.

Rakvere Pika tänava laat on üks osa Rakvere linna päevadest, mis sel aastal toimuvad 6.–8. juunil. Kolme päeva sisse mahuvad heategevuslik ratta- orienteerumine, laat, Virumaa laulupäev, romu-ralli ja palju muud põnevat. Vaata lisainfot aad-ressilt www.rakvere.ee.

SÜNDMUSED

VILJANDI

VILJANDI HANSAPÄEVAD / 6.–8. juunil Viljandis

Varasuvised Viljandi hansa-päevad toovad ordulinnuse nõlvadele tagasi unustusse vajunud ajaloo ning täidavad tänavad muusika, teatri, kuns-ti ja meluga.

Hansapäevad avatakse 6. juu-nil tseremooniaga Raekoja platsil ning Jarek Kasari, Tõnis Mägi ja noorteorkestri Reaal-mažoor ühise avakontserdiga vast valminud Viljandi laulu-väljakul.

Kontserdi lõppedes antakse avapauk noorteala sündmus-tele uuel kontsertlaval endises lennukitehases.

Teisel päeval tulevad tänava-tele hansakaupmehed. Möö-da vanalinna tänavaid kulge-va hansalaada teele jäävad Meistrite hoov, Hansalava Raekoja platsil, Teatrihoov, Kunstihoov ja lasteala.

Laada trajektoorilt veidi kõrva-le põigates leiab külaline end vana ordulinnuse nõlvadelt, kus teda ootavad toiduvõr-gustiku OTT talutoodetega kauplejad, samuti saab heita pilgu keskaegsele elule Elava Ajaloo laagris. Järverannas oo-tab hansalist spordiprogramm.

Teise hansapäeva lõpetab pä-rimusmuusikakontsert peala-val, Viljandi lauluväljakul, kus teiste hulgas astuvad lavale Kulno Malva ja Tõnis Kirsipuu, Ars Apta ja Surpluz. Kontserdi-le järgneb pidu pärimusmuu-sika aidas.

Hansapäevadel saab lustida kuni pühapäeva pärastlõu-nani. Lõppkontserdi järel viib rongkäik hansapäevalised taas lauluväljakule, kus antakse järg üle Viljandi maakonna laulu- ja tantsupeole.

hansa.viljandi.ee


hakkab mööda Jesús del Gran Poderi, la Macarena, la Esperanza de Triana ja el Cristo de los Gitanose tänavaid liikuma esimene rongkäik ning välja tuuakse Sevilla kõige haruldasemad pühakujud. Seda tulevad saatma eelkõige kohalikud ja seetõttu saab rongkäigust kõige eheda-ma elamuse.

Lisainfo: www.visitasevilla.es

LONDONTAGASI LAPSEPÕLVEMAALEKUS: V&A Lapsepõlve muuseum

MILLAL: E–P: 10:00–17.45

Tegu on ühe maailma kõige mitmeke-sisema ja rikkalikuma kollektsiooniga lastemuuseumiga, mis pakub oma elamusliku väljapanekuga huvi nii suurtele kui ka väikestele. Eksposit-sioonis on kõikvõimalikud mänguas-jad ja mängud, kaisukarud, nukud ja nukumajad, rõivad ja jalanõud, oma ajastu ikoonid ja lapsepõlve sümboliks saanud armsad asjad. Olles osa kuulsast V&A muuseumist, alustati Lapsepõlve muuseumi kollektsiooni kokkupane-mist juba 1872. aastal ning see täieneb pidevalt uute mängude, mänguasjade ja lapsepõlvega seotud esemetega. Briti rahvusliku mänguasjade kollektsiooni vanim eksponaat pärineb aastast 1605, vanima museaali vanus ulatub aga koguni 1300. aastasse eKr. Ekspositsioon on jaotatud teemade järgi ning peale mänguasjade (mis samuti on jaotatud paljudesse kategooriatesse) saab näha kõike, mis haakub lapse kasvamise, arengu ja igapäevaga kuni tema teisme-eani: rõivad, jalanõud, aksessuaarid, lastemööbel, lapsevankrid, tarbeesemed jpm. Ainuüksi 18. sajandist kuni 21. sajan-dini ulatuvas lasterõivaste kollektsioonis on enam kui 6000 eksponaati. Eriliseks peetakse siinset sõjamängude kogu, mis haarab kogu sõjapidamise ajaloo puuhobustel kappavatest kindralitest, puu- ja tinasõduritest kuni tänapäevaste tipparvutimängudeni välja. Muuseumis

Kuningapäev (kuni kuningas Willem-Ale-xandri trooniletõusmiseni 2013 tähista-ti tema ema, kuninganna Beatrixi järgi kuningannapäevana) on suur kevadine sissejuhatus algavale turismihooaja-le, kuid ennekõike siiski hollandlaste ühtekuuluvuse ja rahvusliku uhkuse pidupäev. Ööpäevaringselt kestvast peomöllust tullakse Amsterdami igast

NEW YORKSUUR FABERGÉ MUNAJAHT KUS: New Yorgi linnaosad / MILLAL: 1.–26.04.2014

AMSTERDAMKUNINGAPÄEVA PIDUSTUSEDKUS: üle kogu linna / MILLAL: 26.04.2014

Fabergé on maailmas ikoonilise staatusega juveelifirma ning nende korraldatud näitused on alati huvilis-test tulvil. Tänavuste lihavõttepühade ajal algab New Yorgis kuu aega kestev Fabergé Munajaht (Fabergé Egg Hunt), mil nii linlased kui ka linna külalised saavad osaleda toredas kultuuripro- jektis: eesmärgiks on tutvuda viie New Yorgi linnaosaga ja leida üles seal asuvad hiiglaslikud munaskulptuurid. Skulptuuride loomises osalevad kõige erinevamad kunstnikud, disainerid ja arhitektid nagu näiteks Tracey Emin, Mark Quinn, Zaha Hadid, Ronnie Wood, Peter Beard, Diane von Furstenberg, Marchesa, Olivier Theyskens, Bruce Weber jpt. Munajahil osalejate vahel loositakse välja kolm suurejoonelist auhinda: spetsiaalselt selleks puhuks valmistatud teemantide, Sambia smarag-

SEVILLAÜLESTÕUSMISPÜHA PROTSESSIOONKUS: Sevilla südalinnMILLAL: 13.–20.04.2014

Juba 16. sajandil alguse saanud ülestõusmispühade aegseid suurejoone-lisi religioosseid protsessioone peetakse flamenkofestivalide ja härjavõitluste kõrval kõige emotsionaalsemateks ning hispaanlaste hinge ja olemust enim avavateks pidustusteks. Kuigi üle kogu Hispaania toimuvad tuhan-ded ülestõusmispühade rongkäigud, peetakse üheks vaatemängulisemaks just Sevillas toimuvat. Kannatusnädala keskmeks on risti löödud Jeesuse, uhke- tesse kuld- ja hõbebrokaattikanditega ja vääriskividega kaunistatud, siidi ja sametisse rõivastatud üleelusuuruste Neitsi Maarja ja teiste pühakute (pasos) kandmine erivärvilistesse kapuutsidega kostüümidesse riietunud pühameestest saatjate (costaleros) õlul. Iga kogudus ja ülestõusmise vennaskond püüab oma reliikviad riietada kaunimatesse rõivas-tesse kui varasemal korral. Selle tarvis pingutavad õmblus- ja tikkimistöökojad aasta läbi ning tulemuseks on vapustavad kostüümid. Spetsiaalsetel platvormidel etendatakse teatraliseeritud stseene Jeesuse kannatustest. Kannatusnädala ajal toimub õhtul ja öösel ligi kuusküm-mend eri vennaskondade protsessiooni, neis osaleb kokku u 50 000 inimest. Kõik protsessioonid algavad ja lõpevad n-ö ametlikus tsoonis Sevilla peakatedraa-lis ja Calle Campana tänaval, misjärel siirdub iga vennaskond eri marsruuti pidi oma kodukirikusse. Religioosseid protsessioone saadavad muusikud, rõdudele kogunenud lauljad retsiteerivad kirikulaule – see kõik lisab vaatemängule emotsionaalsust. Kõige olulisem protses-sioonipäev on suur reede, mil öötundidel

VÄLISMAA

Fabergé Munajahi hiigelskulptuurid Londonis 2012. aastal. / Fabergé

Oranži mähkunud Amsterdam. / Iamsterdam.com

dide, Mosambiigi rubiinide või Sambia ametüstidega kaunistatud Fabergé munaga kaelakee. Ehtekivid on välja pannud firma Gemfields, maailmas juhtiv eetiliselt kaevandatud vääriski-vide vahendaja. Madisoni avenüül asuvas Fabergé butiigis on kogu aprillikuu jooksul eriväljapanek Fabergé munadest inspireeritud luksuslikest ehetest. Suur Fabergé munajaht kulmineerub Sothe-by oksjonimajas korraldatava hiigel-munaskulptuuride oksjoniga, mille tulud annetatakse heategevuseks laste kunstihariduse ja ohustatud loomalii-kide toetuseks. Samalaadne „munajaht” koos oksjoniga korraldati 2012. aastal Londonis, mil see läks Guinnessi rekor-dite raamatusse kui suurima summa kogunud heategevusoksjon (koguti üle 1,5 mln dollari).

Lisainfo: www.thebigegghunt.org/

Kaisukaru Ted pärineb aastast 1905, kuid on saanud selga pisut moodsamad rõivad. ©V&A, London

maailma nurgast ning pettuda ei tule kellelgi – tegu on linna suurima ja aasta olulisima rahvapeoga, mil kogu Amster-dam on mähitud oranži pidurüüsse. Rahvapidu käib tänavail, parkides, kanali-tel ja sildadel ühtejutti 24 tundi: DJd keerutavad plaate, etenduskunstnikud annavad etendusi, toimub kuulus kanali-paraad, avatud on iga mehe kirbuturud. Pidupäeva lõpetab Kuninga Öö, mil kogu linnarahvas paneb selga karnevalirii- ded ja pidu jätkub otse tänavail avatud tantsulokaalides ning linna arvukates baarides-klubides kuni hommikuni. NB! Enamik linna muuseumidest on kuningapäeval suletud, kuid et meeldiv kasulikuga ühendada ja Amsterdamis ka kultuuri nautida, tasub eelnevalt uurida Amsterdami turismiameti kodulehekülge.

Lisainfo: www.iamsterdam.com

Neitsi Maarja kandmine protsessioonil. / Karen Olson


PARIISEUROOPA MUUSEUMIDE ÖÖKUS: kõik linna muuseumid / MILLAL: 17.05. kuni kl 01:00 18.05.2014

aeg aprillis. Turismihooaeg pole veel

täistuuridel käima läinud ja ligipääs

Istanbuli vaatamisväärsustele ja muuseu-

midesse on seetõttu palju kergem, õhk on

aga juba kevadiselt värske ja kogu linn

suisa upub tulpidesse ja mitmevärvilis-

tesse lillemustritesse sätitud peenar-

desse. Igal aastal pannakse Istanbulis

mulda mitu miljonit (!) tulbisibulat, koos

hüatsintide ja amarüllustega teeb see

kokku enam kui 20 miljonit lillesibulat.

Just Türgist, kus juba Otomani impee-

riumi ajal on kirjeldatud 1800 tulbisorti,

jõudsid need 17. sajandil Hollandisse,

põhjustades tänaseni kestva „tulbihul-

luse”. Türgi ongi tulbi päriskodumaa

ja tulbimustreid kasutatakse rohkesti

nii keraamikas, tekstiilikunstis kui ka

kõikvõimalikes dekoratiiv- ja tarbekunsti-

vormide ja suveniiride kujundamisel.

Kõige pikemad tulbipeenrad ääristavad

Kennedy avenüüd teel lennujaamast

südalinna, kuid võite kindlad olla, et lille-

ilu saate nautida kõigis linnaparkides,

eriti kaunilt on kujundatud Yildizi,

Gülhane ja Ermigani pargid.

Lisainfo: mydestination.com/istanbul

on pidevalt eriväljapanekud, avatud

on põnevad töötoad, audiovisuaalsed

väljapanekud pakuvad häid võimalusi

põhjalikumaks süvenemiseks mõnda

kitsamasse teemasse. Sissepääs tasuta.

Lisainfo: museumofchildhood.org.uk

ISTANBUL

ISTANBULI TULBIFESTIVAL KUS: kõikjal linnas ja parkides MILLAL: 04.–18.04.2014

Nii neile, kes Istanbulis juba käinud, kui

ka neile, kes sobitavad selle võrratu linna-

ga alles esmatutvust, on raske soovitada

paremat aega kui Istanbuli tulbifestivali

HELSINGIHELSINGI TÄNAVATOIDUFESTIVAL KUS: Helsingi südalinnMILLAL: 21.–22.03.2014 KL 11:00–19:00

Helsingist on saamas maitsva tänava-toidu eestkõneleja maailmas ning nime all Streat Helsinki peetakse meie ülela-henaabrite juures märtsi lõpus maha Põhjamaade suurim tänavatoidufesti-val. Tänavatoidu teemat lahatakse nii- ja naapidi ka samal ajal toimuval Gastro Helsinkil, rahvusvahelisel toidumessil, mis toob Helsingi messi- ja konverentsi- keskusesse kokku sadu toidusaadikuid, oma ala meistreid ja toidukultuuri toeta-jaid üle kogu maailma. Kuid päevil, mil kogu Helsingi südalinn mattub hullu-

tavatesse toidulõhnadesse, eelistavad

linna külalised ja turistid konverentsile

ilmselt tänavatoidurestoranide lähedust.

Mitmel pool südalinnas, eelkõige kaiäär-

sel turuväljakul ja selle lähiümbruses

avatakse hulganisti „restoranitänavaid”

ning korraldajad lubavad, et toidusõp-

ru võõrustavad vaid parimad toitlustus-

ettevõtted ja -võtjad. Muidugi pakutakse

ka mitmekesist meelelahutust. Ürituse

eesmärk pole aga pelgalt ühekordse

gastronoomilise naudingu pakkumine,

vaid tänavatel ja kioskites müüdava

toidu kvaliteedi ja sortimendi tõstmine

üldisemalt. Seda tõestab kas või fakt, et

kogu ettevõtmine toimub Helsingi linna

Toidukultuuri Strateegia raames. Festi-

val juhatatakse sisse juba reedel, 21.

märtsil kell 19, mil Kellohalli restoranis,

millest on saanud Helsingi gurmee-elu

trendikas süda, algab hommikuni kestev

pidu (piletid eelmüügist www.tiketti.fi).

Kuna toidukultuur on kultuuri osa, siis

miks mitte nautida vaimutoidu kõrvale

ka ehedat ja maitsvat ihutoitu, ja seda

kultuurselt!

Lisainfo: streathelsinki.com

VÄLISMAA

Tulbimeri Istanbuli linnapargis.

Streat Helsinki

Kes ei tahaks teha tasuta tiiru peale

mõnele oma unistuste muuseumile

Pariisis? Aga palun! Euroopa muuseu-

mide öö, mil kui võluväel avanevad tasuta

külastuseks sadade Pariisi muuseumide

uksed, on selle unistuse täitumiseks

loodudki. Kuigi öine muuseumikülas-

tus võib tunduda pisut ebaharilik, on

see leidnud üle kogu Euroopa äärmi-

selt sooja vastuvõttu ja elavat huvi, eriti

noorte seas. Tasub jälgida ka muuseu-

mide eriväljapanekuid, sest nii antiikset,

vana kui ka tänapäevast, dekoratiiv- ja fotokunsti tutvustavad muuseumid teevad selleks puhuks alati üllatusi, tuues oma varakambreist vaid üheks ööks välja midagi põnevat. Kuid ärge piirduge vaid kunsti nautimisega! Teaduse ja tehnika, antropoloogia, ajaloo- ja sõjamuuseu-mid on täis haruldasi leide, mida tasub samuti vaatama minna, samuti avavad sel ööl uksed paljud muinsuskaitsealused arhitektuuri- ja tööstusobjektid.

Lisainfo: en.parisinfo.com

Foto: Alexander Golovin. „Tüdruk portselaniga“. (1916)

MOSKVAALEXANDER GOLOVIN. „HÕBEAJASTU FANTAASIAD“ KUS: Tretjakovi galerii / MILLAL: 28.03–24.08.2014

Tänavu tähistakse Tretjakovi galeriis suurejoonelise näitusega vene maali- ja teatrikunstniku, ühe hõbeajastu säravaima tähe Alexander Golovini (1863–1930) 150. sünniaastapäeva. Hõbea-jastuks kutsutakse ülilühikeseks jäänud perioodi 20. sajandi algul, mil paralleelselt art déco kuns-tivoolu esilekerkimisega Euroo-pas puhkes taas õitsele ka vene maalikunst. Paraku oli see puna-komissaride silmis ebasoovitatav ning asendati käsu korras sots-realismiga, mis kuulutati noore nõukogude riigi ainsaks aktsep-teeritavaks kunstiliseks ene-seväljendusvormiks. Selle rikka-liku kollektsiooniga näitusel on väljas Golovini võrratud lavaku-jundused, teatridekoratsioonid ja -kostüümid, eesriidekavandid mitmele Venemaa juhtivale te-atrile, romantilised maastikud, vaikelud ja arvukad portreed.

Lisainfo: www.tretyakovgallery.ru

kultuurikava nr 2

Documents