KooliristmikMai 2012 Erilehe pani kokku Eesti Päevalehe AS

teema- ja erilehtede osakondToimetaja: Kristiina Viiron, kristiina.viiron@epl.eeProjektijuht: Terje Kõrm, tel: 680 4514, terje.korm@epl.ee

Tasulise kõrghariduse andmine on teenus, millele kehtib võlaõigusseadusKristiina Viiron

Aastaid tagasi asus Eve nüüd juba hingusele läinud erakõrg-kooli tudeerima rahvusvahelist turismikorraldust. Poole aasta pärast jättis ta kooli pooleli. „Ma ei raatsinud raha sellise asja peale kulutada,” põhjendab ta, lisades, et lootis seal antavast haridusest rohkem. Teda häiris näiteks, et vahel jäid tunnid ära ning seegi, et õppejõuks oli eel-misel aastal sama eriala lõpe-tanu. „Kui pädev ta siis ikka olla saab,” nendib Eve. Kooliga prot-sessima ja näiteks tasutud õppe-maksu naine tagasi ei nõudma ei hakanud, jättis asja lihtsalt sinnapaika.

Sisuliselt olnuks tal aga õigus nõuda ka kooli omanikuga sõl-mitud lepingust taganemist ja ehk ka (osaliselt) õppemaksu hüvitamist, juhul kui kool tõesti lepinguga võetud kohustusi õpi-lase vastu ei täitnud. On ju õpi-lase ja erakooli pidaja vahel sõl-mitud lepingu näol tegu teenuse

osutamise lepinguga ning kui üks pool oma kohustusi ei täida, on õigus võlaõigusseadusest tulenevalt leping üles öelda. Õpilane ka ju saab eksmati, kui ta oma töid ära ei tee.

Lahendus kokkuleppel või kohtusHaridus- ja teadusministee-riumi õigusosakonna jurist Kati Uusmaa tõdeb, et oma olemu-selt on erakooliseaduse §-s 17 nimetatud õpilase ja erakooli pidaja vahelise lepingu näol tegu teenuse osutamise lepin-guga võlaõigusseaduse mõttes. „Teenuse osutamise lepingutest kuulub see käsunduslepingu tüüpi lepingute hulka, sest on suunatud rohkem teenuse osu-tamisele kui protsessile, mitte niivõrd töö tulemusele,” selgitab ta. Seetõttu saab juristi sõnul ka sellele, nn koolituslepingule kohaldada nii võlaõigusseaduse üldosast tulenevaid õiguskaitse-vahendeid (nt võlaõigusseaduse 5. peatükk) puudutavaid sätteid

kui ka konkreetsemalt käsun-duslepingut käsitlevaid sätteid (nt § 631 – käsunduslepingu era-korraline ülesütlemine),” osutab Kati Uusmaa. Ehk siis teisisõnu, nimetatud seadusesätted anna-vad õiguse vajakajäämiste korral lepingu ülesütlemiseks, kuid kas ka õppemaksu tagastamiseks või osaliseks tagastamiseks? Kuna tegu on tsiviilõigusliku suhtega – leping on kooli või kooli omaniku ja õpilase vahe-line, siis tuleb see lahendami-sele kas lepingu osapoolte vahe-lisel kokkuleppel või kohtus, tõdeb Uusmaa.

Haridusministeerium on vajadusel vaadanud lepingute ülikooliseaduse, erakoolisea-duse ja rakenduskõrgkooli sea-dusega vastavust. N.ö suuri juh-tumeid ei ole ministeeriumi teatel ette tulnud.

Tarbijakaitse õpilase ja kooli vahelisi probleeme tavaliselt ei lahenda. „Tarbijakaitseametil ei ole võimalusi hinnata pakutud õppe vastavust kooli õppekavale

Juhul, kui kool omale võetud kohustusi õpilase ees ei täida, on õpilasel õigus võlaõigusseadusest tulenevalt leping üles öelda.

Foto: iStockphoto

jätk

ub lk

2

www.euroakadeemia.eeinfo@euroakadeemia.eeTel +372 611 5801

2012. aasta infopäev23. mail 17.00 Mustamäe tee 4Dokumentide vastuvõttalates 1. juuni 2012

Naudin

paigu- tamist

Mulle meeldib

rääkida Mulle meeldivad pandakarud

Armastan

lugeda raha

I love TheBeatles Cosmo

on minu

piibel

Maastikuarhitektuur bakalaureuse õpe (eesti keeles - 3 a)Kinnisvara haldamine (eesti keeles - 4 a)Majandusarvestus (eesti ja vene keeles - 3,5 a) Rahvusvaheline majandus ja ärikorraldus (3,5 a):

• rahvusvahelise äritegevuse suunal õpe eesti ja vene keeles• äriõiguse suunal õpe eesti keeles

Kvaliteetne rakenduslik kõrgharidus, mis aitab ja lihtsustab tööd leida. Meil on õppejõud, kellel on suur rahvusvaheline kogemus. Ettevõtted ja asutused hindavad TTÜ Tallinna Kolledži lõpetajate oskusi kõrgelt.

Meil saab õppida rahvusvaheliselt akrediteeritud õppekavade järgi nii päevases- kui kaugõppes. Üliõpilastel on võimalus minna õppima vahetusüliõpilasena välismaale.

Õpe on tasuline, kuid see on investeering tulevikku. Riigieksamite tulemusi ei nõuta ja sisseastumisel piisab keskhariduse olemasolust. Vastuvõtt toimub 27.juunist - 31.augustini 2012 Tõnismägi 14, Tallinn.

Tõnismägi 14, Tallinn

Külasta ka meie kodulehekülge www.ttu.ee/tallinna-kolledz

või helista 627 2686

TTÜ Tallinna Kolledžist saate TTÜ diplomi.

2 Kooliristmikning oma tõenäolise keerukuse tõttu ei saa sellekohased vaidlu-sed lahendust leida ka tarbija-kaebuste komisjonis,” selgitab tarbijakaitse avalike suhete osa-konna juhataja Hanna Turetski.

„Pakutava hariduse või õppe kvaliteediga seotud vaidluste lahendamisel saab asjakohase hinnangu anda siiski riikliku järelevalve teostaja, kelleks ministeeriumi põhimääruse kohaselt on haridus- ja teadus-ministeerium (HTM). Seega ennekõike HTM saab hinnata, kas pakutav õpe on vastavuses õppekavale või mitte,” märgib Turetski, lisades, et enne lepingu sõlmimist on ilmselge, et mõist-lik õpilane tutvub talle õppe-kava alusel pakutava ja erakooli-seaduse alusel sõlmitava lepingu tingimustega.

Raha lihtsalt tagasi ei saaSõlmitavates lepingutes õppe-maksu tagastamise aluse ja korra koha pealt õpilasele väga palju võimalusi ei jäeta. Et koole meelevaldselt siinse looga mitte siduda, siis toodud näidetes me ühtegi kooli konkreetselt ei nimeta, ent näiteks ühe staažika erakõrgkooli puhul on õpilasel õigus sõlmitud lepingust taga-neda ja õppemaksu täies mahus saada tagasi siis, kui kool nelja nädala jooksul ei ole õppetööd alustanud. Lepingust on õpila-sel õigus taganeda ka siis, kui õppetöö katkeb ja nelja nädala jooksul ei suuda kool õppetööd taastada. Siis on õigus tagasi

saada osa rahast, ehk see osa, mille eest õppuril õppimata jäi.

Ühe avaliku-õigusliku üli-kooli õppekorralduseeskiri aga sätestab, et õppeteenustasu leping ülikooli ja üliõpilase vahel lõpeb järgmistel juhtu-del: ülikooli lõpudokumendi väljastamise päeval; üliõpilase õppima asumisel riigieelarveli-sele õppekohale samal õppe-kaval; õppekava vahetamisel. Lepingu enne tähtaega ülesüt-lemisel ei kuulu tagastamisele juba tasutud maksed, ka mitte jooksva perioodi eest. Näiteks, kui üliõpilane on tasunud semestri alguses kogu semestri õppeteenustasu, ent soovib poole semestri pealt eksmatri-kuleerimist, ei tagasta ülikool juba tasutud makseid.

Üks teine avalik-õiguslik ülikool on pisut leebem. Näi-teks on lepingus järgmine punkt: kui üliõpilane on vasta-valt akadeemilises kalendris näidatud punase joone päe-vaks koostanud ja kinnitanud oma õpingukava, ning esitab enne poolsemestri lõppu aval-duse õpingutest loobumiseks, on ta kohustatud tasuma õppeteenustasu poole summa ulatuses.

Neid, keda tasuline õpe puudutab, on märkimisväärne hulk – möödunud õppeaastal õppis meie 33 õppeasutustes, kus saab õppida kõrghariduse õppekavadel, 69 113 üliõpilast, neist 49% riigieelarvevälisel kohal.

Tasulisele õppekohale õppima asudes sõlmi leping

•• Erakooli õppima asudes sõlmi leping omanikuga, mitte kooliga. Kuna kool ei ole iseseisev juriidiline isik, vaid kooli omaniku (kooli pidaja) asutus, ei anna kooliga sõlmitud leping piisavalt garantiisid näiteks lepingupoolte vahe-lises kohtuvaidluses. •• Pööra tähelepanu ka lepingu sisule – kooli kohustustele haridusteenuse pakkujana ning haridusteenuse saaja õigustele ja kohustustele. •• Erakooli pidaja ja õppuri vahelises lepingus peab olema määratud: õpin-gute alustamise aeg; õppetöö maht või kestus; õppetöö läbiviimise koht ja aadress; õppemaksu suurus (summa) ja selle arvestamise meetod; õppe-maksu tasumise kord ja tähtaeg; õppe-maksu tagastamise alused ja kord; lepingute muutmise ja lõpetamise alu-sed ja kord; vaidluste lahendamise kord; erakooli kohustused üliõpilaste jätkamise tagamise kohta, kui koolitus-luba vastava õppekava järgi õppe läbi-viimiseks tunnistatakse kehtetuks, koolitusloa kehtivusaeg lõpeb, erakooli või õppekava kohta tehakse negatiivne akrediteerimisotsus või erakooli tege-vus lõpetatakse. Jälgi, et lepingus oleks fikseeritud õpingute aluseks olev õppekava. Erakooliseaduse kohaselt on õppekava lepingu kohustuslik lisa. •• Riigirakenduskõrgkoolis ja avalik-õiguslikus ülikoolis tasulisel õppekohal õppimist alustades tuleb samuti sõl-mida leping. Jälgi, et lepingu sisu kajastaks eelnimetatud punkte, mis selgitavad lepingupoolte õigusi ja kohustusi. Allikas: haridus- ja teadusministeerium

alg

us lk

1

Priit Liiviste

Kiire elutempo ja tehnoloogia ülikiire areng on aasta-aastalt toonud erinevad õppimisvõi-malused soovijatele lähemale. Koduse internetiühenduse ja arvuti abil on võimalik läbida nii autokooli teooriakursust kui ka kümneid erinevaid e-õppe vor-mis toimuvaid kursusi ülikoo-lide ning kutsekoolide juures.

Lühidalt öelduna on e-õpe õppevorm, mille puhul toimub õppetöö osaliselt või kogu mahus internetti ja teisi IT-lahendusi abivahendina kasu-tades. E-õppe eeliseks on suur paindlikkus ja õppuri võimalus valida vastavalt oma soovile kõike õppimisega seonduvat – õppimise aega, kohta, tempot, meetodeid, teemasid ja palju muudki.

Kolmel eri moelE-õpe jaguneb üldjoontes kol-meks. Täielikult veebipõhise õppe puhul toimub kogu õppe-protsess internetipõhiselt ning auditoorseid kohtumisi ei ole üldse.

Osaliselt veebipõhise õppe korral toimub õppeprotsess

veebipõhiselt, kuid kursuse jooksul tehakse ka auditoorseid seminare või praktikume, kuid mitte rohkem kui 25% kogu õppetöö mahust.

Auditoorne õpe veebipõhise toega tähendab seda, et kur-suse õppeprotsess toimub auditoorselt, ning loengud, seminarid ja praktikumid moo-dustavad üle 25% õppetöö mahust, e-õpikeskkonda kasu-tatakse õppematerjalide edas-tamiseks ja kodutööde esitami-seks.

E-õpe on väga mugav õppi-mise ja õpetamise vorm, sest õppijatel on võimalus õppida vabalt valitud ajal ja kohas. Kur-susel osalemiseks peab õppur omama peale õppimissoovi vaid internetiühendusega arvutit ning seeläbi on tal või-malik õppida ülikoolis kodust lahkumata.

Tänapäeval kasutavad pal-jud ülikoolid, kutsekoolid ja gümnaasiumid e-õpet. Kahtle-mata ei asenda e-õpe tavapä-rast õpet koolis – õppija ja õpe-taja/õppejõu vaheline isiklik kontakt on väga oluline, kuid hariduse kättesaadavust paran-dab e-õpe kindlasti.

Kokku tegeleb Eestis e-õppega Eesti Infotehnoloogia Sihtasutuse (EITSA) e-õppe arenduskeskuse (www.e-ope.ee) kaudu 25 kutseõppeasutust, 13 rakenduskõrgkooli ja 7 suu-remat ülikooli. Näiteks on e-õppe arenduskeskuse halla-tavas e-õppe keskkonnas Moodle kokku 80 000 kasutajat ning ühtekokku üle 4600 eri-neva e-kursuse.

Eestis kombineeritunaE-õppe materjalide väljatööta-misel on esirinnas Tartu üli-kool, Tallinna ülikool, Tallinna tehnikaülikool, Eesti maaüli-kool ja sisekaitseakadeemia. Kutseõppeasutustest Haapsalu kutsehariduskeskus, Tartu kut-sehariduskeskus, Pärnumaa kutsehariduskeskus, Narva kut-seõppekeskus ja Ida-Virumaa kutsehariduskeskus.

Eestis tähendab e-õpe üld-juhul kombineeritud õpet (klassiruumis läbiviidavat toe-tab veebipõhine keskkond). Täielikult veebipõhiseid õppe-kavasid Eestis veel ei ole, ent mõeldes rahvusvaheliste tudengite peale, tuleks e-õppe arenduskeskuse juhataja Ene

Ülikoolis saab õppida ka kodunt lahkumata

Tule värskenda või täienda oma teadmisi.Info ja registreerumine: taivi.simisker@eek.ee

Täpsem informatsioon:

http://pood.eek.ee

DISAIN• Heegeldatud ehted / 22.05.2012 (6 t)• Paberidisaini koolitus / 29.05.12 ja 30.05.12 (16 t)• Tekstiilimaali koolitus / alates 4. juunist 2012 (16 t)• Moejooniste suvekursus / alates 11. juunist 2012 (20 t)

INFOTEHNOLOOGIA• Konkurentsivõimelise kodulehe valmistamine / 10. mai 2012 (8 t)• Asjaajamise korraldus väikeettevõttes / Toimumise aeg kokkuleppel

ETTEVÕTLUS / Toimumise aeg kokkuleppel• DISC koolituskursus: Müügipsühholoogia• Töötamine erinevates kultuuriruumides• Logistiku baasväljaõpe JUHTIMINE / Toimumise aeg kokkuleppel• Ettevõtte visioon ja meeskonna juhtimine• Kliendikeskse organisatsiooni ülesehitamine ja juhtimine• Muutuste juhtimine ja meeskonnatöö• Kliendikeskne organisatsioon ja selle arendamine• Liidriks olemine organisatsioonis• Töötajate arendamine organisatsioonis

TÄIENDUSKOOLITUSED

3Kooliristmik

Koitla hinnangul paari aasta jook-sul kindlasti seda olukorda muuta.

Ene Koitla hinnangul ollakse info- ja kommunikatsioonitehno-loogia kasutamise võimalustega õppetöös üldiselt väga hästi kursis ja õppijad oskavad õppejõududelt nõuda veebipõhiseid õppemater-jale ning teste.

E-õppes õpib igas vanuses väga palju erinevaid inimesi erineva-test valdkondadest ning Koitla sõnul tänapäeval keegi kooli ilma e-õppe kogemusta päris lõpetatud ei saagi. Kuna e-õpe on loomulik osa õppeprotsessist, siis Eestis õppekavade akrediteerimisel ei eristata, kas tegu on e-õppe või n-ö päris õppega. Vastupidi – on igati positiivne, kui õppekavas ole-vad kursused on e-toega, sest e-õpe on vahend, mitte eesmärk omaette.

Sootuks teine õpikeskkondTallinna tehnikaülikooli õppe-jõud, professor Vello Kukk leiab, et e-õppe paindlikkus on see, mis teeb ta hariduse omandamise vahendina väga kasulikuks.

„Selline õppimine, nagu meie oleme ligi kümme aastat prakti-seerinud, on õppuritele ilmselt väga sobiv. Eriti arvestades seda, et inimesed on väga erinevad ja kaasaegne õppimise süsteem peab olema selline, mis lubab sel-lega arvestada,” selgitab Kukk.

Kukk leiab, et tegelikult ei olda veel kõigist e-õppe võimalustest teadlikud. Üheks probleemiks on

tema sõnul oletus, et e-õpe tähen-dab seda, et see, mis oli varem raa-matus, on nüüd internetis. Tegeli-kult see nii pole ning kogu õpi-keskkond on e-õppes sootuks teistsugune, sest kogu keskkond adapteerub õppuri iseärasustele ja igale aktsioonile järgnevad süstee-mis silmapilksed reaktsioonid.

Jäi paremini meeldeKaugõppe üliõpilasena E-kursuse kvaliteedimärk 2012 nimelise tun-nustusega pärjatud IT kolledži filosoofia e-kursuse edukalt läbi-nud 29-aastane Martin usub, et omandas tänu paindlikule ja hästi korraldatud e-õppe võimalusele aine paremini, kui see tavapärase õppetööga oleks võimalik olnud.

Pärast esimest ja ainukest sisse-juhatavat loengut tuli igal nädalal endale e-materjalide abil selgeks teha ühe loengu jagu filosoofia-alaseid teadmisi ning seejärel soo-ritada internetipõhises Moodle-õpikeskkonnas vastav test.

„Kuna õppematerjalid olid väga hästi liigendatud ja teemakohased ning lisaks oli võimalik õppejõu poolt salvestatud loenguid vaa-data ja kuulata, jäi kõik palju pare-mini meelde,” nendib õppur, kelle sõnul toimib tudengi vaatenurgast iganädalaste hindeliste testide süsteem ilmselt paremini kui ühe suuremahulise lõpueksamiga aine läbimise viis.

E-õppe võimalustega on kõigil huvilistel võimalik tutvuda e-õppe portaalis http://www.e-ope.ee/.

Foto: iStockphoto

Õpi kasvõi kodus diivanil – e-õpe annab selleks vabad käed. Ainult arvutist e-õppeks ei pruugi aga piisata, sest e-õppe puhul võib osa õppetööst toimuda ka auditoorselt.

Terve õppeaasta vältel on Tallin-na Tehnikakõrgkooli mehaani-karingi õpilased renoveerinud külgkorviga mootorratast.

18. maiks peab kõik valmis ole-ma ning mootorratas pannakse vaatamiseks välja kooli vestibüüli. Tallinna Tehnikakõrgkooli ühisel lõpuüritusel 18. mail esitlevad oma töö tulemusi ka ehituse hu-viringis osalenud õpilased. Sel-les ringis õpetati Revit Structure programmis lihtsamat 3D mudeli koostamist, mis annab hoonest visuaalselt kõigile üheselt mõiste-tava pildi.

Kuidas aga panna gümnaasiu-miõpilased huvi tundma tehnika-valdkonna ja -hariduse ning inse-neriameti vastu? Üheks viisiks on anda õpilastele võimalus mõelda oma peaga ja teha midagi oma kätega. Tallinna Tehnikakõrgkool otsustaski Tehnocumi projekti kasuks, mida toetas Euroopa Sot-siaalfond.

Mehaanikaringi tegevuse ees-märgiks oli õpilaste lähendamine tehnikaaladele, andes neile võima-luse restaureerida vanatehnikat. Sellega tegelejad õpivad hobi kor-ras tundma materjalide töötlemise tehnoloogiaid, materjalide omadusi ja ettevalmistust erinevateks pinda-mistehnoloogiateks, nagu liivaprit-sitööd ning abrasiiv-, lihvmaterjali-de ja poleervahendite kasutamine.

Ehituse huviringi eesmärk oli tutvustada insenerieriala, et noor hakkaks oma tulevikku nägema just ehitusinsenerina.

Tehnocumi projekti raames on

toimunud ka hulgaliselt tehno-loogiapäevi mitmel pool Eestis. Kõrgkooli ja rakenduskõrgharidu-se põhimõtete tutvumise kõrval sai osaleda mehaanika-, ehitus-, rõiva- ja transpordivaldkonna õpi-tubades.

Loodame et nii mõnigi neis hu-viringides ja õpitubades osalenud noor sai kinnitust oma tuleviku-plaanidele ning kavatseb minna

pärast gümnaasiumi õppima inse-neriks. Kui Tehnocum suutis oma tegevustega äratada huvi tehni-kavaldkonna vastu ja aitas kaasa levinud hoiaku kummutamisele, et tehnika on igav, siis on projekt oma ülesande täitnud.

Malle JürvesAvalikkussuhete juhtTallinna Tehnikakõrgkool

Huvialaringid aitavad leida tee tehnikavaldkonna juurde

Tallinna Tehnikakõrgkoolriiklik kõrgkool

rakenduskõrgharidus

Tule õpi inseneriks ja arenda Eestit!USUS EST MAGISTER OPTIMUS – Praktika on parim õpetaja!

4 aastat, 240 Euroopa ainepunkti• Uus õppekava - elektritehnika• Autotehnika • Hoonete ehitus • Masinaehitus • Rakendusarhitektuur• Rakendusgeodeesia• Raudteetehnika • Rõivaste tehniline disain ja tehnoloogia • Rõiva- ja tekstiiliala ressursikorraldus• Teedeehitus • Tehnomaterjalid ja turundus • Tehnoökoloogia• Transport ja logistika

Avalduste vastuvõtt 27.06.-15.07.2012Avaldusi saab esitada SAISi kaudu aadressil www.sais.ee

Pärnu mnt 62, tel 666 4569, vastuvott@tktk.eewww.tktk.ee; http://vastuvott.tktk.ee

https://www.facebook.com/tuletallinnatehnikakorgkooli

4 Kooliristmik

Ülikoolis õpitu on vahend millegi uue loomiseks. Nii saab ühest majast koh-tumispaik tuhandetele autoritele, kelle tege-mistest me midagi ei tea. Saame tuttavaks Anna Põldveega. Annal on indie jazz’i viljelev ansambel ning koostöös Tõnu Nais-soo Quartetiga ilmus tal 2009. aastal plaat „Kui tahad olla hea”. Anna on taustalauljana esinda-nud Eestit Eurovisioonil ja kaasa teinud mitmes muusikalis. Varem õppis Anna pop-jazz’i erialal laulmist, nüüd tudeerib noor muusik Tallinna Üli-koolis kunstiteraapiaid.

•• Miks just kunsti-teraapiad?

Kunstiteraapiate juurde tõi mind eelkõige soov õppida, Otsa kooli lõpetamisest oli juba parajalt aega möödas. See eriala oli ühtpidi loomulik valik, kuna ühendab endas nii muusikat kui ka psühholoo-giat, mis mind samuti väga huvitab. Tekkis ka uudishimu ennast veidi teise külje pealt avastada. Aeg oli muutuseks küps.

Usun, et kui küpsen inime-sena, küpsen ka muusikuna. Arvan, et muusiku elukutse ei välista terapeudi oma, selle kutse omandamine on üsna pikk protsess ning püüan õpingute käigus endaga roh-kem tuttavaks saada. See on põhjalik töö iseendaga, oma sisemaailmaga, usun, et alles siis, kui oled endaga selle töö ja tutvumise läbi teinud, saad terapeudina teisi aidata.

Kõige olulisem on minu jaoks sisemine tasakaal. Kui see on paigas, on inimene terve. Oluline on ennast hinnata, armastada ning oma keha kuulata, see puu-dutab söömist, liikumist ja teisi tegevusi, mida me enda jaoks teeme või siis tegemata jätame. Ma usun, et see, mida

inimene mõtleb ja millele kes-kendub, on tema tervise võti.

•• Kas muusika on jät-kuvalt sinu elus olemas?

Muusika on mulle väga oluline, kuid on vist üsna loomulik, et praegu olen veidi rohkem aega koolile pühen-danud. Leian, et see väike distants on olnud vajalik. Aja jagamine on muusika minu jaoks ehk veel tähtsamaks ning erilisemaks muutnud. Mõistan, et muusika on miski, mille juurest mul ei ole enam võimalik eemale kõndida.

Olen rõõmus, et mul on olnud õnne ja toredaid kok-kusattumusi, olen uhke enda üle, et mul on õnnestunud käia oma südame järgi, tehes otsuseid oma sisetundest ja tõekspidamistest lähtuvalt. Endaks jäämine on suur saa-vutus, sest võõrad normid, ootused ja raamid püüavad meid tihti lausa vägisi allu-tada.

Lava pole mulle kunagi olnud eraldiseisev eesmärk. Pisikesena oli mul esinemis-

kartus, nii et jätsin lastemuu-sikakooli pooleli, kuid elu on mind ikka lavale toonud. Muusikast on saanud mu väl-jendusvahend, koht, kus saan olla aus, ning see on mulle kõige olulisem. Kõik muu on boonus ja väike põnevus.

•• Kuidas on olla muu-sik Eestis?

Mulle tundub, et Eesti muusikas on praegu väga põnev aeg, kõik pulbitseb uutest ideedest ja tegijatest. Aga mulle näib, et publik on siiski igalpool suhteliselt sarnane. Loeb see, mida sa muusikuna pakud – kui see on ehe ja aus, siis ei jää see märkamata. Maitse küsimus on muidugi teine asi, aga kõigile ei saa ega peagi meel-dima. Üks, mida ma olen siiski välismaal tähele pannud, on see, et tagasiside andmisel ei olda nii kitsid kui siin. Katsun seda ka ise alati rakendada, häid sõnu ei tohiks kunagi ütlemata jätta.

Kertu Treubladt

Anna Põldvee: küpsedes inimesena küpsen ka muusikuna

Püüan õpingute käigus endaga rohkem tuttavaks saada.

Muusik Anna Põldvee õpib Tallinna Ülikoolis kunstiteraapiaid.

Foto: Lembit Jürgenson

Dokumentide vastuvõtt algab 28. juunil

Järgmine peatus: Tallinna Ülikool!

www.tlu.ee/info

Magistriõppe infotund15. mail kell 17, Uus-Sadama 5 õppehoones, ruumis M-218

5Kooliristmik

Sarnaselt mitmele saatusekaas-lasele, kes I ilmasõja keerises oma riigi välja võitlesid, tähis-tab Eesti Vabariik 2018. aastal suurt juubelit. Juubeliaastaga langeb ühte ka Eesti esimene eesistumisperiood Euroopa Liidu Ministrite nõukogu eesot-sas (2018. I poolaastal). Seega on 2018. omamoodi vahva ja väärikas võimalus tunda end nooreestlaslikult nii eestlase kui ka eurooplasena, tarmuka osalise ja eestvedajana ühises väärtus- ja majandusruumis. Eesistumine Euroopa Liidus ei ole võimalus rehepaplikult midagi saada, vaid ennekõike vastutus kõigi osaliste ees ja nimel selles lakkamatus tea-tejooksus tubli tulemus teha. Selle tulemuse moodustavad ennekõike edukalt edasi vii-dud projektid, ettepanekud ja eelnõud, ent ka viis, kuidas seda kõike tehti, jääb osaliste meelde ja ka eestvedaja ühis-konda mõneks ajaks tagasi pee-gelduma. Kahtlemata saame end poole aasta jooksul ees-istumisplatvormilt laiemale ilmale tutvustada, olles pool aastat n-ö Euroopa naba. Seda võimalust tuleb kindlasti kasu-tada, sest järgmine samalaadne võimalus tekib 15 või enama aasta pärast.

EttevalmistusedOn vist üldteada, et eesistumise rotatsioonide paikapanemisel pakuti Eestile kui eduka ja edumeelse kuvandiga riigile võimalust end uute liikmesrii-kide hulgast teisena proovile panna. Kahtlemata oleks see olnud riskiga seotud ettevõt-mine, mis edukaks osutumise korral oleks lisaks positiivsele tähelepanule ka Eesti ametnik-konnale Euroopa toimemehha-nismid seestpoolt väljapoole põhjalikult selgeks teinud. Noore riigina pidas Eesti toona riske pisut liiga kõrgeks ja valis alalhoidlikuma tee, pidades paremaks end katsumuseks põhjalikumalt ette valmistada ning kasutada võimalust ühi-tada eesistumine juubeliaas-taga. Kuigi 2018 tundub alles mägede taga olevat, on asju, mida on mõistlik piisavalt varakult vaagida ja planeerida. Ettevalmistus eesistumiseks on osa nii Vabariigi Valitsuse tööplaanist kui ka Vabariigi Valitsuse Euroopa Liidu polii-

Eesti peab valmistuma esimeseks eesistumisperioodiks Euroopa Liidus

tikast aastateks 2011–2015. Otsuste ettevalmistamiseks ja olukorra kaardistamiseks otsustati esmalt luua riigisek-retäri juhitav valitsuskomis-jon, et töötada 2013. a lõpuks välja eesistumise tegevuskava. Arvestusega, et aastail 2013–2014 uuendatakse hulka olulisi arengukavasid ja planeeritakse ka EL vahendite kasutamist, on kindlasti mõistlik varakult ja laiapõhjaliselt pihta hakata. Sugugi mitte väheolulisena vajab ka kultuuriprogramm piisavalt pikka planeerimist, eesistumine ei leia ju aset vaid Brüsselis ja Tallinnas, vaid peab teadvustuma ka kõigis teistes kohtades ja seda kindlasti kul-tuuri kaudu. Praegusel hetkel Riigikantseleis ettevalmistatav Eesti 95. sünnipäev on juube-liüritusele kenaks sissejuhatu-seks.

KoolitusedEnnekõike paneb eesistumise edukuse paika sisu ja inime-sed, kes selle sisu loomist vea-vad. Häid ideid ei ole kunagi liiga palju, mistõttu loodan, et võimalikult paljud saavad võimaluse ja tahavad sellesse protsessi panustada. Kuivõrd poliitiliste otsuste ettevalmis-tamine töötasandil on küllaltki tehnokraatlik protsess, paneb see kahtlemata proovile enne-kõike just ametnike teadmised ja oskused, stressitaluvuse, kujutlusvõime ja ka algatus-võime. Meil saab olema võima-lus vedada eest asju, mis meid riigina on alati väga huvitanud, ja teisest küljest on meil ka kohustus tegeleda asjadega, kus meie vahetu huvi ei ole ehk nii suur, aga ootus mitte sugugi väiksem. Edukaks osalemiseks on tarvis mõista Euroopa kee-rukat ajalugu, kontinendi lõi-mumist ja poliitikaid ning sel-les mõttes on Euroopa õpingud põhi- või lisaeriala või täiend-õppena hädavajalikud. Eesis-tumise läbiviimise seisukohast

on samavõrd oluline muidugi ka niisuguste praktiliste oskuste lihvimine nagu juhtimine, kee-led, läbirääkimine, avalik esi-nemine jms. Kui liituvast riigist täieõiguslikult osalevaks riigiks saamine eeldas olulist arengu-hüpet ja vaimset nihet, siis ka eesistuvaks ja eestvedavaks riigiks saamisel on tarvis uut kvaliteeti. Riigikantselei planee-rib 2012. a jooksul hankida ka koolitusvajaduse uuringu, mille põhisisuks oleks vajaduste ja puudujääkide kaardistamine. Uuring on sisendiks 2013. a lõpuks valmivasse tegevus-kavasse ning selle tulemusel saab juba planeerima hakata ka vajalikke koolitusi. Eesistu-mist toetab kahtlemata Eesti EL institutsioonide suunaline personalipoliitika, mille kaudu loodame toetada nii institut-sioonidesse pürgijaid (Tartu Üli-kooli Euroopa kolledži Euroopa õpingute magistriprogramm, EPSO testid ja intervjuud) kui ka juba institutsioonides töö-tavate eestlaste karjääri.

OotuseaegKui juba loota, siis hea oleks, kui atsakate ametnike kõrval oleks eesistujariigil varnast võtta koduseinte toetus, mis on kahtlemata üks oluline eeldus eduka eesistumise läbiviimi-seks. Kindlasti tuleb planeeri-des arvestada, et olulise osa eesistumisperioodist ja ka sel-lele vahetult eelnevast etteval-mistusest on märkimisväärne osa ressursist sellega seotud. Veteranid teavad rääkida, et pool aastat varem ongi kõige raskem. Kahtlustan, et väi-keriigile omaselt valib Eesti edumudelina ennekõike n-ö Brüsseli-põhise eesistumise ehk siis kodutöö tehakse enne ja läbirääkimistel toetutakse ennekõike diplomaatilisele esinduse igapäevasele juhtimi-sele Brüsselis. 2018. a lähedust ilmestab seejuures ka tõsiasi, et vajaliku töö planeerimiseks Brüsselis ja kontaktide loomi-seks võiks meie diplomaatiline esindus võtmetegijate tasandil olla komplekteeritud juba mõni hea aasta ette. Kuidas taga-takse eesistuja rolli kandvate ametnike toetus Brüsselis ja ka Tallinnas – kas ametkonna baasil või kaasates sellesse nt üliõpilasi – on hetkel veel raske öelda. Igal juhul on eesistumine hea võimalus ametkonna üldist kompetentsi taset tõsta, et ka päevil pärast eesistumist saaks

tegusama avaliku halduse vilju nautida.

Sisuline programmeerimine ja planeerimine saab alata alles pärast Euroopa valimisi 2014. aastal ja korralisi valimisi Ees-tis 2015. a märtsis. Arvestada tasub, et kuivõrd otsuseid vaa-datakse üle 5-aastases tsüklis (pärast vastuvõtmist või raken-damist), võivad mitu tänast teemat just meie eesistumisel uuesti laual olla. Loodetavasti ei tähenda see käesoleva kriisi kordust, ent kogemus näitab, et alati juhtub ka midagi täiesti ootamatut. Tehkem siiski kõik selleks, et ootamatus ei lähtuks eesistujariigist ja et eesistumis-trio keskmikud kenasti kilbiga koju saavad.

EUROOPA KOLLEDŽ

EUROOPA KOLLEDŽ

EUROOPA KOLLEDŽ

EUROOPA KOLLEDŽ

Klen Jäärats, Riigikantselei Euroopa Liidu asjade asedirektor

Anneli Soo, TÜ Euroopa kol-ledž: „TÜ Euroopa kolledži pakutav Euroopa õpingute magistriprogramm on uni-kaalne võimalus omandada laiapõhjalised ning inter-distsiplinaarsed teadmised Euroopa Liidust ja selle toi-mimisest. Programmi üks eeliseid on selle paindlikkus. Esiteks võivad kandideerida kõik bakalaureusekraadi omandanud, olenemata kraadi valdkonnast. Teiseks toimub õpe avatud ülikoo-lis sessiooniti, võimaldades õppetööd põhitöö kõrvalt.”

Tutvu meiega:TÜ Euroopa kolledžTel 737 6212euro@ec.ut.eewww.ec.ut.ee

Julika Luts, TÜ Euroopa kolledži lektor: Eesti eesistumist Euroopa Liidu nõukogus 2018. a I poo-lel näen suure väljakutsena Eesti kui väikeriigi haldus-suutlikkusele, samas kordagi kõhklemata, kas sellega ka hakkama saadakse. Amet-nike (ka tulevaste) etteval-mistamine, eesistumiseks vajaminevate kompetentside arendamine on siinkohal võt-metähtsusega. EL nõukogu eesistumise läbiviimine saab Eesti ametnikele olema ainulaadne rahvusvaheline kogemus, mida võiks kind-lasti pidada karjääri üheks tipphetkeks.

KOmmEnTAArID:

Tallinna Polütehnikum

Vaata lisaks: www.tptlive.ee

Pärnu mnt. 57, Tallinntel. 610 3601, info@tptlive.ee

TEHNILINE TALLINNA POLÜTEHNIKUMIST

KUTSEKESKHARIDUS

ElektrikAutomaatikTelekommunikatsiooniseadmete spetsialistArvutid ja arvutivõrgudMultimeedium (veebispetsialist) TrükitehnoloogiaElektroonikaseadmete koostajaNõrkvoolusüsteemide paigaldajaFotograafia (ainult keskhariduse baasil)

TÄIENDÕPPEKURSUSEDTÄISKASVANUTELE

Õpilaskodu võimalusSoodne asukoht Tallinna kesklinnas

Koostööprogrammid mitmete kõrgkoolidega

Noor Meister 2011 võistlustelt parima Microsofti spetsialisti tiitel ja elektroonikute võitlustelt esikoht Tallinna Polütehnikumi õpilastele.

MEIE ERIALAD:

Dokumente võetakse vastu 12.-26. juunini tööpäeviti kella 10 -16-ni Rävala pst 16, ruumis A 103. Sisseastumiseksamid toimuvad 27. juunist 2. juulini.Lähemat infot vastuvõtutingimuste, eksaminõuete ning ettevalmistuskursuste sisu, ajakava ja registreerimise kohta saab EMTA koduleheküljelt http://www.ema.edu.ee/, telefonidel 6675 709, 6675 762 või e-posti aadressidel vastuvott@ema.edu.ee ja post@lavakas.ee

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kuulutab välja vastuvõtu 2012/13. õppeaastaks

bakalaureuse- ja magistriõppe muusika, muusikapedagoogika ja lavakunsti erialadele,

magistriõppe kultuurikorralduse ning doktoriõppe muusika ja teatrikunsti erialadele.

Suvekursused

Prantsuse Instituudis: Kursused nii päris

algajatele kui varem alustanutele.

Lisaks põnevad moodul- ja vestluskursused

kesk- ja edasijõudnud tasemetele.

Täpsem info meie kodulehel.

Alates 11.juunist 15 ak.tundi − 90 €

(õpe minigrupis)32 ak.tundi 130 €68 ak.tundi 255 €

Soodushind (üli-)õpilastele ja pensionäridele:

Registreerumise tähtaeg 31.mai.

Prantsuse Instituut EestisKuninga 4, Tallinn

cours@ife.eewww.ife.ee

Koolitusluba 5064HTM

6 Kooliristmik

Kiili gümnaasiumi abiturient Helina Rajasalu tunnistab, et edasiõppimine on tema sõp-ruskonnas praegu aktuaalne teema. Arutatakse omavahel, küsitakse nõu ja kavandatakse ka õpinguid välismaal. Helina soovibki pärast esimest üli-kooliaastat Erasmuse prog-r a m m i g a H i s p a a n i a s s e minna.

Ent esiotsa tuleb langetada erialavalik. Helina on kaheva-hel: kas Ta l l inna ül ikooli pedagoogika või Eesti hotelli- ja turismikõrgkooli hotellima-ja ndu s. Pe d a goog i k a on Helina meeles mõlkunud juba pikemat aega, sest tema ema töötab sel erialal. Hotellinduse mõte tuli aga gümnaasiumi

Veel paar kuud ja küsimus „kelleks saada?” peab leidma vastuse70% Eesti gümnaasiumilõpetajaid soovib oma õpinguid jätkata Eesti kõrgkoolis. Kõige rohkem mõjutavad valikut eriala huvitavus ja tasuta õppimise võimalus, selgub Praxise uuringust.

Kaire Talvistekaire.talviste@epl.ee

jooksul. Helina loodab, et rii-gieksamite tulemused anna-vad selgust. Vale otsuse pärast ta eriti pead ei murra, sest usub, et a lati on võimalik ümber õppida ja kõik teadmi-sed tulevad mingil moel elus kasuks. Eriala valides on ta mõelnud ka tulevasele sissetu-lekule ja arvab, et hotellindu-sel on pedagoogika ees eeli-seid: „Õpetajana tööd ikka saad, aga kuidas ära elada?” nendib ta.

Tallinna Arte gümnaasiumi abiturient Brenda Lee Raju lan-

getas edasiõppimise otsuse tänavu kevadel, kuigi aimas suunda juba mõnda aega. Ta soovib minna Tallinna tervis-hoiu kõrgkooli õenduse eri-alale. Tema ema on terve elu meditsiinivaldkonnas tegutse-nud ja sellepärast on ka Brenda Lee erialaga tuttav.

„Minu valik on hetkel kõi-gutamatu, ent mul on ka paar varuvarianti Tallinna ülikoo-lis,” tähendab ta. Otsust lange-tades ta tulevasele sissetule-kule suurt ei mõelnud. „Mis puutub aga töökohtade ole-masolusse, siis usun, et õdesid on igal pool vaja, nii Eestis kui ka naaberriikides,” on ta veen-dunud.

Gü m naasiu m i lõpetajate ees seisev valik on kompleksne ja seda mõjutavad erinevad tegurid. Tähtsad on pere ja

Vale otsuse pärast ta pead ei murra, sest usub, et alati on võimalik ümber õppida.

Foto: Tanel Meos

Abiturient Brenda Lee Raju langetas edasiõppimise otsuse tänavu kevadel, ta soovib õppida meditsiinis töötava ema eeskujul medõeks.

7Kooliristmik

sõbrad, isiklik tahe ja soovid, riigieksamid ning oskustest ja ettevalmistusest tulenevad piirangud, õppimisvõimalu-sed ja kvaliteet, materiaalsed kaalutlused ja tööturu nõuded.

Vale otsus – õige otsusPraxise hariduspoliitika ana-lüütikute Eve Mäe ja Mihkel Nestori uuringu „Koolilõpeta-jad ja nende karjäärivalikud” järgi pole enamiku noorte eri-alavalik nii selgelt välja kuju-nenud kui Helinal ja Brenda Leel. Paljud küsitlusele vasta-jad olid nõus loobuma oma esi-algsest eelistusest, kui soovi-tud erialale sissesaamine ei peaks õnnestuma või kui raha-liselt toetataks mõnda muud valikut.

Uuringus jõuti tõdemusele, et noorte teadlikkus valikut tehes varieerub suurel määral. Osa langetab oma otsuse vara-jases eas ja kavandab tule-vikku hoolikalt juba põhikoo-lis. Teisalt on õpilasi, kelle valik on juhuslik huvide kompro-miss, mis sõltub tihtipeale rii-gieelarvelise õppekoha võima-lusest.

Va hel l ihtsustab otsuse tegemist vanemate eriala, sest kodus jääb ema-isa töörutiin paratamatult silma. Seejuures võib vanemate ja lähedaste mõju abituriendi karjääriva-liku kujunemisele olla nii jul-gustav kui ka välistav. Uurin-gus tuli esile näiteid, kus abitu-

rient ei soovinud teatud vald-konda või eriala valida just seetõttu, et emb-kumb vanem tegutses sel alal ja tema koge-mus oli jätnud gümnasistile pigem negatiivse mulje.

Peale erialahuvi seostavad abituriendid oma eelistusi ka näiteks tööturu nõuetega, eel-datava kõrgepalgalise ameti-kohaga ja tuleviku materiaal-sete võimalustega. Abiturien-did jälgivad tööturul toimuvat suure tähelepanuga. Noored esitavad endale muu hulgas küsimuse: kas ma soovitud valdkonnas kunagi tööd leiak-sin? Kas sellel erialal, mida kavatsen õppima minna, on ka tulevikus rakendust? Kas selle tööga on võimalik peret ülal pidada?

Valdavalt tunnevad abitu-riendid, et gümnaasiumi jook-sul tehtav karjäärivalik mõju-tab kogu elu. Seda, et valik ei pruugi olla lõplik ja et saab ka ümber õppida, aduvad üksi-kud. Hirm väärtuslikku aega vale valiku peale raisata suu-rendab veelgi survet teha õige otsus.

Mater ia a l sete ra sk u ste puhul on gümnasisti ebakind-lus ja hirm karjääriotsuse ees tavapärasest suurem, sest vali-kut piirab peale muu ka raha-nappus. Niisuguses olukorras abituriendid tunnevad eriti teravalt survet teha õige valik kohe gümnaasiumi järel, sest paindlikkuseks ja hilisemaks ümbermõtlemiseks ei näe nad eriti võimalust.

VälismaaleVälismaale õppima minekut põhjendasid vastajad eeskätt asjaoluga, et see on nende jaoks vä lja kutse. Uuring u autor ite meelest n i metas muret tekitavalt suur hulk välisõpinguid kavandanud noori ajendina Eesti õppeasu-tuste mitterahuldavat õppek-valiteeti.

Rohkem kui kuus korda suurema tõenäosusega soovi-sid oma õpinguid välismaal jätkata vene keeles õppivad noored. Sügisese küsit luse tulemuste järgi lahkus Eestist mujale õppima 19% gümnaa-siumilõpetajaid, kes kõnelevad kodus vene keelt. Eestikeelse-test peredest pärit abiturienti-dest õppis sügisel välismaal 4%.

„See, et peaaegu iga kol-manda vene gümnaasiumilõ-petaja esmane valik on minna õppima võõrsile, on Eesti jaoks suur inimvara kaotus,” tõde-takse uuringus.

Vene noored tunnevad palju sügavamat huvi ka õpingute jätkamise vastu riiklikult prio-riteetses loodus- ja täppistea-duste valdkonnas, mistõttu on oluline, et nad sooviksid pärast õpingute lõpetamist asuda tööle Eestis.

Vahel lihtsustab otsuse tegemist vanemate eriala, sest kodus jääb ema-isa töörutiin paratamatult silma.

Uuring: „Koolilõpetajad ja nende karjäärivalikud”

•• 70% gümnaasiumilõpetajaid soovib õpinguid jätkata Eesti kõrgharidussüteemis.•• 7% soovib omandada Eestis kutsehariduse.•• 11% kavatseb minna õppima välisriiki.•• Otse tööturule minekust huvi-tatuid oli 6%, neist 2% soovib töötada Eestis, 4% välismaal.•• 27% kavatseb kandideerida sotsiaalteaduste, ärinduse ja õiguse valdkonda (populaarsei-mad erialad õigus-, majandus- ja riigiteadus),•• 17% humanitaaria ja kunstide valdkonda (populaarseim eriala näitekunst),•• 14% loodus- ja täppisteaduste valdkonda (populaarseimad eri-alad info- ja geenitehnoloogia). Erialaeelistuste puhul leidsid nimetamist peamiselt erialad, millest ühiskonnas kõige roh-kem räägitakse.

Allikas: www.praxis.ee

Uued erialad meie koolidesKristiina Viiron

Sügisel avavad nii meie kutse- kui ka kõrgkoolid uusi erialasid. Nii hakkab Järvamaa kutsehari-duskeskus sügisesest välja õpe-tama loomaarsti abilisi ning kalakasvatajaid, Luua metsan-duskooli erialade nimekirja aga lisandub puukoolimajandus (seoses programmiga KUTSE), koolitama hakatakse puukoo-lide jaoks tarvilike aednikuos-kustega inimesi.

Haapsalu kutsehariduskes-kus hakkab aga õpetama maa-turismi ettevõtlust ning hool-dustöötajaid.

Selle aasta jaanuarist taas-elustas Olustvere teenindus- ja maamajanduskool kunagise eriala mesinduse, eesmärgiga hakata koolitama tegevmesi-nikke, kes teeniks mesindusega endale elatist.

Tallinna tehnikaülikooli inseneriõppes on võimalik ala-tes sellest aastast astuda töös-tus- ja tsiviilehituse eriala uuele peaerialale ehitiste projekteeri-mine ja arhitektuur, mida saab õppida TTÜ Tartu kolledžis. TTÜ Virumaa kolledžis ava-takse esmakordselt magistri-õppe võimalus – õppida saab kütuste keemiat ja tehnoloo-giat. Uuest õppeaastast võtab

TTÜ Tallinna kolledž Tartu koll-dežilt üle maastikuarhitektuuri õpetamise bakalaureuseõppes.

Magistriõppes on uuteks eri-aladeks töö- ja organisatsioo-nipsühholoogia, tehnoloogia-õigus, rahandus- ja majandus-analüüs. Kõiki neid uusi magistriõppe erialasid saab õppida inglise keeles. Samuti muutub ingliskeelseks arvuti-süsteemide magistriõppe eri-ala.

Tallinna ülikoolis on uudi-seid bakalaureuseõppes: muu-tunud on ajakirjanduse eriala, nüüd saavad sinna õppima tulla ka eesti kooli lõpetajad. Balti filmi- ja meediakooli on lisandunud ristmeedia toot-mine ning sellel aastal on vas-tuvõtt ka filmikunsti erialale (varem võeti tudengeid selle erialale vastu üle aasta.)

Magistriõppes saab alates sellest aastast õppida majan-dust (majandamist avalikus sektoris), rahvusvahelist äriõi-gust ja audiovisuaalset mee-diat.

Tartu ülikool avab uue magistriõppekava Viljandi kul-tuuriakadeemias – organisat-siooni infotöö. Samuti hakkab ülikool magistriõppes uue eri-alana õpetama kunsti, käsitöö ja kodunduse õpetajaid.

JÄTKAN ÕPINGUID

Akadeemia tee 3, Tallinn 12618Magistriõppe info tel: 620 3947t@ttu.ee | www.majandus.ttu.ee

Tule magistriõpet tutvustavasse

infotundi 23. mail kell 18.00

TTÜ majandus-teaduskonda

Akadeemia tee 3, Tallinn

TEADMISTE KAUDU

EDUKAKS!

Magistriõpe:• Ärirahandus ja majandusarvestus• Rahandus ja

majandusanalüüs (ingl)• Audiitortegevus• Ettevõtte ja ekspordi juhtimine• Inimressursi juhtimine• Turundus• Ärikorraldus, MBA• Rahvusvaheline ärikorraldus (ingl)• Avaliku sektori rahandus• Linna- ja keskkonnaökonoomika• Rahvusvahelised suhted

ja Euroopa-Aasia uuringud

Estonia pst 5a

LAHTISTE USTE PÄEVAD

7. – 15. mail kell 12 - 19 (13. mai suletud) Kunsti- ja käsitöönäitused,

fotonäitus, töötoad ja kursusedAlgab registreerimine sügiskursustele.

www.kultuur.ee 630 6508 | 56 901 707

8 Kooliristmik

Sel kevadel avati uus portaal www.kutseharidus.ee, kuhu on koondatud kõigi Eesti kut-seõppeasutuste info. Portaal on loodud selleks, et abistada eelkõige noori elukutsevalikul, kuid kindlasti leiab huvitavat ja kasulikku infot ka täiskasvanud õppija, sest elukestev õpe on eduka tööelu alus.

Nüüd on just õige aeg teha ametivalik ja mõelda oma tule-vikule.

Eesti on suurte ambitsiooni-dega väike riik, mis soovib jõuda maailma parimate hulka nii elu-kvaliteedi kui ka majandusliku võimekuse poolest. Teha saab seda vaid kvaliteetse ja kätte-saadava hariduse kaudu. Paljude haridusnäitajate poolest on Eesti juba praegu maailma tub-limate hulgas. Seda eelist tuleb kasutada ja edasi arendada, sihiks olukord, kus õppimisest on saanud iga Eesti inimese elulaadi osa. Mida rohkem ini-mesi rakendub oma võimete ja hariduse kohaselt tööturul, seda parem nii inimesele endale kui ka ühiskonnale tervikuna.

Haridusekspertide hinnangul ootab Eesti haridust järgmisel kümnendil viis suurt väljakutset:

Leia oma elukutse portaali kutseharidus.ee abil

liikumine arengu- ja koostöö-keskse õpikäsitluse suunas, õpe-taja positsiooni ja maine tõus, õppes osalemise kasv, hariduse tugevam seostamine tead-musühiskonna ja innovaatilise majandusega, uue digikultuuri kujundamine Eesti hariduse ja kultuuriruumi osaks.

Eesti tööjõu kutse- ja erialane professionaalsus vajab tugevat

arendamist, et aidata kaasa teadmistepõhise majanduse ja ühiskonna ülesehitamisele. Teadmistepõhise majanduse vajadustele vastava oskustöö-jõu ettevalmistamine aga ongi edu võti. Keegi peab uued too-ted ja teenused välja mõtlema ning korraldama tootmise ja pakkumise, mis on teadlaste ja inseneride panus, kuid ka too-

ted reaalselt valmis tegema ja teenust pakkuma. Kutseharidus valmistab tööeluks ette inimesi, kes oskavad asju valmis teha.

Portaalis on võimalik tutvuda kutseõppeasutustes õpetata-vate erialadega ja leida õppi-misvõimalusi, arvestades oma praegust haridustaset. Lihtne on leida endale sobiv ja huvipak-kuv võimalus oma haridustee jätkamiseks. Otsingut võib teha kas erialade või koolide põhjal. Näiteks võib alustada kodukoha lähedal asuvastest kutseõppe-asutusest ning leida oma kut-sumus seda kaudu. Kodulehel on olemas ka koolide kontak-tandmed. Need, kellel on huvi mõne kindla valdkonna või eri-ala vastu, saavad kergesti leida endale sobivaid õppekavasid ja vaadata, missugustes koolides selle valdkonna erialasid õpe-tatakse.

Kutse- ja erialane haridus annab väga suure eelise tööturulÕppeaastal 2010/2011 kutsekooli lõpetanute seas töötab õpitud või sarnasel eriala 43%, 21% töötab muu erialal, 16% läks edasi õppima, 6% on sõjaväes või lapsega kodus, 5% töötab ja õpib edasi. Kutsehariduse osakaal eri maades:Šveits, Austria ja Tšehhi – üle 80%;Belgia, Holland ja Slovakkia – 70%;Saksamaa, Norra, Luksemburg, Itaalia – u 60%; Soome, Rootsi, Taani – üle 50%; Gruusia ja Armee-nia – alla 10%; Läti, Leedu, Kreeka, Ukraina ja Kasahstan – kõigest 20–30%; Eestis on 25–64-aastaste seas kutseharidusega inimeste osakaal 41%.

•• Kas teadsid, et üle 50% ini-mestest, keda vajatakse tööturul praegu ja kümne aasta pärast, on just kutseharidusega?•• Miks muutub kutse- ja erialase hariduse tähtsus Eestis üha olu-lisemaks?Sest see on tihedalt seotud töö-tuse ning tööjõupuuduse enneta-misega.•• Korralik eriala kindlustab head võimalused tööturul läbilöömiseks ja nüüd on igaühel võimalik leida just endale sobiv kutseõppevõi-malus.

Samuti on esilehel välja pan-dud koolide lahtiste uste päe-vade ja kutsemeistrivõistluste kalender. Kutsemeistrivõistlusi korraldatakse aasta ringi üle Eesti erinevatel erialadel. Üks suursündmus on aga seni olnud „Teeviida” raames korraldatav „Noor meister”.

Portaalist leiab näiteks ka lihtsa juhendi sellest, kuidas toi-mida siis, kui kutseõpe jäi poo-leli ja soovitakse haridusteed jätkata. Kutseharidus.ee lehel on mitmete ametikirjelduste juures ka ametit tutvustavad videoklipid, lisaks hulk kasu-likke linke ja huvitavad uudised.

Portaal valmis SA Innove ning haridus- ja teadusminis-teeriumi koostöös Euroopa Sotsiaalfondist rahastatud programmi „Kutsehariduse populariseerimine” raames.

Igal aastal võtavad kutsekoolide õpilased omavahel erinevatel ametialadel mõõtu. Pildil on Noor Meister 2011 rätsepate kutsevõistlus.

Foto: Innove