I ~ U K W ~ G U ICREX CREM COEhWUSED KARULA RAHWSPARGIS AASTATEL 2003 JA 2004 NING

HELTSALVESTISEGA PEIBUTAMISE MOWST LOENDUSTULEMUSELE

! Eesti Omitolor~giaiihing, pk. 177 Tartu 50002; c-pust: iaanus.el tl;m coy.ee

PhIIumaiandusuurin~~ tc Kcskus, Krcutzwaldi 51a, Tartu

Kokkuvbte. TGbs antaksc ulevaade rukkiraagu loendustulcmustest

Karula lial~rluspargis aastatel 20113-2004 ning kisitletakse heli- sal\,cs t isrga peibutamise m6iu loenduqtul~musele. Kahe loenduse maksimumjde alusel arlvtatud rzakude arv oli mbIemal aaqtal enam- v3ht.m sarna: 7003. aa~tal 36 ja 70114. aastal 37 territoriaa1r;et isasrsaku. Riikuclc peibt~tamine salrestahld hihlitmr;teza suurcnda5 loendus- t~rlemuqt kuni 27'; ja peibu t ~ m i n e nsis olevat mDneti tulemusli kum teise locndu.;c ajal (jurmi lfip~is). Paraku ei bnnestunud helisalvc.stiste kasutarnise mfiju Inendusk~lem~isti*le statistilisclt usaIdusva?irselt t6estacln.

Sissejuhatus

Sptsiaalseid rukkiraiigu (Criys crcm.s) ioendusi on Eestis tehtud vShe n i n ~ neid on avaldatud \raid iiksikuid { n i t . EIts 1997). Rukkiraap art-ukuse hindamine muude locndu f; te k a i p s on komplj tseerihd, sest temn aktiilne Tauluaeg langeb 6~tundidt. l~ ning senses j3rjcqtikuse poliigadnliagn rnuutub isaslindude territoorium pesitsuspcriaodi jooksul korduvalt (Schaffes 1999). Kahe pesitsuse vahemaa iihc s~sooni jooksul vdih olla kuni 200 km (SchJffcr, suul). Kui eehenule lisaks on andrnt te ekstrayoleerirnisel ala hinna h ~ d liigi okolongiIist amp'litliudi, siis \,di\~ad anttld lup suurepinnaliscd a m k u s h i n n ~ n g ~ i d olla v 6 p ekslikud ning erineda mitmeid korifi ( E l k 3997).

KaesoIeva too eesnark oli rukkiraagu arvukuse hdamine KaruIa Rahvusparps. haks sellele katsetati helisalvestkega peibutarnise efcktiivsust liigi 1oendamiseI. Varasemast oli teada, et rukkkaagu puiidmisel helisalve~tise abil hakkab uurimisalaI lisakq juba kuulda olevatele isaslindudele tihti haalj tserna veeI taiendavaid isendeid, mistfittu v6is eeIdada, et helisdvestise kasutamine suurendab loendatud lindude anw. Teistes uurimustcs on naidatud, et hdreda asustust~heduse puhuI vbib raakude haali tsusaktiivsus olla rnadalam kui Iahestikku paiknevate territaoriumide puhul (Cadbwy 1980) ning et

ajavahermkus kell 21-04 sooritatud kontrolllcaikudel kuuldaksc

raadiomarps tega r55ke pidcvalt haalitsemas 50% juhtudcsr, kella 23-42

sooritatud k s u d e l tGuseb aktiivsus iile 70% (Hudson ef nl. 1990).

K%csale\las toiis kasutatud d k r a 2 i g u loendusanhed koguti

aastatel 2003-2004 Karula rdwuspargi territooriunzilt. Loendustega kacti kogx rahtruspar~ ala, krrsjuures raap le sobivat e l u p d a oli umbes 1550 ha. Laulvaid mkkir5ake loendati pesitsusperiaodi jooksul vahemalt kahel korral. K a i p d pIaneeriti nii, et loenduste ajad jaotuksid: T loendusperinod - 25. mai kuni 15. juuni; II loenduspcriood - 15. kuni 30. juunE.

Menedel aladel sooritati ka k o h loendust, seda juhd, kui eehise Inenduse ajal oli Plm loenduseks sobivuse piiril (naiteks vcrdlemisi jahe v6i hakkas tugevalt sadama vihma) v6i piirkonda saht i loendusckq sobival ajal (nsiteks Iabisdidul teistele aladele). Kirjeldatud juhtudel kasu tati andmeanaliiiisis maksimaalset saadud loendustulernust. 2003. aastal kaeti alad esimesel loendusperioodil kuue vditoij-iioga, teiseI Ioenduspcrioodil kulus sellcks aga neIi bod. 2004. aastal viidi loendused I&i vasfavalt kuucI ja viicl 601.

- 7*4

k81a - Rbomu

7 TI-

Joonis 1. Uurimisala skeem. jameda joonega en naidatud Karula rahvuspargi piir, himedad alad tahistavad metsamaastikku ja hefedad alad avamaastikku.

T i p r e 1. The nlnp of flre resenrch nren. Stvix~g dnrk line denotes the border qf Knl-riln Nntiol~nl Pnrk. Wooded nrens lire ciPtlotrd bj/ dnrk n ~ ~ d open nrt'ns Ziy licpht coloirmfion.

Loendused algasid ligkaudu tlmd cnne piikese loojumist ning

ldppesid harilikult kell 2-3 homrmkul. Kuna pesitsemise algstaadiumis rsagud tavaliselt ei haalitse, kasutati nendc paremaks hvastaniseks agressiivse r5Sgu h8ali tsuste sdvestisega (edaspidi helisalvestisega) peibutamist. AlaIc j6udes kuulati algul passiivselt 5 minuti jooksul lindude h2ali ning kui scllle aja jonksul iihtegi rakku ei hgditsenud, siis

Hirundn 20 (21,2007 57

mangiti makilindilt h i 3 minutit r B a p hadt. Kui r i i k vastas pci buhtsele kiiremini, siis Idpetati pt.i butamhe kohesel t. Hclil6igu mzngimise jirel kuulati helisid 1 minuti jooksul ning kui scIIe aja jooksul riagu haalitsusi ei kostunud, siis loeti rKik sellcl a h 1 puuduvaks.

R;i;ikude Mditsernjspaigad piiijti kaarcfile kanda rdirnali kult tapseIt, kasutadcs aluskaatrdina Eesti pdhikaarti 1:1@000 mecitkavas. Peab siiski awestama, ct Eu rjcldatavad vdito6d toimusid iiijsel, mil rnaastikuefernentide niihtal-us on piiratud. Raagu haali tscrniskoha maiiramiscl ~ ~ a b m e e k pidama, et lind muudab oma asendit pidevalt

ning kui Iindu ei kuulata piisavalt kaua (vfiemalt 2-3 minutit), siis vdidakse Iinnu asupaik tihinu hiiili tstrnissuunale valesti maarata. Samuti tulcb olla hoohkas haalitsuspaiga rniiiratlcmisel t d~eda ud u korral, millal riiigu hiialitsused kostuvad vaga kaugele ning hii;ili tseva linnu paiknernise vbib mE;irata kuni mitn~esaiarneetrise reaga.

Loenduste tegemisel riilditi vzga killmi ning kruliseid @ic\'i, sama kehtib ka vihmasaju kohta (ndrk vihm, eriti sooja i lmapa, rizkude ha6li tscmisa ktiivsust ei kahanda). Kui hrgeirad saju hood saabusid loendusrctkc ajal, siis loendus katkestati ning jiitka ti j5rpisel 6iil. nrnastik v6ib linnuloenduste efektiivsust oluliselt mqutada. 2004. aasta

suvi clli Eestis vdrdlemisi jahe ning sagedastc vhmadega. Tavaloenduscl vdivad mdlemad rnainitud hastikucllud raakud e Incncfustulemusi kahandada. Julgcmc arvata, et ilrnast~k kiesolcval iuhul loendustulemusi ei kahandanud, criti kui silmas pidada, ct criti etrasoodsa te ilrnastikuolude korral locndusi ei sooritatud.

Loenduste eel tuhuti kaardima terjaliga ning pIaneeriti locnduse piirkonnad vastavdt kaartide1 tiihistatud biotoopide jaotumusele. Kuna saiigu Ioendused toiimuvad lijosel, siis maastikus orien tccmmiseks kiilastati Iocndusalasid eqmalt piievasel ajal, hinnates kn taimestiku olukorda. Eri ti teise loendusc ajnl vbivad Adgud dadel umber paikneda t6nu alustatud silo- ja heinateole ning scllistel puhkudel on kasulik tcacln niidetud ala ulatust, et raiikude asukohad knrrektselt kaardistada. Ka hilisernad kiilastused planeeriti nif, ct oli vcimalik uks kuni kaks tundi enne loenduse algust rnaastikupa t3icndavalt tutwda.

58 EIts & Marja: Rukkirsagu loendustest Karu [a Rahvuspar<@s

Hinnangulisdt vdib m a t a , et umbes 70-80"b rukkirS5gu potentsiaalsest elupaigast oli 2003. aastal Kardas hooldatud ning 2004. aastal pusis see enam-vahem samal tasemel, kuigi tanu kcrgele vccsuisule oli niitmine tava~arasest hilisem.

LoomuLikult s6ltub riiaknde tutTashatavus ka loenduse kestvusest. Karulas polnud vilimalik kasvtada naiteks Zranscktloendust juba seetGttu, ct liigile sobivad cfupaigalapiri on killustuntid metsamassiividc vahele ning seepzrast ci moodustu ulaktslikku Iagcala, millele saaks piisavalt pikki transektc paigutacla. Transektloendusol oleks vaatamata vaatlcja hkumisele vbimalik tuvastada ka hiljern, vaatleja rnoodtide.s laulrna hakkaraid isendeid.

Anrukuse hindamiseks kasu ta t l kahe loenduse maksimumi Ioendusala kohta. AndmeanaIiiiisiI knsutati XLtesti, kontrolliti j5r~misi mbjusid: helisalvcstisc kasutamise rntiju: helisalvestise kasutamise ja Iocndusaasta koosrn6ju ning helisalvestise kasutamise ja loenduskclrra koosrnriju.

Tuf emused

Melemal aastal lnendati teisc locnduse kaigus rohkcm r Z k e kui esimesel loendusel, kusjuures 20113. aastaI di see erinet'us 1,7 korda ja 2001. aastal 2,1 korda (tabel I). Locncluskordade lbikrs on erincvad ka konkreetsel aIal saadud tulcrnused. Kahe loenduw rnaksimumide alusel arvutatud rakklkudc arv oli rnclernal anstal enam-viihern sama: esimesel aastal 36 ja teisel aastal 37 territoriaaIset isasraaku.

Helisalvestise kasutamine raakude ptibu tamiseks oli ebaedukas esimese loenduskorra pluhul, samas kui teisel Ioenduskorral dnne.;tus tehnika kasutamiscl 7,003. aastal h ~ v a ~ t a d a tiendavalt 5 raaku ning 2004. aastaI koguni 7 rajku (tabel 23. Kuigi viimasct juhul oli regist- reeritud lindude a n T 27% suurem kui tehnikat knsutamata, pole tule- mustc crinevus antud valimi mahu juures statistilisclt oluline (p>fl,05).

Tabel I. Locndatud laulvate rukfur52kude arv KaruIa rahvuspargis. Tnble I . N~rwlrcr qf cnllilzg conrcrnkes in Korlrln Nntiol-ml Pnrk

Karkkiiia-Tata 4 5 -i 3 Rcbascrnfiisa 1 3 3 7 - Madsa 1 1 2 0 Kolsk I 2 U I Viitka 7 0 0 1 Konnu kijla 1 5 1 2 Karkkdla-R b6mu 0 0 0 2 Tata 0 0 0 0 Luukina 0 1 0 1

Scrra 0 0 I! V Apia 0 1 0 1 Perajawe IJ 0 0 0 ;ihijan,e 0 0 0 0 Sibula 1 - 7 0 0 Kiiiinim d tsa 0 I 0 0 K ~ I ka 0 2 0 3 Kiifidre 1 2 0 1 Suuresbdm 0 1 0 0 hlundi 2 0 0 0 Tatriku 3 0 0 3 Formeis tri 0 0 0 0 Koobassaarc 0 I 0 1 l Iaanja (1 17 0 U Mikita 2 3 3 7

Kakku / Totnl 18 30 16 33

.-

,4smtustihedu$ / Density' x.1

Nad on nimetatud kiila jargi, mille iimber ala paiknes / nrenr n r t i~omed offer ~zmi-~st z~i ln~es . ' Isaslindu 100 ha kohta 1 ?71131?~ rlrr 1UU hn

60 Elts & Ma j a : Rukkiraagu loendustest K x d a Rahvuspmgis

Tabel 2. Helisalvestisega peibu tamise mdju (% tbusu) loenduse

Aasta Loendus Lcrendnf~rd iserrdite n n ~ Mfiju (%) Yenr Count No. of cotnrted indi~~id~mls EffEct (%$

Peibu tamiseta Pelbutnmisega Kokku fio plm/bnck Plni~bnck Totd

2003 I 18 0 18 0

II 25 5 30 20 2003 I 15 1 16 7

n 26 7 33 27

Am telu

Kuigi esmapilgul tundub rukkira&ude loendamine vaga lihtne, mdiutab IoendustuIemust konkreetsel alal nii raakude asustustihedus (Cadbury 1980) kui konkreetse isendi Iauluaktiivsus (Hudson ef nl. 1990), kusjuures viimane on omakorda s61,Ihrv ka esimesest teprist. Sccga on seITe liigi loendustulemuste interpreteerimisel terve rida probleeme. Kuna raakude pearnine lauluaeg jaab pimeajale, mil liikumine (eriti tundrnatus) maastikus on raskendatud, siis piirdutakse enmasti kahe loenduskorraga. Lisaks eelrnainih~d ki tsaskohtadele isendite arvu ma5ramisel tuleb rukkiraa gu I eviku kijeldamisel arvestada kdlalt suurttl aastatevaheliste muutustega liigi anwkuses nii hkedamalt kui ka tihedamalt asustatlld aladel (Shasrock 1976; Cramp & Simmons 1980; Hudson ef nl. 7 990).

Valdav enamus raakudest asustasid Karula rahvuspargl pdhja- ning laiheosa, kus levivad hgile sobivad elupaigad. R a l ~ x v s p a r p Iduna- ja idaosa on valdavdt metsane ning seepzrast liigle pesitsemkeks mittesobiv. Tdsi, vaid loendusandmete alusel on siiski keeruline ala vaartust hinnata, sest rnbnel, vaid iihe pesitseva paariga ald, vEib pesitseminc olla turvaIisem ning r a a p e m a s h d v6ib iiles kasvatada mdernad pesakonnad, sarnas kui kbrgema arvukusega alal v6ib L E ~ F produktiivsus olla madal. SeIIist asustustihedusest s5ltuvat

prsi tsusedukust on ki jeldatud niiteks kiihrnnokk-luigc (Numrni & Saari 2R03 jja sinrkael-par& p h u l (Gunnarsson ct nl. 2006).

Tcise 10end~~peri00di mrukused on sageli esimcse amadest kdrgcmad (tabel I ja 2 ) , mida v6ib t6enacrliselt seletada sisserandega LYtfst. Rukkirhsgud v d i v ~ d kalw pesitsuse vahel hkuda ~ a d u kilorncetreid ( S ~ h ~ e r , s u d . ) ning parast heina niihtist pesitsusalalt randarad h u d uue territooriumi otsingul harilikult p6hja suunas, kus t5nu fenolongilisele vii tajale on rohumaad vccl niitmata.

i;'ldiselt naib, et enamus alasid on Karula rahvuspargi t~rritooriumil r 5 i p scisu kohast piisavalt hooldatud. Siiski vdib rndnes piirkonnas taheldada ka rohumaade iimberkiind ning tiljakasvatuse pealetungi, rnis iscenesmt ei tzhenda v ~ e l ohtu riiakudele, kuid mis viitab pbllurnaiandusc mfiningasele htmsiivistrrmisele. Sellhe rnuutus ei pruugi iildises plaanis raagu seisundile rndjuda, eriti kui edaspidigi kasutatakse kiilvkerras rohurnaid ning hein taimcde kulhturi Iinoldamisel kasutatakse k e d a a l e vaid mKiclukalt.

Rohilmaade niisketes osades v5ib raiigu tcrti tooriumide

paiknemine sdltuda ka pinnavee tasemest. Eriti Kan~la-taolises vaga muutliku pinnareljeefiga piirkonnas vciib raagu levik sdltuda konkreetse aasta sadcrnctcst ning v6ib juha seepllrast muutuda ka loenduskorriti, Rukkir2E k eelistab niiskete alade sencasicl, ent ei asusta

veega kaetud l i ip iske id alasid. MEdukal t rnajandatud niisked niidud n i n ~ veekogudc scrvad vfiiksid seega liigile head elupaika pakkuda. PbhirnGtselisclt ei pelga rii& ka h6redat ja rnaddat p66rastikku, kuid viimase tihcncdes hakkab seda valtima. Sellistel hgniisketel niitudel vfii ks rakendada hooldust kahe-kalrne aasta tagant, mis valdi ks ala h i p e t kulusturnist i a ci lascks p6bsastel kbrgeks kasvada.

Xinu maastiku liigendatusele ning reljeefi vahefdfimisele on rhzkudel vEirnalik vastavalt niiskusele valida Kanrlas erinevatel pt.4 tsusperioodi etappidel optimaalseid tegevuspiirkondi. Sama kehtib ka rohumaade majandamisei, naiteks haliasmassi niitmise ajal saat'ad l i n n i ~ d pagcda vajuliscmntesse paikadesse. Eriti hasti sobivad sellcks rohumaade Iaheduses paiknevad kdrge taimeshkuga j;in.ekalclad. Rcljccfi suus muutlikkus KaruIas on rohumaade majandamise aspektist

62 El t5 & Ma j a : Rukkir3a~'u Incndustcst Kamla Kahvuspargis

rXagde kindlasti soodnc, sest kiire ja wutcpinnaline niitrninc on seal raskendatud. hriih.de maiandaminc. Karulas vastab seeparast oma olemuselt h3sti liigi kaitseks soo\*i tatud meetmetele (Sch5ffer Rr IIJeisrer 1996). Viimased andmed BaItimaadv vbrdlusuuringu alusel naitavad, et intensiivsc ja ekstensiivse ~~~~~~~~~~~~~~~~a piirkondade vbrdlemiscl on r a 5 p an?ukuse erinexus umbes kahekorclne ja seda cks tcnsiivsete piirkondade knsuks (Herzon r f nl. 2007). Pdllumajandus~ a l l a k a endistes sotsialismileeri riikides 19Q0ndatc aastate algtses kiill pidurdas liip langustrendi ning kaasaial v6ib m;igu a n d u s t Euroopa lbikes pidada pigcm r;tahiileks (Donald rt o!. 2@06), ent knpsakad pbllmaiandustoet~~sed vbi\*ad olukorra kwgesti muuta r5aplc etrasoodsa ks.

Kahc aasta inventuur nzitas, et niihnisaeg ei nlnud Kanilas problccmiks. Suurem lzcinategu algas Kanilas aIles juunikuu IGpus, seega on alust ecIdada, et niitrniss m6ju esimese pesi tsuse tdemwtele nli rninimaalnc. Kuna kusagd loenduspi i rko~as ei t2heldatud niitmist suuret pinnai liihikese aia jooksut, ciis vbib eeldada, et raSgud Ieidsid enddie piisal-alt \,a jevGimalusi. Viimast vaidet kinnitab ka tbsiasi, et teise 1nendur;e tulemused eGrnese omask mdneti kbrgemad olid (rnuutus ei olnud siiski statistiliselt crlt~line). 2004, anstal hilines t k u

ebasobivatclc iFmast&utingirnustele isegi silotegu. Kajatarnine rnbiutab raagu peqitsustingirnusi eelkbige tclimestiku

kdrguse kaudu. On naidatud (Sch6fft.r 19991, et r;i;istd asusta~ad aIasid, millc taimestik on \.;ihcmall 20 crn kiirge, nii et lind qaaE sclles end piisat-a cdu kusega rar ja la. Eeliieldust tulcnel-al t ei ole varajanc karjataminc razgule hea, kuna ~eIFisel j~hd piisib taimesti k pidcral t vaga madal ning ei ole r;iBgule sobilik. Sellist sih~atsiooni kompensccrivad mcneti kbrgtabnesti kuga piirkomad ka r ja ta tava ala vahetus Iaheduses, criti sobivad selliscl puhd nEgesc-, angervaksa ja

iirisetihnikud. Kui kaiarnaa ei ole iihtlaselt rnadalaks piiPtud, siis saavad raagr~cf Kiisiti sinna toihma hlla ja valgel ajal tfarjuda karjamaa sen-as otevas taimestikus.

Irarjah~d eluriisiga linnul~ikide loendarnisel on ~alve5tatPrd haalitsustep mcelitamist varcm edukalt kasutatud paliudc Iiikidc puhul nij Eestis (1.t. n i t . Lbhmus r t nl. 2000 rahnide kohta) kui m j a l

(vt. nait. Freeman & Balmer 2006 kakkude kohta). Kacsolevas toos ei bnnestunud statistlliseIt usaldusv2arset helisalvestistc kasutamise yositii\.set mdju n5idata. Ometig suurenes loendatud isaslindude arv helisalvestistega peibutades kuni 27% (tabel 2). See rndningane pusitii~ne (kuig sta tistihselt mitteusaldusvake) m6ju loendustuIemusele v6ib antud juhd olla seotud sobilrke pesitsusalade vaikese pindalaga, mistDttu territoori~mi hoidvatel isashdudel Iahikonnas hiaTi tsevad konkurendid tihti puudusid. Thedalt asustatud aladest eemal territoori~mi hoidvate raakude madalamale hiialitsusaktiivsusek on viidanud ka Cadbury (1980). Sellele, ct passiivse k~rulamisc puhul vbib jaada osa kohalikest isaslindudest markamata, viitavad ka Hudsoni ja tcma kolleegde (1990) tulemused, mille jar@ meie loendusajaga sarnal perioodil registreeriti pidevalt laulmas vaid pisut iile 70%-i kontrollitud isaraaudest.

Praeguste andmete dusel naib, et p e i h u t d e tijijtab paremini teise loendustsiikb ajal. Selle iiheks pbhjuseks v6ib olla asjaolu, et teise loenduse ajal on h hnrilkult soojem ning ra5kudc laulmisaktiivsus ajalisclt piiraturn, j;i;dcs vaid monele jahedmale tunnile himaral ajaI.

Helisalvestise kasutamine h d u d e haalitsema meelitamiseks vbiks eriti ~lf~ktiivnt' nIIa parasjagu paasis elavate raakude puhul, sest niiiteks iiks Sotimaal tel~tud telerneetriline uuring (Tyler & Green 1996) sedastas, et paariliseta isasraagud kasutavad IauImiseks umhes 90% pimcajast, samal ajaI kui parilisega isased (paar moodustub keskmiselt 7-10 paevaks) teevad seda vaid 10-15% ajast. TGsiasi, et tiiiipilist raakuvat haalitsust vbivad tcha ka emaslinnud {Fisher 1963; Schsffcr cf

nl. 199 J ) , ilmseIt ei mbjuta arvestataval t Ioendustulemusi suurtcl pindadcl, sest scllistc cmasIindude hdk on tagasihoidlik.

J. Eltsi kogemused raaude p i i i i h s e l on naidanud, et paljud raagud ei vasta helisalvestise mkgimisega telutatud ,,uustulnukale" koheselt, vaid alles selle vakdes. ij~djuhul kulub krritoriaalse raiigu haalitsema hakkamiseks wid i iile poole minu ti. Selline kiitumine on Iihtsalt seletatav: raikudc puudmisel on jaanud mulje, et seni kuni helisalvestis mkgit7 on territooriumi omanikul teada ,,uustulnuka" asukoha suund ning tihti ta jookscb scllcs suunas (proiektori valguses

64 E l t ~ & Ma j a : 1Zukkir;iap loendustest Kamla Ra h~wspargis

on naha rohu liikumine), et ,,uustuhukat" riinnata. HelilGigu 1dppedt.s territooriumiomanik pcahtb, et tuvastada ,,uustulnnka" v6imalik asukolia rnuutus. Kui ta enam ,,uu~hrlnuka" haalitsemist ei kuule, siis asub ta oma tercitooriurni h5;ili tsustega margistama, samal ajaZ puiides provotseerida ,,uustulnukat" oma asukohta lauluga reefma.

Vaadates Karula raakude arvukusi piirkonniti, vdih tiheldada, et eriti vaartusl~kud raagualad on nende andmete valguses Karkksa-Tat$ Rebasemfiisa ja Mikila niidud, samas an terve rida Iagedaid alasid, kus ei bnnestunud registreerida uhtegi lauh~at rsaku.

Raagu levikus on tiheldatav aastatevaheIine levikurnustri rnuutus. KaruIas labi viidud LIFE-projekti kaasabil on hnoldatavate aladc u l a h ~ s

aastatega mdneti muutunrrd ning raagud on selIele kohe ka reagetlrinud ja taastatud alad kasutusele v6tnud.

KokkuvBtteks vbib oelda, et Karula rahvuspargis 6mestr1s oiste loenduste ksigus 2003. ja 2004. aastal repstreerida vastavalt 36 ja 37 territosiaalset rgaku, mis teeb asustushheduseks sobiva elupaiga kohta vastavalt 2,3 ja 2,4 isaslindu/100ha. Kuip l~elisalvcstisc kasutamine suurendas IoendustuIcrnust kuni 27% vvbrra, pole see antud juhul sta tisaselt o luhe tdemus .

TZnusGnad. Kasikirja aitasid parernaks rnuuta seda toimetanud rctsensendid. StatistiIise analiiusi osas oli abiks Toomas Esperk. Kaesoleva ijlevaate algandmete kogumist finantseeris K a d a Rahvuspargi projekt LIFE02hrAT/€E/8559.

Counts of calling corncrakes (Crex crex) in Karula National Park during 2003 and 2004 and the effect of song playbacks on

counting efficiency

The maximal number of territorial male corncrakes on the area (estimated on the rcsuIts of two counts per year) Tvas similar in both years, being 36 in 2003 and 37 in 2004. Altho~lgh the use of song playbacks resulted in up to 27% increase in count efficiency, this effect was not statisticallv sipficant.

Kiriandus: Cadbury, C.J. 1980. The status and habitats of thc Comcrake In Britain 1978-79. Bird Study 28: 203-218. - Donald, P.F., Sanderson, F.J., Burfield, I. & Bommel, F.P.J. 2006. Further evidence of contincnt- ~\.fde impacts of agricultural intensiiication on European farmland bird5. 1990-20no. AsriculCure, Ecusvstcms and Environment 116: 1 R9- 196. - Gamp, S. & Simmons, K:E.L. (eds.) 1980. The Birds of the lllcstern Palearctic. Uol. 3. Oxtord. - Elts, J. 1997. Der M.'achtelkonig in Estland 1495. Vo~elwelt 118: 236-238- - Herzon, I., Auning, A,, EIts, J. & Pxeikia, S. 2007. Intensity of agriculturat land-usc and f d a n d birds in the Baltic States. In: Herzon, I. Ode to Skylark: Agricdfural intensification and farmland birds in the Baltic resion. FhD Thesis. Universie of Hclsinki, Helsinki. - Hudson, A.V., Stowe, T.J. & Aspinall, 5.1. 1990. Status and distribution of Corncrackes in Britain in 1988. British Birds 83: 17SI87. - Ldhmus, A., Elts, J,, Evestus, T., Kinks, R., NelEis, R, & Yali, fY. 2000. Kuidas luendada rahnc? Hirundo 13: 1 1 1 - 122. - Fisher, G. 1963. The Park's Corncrakes. Rep. Roy. Zoo. Soc. Scotland 51: 1-1-14. - Freeman, S. & Balmer, D. 2006. Tape-luring Tattmies. BTO Ncnrs 265: 121. - Gunnarsson, G., Elmberg, J., SjSberg, K., Pays$ H. & Nummi, T. 2006. Experhmta! evidence for density- dependent survival in mallard (Alfns plntyrlt!/lrcllos) ducklings. Occolopa 149: 203-213. - Nummi, P. & Saari, L. 2003, Densitg- dependent decline of breeding success in a n introduced, increasing mute swan {Cyg~tris alar) population. J. Avian Biol. 34: 10511 1. - Schaffer, N. 3999. Habitatnrahl und Parimerschaf tssvstem 170n

TiipfeIrallc Parzmm yror:nnn m d Wachtel konig Cr t s cst*.~-. Okol, Viigcl (Ecol. Birds) 21 : 1-37. - Schaffer, N. & Weisser, W.W. 1996. Model fiir den Schutz des WachtelkGnigs Crcv crex. J. Om. 137: 5-3-75, - Schaffer, N., Saitzer, U. & Wend, D. 1997. Das Lautrepertoire des Wachtelkiinigs Crc.r crt'x. Vogelrvelt 118: 147-156. - Shasrock, J.T.R. 1976. The Atlas OF Breeding Birds in Britain and Ireland. Berkhamsted. - Tyler, G.M. & Green, R.E. 1996. The incidence of nocturnal song by male Cornaakcs C r e ~ crex is reduced during pairing. Bird S h d v 13: 21 t 2 1 9 .