KarulaRahvuspark

• Väikseim rahvuspark – 112 km²• Mägede vanuseks u. 12 000 aastat• Rahvuspark asub võru keelealal, võrukeelsed kohanimed:

Pirrupuusaare, Pikassaare, Lajassaare jm.• Rahvuspargi territoorium oli algselt maastikukaitseala,

loodi 1979. aastal• Idee rahvuspargi loomiseks: Eestimaa Looduse Fondi

analüüs ja Eesti Loodusuurijate Selts

ÜLDINFO

Kaika kuplistik

• Mandrijää liikumisel tekkis Võrtsjärve ja Hargla orundi jääkeele vahel väheliikuva jääga ala

• Selle sulamise tulemusel jäi maha jää poolt kaasa toodud ja töödeldud materjal kõige kummalisemates vormides

• Nii tekkisid Mähkli lamedad künkad, jääpanga sulamisnõod Koobassaares ja Ähijärvel, Lülle- ja Haukamäe platootaolised nõlvad jm.

TEKE

Tornimäe

• Kokku rajatud kolm õpperada• Peräjärve metsarada tutvustab loodusmaastikke• Tornimäe matkarada viib läbi vanade

pärandkultuurmaastike• Lüllemäe külarada näitab huvilistele vana

kihelkonnakeskuse ja nüüdse vallakeskuse iseloomulikumaid paiku

ÕPPERAJAD

Vaade Peräjärve tornist

• Domineerivad kultuurmaastikud: niidu- ja põllutükid vahelduvad metsatukkade ja järvedega

• Kõrgeim mägi on Tornimägi – 137,8 m• Absoluutsete kõrguste vahe 70 m (68-138 m)• Suurem osa territooriumist 75-100 m kõrgusel üle

merepinna• Üle 40 järve – suurim Ähijärv, sügavaim Savijärv

MAASTIK

• Metsad katavad 70% kaitseala kogupindalast• Metsatüüpidest enim esindatud palu- ja siirdesoometsad,

ka rabametsad. Lubjarikkal moreenil sürjametsad.• Levinud Lõuna-Eestile iseloomulikud paluniidud, kuivad ja

niisked pärisaruniidud, sh. sürjaniidud, liigivaesed soostunud niidud ja sooniidud

• Rahvuspargi pindalast moodustavad sood 6%

MAASTIK

Köstrijärv

• Leitud 431 erinevat soontaime• Puu- ja põõsarinde liike 38• Puhma-rohurinde liike 393• 140 samblaliiki

TAIMESTIK

Künnapuu

Nasiniin

• Hall kärbseseen, pajuriisikas, lepa-kärbseseen, piparriisikas jm.

• Esmaleidudeks Eestis osutusid mitmed tindikuliigid ja harisirmik

• Seente elutingimusi ohustavad metsade puhastamine surnud puudest ja maapinna kahjustamine metsa väljaveol

SEENED

• Leitud 13 liiki kimalasi• On teada 9 kuklase esinemine, neist kaitsealused

palukuklane, arukuklane, karukuklane ja liivakuklane• Tugev palukuklaste kolooniakompleks• Putukate elutingimused otseselt seotud mitmekesiste

elupaikade säilimisega• Kuklasi ohustab ka pesakuhilate kahjustamine

PUTUKAD

• Kalastikus domineerivad Eesti siseveekogudele omased liigid

• Kokku leitud 21 liiki kalu• Levinumateks ahven, särg, haug, koger, linask• Veekogudes elab kolm Euroopa Liidu loodusdirektiivi

kalaliiki: hink, võldas ja vingerjas• Mitmetest veekogudest võib leida ka jõevähki, kuid alles

jäänud vähestesse järvedesse

KALAD JA JÕEVÄHK

Jõevähk

• Registreeritud 157 linnuliiki• Kindla pesitsejana registreeritud kalakotkas, väike-

konnakotkas ja must-toonekurg• Kalakotka asurkond on Karulas üks elujõulisemaid Eestis• Rahvuspargis vajab tähelepanu sookurg, keda pesitseb siin 7-

12 paari. Sookurge ohustab eelkõige pesitsusaegne häirimine• Olulised lindude arvukuse reguleerijad on väikeimetajad

(rebane, metsnugis jm.)

LINNUD

Kalakotkas

• Registreeritud 42 liiki imetajaid• Kaitsealused liigid: põhja-nahkhiir, tiigilendlane,

veelendlane, suurvidevlane, suurkõrv ja pargi-nahkhiir• Tüüpilisemad suurimetajad on põder, metskits, metssiga ja

ilves• Väikeimetajatest tavalisemad rebane, kährik, tuhkur,

halljänes ja orav• Karula on sobiv elupaik koprale

IMETAJAD

Suurvidevlane

Veelendlane

Tiigilendlane

Saarmas

Tornimägi

Kuppelmaastik Rebasemõisas

LÕPP