lahemaa rahvuspargi lihhenofloorasoomaa ja karula). kõik kaitsealad esindavad kõige...

Tartu Ülikool

Loodus- ja Tehnoloogiateaduskond

Ökoloogia ja Maateaduste Instituut

Botaanika osakond

Kadri Suislepp

Lahemaa Rahvuspargi lihhenofloora

Bakalaureusetöö

Juhendaja: Inga Jüriado

Tartu 2008

Sisukord

1. Sissejuhatus.......................................................................................................................... 3

2. Materjal ja metoodika ……………………………………………………………………..5

2.1. Lahemaa Rahvuspargi iseloomustus……………………………………………..5

2.1.1. Üldised andmed ………………………………………………………..5

2.1.2. Kliima......................................................................................................5

2.1.3. Looduslikud tingimused..........................................................................6

2.1.4. Rahvastik ................................................................................................7

2.1.5. Majandus ................................................................................................7

2.2. Andmete kogumine ...............................................................................................8

3. Tulemused ............................................................................................................................9

3.1. Lahemaa Rahvuspargi samblikuliikide arv............................................................9

3.2. Lahemaa Rahvuspargi geograafiliste flooraelementide jaotus………………......10

3.3. Lahemaa Rahvuspargi samblikuliikide sagedusjaotused …………......................11

3.4. Lahemaa Rahvuspargist leitud taksonite substraadid…….. …….........................12

3.5. Lahemaa Rahvuspargis leiduvad looduskaitsealused samblikuliigid…………....13

3.6. Lahemaa Rahvuspargis leiduvad Eesti Punase Raamatu samblikuliigid...............14

3.7. Lahemaa Rahvuspargis leiduvad vääriselupaiga indikaatorliigid ……………….15

4. Arutelu ...…………………………………………………………………………………..16

4.1. Lahemaa Rahvuspargi liigirikkuse analüüs............................................................16

4.2. Lahemaa Rahvuspargi geograafiliste flooraelementide analüüs ……...................16

4.3. Lahemaa Rahvuspargi taksonite sagedusjaotuste ja substraatide analüüs……….18

4.4. Eesti Punase Raamatu, looduskaitsealuste ja vääriselupaiga indikaatorliikide

esinemine Lahemaa Rahvuspargis ning neid ohustavad tegurid ..........................19

4.4.1. Metsad ....................................................................................................19

4.4.1.1. Laialehised metsad ..................................................................19

4.4.1.2. Okas- ja segametsad ................................................................20

4.4.2. Rannikualad ……………………………………………………………21

4.4.3. Poollooduslikud kooslused .....................................................................22

Kokkuvõte ................................................................................................................................23

SUMMARY…………………………………………………………………………………..24

Tänusõnad…………………………………………………………………………………….24

Kirjanduse loetelu………………………………………………………………………….....25

Lisa 1.

2

1. Sissejuhatus

Tänu hõredale asustusele on looduskeskkond ja liigirikkus Eestis paremini säilinud kui

paljudes teistes Euroopa riikides.

Kaitsealasid on Eestis 400, nende seas viis rahvusparki (Vilsandi, Lahemaa, Matsalu,

Soomaa ja Karula). Kõik kaitsealad esindavad kõige väärtuslikumat ja iseloomulikumat osa

iga piirkonna loodusest: kaitstakse nii seda, mis on tüüpiline ja tavapärane, kui ka seda, mis

on haruldane ja kordumatu. Rahvuspargi funktsiooniks on erilise rahvusliku väärtusega

ökosüsteemide, maastike ja traditsioonilise kultuuripärandi hoidmine (Leito et al. 2007).

Kaitsealasid on vaja uurida bioloogilise mitmekesisuse säilimiseks vajalike tingimuste

hoidmiseks. Selleks, et liigid säiliks on vaja teada nende elupaiku ja elupaigaeelistusi ning

liike ohustavaid tegureid. Käesolev lõputöö keskendub samblike mitmekesisusele Lahemaa

Rahvuspargis.

Lahemaa Rahvuspargi (Lahemaa RP) lihhenofloorat on varem käsitlenud Enel Jaanits

(Sander) oma diplomitöös, kus on ära märgitud 220 liiki samblikke, nende substraadid ja

leiukohad (Jaanits 1976). 1984. aastal ilmunud Enel Sanderi epifüütseid liike käsitlevas töös

nimetati rahvuspargi aladelt leituna 150 samblikuliiki (Sander 1984).

Lahemaa RP metsakoosluste samblikke on käsitletud kontrollaladena

lihhenoindikatsioonilistes töödes mitmete autorite poolt. Nilson (1995) näitas, et atsidofüütse

hariliku hallsambliku (Hypogymnia physodes) esinemises puukoorel omavad tähtsat osa

puukoore pH ning sulfaatide ja nitraatide sisaldus. Proove võeti mõnede põhjarannikul

asuvate tööstusi ümbritsevate mändide koorelt. Kontrollaladeks võeti männid Lahemaa ja

Vilsandi rahvusparkidest, mille koorekeemia kujunemist on mõjutanud eelkõige looduslikud

protsessid.

Nilsoni & Martini (1992) uurimus Kunda tsemenditehase aluselise saaste mõjust

harilikul männil (Pinus sylvestris) kasvavatele iseloomulikele epifüütsetele

samblikukooslustele kinnitas, et puukoore pH tõusuga vahelduvad atsidofüütsed liigid

laialehistele ja toitaineterikastele puudele omaste aluselist substraati eelistavate kooslustega.

Selliseid liike võib teatud tingimustes käsitleda kui aluselise saaste indikaatoreid. Võrdluseks

kasutati Lahemaa RP idapiiril kasvavate mändide koort ja samblikukooslusi.

Kirde-Eesti epifüütseid suursamblikke käsitledes leidsid Martin & Martin (2000), et

proovialade liigirikkus ja summaarne ohtrus kasvavad lõuna ja lääne suunas, olles suurimad

Peipsi põhjarannikust läänes ja Lahemaa RP idaosas. Atsidofüütsete samblike levikut

uurimisalal iseloomustas nende puudumine või vähene esindatus Narva ja Kunda vahelisel

3

alal, mis viitab aluselise õhusaaste olemasolule. Seevastu Lahemaa RP idaosas oli

atsidofüütsete liikide summaarne ohtrus suurim, mis omakorda võiks hästi iseloomustada

rahvuspargi õhu puhtust ning aluselise saaste puudumist.

Eestist on teada 1021 eri taksonit samblikke ja lihhenikoolseid seeni (Randlane et al. 2006).

Eestis esinevatest samblikuliikidest on kantud 110 suursamblikku Eesti Punasesse

Raamatusse (Randlane 1998) ja 51 samblikku on võetud riikliku kaitse alla (RTI 44, 2004;

RTL 4, 2004), kusjuures mitmed Punase Raamatu liigid kuuluvad ühtlasi ka

looduskaitsealuste liikide hulka. Eesti Punase Raamatu eesmärk on anda hinnang looduse

seisundile ja pöörata tähelepanu liigilise mitmekesisuse vähenemise ohule ning suunata

looduskaitselist tegevust (Lilleleht 1998).

Eesti looduskaitsealuste samblikuliikide seas on nii väga haruldasi kui ka sageli

esinevaid suur- ja pisisamblikuliike. Kaitsealuste liikide nimekirja kandmise põhjuseks on

nende ohustatus mingi teadaoleva ohuteguri mõjul, mitmete liikide puhul on arvestatud ka

tendentsi nende arvukuse vähenemisele teatud kahjuliku teguri olemasolul (Randlane et al.

2004).

Vääriselupaik (VEP) on vähima negatiivse inimmõjuga metsaala, kus leidub

ohustatud, ohualte, haruldasi või tähelepanu vajavaid kasvukohaspetsiifilisi liike

(elupaigaspetsialiste), mis ei ole võimelised tulundusmetsades pikaajaliselt säilima

(Andersson et al. 2003). Selliseid elupaiku saab kindlaks määrata indikaatorliikide ja

võtmetunnuste esinemise abil. Indikaatorliik on elutingimuste suhtes kitsalt spetsialiseerunud

liik, kuid piisavalt sage kasvama talle sobilikes asukohtades erinevalt elupaigaspetsialistist,

mis on haruldane ning esineb ainult üksikutes talle elupaigaks sobivates kasvukohtades

(Andersson et al. 2003; Norden et al. 2007). Indikaatorliikidena kasutatakse näiteks

samblikke, samblaid, seeni, putukaid, limuseid ja soontaimi (Auzinš & Ek 2001).

Käesoleva lõputöö eesmärgiks on luua Lahemaa RP samblikke varem käsitlenud tööde

põhjal ja Eesti samblike andmebaasi (eSamba) infot kokku võttes nimekiri võimalikest

Lahemaa Rahvuspargis kasvavatest samblikuliikidest ning analüüsida saadud liiginimekirja

liikide sagedusklasside, substraadieelistuste ja geograafiliste flooraelementide esindatuse

põhjal. Töös pööratakse tähelepanu ka looduskaitsealuste, Eesti Punasesse Raamatusse (1998)

kuuluvate ja vääriselupaiga indikaatorliikide levikule Lahemaa Rahvuspargis ning antakse

lühiülevaade neid liike ohustavatest teguritest.

4

2. Materjal ja metoodika

2.1. Lahemaa Rahvuspargi iseloomustus

2.1.1. Üldised andmed

Lahemaa Rahvuspark asub Soome lahe rannikul, administratiivselt Harjumaal Kuusalu vallas,

Lääne-Virumaal Kadrina ja Vihula vallas ning paikneb nelja maastikurajooni (Soome lahe

rannikumadaliku, Harju lavamaa, Viru lavamaa ja Kõrvemaa) territooriumil. Rahvuspargi

kogupindala on 72 504 ha, millest maismaad 47 414 ha ning veeala 25 090 ha (Timm &

Kiristaja 2006).

Lahemaa RP loodi 1. juunil 1971. aastal Eesti Ministrite Nõukogu määruse alusel

(Kaasik & Kask 1983). Kui 1957. aastast kinnitus praktika esmalt võtta vastu kaitseala

asutamise otsus ning alles seejärel määrata selle piirid ja põhimäärus koos kaitse-eesmärgiga,

siis Lahemaa RP asutamist valmistati põhjalikult ette juba 1960. aastail. Lahemaa RP oli

esimene kaitseala Eestis, mis sai 1981. aastal oma arengukava (Peterson et al. 2001).

Lahemaa RP eesmärk on Põhja-Eestile iseloomuliku looduse ja kultuuripärandi,

sealhulgas ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike, rahvuskultuuri ning

alalhoidliku looduskasutuse säilitamine, uurimine ja tutvustamine. Kaitstakse metsa-, soo- ja

rannaökosüsteeme, samuti poollooduslikke kooslusi (loopealseid) (Timm & Kiristaja 2006).

Alal asub kaks loodusreservaati ― Esku ja Remnispea (Lahemaa kaitse-eeskiri,

http://www.lahemaa.ee/?id=910 ), kakskümmend kaks sihtkaitsevööndit ja üks piiranguvöönd

(Leito et al. 2007). Lahemaa RP kuulub ühtlasi ka Eesti Natura 2000 võrgustikku

linnukaitseala ja loodusalana (RT 111, 2004).

2.1.2. Kliima

Eesti kliima on asendist sõltuvalt üleminekuline mereliselt mandrilisele, seda mõjutavad nii

Atlandi ookean kui Euraasia manner (Naan 1987).

Lahemaa kuulub Läänemerelise kliimavaldkonna Lääne-Eesti ja põhjaranniku rajooni.

Aasta keskmine õhutemperatuur on 5˚ C, veebruari keskmine -6˚ C, juulis 16,5˚ C, sademeid

aastas keskmiselt 550 mm (Kink 1996).

5

http://www.lahemaa.ee/?id=910

2.1.3. Looduslikud tingimused

Geobotaaniliselt kuulub Eesti põhjapoolkera parasvöötme metsavööndi salu-okasmetsade

allvööndi põhjaossa (Paal 1997), floristiliselt holarktilise taimestikuriikkonna boreaalse

allriikkonna Euro-Siberi regiooni (Laasimer & Masing 1995).

Lahemaa RP maastik, osana Soome lahe rannikumadalikust, on kujunenud jää- ja

merekuhjelistel pinnavormidel, s.h. poolsaartel ja saartel. Rannavööndile on väga

iseloomulikud poolsaareliste eendite rändkivirohked moreenrannad, mis lahesoppides ja

-külgedel vahelduvad liivarandadega (Arold 2005).

Rahvuspargi metsasus 1991. aasta andmetel on 67%, enamiku moodustavad sellest

männikud 58%, järgnevad kuusikud 21%, kaasikud 18% ja sanglepikud 3% (Örd 2000).

Metsatüübiti on valdavad liigivaesed palu-, nõmme- ja rabametsad (Timm & Kiristaja 2006).

Altja jõe orus kasvab salukuusik, Koljaku astangu all ja Pudisoo ääres lodumets,

klindinõlvade rusukaldail mets-kuukressiga laialehine salumets (pangamets) (Natura kood

9180) (Timm & Kiristaja 2006) ning Mustoja, Valgejõe ja Loobu jõe kaldanõlvadel kasvab

ribadena ka lammimetsa (Kaasik & Kask 1983). Juminda, Käsmu ja Vergi poolsaarel leidub

üksikuid 0,1-1,9 ha suuruse pindalaga laialehiseid tammepuistuid, Tsitrel võib aga kohata

puistuid saare enamusega esimeses rindes (Kalda 1995). Hara lahest lõunas paikneva Lohja

järve ümbruses kasvavad soostuvad kuusikud (Arold 2005). Põhja-Eesti klindi seinal, samuti

sealsete jõgede, nt Valgejõe kaldapaljandeil, võib kohata paekivitaimestu kasvukohatüüpi,

mandrijääga Eestisse toodud rändrahnudel aga rannavöönditele iseloomulikke

samblikukooslusi (Paal 1997).

Lahemaa Rahvuspargis on esindatud ka luidete ja liivikute taimestu klass: leidub valge

rannikuluite, halli rannikuluite ja kukemarja kooslusega ruske rannikuluite kasvukohatüüpe,

mis on kõik kantud Natura 2000 võrgustikku kaitstavate elupaigatüüpidena (RTL 111, 2004 ).

Ruske rannikuluite kasvukohatüüpi domineerivate põdrasamblikega võib kaitseala piires leida

Mohni saarelt (Paal 1997). Allikalisemad alad on Koljaku ja Oandu vahel (Arold 2005).

Lahemaa RP territooriumil asub mitu enam kui 200 ha suurust sood. Aabla ja Hara

sood asuvad rannikumadalikul, Laukasoo, Kahala ja Viru soo lavamaal (Kink 1996). Üks

suuremaid on Hara soo (747 ha), mille edelaosas vahelduvad nõmme- ja palumännikutega

kaetud liivavallid siirdesoo- ja rabaribadega. Põhja pool paiknev Aabla soo (356 ha) on

enamjaolt puisraba, mille siirdesoolisel äärealal kasvab männi-kase segamets (Arold 2005).

Laukasoo on 810 ha suurune loode-kagu suunaliste rohkete laukajärvedega raba mattunud

ürgoru kohal. Viru raba on 200 hektarilise pindalaga tüüpiline Ida-Eesti raba, mille põhjaosa

6

on kuivendustööde tulemusena kujunenud puisrabaks (Kink 1996).

Loopealseid leidub Muuksi, Võhma, Sagadi ja Vihula ümbruses (Timm & Kiristaja

2006). Juminda poolsaare tipuosas, Viinistu rannas, Kasispeal, Vihasoos, Käsmus, Lobi külas,

Koolimäel ning Vergi ja Altja külas asuvad rannaniidud. Luhaniidud asuvad Valgejõel Loksa-

Kotka-Parksi lõigul, Loobu jõe ääres paiknevad Porgaste ja Aasumetsa luht (Leibak & Lutsar

1996).

2.1.4. Rahvastik

Kuusalu vald praeguste piiridega tekkis 2005. aasta oktoobrikuus Kuusalu ja Loksa valdade

ühinemisel. Kuusalu vallas elas 01.01.2008 seisuga 6831 inimest, neist rahvuspargi alal elab

ca 2533 inimest. Elanikkonna kasv toimub valla lääneosas Kuusalu, Kolga, Kiiu, Valkla,

Salmistu ja Andineeme kandis. Valla idaosas elanike arvu kasvu rahvuspargi piirangute tõttu

ei planeerita (Kuusalu 2007).

Vihula vallas elas seisuga 01.01.2005 2186 inimest, neist rahvuspargi alal 1542

inimest (Vihula valla kodulehekülg, http://www.vihula.ee/index.php?lang=est&main=628 ) .

Asustus on peamiselt koondunud suuremate liiklusteede ja ranna lähedusse. Tihedamalt on

asustatud Võsu-Käsmu ja Palmse-Sagadi-Vihula piirkond, samuti ka rannaäärsed alad Võsu ja

Altja läheduses ning Vainupea ja Karepa piirkonnas.

Kadrina valda jääb rahvuspargi lõunapiir Valgejõe-Laukasoo sihtkaitsevööndiga ning

piirneb Loobu-Viitna kandiga, kus asuvad Loobu, Läsna, Arbavere, Mõndavere, Viitna ja

Rõmeda külad. Kadrina vallas on elanikke kokku 5512, tihedama asustusega alad on Kadrina,

Vohnja ja Hulja kant. Lahemaale kõige lähemal asuvas Loobu külas elab seisuga 01.01.2007

47 inimest, Läsna külas 36 inimest (Kadrina 2007).

2.1.5. Majandus

Kuusalu valda jäävas rahvuspargi osas on majandustegevusele seatud piirangute tõttu

võimalik edendada turismiettevõtete ja kohalike teeninduspiirkondade arengut (Kiiu 2007).

Kadrina vallas on tööstuslikult enim arenenud Kadrina alevik, Hulja, Vohnja ja

Kihlevere. Loobu-Viitna kant on Tallinn-Narva maanteed ümbritsevaks puhke-, loodus- ja

teeninduspiirkonnaks. Põllumajanduslik tootmine leiab aset valla kesk- ja lõunaosas (Kadrina

2007).

Vihula valla territooriumist on ca 60% Lahemaa RP koosseisus. Enamik ettevõtetest

on seotud turismi- ja puhkemajanduse valdkonnaga. Maavaradest leidub vallas ehitusliiva,

kruusa, turvast ja järvemuda, kaevandamist maardlatest ametlikult ei toimu (Vihula 2006).

7

http://www.vihula.ee/index.php?lang=est&main=628

http://www.vihula.ee/index.php?lang=est&main=628

2.2. Andmete kogumine

Lahemaa RP lihhenofloora analüüsi aluseks on võetud Tartu Ülikooli Eesti samblike

andmebaas (eSamba). eSamba loomisel on kasutatud programmi BRAHMS (Botanical

Research And Herbarium Management System) (Saag et al. 1998). Eelnimetatud andmebaasi

kasutades otsiti Lahemaa RP piirest leitud ja andmebaasi sisestatud liike leiukohtade andmete

kaudu, kasutades märksõnu „Harjumaa, Lahemaa Rahvuspark“ ja „Lääne-Virumaa, Lahemaa

Rahvuspark“. Seejärel koostati võimalikest leiukohtadest (asulate ja külade nimed) nimestik

rahvuspargi tänapäevaseid piire arvestades (Jagomägi et al. 2007) ning otsingu tulemused

liideti olemasolevale andmebaasi väljavõttele. Kontrolliti ka varasemate otsingutulemuste

vastamist praegusele Lahemaa RP territooriumile. Andmebaasi väljavõte sisaldas järgmisi

andmeid: samblikuliik, koguja, kogumise aeg, leiukoht, leiukoha koordinaadid ja substraat.

Edasise tegevuse käigus võrreldi andmebaasist eSamba saadud liikide nimekirja Enel Jaanitsa

diplomitöös (1976) sisalduva samblike nimekirjaga. Lisaks andmebaasile ja olemasolevale

diplomitööle kasutati ka Inga Jüriado andmeid Tsitrelt ja Nõmmeveskilt leitud samblike kohta

(Jüriado avaldamata andmed) ning töötati läbi artikkel, mis käsitles Lahemaal leiduvaid

epifüütseid samblikke (Sander 1984). Kontrolliti 2004. aastal Eestis peetud Rahvusvahelise

Lihhenoloogide Assotsiatsiooni 5nda sümpoosioni käigus Lahemaa RP territooriumilt leitud

samblikuliikide nimekirja (Jüriado et al. avaldamata andmed), samuti ka sümpoosiumi ajal

kogutud samblikest ilmunud ülevaadet (Aptroot et al. 2005). Bryoria furcellata lisati

rahvuspargi samblikuliikide nimestikku Martin & Martin (1998) avaldatud artikli põhjal. Kõik

liigid, mida andmebaasist eSamba ei leitud, aga teistes töödes esinesid, kanti tabelisse.

Varasemates töödes esinenud liiginimetused kaasajastati (Santesson et al. 2004; Randlane &

Saag 1999; Randlane & Saag 2004) ning kontrolliti nende esinemist Eesti samblike

nimekirjas (Randlane et al. 2006). Saadud lõpliku nimekirja alusel jaotati liigid

sagedusklassidesse ning selgitati välja looduskaitsealused (RTI 44, 2004; RTL 69, 2004) ning

vääriselupaigaliigid (Andersson et al. 2003; RTL 4, 2007) ja Eesti Punasesse Raamatusse

kuuluvad liigid (Randlane 1998). Üsna sagedaste, sagedaste ja väga sagedaste liikide puhul

võeti aluseks Randlane & Saag (1999; 2004) klassifikatsioon. Üsna haruldaste, haruldaste ja

väga haruldaste liikide sagedusklassidesse kuulumist kontrolliti andmebaasist eSamba ja selle

põhjal koostatud levikukaartidelt (Eesti samblike levikuatlas,

http://www.ut.ee/natmuseum/bm/e_liigid/lichmaps/index.htm ). Xylographa opegraphella

sagedus määrati Randlane (2006) järgi. Habesamblike (Usnea) liikide jaotus

sagedusklassidesse põhineb Tõrra & Randlane (2007) artiklil. Samblikuliikide geograafilised

flooraelemendid (geoelemendid) (Lisa 1) tuginevad järgmistele allikatele: Jaanits (1976),

Martin et al. (2000), Trass (1970), Trass & Randlane (1994). Substraadianalüüsil oli

8

http://www.ut.ee/natmuseum/bm/e_liigid/lichmaps/index.htm

põhiliseks lähtematerjaliks andmebaasist eSamba kuvatud info, Enel Jaanitsa diplomitöö

(1976) ning Sander (1984).

3. Tulemused

3.1. Lahemaa Rahvuspargi samblikuliikide arv

Lahemaal Rahvuspargi territooriumilt on samblikke kogutud aastatel 1932-2005. Vanimad

leiud pärinevad Hilja Lippmaalt Võsu, Pärispea ja Käsmu piirkonnast. Samblikke on Lahemaa

RP territooriumilt kogunud 37 inimest, neist rohkem on korjanud Hans Trass, Heldur Koppa,

Eva Nilson, Enel Jaanits-Sander, Andi Pärn, Juhani Püttsepp, Erkki Otsman, Tiina Randlane

ja Inga Jüriado. Enim on samblikke kogutud Altja, Palmse, Sagadi, Vihula, Muuksi ja Oandu-

Koljaku piirkondadest.

Lahemaa Rahvuspargist on leitud 326 liiki samblikke, neist kuus taksonit on esindatud

kahe liigisisese ühikuna (Anaptychia ciliaris, Aspicilia contorta, Cetraria islandica, Cladonia

gracilis, Lecidea lapicida, Physcia tenella). Lisaks on Lahemaa RP territooriumilt teada

kaksteist liiki samblikel kasvavaid seeni ning samblikele süstemaatiliselt lähedasi

lihheniseerumata seeni (Lisa 1).

Kirjandusallikatest (Jaanits 1976; Sander 1984) ning Eesti samblike andmebaasist

(eSamba) lisandus veel 19 liiki, mille esinemine Lahemaal on kaheldav järgmisel põhjustel: 1)

liik on Eestis väljasurnud (Randlane & Saag 1999; Bryoria bicolor, Caloplaca chalybea,

Stereocaulon evolutum); 2) liigi esinemine Eestis on kahtluse all (Randlane & Saag 2004;

Lecanora glabrata, Rhizocarpon disporum); 3) liik on Eesti samblike liiginimekirjast välja

arvatud (Randlane & Saag 1999; 2004; Randlane et al. 2006; Cladonia amaurocraea,

Cladonia ecmocyna, Lecidea goniophila, Pertusaria raesaenenii, Xanthoria lobulata); 4) liiki

ei ole Eesti samblike liiginimekirja lisatud (Catillaria laureri, Collema ceraniscum, Crocynia

membranacea). Neljal liigil puudub herbaareksemplar ning ilmselt on tegu valemääranguga

(Lepraria cacuminum, Rhizocarpon obscuratum, Umbilicaria hyperborea, Xanthoria fallax).

Kahel liigil on küll herbaareksemplar, kuid puuduvad täpsed koordinaadid (Bryoria intricans,

Phaeosporobolus usneae).

Järgnev analüüs põhineb rahvuspargist leitud kindlalt tõestatud 338 samblike,

samblikel kasvavate seente ning samblikele süstemaatiliselt lähedaste lihheniseerumata seente

taksoneil.

9

3.2. Lahemaa Rahvuspargi geograafiliste flooraelementide jaotus

Geograafiliste flooraelementide (geoelementide) jaotuse järgi on Lahemaa Rahvuspargist

leitud samblike seas arktoalpiinseid liike 7 (kõikidest liikidest 2%), hüpoarktomontaanseid 9

(3%), boreaalseid 74 (22%), holarktilisi 21 (6%), multiregionaalseid 115 (34%), nemoraalseid

43 (13%), kserokontinentaalseid 8 (2%), submediterraanseid 2 (~1%), subokeaanilisi 8 (2%)

ja submontaanseid 7 (2%). Ülejäänud 44 (13%) liigi puhul pole geoelement teada (Joonis 1).

0

5

10

15

20

25

30

35

40

hypm arc bor hol mul nem smed soc smon xer ?

Geoelemendid

% li

ikid

e ar

vust

Joonis 1. Lahemaa Rahvuspargist leitud samblike jaotus geograafiliste flooraelementide

järgi.

Arc – arktoalpiinne, bor – boreaalne, hypm – hüpoarktomontaanne, hol – holarktiline,

mul – multiregionaalne, nem – nemoraalne, smed – submediterraanne,

soc – subokeaaniline, smon – submontaanne, xer – kserokontinentaalne,

? – element pole teada.

10

3.3. Lahemaa Rahvuspargi samblikuliikide sagedusjaotused

Lahemaa Rahvuspargist leitud 338 taksonist on väga haruldasi 13 (4%), haruldasi 19 (6%),

üsna haruldasi 24 (7%), üsna sagedaid 75 (22%), sagedaid 84 (25%) ning väga sagedaid 123

(36%) ühikut (Joonis 2).

Väga haruldaste seas on kaks ainuleidu: kilpsamblike tallusel kasvav Phoma peltigerae ja

Magnussoni rosettsamblik (Physcia magnussonii).

0

5

10

15

20

25

30

35

40

fqq fq st fq st r r rr

Sagedusklassid

% li

ikid

e ar

vust

Joonis 2. Lahemaa Rahvuspargist leitud taksonite protsentuaalne jaotus sagedusklassidesse.

Fqq – väga sage (Eestis rohkem kui 51 leiukohta); fq – sage (21-50 leiukohta); st fq –

üsna sage (11-20 leiukohta); st r – üsna haruldane (6-10 leiukohta); r – haruldane (3-5

leiukohta); rr – väga haruldane (1-2 leiukohta) (Randlane & Saag 1999).

11

3.4. Lahemaa Rahvuspargist leitud taksonite substraadid

Substraatide järgi jaotamisel on peamiselt arvestatud seda substraati, millel takson Lahemaa

Rahvuspargis kasvas. Sellise jaotuse kohaselt on Lahemaalt leitud 338 taksoni seas 129

epifüüti (moodustab kõigist taksoneist 38%), mis kasvasid ainult leht-ja okaspuude koorel

ning teistel substraatidel puudusid. 66 taksonit (19%) esinesid ainult kividel (graniit-, lubja-,

liivakivi, betoon, mört), ainult maapinnal kasvavaid epigeiide on 29 (9%), puidult kasvamas

leitud epiksüülseid taksoneid kümme (3%), lihhenikoolseid seeni üksteist (3%) ning ainult

samblal kasvanud epibrüiide kaks liiki (1%). Mitmel substraaditüübil kasvas 79 taksonit

(23%), ülejäänud kaheteistkümne (4%) taksoni substraat pole teada (Joonis 3).

0

5

10

15

20

25

30

35

40

epifüüt epiliit var sub. lih seen epiksüül epibrüiid epigeiid ?

Substraat

% li

ikid

e ar

vust

Joonis 3. Lahemaa Rahvuspargis kasvanud samblike substraaditüübiline jaotus; var sub. –

mitmetel substraatidel kasvanud samblikud; lih seen – samblike peal või sees kasvav seen; ? –

substraat pole kindlalt teada.

12

3.5. Lahemaa Rahvuspargis leiduvad looduskaitsealused samblikuliigid

Looduskaitsealustest samblikutaksonitest on Lahemaa Rahvuspargis esindatud 15 liiki.

Esindatud on II kategooria kuue ning III kategooria üheksa liigiga (Tabel 1).

Tabel 1. Lahemaa Rahvuspargist leitud looduskaitsealuste samblikuliikide kaitsekategooriad

Looduskaitsealune samblikuliik KaitsekategooriaII III

Biatoridium monasteriense – rohe-tilksamblik +Bryoria furcellata – nõel-narmassamblik +Collema nigrescens – must limasamblik +Evernia divaricata – pikk lõhnasamblik +Lasallia pustulata – harilik põissamblik +Lecidea erythrophaea – puna-näsasamblik +Leptogium saturninum – haava-tardsamblik +Lobaria pulmonaria – harilik kopsusamblik +Nephroma parile – harilik neersamblik +Nephroma resupinatum – kääv-neersamblik +Pyrenula nitidella – õli-luulisamblik +Ramalina thrausta – niitjas rihmsamblik +Sclerophora nivea – lumi-nuisamblik +Stereocaulon condensatum – pisi-tinasamblik +Xanthoparmelia mougeotii – Mougeot' koldsamblik +

Looduskaitsealuseid samblikuliike on Lahemaa Rahvuspargis kasvamas leitud järgmistest

piirkondadest:

1) Nõmmeveski ja Tsitre laialehistes pangametsades kasvasid Biatoridium monasteriense

ja Pyrenula nitidella; kuuse-haava segametsas Reiemäel Collema nigrescens; Sagadi

palumetsas Ramalina thrausta;

2) rannikualade rändrahnudel kasvab Lasallia pustulata; Pedassaare neeme graniitklibult

on leitud kasvamas Xanthoparmelia mougeotii;

3) Palmse mõisa pargist ja selle ümbrusest on leitud Evernia divaricata, Leptogium

saturninum ja Lobaria pulmonaria, loopealsetel Muuksis ja Sagadis kasvas Nephroma

parile.

13

3.6. Lahemaa Rahvuspargis leiduvad Eesti Punase Raamatu samblikuliigid

Eesti Punase Raamatu samblikest leidub Lahemaa Rahvuspargis 22 liiki. Esindatud on I

kategooria kahe, II kategooria viie, III kategooria nelja ning IV kategooria üheteistkümne

liigiga (Tabel 2).

Tabel 2. Lahemaa Rahvuspargist leitud Eesti Punasesse Raamatusse kuuluvate

samblikuliikide kategooriate jaotus

Eesti Punase Raamatu samblikuliigid Kategooria I II III IV

Bryoria chalybeiformis – pundar-narmassamblik +Bryoria furcellata – nõel-narmassamblik +Bryoria implexa – tuhm narmassamblik +Bryoria nadvornikiana – Nadvorniki narmassamblik +Cladonia incrassata – pisi-porosamblik +Collema nigrescens – must limasamblik +Evernia divaricata – pikk lõhnasamblik +Lasallia pustulata – harilik põissamblik +Leptogium subtile – väike tardsamblik +Lobaria pulmonaria – harilik kopsusamblik +Melanelia hepatizon – tume pruunsamblik +Nephroma parile – harilik neersamblik +Nephroma resupinatum – kääv-neersamblik +Peltigera degenii – Degeni kilpsamblik +Physcia magnussonii – Magnussoni rosettsamblik +Physcia semipinnata – narmas-rosettsamblik +Ramalina thrausta – niitjas rihmsamblik +Stereocaulon incrustatum – kribu-tinasamblik +Umbilicaria decussata – võrk-kõrvsamblik +Usnea barbata – kare habesamblik +Usnea diplotypus – kivi-habesamblik +Usnea glabrata – sile habesamblik +

Lahemaa Rahvuspargis leiduvaid Eesti Punasesse Raamatusse kuuluvaid liike on kasvamas

leitud järgmistest piirkondadest:

1) rannikualade rändrahnudel kasvasid Physcia magnussoni, Melanelia hepatizon ja

Umbilicaria decussata;

14

2) nõmmemännikus kasvas Cladonia incrassata, palu- ja laanemetsades kasvasid

Bryoria chalybeiformis, Bryoria implexa ja Usnea barbata;

3) Muuksi ja Sagadi loopealsetel on kasvmas leitud Nephroma parile ja Usnea

diplotypus; Esku surnuaia müürilt on leitud Leptogium subtile; Eru lahe liivarannalt on

kogutud Stereocaulon incrustatum ning metsaraja tuleasemelt Peltigera degenii.

3.7. Lahemaa Rahvuspargis leiduvad vääriselupaiga indikaatorliigid

Vääriselupaiga indikaatorliike on Lahemaa RP territooriumilt teada 22: väike kühmsamblik

(Acrocordia cavata), suur kühmsamblik (A. gemmata), valkjas tähnsamblik (Arthonia

leucopellaea), punakas mõhnsamblik (Bacidia rubella), kahvatu varjusamblik (Chaenotheca

brachypoda), roheline varjusamblik (C. chlorella), pikk lõhnasamblik (Evernia divaricata),

jahu-hallsamblik (Hypogymnia farinacea), harilik rabasamblik (Icmadophila ericetorum),

kuuse-nublusamblik (Lecanactis abietina), haava-tardsamblik (Leptogium saturninum),

harilik kopsusamblik (Lobaria pulmonaria), punetav vistarsamblik (Mycoblastus

sanguinarius), harilik neersamblik (Nephroma parile), kääv-neersamblik (N. resupinatum),

kiiriksamblikud Opegrapha atra, O. rufescens, O. vulgata ja härma-kiiriksamblik (O. varia),

näsa-lumisamblik (Pertusaria pertusa), niitjas rihmsamblik (Ramalina thrausta) ning lumi-

nuisamblik (Sclerophora nivea).

Lahemaa Rahvuspargis kasvavaid vääriselupaiga indikaatorliike on teada järgmistest

piirkondadest:

1) Nõmmeveski ja Tsitre laialehistes pangametsades kasvasid Opegrapha atra, O.

rufescens, O. varia ja Pertusaria pertusa; Koljaku-Oandu metsadest on kogutud

Lecanactis abietina ja Mycoblastus sanguinarius; Sagadi palumetsast on kasvamas

leitud Ramalina thrausta;

2) Hara rabas kasvas Icmadophila ericetorum;

3) rannikualadelt Käsmus on kogutud sanglepal kasvanud Hypogymnia farinacea ning

hallil lepal kasvanud Opegrapha vulgata;

4) Esku surnuaiast on samuti kasvamas leitud Opgrapha vulgata; Palmse mõisa pargist

on teada Icmadophila ericetorum, Evernia divaricata ja Leptogium saturninum;

loopealsetelt Sagadis ja Muuksis on kogutud Nephroma parile.

15

4. Arutelu

4.1. Lahemaa Rahvuspargi liigirikkuse analüüs

Lahemaa Rahvuspargist on teada 338 sambliku, samblikel kasvava seene ja samblikele

süstemaatiliselt lähedase, kuid lihheniseerumata seene taksonit. Kogu Eesti lihhenoflooras on

teada 1021 taksonit (Randlane et al. 2006), millest Lahemaa RP lihhenofloora moodustab 33

%. Eesti teistelt kaitsealadelt on samblikke teada järgnevalt: Alam-Pedja Looduskaitseala 158

liiki (Lõhmus 1997), Endla Looduskaitseala 106 liiki (Tääkre 1989), Soomaa Rahvuspark 90

liiki (Suija 1997). Lahemaa RP on võrreldes eelnimetatud mandril paiknevate kaitsealadega

pindalaliselt suurem ning liigirikkam, samuti ka väga vaheldusrikas erinevate

kasvukohatüüpide esindatuse poolest. Lahemaal leidub nii soostuvaid metsi, rabasid,

laanemetsi, kuivi nõmmemetsi, salumetsi, lisaks veel avatud kasvukohti kaltsifiilsetele

liikidele nagu paekiviplatood ja loopealsed. Liigirikkust suurendab ka merelisem kliima, mis

võimaldab lõunapoolsema levikuga liikidele pehmemate kasvutingimuste loomist (Randlane

1989) ning graniitsete rändrahnude ja liivaluidete esinemine. Võrreldes Lääne-Eesti saartel

asuvate kaitsealadega on Lahemaa RP samblike liigirikkus tunduvalt kesisem. Näiteks Vormsi

saar on Lahemaa Rahvuspargist ligikaudu viis korda väiksema pindalaga, kuid samblikke on

sealt leitud 305 taksonit (Martin et al. 2000). Hiiumaa Laidude Kaitseala on Lahemaa

Rahvuspargist umbes 86 korda väiksema pindalaga, kuid samblikke on sealt leitud 299

taksonit (Suija & Jüriado 2002).

4.2. Lahemaa Rahvuspargi geograafiliste flooraelementide analüüs

Lahemaa Rahvuspargist leitud 338 taksoni seas on esindatud kümme Trass (1970) järgi

jaotatud geograafiliste flooraelementide (geoelementide) rühma, puuduvad endeemid.

Lahemaa Rahvuspargist leituna domineerib erinevates regioonides ja

taimkattevööndites esinev multiregionaalne element (115 taksonit, näiteks sarv-porosamblik

Cladonia cornuta, harilik korpsamblik Xanthoria parietina). Järgnevad okasmetsadele omane

boreaalne (74 taksonit, näiteks kiiver-rihmsamblik Ramalina obtusata, ääris-oksasamblik

Tuckermannopsis chlorophylla), lehtmetsadele iseloomulik nemoraalne (43 taksonit, nt kare

härmasamblik Physconia perisidiosa, nui-pruunsamblik Melanelia exasperatula) ja

põhjapoolkeral leviv holarktiline element (21 taksonit, n. kepjas porosamblik Cladonia

bacilliformis). Selline elementide jaotumise tulemus on Eesti alal oodatud, sest iseloomustab

hästi Eesti paiknemist parasvöötme salu-okasmetsade ehk segametsade allvööndis (Paal 1997;

Martin et al. 2000).

16

Üsna võrdselt on Lahemaa Rahvuspargis esindatud hüpoarktomontaanne,

kserokontinentaalne, subokeaaniline, arktoalpiinne ja submontaanne element, kus igas rühmas

on 7 kuni 9 taksonit. Valdavalt põhjapoolse levikuga ning kõrgmäestikele iseloomulikud

arktoalpiinsesse ja hüpoarktomontaansesse elementi kuuluvad liigid kasvavad rahvuspargis

enamjaolt epiliidina graniitkividel (ka lubjakivil), näiteks sõõr-põhjasamblik (Arctoparmelia

centrifuga) ja läikiv pruunsamblik (Melanelia stygia) või epigeiidina maapinnal, näiteks tähn-

kilpsamblik (Peltigera aphthosa) ja lumi-tundrasamblik (Flavocetraria nivalis). Sellised

kasvukohad nagu pankade nõlvad, suured rändrahnud, kiviklibu ning loopealsed loovad

tundra ja metsatundra päritolu liikidele üsna sarnased kasvutingimused nende kodukoha

kasvutingimustele (Randlane 1989).

Lõunapoolse levikuga steppidele ja metsasteppidele iseloomulik kserokontinentaalne

element on end Eestis sisse seadnud loopealsetel, moreenlademetel, lubjakivipaljanditel ning

lubjakivi-, räniklibu- ja liivarikastel rannavallidel. Lahemaa Rahvuspargist leitud kaheksa

kserokontinentaalsesse elementi kuuluvat samblikuliiki kasvavad peamiselt epiliidina graniit-

ja lubjakivil, näiteks paljas ruugsamblik (Neofuscelia pulla) ning maapinnal, näiteks vaip-

porosamblik (Cladonia symphycarpa), kuid leidub ka epibrüiide, näiteks sambla-urnsamblik

(Diploschistes muscorum).

Ookeani läheduses kujunenud subokeaanilised liigid kasvavad Eestis rannikualadel

mere läheduses või tungivad sisemaa niiskematele aladele (Martin et al. 2000). Lahemaa RP

kaheksat subokeaanilist liiki on kasvamas nähtud poolsaarte rannikuäärsetel aladel epiliidina

graniitkividel ja klibul, näiteks ranna-rihmsamblik (Ramalina polymorpha).

Kõrgmäestike metsavöönditele iseloomulik submontaanne element on Lahemaa

Rahvuspargis esindatud seitsme liigiga, mille seas on nii epifüüte okas- ja lehtpuul, näiteks

lapi-habesamblik (Usnea lapponica), kui ka epiliite graniitkivil, näiteks kare kõrvsamblik

(Umbilicaria deusta).

Kõige väiksema osa moodustavad Vahemeremaadele iseloomulikud

submediterraansesse geoelementi kuuluvad liigid, mis eelistavad kuivemaid kasvutingimusi.

Eestis sobivad selleks näiteks loopealsed, moreentasandikud, lubjakivipaljandid, silikaatne

klibu ja liiv. Lahemaa RP territooriumilt on submediterraanseid liike teada ainult kaks,

mõlemad epiliitsed pisisamblikud – Aspicilia contorta ssp. contorta ja Verrucaria calciseda.

17

4.3. Lahemaa Rahvuspargi taksonite sagedusjaotuste ja substraatide analüüs

Lahemaa Rahvuspargist leitud kogu taksonite arvust 83% moodustavad sagedate

sagedusklasside liigid ning ülejäänud 17% kuulub haruldaste sagedusklasside liikidele. Eesti

samblike elustikust moodustavad 64% haruldaste sagedusklasside taksonid ning 36%

sagedased liigid (Randlane et al. 2001). Haruldaste samblikuliikide osakaal vaadatuna

biotoopide kaupa, näiteks metsades ja puisniitudel, moodustab mõlemal juhul 24% kogu

lihhenofloorast (Jüriado 2000; Leppik 2007). Teatud regioone, näiteks Hiiumaa Laidude

Kaitseala ja Vormsi saart käsitlevates uurimustes moodustavad haruldaste sagedusklasside

liigid samuti veerandi kogu kohalikust lihhenofloorast (Martin et al. 2000; Suija & Jüriado

2002). Haruldaste liikide väiksem arv Lahemaa Rahvuspargis võrreldes teiste uuritud

piirkondadega võib olla tingitud rahvuspargi vähesest uuritusest. Samas võib kogu Eesti

lihhenoflooras arvata haruldaste samblikuliikide vähemat osakaalu kui 64% (Randlane et al.

2001) seoses haruldaste liikide uute leiukohtade lisandumisega viimastel aastatel juba seni

teadaolevaile (Suija & Jüriado 2002; Jüriado et al. 2003; Randlane & Saag 2004; Aptroot et

al. 2005; Suija et al. 2007; Tõrra & Randlane 2007).

Lahemaa Rahvuspargis on esindatud kõik Eestis tavalisemad substraatide tüübid.

Kõige liigirikkam substraaditüüp on epifüüdid okas-ja lehtpuul, järgnevad epiliidid graniit- ja

lubjakivil ning epigeiidid maapinnal. Väga arvukas on ka mitmetel substraatidel kasvav

samblikerühm.

Lahemaa Rahvuspargist leitud haruldaste sagedusklasside seas oli enim epiliite – 27%

ja epifüüte – 27%, järgnesid lihhenikoolsed seened ja mitmel substraaditüübil kasvanud

taksonid – kumbagi 16%, epigeiidid – 9%, epiksüülid – 4% ning epibrüiidid – 1%.

Lihhenikoolsete seente suur osakaal haruldaste liikide hulgas võib tuleneda nende seni

vähesest uuritusest, samuti ka substraatide puudumisest ja peremees-samblikuliikide

populatsioonide hajutatusest Eestis (Suija 2005). Epiliitide suhteliselt suur haruldusprotsent

võib olla põhjustatud kividel kasvavate samblike ebapiisavast uurimisest, aga ka Eestile

ebatüüpiliste geograafiliste elementide esindajate eelistusest kasvada just kividel ja klibul

(Randlane et al. 2001).

Lahemaa Rahvuspargist leitud kõikidest sagedaste sagedusklassi kuuluvaist taksoneist

moodustavad 34% epifüüdid, 18% epiliidid, 11% epigeiidid, ülejäänud epiksüülid, epibrüiidid

ja lihhenikoolsed seened moodustavad kokku 3% sagedastest leidudest. Erinevatelt

substraatidelt kasvamas leitud taksonid moodustavad sagedastest 34%. Epifüütide, epiliitide

ja epigeiidide domineerimine on Eestile väga iseloomulik, sest valdav osa meile tavapärastest

boreaalse, nemoraalse ja holarktilise elemendi liikidest kuuluvadki nendesse

18

substraadigruppidesse (Randlane et al. 2001).

4.4. Eesti Punase Raamatu, looduskaitsealuste ja vääriselupaiga indikaatorliikide

esinemine Lahemaa Rahvuspargis ning neid ohustavad tegurid

4.4.1. Metsad

4.4.1.1. Laialehised metsad

Laialehiseid metsi loetakse boreaalalade liigirikkaimaks (Esseen et al. 1997), paljud boreaalse

okasmetsavööndi epifüütsed samblad ja samblikud on seotud laialehiste heitlehiste puude

olemasoluga (Löbel et al. 2006). Liigirikkuse põhjuseks on eri liiki puude esinemine, pikk

puude eluiga ja kõdupuidu olemasolu looduslike häiringute tulemusena (Esseen et al. 1997).

Iseloomulikeks puuliikideks laialehistes metsades on h. jalakas (Ulmus glabra), h. saar

(Fraxinus excelsior), h. pärn (Tilia cordata), h. vaher (Acer platanoides), h. tamm (Quercus

robur), millega kaasnevad arukask (Betula pendula), h. haab (Populus tremula), hall lepp

(Alnus incana) ja sanglepp (Alnus glutinosa).

Lahemaa Rahvuspargis on Tsitre ja Nõmmeveski klindi rusukaldeil levivatest

laialehistest metsadest ning peamiselt laialehistelt puudelt kasvamas leitud rohe-tilksamblik

(Biatoridium monasteriense), õli-luulissamblik (Pyrenula nitidella), puna-näsasamblik

(Lecidea erythrophaea) ja mitmed kiiriksamblike (Opegrapha) perekonda kuuluvad liigid

(Opegrapha atra, O. rufescens, O. varia ja O. vulgata). Laialehistele metsadele on

iseloomulik ka kääv-neersamblik (Randlane et al. 2004) ja narmas-rosettsamblik. Loetletud

liigid vajavad eluks varjulisi kasvukohti ning on iseloomulikud just laialehistele puudele, neid

ohustavateks teguriteks on elupaikade kadumine läbi vanade puude langetamise ja

mikroklimaatiliste tingimuste muutumine metsade majandamise tagajärjena (Randlane &

Saag 2004), narmas-rosettsamblik ja kääv-neersamblik on tundlikud õhusaaste suhtes (Trass

et al. 1994; Randlane 1998).

Tsüanobakterit fotobiondina sisaldavatele samblikele on boreo-nemoraalsete metsade

üheks olulisemaks substraadiks h. haab (Kuusinen 1996; Hedenås & Ericson 2004). Haab on

oluline boreaalsete metsade liigirikkuse suurendaja, tema tüvel ja okstel esineb rohkem

spetsiifilisi samblikuliike kui ühelgi teisel boreaalsel puuliigil (Uliczka & Angelstam 1999;

Hedenås & Ericson 2004 ). Jüriado et al. (2003) Eestis läbiviidud uurimusest selgus samuti, et

76-st ainult ühel puuliigil kasvamas leitud samblikuliigist 28 kasvasid ainult haaval, kaheksa

olid seotud kuusega, ülejäänud puuliikidel esines neli ja vähem spetsialisti. Lahemaa

19

Rahvuspargist leiti haavalt kasvamas Eesti Punasesse Raamatusse kuuluvad ja ühtlasi

looduskaitsealused fotobiondina tsüanobakterit sisaldavad must limasamblik (Collema

nigrescens) ja harilik kopsusamblik (Lobaria pulmonaria) ning looduskaitsealune haava

tardsamblik (Leptogium saturninum). Harilik kopsusamblik on epifüütne h. haaval ja

laialehistel puudel kasvav samblik, mis mitmetes Euroopa riikides on looduskaitsealune või

kantud samblike punasesse nimekirja, samuti hinnatakse teda kui metsade püsivuse näitajat

ning vääriselupaigaliiki (Kuusinen 1996; Andersson & Kriukelis 2002; Andersson et al. 2003;

Norden et al. 2007). H. kopsusamblikut ohustavateks teguriteks on happeline õhusaaste ning

metsamajanduslik tegevus, millega kaasneb elupaiga mikroklimaatiliste tingimuste

muutumine. Haava tardsamblik on tundlik epifüütse elupaiga hävimise ja muutuvate

keskkonnatingimuste suhtes. Must limasamblik on tundlik metsade kuivendamise, puuliikide

osakaalu ja metsade vanuselise koosseisu muutumise suhtes (Randlane 1998; Randlane et al.

2004).

Metsade majandamine toob endaga kaasa vanade laialehiste puistute

fragmenteerumise, mistõttu paljud piiratud levimisvõime ja aeglase koloniseerimiskiirusega

samblikupopulatisoonid kaotavad sideme teiste elujõuliste populatsioonidega ning jäävad

ümbritsetuks ühevanuselisest okasmetsast, kus puuduvad laialehistele puudele

spetsialiseerunud liikidele sobilikud kasvukohad (Kuusinen 1996; Uliczka & Angelstam

1999). H. kopsusambliku puhul on näidatud, et pikadistantsilisele levikule saab saatuslikuks

sambliku kehv levimisvõime, kohalikus skaalas levimise juures on aga tähtis sobiliku

substraadi esindatus puistus (Öckinger et al. 2005). Sobilik substraat peab vastama sambliku

nõudlusele puukoore keemilise koostise (pH), struktuuri, ka kasvukoha niiskus- ning

valgustingimuste osas, mitmed nimetatud tingimused on seostatavad puu vanusega (Uliczka

& Angelstam 1999; Löbel et al. 2006; Ranius et al. 2008). Kuna sobivate kasvupindade

(puude) juurdelisandumine võtab omajagu aega, tuleb kaitsta vanu puistuid kui olemasolevate

populatsioonide reservuaare (Hedenås & Ericson 2004).

4.4.1.2. Okas- ja segametsad

Boreo-nemoraalseile okasmetsadele on iseloomulikeks puuliikideks h. kuusk (Picea abies),

arukask, h. haab ja h. mänd (Pinus sylvestris), vähesel määral lisanduvad veel h. pärn, h. saar,

h. jalakas (Paal 1998). Eestis on hemerofoobseid samblikuliike enim leitud just subtaiga

okasmetsadest (Trass et al. 1999).

Lahemaa Rahvuspargi okas- ja segametsadest leiti kasvamas narmas-habesamblik

(Usnea diplotypus), sile habesamblik (U. glabrata), kare habesamblik (U. barbata), pundar-

20

narmassambik (Bryoria chalybeiformis), tuhm narmassamblik (B. implexa), Nadvorniki

narmassamblik (B. nadvornikiana) ja niitjas rihmsamblik (Ramalina thrausta). Selliste

rippuva tallusega liikide puhul on ohuteguriks metsamajandus, mis peale elupaikade

hävitamise toob endaga kaasa servaalade efekti: samblikud, mis on kohanenud tingimustega

eluks metsa sees, ei pruugi vastu pidada mikroklimaatilistele tingimustele metsaservades.

Näiteks suurem avatus tuultele kahjustab eriti just rippuva tallusega samblikke (perek.

habesamblik, narmassamblik), valguse intensiivsuse tugevnemisel võivad samblikud langeda

stressi, metsaservadesse jõuab rohkem saasteaineid ning õhusaaste suhtes tundlikumad liigid

võivad seetõttu kaduda (Esseen & Renhorn 1998). Oandu vanades okaspuude

domineerimisega segametsades kasvavad ka punetav vistarsamblik (Mycoblastus

sanguinarius) ja vanadele varjulistele puistutele iseloomulik kuuse-nublusamblik (Lecanactis

abietina), mis mõlemad eelistavad substraadina happelist puukoort (Randlane & Saag 2004).

Neid kahte liiki võib negatiivselt mõjutada aluselisest õhusaastest tulenev substraadi pH

muutus.

4.4.2. Rannikualad

Rannikualadelt leitud samblikuliigid on tihedalt seotud suurte rändrahnude ja graniitklibu

esinemisega. Pedassaare neemelt leitud Mougeot' koldsamblik (Xanthoparmelia mougeotii)

on ainult graniitklibul kasvav liik. Teda ohustab ennekõike väheste sobilike elupaikade

hävimine, mistõttu tuleks sellised kasvukohad hoida muutumatutena. Harilik põissamblik

(Lasallia pustulata) kasvab eelistatult niisketes kasvukohtades asuvatel graniitrahnudel,

ohtlikuks võib osutuda ümbritseva koosluse niiskusrežiimi muutus. Ühtlasi on h. põissamblik

suure väljapaistva tallusega, mistõttu ühe võimaliku ohuna võib lisada ka selle liigi

atraktiivsest välimusest tulenevat kogumisohtu (Randlane et al. 2004). Rändrahnudelt

kasvamas leitud Magnussoni rosettsamblik (Physcia magnussonii), tume pruunsamblik

(Melanelia hepatizon) ja võrk-kõrvsamblik (Umbilicaria decussata) on Eestis haruldased ning

võimaliku ohutegurina võib nimetada nende praeguste elupaikade juhuslikku hävinemist.

Liivarannal maas kasvavat kribu-tinasamblikut (Stereocaulon incrustatum) ohustavad tegurid

on näiteks tallamine ja maapinna kaevandamine (Randlane 1998). Pisi-tinasamblik

(Stereocaulon condensatum) kasvab liivikutel ning peamised ohutegurid on kas elupaiga

kinnikasvamine või üleliigne tallamine (Randlane et al. 2004). Haruldast nõel-

narmassamblikut (Bryoria furcellata) on Eestis kasvamas nähtud rannikuvööndi piirkondades,

kus liivasegusel mullal kasvavad avatud metsad (Martin & Martin 1998), ohuks võiks olla

elupaiga kvaliteedi vähenemine näiteks seniste valgustingimuste muutumisel.

21

4.4.3. Poollooduslikud kooslused

Järgnevad liigid on Lahemaa Rahvuspargist leitud suurema inimmõjuga aladelt ja

poollooduslikest kooslustest.

Pikk lõhnasamblik (Evernia divaricata) kasvas Palmse pargis kuusetüvel. See liik

eelistab niiskemaid okaspuumetsi ning on tundlik nii elupaikade hävinemise, metsa vanuselise

struktuuri ja mikroklimaatiliste tingimuste muutuste kui ka õhusaastuse suhtes. Eestis

haruldane Degeni kilpsamblik (Peltigera degenii) kasvas Vihula metskonnas metsarajal maas,

sellele liigile avaldab negatiivset mõju metsamajanduslik tegevus, Lahemaal võiks teda

ähvardada ka tallamisoht (metsarada). Avatud kooslustele (loopealne, puisniit, park,

lubjakivikaljud, hõre mets) iseloomulikud väike tardsamblik (Leptogium subtile) ning lumi-

nuisamblik (Sclerophora nivea), on tundlikud nende looduslike kasvukohatingimuste valgus-

ja niiskusrežiimi muutustele, näiteks võivad negatiivselt mõjuda metsastumine ja avamaade

võsastumine. Harilik neersamblik (Nephroma parile) kasvab nii kaljudel kui metsades,

Lahemaal leiti teda kasvamas loopealsetel asuvatelt kividelt. Liik on tundlik metsamajanduse

ja ka õhusaaste suhtes (Randlane 1998). Lahemaa Rahvuspargis ähvardab seda liiki

kasvukohtade hävimine, nt loopealse kinnikasvamine. Palmse mõisa pargist leiti kasvamas ka

juba varem laialehiste metsade peatükis mainitud lehtpuude koorel kasvav h. kopsusamblik,

haava tardsamblik ning peamiselt okaspuudel esinev kare habesamblik. Ohustatud liikide

poolest rikas Palmse park ja parkmets on kantud piiranguvööndina looduskaitsealuste parkide

nimistusse (EELIS: http://eelis.ic.envir.ee/w4/default.asp?

topic=qry.ALA&id=1741&action=view ).

22

http://eelis.ic.envir.ee/w4/default.asp?topic=qry.ALA&id=1741&action=view

http://eelis.ic.envir.ee/w4/default.asp?topic=qry.ALA&id=1741&action=view

Kokkuvõte

Käesoleva lõputöö eesmärgiks oli koostada nimekiri Lahemaa Rahvuspargis registreeritud

samblikuliikidest tuginedes varasematele Lahemaa RP läbiviidud uuringutele (Jaanits 1967;

Sander 1984) ja ka Tartu Ülikooli Eesti samblike andmebaasi (eSamba) väljavõtetele ning

analüüsida saadud nimekirja liikide sagedusklasside, substraadieelistuste ja geograafiliste

flooraelementide esindatuse põhjal. Töös esitatakse ka Lahemaa Rahvuspargis leiduvate

looduskaitsealuste, Eesti Punase Raamatu ning vääriselupaiga indikaatorliikide nimekirjad

ning kirjeldatakse lühidalt neid liike ohustavaid tegureid. Lahemaa RP on väga vaheldusrikas

mitmesuguste kasvukohatüüpide esindatuse poolest ning pakub sobivaid kasvukohti paljudele

eri nõudlustega liikidele. Lahemaa Rahvuspargist on teada 338 taksonit samblikke, samblikel

kasvavaid lihhenikoolseid ning neile süstemaatiliselt lähedasi lihheniseerumata seeni, mis

moodustavad kogu Eesti lihhenofloorast 33%. Kõige enam on registreeritud väga sagedaid

liike (123 liiki). Haruldasi taksoneid (Eestis kuni 10 leiukohaga) on 56, millede hulgas on ka

kaks ainuleidu Eestis: Physcia magnussonii ning Phoma peltigerae. Samblike

substraadieelistuse järgi jaotades on liigirikkaim rühm epifüüdid (38%), järgnevad epiliidid

(19%) ja epigeiidid (9%). Ka haruldaste sagedusklasside seas on enim epiliite (27%) ja

epifüüte (27%). Geograafiliste flooraelementide järgi jagunevad leitud taksonid kümnesse

rühma, kus domineerivad multiregionaalne, boreaalne, nemoraalne ja holarktiline element.

Lahemaa Rahvuspargist leitud samblikutaksonite substraaditüübiline ja geoelemendiline

jaotus sarnaneb kogu Eesti lihhenofloora samasisulise jaotusega. Haruldaste liikide väiksem

osakaal Lahemaa Rahvuspargis võrreldes teiste regioonidega võib tuleneda rahvuspargi

senisest vähesest uuritusest. Looduskaitsealuseid liike on Lahemaa Rahvuspargist leitud 15,

Eesti Punasesse Raamatusse kuuluvaid liike 22 ning vääriselupaiga indikaatorliike 22.

Enamus Lahemaa Rahvuspargis leiduvatest ohustatud liikidest on tundlikud elupaikade

hävimise ja kasvukoha mikroklimaatiliste tingimuste muutuste suhtes.

23

SUMMARY

The lichen flora of Lahemaa National Park

The aims of the present work were to compose the list of lichen species that have been

reported from Lahemaa National Park, using the earlier studies (Jaanits 1976; Sander 1984)

and Database of Estonian lichens (eSamba), and to analyse frequency classes, substrate

preferences and geographical elements of these species. This work also consists list of

indicator species of woodland key habitats, list of species which belong to Red Data Book of

Estonia and list of species that are under national protection and briefly describes the main

threats affecting them.

Lahemaa National Park is very rich in different type of habitats providing many

suitable substrates to specialized lichen species. So far there have been registered 338 taxa of

lichens, lichenicolous and allied fungi in Lahemaa National Park, which constitute 33% of all

lichen taxa known in Estonia. The group of very frequent lichens is the most common (123

species). 56 species belong to the group of rare taxa (up to 10 localities in Estonia) and

consists two species which are only known from Lahemaa: Physcia magnussonii and Phoma

peltigerae. According to the substrate preference, the most numerous groups are epiphytic

lichens (38%), epilithic lichens (19%) and epigeic lichens (9%). Among the rare frequency

classes, epiphytic (27%) and epilithic (27%) lichens are also most numerous. Ten

geographical elements have been identified among the lichens of Lahemaa National Park, the

most frequent were multiregional, boreal, nemoral and holarctic element. The distribution of

species among substrate types and geographical elements in Lahemaa are quite similar to the

division of all lichen taxa in Estonia. Low proportion of rare taxas in Lahemaa National Park,

compared to other regions, may be due to insufficient investigation of the territory. There are

15 protected, 22 red-list species and 22 woodland key habitat indicator species in Lahemaa

National Park. Most of the threatened species in Lahemaa are sensitive to changes in their

habitat and its microclimate.

Tänusõnad

Tänan Inga Jüriadot lõputöö juhendamise ja igakülgse abi eest. Samuti olen tänulik

Karmenile, kes teab Microsoft Word´ist veidi rohkem kui mina.

24

Kirjanduse loetelu

Andersson, L. & Kriukelis, R. 2002. Pilot Woodland Key Habitat Inventory in Lithuania.

Final Report. Forest Department, Ministry of Environment, Lithuania. Regional

Forestry Board of Östra Götaland, Sweden.

Andersson, L., Martverk, R., Külvik, M., Palo, A. & Varblane, A. 2003. Vääriselupaikade

inventuur Eestis 1999-2002. Tartu: Regio AS. 112 lk. +80 lk.

Aptroot, A., Czarnota, P., Jüriado, I., Kocourková, J., Kukwa, M., Lõhmus, P., Palice, Z.,

Randlane, T., Saag, L., Sérusiaux, E., Sipman, H.,. Sparrius, L., Suija, A. & Thüs, H.

2005. New or interesting lichens and lichenicolous fungi found during the 5th IAL

Symposium in Estonia. Folia Cryptogamica Estonica 41: 13–22.

Arold, I. 2005. Eesti maastikud. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. 453 lk.

Auzinš, R. & Ek, T. 2001. Woodland Key Habitats in Latvia. Tools in preserving biodiversity

in nemoral and boreonemoral biomes of Europe. NACONEX 2001.

Esseen, P.-A., Ehnström, B., Ericson, L. & Sjöberg, K. 1997. Boreal forests. Ecological

Bulletins 46: 16–47.

Esseen, P.-A. & Renhorn, K.-E. 1998. Edge effects on an Epiphytic Lichen in Fragmented

Forests. Conservation Biology 12: 1307-1317.

Hedenås, H. & Ericson, L. 2004. Aspen lichens in agricultural and forest landscapes: the

importance of habitat quality. Ecography 27: 521–531.

Jagomägi, E., Kutsar, K., Lepik, L. & Untera, M. (toim.) 2007. 2008 REGIO ATLAS EESTI

TEED 1:200000. Tartu: Regio. 185 lk.

Jüriado, I., Paal, J. & Liira, J. 2003. Epiphytic and epixylic lichen species diversity in

Estonian natural forests. Biodiversity and Conservation 12: 1587–1607.

Kaasik, A. & Kask, E. 1983. Lahemaa rahvuspark. Tallinn: Eesti Raamat. 183 lk.

Kalda, A. 1995. Broadleaved Deciduous Forests of Estonia. Scripta Botanica 9: 89–95.

Kink, H. 1996. Eesti kaitsealad: geoloogia ja vesi. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus.

163 lk.

Kuusinen, M. 1996. Cyanobacterial macrolichens on Populus tremula as indicators of forest

continuity in Finland. Biological Conservation 75: 43–49.

25

Laasimer, L. & Masing, V. 1995. Taimestik ja taimkate. ― Raukas, A. (toim.). Eesti Loodus:

364–396. Tallinn: Valgus, Eesti Entsüklopeediakirjastus.

Leibak, E. & Lutsar, L. 1996. Eesti ranna- ja luhaniidud. Tallinn: Kirjameeste Kirjastus. 247

lk.

Leito, T., Kimmel, K. & Ader, A. 2007. Eesti kaitsealad. Tartu: Eesti Loodusfoto, Greif. 295

lk.

Lilleleht, V. (toim.) 1998. Eesti Punane Raamat: ohustatud seened, taimed ja loomad. Tartu:

Teaduste Akadeemia Kirjastus. 150 lk.

Löbel, S., Snäll, T. & Rydin, H. 2006. Species richness patterns and metapopulation process –

evidence from epiphyte communities in boreo-nemoral forests. Ecography 29: 169–

182.

Martin, L. & Nilson, E. 1992. Impact of the Kunda cement plant (North-East Estonia)

emission on the distribution of epiphytic lichens. Proceedings of the Estonian

Academy of Sciences: Ecology 2: 181–185.

Martin L. & Martin J. 1998. Epiphytic macrolichens in Estonian forests. Folia Cryptogamica

Estonica 32: 47–55.

Martin, L. & Martin, J. 2000. Epifüütsed suursamblikud Kirde-Eesti metsades. Õhusaaste ja

metsad Kirde-Eestis tööstuspiirkonnas. Metsanduslikud uurimused 33: 186–198.

Martin, L., Randlane, T. & Martin, J. 2000. Lichens of Vormsi Island. Folia Cryptogamica

Estonica 36: 65–81.

Naan, G. (toim.). 1987. Eesti Nõukogude Entsüklopeedia 2, Cera-Fill. Tallinn: Valgus. 703

lk.

Nilson, E. 1995. Relation of the coverage of the epiphytic lichen Hypogymnia physodes to

bark chemistry of Scots pine. Proceedings of the Estonian Academy of Sciences:

Ecology 5: 95–102.

Nordén, B., Paltto, H., Götmark, F. & Wallin, K. 2007. Indicators of biodiversity, what do

they indicate? – Lessons for conservation of cryptogams in oak-rich forest. Biological

Conservation 135: 369–379.

26

Paal, J. 1997. Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsioon. Tallinn:

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, Tallinna Trükikoda. 297 lk.

Paal, J. 1998. Rare and threatened plant communities of Estonia. Biodiversity and


Peterson, K., Koitjärv, T., Erlich, Ü., Haapanen, A. & Helminen M. 2001. Eesti kaitsealad ja

nende juhtimine. Tallinn: Säästva Eesti Instituut, Pakett. 115 lk.

Randlane T. 1989. Miks on Eesti läänesaared lihhenoloogide meelispaik? Eesti Loodus 5:

318– 323.

Randlane, T. 1998. Samblikud. ― Lilleleht, V. Eesti Punane Raamat: 27–35. Tartu:

Teaduste Akadeemia Kirjastus. 150 lk.

Randlane, T. 2006. Genus Xylographa in Estonia. Folia Cryptogamica Estonica 42: 105–107.

Randlane T. & Saag, A. (koostajad) 1999. Second checklist of lichenized, lichenicolous and

allied fungi of Estonia. Folia Cryptogamica Estonica 35: 2–132.

Randlane, T., Saag, A. & Suija, A. 2001. Biodiversity of lichenized taxa in Estonia:

distribution of rare species.― Llimona, X., Lumbsch, H. T. & Ott, S. (toim.): Progress

and Problems in Lichenology at the Turn of the Millennium. Bibliotheca

Lichenologica: 99–109. Berlin: J. Cramer.

Randlane, T. & Saag, A. (koost.) 2004. Eesti pisisamblikud. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

582 lk.

Ranius, T., Johansson, P., Berg, N. & Niklasson, M. 2008. The influence of tree age and

microhabitat quality on the occurrence of crustose lichens associated with old oaks.

Journal of Vegetation Science 19: 653-662.

Saag, A., Randlane, T. & Suija, A. 1998. Lichenological collections in TU. Folia

Cryptogamica Estonica 32: 81–84.

Sander, E. 1984. Epiphytic lichens of the Lahemaa National Park. ― Martin, J., Nilson, E.,

Piin, T., Poom, K. & Tamm, K. (toim.) Flora and Groupings of Lower Plants in

Natural and Anthropogenous Extreme Environment Conditions : 173–186. Tallinn:

Academy of Sciences of the Estonian SSR. (vene keeles).

27

Santesson, R., Moberg, R., Nordin, A., Tønsberg, T. & Vitikainen, O. 2004. Lichen-forming

and lichenicoulus fungi of Fennoscandia. Uppsala, Uppsala University.

Suija, A. 2005. Lichens and lichenicolous fungi in Estonia: diversity, distribution patterns,

taxonomy. Doctoral thesis. University of Tartu: Tartu University Press.

Suija, A. & Jüriado, I. 2002. Lichens and lichenicolous fungi of the Hiiumaa Islets Landscape

Reserve (Estonia). Folia Cryptogamica Estonica 39: 37–50.

Suija, A., Jüriado, I. & Lõhmus, P. 2007. The lichen biota of the Agusalu and Puhatu reserves

(Estonia): the first overview. Metsanduslikud uurimused 47: 99–116.

Timm, U. & Kiristaja, P. 2006. Eesti looduskaitse infoatlas. Kaitsealad, kaitsealused pargid

ja puistud ning looduse üksikobjektid. Tallinn: Keskkonnaministeeriumi Info- ja

Tehnokeskus. 204 lk.

Trass, H. 1970. Botaanika- alased tööd 9. Tartu: Tartu Riikliku Ülikooli toimetised. 232 lk.

(vene keeles).

Trass, H. & Randlane, T. 1994. Eesti suursamblikud. Tartu: Greif. 399 lk.

Trass, H., Vellak, K. & Ingerpuu, N. 1999. Floristical and ecological properties for identifying

of primeval forests in Estonia. Annales Botanici Fennici 36: 67–80.

Tõrra, T. & Randlane, T. 2007. The lichen genus Usnea (lichenized Ascomycetes,

Parmeliaceae) in Estonia with a key to the species in the Baltic countries.

Lichenologist 39: 415–438.

Uliczka, H. & Angelstam, P. 1999. Occurrence of epiphytic macrolichens in relation to tree

species and age in managed boreal forest. Ecography 22: 396–405.

Öckinger, E., Niklasson, M. & Nilsson, S.G. 2005. Is local distribution of the epiphytic lichen

Lobaria pulmonaria limited by dispersal capacity or habitat quality? Biodiversity and


Örd, A. 2000. Kaitsemetsad ja nende majandamine Eestis. Tartu: Triip Grupp. 234 lk.

Käsikirjad

Jaanits, E. 1976. Lahemaa rahvuspargi samblike floora. Diplomitöö. Tartu. Käsikiri TÜ

Ökoloogia ja Maateaduste Instituudis, Botaanika osakonnas.

28

Jüriado, I. 2000. Erinevate metsakasvukohatüüpide lihhenofloora Kirde- ja Edela-Eestis.

Magistritöö. Tartu. Käsikiri TÜ Ökoloogia ja Maateaduste Instituudis, Botaanika

osakonnas.

Leppik, E. 2007. Epifüütsete samblike mitmekesisust mõjutavad tegurid Eesti puisniitudel.

Magistritöö. Tartu. Käsikiri TÜ Ökoloogia ja Maateaduste Instituudis, Botaanika

osakonnas.

Lõhmus, P. 1997. Alam-Pedja looduskaitseala samblikud. (Lichens in Alam-Pedja Nature

Reserve). Tartu. Käsikiri TÜ Ökoloogia ja Maateaduste Instituudis, Botaanika

osakonnas.

Randlane, T., Jüriado, I., Lõhmus, P., Saag, A. & Suija, A. 2004. Keskkonnaministeeriumi

töövõtuleping nr. K-16-1-2004/67. LÕPPARUANNE. Käsikiri TÜ Ökoloogia ja

Maateaduste Instituudis, Botaanika osakonnas.

Suija, A. 1997. Soomaa Rahvuspargi samblikud. (Lichens in Soomaa National Park). Tartu.

Käsikiri TÜ Ökoloogia ja Maateaduste Instituudis, Botaanika osakonnas.

Tääkre, K. 1989. Endla RLK lihhenofloora ja lihhenotsönoloogiline analüüs. Diplomitöö.

Tartu. Käsikiri TÜ Ökoloogia ja Maateaduste Instituudis, Botaanika osakonnas.

Internetileheküljed

EELIS – Eesti Looduse Infosüsteem: kaitstavad pargid Eestis. 15.05.08.

[http://eelis.ic.envir.ee/w4/default.asp?topic=qry.ALA&id=1741&action=view]

Eesti Punase Raamatu samblikud (mitteametlikud täiendused) Randlane, T. & Jüriado, I. 2003

[http://www.ut.ee/lichens/eesti/] 20.03.08.

Eesti samblike levikuatlas:

[http://www.ut.ee/natmuseum/bm/e_liigid/lichmaps/index.html] 11.04.08.

Lahemaa Rahvuspargi kaitse-eeskiri, kodulehekülg

[http://www.lahemaa.ee/?id=910] 20.01.08.

Kadrina valla arengukava aastateks 2007-2015. Kadrina, 2007.

[http://www.kadrina.ee/atp/?id=260] 27.01.08.

29

http://www.ut.ee/lichens/fce.html

http://www.vihula.ee/index.php?main=677









Kuusalu valla arengukava aastateks 2007-2025. Kuusalu vallavolikogu. Kiiu, 2007.

[http://www.kuusalu.ee/valitsemine/alusdokumendid/arengukava] 27.01.08.

Randlane, T., Saag, A. & Suija, A. 2006. Lichenized, lichenicolous and allied fungi of Estonia

[http://www.ut.ee/lichens/fce.html] 03.02.08.

Riigi Teataja I, 21.05.2004, 44, 313. I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide

loetelu. Vabariigi Valitsuse määrus nr. 195. Elektrooniline Riigi Teataja.

[https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=760301] 20.03.08.

Riigi Teataja Lisa, 27.05.2004, 69, 1134. III kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine.

Keskkonnaministri määrus nr. 51. Elektrooniline Riigi Teataja.


Riigi Teataja 19.08.2004, 111, 1758. Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku

alade nimekiri. Elektrooniline Riigi Teataja.


Riigi Teataja Lisa, 12.01.2007, 4, 66. Vääriselupaiga klassifikaator ja valiku juhend.

Keskkonnaministri 4. jaanuari 2007. a. määrus nr 2. Elektrooniline Riigi Teataja.

[http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12774770] 20.03.08.

Tartu Ülikooli Eesti Samblike Andmebaas (eSamba):

[http://193.40.16.28/wp_home.html] detsember 2007, jaanuar 2008

Vihula valla arengukava, 2006. Vihula valla kodulehekülg

[http://www.vihula.ee/index.php?main=677] 27.01.08.

30








https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=790098














Lisa 1. Lahemaa Rahvuspargist registreeritud samblikutaksonite nimekiri koos vastavate liikide sagedusklasside, substraatide ja geoelementidega ning looduskaitsealuste ja Punase Raamatu kaitsekategooriate ning vääriselupaikade indikaatorliikidega. Sagedusklass: rr – väga haruldane (1-2 leiukohta), r – haruldane (3-5 leiukohta), st r – üsna haruldane (6-10 leiukohta), st fq – üsna sage (11-20 leiukohta), fq – sage (21-50 leiukohta), fqq – väga sage (rohkem kui 51 leiukohta). # = lihhenikoolne seen; + = samblikele süstemaatiliselt lähedane, kuid lihheniseerumata seen. LK = looduskaitsealune liik; PR = Eesti Punase Raamatu liik; VEP = vääriselupaiga indikaatorliik. ? = täpsed andmed puuduvad (substraat, geoelement). Liik Substraat Sagedusklass Geolement LK PR VEPAcarospora fuscata (Nyl.) Arnold epiliit graniitkivil st fq hol - - - Acarospora glaucocarpa (Ach.) Körb. epiliit lubjakivil st fq mul - - -Acarospora heppii (Nägeli ex Hepp) Nägeli epiliit lubjakivil r bor - - -Acrocordia cavata (Ach.) R. C. Harris epifüüt lehtpuul st fq ? - - +Acrocordia gemmata (Ach.) A. Massal. epifüüt lehtpuul fq ? - - +Amandinea punctata (Hoffm.) Coppins & Scheid. epifüüt lehtpuul fqq mul - - -

epiliit graniitkivilAnaptychia ciliaris var. ciliaris (L.) Körb. epifüüt lehtpuul fqq nem - - -

epiksüül Anaptychia ciliaris var. melanosticta (Ach.) Boistel epiliit graniitkivil st fq soc - - -Anisomeridium biforme (Borrer & Sowerb.) R. C. Harris epifüüt r ? - - -Arctoparmelia centrifuga (L.) Hale epiliit graniitkivil st fq hypm - - -Arthonia didyma Körb. epifüüt lehtpuul st fq ? - - -Arthonia leucopellaea (Ach.) Almq. epifüüt okaspuul fqq nem - - +Arthonia punctiformis Ach. epifüüt lehtpuul st r nem - - -Arthonia radiata (Pers.) Ach. epifüüt lehtpuul fq nem - - -Arthothelium ruanum (A. Massal.) Körb. epifüüt lehtpuul fq ? - - -Aspicilia calcarea (L.) Mudd. epiliit st fq mul - - -Aspicilia cinerea (L.) Körb. epiliit graniitkivil fq mul - - -

32

Liik (järg) Substraat Sagedusklass Geolement LK PR VEP

Aspicilia contorta ssp. contorta (Hoffm.) Kremp. ? r smed - - - Aspicilia contorta ssp. hoffmanniana Ekman & Fröberg epiliit lubjakivil fq hol - - -Aspicilia verrucigera Hue epiliit graniitkivil st r bor - - -#Athelia arachnoidea (Berk.) Jülich parasümbiondina samblikul fq ? - - -Bacidia arceutina (Ach.) Arnold epifüüt lehtpuul st fq bor - - -Bacidia beckhausii Körb. epifüüt lehtpuul st fq nem - - -Bacidia polychroa (Th. Fr.) Körb. epifüüt st fq nem - - -Bacidia rubella (Hoffm.) A. Massal. epifüüt lehtpuul fq nem - - +Bacidia subincompta (Nyl.) Arnold epifüüt st fq ? - - -Biatora ocelliformis (Nyl.) Arnold epifüüt lehtpuul st fq ? - - -Biatoridium monasteriense J. Lahm ex Körb epifüüt lehtpuul st fq ? 2 - -#Biatoropsis usnearum Räsänen parasümbiondina samblikul fq ? - - -Bilimbia De Not. microcarpa (Th. Fr.) Th. Fr. epibrüiid (samblal) st fq ? - - -Bryoria capillaris (Ach.) Brodo & D. Hawksw. epifüüt okaspuul fqq bor - - -Bryoria chalybeiformis (L.) Brodo & D. Hawksw. epifüüt r arc - 3 -Bryoria furcellata (Fr.) Brodo & D. Hawksw. epifüüt st r bor 2 4 -Bryoria fuscescens (Gyeln.) Brodo & D. Hawksw. epiliit graniitkivil fqq bor - - -

epifüüt okaspuulBryoria implexa (Hoffm.) Brodo & D. Hawksw. epifüüt st fq bor - 4 -Bryoria nadvornikiana (Gyeln.) Brodo & D. Hawksw. epifüüt st fq bor - 2 -Bryoria subcana (Nyl. ex Stizenb.) Brodo & D. Hawksw. epifüüt okaspuul st fq hol - - -Buellia disciformis (Fr.) Mudd epifüüt lehtpuul fqq mul - - -Buellia erubescens Arnold epifüüt lehtpuul st fq ? - - -Buellia griseovirens (Turner & Borrer ex Sm.) Almb. epifüüt lehtpuul fqq bor - - -

33

Liik (järg) Substraat Sagedusklass Geoelement LK PR VEP

Buellia schaereri De Not. epifüüt okaspuul st fq bor - - -Calicium abietinum Pers. epifüüt fqq mul - - -Calicium glaucellum Ach. epiksüül (puidul) fqq mul - - -Calicium parvum Tibell epifüüt okaspuul st fq ? - - -Calicium salicinum Pers. epiksüül (puidul) fq mul - - -Calicium viride Pers. epifüüt okaspuul, epiksüül fqq mul - - -Caloplaca cerina (Ehrh. ex Hedw.) Th. Fr. epifüüt lehtpuul fqq mul - - -

epiksüül, epibrüiidCaloplaca cerinella (Nyl.) Flagey epiksüül rr nem - - -Caloplaca citrina (Hoffm.) Th. Fr. epiliit lubjakivil fq mul - - -

epifüüt; epiksüülCaloplaca decipiens (Arnold) Blomb. & Forsell ? fq mul - - -Caloplaca ferruginea (Huds.) Th. Fr. epiliit r mul - - -Caloplaca flavorubescens (Huds.) J. R. Laundon epifüüt lehtpuul, epiksüül fqq mul - - -Caloplaca holocarpa (Hoffm. ex Ach.) A. E. Wade epifüüt lehtpuul fqq mul - - -

epiksüül; epiliitCaloplaca lactea (A. Massal.) Zahlbr. epiliit lubjakivil fq mul - - -Caloplaca saxicola (Hoffm.) Nordin ? fq mul - - -Caloplaca variabilis (Pers.) Müll. Arg. epiliit lubjakivil st fq hol - - -Caloplaca vitellinula auct. non (Nyl.) H. Olivier epiliit lubjakivil st fq mul - - -Candelaria concolor (Dickson) Stein epifüüt fqq mul - - -Candelariella aurella (Hoffm.) Zahlbr. epiliit graniitkivil fq mul - - -Candelariella coralliza (Nyl.) H. Magn. epiliit graniitkivil fq hol - - -Candelariella reflexa (Nyl.) Lettau epifüüt st r nem - - -

34


Candelariella vitellina (Hoffm.) Müll. Arg. epifüüt; epiksüül; epibrüiid fq mul - - -epiliit

Candelariella xanthostigma (Ach.) Lettau epifüüt fq nem - - -#Carbonea vitellinaria (Nyl.) Hertel parasümbiondina samblikul st r ? - - -Cetraria aculeata (Schreb.) Fr. epigeiid (maapinnal) fqq mul - - -Cetraria ericetorum Opiz epigeiid (maapinnal) fqq bor - - -Cetraria islandica (L.) Ach. epigeiid (maapinnal) fqq mul - - -

epiksüül; epifüütCetraria islandica ssp. crispiformis (Räsänen) Kärnefelt epigeiid (maapinnal) fqq ? - - -Cetraria sepincola (Ehrh.) Ach. epifüüt okaspuul fqq mul - - -Chaenotheca brachypoda (Ach.) Tibell epifüüt lehtpuul fq ? - - +Chaenotheca chlorella (Ach.) Müll. Arg. epifüüt fq nem - - +Chaenotheca chrysocephala (Turner ex Ach.) Th. Fr. epifüüt okaspuul fqq mul - - -Chaenotheca ferruginea (Turner & Borrer) Mig. epifüüt okaspuul fqq mul - - -Chaenotheca furfuracea (L.) Tibell epiliit liivakivil fqq bor - - -

epibrüiid; epifüütChaenotheca trichialis (Ach.) Th. Fr. epifüüt lehtpuul fqq mul - - -Chrysothrix candelaris (L.) J. R. Laundon epifüüt okaspuul fq mul - - -Chrysothrix chlorina (Ach.) J. R. Laundon epifüüt rr mul - - -Cladina arbuscula (Wallr.) Hale & W. L. Culb. epigeiid (maapinnal) fqq bor - - -

epiliit Cladina ciliata (Stirt.) Trass var. tenuis (Flörke) ? fq soc - - -

Ahti & M. J. LaiCladina mitis (Sandst.) Hustich epigeiid (maapinnal) fqq mul - - -

epiksüül; epiliit

35


Cladina rangiferina (L.) Nyl. epigeiid (maapinnal) fqq mul - - -epiksüül

Cladina stellaris (Opiz) Brodo epigeiid (maapinnal) fqq bor - - -Cladina stygia (Fr.) Ahti epigeiid (maapinnal) fq bor - - -Cladonia acuminata (Ach.) Norrl. epigeiid (maapinnal) fq hypm - - -

epiliit Cladonia bacillaris (Leight.) Arnold epigeiid (maapinnal) fq mul - - -Cladonia bacilliformis (Nyl.) Glück ? fq hol - - -Cladonia botrytes (K. G. Hagen) Willd. epigeiid (maapinnal) fqq bor - - -

epiksüülCladonia cariosa (Ach.) Spreng. epigeiid (maapinnal) fqq mul - - -Cladonia carneola (Fr.) Vain. epigeiid (maapinnal) st fq bor - - -Cladonia cenotea (Ach.) Schaer. epiksüül (puidul) fqq bor - - -

epigeiid; epiliitCladonia cervicornis (Ach.) Flot. epigeiid (maapinnal) fq hol - - -

ssp. verticillata (Hoffm.) Ahti epiliitCladonia chlorophaea (Flörke ex Sommerf.) Spreng. epigeiid (maapinnal) fqq mul - - -

epiliitCladonia coccifera (L.) Willd. epiliit st fq mul - - -Cladonia coniocraea (Flörke) Spreng. epiksüül (puidul) fqq mul - - -

epigeiid; epiliitCladonia cornuta (L.) Hoffm. epiliit graniitkivil fqq mul - - -

epigeiid; epiksüülCladonia crispata (Ach.) Flot. epigeiid (maapinnal) fqq mul - - -

epiksüül; epiliit

36


Cladonia cryptochlorophaea Asahina epigeiid (maapinnal) st fq mul - - -epiksüül

Cladonia deformis (L.) Hoffm. epiksüül (puidul) fqq mul - - -epigeiid; epiliit

Cladonia digitata (L.) Hoffm. epiksüül (puidul) fqq mul - - -epigeiid; epiliit

Cladonia fimbriata (L.) Fr. epigeiid (maapinnal) fqq mul - - -epiliit; epiksüül; epifüüt

Cladonia floerkeana (Fr.) Flörke epiksüül (puidul) fqq mul - - -epiliit; epigeiid

Cladonia foliacea (Huds.) Willd. epigeiid (maapinnal) st fq xer - - -Cladonia furcata (Huds.) Schrad. epiliit graniitkivil fqq mul - - -

epigeiid; epiliitCladonia glauca Flörke epigeiid (maapinnal) fqq bor - - -

epiliitCladonia gracilis (L.) Willd. ssp. gracilis epigeiid (maapinnal) fq mul - - -

epiksüül; epiliitCladonia gracilis ssp. turbinata (Ach.) Ahti epigeiid (maapinnal) fqq mul - - -Cladonia grayi G. Merr. ex Sandst. epifüüt rr bor - - -Cladonia incrassata Flörke epifüüt okaspuul st fq hol - 2 -Cladonia macilenta Hoffm. epigeiid (maapinnal) fqq mul - - -

epiksüülCladonia macrophylla (Schaer.) Stenh. epigeiid (maapinnal) st r hypm - - -Cladonia ochrochlora Flörke epigeiid (maapinnal) fq mul - - -Cladonia phyllophora Hoffm. epigeiid (maapinnal) fq mul - - -

37


Cladonia pleurota (Flörke) Schaer. epigeiid (maapinnal) st r mul - - -epiliit

Cladonia pocillum (Ach.) Grognot epiliit lubjakivil st fq xer - - -Cladonia polydactyla (Flörke) Spreng. epiliit st fq bor - - -Cladonia pyxidata (L.) Hoffm. epiliit graniitkivil fqq mul - - -

epigeiid (maapinnal)Cladonia rangiformis Hoffm. epigeiid (maapinnal) fq xer - - -Cladonia rei Schaer. epigeiid (maapinnal) st fq mul - - -Cladonia scabriuscula (Delise) Nyl. epigeiid (maapinnal) st fq mul - - -Cladonia squamosa Hoffm. epiliit graniitkivil fqq mul - - -Cladonia subrangiformis Sandst. epigeiid (maapinnal) fq xer - - -Cladonia subulata (L.) Weber ex F. H. Wigg epigeiid (maapinnal) fqq mul - - -

epiliit Cladonia sulphurina (Michx.) Fr. epigeiid (maapinnal) fq bor - - -

epiksüülCladonia symphycarpia (Flörke) Fr. epigeiid (maapinnal) fq xer - - -Cladonia turgida Hoffm. epigeiid (maapinnal) fq mul - - -Cladonia uncialis (L.) Weber ex F. H. Wigg epigeiid (maapinnal) fqq mul - - -Cliostomum griffithii (Sm.) Coppins epifüüt st fq bor - - -Collema flaccidum (Ach.) Ach. ? r hol - - -Collema nigrescens (Huds.) DC. epifüüt lehtpuul st r soc 2 1 -Cyphelium lucidum (Th. Fr.) Th. Fr. epifüüt okaspuul rr ? - - -Dibaeis baeomyces (L. fil.) Rambold ja Hertel ? st r mul - - -Diploschistes muscorum (Scop.) R. Sant. epibrüiid (samblal) st fq xer - - -Diploschistes scruposus (Schreb.) Norman epiliit graniitkivil st r mul - - -

38


Diplotomma alboatrum (Hoffm.) Flot. epifüüt st fq mul - - -Eopyrenula leucoplaca (Wallr.) R. C. Harris epifüüt lehtpuul rr ? - - -Evernia divaricata (L.) Ach. epifüüt okaspuul st fq bor 3 2 +Evernia prunastri (L.) Ach. epifüüt okaspuul fqq nem - - -

epiksüülFlavocetraria nivalis (L.) Kärnefelt & A. Thell ? fqq arc - - -Graphis scripta (L.) Ach. epifüüt lehtpuul fqq mul - - -#Graphium aphthosae Alstrup & D. Hawksw. parasümbiondina samblikul r ? - - -Gyalecta truncigena (Ach.) Hepp epifüüt lehtpuul st fq ? - - -Haematomma ochroleucum (Neck.) J. R. Laundon epifüüt st fq bor - - -Hypocenomyce scalaris (Ach.) M. Choisy epiksüül (puidul) fqq mul - - -

epifüütHypogymnia farinacea Zopf. epifüüt lehtpuul fq bor - - +Hypogymnia physodes (L.) Nyl. epiksüül (puidul) fqq mul - - -

epifüüt; epiliit; epigeiidHypogymnia tubulosa (Schaer.) Hav. epifüüt lehtpuul fqq bor - - -

epiksüül Icmadophila ericetorum (L.) Zahlbr. epiliit graniitkivil fq smon - - +

epiksüül Imshaugia aleurites (Ach.) S.L.F. Meyer epifüüt fqq bor - - -#Karsteniomyces tuberculosus Alstrup & D. Hawksw. parasümbiondina samblikul rr ? - - -Lasallia pustulata (L.) Mérat epiliit graniitkivil st fq smon 3 4 -Lecanactis abietina (Ach.) Körb. epifüüt okaspuul fqq mul - - +Lecania cyrtella (Ach.) Th. Fr. ? fq bor - - -

39


Lecania hyalina (Fr.) R. Sant. epifüüt lehtpuul fq ? - - -Lecanora albella (Pers.) Ach. epifüüt fq mul - - -Lecanora albescens (Hoffm.) Branth & Rostr. epiliit lubjakivil fqq hol - - -Lecanora allophana Nyl. epifüüt lehtpuul fqq nem - - -Lecanora argentata (Ach.) Malme epifüüt lehtpuul fqq mul - - -Lecanora carpinea (L.) Vain. epifüüt lehtpuul fqq mul - - -Lecanora cateilea (Ach.) A. Massal. epifüüt leht- ja okaspuul fq bor - - -Lecanora cenisia Ach. epiliit graniitkivil fq hypm - - -Lecanora chlarotera Nyl. epifüüt fqq mul - - -Lecanora conizaeoides Nyl. ex Cromb. epifüüt lehtpuul st fq ? - - -Lecanora crenulata Hook. epiliit lubjakivil st fq mul - - -Lecanora dispersa (Pers.) Sommerf. epiliit lubjakivil fqq mul - - -Lecanora expallens Ach. epifüüt lehtpuul fq mul - - -Lecanora hagenii (Ach.) Ach. epiksüül (puidul) fqq hol - - -

epifüütLecanora muralis (Schreb.) Rabenh. epiliit fqq mul - - -Lecanora norvegica Tonsberg epifüüt st fq ? - - -Lecanora piniperda Körb. epifüüt okaspuul r bor - - -Lecanora polytropa (Ehrh. ex Hoffm.) Rabenh. epiliit graniitkivil fq mul - - -Lecanora pulicaris (Pers.) Ach. epifüüt lehtpuul fq bor - - -

epiksüülLecanora rugosella Zahlbr. epifüüt lehtpuul fqq nem - - -Lecanora rupicola (L.) Zahlbr. epiliit graniitkivil fq mul - - -Lecanora saligna (Schrad.) Zahlbr. epifüüt lehtpuul fq hol - - -

40


Lecanora symmicta (Ach.) Ach. epifüüt fqq mul - - -Lecanora varia (Hoffm.) Ach. epiksüül (puidul) fqq mul - - -Lecidea erythrophaea Flörke ex Sommerf. epifüüt st fq bor 3 - -Lecidea fuscoatra (L.) Ach. var. fuscoatra epiliit graniitkivil st fq mul - - -Lecidea lapicida (Ach.) Ach. var. lapicida ? st r hol - - -Lecidea lapicida (Ach.) Ach. var. pantherina Ach. epiliit graniitkivil fq mul - - -Lecidea nylanderi (Anzi) Th. Fr. epifüüt fqq bor - - -Lecidea tesselata Flörke epiliit graniitkivil st r ? - - -Lecidella elaeochroma (Ach.) M. Choisy epifüüt lehtpuul fqq mul - - -Lecidella euphorea (Flörke) Hertel epifüüt lehtpuul fqq mul - - -Lecidella stigmatea (Ach.) Hertel & Leuckert epiliit lubjakivil fq mul - - -Lepraria borealis Lohtander & Tønsberg epiliit graniitkivil r ? - - -Lepraria eburnea J. R. Laundon epifüüt lehtpuul fq ? - - -Lepraria incana (L.) Ach. epifüüt lehtpuul fqq mul - - -

epiliitLepraria lobificans Nyl. epifüüt lehtpuul fq mul - - -Leptogium lichenoides (L.) Zahlbr. epiliit lubjakivil st fq hol - - -Leptogium saturninum (Dicks.) Nyl. epifüüt lehtpuul st fq mul 3 - +Leptogium subtile (Schrad.) Torss. epiliit st r bor - 4 -#Lichenosticta alcicornaria (Linds.) D. Hawksw. parasümbiondina samblikul st r ? - - -#Lichenostigma rugosum G. Thor parasümbiondina samblikul rr ? - - -Lobaria pulmonaria (L.) Hoffm. epiksüül (puidul) fqq nem 3 4 +Loxospora elatina (Ach.) A. Massal. epifüüt lehtpuul fq smon - - -Melanelia disjuncta (Erichsen) Essl. epiliit lubjakivil st fq hypm - - -

41


Melanelia exasperata (De Not.) Essl. epifüüt lehtpuul fq nem - - -epiksüül; epiliit

Melanelia exasperatula (Nyl.) Essl. epifüüt lehtpuul fqq nem - - -epiliit; epiksüül

Melanelia fuliginosa ssp. fuliginosa (Fr. ex Duby) Essl. epifüüt okaspuul fqq hol - - -epiliit graniitkivil

Melanelia hepatizon (Ach.) A. Thell. epiliit graniitkivil r arc - 4 -Melanelia olivacea (L.) Essl. epifüüt lehtpuul fqq bor - - -

epiksüülMelanelia septentrionalis (Lynge) Essl. epifüüt okaspuul r bor - - -Melanelia sorediata (Ach.) Goward & Ahti epiliit graniitkivil fq hypm - - -Melanelia stygia (L.) Essl. epiliit graniitkivil st r arc - - -Melanelia subargentifera (Nyl.) Essl. epifüüt lehtpuul fq bor - - -Melanelia subaurifera (Nyl.) Essl. epifüüt lehtpuul fqq bor - - -Micarea denigrata (Fr.) Hedl. epifüüt okaspuul st fq bor - - -Micarea melaena (Nyl.) Hedl. epiksüül (puidul) fq ? - - -Micarea micrococca (Körb.) Gams ex Coppins epiksüül (puidul) r ? - - -Mycoblastus sanguinarius (L.) Norman epifüüt, epiksüül fq hypm - - ++Mycocalicium subtile (Pers.) Szatala epiksüül (puidul) fqq mul - - -Naetrocymbe punctiformis (Pers.) R. C. Harris epifüüt lehtpuul st r ? - - -Neofuscelia loxodes (Nyl.) Essl. epiliit graniitkivil fqq bor - - -Neofuscelia pulla (Ach.) Essl. epiliit graniitkivil fqq xer - - -Nephroma parile (Ach.) Ach. epiliit graniitkivil st fq bor 3 4 +

epibrüiidNephroma resupinatum (L.) Ach. epifüüt st r bor 2 2 +

42


Ochrolechia androgyna (Hoffm.) Arnold epiliit; epibrüiid; epigeiid fqq bor - - -epifüüt

Ochrolechia turneri (Sm.) Hasselrot epifüüt r ? - - -Opegrapha atra Pers. epifüüt lehtpuul st fq nem - - + Opegrapha rufescens Pers. epifüüt fq nem - - +Opegrapha varia Pers. epifüüt lehtpuul fqq nem - - +Opegrapha vulgata Ach. var. vulgata epifüüt lehtpuul st fq mul - - +Parmelia saxatilis (L.) Ach. epiliit graniitkivil fqq mul - - -Parmelia sulcata Taylor epiliit graniitkivil fqq mul - - -

epifüütParmeliopsis ambigua (Wulfen) Nyl. epifüüt lehtpuul fqq bor - - -

epiksüül Parmeliopsis hyperopta (Ach.) Arnold epifüüt lehtpuul fq bor - - -Peltigera aphthosa (L.) Willd. epigeiid (maapinnal) fqq hypm - - -Peltigera canina (L.) Willd. epigeiid (maapinnal) fqq mul - - -

epiliit graniitkivilPeltigera degenii Gyeln. epigeiid (maapinnal) r mul - 4 -Peltigera didactyla (With.) J. R. Laundon epigeiid (maapinnal) fqq mul - - -

epiliit graniitkivilPeltigera horizontalis (Huds.) Baumg. epigeiid (maapinnal) st fq mul - - -Peltigera hymenina (Ach.) Delise epigeiid (maapinnal) st fq bor - - -Peltigera malacea (Ach.) Funck epigeiid (maapinnal) fq bor - - -Peltigera membranacea (Ach.) Nyl. epigeiid (maapinnal) st fq hol - - -

epiliit graniitkivil

43


Peltigera neckeri Hepp ex Müll. Arg. epigeiid (maapinnal) fq bor - - -epiliit graniitkivil

Peltigera polydactyla (Neck.) Hoffm. epiliit graniitkivil st fq mul - - -epigeiid (maapinnal)

Peltigera ponojensis Gyeln. epigeiid (maapinnal) st r ? - - -Peltigera praetextata (Flörke ex Sommerf.) Zopf. epiliit graniitkivil fqq bor - - -

epigeiid (maapinnal); epifüütPeltigera rufescens (Weiss) Humb. epiliit graniitkivil fqq mul - - -

epigeiid (maapinnal)Pertusaria albescens (Huds.) M. Choisy & Werner epifüüt lehtpuul fqq nem - - -Pertusaria amara (Ach.) Nyl. epifüüt lehtpuul fqq nem - - -

epiliitPertusaria coccodes (Ach.) Nyl. epifüüt lehtpuul fqq nem - - -Pertusaria hemisphaerica (Flörke) Erichsen epifüüt st fq nem - - -Pertusaria leioplaca D.C. epifüüt lehtpuul fq nem - - -Pertusaria leucostoma A. Massal. epifüüt lehtpuul st fq nem - - -Pertusaria pertusa (Weigel) Tuck. epifüüt lehtpuul st fq nem - - +Phaeophyscia ciliata (Hoffm.) Moberg epifüüt lehtpuul fq bor - - -Phaeophyscia nigricans (Flörke) Moberg epifüüt fq hol - - -Phaeophyscia orbicularis (Neck.) Moberg epifüüt lehtpuul fqq mul - - -

epiksüül; epiliitPhlyctis agelaea (Ach.) Flot. epifüüt lehtpuul fq nem - - -Phlyctis argena (Spreng.) Flot. epifüüt lehtpuul fqq nem - - -#Phoma peltigerae (P. Karst.) D. Hawksw. parasümbiondina samblikul rr ? - - -

44


Physcia adscendens (Fr.) H. Olivier epiliit graniitkivil fqq nem - - -epifüüt

Physcia aipolia (Ehrh. ex Humb.) Fürnr. epifüüt lehtpuul fqq mul - - -epiliit

Physcia caesia (Hoffm.) Fürnr. epiliit graniitkivil fqq mul - - -epifüüt

Physcia dubia (Hoffm.) Lettau epifüüt lehtpuul fqq mul - - -epiliit graniitkivil

Physcia leptalea (Ach.) DC. epifüüt st r nem - - -Physcia magnussonii Frey epiliit graniitkivil rr arc - 3 -Physcia semipinnata (J. F. Gmelin) Moberg epifüüt st fq nem - 2 -Physcia stellaris (L.) Nyl. epifüüt lehtpuul fqq mul - - -Physcia tenella (Scop.) DC. epifüüt lehtpuul fqq nem - - -

epiliitPhyscia tenella var. marina (E. Nyl.) Lynge epiliit graniitkivil fq soc - - -Physconia distorta (With.) J. R. Laundon epifüüt lehtpuul fqq nem - - -

epiliit graniitkivilPhysconia enteroxantha (Nyl.) Poelt epifüüt lehtpuul fqq nem - - -Physconia grisea (Lam.) Poelt epifüüt lehtpuul st r nem - - -Physconia perisidiosa (Erichsen) Moberg epifüüt lehtpuul fq nem - - -Placynthiella icmalea (Ach.) Coppins & P. James epigeiid (maapinnal) fqq mul - - -

epiksüülPlacynthiella oligotropha (J. R. Laundon) epigeiid (maapinnal) st fq ? - - -

Coppins & P. James Placynthiella uliginosa (Schrad.) Coppins & P. James epigeiid (maapinnal) fq mul - - -

45


Platismatia glauca (L.) W.L. Culb. & C. F. Culb. epiksüül (puidul) fqq mul - - -epifüüt

Pleurosticta acetabulum (Neck.) Elix & Lumbsch epifüüt fq nem - - -Porpidia macrocarpa (DC.) Hertel & A. J. Schwab epiliit graniitkivil st r mul - - -Protoblastenia rupestris (Scop.) J. Steiner epiliit lubjakivil fq mul - - -Pseudevernia furfuracea (L.) Zopf epigeiid; epiliit fqq mul - - -

epifüütPyrenula nitidella (Schaer.) Müll. Arg. epifüüt lehtpuul st r ? 2 - -Ramalina baltica Lettau epifüüt lehtpuul fq bor - - -Ramalina dilacerata (Hoffm.) Hoffm. epifüüt r bor - - -Ramalina farinacea (L.) Ach. epifüüt lehtpuul fqq nem - - -

epiksüül Ramalina fastigiata (Pers.) Ach. epifüüt lehtpuul fqq nem - - -Ramalina fraxinea (L.) Ach. epifüüt lehtpuul fqq nem - - -Ramalina obtusata (Arnold) Bitter epifüüt st fq bor - - -Ramalina pollinaria (Westr.) Ach. epifüüt lehtpuul fqq mul - - -Ramalina polymorpha (Lilj.) Ach. epiliit fq soc - - -Ramalina subfarinacea (Nyl. ex Cromb.) Nyl. epiliit graniitkivil st fq soc - - -Ramalina thrausta (Ach.) Nyl. epifüüt okaspuul fq bor 3 4 +Rhizocarpon geographicum (L.) DC. epiliit graniitkivil st fq mul - - -Rhizocarpon polycarpum (Hepp) Th. Fr. epiliit st fq bor - - -Rinodina archaea (Ach.) Arnold epifüüt okaspuul rr ? - - -Rinodina pyrina (Ach.) Arnold epifüüt fq nem - - -Rinodina sophodes (Ach.) A. Massal. epifüüt okaspuul fq mul - - -

46


Sclerophora nivea (Hoffm.) Tibell epifüüt fq ? 3 - +Scoliciosporum chlorococcum (Stenh.) Vezda epifüüt fq bor - - -Scoliciosporum umbrinum (Ach.) Arnold epiliit graniitkivil st fq bor - - -Stereocaulon condensatum Hoffm. ? st fq bor 3 - -Stereocaulon dactylophyllum Flörke epiliit st fq bor - - -Stereocaulon incrustatum Flörke epigeiid (maapinnal) st fq bor - 4 -Stereocaulon paschale (L.) Hoffm. epigeiid (maapinnal) fqq bor - - -

epiliit Stereocaulon saxatile H. Magn. epiliit graniitkivil fq bor - - -Stereocaulon subcoralloides (Nyl.) Nyl. epiliit graniitkivil st fq bor - - -Stereocaulon tomentosum Fr. epiliit graniitkivil fqq bor - - -

epiksüül; epigeiid maapinnal#Telogalla olivieri (Vouaux) Nik. Hoffmann & Hafellner lihhenikoolne seen rr ? - - -Tephromela atra (Huds.) Hafellner ex Kalb epiliit graniitkivil fqq mul - - -#Thelocarpon epibolum Nyl. parasümbiondina samblikul rr ? - - -Trapeliopsis flexuosa (Fr.) Coppins & P. James epiksüül (puidul) fq mul - - -Trapeliopsis granulosa (Hoffm.) Lumbsch epigeiid (maapinnal) fqq mul - - -

epiksüül #Tremella phaeophysciae Diederich & M. S. Christ. lihhenikoolne seen r ? - - -Tremolecia atrata (Ach.) Hertel epiliit graniitkivil r ? - -Tuckermannopsis chlorophylla (Willd.) Hale epiksüül (puidul) fqq bor - - -

epifüüt okaspuulUmbilicaria decussata (Vill.) Zahlbr. epiliit graniitkivil rr arc - 3 -Umbilicaria deusta (L.) Baumb. epiliit graniitkivil fqq smon - - -

47


Umbilicaria polyphylla (L.) Baumg. epiliit graniitkivil fqq smon - - -Umbilicaria polyrrhiza (L.) Fr. epiliit st fq soc - - -Umbilicaria torrefacta (Lightf.) Schrad. epiliit graniitkivil st fq arc - - -Usnea barbata (L.) Weber ex F.H. Wigg epifüüt okaspuul fqq bor - 4 -Usnea diplotypus Vain. epifüüt okaspuul st fq smon - 3 -Usnea filipendula Stirt. epifüüt okaspuul fqq mul - - -Usnea fulvoreagens (Räsänen) Räsänen epifüüt okaspuul fq bor - - -Usnea glabrata (Ach.) Vain. epifüüt st fq hol - 1 -Usnea glabrescens (Vain.) Vain. epifüüt okaspuul st fq bor - - -Usnea hirta (L.) F. H. Wigg. epifüüt okaspuul fqq bor - - -Usnea lapponica Vain. epifüüt lehtpuul fqq smon - - -Usnea subfloridana Stirt. epifüüt okaspuul fqq bor - - -Usnea substerilis Motyka epifüüt okaspuul st fq ? - - -Usnea wasmuthii Räsänen epifüüt lehtpuul st fq bor - - -Verrucaria calciseda DC. epiliit st r smed - - -Verrucaria muralis Ach. epiliit fq hol - - -Verrucaria nigrescens Pers. epiliit fq hol - - -Vulpicida juniperina (L.) J.-E. Mattsson ja M. J. Lai epigeiid (maapinnal) fq hypm - - -Vulpicida pinastri (Scop.) J.-E. Mattsson & M.J. Lai epifüüt okaspuul fqq bor - - -

epiksüül (puidul)Xanthoparmelia conspersa (Ach.) Hale epiliit graniitkivil fqq mul - - -Xanthoparmelia mougeotii (Schaer. ex D. Dietr.) Hale epiliit graniitkivil r soc 2 - -Xanthoparmelia somloensis (Gyeln.) Hale epiliit graniitkivil fq xer - - -

epibrüiid

48


Xanthoria candelaria (L.) Th. Fr. epifüüt lehtpuul fqq mul - - -Xanthoria fulva (Hoffm.) Poelt & Petutschnig epifüüt lehtpuul st fq ? - - -Xanthoria parietina (L.) Th. Fr. epifüüt lehtpuul fqq mul - - -

epiliit lubjakivilXanthoria polycarpa (Hoffm.) Th. Fr. ex Rieber epifüüt okaspuul fqq hol - - -Xylographa opegraphella Nyl. ex Rothr. epiksüül (puidul) r ? - - -

49

lahemaa rahvuspargi lihhenofloorasoomaa ja karula). kõik kaitsealad esindavad kõige...

Documents