JÜRI PLINK 75kultuurikandja 50

Ettekanne Märdimetsa töö- ja mõttetalgutel 11.mail 2013Valdo Ruttas

MUUSIK JÜRI PLINK TALGUJA TÄPSELT 1/3 SAJANDIT

MÄRDIMETSAS JUSSI JUUBELIT TÄHISTAMASSelle kevade töö- ja mõttetalgud Märdimetsas olid pühendatud

muusiku ja pedagoogikateadlase professor Jüri Plingi alias meie Jussi 75. sünnipäevale.

Juubilari artiklitest väga heaks mõttearenduse aluseks sobis „Muusikahariduse süsteemi projekteerimise problemaatika. Metodoloogiline aspekt“, mis nägi trükivalgust 1986.aastal

meie labori kogumikus „Kõrgkooli probleemid VIII“. Panin oma presentatsioonis välja selle artikli põhiskeemid,

kus autor tolle aja kohta novaatorlikult käsitleb muusikahariduse süsteemi projekteerimist

kui kunsti ja teaduse vahendite omavahel seostatud süsteemi loomist.

http://talgujad.forum.co.ee/t388-mardimetsas-jussi-juubelit-tahistamas

MUUSIKAHARIDUSE SÜSTEEMI PROJEKTEERIMISE PROBLEMAATIKA

• See on Jussi artikkel TRÜ Kõrgkoolipedagoogika labori kogumikust

“Kõrgkooli probleemid VIII”. Tartu 1986• Juubilar käsitleb siin – kolm kuubis aastat

tagasi- selle süsteemi projekteerimise metodoloogilist aspekti

• Kas me täna oleme oma haridussüsteemi projekteerimisel targemad? Mille poolest?

Muusikakultuuri reprodutseerimise süsteemi ainelised ja metodoloogilised tasandid

METOODILINETASAND

TEOREETILINETASAND

TASAND

PARADIGMAATILINEVAIMNE KULTUUR

TEADUS

PEDAGOOGIKA

MUUSIKA-PEDAGOOGIKA

IV.ARENGU JUHTIMINE

KUNSTITEADUS

MUSIKOLOOGIA

III.AINETE SÜSTEEM

KUNST

MUUSIKA

INTERPREETKOMPONIST

I.ELAV EESKUJU

PEDAGOOGIKA

PED.MEISTERLIKKUS

II.METOODILISEDVÕTTED MUUSIKA-

HARIDUS

REFLEKSIIVSED NEELAMISED

Õpilase tegevus neelab refleksiivselt õpetaja tegevuse

Õpetaja tegevus neelab refleksiivselt õpilase tegevuse

Г. П. Щедровицкий "Заметки о структуре ситуаций "учения-обучения“ http://www.fondgp.ru/lib/chteniya/xiv/texts/6

Uurimistegevuse suunitluse mudelPARADIGMAATILISE TASANDI NÄIDISTE /EESKUJUDE/HIERARHIA

TEOREETILISE TASANDI NÄIDISTE /MUDELITE/HIERARHIA

METOODILISE TASANDI NÄIDISTE /VORMIDE/HIERARHIA

PRAKTILISE TASANDI NÄIDISTE /POSITSIOONIDE/HIERARHIA

VII METODOLOOG FILOSOOFILINE MAAILMAPILT

PROGNOOS ORGANISAATOR

VI PROJEKTEERIJA ÜLDTEADUSLIK MAAILMAPILT

PROJEKT JUHENDAJA

V UURIJA KONKREETSE TEADUSE MAAILMAPILT

TEADUS TEOSTAJA

IV KÜBERNEETIKA FORMAALNE FUNDAMENTAAL-TEOORIA

KVAASITEADUS

III PSÜHHOLOOGIA FAKTUAALNE FUNDAMENTAAL-TEOORIA

KONSTRUKTIIV-TEHNILINE TEENISTUS

II DIDAKTIKA “KESKASTME TEOORIA” METOODIKA

I SKEEMID EMPIIRILINE SKEEM KOGEMUSE ÜLDISTUS

HOOLONID• Organismi tuleb vaadata kui mitmetasemelist poolautonoomsete

alltervikute hierarhiat, mis hargnevad alama astme alltervikute peal jne. Alltervikuid mistahes hierarhiatasemel nimetab Arthur Koestner

hooloniteks• Elusa valdkonnas ei eksisteeri absoluutses mõttes osi

ja tervikut. Hooloni kontseptsioon on sisse viidud selleks, et lepitada atomistlikku ja holistlikkulähenemist.

• Bioloogilised hoolonid on isereguleeruvad avatud süsteemid, mis ilmutavad nii autonoomseid terviku omadusi, kui ka osade sõltuvaid omadusi.

• See dihhotoomia on esindatud iga hierarhilise organisatsiooni mistahes tasemel ja selle nimetas A.Koestler Jaanuse-efektiks ehk Jaanuse printsiibiks

AVATUD HIERARHILISED SÜSTEEMID ja

HOOLONID• Hierarhiaid võib vaadelda kui „vertikaalselt“

hargnevaid struktuure, millede harud põimuvad läbi teiste hierarhiate harudega nivoode hulgas ja kujundavad „horisontaalseid“ võrke;

• hargnemine ja võrguline areng on oma olemuselt täiendavad printsiibid

organismide ja ühiskondade arhitektuuris

Mõttetegevuse baasskeem (Agu vormistus)

Agu pilt kommunikatsiooni standartiseerumise etappidestNavigatija foorumi Klaaspärlimängus kevadel 2013

AGU SAADETUD PILT KLAASPÄRLIMÄNGU

V.Reduhin (VIR) arendas Agu lähtepildi edasi selliseks:

http://pedsovet.org/forum/index.php?autocom=blog&blogid=3&showentry=29883#comment100810

KLAASPÄRLIMÄNGUSTSÜNDIV (?) PROJEKT

VIR LÄHIARENGU TSOONIST

“MINU”

“MEIE”

“OMA”

“VÕÕRAS”