Paide Gümnaasium

Innovaatilised Järvamaa ettevõtted

Junior Achievement Eesti konkursitöö

Kelli Lukas

11 klass

Juhendaja : Elbe Metsatalu

Paide Gümnaasiumi õpetaja

Paide 2013

2

Sisukord

Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 3

1. Innovatsioon ja ettevõtlus ............................................................................................................ 4

1.1. Innovatsiooni mõiste ......................................................................................................... 4

1.2. Innovatsiooni eri vormid ....................................................................................................... 4

2. Innovatsiooni näited Järvamaa ettevõtluses ......................................................................... 6

2.1. Rexest Grupp OÜ .................................................................................................................. 6

2.1.1. Tehnoloogia ja tootmine................................................................................................. 7

2.1.2. Plastrexist tooted ............................................................................................................ 8

2.1.3. Ettevõtte turundus ja maine ............................................................................................ 9

2.2. Viking Window AS ............................................................................................................ 10

2.2.1. Keskkonnasäästlik ettevõte .......................................................................................... 11

2.2.2. Tootmine ja toodang..................................................................................................... 12

2.2.3. Turg ja konkurents ....................................................................................................... 15

2.3. Innovaatiliste ettevõtete tähtsus maakonnale ...................................................................... 18

Kokkuvõte .................................................................................................................................. 19

Kasutatud materjalid .................................................................................................................. 21

3

Sissejuhatus

Innovatsioon on kaasaja üks olulisemaid tegureid ettevõtluses läbilöömiseks. Teema on väga

päevakajaline, sest uuenduslikke lahendusi otsivad majanduskriisi ajal raskustesse sattunud

ettevõtted ja uued, alles alustavad ettevõtted, sest konkurents on väga tihe, eduks on vaja midagi

veelgi paremat ja uudsemat kui teistel.

Käesolevas töös tutvustatakse kahte innovaatilist ettevõtet Järvamaal - pikkade traditsioonidega

Viking Window AS-i ja noort, väga ainulaadset ettevõtet Rexest Group OÜ-d. Töö eesmärk on

välja selgitada ettevõtete innovaatilised tegevused ning kuidas on innovatsioon mõjutanud nende

konkurentsivõimet.

Töö jaoks andmete kogumisel on peamiste allikatena kasutatud innovatsiooni- ja

ettevõtlusteemalist kirjandust ning ettevõtete kodulehti. Uurimistöö jaoks ajakohase info

saamiseks on ettevõtete külastuse käigus viidud läbi intervjuud mõlema ettevõtte esindajatega,

kes andsid kõige täpsema ning parema ülevaate firmade tegevusest ning sisemistest küsimustest.

Töö koosneb kahest peatükist, esimeses selgitatakse innovatsiooni mõistet ja peamisi vorme,

teises peatükis antakse ülevaade mõlemast ettevõttest ning analüüsitakse nende tegevust

innovatsiooni vaatenurgast ja rollist Järvamaa arengus.

Töö valmimisel osutatud abi ja toetuse eest tänan Rexest Grupp OÜ juhatuse liiget Aivo Käsnarit,

Viking Window AS-i kvaliteedijuhti Indrek Rüütlit ning töö juhendajat Elbe Metsatalu.

4

1. Innovatsioon ja ettevõtlus

Innovatsioon on laialt levinud sõna tänapäeva ühiskonnas. Tahetakse olla teistest paremad ning

sellele aitavad kaasa üha innovaatilisemad tooted ja teenused. Ettevõtluses on see väga tähtis, et

püsida turul konkurentsivõimeline ning klientide hoidmiseks ja uute võitmiseks pakkuda neile

pidevalt midagi uut.

1.1. Innovatsiooni mõiste

Innovatsioon on protsess, mis seisneb millegi uut moodi tegemises. See on uuendus, mingi

teadusliku, tehnilise või organisatsioonilise avastuse, leiutise või muu saavutuse rakendamine

ühiskonnas ning muutused, mida võib läbi viia erinevates valdkondades, enamasti tootmises või

turunduses. (Vikipeedia) Viimases on innovaatilisus eriti oluline, sest kasulikke äriideid ringleb

maailmas miljoneid, kuid väga väike osa neist jõuab klientideni atraktiivsete toodete ja teenuste

näol. (Ettevõtlikkusest ettevõtluseni 2012:87)

Innovatsiooniks on vajalikud erinevad teadmised konkurentidest, klientide soovidest,

võimalustest jne ning turu-uuringute läbiviimine, mis on ettevõtte turundusotsuste tegemiseks

vajalike andmete kogumine, talletamine ja analüüs. Äritegevuse kavandamisel on oluline valida

sihtturg – toote potentsiaalsed ostjad ja turundusmeetmestik, millega luuakse klientidele väärtust,

et panna neid toodet või teenust ostma. (Ettevõtlikkusest ettevõtluseni 2012: 89)

Innovatsioon avaldub erinevate vormidena eri valdkondades, nii põllumajanduses, tööstuses kui

ka teeninduses, meditsiinis või mujal. Innovatsiooni võib pidada teeks tulevikku. Üldiselt on

innovaatiliste mõtete elluviimise eesmärk olla konkurentsivõimeline turul.

1.2. Innovatsiooni eri vormid

Innovatsiooni tuntakse enamasti tehnoloogiliste uuenduste näol. 21. sajandi tehnoloogiaajastul

löövad läbi elektroonilised seadmed või nendes kasutatavad rakendused. Tuntud ettevõtted nagu

näiteks Google, Apple jne tulid turule sihiga luua uuenduslik firma ulatusliku turuga. Sellest

5

tuleneva eduga tagasid nad oma konkurentsivõimelisuse kogu maailmas. Samal ajal, kui tooteid

toodetakse ulmelistes kogustes, areneb innovatsioon ka teenuste ning avaliku- ja erasektoris.

Näiteks meditsiinis on see aidanud päästa lugematul hulgal inimeste elusid, kui ka igapäevaselt

kiirendada teenuste kvaliteeti ja tõhusust. (Bessant 2005:10)

„Minu jaoks tähendab innovatsioon millegi uut moodi tegemist, millest tõuseb mõõdetav kasu

ning mis aitab end teistest eristada. Kui iga eestlane üritaks isegi väikesel määral midagi

uutmoodi korda saata selliselt, et sellest ka laiem ühiskondlik kasu tõuseks, oleks meil pinnast

miljoniks innovatsiooniks. See on parem kui üks oma Nokia,“ Tarmo Pihl, Modesat

Communications asutaja. (Ettevõtlikkusest ettevõtluseni 2012:31)

Kogu maailmas on kasutusel innovatsiooni ja turunduse neli P-d - inglise keeles: Product (toode),

Process (protsess), Position (positsioon), Paradigma (paradigma).

• Product ehk toode - tooteinnovatsioon – selle all mõistetakse muutusi asjades (tooted/

teenused), mida organisatsioon pakub;

• Process ehk protsess – protsessiinnovatsioon - selle all mõistetakse muutusi nende

loomise ja kättetoimetamise moodustes;

• Position ehk positsioon – positsiooniinnovatsioon - selle all mõistetakse muutusi

toodete/teenuste turuletoomise kontekstis;

• Paradigm ehk paradigma – paradigmainnovatsioon - selle all mõistetakse muutusi

organisatsiooni tegevust raamivates ja selle aluseks olevates mõttemallides. (Bessant

2005:10)

Sageli esinevad erinevad liigid koos: teeninduses ei saa selgelt eristada, kas puhkusepaketi juures

on tegu toote- või protsessimuudatusega. Seega pole innovatsioonil konkreetseid piire, vaid on

laialdaselt võimalusi oma visiooni täide viimiseks. (Bessant 2005:10)

„Kui tahad tippkonkurentsis võita, siis ei piisa, et teed sama mida teised, ainult natukene rohkem

ja natukene paremini. Tuleb teha midagi muud.“ Gerd Kanter, kettaheitja (Ettevõtlikkusest

ettevõtluseni 2012:31).

Uued tehnilised lahendused, teaduspõhised muutused tootmise tehnoloogias, tarbijat üllatavad

turundusnipid ja efektiivsem töökorraldus moodustavad innovatsiooni ehk uuenduste sisu.

6

2. Innovatsiooni näited Järvamaa ettevõtluses

Eesti keskel asuv Järvamaa on aastasadu olnud peamiselt põllumajanduspiirkond, kuid

põllumajanduse efektiivsuse kasvuga on tekkinud vajadus uute majandusvaldkondade

arendamiseks, et pakkuda tööd kohalikule elanikkonnale ja saada tulu piirkonna jätkusuutlikuks

arenguks. Võtmevaldkonnad on uuenduslik põllumajandus ja põllumajandussaaduste töötlemine,

metsamajandus ja lõpptoodangut andev puidu- ja ehitusmaterjalitööstus, uued

kõrgtehnoloogilised majandusharud ning kvaliteetsed teenused maakonna elanikele. Eduks on

vajalik kõrge viimistlusastmega lõpptoodangu osakaalu tõstmine, spetsialiseerumine ning

ettevõtetevaheline usalduslik koostöö ja sotsiaalne ettevõtlus. (Järvamaa arengustrateegia

2011:25)

Käesolevas töös on analüüsiks valitud ettevõtted, mis oma tegevusega toetavad Järvamaa

võtmevaldkondade arendamist, annavad kvaliteetset eksporttoodangut ning nende edu on taganud

uuendusmeelsus ja keskkonda säästev majandamine.

2.1. Rexest Grupp OÜ

Esimese näitena on valitud tutvustamiseks väga innovaatilise ja unikaalse toodanguga noor

ettevõte Rexest Grupp OÜ.

Firma loodi alles 2009. aastal.ja tegutseb Järvamaal – AS Väätsa Prügilas töötab plastikjäätmete

käitlemise tehas, Mäo tööstuskülas toodetakse prügilast saadud plasthelveste ja -graanulite

massist ehitusmaterjale. Käesoleval hetkel on see ainuke Eesti ettevõte, mis suudab

taaskasutusele võtta kodumajapidamistes tekkivaid segaolmeplastikpakendeid, tootes olmeprügist

välja sorteeritud plastist ehitusmaterjali – plastrexi. (PlastRex 2013)

Ettevõttest ülevaate saamiseks andis intervjuu ja tutvustas tootmist Rexest Grupp OÜ juhatuse

liige Aivo Käsnar.

7

2.1.1. Tehnoloogia ja tootmine

Rexest Grupp OÜ tegevuse eesmärgiks on vähendada plastikjäätmete ladestamist prügilates, kuna

plastik laguneb looduses sadu aastaid; tutvustada vastupidavaid taaskasutatud plastikutooteid

ning nendega seotud võimalusi; motiveerida ühiskonda pakendijäätmeid senisest enam

sorteerima, kuna enam ei ole vajadust plastikujäätmeid prügilas ladestada. (PlastRex 2013)

Ettevõte kasutab toorainena toiduainetööstuse kuumtöötluse läbinud plastikpakendite jäätmeid,

mis on täielikult vabad toksilistest ainetest. Ettevõte on ise välja töötanud uudse materjali-

plastrexi, mis oma omaduste ja kasutusvõimalustega sobib asendama puitu ning on sellest

ilmastikukindluse ja töödeldavuse poolest paremgi. (Joonis 1)

Joonis 1. Plastrexist punnlauad (PlastRex 2013)

Materjali erikaal on sarnane puidule, ca 0,6-07/m³. Ka plastrexi profiilide edasine töötlemine on

võrreldav puiduga – materjal on saetav, freesitav, kruvitav, kuid erinevalt puidust, see ei mädane,

ei ima niiskust ning on lihtsasti puhastatav. (PlastRex 2013)

Väätsa prügilas asuvas tehases sorteeritakse välja sobivad plastikpakendijäätmed ning

purustatakse ja töödeldakse ümber plastikutöötlusele sobivaks tooraineks - plastikhelveste või

graanulite massiks. Mäo tehases toimub sellest ehitusmaterjalide tootmine. Seal plastikhelbed

ekstrudeeritakse ehk plastikgraanuleid sulatatakse paarisaja kraadi juures kuni see muutub

voolavaks massiks. Seejärel pressitakse koheselt vedelast plastikust vajaliku kujuga profiilid, mis

veega maha jahutades tarduvad. Pikkadest profiilidest saetakse vajaliku pikkusega lauad, mille

lõikeotsad lihvitakse ning algtoodang on valmis. (Käsnar 2013)

Ettevõtte koostööpartner on Tallinna Ülikool, kus teadlased ja üliõpilased katsetavad ning

testivaid tooteid. Kogu arendustöö ning tootmine toimub Järvamaal, vaid turundusosakond asub

8

Tallinnas. Tootmistehnoloogia on välja arendatud kohapeal, tootmisliinid hangiti Suurbritanniast,

kus neid kasutati plastitööstuses tekkinud jääkide taassulatuseks. (Käsnar 2013)

2.1.2. Plastrexist tooted

Plastrexi profiile toodetakse kolme põhivärvi- musta, pruuni ja rohelist, vajadusel saab neid ka

üle värvida. Peamisteks toodeteks on punnlauad, terrassilauad, prussid, postid ja plangud.

Ilmastikukindlast ja mittekõdunevast toodangust tehakse hobuste latreid, maanteede müraseinu,

õuemööblit, varjeseinu, lillekaste, taimede kasvatuskaste, liivakaste, kuure jms. (Joonis 2, 3)

Väga laia kasutusvaldkonna tõttu on plastrexi vastu huvi tundnud kliendid väga erinevatelt

elualadelt, näiteks ehituse, aianduse, põllumajanduse valdkonnast. (PlastRex 2013)

Suurimaks eeliseks puidu ees on plastrexi vastupidavus keskkonnatingimustele. Kuna tootmise

käigus saab muuta plastikprofiilide elastsust, peavad need paremini vastu kohtades, kus puit vastu

ei pea. Ilmastikukindlus on eeliseks, näiteks puit võib minna niisketes oludes mädanema, kuid

plastikprofiilidega seda ei juhtu. Lisaks on see odavam, kergem, kvaliteetsem ning

keskkonnasõbralikum.

Joonis 2. Plastrexist valmistatud ilmastikukindel terrassimööbel (PlastRex 2013)

Toote kergema kaalu põhjuseks on materjali sisekihis paiknevad väikesed õhumullikesed. Toote

puuduseks võib lugeda plastikprofiilide võrdlemisi üksluist väljanägemist - kui puitu leidub

erinevates mustrites vms, siis plastrexi on vaid kolme erinevat värvi. Samuti ei sobi ta

kandekonstruktsioonideks materjali segapäritolu tõttu. Kuna plastrex on lihtsalt töödeldav, võib

9

kasutusvaldkonda igaüks laiendada, sest universaalset materjali saab rakendada enda fantaasia

kohaselt. (Käsnar 2013)

Joonis 3. Plastrexist varjualune (Plastrex 2013).

Plastrex on väga keskkonnasõbralik toode- üks tonn plastrexi aitab kokku hoida 1,66 tonni

süsinikoksiidi (CO) ehk 262 liitrit naftat ehk 98 miljonit kJ energiat ja 23 m³ prügila pinda

(Plastrex 2013).

2.1.2. Ettevõtte turundus ja maine

Peamine sihtturg on Euroopa riigid, Eesti turg on liiga väike niivõrd suure tootlikkusega firma

jaoks. Juba tegevust alustades ei plaaninud ettevõte keskenduda Eesti turule, kus puidu

kasutamise traditsioon on tugev ja kliendid hinnatundlikud, vaid püüdis leida oma niši Euroopas,

kus on kvaliteet rohkem hinnatud kui hind. Kuigi Euroopas tehakse punnlaudu väga erinevatest

toorainetest, on plastrexist tooted niivõrd unikaalsed ja innovaatilised, et samasuguse toote näol

konkurents puudub. Konkurendid on kõik teised ehitusmaterjalide tootjad, olgu need siis puidu

vms materjali tootjad. (Käsnar 2013)

Peamiselt müüakse toodangut Saksamaale, Rootsi, Soome, ka Prantsusmaale. Sellegipoolest on

firmal ka kodumaal koostööpartnereid, näiteks tegeletakse Tallinn-Tartu maantee Kose teelõigu

müratõkkeseinte tootmisega. Samuti on väiksemaid partnereid, kellele müüakse oma tooteid,

näiteks aiamööblit. (Käsnar 2013)

10

Kuna firma on küllaltki noor, alustanud tegevust 2009. aastal, ei ole investeerimine veel ära

tasunud. Ettevõtte käivitamine võttis aega peaaegu kaks aastat, esimene toodang anti alles 2010

aasta lõpus. Võrreldes 2011. aastaga kasvas müügitulu 2012. aastal kuus korda, 2012. aasta

lõpuks jõuti tehtud investeeringute kulud tasuda ja hakata kasumit teenima. 2013. aastaks on

nõudlus niivõrd suureks kasvanud, et ettevõttel tuleb kasumi ja toetuste arvelt teha uusi

kapitalimahutusi laienemiseks, et tõsta tootmismahtu 2400 tonnilt kuni 10 000 tonnini aastas.

(Käsnar 2013)

OÜ Rexest Grupp on tegevuse arendamiseks saanud toetust Euroopa Liidu projekti

„Ladestatavate plastjäätmete taaskasutamine ehitusmaterjalide tootmiseks“ ning Ettevõtluse

Arendamise Sihtasutuse teadus- ja arendustegevuse projektide toetamise programmi raames

(PlastRex 2013).

Eesti Keskkonnaministeerium tunnistas Rexest Grupp OÜ 2012. aasta keskkonnasõbralikumaks

ettevõtteks. Tunnustuse pälvis ettevõte keskkonnasõbraliku toote või teenuse kategoorias

säästliku ja innovatiivse ehitusmaterjali plastrexi tootmise eest, mis suunab aastas tuhandeid

tonne plastikjäätmeid tagasi ringlusesse, kasutades toorainena kodumajapidamistes tekkivaid

plastikpakendeid. Plastrex ise on omakorda täielikult taaskasutatav. Rexest Grupp OÜ on esitatud

ka Euroopa keskkonnaauhinna konkursi kandidaadiks. (Rõivas 2012)

Kokkuvõtteks võib tõdeda, et väga noore ettevõtte Rexest Grupp OÜ innovaatilisus seisneb mitte

ainult uudse materjali - plastrexi kasutuselevõtus ja uudse tehnoloogia rakendamises, vaid ka

uuendusliku, keskkonnateadliku mõtteviisi tutvustamises ja levitamises. Ettevõtte orienteeritus

Eestist tunduvalt suuremale Euroopa turule ja jäätmetest tooraine kasutamine loovad aluse

jätkusuutlikuks arenguks ning keskkonnasõbraliku mõtteviisi levikule oma toodete tarbimise

kaudu.

2.2. Viking Window AS

Viking Window AS on ettevõte, mis tegeleb akende ja uste tootmisega Järvamaal Mäo keskuses.

See loodi 1996. aastal koostöös Taani aknafirma Rationel Vindueriga, kuid iseseisvaks, täielikult

11

Eesti kapitalil põhinevaks, saadi alles 2001. aastal. Firma on tuntud oma kõrge kvaliteedi ja

kliendikesksuse tõttu. (Viking Window 2013)

Ettevõttest ülevaate saamiseks andis intervjuu Viking Window AS-i kvaliteedijuht Indrek Rüütel.

Algusest peale on ettevõtte tegevus keskendunud põhiväärtustele, milleks on kvaliteet,

kliendikesksus, täpsus ja pidev enesetäiendamine. Taani osapoolelt on tulnud põhitootena

väljaavanev nn. taani tüüpi aken ja oskusteave selle kõrgekvaliteediliseks valmistamiseks. Samuti

juhindub ettevõte seniajani oma tegevuses Taani Aknatootjate Liidu (DVC) tehnilistest nõuetest,

mida loetakse Euroopa aknatootmise parimaks praktikaks. (Viking Window 2013)

Viking Window AS eesmärk on pakkuda kliendile kõrgekvaliteetseid puitaknaid ja uksi. Lisaks

traditsioonilistele väljapoole avanevatele akendele on tootevalikus nii inglisepärased puitaknad ja

uksed, sissepoole avanevad saksa tüüpi aknad kui ka moodsamad energiasäästlikud ja

alumiiniumkattega aknad ja uksed. (Rüütel 2013)

2.2.1. Keskkonnasäästlik ettevõte

Ettevõte soovib, et kliendi rahulolu ja toodangu hea kvaliteet ei sünniks keskkonna arvelt.

Selleks kasutatakse tootmisel üht keskkonnasäästlikumat ja taastuvat materjali – puitu. Ka muude

materjalide valikul eelistatakse loodussäästlikke võimalusi, nt. vesialuselisi liime, värve, peitse ja

lakke. (Viking Window 2013)

2005. aasta suvel omistati Viking Window AS-le keskkonna-juhtimissüsteemi ISO 14001

sertifikaat, millest tulenevalt on ettevõte võtnud endale vastutuse oma tegevusest ja tootest

lähtuva keskkonnamõju eest ning seadnud eesmärgiks vähendada ja ennetada tootmisest lähtuvat

saastet. Vikingi aken ja uks valmivad protsessi tulemusena, mille keskkonnamõju on kontrolli all

ja aja jooksul väheneb. Ettevõte on esimene Eesti puitakende tootja, kelle tegevus sertifitseeriti

ISO 14001 standardi kohaselt. (Viking Window 2013)

Keskkonnahoid väljendub materjalikasutuses (puit, ja viimistlusvahendid), tootmise, materjali ja

energiakasutuse efektiivsuses (vähema kuluga on võimalik rohkem toota). Ettevõte sorteerib,

vähendab ja taaskasutab jäätmeid, kogudes eraldi puidu-, metalli-, paberi-, papi- ja

pakendijäätmeid. Ka ettevõtte kliendil on võimalik pakendist tasuta vabaneda. (Viking Window

2013)

12

Ettevõtte keskkonnateadliku tegevuse tulemuseks on kõigi jaoks puhtam elukeskkond. Kliendile

loob see kindlustunde, et tootmisprotsess ja toodang on keskkonnasõbralik ja kõrge kvaliteediga,

et ettevõte väärtustab puhast elukeskkonda.

2.2.2. Tootmine ja toodang

Akende, uste tootmine saab alguse kliendi soovidest, mida tootmises peab arvestama. Kuna

enamus kliente teeb oma valiku mitme erineva firma vahel, siis on Viking Window loonud väga

põhjaliku tooteid tutvustava veebilehe www.viking.ee, kus klient võib tutvuda kõigi

tootenäidistega, vaadata filme, kuidas tooted avanevad, millised akna- ja ukselahendused talle

paremini sobiks, katsetada värvilahendusi jne. (Rüütel 2013)

Kõigepealt pöördub klient ettevõtte poole ning kirjeldab oma soovi. Müügijuht tutvustab

esinduses kohapeal erinevate arvutiprogrammide abil toodete kvaliteeti, värvide ja suluste

sobivust, kujundab arvutis kliendi soovile vastava avatäite. (Rüütel 2013)

Toodete töökindluse ning kvaliteedi tagamiseks on Viking Window loonud väga kõrgetasemelise

kvaliteedikontrolli ja võtnud tööle kvaliteedijuhi Indrek Rüütli, kelle töö on väga innovaatiline –

väljatöötamisel katsetada kõiki uusi tooteliike. Näiteks energiasäästlikkust hindava kliendi jaoks

on loodud spetsiaalne soojusjuhtivuse demonstreerimise programm, mis toob välja erinevused

klaaspakettide ja aknaprofiilide soojuspidavuses. Uute toodete töökindlust testib spetsiaalne

masin, mis avab ning sulgeb avatäidet sadu kordi, et näidata, kas toode on peale tihedat kasutust

sama korralik kui ostes. Indrek Rüütli ülesandeks on ettevõttele seni omistatud sertifikaatidele

vastava tootmise jälgimine ja uute sertifikaatide taotlemise ettevalmistustööd. (Rüütel 2013)

Peale kliendi tellimuse vormistamist algab tootmise ettevalmistus ning tootmine ise. Kliendi

tellimuse põhjal sisestatakse uudsesse arvutiprogrammi toote andmed, mis näitavad, palju läheb

vaja materjali, milliseid klaaspakette tellida, millist värvi kasutada jne. Sama programmi abil

valmivad virtuaalsed tööjoonised, mida kasutavad puidulõikemasinad detailide valmistamisel,

värvimismasinad jne. Kõik toimub arvutipõhiselt lihtsustamaks töötajate tööd, tagamaks vajaliku

täpsuse ja kvaliteedi. (Rüütel 2013) (Joonis 4)

13

Joonis 4. Elektrooniliselt juhitav puidulõikepink Viking Window tehases Mäos (Rüütel 2008)

Näited toodetest:

• Väljapoole avatav traditsiooniline kahekordse klaasiga aken – lihtsa konstruktsiooniga, hästi

soojapidav ja suurepärase ilmastikukindlusega. Saab valida pöördavaneva ja külgavaneva

disainiga toodet. (Joonis 5)

• Termokatkestusega aknad passiivmajale - kolmekordse klaaspaketiga ja termokatkestusega

aken valmistatakse kõrge kvaliteediga soojusisolatsiooniga puitprofiilidest, spetsiaalselt väga

kõrge energiatõhususega hoonete ehitamiseks. Paketile saab lisada täiendavaid funktsioone

suurema turvalisuse, mürasummutuse või päikesekaitse näol. (Joonis 6)

• Sissepoole avatav kolmekordse klaasiga aken – energiatõhus, säästlik kahe selektiivklaasi ja

argoontäitega kolmekordse klaaspaketiga aken, mille tugevad profiilid ja kindel sulustus

hoiavad halva ilma õues ja meeldiva sisekliima toas. (Joonis 7) (Viking Window 2013)

Joonis 5. Väljapoole avatav

traditsiooniline kahekordse

klaasiga aken

Joonis 6. Termokatkestusega

aknad passiivmajale

Joonis 7. Sissepoole avatav

kolmekordse klaasiga aken

(Viking Window 2013)

14

Lisaks akendele toodetakse nii välja- kui ka sissepoole avanevaid välisuksi, terrassi- ja rõduuksi.

(Joonis 8) Vikingi välisuks lukustub kolmes punktis parendamaks turvalisust ja stabiilsust. Kattes

puitukse väliskülje värvitud alumiiniumiga, saab muuta toote ilmastikule vastupidavamaks.

Näiteks täispuidust profiilidest valmistatud välisuks on energiasäästlik tänu 40 mm soojustusega

tahveldusele või kolmekordsele klaaspaketile.(Rüütel 2013)

Joonis 8. Viking Window uksenäidised (Viking Window 2013)

Tootmise kõrget kvaliteeti aitab saavutada ja ettevõtet optimaalselt juhtida juba 2000. aastast

juurutatud ning hästi toimiv ISO 9001 kvaliteedijuhtimissüsteem, mis vähendab oluliselt

praaktoodangut, motiveerib töötajaid kontrollima eelnenud töölõiku ja tegema ise kvaliteetset

tööd. (Rüütel 2013)

Kui võrrelda puitakent plastikaknaga, siis juba välimuse poolest on puit hubasem ning enamasti

seda eelistatakse plastikule. Üldiselt kestab puitaken ka kauem, kuid see sõltub suuresti

konkreetsest omanikust, sest iga toote puhul on vajalik hooldus. Vikingi akende valmistamisel on

pööratud tähelepanu energiasäästlikkusele, ohutusele purunemisel, mürasummutavusele ja

päikesekaitsele.

Energiasäästlikkus on akende puhul oluline sellepärast, et soojapidavad klaasid vähendavad maja

küttekulu. Selle jaoks kasutatakse akna klaaspaketis selektiivklaasi – kahekordse klaaspaketi

puhul kasutatakse ühte, kolmekordse puhul kahte, mille üks pind on kaetud soojusläbilaskvust

piirava metalloksiidikihiga. Selektiivklaasi eelis tavalise klaasi ees on see, et ta soojeneb sama

kiiresti kui tavaline, kuid kiirgab ruumist välja vähem soojust. Mürasummutavus on oluline

kohtades, mille lähedal olev suur müra häirib hoones olevaid inimesi ning seda on võimalik

15

suurendada või vähendada vastavalt kliendi soovile. Juhul, kui inimene soovib toas jahedamat

temperatuuri kui õues (näiteks suvel), on võimalik reguleerida akna päikesekaitse väärtust.

(Rüütel 2013)

Kvaliteedile suunatud töökultuur ja uuenduslikud tootelahendused annavad konkurentsieelise

teiste aknatootjate ees nii Eestis, kui ka välisturul.

2.2.3. Turg ja konkurents

Ettevõtte üheks strateegiaks on olnud erinevate turgude käibeosade tasakaalus hoidmine, et mitte

liialt palju sõltuda ühel turul toimuvatest muutustest. (Rüütel 2008)

Viking Window toodete põhiturud on Norra (enamus toodangust), Inglismaa, Iirimaa. Eestisse

jääb vaid 10-15% toodangust. Enne majanduskriisi väga suurt turuosa omanud Islandi ja Rootsi

asemele on uute turgudena tekkinud Saksamaa ja Prantsusmaa turud. Mandri- Euroopa turule

sisenemiseks ja majanduskriisist väljatulekuks hakati spetsiaalselt tootma sissepoole avanevaid

aknaid. Suurbritannia turul edu saavutamiseks töötati välja lükandaken ja taotleti vastavalt

Inglismaa akende energiatõhususe skeemile BFRC Energy Rating (soojusjuhtivuse arvutused).

(Viking Window 2013)

2010.a. tõi Viking Window turule külmakatkestusega akna passiivmajadele. (Viking Window

2013) Passiivmaja on väga innovaatiline hoone, mis pakub selle elanikele kõrget mugavust väga

väikese energiakuluga. Ruumide kütte soojusvajadus on 15 kWh/(m2a) või alla selle ning kütte,

sooja vee ja kogu majapidamise elektrienergia tarbimine 120 kWh/(m2a) või alla selle. (Eesti

Passiivmajaliit 2013) Viimased on tõusev trend terves Euroopas ja alates 2013. aastast on ka

kõigile uutele Eestis ehitatavatele majadele kehtestatud energiatõhususe miinimumnõuded

(Riigiteataja 2013). Need eeldavad kasutada avatäidetena soojapidavaid aknaid ja uksi.

Kõik sertifikaadid toetavad müüki ja aitavad eristuda konkurentidest (Rüütel 2013). Lisaks on

ettevõte aastast 2009 osalenud Inglismaal keskkonnasäästlikke tooteid tutvustaval messil

Ecobuild. (Viking Window 2013)

Ettevõtte müügitulu sõltub turu ulatusest, turundusest, tootmise efektiivsusest ja toodangu

kvaliteedist. Aastate jooksul on müügitulu kõikunud eeskätt rahvusvahelise majanduse

muutustest, millega on tulnud kohaneda, leida uusi võimalusi tootearenduseks, uutele turgudele

sisenemiseks ja tootmise efektiivsuse suurendamiseks. (Joonis 9)

16

Joonis 9. Viking Window müügitulu aastatel 2005- 2012

Kuni 2007. aastani ettevõtte käive kasvas, kuid juba 2008. aasta majanduslangus tõi kaasa

müügitulu vähenemise 15,4 miljonilt eurolt 9,8 miljoni euroni. Aastal 2009 oli ettevõte kõige

raskemas seisus – müügitulu oli ainult 5,7 miljonit eurot aastas. Peale seda hakkas käive taas

tõusma ning 2012. aasta lõpuks oli müük peaaegu taastunud kriisieelsele tasemele ehk 12,7

miljoni euroni.

Rasked majanduskriisi aastad sundisid ettevõtet tootmist ümber korraldama, äärmusliku abinõuna

koondati 2008-2009. aastal 80 töötajat (Joonis 10).

Joonis 10. Töötajate arvu muutused ja mõju ettevõtte efektiivsusele 2005- 2012 (Rüütel 2013)

Ettevõtte efektiivsust on suuresti mõjutanud töötajate arv: 2007. aastal, mil töötajate keskmine

arv oli kõrgeim – 186, oli efektiivsus 82,8 tuhat eurot inimese kohta, 2009, mil töötajate

keskmine arv oli väikseim – 106, oli ka efektiivsus madalaim – 53,7 tuhat eurot inimese kohta.

Kuigi ettevõte koondas siis palju töölisi, ei jätkunud ikkagi tööd ja tootmine toimus

17

alakoormusega. (Rüütel 2013) Majanduse taastudes paranes ettevõtte müük ja tõusis

tootmismaht, kuid töötajate arvu pole kiiresti suurendatud ehk toodetakse efektiivsemalt. 2012.

aastal töötas ettevõttes 143 inimest ja efektiivsus oli kõrgem kui enne majanduslangust. Seega on

raskete aegade kokkuhoid aidanud viia ettevõtte efektiivsuse kõrgeimale tasemele. Efektiivsus

alandab omakorda toodangu omahinda ja suurendab konkurentsivõimet.

Viking Window peamine konkurent Eestis on Aru Grupp AS, kuid Mäo ettevõte on viimasest

suurem ning kogenenum. Suurimal turul Norras on peamine konkurent kodumaine firma Nordan,

mis on Viking Window’st küll palju suurem, kuid kuna sealsed kliendid valivad Vikingi ja

Nordani vahel, peavad nad neid oma konkurentideks. (Rüütel 2013)

Eksporditurud aitasid ettevõttel mõõna üle elada ja uuesti edasi kasvada. Seetõttu on ettevõte

panustanud intensiivselt uute klientide otsingusse nii kodu kui välisturul. (Rüütel 2008)

Majanduskriisist väljatulekut, ekspordi suurendamist ja usaldust soodustas Euroopa turul Viking

Window toodangule CE-märgistuse omistamine (Viking Window 2013).

Ettevõtte visioon on olla Euroopa parim akna- ja uksetootja, sest juba praegu on ta

konkurentsivõimeline teiste sarnaste Euroopa firmade seas (Viking Window 2013).

Tarbijate usaldust ja tuntust võita on aidanud ka mitmed konkursivõidud: 2006. aastal kuulutas

majandusajaleht Äripäev ettevõtte Järvamaa parimaks ja 2007. aastal Eesti Ehitusmaterjalide

TOP-is III koha vääriliseks. 2007. aastal tunnistas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Majandus-

ja Kommunikatsiooniministeerium konkursil "Ettevõtluse auhind 2007" Viking Window AS-i

Eesti parimaks piirkonna edendajaks ja Järva Maavalitsus Järvamaa parimaks ettevõtteks

suurettevõtete kategoorias. (Viking Window 2013)

Kokkuvõtteks võib järeldada, et traditsioone ja kõrget kvaliteeti hindavale ettevõttele Viking

Window on toonud edu konkurentide ees ja aidanud püsida aknaturul kõigi innovatsioonivormide

rakendamine - uuenduslik pidevalt toimiv tootearendus, kaasaegne, keskkonnasõbralik ja

infotehnoloogial põhinev müügi- ja tootmisprotsess, uusimate tarbijatrendide järgimine uute

toodete väljatöötamisel ja uute eksporditurgude hõivamine sissepoole avaneva akna

väljatöötamisega traditsioonilise põhjamaise väljapoole avaneva aknatüübi kõrvale.

18

2.3. Innovaatiliste ettevõtete tähtsus maakonnale

Kohalike omavalitsustega koostöös on välja töötatud Järvamaa arengustrateegia, mille

eesmärgiks on maakonnast kujundada mitmekesise majandusstruktuuriga, konkurentsivõimelist

kvaliteettoodangut andev ning ekspordile orienteeritud piirkond, kus säästev areng ja

loodussäästlik tootmine on kujunenud elustiiliks. (Järvamaa arengustrateegia 2011:11) Mõlemad

analüüsitud ettevõtted on olulise tähtsusega Järvamaal ja toetavad maakonna arengut.

Rexest Grupp OÜ on Järva maakonnale oluline eelkõige tänu keskkonnasõbralikule materjalile-

plastrexile, mis aitab luua olmeprügijäätmetest uut toodangut ning innustab inimesi prügi

varasemast rohkem sorteerima. Väätsa Prügilasse jõuavad plastjäätmed kogu maakonnast ja

kaugemaltki, elanike teadlik prügi sorteerimine tagab ettevõttele tooraine ja vähendab

lõppladestusse mineva prügi hulka, sest suur osa rändab sorteeritult plastikutöötlusse. Ettevõttes

töötab 50 inimest. (Käsnar: 2013)

Viking Window AS on Järva maakonnale tähtis ettevõte, kuna see on üks kvaliteetsemaid

puitaknaid ning uksi tootev firma Eestis, mis on rohkem kui 15 tegutsemisaasta jooksul andnud

tööd üle 150 Järvamaa inimesele ning olnud eeskujuks teistele ettevõtetele oma kõrge töökultuuri

ja kvaliteetse toodanguga.

Ettevõtte head mainet on hoidnud panustamine kohaliku kogukonna tegevusse. Viking Window

on olnud aastaid Paide-Türi rahvajooksu peasponsor (Paide-Türi rahvajooks 2103). Eesti

korvpalli meistrivõistluste II liigas võistleb Viking Window meeskond (Viking Window

korvpallimeeskond 2103).

Mõlemad ettevõtted panustavad oma tegevusega Järvamaale, toetavad maakonna

arengustrateegiat - ekspordivad oma kvaliteetset toodangut Euroopasse, nende tegevus on

keskkonnasäästlik ja jätkusuutlik, nad tõestavad maakonna konkurentsivõimet ja moodustavad

olulise osa maakonna tähtsaimast Mäo tööstuskülast.

Nende edu ja maine näitavad tulevastele võimalikele investoritele, et maapiirkonnas Järvamaal

on võimalik arendada ettevõtlust.

19

Kokkuvõte

Töös analüüsitud Järvamaa ettevõtted – Rexest Grupp OÜ ja Viking Window AS on väga

innovaatilised ja olulised Järva maakonna ning kogu Eesti jaoks.

Viking Window AS on Rexest Grupist tunduvalt vanem ettevõte, kuid väga edumeelne, kus on

rakendatud kõiki innovatsioonivorme - uuenduslik pidevalt toimiv tootearendus, moderne,

keskkonnasõbralik ja infotehnoloogial põhinev müügi- ja tootmisprotsess, uusimate

tarbijatrendide järgimine uute toodete väljatöötamisel ja uute eksporditurgude hõivamisel.

Ettevõte tegeleb kvaliteetsete puitakende ja uste tootmisega, kus tootmisprotsessis kasutatakse

erinevaid IT-programme ning elektrooniliselt juhitavaid seadmeid, toimib kvaliteedijuhtimise

standardile vastav tootmiskultuur ja kliendikeskne teenindus, tegeletakse pidevalt

tootearendusega ning efektiivsus aitab hoida konkurentsivõimelist hinnataset.

Rexest Grupi tootmismaht jääb veel Viking Window omale kõvasti alla, kuid eristub ainulaadse

tootmismaterjali ja tehnoloogia poolest. Ettevõte tegeleb olmeprügist välja sorteeritud plastist ja

plastpakenditest ehitusmaterjali, plastrexi tootmisega, mis on silmapaistev tänu oma

ainulaadsusele ning keskkonnasäästlikkusele. Selle eeliseks on toodete ilmastikukindlus ning

elastsus. Kuna midagi sarnast pole varem tehtud, on saatnud firmat suur edu Euroopa turgudel.

Vaatamata majanduslangusest põhjustatud raskustele, on Viking Window suutnud uuendusi

rakendades areneda ja tootmist efektiivsemaks muuta. Rexest Grupp tekkis ja hakkas kiirelt

arenema majanduskriisi ajal, leides soodsa turuniši puittoodete asendamisel odavama,

ilmastikukindla ja unikaalse plastrexiga.

Mõlemad firmad on jätkusuutlikud ning konkurentsivõimelised nii Eesti sisesel kui ka

rahvusvahelisel turul. Sellele on peamiselt kaasa aidanud innovatsioon, mis on klientidele

tõestanud toodete kvaliteeti, tõstnud müügitulu ning võimaldanud ettevõtetel oma tegevust ja

toodangut laiendada ning parendada.

Mõlemad analüüsitud ettevõtted on Järvamaa jaoks olulise tähtsusega - tõstavad maakonna

tööhõivet, toovad rahalist tulu kogukonnale ja on eeskujuks teistele ettevõtetele oma

innovaatilisuse ja keskkonnasäästlikkusega.

20

Uurimistöö koostamine õpetas autorile eelkõige ettevõtete toimimist ning innovatsiooni tähtsust

ja mitmekülgsust tänapäeva ühiskonnas. Selle käigus sain palju informatsiooni oma maakonnale

oluliste firmade kohta, õppisin tundma suure ja väikese ettevõtte võimalusi eduks, sain teadmisi

ettevõtlusest, aga ka uutest tehnoloogiatest, keskkonnahoiu võimalustest ja pidava arengu

vajadusest edu saavutamisel.

Kindlasti oskan nüüd ka paremini uurimistööd koostada ja vormistada.

21

Kasutatud materjalid

Kirjalikud allikad:

1. Bessant, J., Pavitt, K.,Tidd, J. 2005. Innovatsiooni juhtimine. Kirjastus Pegasus, Tallinn, lk10.

2. Ettevõtlikkusest ettevõtluseni. 2012. Toim Teder, J. SA Teadlik Valik, Tallinn, lk. 31, 87-93.

Internetiallikad:

3. Energiatõhususe miinimumnõuded. Riigiteataja, 2012. RT I, 05.09.2012,

https://www.riigiteataja.ee/akt/105092012004 (28.02.2013)

4. Paide- Türi rahvajooks. Koduleht http://www.rahvajooks.ee/sponsorid.html (01.03.2013)

5. Passiivmaja. Eesti Passiivmajaliidu koduleht, http://www.passiivmajaliit.ee/et/passiivmaja--

moisted (26.06.2013)

6. PlastRex. Rexest Grupp OÜ koduleht, http://www.plastrex.eu (Veebruar 2013)

7. Rüütel. I. 2008. Eksport maandab keerukas olukorras riskid. EAS koduleht,

http://www.eas.ee/index.php?option=com_content&view=article&Itemid=2698&id=2880

(28.02.2013)

8. Viking Window AS koduleht http://www.viking.ee (Veebruar 2013)

9. Viking Window korvpallimeeskond. Koduleht http://viking-basket.com/ (28.02.2103)

10. Vikipeedia. Vaba entsüklopeedia, http://et.wikipedia.org/wiki/Innovatsioon (21.01.2013)

Suulised andmed:

11. Käsnar, Aivo, Rexest Grupp OÜ juhatuse liige. (Intervjuu 31. jaanuaril, 2013)

12. Rüütel, Indrek, Viking Window AS kvaliteedijuht. (Intervjuu 11. veebruaril, 2013)