loeng 11. fiskaal- jjpa...

Loeng 11. Fiskaal- ja monetaarpoliitikag j p

Fiskaal- ja monetaarpoliitikaEesmärgid sarnased

Suunatud kogunõudluse (tarbimise) riigipoolsele kontrollile.

Eesmärgid sarnased.

Ühelt poolt võib tarbimise liigne kasv põhjustada lühiajalise majanduskasvu ja olla inflatsiooni allikaks.

Teisest küljest võib isegi väike tarbimise langus põhjustada

Fiskaalpoliitika taotleb kogunõudluse

Teisest küljest võib isegi väike tarbimise langus põhjustada majanduslanguse ja seega ka töötuse suurenemist.

p gkontrolli muutes tasakaalu valitsusekulutuste ja maksumäärade vahel.

•Fiskaalpoliitikat viib ellu valitsus

•Monetaarpoliitikat reeglina keskpank

Mõlema poliitika puhul on kerge teha ettepanekuid, kuid neid ellu viia väga raske.g

USA-s, Euroopa Liidus, ka Eestison keskpank iseseisev valitsusest

Lembit Viilup Ph.D IT Kolledž

on keskpank iseseisev, valitsusestsõltumatu institutsioon.

2

Fiskaal- e. eelarvepoliitika

Eelarve suurus, juhul kui valitsus ei võta laene, sõltub maksukoormusest

Valitsus võib muuta töötuse taset ja inflatsiooni maksumäärade ja võta laene, sõltub maksukoormusest

ja maksud laekumisest. j

kulutuste muutmise abil.

Kas ja kuidas mõjutaks see majandust, pole aga üheselt selge?!

1. Arvatakse, et paljas teadmine eelseisvatest muudatustest maksude alal paneb liikvele majandustegevuse.

j j j , p g g

p j g2. Kas fiskaalpoliitika abil on üldse võimalik majandust mõjutada?3. Vahel on maksudel ja valitsuse kulutustel soovitule vastupidine mõju. Tulemuseks on kriitika

NB! Arvestades seda, et poliitikud (riigikogu) kinnitavadl d ii i i l ti lit k t d li d

Tulemuseks on kriitika.

eelarved, siis ei pruugi alati valitsuse kavatsused realiseeruda.

Lembit Viilup Ph.D IT Kolledž3

Fiskaalpoliitika üldisemad eesmärgid

Esimene oleks likvideerida tõsiseddeflatsiooni või inflatsiooni poolttekitatud SKP lõhed.

Teine fiskaalpoliitika oluline ülesanne onsiluda majanduse tsüklilisest arengusttingitud kõikumisi.

Valitsuse käitumine majandusliku buumi korral

Seega, ekspansiivne fiskaalpoliitika peaksära hoidma majanduse tõsised langused.

majandusliku buumi korral

1. Vähendatakse kulutusi või tõstetakse makse. 2. Jälgitakse ka inflatsiooni Sellega jahutatakse maha majanduse kiire kasvja hoitakse ära majanduse “ülekuumenemine”.

gja maksebilansi võimalikku halvenemist.

Valitsuse käitumine majanduslanguse korral

Vähendatakse makse ja/või suurendatakse valitsuse kulusid.

Kui need stabiliseerimispoliitikad on edukad, võivad needviia majanduse tõusuni. Kogunõudluse ülemäärase kasvu või


kahanemise probleeme ei tohi lubada muutuda tõsisteks.

4

Fiskaalpoliitika jaguneb kaheks

SituatsioonikohaneAutomaatne

V lit t t itt õlt d Valitsuse otsustest tulenev eelarvepoliitika. Maksude ja avaliku sektori kulutuste muutmine.

Valitsuse tegevusest mittesõltuvadautomaatsed stabilisaatorid onmajanduses endas.

Ekspansiivne fiskaalpoliitika oleks majanduse laiendamine.

Nad kindlustavad avaliku sektorikulutuste automaatse muutuse,

Suurendatakse avaliku sektori kulutusi või vähendatakse makse.

Kit d fi k l liitik l k

,kui kogutulu või töötus muutub.

1 Majanduse langusperioodil Kitsendav fiskaalpoliitika oleks majanduse koomale tõmbamine. Vähendatakse avaliku sektori kulutusi või suurendades makse

1. Majanduse langusperioodil automaatsed stabilisaatorid pidurdavad kogukulutuste vähenemist.

Tulumaksu vähenemine majanduslanguse k l j i i fl t i i k l

kulutusi või suurendades makse.

2. Kui majanduses on inflatsioon, siis automaatsed stabilisaatorid

vähenemist.


korral ja suurenemine inflatsiooni korralpidurdavad kogukulutuste kasvu.

5

Eelarve puudujääk Eelarve koostatakse esialgu prognoosina, mille ühel poolel on ii i l d j i l l l k l d

• Ülejääk

riigi tulud ja teisel poolel kulutused. Muutused avaliku sektori kulutustes või maksupoliitikas mõjutavad eelarve tasakaalu Tulemus on eelarve: • Ülejääk

• Tasakaal• Puudujääk

mõjutavad eelarve tasakaalu. Tulemus on eelarve:

Avaliku sektori kulutuste finantseerimise meetodid

j

Emiteerides raha Laenates raha (finantseerimine defitsiidiga)

Maksustades erasektoritSisene Väline

laenamine ohtlikum


Eelarve puudujääk 2. Puudujääk võib vähendada erasektori investeerimiskulutusi.

1. Defitsiidiga finantseerimine põhjustab riigivõla kasvu, kuna avalik sektor kulutab kaupadele ja teenustele

e ase to vestee s u utus .

Kui valitsus laenab eelarve d fit iidi k t i k ii õib tsektor kulutab kaupadele ja teenustele

rohkem, kui ta on makse kogunud.defitsiidi katmiseks, siis võib ta kaasa tõmmata osa erasäästudest.

Tulemus: erainvesteeringute väljatõrjumine. Põhjused:

1. Laenuks vajaminevate finantside kogupakkumine on piiratud

2. Avaliku sektori laenud põhjustavad intressimäära tõusu, mis

Defitsiidiga finantseerimise

põhjustab erainvesteeringute nõudluse langust

Majandus võib laieneda, Kogukulutused ei puhasefekt sõltub ka sellest, kelle käest ja millistel tingimustel on võimalik

kui riik laenab erasektorilt, kelle raha oleks seisnud jõude või pankadelt, kellel

suurene, kui laenamine viib sama suurele säästude vähenemisele.


laenu saada on lisareserve.

7

Eelarve puudujääk on üheksfiskaalpoliitika sõlmküsimusi.p

Reeglina tunneb erinevate Probleem: kas eelarve peaksl t k l i l t l?maade avalikkus (ka

Eestis) muret eelarvetasakaalustamise pärast

olema tasakaalus igal aastal?

tasakaalustamise pärast.

Ühest vastus ei ole, kuid üldinel k lV h l ül k d arvamus on, et eelarve tasakaal

ärindustsükli ulatuses onasjakohasem kuigi

Vahel on üles kutsunudtegema isegi põhiseadusesseparandusi mis nõuaksid asjakohasem, kuigi …parandusi, mis nõuaksidtasakaalustatud eelarvet.

Samal ajal toetab seda ideed vaidväike osa majandusteadlaskonnast


väike osa majandusteadlaskonnast.

8

Paljude maade probleem on suur eelarve defitsiit.

Eelarve defitsiit Eestis pole probleemi olnud!

Nii oli USA-l 1960. aastatel eelarve tasakaalus ja 1970. aastatel oli vaid mõõdukaid defitsiite, kui 1980. aastatel toimus defitsiidi ülikiire kasv.

Probleem: Mis siis juhtus? •Kas fiskaalne vastutustundetus? •Millised on kasvavate defitsiitide tagajärjed?Millised on kasvavate defitsiitide tagajärjed?

Alustati majanduse liberaliseerimist. Friedmani teooria. Makse vähendati ja siit eelarve defitsiit.

Eelarve defitsiidi võib avaldada:

teooria. Makse vähendati ja siit eelarve defitsiit.

Defitsiit = tPQ – G

t- keskmine tulumaksumäär, puhasülekanded. P -hinnaindeks; Q -reaalne SKP; G -valitsuse kulutused.


Eelarvedefitsiidi tõlgendamine

Näeme, et tulumaks on funktsioon SKP-st ja hindade tasemest, seega defitsiit muutub ärindustsükli käigus.

Samas valitsuse kulud kasvavad, kuna makstakse töötutele toetusi.

g

Kui majanduses on langusperiood, maksavad inimesed ja ettevõtted

K i j d tõ l i l ii S l j l lit k l t d

maksavad inimesed ja ettevõtted makse vähem. Tulud vähenevad.

Kui majandus on tõusulainel, siis maksavad inimesed ja ettevõtted rohkem makse. Tulud kasvavad.

Samal ajal valitsuse kulutused vähenevad, kuna vähem inimesi saab töötuse kompensatsiooni.

Need muutused valitsuse kuludes ja tuludes

Stabilisaatorid:

äh d d t üklili t kõik i t lit dj

iseloomustavad automaatsete stabilisaatorite toimet.

• vähendavad tsükliliste kõikumiste amplituude• suurendavad kulutusi langusperioodil• vähendavad kulutusi tõusuperioodil


Seega tsükliline eelarve defitsiit.

vä e davad u utus tõusupe ood

10

SKP ja avaliku sektori kulutuste defitsiit ja ülejääk

Valitsuse kulud (G) ja maksud (T)

Maksude laekumine( ) j ( )

Eelarve ülejääk

Eelarve defitsiitValitsuse kulutused

Y1 Sissetulekud (SKP) Y

Valitsuse kulutused

1


Madala üksikisiku tulumaksuga Euroopa riikide järjestus näeb välja järgmine:

Eesti maksukoormuse dünaamika

Bulgaaria 10%Georgia 12%

34

35

36

37

Venemaa 13%Ukraina 13%

Š it <13 2%(k k lit )30

31

32

33

Šveits <13.2%(keskvalitsus) Serbia 10%/14%

Bosnia ja Herzegoviina <15%27

28

29

1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010Bosnia ja Herzegoviina <15%

Tšehhi Vabariik 15% Montenegro 15%

1 1 1 1 1 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2

Montenegro 15%Rumeenia 16% Slovakkia 19%

Eesti 21% Leedu 21%


Läti 23%

12

4

Mõningate EL riikide valitsussektori tasakaal % SKP-st

3

1

2

02001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009

Saksamaa

Prantsusmaa

-2

-1Suurbritannia

Itaalia

Eesti

EL

-3

2

5

-4

-6

-5


Eelarve defitsiit Majandusteadlasi ei häiri eelarve defitsiidid nii palju kui avalikkust.

Mõningate võimalike probleemide tõttutunnevad enamik majandusteadlasitunnevad enamik majandusteadlasivajadust jooksvate struktuursetedefitsiitide vähendamise järele.

Defitsiitide vältimise põhjused: 1. Tõstavad intressimäärasid2. Tõrjuvad välja investeeringuid

Nende väidetega ei nõustu:

3. Koormavad tuleviku põlvkondi

•Enamik uusklassikalisi ja pakkumispoolseid majandusteadlasi ei usu, et defitsiidid tõstavad intressimäärasid.•Paljud keinslased heidavad kõrvale idee, et defitsiidid tähendavad olulist koormat tuleviku generatsioonidele.


1,4Võlg / SKP

1,0

1,2

0 6

0,8

0,4

0,6

0,0

0,2

1946 1982 1997 20091946 1982Aastad

1997 2009

Riigivõla ja SKP suhe USA-s.


EL riikide võlad SKP- st % 2008 a. EL keskmine (27 maad) 61 5%

Itaalia 105,8%

Kreeka 99,2%

(27 maad) 61,5%

USA ca 90%

Ungari 72,9

Kreeka 99,2%

Jaapan ca 160%

Prantsusmaa 67,4%

Saksamaa 66,9%

Rootsi 38%

Poola 47,2%

Rootsi 38%

Soome 34,1%

Leedu 18,6 %

Lätil 19,5


Leedu 18,6 %

Eesti 4,6%16

Kokkuvõte defitsiidi tagajärgedest

1. Kas eelarve defitsiit on nii suur probleem, et nõuda põhiseaduse abil eelarve tasakaalustamist?

2. Enamik majandusteadlasi nõustuks järgmiste punktidega:

Vähesed majandusteadlased arvavadnii kuid Õigem oleks öelda et kui

a) defitsiidid ilmselt suurendavad intresse ja annavad seetõttu mõningase tagasilöögi ajal mil majandus on täielikunii, kuid… Õigem oleks öelda, et kui

kõik muud tingimused on võrdsed, onväikesed defitsiidid paremad. Kõiktingimused pole kunagi võrdsed

tagasilöögi ajal, mil majandus on täieliku tööhõive ligidal. Puuduvad tõestused.

tingimused pole kunagi võrdsed.

Kellelegi ei meeldi kõrgemad

b) kõik defitsiidid pole halvad.

) ii i õl i k t il lt k ig gmaksud, kuid keegi ei taha ka oma lemmikkulutusi kärbita.

c) riigivõlga ei maksta ilmselt kunagitagasi. Probleem, kuna intressimaksudon kujunemas valitsuse jooksvatekulutuste nii suureks osakskulutuste nii suureks osaks.

Kui tahame eelarvet tasakaalustada, peameselle eest midagi “maksma”. Samas võimesaada kasu madalamatest intressidest ja


saada kasu madalamatest intressidest jasuuremast kapitali akumulatsioonist.

17

Suvaline fiskaalpoliitika tähendab et mingit konkreetsetSuvaline fiskaalpoliitika tähendab, et mingit konkreetsetpikaajalist poliitikat ei järgita.

Suvaline fiskaalpoliitika

Valitsuse eelarvepoliitika realiseerimine maksumääradeja riiklike kulutuste reguleerimise kauduja riiklike kulutuste reguleerimise kaudu


Pro: Enamik keinslasi arvab, et niimonetaar- kui ka fiskaalpoliitikat võibk d j d bili i i k

Contra: Uusklassikud ja monetaristid ei poolda fiskaalpoliitika kasutamist

j d k l i kkasutada majanduse stabiliseerimiseks. majanduse tasakaalustamiseks.

Eelarvepoliitika viiteajad Analoogsed monetaarpoliitikale.

1. Äratundmise viitaeg fiskaalpoliitika puhul on sama mis monetaarpoliitika puhul.

NB! Paraku siin nendeviiteaegade sarnasus lõpebki.

mis monetaarpoliitika puhul.

2. Teostamise viitaeg

3 Mõj iit3. Mõjuvuse viitaeg

Fiskaalpoliitika on märksa komplitseeritum kui monetaarpoliitika. Tõeline poliitik on valmis käpuli Patkulist üles ronima, et oma valijatele lubatud kulutused ellu viia.

Tavaliselt aitavad ka maksude muutmised ühte valijagruppi rohkem.

Viitaeg enne fiskaalpiirangute kehtestamist võib olla pikem rahapoliitika viiteaegadest.

on valmis käpuli Patkulist üles ronima, et oma valijatele lubatud kulutused ellu viia.

Maksude tõstmise arvel kogubhääli ainult tõeline poliitik

Valitsuse poliitika rakendamise viitaeg võib lüheneda, kui Riigikogu ajastamise

Viitaeg enne fiskaalpiirangute kehtestamist võib olla pikem rahapoliitika viiteaegadest.


(virtuoos Walter Mondale). ja poliitika tähtsust hindama hakkab.

19

Eelarvepoliitika elluviimine Kui suvalise fiskaalpoliitika osason otsus langetatud, tuleb valida:

Maksupoliitika on majanduse stabiliseerimiseks parim vahend, kuna omab vähem kõrvalefekte.

• mitmesuguste maksude• valitsuse ostude

k h lik l lit t l

a) kärpimine võib anda tulemuseks pooliku ristleja

Kuna näiteks kaitsekulutuste: • kohalikele omavalitsustele antavate dotatsioonide vahel.

tulemuseks pooliku ristleja.

b) suurendamine majanduse stimuleerimiseks võib tuua kulutuste

Tulumaksumuutused on neutraalsemadja võivad anda efekti, niipea kuimaksuamet on uued vormid trükkinud.

stimuleerimiseks võib tuua kulutuste kasvu mittevajalikule relvastusele.

Maksupoliitika toimib tõhusalt, Seetõttu peetakse tulumaksu üldiseltp ,kui loodetakse püsivat muutumist. Maksumäärade sage muutmine on halb.

pfiskaalse stabilisatsiooni üldistatudvahendiks. Aga isegi siin esinebkomplikatsioone.

Osa majandusteadlasi (eriti uusklassikud, monetaristid ja pakkumispoolsed)arvavad, et suvaline fiskaalpoliitika saab majandusele ainult väga vähest

g p


, p j gmõju avaldada. Maksude mõju illustreerib Lafferi kõver.

20

2. Kõvera küürukuju aga sisaldab teooriat. Madalate maksumäärade puhul suurendab maksude tõstmine maksutulusid. Peale teatud punkti (t*T*) hakkavad maksutulud maksumäärade edasisel tõstmisel vähenema

maksutulu

1. Kõvera otsapunktides on maksumäärnull, algul maksutulusid pole, kuimaksumäär on 100%, on maksutulusamuti null kuna sel juhul keegi ei töötaks

maksumäärade edasisel tõstmisel vähenema.

T*

T2

samuti null, kuna sel juhul keegi ei töötaks.

T1

T2

Lafferi kõvera kuju näitab hüpoteetilist seost äärmiste

Marginaalne maksumäär

t1 t* t20 100


Lafferi kõvera kuju näitab hüpoteetilist seost äärmiste maksumäärade ja maksutulude vahel. 21

Kaitsekulutuste probleemid Kas kaitsekulutusi peab vähendama?

Mitte tingimata. Kaitsekulutuste japroduktiivsuse vaheline seos on ka parimaljuhul üsna kasin. Pealegi tundub, et

Kaitsekulutused moodustavad ca 30% USA eelarvest ja ca 7% SKP-st.

kaitsekulutuste arvel saadav tulu ületaboluliselt tehtud kulutused.

Seega nihkuvad ressursid erasektorist ühiskondlikku sektorisse.

Eestis on kaitsekulutused 2% ja Jaapanis 1% SKP mahust.

Kui kaitsekulutused avaldavad USAmajandusele halba mõju, kasvab ka surveEL riikidele ja Jaapanile omaj pkaitsekulutuste suurendamiseks.

Äärmusliku näited:

1. Üks strateegia, mida MX raketiprogrammi jaoks pakuti, oleks kasutanud ca 50% kogu raudbetooni aastatoodangust ja seda kolm aastat järjest.

2 K it k l t t t l i b k t d k kt k äit k B i2. Kaitsekulutuste tulemusi saab kasutada ka erasektor, kuna näiteks Boeing747 valmistamisel kasutati sõjalennuki C54 tootmise tehnoloogiat.


Innovaatiline fiskaalpoliitika

Kui suvaline fiskaalpoliitika tundub olevat soosingutKui suvaline fiskaalpoliitika tundub olevat soosingutkaotamas, väidavad mõned majandusteadlased, et hästikavandatud sihtprogrammid võivad anda soovitud efekte.

Sihtprogrammide kasutamine lühiajaliseks stabiliseerimisekskaasneb oht et planeerimisprotsess ise võib kujuneda pikakskaasneb oht, et planeerimisprotsess ise võib kujuneda pikaks.

Selle probleemi ületamiseks on Rootsis ja Jaapanis koostatudp j pprogrammid, mis lastakse käiku tsükliliste languste ajal.


Innovaatiline fiskaalpoliitika Jaapan

Tokyo kanali kiirtee programm

1. Vältis programmidega seotud üldiseid probleeme. 170 km kiirtee ehitus algas 1960. aastatel ja kestab 20-30 aastat. 2. Ettekavatsuslikult pikk ehitusaeg.3 Ehituse ulatus sõltus majandusest: vahendeid eraldati3. Ehituse ulatus sõltus majandusest: vahendeid eraldati langustel ja piirati tugeva tõusu perioodil.4. Programm lahendas kaks probleemi, mis võis tekkida avalike toode kasutamisega lühiajalise stabiliseerimise hoovana:toode kasutamisega lühiajalise stabiliseerimise hoovana:

Esiteks on teostamise viitaeg tegelikult välistatud, kuna ehitustööde alustamise määrab automaatne valem langusperioodi esimeste tunnuste ilmnemisel.Teiseks vähendab suur pikaajaline projekt riski, et ressursse võidaks kasutada mittevajalikele lisatöödele, mis oli probleem paljude varem teostatud projektide puhul.


Rootsi innovaatiline fiskaalpoliitikaRootsi investeerimisfondide

süsteemRootsi on alates 1955. aastast fiskaalseksstabiliseerimiseks kasutanud meetodit, kusfirmad võivad kuni viiendiku omafirmad võivad kuni viiendiku omakasumeist kanda spetsiaalsesseinvesteerimisfondi.

Esialgu kavatseti nende madala intressimääraga fondide raha kasutada langusperioodil

Alates 1975. aastast on seda süsteemi kasutatud pideva stimuleerimisprogramminakasutada langusperioodil.

Rootsi majandus on vähemalt osaliselt selle fondi tõttu olnud

stimuleerimisprogrammina.

Rootsi majandus on vähemalt osaliselt selle fondi tõttu olnud stabiilne, kuna see fond lahendab suvalise fiskaalpoliitikaga seotud viitaja ning ebaefektiivsuse probleemid ja mõjub hästi ka ootustele.


Majanduspoliitika koordineerimineMajanduspoliitika koordineerimine1982. aasta langusperioodil vihjas Keskpank aga väitis, et

ki d d h lii ikpresident Reagan sageli sellele, etlangus oli monetaarpoliitika, mitteaga tema administratsiooni

kitsendatud rahapoliitikaoli vajalik puudujäägiga koostatud vastutustundetu g

fiskaalpoliitika tagajärg. eelarve pareerimiseks.

Keskpank järgis Milton Friedmani ideid

Fi k l j t tk d d d lik ld t tõtt

Keskpank järgis Milton Friedmani ideid

Fiskaal- ja monetaarametkondade seadusliku eraldatuse tõttu on niisuguseid vaidlusi sageli kuulda. Sisuliselt ongi koostöö kehv.


Eri poliitikate halva koordineerimise põhjused

1. Keskpanga, valitsuse ja riigikogu ä id õi d i d

2. Poliitikaametkonnad võivad ld d i j d t i ideesmärgid võivad erineda. pooldada eri majandusteooriaid

3. Poliitikaametkonnad võivad Poliitikutel on hääli vaja, Seega nagujärgida eri majandusprognoose

4 Ebamäärasus põhjustab

Poliitikutel on hääli vaja,lühiajaline eesmärk.

g gluik, haugja vähk.

4. Ebamäärasus põhjustab muudatusi poliitikas.

Keskpangad soovivad inflatsiooni piirata,nõustuksid isegi suure töötusega.Keskpankade probleemid on pikaajalised.

Keegi ei tea ju täpselt, millist poliitikatmajandusprobleemide korralkasutada ja on tõenäoline, et seetõttuasutada ja o tõe äo e, et seetõttupoliitikud muudavad seisukohti ja niivõib varem eksisteerinud koostöökaduda.


Kokkuvõte ja järeldusedFiskaalpoliitika jääb alaks, mille üle majandusteadlased on küllalt ägedaltFiskaalpoliitika jääb alaks, mille üle majandusteadlased on küllalt ägedalttülitsenud:

• uusklassikud kahtlevad selles, kas tal üldse saab olla mingit mõju majandusele;

• keinslased teevad selle oma poliitika programmi keskseks komponendiks.

• viimastel aastakümnetel on fiskaalpoliitika teooria alal tehtud suuri edusammepning tänu Joseph Stieglitzi töödele on natukenegi mõistma hakatud riigi osamajanduses.P i ük õ ll t k i d ti i d õ d d äik dPraegu on igaüks nõus sellega, et kui muud tingimused on võrdsed, on väikeseddefitsiidid eelistatavamad suurtele.

Õnnetuseks on väljavaated optimaalse fiskaalpoliitika kohta kokkulepet saavutadaÕnnetuseks on väljavaated optimaalse fiskaalpoliitika kohta kokkulepet saavutadaüsna kauged. Poliitilised komplikatsioonid teevad majandusteooriaga kooskõlasoleva programmi käivitamise alati raskeks

Fiskaalpoliitika saab olla efektiivne ainult siis, kui see on monetaarpoliitikagahästi koordineeritud, kuid arvestades keskpankade autonoomsust, on seevähetõenäoline.vähetõenäoline.

28 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledž

Monetaarpoliitika


Monetaarpoliitika eesmärkMonetaarpoliitika eesmärk

Monetaarpoliitika taotleb kogunõudluse kontrolli kas vahetult raha pakkumise õi l i ivõi laenuprotsenti muutmisega.

Laenuprotsendi langus õhutab laenamist ja suurendab sellega

Laenuprotsendi tõus aga teeb ettevaatlikuks ja j g

kogunõudlust. j

vähendab kogunõudlust.


Rahapoliitika eesmärk Reguleerida rahapakkumist

Rahateoorias nägime:

2. Raha pakkumine on 1. Raha pakkumine on

Eesti Pank ei ole hea näide monetaarpoliitika jaoks

eksogeenne ja seda on võimalik keskpanga poolt kontrollida

endogeenne ja reageerib ainult majanduslikule aktiivsusele

Reaalselt kumbki äärmus ei toimi. Keskpangad ei suuda kontrollida raha pakkumist, kuna kontrollimehhanism on kehv.

Võib-olla polegi rahakasvu täielik tagamine eesmärk omaette.

Keskpank peaks kontrollima hoopis intressimäära, koguvõlga ja valuutakursse.

Poliitikuid aga ei huvita, mis juhtub rahakasvu,

Nende jaoks on olulisemad valijate probleemid (hinnad, tööhõive, SKP jne).

koguvõlga ja valuutakursse.

Monetaarpoliitika on komplitseeritud, kuna selle võimaluste ja majanduslike

juhtub rahakasvu, intressimäärade ja võlgadega.

probleemid (hinnad, tööhõive, SKP jne).


p p j jeesmärkide vahel on ainult kaudne ja sageli mitteusaldatav seos.

31

P k d b ük l h liitik

Sageli näib, nagu käsitleks keskpank rahakasvu kui rahapoliitika lõplikku eesmärki.

Rahapoliitika eesmärk

Paraku puudub üksmeel rahapoliitika lõppeesmärgi osas. Vaadeldakse:

i id lõ ä k

Tegelikult on rahapakkumine ainult üksmitmest võimalikust vaheeesmärgist, midakasutatakse poliitiliste eesmärkide (SKP• erinevaid lõppeesmärke

• erinevaid vaheeesmärke• erinevaid vahendeid, kuidas

kasutatakse poliitiliste eesmärkide (SKPkasv, hindade stabiilsus, maksebilansitasakaal jne.) saavutamiseks.

loodetava tulemuseni tahetakse jõuda • erinevaid asjaolusid, mis võivad mõjustada rahapoliitika efektiivsust.

Kuna majandust mõjutab ka fiskaalpoliitikaja juhuslikkus, ei sea keskpangad iseenesesttäpseid eesmärke.mõjustada rahapoliitika efektiivsust.

Rahapoliitika efektiivsust saab hinnata üldise majanduspoliitika kontekstis

p

Parim, mida keskpank võib saavutada on fi t k kk l i ill liitiküldise majanduspoliitika kontekstis.

Seega eeldame, et fiskaalpoliitika on normaalne

finantskeskkonna loomine, milles poliitika koordineerimine on võimalik ja välisšokid põhjustavad minimaalset kahju.

Ka see on raske, kuna keskpangad ei saa otseselt vaheeesmärke kontrollida ja nende suunamiseks


vaheeesmärke kontrollida ja nende suunamiseks kasutatakse ebatäpseid poliitikainstrumente.

32

Headel vaheeesmärkidel on kolm omadust:

1. Mõõdetavus. Kui keskpank pole suuteline vaheeesmärke hindama, ei saa ta muudatuste tulemustes kindel olla.

Väga raske on täpselt mõõta kahte tähtsamat vaheeesmärki: tegelikke intressimäärasid ja raha kasvu.

2. Usaldusväärsus. Kui vaheeesmärke saakski korralikult mõõta, l k d ää t ü äik k i il l koleks nende väärtus üsna väike, kui neil poleks

usaldusväärset seost lõppeesmärkidega.

3. Kontrollitavus. Keskpangad peaksid olema suutelised lit d ä kid t i t k t llivalitud eesmärkide muutumist kontrollima.


Ootused ja monetaarpoliitika

1. Ratsionaalsete ootuste teoreetikud väidavad:

Rahapakkumise oodatavate muudatuste ja reaalse majandustegevuse vahel puudub side.

Põhjus: inimesed näevad rahapakkumise muudatusi“läbi” ja kohandavad vastavalt hindu ning palku.

2. Osa teoreetikuid pole sellega nõus ja väidavad

Lepingud ja majanduse inertne struktuur ei võimalda ootustel välja kujunedasellega nõus ja väidavad

3. Rõhutatakse ka poliitika usaldatavust.

ei võimalda ootustel välja kujuneda.

3. Rõhutatakse ka poliitika usaldatavust.

Poliitikute kõige suuremad probleemid on aga praktilisedprobleemid on aga praktilised.

1. Kui palju võib monetaarne poliitika üldse mõjutada majandust?


2. Kui üldse mõjutab, siis kaua võib see mõju kesta?

34

Keskpanga tegutsemine

Sõlt b t t l ää l hi d d j lk d i dlikk t K i õ dSõltub otsustaval määral hindade ja palkade paindlikkusest. Kui mõnedhinnad on seotud kontrollaktidega, võib isegi ettenähtud raha kasvul ollalühiajalisi reaalseid efekte, kuna kõik hinnad ei pruugi kohanduda täielikult.

Kokkulepete struktuur võib keskpanga väljakuulutatud poliitikast sõltuvolla. Oletame, et keskpank muudaks sageli oma rahakasvu eesmärki. Siis:

1. Ratsionaalsed inimesed peaksid läbirääkimisi lühiajaliste indekseeritud palgalepingute üle.

2. Kui keskpank kindla rahakasvu reegli välja kuulutaks, oleks töökontaktid pikemad ja vähem indekseeritumad.

Kuna uusklassikalikud arvavad, et vaid ootamatud rahamuudatused võivad anda reaalset efekti, siis näib, et nad kaitsevad poliitika salajasust.

S hü l h k d b ki dl j• Samas hüplev rahakasv suurendab kindlusetust ja mõjutab ebasoodsalt majanduse efektiivsust. • Nagu monetaristidki on ratsionaalsete ootuste teoreetikud


gtulised rahakasvu kindlaksmääratud reeglite pooldajad.

35

Viitaeg Kui kasutatakse suvalist poliitikat, on alatitegemist mingi viitajaga, enne kui majandusesg g j g , jmingid efektid tunda annavad.

S ll iit j ikk t d i f ktii liitikSelle viitaja pikkuse tundmine on efektiivse poliitikaelluviimise jaoks väga oluline. Suvalise poliitikaga onseotud kolm üksteisest eristatavat viitaega

1 Äratundmise viitaeg (andmete kogumine ja trendi leidmine)

seotud kolm üksteisest eristatavat viitaega.

1. Äratundmise viitaeg (andmete kogumine ja trendi leidmine).

2. Teostamise viitaeg. Lühike teostamise viitaeg on lühiajalises. eosta se v taeg. ü e teosta se v taeg o ü aja sesstabiliseerimispoliitikas monetaarpoliitika peamine eelisfiskaalpoliitika ees.

3. Mõjuvuse viitaeg (kuus kuud kuni aasta). Siin kerkibkienamik lahkarvamusi


enamik lahkarvamusi.

36

loeng 11. fiskaal- jjpa...

Documents