Loodus 8

Taimed 10

Puud 12

Õied 14

Viljad 16

Seened 18

Loomariik 20

Plankton 22

Putukad 24

Putuka kehaehitus 26

Kalad 28

Toitumine 30

Vähid ehk koorikloomad 32

Kahepaiksed 34

Elutsüklid 36

Rünne ja kaitse 38

Roomajad 40

Limused 42

Kojad 44

Linnud 46

Munad 48

Kulgemine 50

Kooselu 52

Imetajad 54

Uni 56

Koljud 58

Inimkeha 60Rakud 62Luustik 64Lihased 66Elundkonnad 68Hingamine 70Veri 72Nahk, karvad ja küüned 74Aju 76Meeled 78Sigimine 80Geneetika 82Seedimine 84Tervis 86

1 2

Sisukord

Teadus ja tehnika 88Elemendid 90Molekulid 92Happed ja alused 94Keemilised reaktsioonid 96Aine olekud 98Vesi 100Materjalid 102Raskusjõud 104Dünaamika 106Magnetism 108Elekter 110Elektromagnetiline spekter 112Värvus 114Mehhanismid 116Tehnoloogia 118Robotid 120Transport 122Teadlased 124

Kosmos 126

Universum 128

Galaktikad 130

Tähed 132

Tähtkujud 134

Päike 136

Planeedid 138

Kuud 140

Komeedid 142

Meteoriidid 144

Teleskoobid 146

Kosmoseuurimine 148

Kosmosereisijad 150

3 4

Maa 152

Planeet 154

Laamatektoonika 156

Vulkaanid 158

Maavärinad 160

Mäestikud 162

Ookeanid 164

Kivimid ja mineraalid 166

Vääriskivid 168

Metallid 170

Kivistised 172

Dinosaurused 174

Ilm 176

Erosioon 178

Jõed 180

Koopad 182

Kliimavöötmed

ja loodusvööndid 184

Maaviljelus 186

Keskkond 188

Inimesed ja paigad 190

Aafrika 192

Aasia 194

Põhja-Ameerika 196

Lõuna-Ameerika 198

Euroopa 200

Australaasia 202

Antarktika 204

Lipud 206

Kaardid 208

Liidud 210

Majandus 212

Riik 214

USA presidendid 216

Usundid 218

Pidustused 220

Linnad 222

Elu ääremaadel 224

5 6

Ajalugu 226

Esiajalugu 228

Esimesed

tsivilisatsioonid 230

Klassikaline maailm 232

Keskaegne elu 234

Ameerika

tsivilisatsioonid 236

Meresõitjad 238

Sõda 240

Revolutsioonid 242

Tööstusrevolutsioon 244

Nakkushaigused 246

Raha 248

20. sajand 250

Kunst ja kultuur 252 Kunst 254

Arhitektuur 256

Sümbolid 258

Keel 260

Kirjandus 262

Meedia 264

Fotograafi a 266

Teater 268

Filmid 270

Tants 272

Muusika 274

Orkester 276

Sport 278

Teatmeid 280

Loodus 282

Inimkeha 284

Teadus ja tehnika 286

Kosmos 288

Maa 290

Inimesed ja paigad 292

Ajalugu 294

Kunst ja kultuur 296

Register 298

7 8

Puud on kõigi elusolendite seas kõige pikemad, raskemad ja pikaealisemad. Kindral Shermanina tuntud California hiidsekvoia kaalub ligikaudu 6000 tonni – 30 korda enam kui suurim loom, sinivaal. Vanim elusolev igimänd, mis kasvab samuti Californias, on ligi 5000 aastat vana. Ent isegi need ürgvanad hiiglased võivad veel anda seemneid, millest kasvavad uued puud.

PUUD

LEHEDNagu kõik rohelised taimed, seovad

puudki oma lehtedega päikese-

valgust ja kasutavad selle energiat

õhu ja vee suhkruks muutmisel.

Iga puu lehed on tema toidukojad.

12

Viirpuu õied

LIITLEHEDEnamikul puudel

on mitmesuguse

kujuga lihtlehed, kuid

mõnedel on paljudest

osistest koosnevad

liitlehed. Need osad

kinnituvad kas sulgjalt

pika leheroo külge

või sõrmjalt

leherootsu tipule.

Jaapani vaher

Iileks

Harilik tam

m

Seedermänni okkad

Atlase seedri okkad

OKKAD JA SOOMUSEDÕhukesed lehed toodavad toitu

toimekalt, kuid kuuma päikese või

öökülmade käes kahjustuvad nad

hõlpsasti. Üsna paljudel väga soojades

või külmades paikades kasvavatel

puudel on paksemad ja sitkemad okkad

või soomuslehed. Robiinial on sulgjas liitleht

Hobukastanil on sõrmjas liitleht

Tammelehed

Tamme seemned on tõrud

Araukaaria nahkjatel okastel on teravatipulised labad

13

VILI Mõne puu õied

muutuvad mahlasteks

viljadeks, mis sisaldavad

seemneid. Kui linnud noid vilju

söövad, läbivad seemned

nende seedekulgla veatult ja

varisevad kaugel mujal.

ÕIEDKõigil puudel tekivad õied,

kuid mõned ei tarvitse silma

paista, kuna neil pole värvilisi

kroonlehti. Teised puud

aga, näiteks õunapuud,

kannavad värvikaid õisi, et

putukaid peibutada.

Õu

nap

uu

õie

d

SEEMNED JA PÄHKLIDMõnedel puudel on tillukesed

seemned, kuid teised kasvatavad

suuremaid vilju, mida nimetatakse

pähkliteks. Loomad söövad

neid, kuid ka peidavad

ja unustavad, nii et neist

kasvavad uued puud.

PUUDE AASTARÕNGADIgal aastal lisab puu oma

tüvele uue puidukihi. Kui puu

maha saetakse, on iga

aasta juurdekasv näha

selge rõngana.

Aastarõngaste arv

näitab tema

vanust.

KÄBIDOkaspuudel, nagu mändidel,

on puitunud käbid,

mis sisaldavad väikesi

paberõhukesi seemneid.

Kui käbisoomused päikese

käes avanevad, langevad

seemned välja

ja hõljuvad eemale.

Hobukastani „mu

nad

”

Ava

ne

mat

a m

änn

ikäb

iA

van

en

ud

män

nik

äbi

Männi-seemned

HEIT-LEHISED

PUUD Paljud puud lasevad

oma lehed talveks

langeda ja kasvatavad

kevadel uued. Enne

langemist kaotavad

vanad lehed oma rohelu-

se ja muutuvad kollaseks, pruuniks

või koguni punaseks.

Punane vaher

Jugapuu viljad

(marikäbid)

Mägivahtra viljad

Magnooliatel on ühed suuremad õied

Muskaadipuu pähkli tuum on seeme

Õunad on suured, lihakad viljad

Paljud putukad alustavad elu munana, millest areneb vastne, kuid kõik nad muunduvad kõvakestalise lülistunud kehaga ja kuue jalaga valmikuks. Nende nahk on kitiiniks nimetatud aine varal kõvastunud, toimides välistoesena, mis on tugev kui plaat. See on sageli läikiv ja eredavärviline, kuid võib olla karvane või ketendav. Enamikul putukavalmikutel, sealhulgas herilastel, on samuti kitiinplaatidest tiivad, mida käitavad nende kehas olevad lihased.

PUTUKA KEHAEHITUS

1 TUNDLADPutuka pikad tundlad aitavad tal

tunnetada oma teekonda, kuid

enamasti kasutatakse neid haistmiseks.

Tundlad on kaetud tundlike

närvilõpmetega, mis püüavad keemilisi

signaale. Mõnede öölaste tundlad

suudavad määrata lõhnu enam kui ühe

kilomeetri kauguselt.

Selle vapsiku tundlad võimaldavad tal ära

tunda toitu ja teisi koloonia liikmeid

Kolmest lihtsilmast

igalühel on üks lääts, mis

võib tajuda valgust, kuid

mitte tunnetada kujundit

26

3 SILMADNagu paljudel teistelgi putukatel on

vapsikuvalmikul kaks suurt liitsilma.

Mõlemal on sadu pisikesi läätsi,

mis näevad maailma värvipunktide

mosaiigina. Vapsikul on otsmikul ka

kolm väikest lihtsilma.

2 PEAPutuka pea mahutab tema aju ja pea

küljes on enamik ta tundeelundeid. Pea

kannab ka suiseid, mis on kohastunud

looma toiduga. Sääsel on terav

nõel vere imemiseks, aga vapsikul

on tugevad lõuad teiste putukate

mälumiseks.

4 RINDMIKPutuka jalad ja tiivad kinnituvad

tema keha eesosa – rindmiku külge.

Selles paiknevad lennulihased, mis

käitavad tiibu justkui sõudepaadi

aerupaare. Seal on ka putuka

magu, mis mahutab toiduvaru.

Liitsilmad annavad vapsikule üsna hea kujutise ja on ka väga tundlikud liikumise suhtes

PEA RINDMIK

Pikad lülilised tundlad on elutähtsad tajuelundid

2

3

4

1

Peenikesed kompimistajuga harjased putuka kehal

tajuvad vibratsioone ja õhu liikumist

Emase vapsiku tundlal on 12 lüli, kuid isase omal on neid 13

Lõugu – suiste osi kasutatakse taimede või

saagi tükeldamiseks

27

6 TIIVADPutuka, näiteks selle vapsiku,

tiivad on õhukesed läbipaistvad

kitiiniplaadid. Liblikate ja öölaste

tiivad on samalaadsed, ent värviliste

soomustega kaetud. Enamikul

putukatest on lendamiseks kaks paari

tiibu, kuid kärbestel on vaid üks paar.

7 ASTELEnamik putukaid on ohutud, ent

mõned võivad hammustada või

nõelata. Vapsikul on tagaosas astel,

millega ta võib „süstida” valutekitavat

mürki. Seda kasutab ta enesekaitseks

ja putuksaagi surmamiseks.

Õrnad tii

vad on

küllalt t

ugevad,

et kanda vapsiku

raskust

Igal jalal on tugevad küünised ja mõnel putukal,

näiteks kärbsel, on ka kleepjad tallapadjandid

TAGAKEHA

Vapsiku astel on muundunud munemiselund ehk muneti

8 JALADKõigil putukavalmikuil on kuus jalga.

Kui nad kõnnivad, tõstavad nad kolm

jalga üles, teisi kolme hoiavad nad

aluspinnal nagu kolmjalga – tasakaalu

hoidmisega neil probleeme pole.

Iga jalg on rida jäiku üksteisega

liigendunud torukesi, mida käitavad

lihased on nende torukeste sees.

5 TAGAKEHAPainduv tagakeha mahutab

enamiku putuka siseelundeist,

sealhulgas tema seedekulgla.

Peened avad suubuvad torukeste

võrku, mis varustavad õhuga

elundeid ja lihaseid. Selle vapsiku

eredad vöödid hoiatavad teisi

loomi, et ta võib nõelata.

Tiibu m

oodustavaid

õhukesi painduvaid

kilesid tu

gevdavad jäigad

ribikaared – tii

vasooned

6

7

8

Silmatorkavad mustad ja kollased triibud hoiatavad vaenlasi, et vapsik on mürgine

5

Rindmikku ja tagakeha ühendav sidevarreke võimaldab vapsikul keha väänutada

Ainsaid sulgedega kaetud loomi – linde leidub maailma kõigis paigus. Paljudel on suurepärane lennuvõime ja tugevad rinnalihased, lehvitamaks

tiibu. Liikide mitmekesisus on hämmastav: hõljuvatest albatrossidest ja uhketest paabulindudest lennuvõimetute nandude ja tillukeste koolibriteni.

LINNUD

SAVANNIKOTKASKotkad on jõulised kütid. Nad otsivad oma

saaki kõrgel õhus tiireldes, siis aga sööstavad

alla seda oma küünistesse haarama.

Savannikotkas näppab saaki ka

teistelt röövlindudelt.

46

NANDUNeed suured, kuni 1,5 m

kõrged lennuvõimetud linnud

elutsevad Lõuna-Ameerika

pampades. Nandud toituvad nii

taimedest, sealhulgas pähklitest,

seemnetest, puuviljadest, kui ka putukatest

ja väikestest loomadest,

näiteks sisalikest.

SEBRAAMADIIN Nagu paljud linnud, elavad Austraalia

sebraamadiinid seltsinguliselt, kes

ohutuse mõttes lendlevad ja toituvad

üheskoos. Nende tüse nokk on

kohastunud rohuseemnete

sitkete kestade lahti

nokkimiseks, et sealt

toitvat tuuma kätte

saada.

Linnud veedavad tunde oma sulgi

siludes hoidmaks neid heas korras

Ülitugevad teravad küünised on kotka põhilised ründevahendid

Pingviinide tiivad on

kohastunud ujumiseks,

mitte lendamiseks

Kaljutuvi

Kodupardid

Kuningpingviinid

Vaukukk laiutab oma ülipikki sabasulgi, et nendega uhkeldada

Paabulind e

hk

vau

Mõned piiritajaliigid võivad mitu kuud ilma maandumata lennus püsida

47

FLAMINGO Hiigelsuured soojades järvedes

sumavate fl amingode parved

hangivad tillukesi loomi ja

vetikaid. Oma eripärast nokka

madalvees otse allapoole

hoides kasutavad nad oma

keelt pumpamaks vett läbi

sõelalaadsete nokaservade,

et toitu kätte saada.

TUUKAN Tokotuukani tohutu nokk on palju kergem

kui ta näib, sest selle õõnsus on täidetud kerge

sarvainesega, mida toestavad risti-rästised

tugikiud. Tuukan kasutab nokka

nii mängul kui ka toitumisel.

RÄHNRähnid kasutavad oma

tugevat nokka puudesse

pesaõõnsuste uuristamiseks

ja paljud raiuvad ka pehmet puitu, et

putukaid leida. See roherähn püüab oma

ülipika keele abil sipelgaid.

ALBATROSSAlbatrossi pikad kitsad tiivad võimaldavad tal

tundide kaupa ilma lihaseid pingutamata liuelda

ookeanituultes. Ta toitub mereloomadest,

keda napsab nokaga ookeanipinnalt.

LUMEKAKK Enamik kakke kütib öösel,

kuid lumekakk on tegus

peaaegu kogu arktilise suve

pideva päevavalguse ajal.

Ta kasutab oma teravat

kuulmist lume all toitu otsivate

väikeste loomade,

näiteks lemmingute peilimiseks.

Pehmed suled võimaldavad

kakkudel lennata täiesti vaikselt

Pelikanid kasutavad toitu hankides oma alanoka pauna kalakahvana

Koolibrid raplevad värelevi tiivu, et imeda õienestet

PAABULIND Emane

paabulind ehk

vaukana näib

igav ja värvitu,

võrreldes silmipimestava

isaslinnuga, kes laiali aetud

sabasulgedega esitab

võluvat kosimismängu.

Ujulestad ei lase sumavatel lindudel mudasse vajuda

Papagoid suudavad oma tugeva nokaga pähkleid purustada

Roosapelikan

Sinitihane

Koolibri

Piiritaja

Rohearatinga

Flamingo roosa värvus tuleneb linnu toidust

Viirpapagoi

Vaukuke esitlus

102

Peaaegu iga asi meie ümber koosneb mingist materjalist. Igal materjalil on erinevad omadused, nagu tugevus või painduvus, mis teeb selle sobivaks erinevate tehiste valmistamiseks. Mõnda materjali, sealhulgas kivimit, hangitakse otse loodusest. Sünteetilisi materjale saadakse lähteainete keemilisel töötlemisel. Liidetakse kaks või rohkem lähteainet, et valmistada võimalikult hea toode.

MATERJALID

1 SIIDSeda looduslikku kiudu saadakse

siidiussikookonitest. Igast kookonist

saab 3 km siidiniiti. Siidist võib

kududa ülikauneid kangaid,

mida hinnatakse nende koe

ja ilu tõttu.

2 BETOONBetooni valmistamiseks segatakse

liiva, kruusa, tsementi ja vett.

Värskelt on see vedel ja valatakse

vormi. Tahenedes muutub

tsement ülikõvaks ja vastupidavaks

materjaliks.

Plastmassist toodetakse

igasuguse kuju ja suurusega esemeid

4 VILLSeda looduslikku materjali saadakse

lammaste karvkattest. Kiudude

struktuuri tõttu saab villa vanutada.

Et saada kergesti hooldatavaid kangaid,

segatakse villa tehiskiududega.

3 KEVLARKerge ja painduv sünteetiline materjal.

Kevlarit kasutatakse kaitserõivaste,

sealhulgas kuulikindlate vestide

valmistamiseks. Kevlari molekulid

on liitunud omavaheliste tugevate

sidemetega pikkadeks ahelateks,

mis teebki kevlari terasest viis korda

kõvemaks.

1

2

4

8

7

6

5

3

Enamik metalle on sepistatavad ja painutades ei murdu

Betoon on peamine nüüdisehitistes kasutatav materjal

Kevlarit kasutatakse kiivrite tugevdamiseks, et

need oleksid kerged, kuid vastupidavad

103

10 KUMMIKummi on lateksist, peamiselt

brasiilia nevea piimjast

mahlast, valmistatud

elastne materjal. Kummit

saadakse ka süntees-

kautšuki vulkaniseeri-

misel ning kasutatakse

rehvide ja teiste veekind-

late toodete valmistamiseks.

11 NAILON1938. aastal tootmisse

tulnud nailon oli esimene

tehiskangas. Nailonkiud võivad

olla ülipeened ja neid on odav

toota. Alguses kasutati nailonit

siidi asendajana sukkade ja

langevarjude valmistamiseks.

12 KERAAMIKAKeraamikatooteid valmistatakse

mitmesuguste saviliikide

kuumutamisel kõrge

temperatuuri juures. Portselan,

telliskivid, tsement ja klaas – kõik

on keraamika. Need materjalid on

kuumakindlad.

13 PUITPuit on oma kaaluga võrreldes

tugev materjal ja ühtlasi

hea ehitusmaterjal.

Teda kasutatakse ka

mööbli ja kunstiesemete

valmistamiseks, sest ta on

dekoratiivne. Puitmaterjal

võib olla kõvem või pehmem,

olenevalt puuliigist, millest ta

on saadud.

14 PUUVILLPuuvill on puuvillataime seemne-

kuparde pikkadest painduvatest

kiududest saadud looduslik

materjal. Sellest tehtud kangas on

pehme ja mugav kanda, sest puu-

villas ei teki staatilist elektrit nagu

osades sünteetilistes materjalides.

15 KIVIKivi on maapõuest

kaevandatav looduslik

materjal. Ta on kõva ja

raske ning võib taluda

suurt survet. Kivi võib

lõigata teemantsaagide või

ülikõrgerõhulise veejoa abil.

7 PLASTIDSee tehismaterjalide rühm

sisaldab kõrgmolekulaarseid

ühendeid, stabilisaatoreid

ja muid osiseid. Nad on

tugevad, kerged, odavad

ning neid saab vormida

painduvateks plaatideks,

kiledeks või kiududeks.

8 KLAASSeda läbipaistvat keraamilist

materjali saadakse liiva, lubjakivi

ja soodat kõrgel temperatuuril

kokku sulatades või vana klaasi

taassulatamise teel. Sulaklaasi

saab erinevalt vormida, näiteks

aknaklaasiks, läätsedeks ja optiliste

kiudude kimpudeks.

6 METALLKuumutades saab metallidele anda

mistahes kuju. Neist valmistatakse

nii kirjaklambreid kui ka lennukeid.

Metallid on ka head soojusjuhid

ja suudavad edasi kanda elektri-

energiat.

9 ELASTAANSünteetkiudainetel on

paremaid omadusi kui

looduslikel materjalidel,

näiteks puuvillal. Elastaan

ehk lükra on veniv materjal,

mis säilitab oma algse kuju.

Elastaankiudu on spordiriietes.

9

10

12

13

14

11

Puidule saab kuju anda seda lõigates, nikerdades ja tahudes

Puuvillakiud kedratakse lõngaks ja kootakse siis kangaks

Nailonköis peab kauem vastu

kui looduslikest kiududest tehtu

Käsitsi tahutud graniidist saab vastupidavaid kööginõusid

5 SÜSINIKUPÕHISED MATERJALIDNeed materjalid on tugevad ja kerged

ning neile saab anda keerulist kuju.

Neid toodetakse fossiilsete

kütuste süsinikku sisal-

davatest kõrval-

saadustest.

15

114

REAALVÄRVID Esemelt peegelduv

valgus koosneb mitmest

lainepikkustest. Kollasena

paistev ese võib peegeldada

80% kollase lainepikkuse

valgusest, kuid vähemal

määral ka teiste värvuste

lainepikkusi.

SÜMBOLISMMe kasutame värve sümbolitena

mitmesuguste kultuuri- ja

usuideede väljendamisel. Ent

värvide tähendus võib olla erinev.

Näiteks kannavad pruudid mõnes

kultuuripiirkonnas punast, mujal

aga riietuvad valgesse.

TÄIENDVÄRVUSEDKui spektri värvused asetatakse

järjestikku värvikettale, nimetatakse

vastamisi paiknevaid värvusi,

näiteks oranži ja rohelist,

täiendvärvusteks.

Kui täiendvärvused pannakse

kõrvuti, näivad nad

eredamana.

LILLANähtava spektri violetses

servas on valgus väiksema

lainepikkusega ja suurema

sagedusega kui spektri punase

serva valgus.

VÄRVIDHiina uusaastal kingitakse raha

punases pakendis, kuna punane on õnne

värv

New Yorki kollased taksod torkavad

kaugelt silma

Valgus on elektromagnetilise

spektri nähtav osa. Me näeme valguse erinevaid

lainepikkusi eri värvustena. Esemete pinnal neeldub

mõni lainepikkus ja teised peegelduvad sealt. Valge ese paistab valgena, sest

ta peegeldab kõiki lainepikkusi, mis

temale satuvad. Must ese neelab

igasuguse pikkusega

laineid, ja paistab tumedana.

Arvatakse, et punane

toidupakend tekitab

näljatunnet

115

Kollane ese neelab kõik valguspikkused paitsi kollase, mis peegeldub vaataja silma. Nähtavate värvide riba, mis moodustab valguse, tuntakse kui spektrit. Iga toon läheb sujuvalt üle järgmiseks. Tavaliselt me jaotame värvispektri seitsmeks: punane, oranž, kollane, roheline, helesinine, indigosinine ja lilla.

VÄRVIPIMEDUSVärvuste eristamise võime sõltub silma

võrkkesta rakkudest, mis on tundlikud

valguse eri lainepikkuste suhtes.

Värvipimedal inimesel puuduvad

või on tundetud mõnd spektriosa

tajuvad rakud.

INTENSIIVSUSPäikesepaistelisel päeval näivad asjad

värvikatena, sest meie silmad suudavad

näha valguse lainepikkuste erinevusi.

Pilves ilmaga jõuab silmadesse vähem

valgust, me ei suuda lainepikkusi nii

hõlpsasti eristada ja värvid paistavad

tuhmidena.

VALGE VALGUSE LAHUTAMINEKui valge valgus läheb läbi

klaasprisma, murduvad erinevad

lainepikkused erineval määral, nii

et valge valgus lahutub spektri

eri värvusteks. Kui valgus läbib

vihmatilku, tekib vikerkaar.

Rohelised taimed sisaldavad rohelist pigmenti, mida nimeta-takse klorofülliks

Tuhandeid tonne kivimainest siseneb igal aastal Maa atmosfääri. Enamik sellest pärineb asteroididest, kuid osa tuleb komeetidelt, Kuult ja isegi Marsilt. Maale suunduvaid kivimipalasid nimetatakse meteoroidideks. Enamik põleb ära, aga need, mis säilivad ja maanduvad, on meteoriidid. Neid on kolme põhitüüpi: kivimeteoriidid, raudmeteoriidid ja haruldaseimad segameteoriidid.

METEORIIDID

144

ESQUELSee segameteoriit korjati üles

1951. aastal Esquelis Argentinas.

Oliviini kullavärvi kristallid

on süüvinud raud-

nikkelmetalli sekka.

METEOORMaa atmosfääris ära põlevad meteoorid jätavad

ereda jälje. Need lühiealised valgusjutid on

kuumenenud meteoorid ehk lendtähed. Iga päev

saabub neid miljoni ringis.

BARWELL See Barwelli meteoriit on üks

tükk kivisajust, mis langes

1965. aastal Inglismaale. Kui

ta sööstis läbi Maa atmosfääri,

ajas hõõrdumine välispinna

kuumaks ja pani sulama. See

tardus hiljem mustaks koorikuks.

MURCHISON Kõige tavalisemad on

kivimeteoriidid. Üks neist,

Murchison, langes 1969.

aastal Austraaliasse. See on

üks enim uuritud meteoriite

ning sisaldas mineraale, vett ja

keerukaid orgaanilisi ühendeid.

THIEL Thieli mägede

segameteoriit leiti

40 aastat tagasi

Antarktikas.

145

NAKHLASee kivimeteoriit on üks enam kui 30 Maal

leitud meteoriidist, ta pärineb Marsilt.

Planeedist eemale paisatuna viibis ta

miljoneid aastaid kosmoses, enne kui

maandus 28. juunil 1911. aastal Egiptuses.

KURADIKANJONSee lihvitud raudmeteoriidi tükk on

Barringeri kraatri (all) asteroidist

saadud. Kokku kaaluvad leitud

tükid 30 tonni, mis aga on algsest

asteroidist ainult väike osa.

TEKTIIDIDTektiitidena tuntud väikesed

klaasjad tükikesed võivad tekkida

suure meteoriidi põrkumisel vastu

Maad. Löök pihustab ja sulatab Maa kivimeid,

paisates neid ülespoole. Need jahtuvad

ja tarduvad, langedes

klaasjate tükkidena tagasi

maa peale.

GIBEONRaudmeteoriidid on kivimeteoriitide

järel esinemissageduselt teisel

kohal. Gibeon koosneb vähese

niklilisandiga rauast. Ta on

üks paljudest Namiibias leitud

meteoriitidest.

CALCALONGI OJA METEORIITEnam kui 50 Maalt leitud meteoriiti

on pärit Kuult, olles kokkupõrkel

mõne asteroidiga eemale paisatud.

Austraalias leitud Calcalongi oja

meteoriit on kuupinnase tükk, mis

muutus sellisest löögist kivikamakaks.

LÖÖGIKRAATERMeteoriidid võivad tekitada kraatreid,

kui nad Maale mürtsatavad. Kerge

lumekorraga kaetud Barringeri kraater

Arizona kõrbes USA-s on tekkinud

ligikaudu 50 000 aastat tagasi. Kraatri

läbimõõt on 1,2 km.

170

Metallid on tihedalt pakitud aatomistruktuuriga mineraalid, mistõttu nad on suurepärased elektri- ja soojusjuhid. Enamik on ka tugevad sepistatavad materjalid, millest on lihtne valmistada igasuguseid esemeid. Puhtad metallid on elemendid, mille keemilises struktuuris on ainult üht tüüpi aatomid. Looduses leidub metalle sageli kivimites keemiliste ühenditena. Maake tuleb kaevandada ja puhta metalli saamiseks töödelda.

METALLID

HÕBE Vulkaanilistes kivimites leidub hõbedat, üht

hinnalisemat metalli, ehedal looduslikul kujul.

Ta on poleeritult läikiv, kuid tuhmub peagi.

Et hõbe on üsna pehme, segatakse ja

sulatatakse teda sageli teiste

metallidega kokku

tugevamaks ehtehõbedaks

(tavaliselt 92,5% hõbedat

ja 7,5% vaske).

Looduslik

hõbe

Galeniit (pliiläik)

Tuukrivöö pliist

lisaraskus

Ehtehõbedast flööt

Ku

llast aud

ioü

hen

du

sed

Vasktorud ja

-juhtmed

PLIIPlii on väga tihe

ja raske, tumedat

värvi ja pehme madala

sulamistemperatuuriga metall,

mida on kerge vormida. Pliid kasutatakse

laialdaselt pliiakudes, aga on kasutatud ka

lisaraskusteks ja katusekatteks.

Peamine pliimaak on galeniit – plii ja väävli

ühend, mis moodustab suuri kristalle.

VASKVask on pehme metall. Kui vaske

sulatatakse kokku tsingiga, saadakse

messing ehk valgevask, kui tinaga,

saadakse pronks. Mõlemad sulamid

on vasest palju kõvemad. Et vask

on hea voolujuht, kasutatakse

teda elektrijuhtmetes. Peamine

vasemaak on kalkopüriit –

vase-, raua- ja

väävliühend.

PLAATINAKauni ja väga raske metallina

kasutatakse plaatinat sageli ehete

valmistamiseks, sest ta ei tuhmu

eales nagu kuldki. Plaatina on tihedam

kui kuld ja haruldasem, ning seetõttu

palju hinnalisem. Mõnikord leitakse

teda ehedalt, metallikamakatena.

KULDKuld on kergesti töödeldav ja alati läikiv

metall, mida loodusest leitakse

ehedal kujul. Kullast on tuhandeid

aastaid valmistatud hinnalisi

esemeid. Kulda on kasutatud

ka elektrikontaktide

valmistamisel, ta

ei tuhmu ega muutu

kehvemaks.

Kalkopüriit (vasemaak)

Plaatina

Plaatinasõrm

us

Nikkel roostevabas terases teeb selle puusaliigese proteesi korrosioonikindlaks

Garnieriit (

niklim

aak)

Kullakamakas

171

Kassiteriit (tinamaak)

Boksiit (alumiiniumimaak)

Tinatatud plekist toos

Roostevabast terasest puusaliigeseprotees

Elavhõbetermomeeter

Alumiinium

-pakkekile

Süvamere-

sukeldi

Galvaniseeritud kett

NIKKELNiklit ennast kasutatakse

harva, ent teda sulatatakse

sageli rauaga kokku, et saada rooste-

vaba terast. Roostevaba terast kasu-

tatakse mitmesuguste tarbeesemete

valmistamisel, alates nugadest ja

kahvlitest kuni liigeseprotee-

sideni. Niklit sulata takse

müntide tegemiseks

kokku ka hõbedaga.

ELAVHÕBE Ainus toatemperatuuril vedel metall on

kõigile tuttav meditsiiniliste

kraadiklaaside kaudu.

Tema maak kinaver on

värviline elavhõbeda ja väävli

ühend, mida leidub

vulkaanide ümbruses.

TITAAN Kerget, ent väga tugevat titaani

sulatatakse sageli teiste metallidega

kokku, et saada kergsulameid lennukite,

laevade, kosmoselaevade

ja arstiriistade valmistamiseks.

Üks tema peamisi maake on rutiil –

titaani ja hapniku ühend.

RAUDMetallidest kasutatakse

enim rauda. Raud on

tugev ja hõlpsalt töödeldav

(eriti raua, süsiniku jmt

elemendisulam teras). Rauda

esineb ohtralt rauamaakides.

Peamine rauamaak on hematiit

– kolmevalentse raua oksiid; ka

rooste on sellesama koostisega.

ALUMIINIUM Ohtralt esinevat

ja korrosioonikindlat

kergekaalulist alumiiniumi

kasutatakse laialdaselt fooliumi

ja konservitooside valmistamiseks

ning lennukitööstuses. Tema maak –

boksiit on kivim, mis sisaldab mitmeid

alumiiniumiühendeid.

TINA Teame väga hästi, et tina on kasutatud

konservikarpides, mis on tehtud

ju tinatatud terasplekist. Tina ülihea

elektrijuhtivuse tõttu kasutatakse teda rohkesti

elektroonikatööstuses. Teda sulatatakse kokku

pliiga, et saada joodiseid.

TSINK Tsink on valge metall, mida

sulatatakse kokku vasega,

et saada messingit. Tema

põhikasutuseks on siiski

terase katmine või

galvaniseerimine,

et muuta see

roostekindlaks.

Peamine tsingimaak

on sfaleriit – läikiv

mineraal, mis on

tsingi ja väävli

raualisandiga

ühend.

Sfaleriit (tsingimaak)

Terasmu

trid ja -p

old

id

Kinaver (elavhõbedamaak)

Rutiil (titaanim

aak)

Hematiit (rauamaak)

Muusika on helikunst, mida esitavad lauljad hääle ja muusikud pillide abil ning mis hõlmab uskumatult palju stiile. Muusikat võib esitada otse või televisiooni, raadio ja interneti vahendusel. Muusikat on kirjutatud ja esitatud alati, kuid alles 20. sajandil, mil loodi ja võeti kasutusele uued helisalvestamise ja -edastamise vahendid, said muusikud üleilmseteks staarideks.

MUUSIKA

274

Džässmuusikas on saanud oluliseks

pilliks alles 19. sajandil leiutatud saksofon

1 DISKO1970. aastatel täitsid popmuusika ja diskotants, mida koos

nimetatakse diskoks (prantsuskeelsest sõnast discotheque –

„ööklubi”), tantsupõrandad üle kogu maailma. Diskomuusika

kerkis edetabelite tippu, ilmus suuri staare, ent 1980. aastatel

disko populaarsus vähenes.

2 KLASSIKALINE MUUSIKAKlassikaline muusika on mitmesugust laadi, kontsertsaalides

esitamiseks kirjutatud muusika üldnimetus. Seda võib

komponeerida kas suure sümfooniaorkestri või väikese mängu-

rühma pillide jaoks ning kirjutada koori või ooperietenduse

tarbeks. Bachi ja Beethoveni taoliste heliloojate muusika on

siiani, sajandeid peale komponeerimist ikka populaarne.

3 MUUSIKA JA VIDEO1970. aastate lõpust alates on bändid teinud lühikesi videosal-

vestisi oma laulude populariseerimiseks. Muusikavideote lülitu-

mine telesaadetesse ja internetti tekitas tohutu selle valdkonna

buumi. Toona muusikavideotes vaid animategelastena tuntud

virtuaalbänd Gorillaz muutis 2005. aastal oma imidžit ja temast

sai „elavat” muusikat esitav tavabänd.

4 TANTS Elektrooniliste muusikariistade, eelkõige süntesaatorite

populaarsus ja arvutimuusika loomise võimalus on lasknud

muusikakirjutajate noortel põlvkondadel täita tantsupõrandad.

DJ-d ehk diskorid on saanud staarideks, nad miksivad elavat

muusikat plaadimuusikaga.

Klassikalise muusika esitajad jälgivad heliteose esitamisel noodikirja

Tantsupõranda kohal rippuv diskokera oli diskoteekide

kujunduse lahutamatu osa

CD-d on saanud muusika salvestamisel ja kuulamisel tavalisteks; neid oli 2008. aastaks üle maailma müüdud rohkem kui 200 miljardit

Räppmuusika kujunes välja, kui diskorid hakkasid kasutama mikrofoni, et muusika sekka lauldes rääkida ehk räppida

DJ-d kasutavad grammofone ja vinüülplaate,

et „miksida” muusikat

1

2

3

4

5

6

Elektrikitarr on paljude muusikaliikide, eriti rokkmuusika põhipill 275

5 DŽÄSSMUUSIKA

Džässmuusika sündis 19. sajandi lõpus USA

lõunaosariikides, kui Euroopa rahvamuusika elemendid

segunesid Aafrikast pärit orjade poolt lõunaosariikidesse

toodud rütmimuusikaga.

6 ROKKMUUSIKA 1940. ja 1950. aastatel tekkis USA-s esimene rokkmuusika

žanr – rock’n’roll. Seda muusikat mängiti elektrikitarridel,

basskitarridel ja trummidel. Tekitati põnevaid helisid,

meeldivaid toone ja ägedaid rütme. Rokkmuusika

oli järgnevatel kümnenditel ja on ka 21. sajandil oma

paljude stiilidega ülipopulaarne.

7 POPMUUSIKAPopmuusika ühendab rokkmuusika ja lööklaulude stiili

ja kõla, mida hindab peamiselt noor kuulajaskond.

Poplaulud on tavaliselt lihtsa meloodiaga, luuleridade

rohkete kordustega, nii et laulu on kerge meelde jätta.

Tänapäeva suured popstaarid on oma lauluhittidega

saanud üleilmse kuulajaskonna.

8 R&B- EHK R’N’B’R&B on välja kujunenud 1940. aastatel USA-s džässist,

bluusist ja gosplist ning oli alguses suunatud peamiselt

afroameeriklastest kuulajaskonnale. Tänapäeval on see

muusikažanr tihedalt seotud disko- ja tantsumuusikaga,

kuid on mahedama kõlaga.

9 REGGAE Reggae on 1960. aastatel Jamaical tekkinud muusikastiil.

Tempo on aeglane ja rahulik. Rütmi hoiab basskitarr,

mis on tähtsaim pill. Reggae on seotud rastafari usulise

äratusliikumisega.

10 KANTRIMUUSIKAKantrimuusika on USA lõunaosariikide maatööliste

pärimusmuusika. Tänapäeval on kantrimuusika üks

armastatumaid muusika žanre. Kantrimuusika staaridel

on tohutud müügirekordid ja hämmastavalt edukad

ringreisid.

Ringreisid annavad tänapäeva üleilmsetele popstaaridele, näiteks Justin Timberlake’ile suurt sissetulekut

Beyoncé on pälvinud koha maailma tipp-popstaaride seas

Rokkansambel The Killers’i kahte

esimest albumit on müüdud 10 miljonit

Kaasaskantava muusikapleieri ja doki kooskasutamine laseb muusikapalasid kuulata kõlarite kaudu

Jamaicalt pärit muusikalegend Bob

Marley on kõigi aegade kuulsaim reggae-staar

Paljud kantrimuusikud riietuvad kauboistiilis

Kaasaskantavad muusikapleierid salvestavad muusikapalad oma kõvaketastele

7

8

9

10

278

Paljud spordialad on tekkinud ammustel aegadel, kui jooksmine ja viskamis-oskus olid argielu ja ellujäämisega lahutamatult seotud. Sport on mänguline kehaline kindlate reeglitega tegevus, mis nõuab ja arendab keha-lisi võimeid. Paljude sportmängude keskmeks on pall.

SPORT

2

3

4

5

6

7

8

9 10

11

13

14

15 16

12

17

18

19

20

21

14 Pesapalli mängitakse

nagu softpalli, kuid

kasutatakse väiksemat

ja kõvemat palli.

15 Kriketit mängides püütakse

palliga tabada kaheosalist väravat.

16 Golf Väike plastpall lüüakse 9 või 18 auguga

muruväljakul golfi kepiga pikema või lühema maa

taha, et seda saata golfi raja

igasse auku või

nende lähedusse.

7 Gaeli jalgpall pärineb vanast iiri jalgpallist,

mida nimetati caid. Kaks 15-liikmelist

meeskonda püüavad lüüa või visata palli

H-kujulisse väravasse.

8 Austraalia jalgpall kujutab endast ragbi,

Ameerika jalgpalli ja pisut ka Euroopa jalgpalli

segu. Ovaalset palli lüüakse edasi jalaga või

visatakse käega. Punktide kogumiseks peab palli

lööma väljaku otstes oleva nelja posti vahele.

9 Pallidega žongleerimisel hoitakse

õhus korraga mitut palli. Kogenud žonglöörid

võivad pallid soovi koral asendada nugade või

tõrvikutega.

10 Lacrosse ehk kahvpall on arenenud Põhja-

Ameerika indiaanlaste mängust. Kautšukpalli

lüüakse võrguga keppide abil. Mängijad peavad

punkti saamiseks selle heitma vastaspoole

väravasse.

11 Softpallis kasutavad kahe 9-liimelise

meeskonna mängijad palli võimalikult kaugele

löömiseks kurikat.

12 Ragbis püüab 15-liikmeline meeskond

ovaalset palli vastasmeeskonna väljakupoole

otsajoone taha maha panna või lüüa jalaga üle

H-kujulise värava põikpuu.

13 Topispalliga tehakse mitmesuguseid

harjutusi ja liigutatakse rasket palli

oma kehal, et lihasjõudu suurendada.

1 Hurling on kiiretempoline gaeli päritolu

väljakumäng 15-liikmeliste meeskondade

vahel, milles kirvekujulisi puitkeppe kasuta-

des aetakse väikest palli vastase väravase.

2 Ameerika jalgpallis arvestatakse

punkte nii ovaalse palli vastase alasse

kandmise kui ka löömise eest.

3 Polo on pallimäng, milles kaks 11-liik-

melist ratsavõistkonda püüavad pikkade

vasaratega palli vastase väravasse lüüa.

4 Jalgpall on maailma populaarseim

pallimäng. Seal võistleb kaks 11

mängijaga meeskonda, kes püüab

90 minutit kestva mänguaja jooksul

lüüa palli vastaspoole väravasse.

5 Saalihokis püüavad kaks meeskonda

hokikeppidega ajada palli vastase väravasse.

6 Kuulitõukes püütakse 7,26 kg raskust

metallkuuli tõugata nii kaugele, kui

suudetakse.

1

Tänapäeva jalgpalli kest on kokku õmmeldud 32 lapist

Topispall võib kaaluda 1,5 kuni 7,25 kg

Ragbipall on ovaalse kujuga, et joostes oleks seda kergem vastu rindkeret hoida

20 Rounders on pesapallile sarnanev

mäng. Kaks meeskonda on vaheldumisi

lööjad ja pallipüüdjad. Raund läheb kirja,

kui mängija lööb palli nii kaugele,

et jõuab joosta ümber nelja posti,

enne kui pallipüüdja toob palli tagasi.

21 Korvpallis asendasid teivastele

pandud puuviljakorvid korvirõngast.

Kui meeskond punkti sai, ronis vahe-

kohtunik redeliga palli järele.

22 Netballi, korvpallil põhinevat

võistkonnamängu mängitakse

õueväljakutel ja see on populaarseim

Austraalia naiste hulgas.

279

22

23

24

25

26

27

29

30

32

31

28

28 Ranna vollet ehk

rannavõrkpalli hakati

1920. aastatel mängima

California liivarandadel,

nüüd harrastatakse seda

spordiala tehis-liivaväljakutel.

29 Lauatennis tekkis viktoriaanlikul

Inglismaal, kui külalised muutsid oma

söögilaua pisikeseks tenniseplatsiks. Pallidena

kasutati šampanjakorke. Nüüd võistleb kaks,

paarismängus neli mängijat.

30 Veepalli mängides ujutakse, püüdes palli visata

vastaspoole väravasse.

31 Bowlingu’t mängides veeretatakse rasket palli

piki rada, et lüüa pikali 10 kurikat.

32 Nipsumängus püüavad

mängijad veeretada klaasist või

muust materjalist kuulikesi

ringi sisse või teise kuuli-

kese vastu.

23 Võrkpalli mängib kaks 6-liikmelist

võistkonda. Palli püütakse üle võrgu

vastase väljakule maha lüüa.

24 Kroketile panid aluse 14. sajandil

prantsuse talumehed, nad kasutasid

puitvasaraid, et lüüa puupalle läbi vitstega

tugevdatud heinavõrude.

25 Tennist mängivad muru- või savikattega

väljakul kaks (üksikmängus) või neli mängijat

(paarismängus), lüües viltkattega palli reketi

abil üle võrgu.

26 Piljard on ajaviite- ja sportmäng,

milles kaks mängijat löövad kiide abil

kas punaseid või kollaseid palle mängulaua

rippvõrkudega aukudesse.

27 Squashi mängides löövad 2 mängijat

seintega piiratud väljakul kordamööda

umbpalli reketiga vastu seina nii,

et vastane ei suudaks

põrandalt põrkunud palli

uuesti vastu seina lüüa.

17 Petank on Prantsusmaal mitmel moel

harrastatava boule’i populaarseim kuuli-

veeretamismäng. Raskeid kuule visatakse

väiksema märkekuuli pihta.

18 Murukeeglis püütakse

hästihooldatud murul palle veeretada

väikesele sihtpallile (jack’ile) lähemale kui

seda suudavad teha vastasmängijad.

19 Snuuker on piljardist arenenud

mäng, kus kaks mängijat või võist-

konda püüab lüüa valget kiipalli

värviliste sihtpallide pihta,

et neid aukudesse saata.

Rannavolle pall on pehmem ja suurem kui võrkpalli oma

Bowling’u pallil on kolm sõrmeauku, et seda saaks kindlamalt haarata

Veepalli pallil on eriline kare välispind

Netballis kasutatav pall on väiksem kui korvpallimängus

Seest õõnsat lauatennisepalli lüüakse labidaks kutsutava mänguvahendiga

Inimkeha

284

Keskmiselt

sööb inimene elu

jooksul 30 tonni

toitu – see on

80 hobuse kaal.

Teie kehalt pudeneb minutis kümneid tuhandeid

nahahelbeid. Elu jooksul kaotab keha

20 kg nahahelbeid.

Te kaotate iga päev 100 000 ajurakku.

Teie aju on ligikaudu 2 protsenti teie keha kogukaalust, ent kasutab 20 protsenti teie verevarust.

Täiskasvanu aju on kolm korda raskem kui vastsündinu oma. Alates 20. eluaastast kaotab inimese aju 1 g aastas, sest ajurakud surevad ja ei asendu.

Maks täidab üle 500 ülesande: ta kõrvaldab

surnud vererakke, valmistab proteiine ja ladustab

suhkrut.

Teie kehas on 100 triljonit rakku.

Iga 20 sekundiga sureb neist terve miljard.

Inimese suurim rakk

on naise munarakk. Väikseim on mehe sperm.

Silmad jäävad sama suureks kui 8. eluaastal,

ent nina ja kõrvad ei lakka kasvamast.

Ninasõõrme karvad talitlevad

püünisvõrguna ja eemaldavad

õhust ebameeldivad osakesed.

Teie nahas hääbub minutis 40 000 rakku.

Inimnaha surnud rakud moodustavad ligikaudu

70 protsenti majapidamistolmust.

Kõige väiksem lihas inimkehas on jaluselihas.

Ta paikneb sisekõrvas ja on vähem kui 2 mm

pikkune.

Inimkehas on rohkem kui

lihast. Lihased moodustavad 40 protsenti keha kogukaalust.

Toit püsib teie maos kuni kuus tundi, enne kui seedub.

600

Igalühel on ainulaadne keelemuster.

Liblikatõugul on rohkem lihaseid kui inimkehal. Te kulutate iga päev

pool tundi silmade

pilgutamisele.

Vasak kops on väiksem kui parempoolne,

et südamel oleks ruumi.

Teie maol kulub kuus tundi, et toitu seedida.

Seejärel kulub toidul umbes kuus tundi

peensoole läbimiseks.

Naiste süda on väiksem kui meeste oma, ent see lööb 75 korda

minutis, võrreldes meeste 70-ga.

Umbes kolmandik

täiskasvanutest norskab. Sirgekstõmmatud peensool oleks umbes 6 m pikk.

Puhates hingate üks kord

iga nelja sekundi jooksul.

Tegevuse ajal tõuseb

hingamissagedus ühe

korrani sekundis.

Meie suus tekib iga päev

1 liiter sülge.

Tillukesed bakterid

moodustavad 3 protsenti

teie keha kaalust.

Veri ringleb iga päev 19 000 km

pikkuse teekonna. See on pool

ümbermaailmareisi.

Pärast 60.eluaastat võivad

teil kaduda pooled

maitsepungad.

Magu toodab pidevalt

uusi limaskesta kihte, mis

kaitsevad magu iseenese

äraseedimise eest.

Teie kehas on umbes 1000 triljonit

bakterit – kümme korda rohkem

kui keharakke.

Kõige valjem eales

mõõdetud norskamine

oli üle 80 detsibelli –

sama vali kui töötav

piikvasar.

Inimese peas kasvab

keskmiselt 100 000

juuksekarva, kuid puna-

peadel on neid vaid 90 000.

285

Täiskasvanud mees peab toiduga saama ligikaudu 10 000 kilodžauli (2500 kilokalorit) päevas.

Arktika uurijad vajavad umbes kolm korda rohkem, et külmaga toime tulla.

Te e

i sa

a a

ev

ast

ad

a, s

ilma

d la

hti

.

Esimene edukas südamesiirdamine

toimus 1967. aastal. Praegu tehakse

ainuüksi USA-s kuus südamesiirdamist

päevas.

Suurima arteri aordiläbimõõt on umbes

3,5 cm. See on niisama jäme

nagu aiavoolik.

Murdeeas kasvavad poisid 9 cm aastas.

Lapsed kasvavad kiiremini kevadel.

Elu jooksul

väljutab inimene

45 000 liitrit

uriini. Sellest

piisaks ujumis-

basseini

täitmiseks.

Oma eluajal peate jooma umbkaudu

70 000 liitrit vett.

Üks 2000 beebi

seast sünnib

hammas suus.

Sõrmeküüs võiks kasvada 28 m pikkuseks, kui seda

üldse mitte lõigata. Kõige kiiremini kasvab keskmise

sõrme küüs, kõige aeglasemalt pöidla oma.

Inimolendi kehal on niisamapalju karvu kui

šimpansilgi.

Pikim eales mõõdetud habe oli üle

pikk

ja kuulus

norralasele 5 mHans Langsethile.

Suurima pindalaga on inimesel nahk. Selle

pealispind on ligikaudu 2 ruutmeetrit

ja kaal umbes 10 kg.

Imikute põlvekeder pole luustunud; see toimub teise ja kuuenda eluaasta vahel.

73 protsenti imikute

kehast on vesi. See kahaneb

meestel 60 protsendini ja

naistel 55 protsendini.

Püstiseismine põletab 600 kilodžauli

(143 kilokalorit) energiat tunnis.

Keskmise elueaga inimene võiks kõndida kuni viis korda

ümber ekvaatori.

Beebid hakkavad und nägema juba enne sündimist.

Inimene pilgutab silmi keskmiselt 23 korda

minutis ja 12 miljonit korda aastas.

Keha eritab päevas 2 liitrit gaasi kas röhitsemise

teel või peeretades.

Kõige tavalisem sünnitamise aeg

on hommikul kella 3 ja 4 vahel.

Labajalgadel on kokku 250 000 higinääret. Need

võivad toota veerand liitrit higi päevas.

Magades kaotate igas tunnis kuni 42 g oma kaalust.

Vanim dokumenteeritud isik oli prantslanna

Jeanne Calment. Ta suri 1997. aastal 122 aasta ja 164 päeva vanuselt.

Köhimine paiskab

õhu välja kiirusega

100 km/h.

Tavalist nohu põhjustab üks viiruseliik 250-st.

Gripi pandeemia tõttu suri I maailmasõja lõpul

rohkem inimesi kui neid sõjas tapeti.

19. sajandi Briti kirurg Robert

Liston suutis jala maha

lõigata 28 sekundiga.

Üksainus aevastus võib sisaldada kuni 100 000 viirust.

Eeldatav eluiga Andorras on 83,5 aastat – see on

maailma kõrgeim.

VAATA JA UURI INIMKEHA LK 60–87

Inimesed ja paigad

292

Püha linn – Vatikan pole tegelikult linn. See on

riik, ehkki ta on vaid 50 jalgpalliväljaku suurune

ja ta ametlikke elanikke on kõigest 821.

1800. ja 2000. aasta vahel kasvas maailma

rahvastik 1 miljardilt 6 miljardile.

27. aastal pKr sai Rooma esimesekslinnaks, kus oli 1 miljon elanikku.

Esmakordselt 2008. aastal elas rohkem kui

pool maailma inimestest linnades.

USA-s on 50osariiki. Viimane ühineja oli Hawaii– 20. augustil 1959.

Tōkyō on maailma suurim

linn. Kui võtta arvesse

kõiki tema eeslinnu, on

rahvaarv 35 miljonit.

Inglise keel on

58riigi ametlik keel.

Eskimo rahvast on

ligikaudu 110 tuhat,

nad on peaaegu võrdselt

jaotunud Alaska, Kanada

ja Gröönimaa vahel.

Üle maailma kõneldakse umbkaudu

6000 erinevat keelt, millest pooli kõneleb

vähem kui 10 000 inimest.

Pra

nts

usm

aa

on

maa

ilma

kõig

e p

op

ula

ars

em

pu

hku

sere

isid

e s

ihtk

oh

t. S

ed

a kü

last

ab a

asta

s ü

le 7

5 m

iljo

ni t

uri

sti.

Arvatakse, et 2004. aasta

Ateena olümpiamänge jälgis TV kaudu 3,9 miljardit

inimest.

Nigeeria on Aafrikas oma 100 miljoni

inimesega kõige tihedamalt asustatud riik,

kuid pindalalt on suurim Sudaan (kogu pindala)

2 505 800 ruutkilomeetrit.

Ugandal on maailma noorim rahvastik. Enam kui

poolte tema elanike vanus on 14 aastat või alla selle.

.

Singapur on nii linn kui ka riik. Ta on ainus ÜRO liige, kelle elanikud on ainult linnaelanikud.

Hiinal ja Indial on

kummalgi rohkem kui

1 miljard elanikku.

Rahvaarvult järgmisel

riigil – USA-l on pisut üle

300 miljoni.

Istanbul Türgis on ainus linn

maailmas, mis paikneb kahes

maailmajaos – Euroopas ja Aasias.

Damaskus Süürias on maailma vanim linn.

Inimesed on seal elanud üle 10 000 aasta.

Enne inimeste jõudmist Uus-Meremaale, umbes 1000 aastat tagasi, ei olnud seal ühtki imetajat peale nahkhiirte.

Kuid maad mööda kõndisid lennu-

võimetud linnud, seal-hulgas kiivid.

Trooja linn arvati olevat

müüt, kuid 1870. aastatel

leiti Türgis selle varemed.

Maailma kõrgeim ehitis on

Burj Dubayy torn Dubais,

mis saavutas jaanuaris 2009 lõppkõrguse

818 m.

Maailmas on 194 riiki.Egiptuse Suure püramiidi kividest piisaks,

et ehitada 1 m kõrgune müür ümber

Prantsusmaa.

Maailma jalgpalli-karikavõistlus on alati võitnud kas Euroopa või Lõuna-Ameerika riik.

40 miljoniregistreeritud mängijaga (enamjaolt Hiinas) lauatennis on maailma kõige populaarsem võistlus-sport.

Nepali lipp on ainus riigilipp, mis pole

ristkülikukujuline. Tal nagu oleks üks

kolmnurk teise küljes.

Mongoolia on kõige hõredamalt asustatud riik maailmas.

Seal on vaid 1,7 inimest km2

kohta.

USA kaubandusketis olev WalMart on oma 1,9

miljoni töötajaga maailma suurim kompanii.

Rwanda traditsioonilised

ümarmajade tellised on tehtud

veis e sõnnikut kasutades.

293

Rio de Janeiro karneval Brasiilias on maailma suurim tänavapidustus, kus enam kui 2 miljonit

inimest täidavad tänavaid. Londoni Notting Hilli karneval Inglismaal on suuruselt teine.

Äsja avastatud Ameerika mandrile pani selle

nime Saksa kartograaf Martin Waldseemüller

esimesel enda joonistatud kaardil 1507. aastal.

Vähem kui 100 inimest kõneleb Loode-Venemaal vadja keelt.

Indoneesias kõneldakse 583 erinevat keelt.

Argentiinlased söövad rohkem liha kui muud rahvad. Kaks miljonit inimest koondub igal aastal Saudi

Araabias moslemite palverännaku – hadži

nädalal pühasse linna Mekasse.

Vanim teadaolev kaart, mis kujutas Eufrati jõe ümbrust, joonistati savi-tahvlikesele ligikaudu 2500 eKr Babüloonias, tänases Iraagis.

80 p

rots

en

ti m

aailm

a n

uk

ku

de

st o

n v

alm

ista

tud

Hii

na

s.

Umbkaudu 1 miljardil inimesel ei ole piisavalt toitu.

Islandi Althing on maailma vanim parlament.

Esimest korda kogunes see 930. aastal pKr.

1978. aastal sai argentiinlane Emilio Marcos

Palma esimeseks Antarktikas sündinud inimeseks.

Antarktikas elab suvel üle

4000 inimese, nad on

peamiselt teadlased. See arv

kahaneb talveks tuhandeni.

Absoluutse monarhiaga riike juhivad liidrid

vahetult. Saudi Araabia, Brunei ja Omaan on

ainsad, kus absoluutne monarhia on tänini

säilinud.

Trans-Siberi raudtee kulgeb Peterburist läänes

Vladivostokini idas. See on 9288 km pikk ja läbib

kaheksa erinevat ajavööndit, ilma et Venemaalt

üldsegi väljuks.

Maailma kõige laiem avenüü on Avenida 9

de Julio Argentinas Buenos Aireses.

Sellel on 12 liiklusrada.

Kolm miljonit inimest teenivad endale elatist kalapaatidel. Eksperdid ennustavad, et India möödub 2030.

aastaks seni maailma suurima rahvaarvuga Hiinast.

Maailmas on üle 20 megalinna, igas

enam kui 10 miljonit elanikku.

Esimene riik, kus anti nais-tele valimis-õigus (1893. aastal), oli Uus-Meremaa. Pindalalt suurim riik Venemaa

on umbes kaks korda suurem

kui teisel kohal olev Kanada.

Mistahes ajal ööpäevas on kokku 60 000 inimest

kusagil USA kohal õhus.

Maailmas on 1 miljard

jalgratast, nendest 400

miljonit Hiinas. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon moodustus 1945. aastal 51 riigist. Praegu, pärast Montenegro liitumist 2006. aastal on tal 192 liikmesriiki.

Lisaks hiinlastele on Hiinas55 erinevat etnilist gruppi.

Esimene mobiiltelefonivõrk rajati 1956. aastal Rootsis.

Maailma elavaima liiklusega lennujaam on Atlanta USA-s, mis teenindab igal aastal rohkem kui 88 miljonit inimest.

Maailma inimestest umbes

pooled söövad regulaarselt

putukaid. Menüüsse kuulub

ligikaudu 1500 eri liiki.

PÕNEVAT INIMESTE JA PAIKADE KOHTA LEIAD LK 190–225