Muuseum ja arhiiv õppekeskkonnana

Tallinna Linnamuuseumi

haridusprogrammid

Lähtusime

• Ajalugu on põnev!

• Muuseum, kui mitmekülgne ja huvitav õppekeskkond!

• Õppekava!

Haridusprogrammid

• „Võim ja vaim 1930ndate aastate Eesti Vabariigis“ A. H. Tammsaare Muuseum

• „Vildega kahe maailmasõja vahel“ E. Vilde Muuseum

• „Peeter I ja Tallinn” Peeter I Majamuuseum

• „Keskaegne linn ja linnaelu“ Linnamuuseumi peamaja

Linnamuuseumi peamaja (Vene 17)

„Keskaegne linn ja linnaelu“

• Sissejuhatav ülesanne on piilaril kujutatud ajatelg, kuhu tuleb paigutada keskaegseid sündmusi.

Keskaegse toiduga tutvumiseks antakse õpilastele erinevad kotikesed,

mille sisu tuleb ära arvata.

Keskaegse linnadega tutvumiseks kasutatakse Tallinna vanalinna maketti.

Individuaalse vaatluse ja rühmatöö põhjal saab selgemaks, milliseid ameteid peeti keskajal, samuti

mõisted gild ja tsunft.

Reflektsiooniks on viktoriin, mis lahendatakse vahatahvlile või ekspositsiooni põhjal

individuaalselt või paaristööna täidetud tööleht.

Õpitulemused

Õpilane

• iseloomustab Eesti keskaja ühiskonda: käsitööd, kaubandust ja eluolu linnades;

• seostab Tallinna tänapäevast väljanägemist keskajaga.

Katsumiskottides on:

• 1. Must pipar• 2. Odra tang• 3. Hernes• 4. Aeduba• 5. Mugulsibul

OOTAME TEID MEIE HARIDUSPROGRAMMIDESSE!

MUUSEUM “KIEK IN DE KÖK JA BASTIONIKÄIGUD”

TUNNIKAVA – LIIVI SÕJA SÜNDMUSED TALLINNAS Seondub ajaloo ainekavas teemaga “Üleminekuaeg keskajast uusaega”

MÄRKSÕNAD: Liivi sõda, kesk- ja varauusaegse linna kaitsesüsteem, relvastuse areng, katk ja näljahäda,

Mustpeade vennaskond

Riikliku õppekava II kursus – Eesti ajalugu I (kuni 16.-17. saj vahetuseni)

SIHTRÜHM: Gümnaasiumiaste, kuni 30 õpilast (üks klass) (2x45 min)

TUNNI EESMÄRK on tutvustada õpilastele Kiek in de Köki suurtükitorni kui Liivi sõjas Tallinna kaitsmisel olulist rolli mänginud kaitseehitist; anda ülevaade Liivi sõja käigust Eesti pinnal, keskendudes Tallinnale; ekspositsioonile toetudes näitlikustada Liivi sõja aegset olustikku ja tutvustada tolleaegset relvastust. Õpilased saavad töölehe abil kinnistada saadud teadmisi.

ÕPITULEMUSED: Õpilane selgitab Liivi sõja eellugu, käiku ja tulemusi, eelkõige Eestis ja Tallinnas toimunud sündmusi; analüüsib ning hindab sõja osaliste tegevust.

KONTROLL JA HINDAMINE: Tunni käigus täidavad õpilased töölehte, millest tehakse kokkuvõtted tunni lõpul.

TUNNI KIRJELDUS, TEGEVUSED:Tund toimub suurtükitornis Kiek in de Kök, käiakse ka torni ja Neitsitorni ühendaval kaitsekäigul. Õpilased tutvuvad ekspositsiooni põhjal 16. saj alguse Tallinna linnakindlustuste süsteemiga ja Liivi sõja aegse relvastusega. Saadakse teada, kus ja kuidas relvad valmisid. Lähemalt vaadeldakse suurtükke, tutvutakse nende tööpõhimõtetega. On võimalik tutvuda relvamakettidega, proovida ise kahurit laadida. Õpilased saavad ülevaate nälja- ja katkuepideemiatest kui sõjaga kaasnevatest nähtustest. Haruldase eksponaadi, Lambert Glandorfi nn Mustpeade epitaafi põhjal antakse ülevaade 1560. aasta Tallinna kaitselahingust vene vägede vastu, nn Jeruusalemma lahingust.

  Õpilased täidavad töölehti, mida kontrollitakse koos muuseumipedagoogiga, kes tulemusi ka hindab.

TUNNIS KASUTATAVAD MEETODID: giidi jutustuse jälgimine, selle põhjal küsimuste esitamine, iseseisev töölehe täitmine, vahetu tutvumine eksponaatidega (vastavate makettidega), Liivi-sõja aegse relvastuse tööpõhimõtete praktiline läbiviimine (suurtüki laadimine).

ÕPPEKESKKOND: Kiek in de Köki muuseum

HIND ÕPILASELE: muuseumi sooduspilet 3.20€, õpetaja tasuta

TUNNIKAVA – NÕUKOGUDE TSIVIILKAITSE: KUI EESTIS VALMISTUTI TUUMASÕJAKS

Seondub ajaloo ainekavas teemadega “külm sõda, NSV Liit, kommunistlik süsteem”

MÄRKSÕNAD: külm sõda, tuumasõda, tsiviilkaitse, NSV Liit, Eesti NSV

Riikliku õppekava V kursus „Lähiajalugu II – Eesti ja maailm 20. sajandi teisel poolel“

SIHTRÜHM: Gümnaasiumiaste, kuni 30 õpilast (üks klass) (2x45 min)

TUNNI EESMÄRK on tutvustada bastionikäike kui kunagist varjendit; selgitada tsiviilkaitse mõistet ja selle rakendamist Eesti NSVs (sissejuhatavas osas ka Eesti Vabariigi ajal); toetada praktiliste tegevuste ja töölehe täitmise abil nõukogudeaegse külma sõja õhustiku mõistmist.

ÕPITULEMUSED: Õpilane mõistab võidurelvastumise ja sõjahüsteeria olemust Eesti NSV näitel; tunneb tsiviilkaitse mõistet ja toimimist Eesti NSVs; saab ülevaate kasutusel olnud tsiviilkaitse varustusest.

KONTROLL JA HINDAMINE: töölehe täitmine, viktoriin

TUNNI KIRJELDUS, TEGEVUSED:

Tunni käigus tutvuvad õpilased väljapanekuga Eesti Vabariigi aegsest õhukaitsest ja nõukogudeaegse tsiviilkaitse ekspositsiooniga. Kuulatakse Eesti Vabariigi aegset helisalvestist ja vaadatakse kolme lühifilmi. Õpilased saavad lähemalt vaadata ja selga proovida nõukogudeaegset tsiviilkaitsevarustust. Tunni käigus täidavad õpilased töölehte ja tunni lõpus järgneb teemat kokkuvõttev viktoriin. Töölehed kontrollitakse ja selgitatakse välja viktoriini võitjad. Tunni lõpul saab iga osaleja tunnistuse tsiviilkaitse õppuse läbimise kohta.

TUNNIS KASUTATAVAD MEETODID: giidi jutustuse jälgimine, küsimuste esitamine, töölehe täitmine, audiovisuaalsete vahendite kasutamine, vahetu tutvumine näitlike õppevahenditega, teadmiste kinnistamine viktoriini abil.

ÕPPEKESKKOND JA -VAHENDID: Tunni põhiosa toimub maa-alustes bastionikäikudes (endises varjendis), algus- ja lõpuosa maapealses ruumis. Käikudes olemas audiovisuaalsed tehnikaseadmed ja näitlikud õppevahendid (tsiviilkaitse varustus).

HIND ÕPILASELE: muuseumi sooduspilet 3.20€, õpetaja tasuta