Finantsstabiilsuse ülevaade01.11.2017

Eesti majandus on 2017. aastal kiiresti kasvanud

2

Ettevõtete müügitulu ja kasum suurenesid 2017. aasta esimesel poolel

3

Kasumi osakaal müügitulus on endiselt väike, palgasurve püsib suur ning kasum võib hakata taas kahanema

Keskmise palga kiire kasv jätkus ja majapidamiste kindlustunne tõusis

4

Kindlustunne on viimaste aastate kõrgeimal tasemel

Majapidamiste laenunõudlus suurenes ja võlakohustused kasvasid

5

Majapidamiste hoiused kasvasid keskmisest palgast ja võlakohustustest kiiremini

Eluasemeturu tehinguaktiivsus suurenes ja hinnakasv jätkus

6

Eluaseme hinnaindeks kasvas teises kvartalis aasta võrdluses 5%, kolmandas kvartalis jätkus hinnakasv ligikaudu samas tempos

Ehituslubade järgi on oodata eluruumide ehituse hoogsat jätkumist

7

Elamuehituse kasvutempo ei ületa elamufondi taastootmise määra ja eluasemeinvesteeringute tase on ELi keskmise lähedal

Lähitulevikus on oodata ka büroo- ja kaubandus-hoonete ehituse hoogsat jätkumist

8

Kõigile büroohoonetele ei pruugi suure hulga uute hoonete lisandumisel nõudlust jätkuda

Pangalaenude ja liisingute kasv pisut aeglustus, kuid püsis kiire

9

Eluasemelaenude kasv kiirenes, ettevõtetele laenamine aeglustus

Pangandussektoris suurenes enamiku klientide ja tegevusalade laenu- ja liisinguportfell

10

Kinnisvaraettevõtete laenude osakaal laenuportfellis ei ole eriti suurenenud, samas on see küllaltki kõrge

Pankade kliendihoiuste kasv püsis tugev ja laenude-hoiuste suhtarv stabiilne

11

Kinnisvarahindade kasv Põhjamaades on veidi hoogu maha võtnud, kuid majapidamiste kõrge võlakoormusega seotud risk püsib

12

Majandusolukord on hea ja suurte pangagruppide finantsseis tugev

Pangandussektori kasumlikkus püsis stabiilne

13

Kasumlikkust toetas intressitulu suurenemine ja väikesed laenukahjumid, tegevuskulud aga kasvasid

Pangandussektori omakapitali tase jäi kõrgeks

14

• Uus avansiline tulumaks pankadele langetab regulaarselt dividende maksvate pankade tulumaksu osa kasumist ning soosib varasemast suuremat dividendide maksmist.

• Suuremad dividendimaksed vähendavad pankade omavahendeid ja seega vastupanuvõimet. Nõrgem motivatsioon kapitali koguda on probleemiks eelkõige väiksema kapitaliga, kasvufaasis pankade puhul.

• Uue tulumaksukorra kehtestamine üksnes krediidiasutustele võib soodustada laenuportfelli liikumist tütarettevõtetesse, mis raskendab järelevalvet ja kriisilahendust.

Eestis pankadele kehtestatud tulumaks võib suurendada riski finantsstabiilsusele

15

Peamised riskid finantsstabiilsusele ja Eesti Panga makrofinantsjärelevalve meetmed

• Riskide kuhjumine kinnisvarahindade ja võlakoormuse kasvu tõttu Põhjamaades valdavalt jätkus• Riske vähendab Põhjamaade hea majandusolukord ja suurte pangagruppide tugev finantsseis

Eesti Panga meetmed aitavad kindlustada kapitalipuhvrite olemasolu riski realiseerumise korral:– Pankadele kehtestatud 1% süsteemse riski puhver aitab kindlustada kapitalipuhvrite

olemasolu, et taluda ekspordi vähenemisega kaasnevat ettevõtete maksevõime halvenemist

– Suurematele pankadele kehtestatud süsteemselt oluliste pankade puhver aitab suurendada nende toimekindlust

Risk 1

17

Kui finantsturgudel hinnatakse Põhjamaade majanduse või pangagruppide riske senisest kõrgemaks, suureneb Eestis tegutsevate pankade likviidsusrisk ja majanduse rahastamise risk.

Põhjamaade majandusaktiivsuse vähenemine mõjutaks negatiivselt Eesti eksportivate ettevõtete tulusid ja laenumaksevõimet.

• Risk on vähenenud, kuna ettevõtete müügitulu kasvas ja majandusaktiivsuse tõus lubab loota selle jätkumist

• Kasumi osakaal müügitulus on varasemate aastatega võrreldes samas väike ja palgasurve püsib suur

• Majanduse kasv, mis ületab pikaajaliselt jätkusuutlikku taset, toob kaasa hinna- ja palgakasvu kiirenemise

• Eesti Panga kapitalipuhvrinõuded aitavad pankade vastupanuvõimet suurendada• Riski aitaks vähendada majanduse tasakaalustumist toetav riigi eelarvepoliitika• Valitsus peaks hoiduma palgakulude kasvu kiirendamisest riigisektori palkade kaudu

Risk 2

18

Kuigi müügitulu kasvas, jääb palgasurve ka ettevaates Eesti ettevõtete kasumlikkust ohustama. See võib nõrgestada ettevõtete laenumaksevõimet ja halvendada pankade laenuportfelli kvaliteeti.

• Kiire palgakasvu ja kindlustunde tõusu toel võivad majapidamised oma laenumaksevõimet üle hinnata

• Hoogsa ärihooneehituse tõttu suureneva ärikinnisvara hulga jaoks võib nõudlust nappida• Riski vähendavad tegurid:

– Pangad ei ole laenutingimusi leevendanud ega kinnisvaraettevõtete laenude osakaalu suurendanud

– Majandusaktiivsuse tõus suurendab nõudlust ärikinnisvaraturul• Eesti Panga nõuded eluasemelaenudele aitavad suurendada laenusaajate ja -andjate

vastupanuvõimet riskide realiseerumise suhtes ning ohjata liigset laenukasvu• Ehitussektori ja kogu majanduse ülekuumenemise ohu vähendamiseks peaks valitsuse

eelarvepoliitika lähtuma majanduse tasakaalustamise vajadusest

Risk 3

19

Majandusaktiivsuse tõus võib veelgi suurendada tehingute arvu kinnisvaraturul ja kiirendada hinnakasvu. Madalate intressimäärade toel suurendab see eluasemelaenude ja kinnisvaraettevõtete laenude kasvu ja pangandussektori haavatavust kinnisvarasektori riskide suhtes.

Eesti finantsstabiilsust ohustavad peamised riskid 2017. aasta novembris:

Kui finantsturgudel hinnatakse Põhjamaade majanduse või pangagruppide riske senisest kõrgemaks, suureneb Eestis tegutsevate pankade likviidsusrisk ja majanduse rahastamise risk. Põhjamaade majandusaktiivsuse vähenemine mõjutaks negatiivselt Eesti eksportivate ettevõtetele tulusid ja laenumaksevõimet.

Kuigi müügitulu kasvas, jääb palgasurve ka ettevaates Eesti ettevõtete kasumlikkust ohustama. See võib nõrgestada ettevõtete laenumaksevõimet ja halvendada pankade laenuportfelli kvaliteeti.

Majandusaktiivsuse kasv võib veelgi suurendada tehingute arvu kinnisvaraturul ja kiirendada hinnakasvu. Madalate intressimäärade toel suurendab see eluasemelaenude ja kinnisvaraettevõtete laenude kasvu ja pangandussektori haavatavust kinnisvarasektori riskide suhtes.

väike risk suur risk

noole suund märgib riski muutust võrreldes eelmise, märtsi 2017 hinnanguga

           

Eesti Pank ei pea hetkel vajalikuks tõsta vastutsüklilise kapitalipuhvri määra nulltasemest kõrgemale

21

Ettevõtete ja majapidamiste võlakoormus ei ole suurenenud, pankade laenutingimused ei ole leebemaks muutunud ega finantsvõimendus suurenenud

Võla kasvutempo ei ületa nominaalse SKP lähiaastateks prognoositud 5–6% kasvu

22

•Kiirema majanduskasvu ja paraneva kindlustunde mõjul võib laenutegevus hoogustuda ja tuua kaasa võlakoormuse prognoositust kiirema kasvu•Eesti Pank võib vajadusel kehtestada täiendavaid meetmeid

• Eesti Pank hindab Eestis süsteemselt olulisi panku igal aastal kindla metoodika järgi

• Süsteemselt oluliste pankade nimekirja on Swedbank ASile ja ASile SEB Pank lisandumas AS LHV Pank

• LHV Panga süsteemne olulisus on turuosa suurenemise toel tõusnud• Süsteemselt olulise pangana rakendub LHV Pangale täiendav

kapitalipuhvrinõue 0,5% koguriskipositsiooni suhtes• Swedbank ASile ja ASile SEB Pank jääb kehtima senine 2% puhvrimäär

Eestis süsteemselt oluliste krediidiasutuste nimekirja lisandub AS LHV Pank

23

Eesti Panga makrofinantsjärelevalve meetmedInstrument Määr Määra kehtivuse algus

Süsteemse riski puhver 1% 1. august 2016

Muu süsteemselt olulise krediidiasutuse puhver

Swedbank AS, AS SEB Pank 2% 1. august 2016

AS LHV Pank* 0,5% 1. jaanuar 2018

Vastutsükliline kapitalipuhver 0% 1. jaanuar 2016

Eluasemelaenunõuded**

1. märts 2015 laenusumma ja tagatise suhtarvu piirmäär 85%*** laenumaksete ja sissetuleku suhtarvu piirmäär 50% maksimaalne laenutähtaeg 30 aastat

* Eesti Panga juhatuse 30. oktoobri 2017. aasta otsus muude süsteemselt oluliste krediidiasutuste nimekirja ja puhvrimäärade kohta.** Piirmäärasid ületavate laenude maht võib moodustada kuni 15% kvartali jooksul välja antud eluasemelaenude mahust.

*** KredExi käendusega antud laenude puhul on piirmäär 90%.

Eesti Panga makrofinantsjärelevalve meetmed

24