eesti rasketööstuse ülevaade 2017
TRANSCRIPT
Tööstusuuring 2017Rasketööstus (masina- ja metallitööstus,
keemiatööstus)
© Swedbank
Public
Information class
Rasketööstuse toodangu mahuindeks Eestis langenud alla Euroopa Liidu keskmise
Allikas: Eurostat 2
2016 langes rasketööstuse
toodangu maht Eestis -2%,
tingituna peamiselt
keemiatööstuse mahtude
langusest (-7%).
Leedus on rasketööstuse
toodangu mahu aastane kasv
alates 2011. aastast olnud
+9 kuni +15%.
© Swedbank
Public
Information class
Eksport peamiselt naaberriikidesse
Allikas: Statistikaamet 3
Keemia-tööstusetoodang
19%
Metallid ja metall-tooted27%Masinad ja
seadmed30%
Sõidukidjm
transpordi-vahendid
24%
Rasketööstuse toodangut
hõlmavate tööstustoodete
ekspordi jaotus, Eesti, 2016, %
26%
3%
3%
6%
10%
10%
12%
13%
18%
Muu
Norra
Poola
Saksamaa
Rootsi
Leedu
Läti
Venemaa
Soome
Rasketööstuse toodangut hõlmavate tööstustoodete
eksport sihtriikide kaupa, Eesti, 2016, %
Enim suurenes 2016
nimetatud toodete
eksport:
Saksamaale +36,8 M€
Leetu +29,2 M€
Poola +26,8 M€
Venemaale +23,9 M€
Enim vähenes 2016
nimetatud toodete
eksport:
Norrasse -27,7 M€
Koreasse -9,8 M€
Prantsusmaale -8,9 M€
2016 suurenes nimetatud toodete
eksport +170 M€ ehk 6%.
© Swedbank
Public
Information class
Rasketööstuse keskmine palk Eesti keskmisest 17% kõrgem, palgakasv jätkumas
Allikas: Statistikaamet 4
Rasketööstuse keskmise palga
aastane kasv on viimased
5 aastat olnud 6-7%.
2016 kasvas rasketööstuses
keskmine palk 6%, töötlevas
tööstuses 7% ja kogu Eestis 8%.
810
862
986
1053
1120
1186
1265
1336
784
792
839
887
949
1005
1065
1146
717754
799
864
926
976
1033
1107
600
700
800
900
1000
1100
1200
1300
1400
2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016
Kogu Eesti, töötleva tööstuse ja rasketööstuse keskmine brutokuupalk, 2009-2016, €
Rasketööstus Eesti Töötlev tööstus
© Swedbank
Public
Information class
Tööjõukulude kõrge osakaal käibest halvab kasumlikkust
5
*2016 hinnanguline müügitulu, tööjõukulu, kogukasum ja nendest lähtuvad suhtarvud põhinevad Statistikaameti lühiajastatistika muutusel.
Allikad: Statistikaameti aasta- ja lühiajastatistika
2016 vähenes kasum
rasketööstuses -%.
(Allikas: Statistikaameti
lühiajastatistika)
15.8%16.7%
20.2%
15.5%
13.8%
15.1%15.6%
16.6%
17.8%18.5%
6.8%
5.8%
2.4%
5.7% 5.6%
4.3%
2.8%
4.0%4.8%
3.6%
0.0%
5.0%
10.0%
15.0%
20.0%
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016*
Rasketööstuse tööjõukulude osakaal müügitulus ja kogukasumlikkuses, 2007-2016, %
Rasketööstuse tööjõukulude osakaal müügitulus, % Rasketööstuse kogukasumi marginaal müügitulust, %
© Swedbank
Public
Information class 6
Lisandväärtus hõivatu kohta töötlevas tööstuses, 2015, tuhat eurot
1021 23 23 24 25 27 27 28 29 32 32 36 44
57 62 62 68 75 80 86 89 91 93105
134
214
397
Eesti lisandväärtuses hõivatu kohta EL-is 24-25. kohal
Allikas: Eurostat
© Swedbank
Public
Information class
Investeeringuteks on soodne aeg
7
Selleks aastaks prognoosib
Swedbank THI 3% tõusu.
*2016 investeeringud ja sellest lähtuvad suhtarvud põhinevad Statistikaameti lühiajastatistika muutusel.
Allikad: Eesti Pank, Statistikaameti aasta- ja lühiajastatistika
130.9
114.9
68.976.8
102.0
138.9
130.9
117.5111.8
102.9
6.6%
10.4%
-0.1%
3.0%
5.0%
3.9%
2.8%
-0.1% -0.5%0.1%
6.1%6.5%
4.7% 4.6%4.5%
3.5%
3.2% 3.2%2.6% 2.6%
-2.0%
0.0%
2.0%
4.0%
6.0%
8.0%
10.0%
12.0%
14.0%
16.0%
-20.0
0.0
20.0
40.0
60.0
80.0
100.0
120.0
140.0
160.0
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016*
Rasketööstuse investeeringud põhivarasse (k.a kapitalirent), M€ Tarbijahinnaindeksi muutus, % Töötleva tööstuse laenuportfelli keskmine intressimäär, %
© Swedbank
Public
Information class
Rasketööstuse ja töötleva tööstuse seis
8
Toodangumahud ja eksport Tööjõud ja lisandväärtus
2016 langes rasketööstuse toodangu maht
Eestis -2%Nii Eesti kui ka rasketööstuse keskmine
palk on kasvanud aastas
keskmiselt 7%
Rasketööstuse toodangut hõlmavate toodete
eksport suurenes 2016
+170 M€ ehk +6%
Õige aeg investeeringuteks:
intressid madalad ja THI tõusmas
Ohumärk tööjõuturul toimuv: kasvavad
tööjõukulud; liiga madal lisandväärtus
2016 suurenes eksport enim:
Saksamaale +36,8 M€
Leetu +29,2 M€
Poola +26,8 M€
Eesti töötleva tööstuse lisandväärtus
hõivatu kohta 23,4 tuhat eurot
Eesti EL riikidega võrreldes
24.-25.kohal lisandväärtuses hõivatu
kohta
Uuringu tulemused
© Swedbank
Public
Information class
Uuringus osales 260 ettevõtet
10
• Käive üle 4,2 miljardi euro
(36% kogusektori käibest)
• Mediaankäive 4,2 miljonit
• 58 ettevõtet, kelle käive üle 20 miljoni
• Töötajate arv kokku 29 831
(25% sektorist)
• Keskmine töötajate arv 113
Muu töötlev tööstus:
• Mööblitööstus (27%)
• Tekstiilitööstus (14%)
• Trükitööstus (11%)
• Elektroonikatööstus (8%)
• Elektriseadmete tootmine (5%)
• Muu (35%)
Rasketööstus (masina- ja metallitööstus, keemiatööstus)
• 58 vastanut
• Käive üle 1,3 miljardi euro
• Mediaankäive 3,7 miljonit
• Töötajate arv kokku 9 864
• Keskmine töötajate arv 170
© Swedbank
Public
Information class
69% rasketööstusest prognoosib käibe kasvu, keskmiselt 7,8%
11
*käibega kaalutud keskmine kasv
Vastanud rasketöösturitest 24% (2016: 28%)
prognoosib käibe samaks jäämist ja 7% (2016: 11%)
käibe langust.
2016. aastal prognoositi käibekasvuks kogu
töötlevas tööstuses 4,4%,
tegelik 2%.
(Allikas: Statistikaameti lühiajastatistika)
Rasketööstus plaanib suuremat käibekasvu (7,8%)
kui töötlev tööstus keskmiselt (6,5%).
© Swedbank
Public
Information class
47% rasketööstusest prognoosib kasumlikkuse paranemist
12
*ärikasumlikkus = ärikasum / käive
28% prognoosib kasumlikkuse samaks jäämist (2016: 29%)
ja 26% kasumlikkuse vähenemist (2016: 17%).
© Swedbank
Public
Information class
Jätkuvalt uued populaarsed sihtturud: Skandinaavia ja Saksamaa
13
Iga teine rasketööstuse ettevõte näeb uue
ekspordi sihtriigina
Rootsit
(kogu tööstuses iga kolmas).
48 protsendil on täna kõige olulisem sihtriik
Soome (2016: 53%),
21 protsendil Rootsi (2016: 13%).
© Swedbank
Public
Information class
91% rasketööstuse ettevõtetest plaanib 2017. aastal investeerida
14
Investeeringute kogumahtu plaanitakse võrreldes 2016. aastaga kasvatada 22,7%.
© Swedbank
Public
Information class
Lisaks efektiivsusele järjest enam fookuses tootearendus
15
Kui 2014. aastal plaanis rasketööstuse ettevõtetest
tootearendusse investeerida 10%,
siis 2017 juba 22%.
Kogu töötlevas tööstuses plaanib efektiivsuse
kasvu investeerida 58% vastanutest (2016: 46%),
tootearendusse 25% (2016: 20%).
© Swedbank
Public
Information class
Tööjõupuudus piirab enam kui poolte rasketööstuse ettevõtete arengut, puudu on spetsialistidest
16
*vastasid need, kelle arengut piirab tööjõupuudus
2016 oli spetsialiste puudu 86 protsendil rasketööstuse
vastanutest, lihttöölisi oli puudu 6 protsendil ja juhte 9 protsendil.
Masina- ja metallitööstuses piirab tööjõupuudus 62%
ettevõtete arengut, keemiatööstuses 27 protsendi.
© Swedbank
Public
Information class
Rasketööstus plaanib keskmist palka tõsta töösturitest enim, keskmiselt 4,8%
17
*kaalumata aritmeetilise keskväärtuse muutus *kaalutud aritmeetilise keskväärtuse muutus
76% rasketööstusest plaanib
tänavu keskmist palka tõsta
(2016: 50%), keskmiselt
4,8%.
41% rasketööstusest plaanib
töötajate arvu suurendada
(2016: 30%),
keskmiselt 1,2%.
© Swedbank
Public
Information class
Pea iga kolmas rasketööstuse ettevõte plaanib välistööjõu osakaalu suurendada
18
Praegu on välistööjõu osakaal rasketööstuse ettevõtetes ~4,1%,
sealhulgas masina- ja metallitööstuses ~5,5% ja
keemiatööstuses ~0,1%.
© Swedbank
Public
Information class
Rasketööstuse ettevõtete kommentaarid
19
Ettepanekud tööjõupuudusega
toimetulemiseks:
„Värvata välismaalt.“
„Ettevõttesiseselt koolitada.“
Kõige enam on puudu:
„Programmeerimisvõimekusega CNC pingi
operaatoritest, tööstusrobotite
programmeerijatest, tootmisinseneridest.“
„TNC spetsialistest, tootmisdirektoritest.“ „Teha koostööd koolidega.“
„Lõuna-Eestis on keeruline leida oskustöölisi meie
sektorisse. Turul toimub üle ostmine.“
„Metallitöö oskustöölistest: instrumentaal-lukksepp,
laia profiiliga freesija.“
„Hoida ja tõsta töötajate motivatsiooni läbi
väärtuspakkumiste.“
„Kuulutada erinevates kanalites, käia
messidel.“
© Swedbank
Public
Information class
Rasketööstuse ettevõtete kommentaarid
20
„Iseseisev kasv sõltumata grupist ja
emafirmast.“
„Ekspordi ja kvaliteedi edendamine.“
„Musta metalli allhanke tegemine ei ole perspektiivikas.“
„Lihtsad tööd kaovad ära, sest hinnasurve on
nendele suur. Jäävad komplektsed ja keerukamad
tooted, mis vajavad rohkem insenerilahendusi ja
nende marginaalsus on ka palju suurem.“
„Liikumine tarneahelas kõrgemale, valmistades
kõrgema lisandväärtusega ja keerukamaid tooteid.“
„EL-i direktiivist lähtuvalt muutuvad biotsiidide turul
konkurentsitingimused karmimaks. See omab mõju
strateegilistele otsustele ja suurendab hinnasurvet,
mis tähendab, et mõnes valdkonnas peame
konkureerima teistmoodi.“
„Keskendumine inseneribüroole ja oma
tootmise vähendamisele.“
„Tootmise automatiseerimine.“
Ärimudeli muutuste kohta:
© Swedbank
Public
Information class
Kokkuvõte rasketööstuse sektorist
21
KÄIVE/KASUM
Ettevõtjad optimistlikud
69% ettevõtetest plaanib
käibe kasvu, keskmiselt
7,8%.
47% prognoosib
kasumlikkuse
paranemist.
Investeeringute mahtu
plaanitakse võrreldes
2016. aastaga tõsta
+22,7%.
Kasumit plaanitakse
kasvatada tootmise
efektiivistamisega (38%).
INVESTEERINGUD
Investeeringute maht
kasvamas
91% plaanib
investeeringuid, neist 56
protsendil fookuses
efektiivsuse kasv.
Järjest populaarsem on ka
tootearendus, kuhu
plaanib sel aastal
investeerida 22%
vastanutest.
EKSPORT TÖÖJÕUD
Tähtsaim sihtriik täna
Soome (48%).
Populaarsed
Skandinaavia ja
Saksamaa
Probleem spetsialistide
leidmisel
Välistööjõu osakaal on
täna ~4,1%,
kolmandik plaanib seda
tõsta.
Uute turgudena on
fookuses ka Norra (36%),
Saksamaa (25%).
91% tunneb puudust
spetsialistidest.
Tööjõupuudus piirab 55%
ettevõtetest (vs 44% kogu
tööstuses).
Iga teine näeb uue turuna
Rootsit.