Tööturu Ülevaade 2/2017

Orsolya SoosaarKatri Urke

Taustinfo 1 autor: Kaspar Oja

Tööjõu ühikukuluKeskmine palkPalgajaotus

Taustinfo 1. Kvalifikatsioonipreemia vähenemine töötasu-uuringu näitelTaustinfo 2. Miinimumpalga läbirääkimised Eestis

Hõive Tööjõus osalemine ja tööealine elanikkond Tööpuudus

Ülevaate teemad

2

Tööjõu ühikukulu

3

• Palgafondi kasv aeglustus, samal ajal kui SKP kasv kiirenes

• Nagu ette aimasime, muutis revisjon tööjõu ühikukulu kasvu 2014.–2016. aastal sujuvamaks. Nüüd on kooskõla ka kõigi teiste palgafondi lähenditega palju parem

Tööjõu ühikukulu 2017. aasta esimesel poolel kahanes

4

-5,3%

1,8%

0,5%

2,7%

3,3% 2,4%

-5,3%

0,6%

0,6%

0,5%

6,1%

2,6%

-10%

-8%

-6%

-4%

-2%

0%

2%

4%

6%

8%

2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

31.08.2017 avaldatud andmed 31.05.2017 avaldatud andmed

Joonis 1. Reaalse tööjõu ühikukulu muutus

Allikas: statistikaamet

Reaalse tööjõu ühikukulu muutus

Allikas: statistikaamet

• Tööjõukulude kasv aeglustus SKP statistika järgi kuni 2017. aasta esimese kvartalini. Teiste allikate järgi hakkas see kiirenema juba veidi varem

Reaalse tööjõu ühikukulu kahanemise taga on hoogustunud tootlikkuse ja hinnakasv

5

0%

2%

4%

6%

8%

10%

12%

14%

16%

2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

SKP deflaator reaalne SKP nominaalne SKP hüvitised töötajatele

Palgafondi ja majanduse nominaalkasv

Allikas: statistikaamet

• Euroopa Liidu „vanade” liikmesriikide näitajatega võrreldes on Eestis tööjõu ühikukulu kiiremini kasvanud

• Eesti näitaja ületab nüüd euroala ja ka Euroopa Liidu keskmist näitajat

Reaalse tööjõu ühikukulu kasv oli 2013.–2016. aastal Eestis, Lätis ja Leedus ühetaoline

6

Keskmine palk ja palgajaotus

7

• Tunnipalga kasvu teises kvartalis mõjutas tõenäoliselt tööpäevade arv

• Maksu- ja tolliameti andmed näitavad, et kolmandas kvartalis kiirenes nii äriettevõtete kui ka riigiasutuste keskmise palgaväljamakse kasv

Keskmise palga kasv oli 2016. aastaga võrreldes aeglasem, aga mitte palju

8

0%

2%

4%

6%

8%

10%

2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

majanduskasv brutokuupalkbrutotunnipalk keskmine palgaväljamakse (EMTA)

Aastane palgatõus ja majanduskasv

Allikad: statistikaamet, maksu- ja tolliamet, Eesti Panga arvutused.

Palgakasv riigi haldusalas kiirenes – kas eesistumise tõttu? Eesti eraettevõtetes keskmise palga kasv leevenes

9

-4%

-2%

0%

2%

4%

6%

8%

10%

12%

14%

2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

riik kohalik omavalitsus Eesti eraõiguslik isik välismaine eraõiguslik isik

Keskmise brutokuupalga tõus tööandja omaniku järgi

Allikas: statistikaamet.

Inflatsioon ampsab palgakasvust järjest suurema osa. Kas kiirem tarbijahindade tõus kandub varsti ka palgakasvu?

10

-4%

-2%

0%

2%

4%

6%

8%

10%

2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

nominaalkasv reaalkasv

Keskmise netokuupalga nominaal- ja reaalkasv

Allikad: statistikaamet, Eesti Panga arvutused.

• Sissetulekuid on ebavõrdsemaks teinud Eesti pensionite ja palkade kasvuerinevus

• Deklareeritud palgatulud on muutunud vähem ebavõrdseks

Palgajaotus muutub üha ühtlasemaks

11

-10%

-5%

0%

5%

10%

15%

20%

25%

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 8k

1.-20. protsentiil 21.-40. protsentiil 41.-60. protsentiil61.-80. protsentiil 81.-99. protsentiil

Deklareeritud palkade protsentiilide keskmine kasv

Allikad: maksu- ja tolliamet, Eesti Panga arvutused.

Taustinfo 1. Kvalifikatsioonipreemia vähenemine töötasu-uuringu näitel

Autor: Kaspar Oja

12

Mida madalam oli ametiala mediaanpalk, seda kiiremini palk kasvas, ent ametiala sees ei olnud palga suuruse ja kasvu vahel seost

13

• Kasutatud on töötasu-uuringu andmeid

• Kvalifikatsiooni-preemia vähenemise halb külg seisneb selles, et tööturule sisenejatel ei tasu enam samamoodi pingutada, et head palka teenida

• Tippspetsialisti palk suhtena lihttöölise palka on meil madalam kui Euroopa Liidus keskmiselt

• Joonisel on brutopalk –netopalkade suhet mõjutab maksusüsteemi progressiivsus, mis on meil tagasihoidlik

Tippspetsialisti palk suhtena lihttöölise palka oli 2014. aastaks 2010. aastaga võrreldes alanenud

14

Taustinfo 2. Miinimumpalga läbirääkimised Eestis

15

• Riiklikult kehtestatud miinimumpalk on 28 ELi liikmesriigist 22s• Miinimumpalga suhe keskmisesse palka on nendes riikides keskmiselt 40%

Viimasel viiel aastal on miinimumpalk kasvanud keskmiselt 10% aastas, kiiremini kui keskmine palk

16

Läbirääkimised toimuvad enamasti sügiseti, kui on avaldatud teise kvartali keskmise palga statistika ja uus majandusprognoos

17

Varem on ametiühingute läbirääkimisjõud olnud üsna tugevalt seotud vastava aasta majanduskasvu ja tööpuuduse muutusega

18

Tööjõunõudlus ja -pakkumine

Hõive

19

• Hõivatute arv Eestis asuvates asutustes ja ettevõtetes suurenes 1,2%• Välismaal asuvates ettevõtetes töötas mullusega võrreldes vähem Eesti elanikke

Nõudlus tööjõu järele kasvas ja hõive suurenes

20

• Eestis asuvates ettevõtetes töötatud tundide arv kasvas esimesel poolaastal kiiremini kui hõivatute arv

Suurenenud on täistööajaga töötajate arv

21

• Viiest uuringust kolm viitavad hõive tugevale kasvule teenindussektoris

Tööjõu-uuringu andmetel teeninduse tegevusaladel hõive esimesel poolaastal kasvas

22

• Sekundaarsektoris suurenes hõivatute arv 1%, nagu ka koguhõive

Peamise osa sekundaarsektori hõive kasvust andis hõivatute arvu suurenemine ehitussektoris

23

Töötlevas töötuses jäi hõive kasv väikeseks

24

• Hõivatute arv suurenes kõige rohkem Põhja-Eestis, eelkõige Tallinnas

• Kuigi tööjõu-uuringu järgi hõive Kirde-Eestis vähenes, näitavad registreeritud töötuse kahanemine ja vabade töökohtade uuringu andmed, et olukord paraneb ka Kirde-Eestis

Hõive määr kerkis 1 protsendipunkti võrra, 66,6%ni

25

Tööjõunõudlus ja -pakkumine

Vabad töökohad

26

• Vabade töökohtade hulk suurenes 2700 töökoha võrra, 11 600ni• 100 töökohast kahele polnud sobivat töötajat leitud• Vabade töökohtade arv on hakanud kiiresti kasvama ka väljaspool Harjumaad

Tööandjad oleksid soovinud suurendada töötajate arvu rohkem, kui hõive kasvas

27

• Uusi töötajaid võidakse otsida vast loodud töökohtadele või töökohalt lahkunud töötaja asendamiseks

Andmed viitavad töökohavahetuste sagenemisele

28

• Kõige rohkem vabu töökohti on töötlevas tööstuses –nii küsitlusandmete kui ka töötukassa kuulutuste järgi

• Vabade töökohtade arv kasvas kõige kiiremini ehituses

Töötlevas tööstuses ja ehituses on tööjõupuudus mullusega võrreldes suurenenud

29

Tööandjate hõiveootused on esimesel poolaastal muutunud (veelgi) optimistlikumaks

30

Tööjõunõudlus ja -pakkumine

Tööjõus osalemine ja tööealine elanikkond

31

Koos tööjõunõudluse suurenemisega kasvas edasi ka tööjõupakkumine

32

• Tööjõus osalemise määr peaks töövõimereformi, aga ka pensioniea tõusu mõjul edasi kerkima ja tööjõu hulk suurenema

Tööjõus osalemise määr oli esimesel poolaastal keskmiselt 71%

33

• Tööealiste elanike arvu kahandas ka rahvastiku vanuseline struktuur: tööealise elanikkonna hulgast väljus rohkem 75aastaseid ja vanemaid inimesi ning sinna sisenes vähem 15aastaseid kui 2015. aastal

Positiivne rändesaldo ei suutnud tasakaalustada negatiivset loomulikku iivet

34

Tööjõunõudlus ja -pakkumine

Tööpuudus

35

• Töötuse määr langes tänu sellele, et tööpuudus 50–74aastaste naiste ja meeste seas vähenes

• Loomulik töötuse määr on hakanud tõusma töövõimereformi tõttu

Kuna hõivatute arv suurenes rohkem kui tööjõuturul aktiivsete elanike arv, siis töötute arv veidi vähenes

36

• Ilma töövõimereformita registreeritud töötus tõenäoliselt väheneks

Registreeritud töötute arv kasvab töövõimereformi mõjul

37

-50%

-40%

-30%

-20%

-10%

0%

10%

20%

2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

tervisemurega riskirühmregistreeritud töötud, va tervisemurega riskirühmregistreeritud töötute arvu aastakasv

Registreeritud töötute arvu aastane muutus

Allikad: töötukassa, statistikaamet.

• Tööjõu ühikukulu 2017. aasta esimesel poolel kahanes: majanduse nominaalkasv kiirenes, palgafondi kasv esimeses kvartalis aeglustus, teises aga juba kiirenes

• Palgakasv 2017. aasta esimeses kvartalis aeglustus, kuid teises kvartalis viitasid juba kõik näitajad, et kasv kiireneb. Selles mängis olulist rolli palgakasvu taastumine sekundaar- ehk tööstussektoris

• Lühiajaliselt on tööjõunõudluse indikaatoriks hõive ning enamik andmeallikaid viitas hõive kasvule. Vakantside arvu kasv näitas, et nõudlus oli suurem, kui hõive põhjal oleks võinud järeldada, kuid vabu töökohti võib olla varasemast keerulisem täita

• Tööjõus osalemise kasv jätkus ning nooremad vanuserühmad panustasid sellesse varasemast rohkem

• Tööpuudus esimese poolaasta kokkuvõttes vähenes, kuid registreeritud töötute arv kasvas. Kui arvata registreeritud töötute hulgast välja vähenenud töövõimega inimesed, siis väheneb ka registreeritud töötute arv

• Ettevaates palgakasv tõenäoliselt kiireneb: tootlikkuse kasv on taastunud, ettevõtted on hõiveootustes optimistlikumad, tööjõupuudust tunnetatakse teravamalt ja tarbijahinnad tõusevad

Kokkuvõte

38