esimesed sammud väikeste laste meediakasvatuses eestis ... · kristi vinter “esimesed sammud...

Kristi Vinter “Esimesed sammud väikeste laste meediakasvatuses Eestis” ETTEKANNE meediakasvatuse konverentsil “Laps ja muutuv õpikeskkond”

10.11.2011 Tallinna Pedagoogilises Seminaris

ETTEKANNE konverentsil “Laps ja muutuv õpikeskkond” Esimesed sammud väikeste laste meediakasvatuses Eestis Kristi Vinter 10.11.2011 Tallinna Pedagoogilises Seminaris Kui suure osa oma ärkveloleku ajast veedate te meediaga? Kui paljud teist vaatavad televiisorit? Kui paljud teist loevad ajalehti ja ajakirju? Kui paljud teist kuulavad raadiot? Kui paljud kasutavad arvutit ja mobiiltelefoni? Kui püüaksite hinnata, siis mitut reklaami te päeva jooksul näete ja kuulete? Võib-olla oleks õigem küsida, kui palju ma olen meediast eemal kui meedia sees? Hüva, muudame küsimust. Kes on nõus, et tänapäeva laps sünnib meediast ümbritsetud keskkonda? Meedia võimalike mõjude üle on maailmas arutletud juba kümneid aastaid, kuid diskussioon nende teemade üle pole kunagi varem olnud nii elav kui praegu. Pidevalt üllatakse meid uute tehnoloogiasaavutuste ja tarkvarauuendustega, telesaated koguvad hoogu, intensiivsust ja ekstreemsust, et vaatajaid ekraanide ette meelitada ning neid seal hoida, sotsiaalmeedia on kanda kinnitamas pea igas vanuses inimeste seas. Informatsiooni hulk kasvab meeletu kiirusega ning meediakanalid võistlevad meie tähelepanu pärast vahendeid valimata. Suur osa meie kogemustest on meedia vahendatud. Meedia mõjuväljas omandavad uue tähenduse ka haridusasutused, kuna nad võistlevad teadmiste vahendamisel meediaga. Võib öelda, et tänapäeva laste igapäevakogemuste hulka kuulub kaks eraldiseisvat maailma, virtuaalne ja reaalne, mille mõjud lapse arengule on vastuolulised. Selleks, et need saaksid laste jaoks enam üheks ning ka arendavaks, tuleks kodus ning ühiskonnas kogetavad meediatekstid viia ametlikku koolitussüsteemi. Praegusel hetkel puudub koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas mõiste meedia, samuti ei leiate sealt meediakasvatust, ehkki kaasaegne infokeskkond seda nõuaks. Meediakasvatus sobitub oma teemaderingi poolest suurepäraselt katusteema Mina ja keskkond alla ning sellega tegelemine arendab kõiki õppekava üldoskusi. Tänast konverentsi ette valmistama asudes polnud mul vähimatki aimu, et meediakasvatus on juba sedavõrd palju huvilisi kogunud ja konverents saab nii rahvarohke. Tänane konverents pole teaduskonverents, vaid konverents tegevõpetajale. Kindlasti ei anna siin kuuldu meediakasvatusest kuigi põhjalikku ülevaadet, kuid oleme rõõmsad, kui siit läheb teele väike sõnum, et meedia on tänapäeva lapsele oluline kasvukeskkond ning sellega toimetulek vajab teadvustamist ja õpetust, samuti oskusi ja teadmisi õpetada väikest last temale mõistetaval ja eakohasel moel. Meediakasvatus on praktiline ja didaktiline valdkond nagu emakeele, matemaatika või mistahes muu valdkonna didaktika ning sisaldab tervet hulka meetodeid, võtteid ja võimalusi, kuidas väikesele lapsele arusaadavalt meedia sisu ja olemust selgitada. Aga praktilise meediakasvatusega viivad teid päeva teises pooles kokku minu head kaaslased ja partnerid erinevatest meediakasvatuse projektidest – tegevõpetajad. Võib tunduda, et mis on helide ja piltidega mängimisel pistmist meedia mõistmisega, kuid tuletage meelde, et ka kirjutama õppimine saab alguse lihtsatest harjutustest, mida ei osata sageli üldse kirjutamise eeltööks pidada - olgu need siis voolimine, pärlite lükkimine paelale, kriipsude vedamine paberile vms, mis alles treenib kätt pliiatsit hoidma ja silma kätt juhtima. Sama on lugemisega. Lasteriime, piltide vaatlust, sealt pisidetailide otsimist, sõna ja häälikumänge, ei osata tihtilugu näha kui lugema õppimise eeltööd. Samad raskused on ka meediakasvatuse mõistmisega. Meediakasvatus ei alga aga artiklite kirjutamisest, keerulistest analüüsidest ja filmide-telesaadete tootmisest. Samas öeldakse, et parim viis meediat ja selle manipulatiivset olemust tundma õppida on seda ise luua. Kõike seda aga ea- ja võimetekohasel moel.



Olen meediakasvatuse õppejõuna kohanud meediakasvatusega seoses sageli ja väga mitmeid eksiarvamusi: 1. et meediakasvatus on tehnoloogia (televiisor ja arvuti) ja arvutimängude või programmide (PowerPoint) kasutamine õpetamisel. Meediakasvatust saab läbi viia ka siis, kui puuduvad arvuti ja televiisor. Samas olen ma väga seda meelt, et tänapäeva last tuleks õpetada enam tema igapäevast keskkonda arvestades ja tahame me seda või mitte, meediavahenditel ja sisul on selles suur osa. Siit ka konverentsi teema, mis räägib uuenenud õpikeskkonnast. 2. et meediakasvatus on multifilmide ja filmide ümberjutustamine lastega. 3. et meediakasvatus on õppefilmide vaatamine. Nii see tegelikult pole! Kõik need nimetatud tegevused haakuvad küll meediavahendite kasutamisega õppeprotsessis, kuid täidavad eesmärke, millel pole meediateadlikkuse kujundamisega kuigi suurt seost. Meediakasvatuse eesmärk on aga just viimane – kujundada eakohaselt laste arusaamu meediast. Selleks on vaja helisid, pilte, animatsioone ja videosid hoopis omal moel analüüsida ning osata juhtida õigetele asjadele tähelepanu. Tõepoolest, tehnoloogia kasutamine aitab meediakasvatuse läbiviimisele väga palju kaasa, kuid ei ole selle vaieldamatuks eelduseks. Tänased töötoad annavad sellest põgusa ülevaate. Traditsioonilise kirjaoskuse kõrval räägitakse juba mõnda aega uuest kirjaoskusest, mis ei piirdu kaugeltki trükitekstide lugemise ja kirjutamisega. Tänapäeva laps peab:

- õppima “lugema” mitte ainult trükiteksti, vaid ka helisid ja liikuvaid pilte, - ta peab oskama viisakas olla mitte ainult reaalses elus, vaid ka internetis, - ta peab tundma päris elu ohtude kõrval ka interneti ohte, - tegema vahet päris elul ja ekraani elul ning - jõudma arusaamiseni, et meedia on alati kellegi poolt loodud ning selle seosed päris eluga on sageli

üsna vähesed – suur osa meediast on lavastus ja näitlemine, mitte nii nagu elu päriselt on. Ma ei saa nõus olla nendega, kes panevad lasteaia meediakasvatuse ja kooli meediaõpetuse ühele pulgale või üritavad neid kahte didaktilises mõttes siduda. Miks ma sellega nõustuda ei saa? Väikesele lapsele on keeruline seletada eakohaselt asju, mida ta ekraanilt näeb, kuid mille mõistmiseks jääb vaimset küpsust ja sõnu väheks. Koolis käiva lapse analüüsioskused ja vaimsed võimed on oluliselt erinevad sellest, mis on eelkooliealisel lapsel. Püüdke kujutleda end hetkeks väikese lapsena olukorda kus, - te saate maailma kohta meedia kaudu informatsiooni vaid silmade ja kõrvadega, mitte kirjutatud teksti abil, sest lugeda te ju ei oska, - te kipute uskuma kõike seda, mida ekraan ja pilt teile pajatab, kuna puudub piisav elukogemus ning seetõttu on nähtut mõista keeruline, - paljud asjad ekraanil tunduvad teile väga lahedad ja tahaks seda kõike ise proovida, kuid teil puudub ettekujutus, mis võivad olla selle lähemad ja kaugemad tagajärjed, sh. ka traagilised, - reklaam muudab ahvatlevaks iga toote, mida ta värvikalt ja hoogsalt müüa püüab, kuid teil pole õrna aimugi, et ekraaniahvatlused ei pruugi päris elus pooltki nii head ja lahedad olla, ning veel enam, ei muudagi teid nii tugevaks, targaks, ilusaks kui pilt lubas oletada, - te ei taju, kuidas pilt ja heli igal sammul teie emotsioone mõjutada püüavad. Kooliealiste lastega pole see kaugeltki enam nii problematiline, vähemasti vanuses, mis puudutab lapsi üle 8 eluaasta. Selleks ajaks võib aga olla kujunenud juba nii mõnigi hoiak, arusaam, väärtus ja valearvamus või juhtunud lastega asju, mida me keegi ei sooviks. Tänases ettekandes on kohane rääkida meediakasvatuse didaktika kõrval kindlasti ka juba meediakasvatuse ajaloost, ehkki üsna lühikesest, aga sisutihedast. Ma julgen õigustatult pidada Tallinna Pedagoogilist Seminar Eesti meediakasvatuse hälliks ja seda põhjusel, et siit on paljude teiste tegemiste hulgas saanud alguse ka mitmed meediakasvatuse praktilised projektid. Oma mappide vahelt leiate te brošüüri. Seda koostama asudes oli mul kindel soov koondada kokku kõik see, mis väikeste laste meediakasvatuses siiani on tehtud. Brošüür pakub:



- maailmas tehtud uurimustele toetudes põgusa ülevaate meediakasvatuse olulisusest ja vajadusest nüüdisühiskonnas; - tutvustab väikeste laste meediakasvatuse seniseid arenguid Eesti alushariduses; - tutvustab Eestis tehtud nende uurimiste tulemusi, mille fookuses on eelkooliealine laps, meedia ja meediakasvatus; - pakub uurimistulemustele toetudes välja soovitusi lasteaiaõpetaja eriala õppekavade täiustamiseks ning meediakasvatuse ainekursuse ja täienduskoolituskursuste koostamiseks, mis võimaldaks hakata integreerima meediakasvatust väikeste laste õpetamise praktikasse ning toetaks lasteaiaõpetajate meediakasvatusoskuste edendamist. Seega võib seda brošüüri ühest küljest pidada ka meediakasvatuse ajalooks, mis praeguseks hetkeks on 2 aastat pikk. Kõik tänased esinejad on rohkem või vähem seotud erinevate meediakasvatuse projektidega või on meediakasvatuse kui valdkonna arengutele muul moel suureks toeks ja abiks olnud. Meediakasvatuse “aja- ja saamislugu”

Käesolevaks hetkeks on Meediakasvatus TPSi lasteaiaõpetajate õppekavas oma eluõiguse välja võidelnud – meediakasvatusest on saanud õppekava osa ning moodul täiendkoolitusprogrammides.

UURINGUPROJEKT

Lühike ülevaade meediakasvatuse projektidest

Analüüsigranti “Meediakasvatus Eesti alushariduse institutsioonides” (MEVA) •  võib pidada meediakasvatuse arendamise esimeseks

sammuks Eestis. •  kutsuti ellu Tallinna Pedagoogilise Seminari alushariduse ja

täiendusõppe osakonna algatusel. •  Grandihoidja: Kristi Vinter (Tallinna Pedagoogiline Seminar). •  Partnerid: Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni

instituut (eesotsas uurimisprojekti teaduskonsultandi prof Veronika Kalmusega), Tallinna Ülikooli kasvatusteaduste instituut ja rahvusvaheliste ning sotsiaaluuringute instituut (RASI).

•  Projekti kestus: 1.09.2009 − 31.12.2010. •  Põhieesmärk: lasteaia meediakasvatuse (sisu + õpetajate

koolitus) väljaarendamiseks esmase informatsiooni kogumine ning valdkonna arendamine.

RAKENDUSLIKUD PROJEKTID

Meediakasvatuse täienduskoolitus-kursus (proovikoolitus) Eesmärk •  Koolieelse lasteasutuse õpetajate meediakasvatuse

täienduskoolituskursuse väljatöötamine, proovikoolituse tagasisidest tulenev parendamine.

Projektijuht/põhitäitja •  Kristi Vinter (Tallinna Pedagoogiline Seminar) Lühikirjeldus •  Täienduskoolituskursus “Meediakasvatus lasteaias” loodi

koostöös Soome kolleegidega ja praktikutega lasteaedadest. •  Kohtumine Helsingi meediakasvatuskeskuse “Metka”

alushariduse valdkonna spetsialisti ja koolitaja Anu Ruhalaga aitas koostada koolituse üldplaani ning jagada Soome kogemusi.

•  Proovikoolitus toimus Tallinnas 24. novembril 2009.



Kokkuvõte Esimesed sammud väikeste laste meediakasvatuses Eestis on tehtud ning seni tehtu on näidanud, et õpetajad kogevad lasteaias lapsi jälgides ja nendega tegeledes meedia võimalikke mõjusid üha enam. Seetõttu tunnetatakse aina teravamalt lasteaias vajadust meediakasvatuse järele. Peale selle näevad õpetajad, kellega olen oma kursustel kokku puutunud, meediakasvatuses võimalust õpetada ja arendada lapsi ja ka ennast põneval, nüüdisaegsel moel.

Soome väikeste laste meediakasvatust tutvustav koolitus Eesmärk •  Soome kogemusele toetuvate koolitus-teabepäevade

korraldamine lasteaiaõpetajatele ja lasteaiaõpetajaid koolitavate kõrgkoolide õppejõududele üle Eesti.

Projektijuht •  Kristi Vinter (Tallinna Pedagoogiline Seminar) Lühikirjeldus •  2010. aasta veebruaris toimus Tallinna Pedagoogilise Seminari

eestvedamisel ja EDUKO programmi toel Eestis Helsingi meediahariduskeskuse “Metka” koolitaja-uurija Anu Ruhala kahepäevane koolitus, kus muu hulgas tutvustati Soome kogemusi väikeste laste meediakasvatuse programmi rakendamisest.

•  Kokku osales 80 lasteaiaõpetajat üle Eesti.

Meediakasvatuse õppe-metoodiline materjal “Meediamängud lasteaias” Eesmärk •  Koolieelse lasteasutuse õpetaja eriala üliõpilastele

eelkooliealiste laste meediakasvatuse õppe-metoodilise materjali koostamine ja väljaandmine.

Koostaja •  Kristi Vinter Lühikirjeldus •  “Meediamängude konkurss”. •  Konkursile laekus kümmekond tööd, mille hulgast valiti välja

1.−3. koha väärilised. •  Kõik laekunud konkursitööd on osaks metoodilisest materjalist •  2011. aasta mais tunnistati “Meediamängud lasteaias”

kasvatusteaduslike tööde riikliku konkursi auhinna vääriliseks didaktilis-rakenduslike tööde kategoorias.

Õpetajakoolituse arendusprojekt “Meediakasvatuse õppejõu tööriistakast” EDUKO innovaatiliste ideede projekt “Meediakasvatuse õppejõu tööriistakast” Projektijuht ja põhitäitja: Kristi Vinter Projekti väljundid •  DVD lahtiste õppetegevustega lasteaiast ning nende juurde

kuuluvad analüüsijuhised, et näitlikustada meediakasvatuse loenguid õpetajaid koolitavates kõrg- ja ülikoolides.

•  Võrgustik inimestest (ülikooliõppejõud ja praktikud lasteaiast), kes hakkavad ülikoolides lasteaiaõpetajatele meediakasvatust õpetama, ning praktikutest, kes suudavad lasteaias korraldada meediakasvatust lahtiste tegevustena teistele õpetajatele.

KÄIMASOLEVAD PROJEKTID

Uurimisprojektid Meedia väljendused eelkooliealise lapse igapäevaelus (2010−2011). Projekti üldeesmärk: kirjeldada 6−7-aastaste laste meediaeelistusi, arusaamu meediast ning meediaväljendusi laste igapäevaelus. Täitja: Kristi Vinter Eesti Teadusfondi uurimisgrant “Põlvkonnad ja põlvkondadevahelised suhted kujunevas infoühiskonnas” (2011−2014). Tartu Ülikool, sotsiaal- ja haridusteaduskond. Vastutav täitja: prof Veronika Kalmus /.../ Teismeliste ja kooliealiste laste kui tavapäraselt uuritava vanuserühma kõrval keskendub projekt vähemuuritud vanusesegmendile: eelkooliealistele lastele. /.../

MÄNGUVÄLJAK MÄNGUVÄLJAK



Ükski algus pole kerge ning teadjaks ega oskajaks ei sünni keegi, mistõttu pole meediakasvatus esimesi arglikke samme tehes tore väljakutse mitte üksnes lastele, vaid ka täiskasvanutele: nii lasteaiaõpetajatele, lasteaiaõpetajate koolitajatele kui ka lastevanematele. Meedia mõjud pole kunagi mustvalged: see, mis ühele hea, on teise jaoks halb, ühe tähelepanu köites ei pruugi teine nähtut-kuuldut üldse märgata... Nüüdisaegne intensiivne meediakeskkond on kaugeleulatuvate järelduste tegemiseks liiga noor nähtus, mistõttu selle mõjusid inimesele ja uutele põlvkondadele on keeruline pikalt ette prognoosida. Samas viitavad senised uurimused siiski üsna üksmeelselt sellele, et “neutraalset” meediat ei ole olemas ning kas positiivne või negatiivne mõju käivad meediaga alati kaasas. Meediauuringutes laialt levinud kolmanda isiku efekti teooria (the third person effect) kohaselt kipuvad inimesed arvama, et meedial “on mõju kõikidele teistele, aga mitte mulle, minu lapsele ega perekonnale”. Lastevanemate sääraste seisukohtadega maadlevad lasteaiaõpetajad endi sõnul igapäevaselt. Sama lubavad üsna kindlalt välja tuua ka eespool käsitletud uurimuste tulemused. Ilmselt on selle taga täiskasvanute teadmatus, aga ka oskamatus ning tahtmise ja aja puudus. Seda olulisem on lasteaiaõpetaja roll, nii lastevanemate teavitamisel kui ka laste õpetamisel. Kandmaks oma rolli väärikalt ja asjatundlikult, vajab lasteaiaõpetaja koolitust ning tuge. Soovin teile, head õpetajad, sellel keerulisel, aga ka põneval teel jõudu ja jätkuvat indu! Meedia on oluline osa lapse kasvukeskkonnast ja õpetaja saab ja ka peaks olema meediamaastikul orienteerudes lapse jaoks oluline kaaslane!

esimesed sammud väikeste laste meediakasvatuses eestis ... · kristi vinter “esimesed sammud...

Documents