eriaruanne - europarl.europa.eu

ISSN

183

1-08

18

EUROOPAKONTROLLIKODA

2012

ET

Eria

ruan

ne n

r 9

MAHEPÕLLUMAJANDUSLIKE TOODETE

TOOTMISE, TÖÖTLEMISE, TURUSTAMISE JA

IMPORDI KONTROLLISÜSTEEMI AUDIT

MAHEPÕLLUMAJANDUSLIKE TOODETE TOOTMISE, TÖÖTLEMISE, TURUSTAMISE JA IMPORDI KONTROLLISÜSTEEMI AUDIT

Eriaruanne nr 9 2012

(vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 287 lõike 4 teisele lõigule)

EUROOPA KONTROLLIKODA

EUROOPA KONTROLLIKODA12, rue Alcide De Gasperi1615 LuxembourgLUXEMBOURG

Tel +352 4398-1Faks +352 4398-46410E-post: [email protected]: http://eca.europa.eu

Eriaruanne nr 9 2012

Lisateavet Euroopa Liidu kohta saate internetist Euroopa serverist (http://europa.eu).

Kataloogimisandmed on väljaande lõpus.Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2012

ISBN 978-92-9237-671-0doi:10.2865/50806

© Euroopa Liit, 2012Allikale viitamisel on reprodutseerimine lubatud.

Printed in Luxembourg

Eriaruanne nr 9/2012 – Mahepõllumajanduslike toodete tootmise, töötlemise, turustamise ja impordi kontrollisüsteemi audit

3

SISUKORD

Punkt

MÕISTED

LÜHENDID

I–VII KOKKUVÕTE

1–19 SISSEJUHATUS

1-2 MAHEPÕLLUMAJANDUSLIKTOOTMINEELis

3-4 MAHEPÕLLUMAJANDUSELEANTAVRAHALINETOETUSELis

5–9 ÕIGUSRAAMISTIK

10–14 MAHEPÕLLUMAJANDUSLIKUTOOTMISEKONTROLLISÜSTEEM

15–19 MAHEPÕLLUMAJANDUSLIKETOODETEIMPORTIMINEKOLMANDATESTRIIKIDEST

20–24 AUDIT

20–22 AUDITIULATUS

23 AUDITILÄHENEMISVIIS

24 EELMISEDAUDITID

25–79 TÄHELEPANEKUD

25–54 ELiMAHEPÕLLUMAJANDUSLIKUTOOTMISEKONTROLLIPROTSEDUURIDERAKENDAMINE

25–37 LEITIPUUDUSIMENETLUSTES,MILLEGALIIKMESRIIGIDANNAVADKONTROLLORGANITELEHEAKSKIIDUJATEOSTAVADNENDEÜLEJÄRELEVALVET

38–45 LEITIPUUDUSILIIKMESRIIKIDESJANENDEVAHEL,SAMUTILIIKMESRIIKIDEJAKOMISJONIVAHELTOIMUVASTEABEVAHETUSES

46–49 TOODETEJÄLGITAVUSETAGAMISELILMNENUDRASKUSED

50–54 KOMISJONITEGEVUSLIIKMESRIIKIDEKONTROLLISÜSTEEMIDENÕUETEKOHASETOIMIMISETAGAMISEKSLEITIOLEVATEBAPIISAV

55–79 IMPORTTOODETEKONTROLLIPROTSEDUURIDERAKENDAMINE

55–64 LEITIPUUDUSISAMAVÄÄRSEKSTUNNISTATUDKOLMANDATERIIKIDELOETELUHALDAMISEL

65–77 LEITIPUUDUSIIMPORDILUBADEREŽIIMIHALDAMISEL

78-79 ÜHISEDIMPORDINÕUDED–IMPORTIJATEEBAPIISAVKONTROLLIMINEKONTROLLORGANITEPOOLT


4

80–86 JÄRELDUSEDJASOOVITUSED

ILISA – JÄLGITAVUSEKONTROLLIMETOODIKA

IILISA – LABORATOORSETEUURINGUTEMETOODIKA

IIILISA – KONTROLLIKOJAERIARUANDENR3/2005TÄHELEPANEKUDLIIKMESRIIKIDEMAHEPÕLLUMAJANDUSTKÄSITLEVATEARUANNETEKOHTAJAKONTROLLIKOJAHINNANGPRAEGUSELEOLUKORRALE

KOMISJONIVASTUSED


5

Ainejääkidekontroll: mahepõllumajanduslike toodete laboratoorne analüüsimine, mille eesmärk on uurida, kas neis leidub mahepõllumajanduslikus tootmises keelatud aineid, või kontrollida, kas tootmismeetodid on olnud kooskõlas mahepõllumajandusliku tootmise eeskirjadega, nagu keeld kasutada sünteetilisi pestitsiide ja väetisi, antibiootikume, teatud lisaaineid ja abiaineid.

Akrediteerimisasutus: avaliku või erasektori asutus, mis kinnitab ametlikult, et kontrollorgan on pädev kont-rolli- ja sertifitseerimistegevuseks vastavalt mahepõllumajanduse standarditele. Euroopa Liidus peab mahe- põllumajanduse kontrollorgan olema akrediteeritud Euroopa standardi EN 45011 või ISO juhendi 65 alusel.

Ettevõtja : üksikettevõtja või ettevõte, mis toodab, ladustab, töötleb, transpordib, ekspordib või impordib mahepõllumajanduslikke tooteid.

Jälgitavus : võimalus jälgida toiduainet, sööta, toidulooma või ainet, mida kavatsetakse või eeldatavalt kavat-setakse lisada toidu või sööda hulka, kõigis tootmis-, töötlemis- ja turustusetappides.

Kontrollorgan: sõltumatu erasektori kolmas osapool, kes teeb mahepõllumajandusliku tootmise alal kontrolli ja väljastab sertifikaate.

Mahepõllumajandusliktootmine : üleüldine põllumajandusettevõtete juhtimise ja toiduainete tootmise süsteem, mille eesmärk on säästev põllumajandus, kõrge kvaliteediga toodete tootmine ja selliste protsesside kasutamine, mis ei kahjusta keskkonda ega inimeste, taimede ning loomade tervist ja heaolu.

Mittevastavus: olukord, kus teatud standardit või sertifitseerimisnõuet ei ole täidetud.

Nõuetelevastavusekontrollijanatunnustatudkontrollorgan: kolmandas riigis tegutsev kontrollorgan, mida komisjon on tunnustanud pädevana tagamaks, et kolmandas riigis kohaldatavad mahepõllumajandusliku tootmise eesmärgid ja põhimõtted ning tootmis- ja märgistamiseeskirjad vastavad Euroopa Liidus kehtivatele mahepõllumajandusliku tootmise ja märgistamise eeskirjadele.

Pädevasutus: liikmesriigi keskasutus, mis on pädev tegema mahepõllumajandusliku tootmise ametlikku kont-rolli, või mis tahes muu asutus, millele on vastav pädevus omistatud. Mõiste hõlmab vajaduse korral ka kol-manda riigi vastavat asutust.

Samaväärsenatunnustatudkolmasriik : kolmas riik, mida komisjon tunnustab riigina, kus järgitakse toot-miseeskirju ja kontrollistandardeid, mis on samaväärsed Euroopa Liidus kehtivate mahepõllumajandusliku tootmise eeskirjade ja standarditega, ning mis on seetõttu suuteline täitma samu eesmärke ja põhimõtteid, kohaldades eeskirju, mis tagavad samasuguse nõuetele vastavuse taseme.

Samaväärsusekontrollijanatunnustatudkontrollorgan : kolmandas riigis tegutsev kontrollorgan, mida komisjon on tunnustanud pädevana tagamaks, et kolmandas riigis kehtivad tootmis- ja märgistamiseeskirjad ning ettevõtjatele kohaldatavad kontrollimeetmed on samaväärsed Euroopa Liidus kehtivate mahepõllumajan-dusliku tootmise ja märgistamise eeskirjadega.

Tootmise,ettevalmistamisejaturustamiseetapid : kõik etapid alates mahepõllumajandusliku toote esma-tootmisest kuni selle ladustamise, töötlemise, transpordi, müügi või tarnimiseni lõpptarbijale, hõlmates vaja-duse korral ka märgistamist, reklaami, importi, eksporti ja allhankeid.

Täiendavkontrollkäik : kontrollorgani täiendav kontrollkäik ettevõtja juurde lisaks iga-aastasele kohustusli-kule kontrollkäigule.

MÕISTED


6

EAFRD: Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond

FVO: Euroopa Komisjoni Toidu- ja Veterinaaramet

GMO: geneetiliselt muundatud organismid

OFIS: mahepõllumajanduse teabesüsteem

LÜHENDID


7

KOKKUVÕTE

I.Mahepõllumajanduslik tootmine on üleüldine põl-lumajandusettevõtete juhtimise ja toiduainete toot-mise süsteem, mille eesmärk on säästev põllumajan-dus, kõrge kvaliteediga toodete tootmine ja selliste protsesside kasutamine, mis ei kahjusta keskkonda ega inimeste, taimede ning loomade tervist ja hea-olu. Mahepõllumajanduslike toodete turg on kiiresti kasvanud – viimase kahekümne aasta jooksul üle 10% aastas. Euroopa mahepõllumajandusliku toidu turu maht on ca 20 miljardit eurot aastas, mis moodustab hinnanguliselt 1,5% kogu toiduaineturust.

II.Mahepõllumajanduslikku tootmist reguleeriva ELi õigusraamistiku eesmärk on luua alus mahepõlluma-jandusliku tootmise säästvale arengule ning tagada aus konkurents, tarbija usaldus ja tema huvide kaitse ning siseturu efektiivne toimimine. Selleks on loodud kontrollisüsteem, mis hõlmab mahepõllumajanduslike toodete tarneahela kõiki etappe, nagu tootmine põl-lumajandusettevõtte tasandil, toiduainete töötlemine, turustamine, import ja jaemüük. Kõik ahelas osalejad peavad järgima sama eeskirjade kogumit, mis käsitleb mahepõllumajanduslikku tootmist, töötlemist, turus-tamist, märgistamist ja kontrolli.

III.Kontrollikoja audit keskendus kontrollisüsteemi mõju-susele ja sellele, kuidas asjaomased institutsioonid (komisjon ning liikmesriikide pädevad asutused, akre-diteerimisasutused ja kontrollorganid) on oma üles- andeid täitnud, mis puudutab nii kontrollisüsteemi ELis kui ka praegu kehtiva impordikorra haldamist.

IV.Üldine auditiküsimus oli järgmine: kas mahepõllu- majanduslike toodete kontrollisüsteem annab piisava kindluse selle kohta, et mahepõllumajanduse toodete tootmise, töötlemise, turustamise ja impordi põhinõu-ded on täidetud?


8

VII.Tuvastatud puuduste põhjal esitab kontrollikoda järg-mised soovitused:

a) pädevad asutused peaks id tõhustama se i ret kontrollorganite üle, rakendades asjakohaseid dokumenteeritud menetlusi kontrollorganitele heakskiidu andmiseks või nende üle järelevalve tegemiseks, edendades rikkumise, eeskirjade ei-ramise ja tulenevate sanktsioonide määratlemise ühtlustamist ning levitades väljakujunenud häid tavasid;

b) teabevahetust liikmesriikide sees ja nende vahel, samuti l i ikmesri ik ide ja komisjoni vahel tuleks parandada, et tagada kõrgetasemeline kontroll ja järelevalve;

c) tuleks tõhustada kontrolli, tagamaks, et ettevõtjad täidavad jälgitavusega seotud õiguslikke nõudeid; selleks peaks komisjon täpsustama protsessis osa-lejate ülesandeid ja vastutusvaldkondi;

d) komisjon peaks tõhustama järelevalvet liikmesrii-kide kontrollisüsteemide üle, korraldades auditi-käike ning kogudes ja kasutades vajalikku teavet;

e) seoses impordiga peaks komisjon tagama asjako-hase järelevalve nende riikide üle, kes on kantud selliste riikide nimekirja, kelle tootmismeetodid on tunnustatud mahepõllumajandusliku tootmisega samaväärseks; samuti peaks komisjon õigeaegselt läbi vaatama kolmandate riikide taotlused nime-kirja kandmiseks;

f ) kontrollikoda väljendab heameelt lihtsustamise üle, mis kaasneb komisjoni algatusega impordilu-bade režiimi kasutamine lõpetada. Režiimi keh-tivusaja vältel peaksid aga liikmesriigid tagama selle nõuetekohase rakendamise. Liikmesriik ide pädevad asutused peaksid tõhustama kontrolli nende kontrollorganite üle, kellel on õigus väl-jastada kontrollsertifikaate.

V.ELi määrustes sätestatud mahepõllumajanduslike too-dete kontrollisüsteem on suunatud tootmisprotsessile, mitte sellele, kas tooted ise on mahepõllumajandusli-kud. Põhjuseks on asjaolu, et puudub teaduslik meetod selle kindlaksmääramiseks, kas toode on mahepõllu-majanduslik või mitte. Kontrollikoda leiab, et piisava kindluse andmiseks selle kohta, et süsteem toimib mõjusalt, samuti selleks, et mitte õõnestada tarbija usaldust, oleks asjakohane likvideerida kontrollikoja auditiga ilmnenud puudused.

VI.Kontrollikoda järeldab auditi tulemuste põhjal, et:

a) paljud pädevad asutused ei täida piisavalt oma ülesandeid, mis puudutab kontrollorganite üle järelevalve tegemist. Selle tagajärjel ei täida mõ-ningad kontrollorganid mitut ELi nõuet ega kasuta võimalust teatud heade tavade järgimiseks;

b) teabe edastamine nii liikmesriikides kui ka nende vahel, samuti liikmesriikide ja komisjoni vahel ei ole veel piisav, et tagada süsteemi nõuetekohane toimimine;

c) liikmesriikide pädevatel asutustel on probleeme mahepõllumajanduslike toodete jälgitavuse ta-gamisega enda haldusalas oleval territooriumil. Kui tooted ületavad riigipiiri, on jälgitavust veelgi keerulisem tagada;

d) komisjon ei ole piisavalt tähtsustanud järelevalve-tegevust, sealhulgas auditite läbiviimist, et tagada liikmesriikide kontrollisüsteemide nõuetekohane toimimine;

e) komisjonil puudub piisav teave, veendumaks, et kolmandates riik ides mahepõllumajandusliku tootmise kontrollisüsteemiga samaväärseks tun-nustatud süsteem täidab õiguslikke nõudeid kogu perioodi jooksul, mil nende tunnustus kehtib. Li-saks märgib kontrollikoda, et läbivaatamist ootab märkimisväärsel hulgal kolmandate riikide taotlusi samaväärsuse tunnustuse saamiseks;

f ) impordiloa andmise süsteemis esineb puudusi.

KOKKUVÕTE

9


SISSEJUHATUS

MAHEPÕLLUMAJANDUSLIKTOOTMINEELis

1. Mahepõllumajanduslik tootmine on üleüldine põllumajandusettevõtete juhtimise ja toiduainete tootmise süsteem, mille eesmärk on säästev põllumajandus, kõrge kvaliteediga toodete tootmine ja selliste prot-sesside kasutamine, mis ei kahjusta keskkonda ega inimeste, taimede ning loomade tervist ja heaolu. Mahepõllumajanduslikule tootmisele kehtivad mitmed erinõuded, nagu külvikord, geneetiliselt muundatud organismide kasutamise keeld ning keemiliste sünteetiliste pestitsiidide ja sünteetiliste väetiste, kariloomadele manustatavate antibiootikumide, lisaainete ja abiainete kasutamise lubamine väga piiratud koguses. Ma-hepõllumajanduslikke tooteid peetakse kõrgema kvaliteediga toodeteks ja nende müügihind on üldjuhul kõrgem kui tavalistel toodetel.

JOONIS1

EUROOPAMAHEPÕLLUMAJANDUSLIKUTOIDUJAJOOGITURG:KÜMMESUURIMAMÜÜGIMAHUGAELiRIIKI2009.AASTAL(MILJARDITESEURODES)

0,35

0,59

0,70

0,77

0,87

0,91

1,50

2,07

3,04

5,80

0,00 1,00 2,00 3,00 4,00 5,00 6,00

Belgia

Madalmaad

Rootsi

Taani

Austria

Hispaania

Itaalia

Ühendkuningriik

Prantsusmaa

Saksamaa

Allikas: Willer, H. Organic Agriculture in Europe 2009: Production and Market.

http://orgprints.org/18365/2/willer-2011-european-market.pdf


10

JOONIS2

KÜMMEELiLIIKMESRIIKI,MILLEMAHEPÕLLUMAJANDUSEKSKASUTATAVAMAAPINDALAONKÕIGESUUREM(NIIMAHEPÕLLUMAJANDUSELEÜLEMINEKUJÄRGUSKUIKASELLELEJUBAÜLELÄINUD)(1000HA)

1331

1107

947

722 678

519398 392 367 326

0

200

400

600

800

1000

1200

1400

Hispaania Itaalia Saksamaa Ühend-kuningriik

Prant-susmaa

Austria TšehhiVabariik

Rootsi Poola Kreeka

Allikas: Willer, H. Organic Agriculture in Europe 2009: Production and Market.

http://orgprints.org/18365/2/willer-2011-european-market.pdf

2. Mahepõllumajanduslike toodete turg on k iiresti kasvanud – viimase kahekümne aasta jooksul 10–15% aastas1. EL on üks suuremaid mahe-põllumajanduslike toodete tootjaid ja tarbijaid maailmas. Ajavahemikul 2000–2008 suurenes mahepõllumajanduseks kasutatava maa2 kogupind-ala ELi 27 liikmesriigis keskmiselt 7,4% aastas. 2008. aastal moodustas see 4,3% kasutatavast põllumajandusmaast ehk hinnanguliselt 7,6 mil-jonit hektarit. Samal aastal oli 27 ELi liikmesriigis mahepõllumajanduses tegev hinnanguliselt 197 000 põllumajandusettevõtet3. Ligikaudu 15% Euroopas tarbitavatest mahepõllumajanduslikest toodetest imporditakse väljastpoolt ELi. Peamiselt on tegemist saadustega, mida ELis ei kasvatata või kasvatatakse väga väikestes kogustes (kohv, banaanid, puuvill jne)4. Euroopa mahepõllumajandusliku toidu turu maht on ca 20 miljardit eu-rot aastas5, mis moodustab hinnanguliselt 1,5% kogu toiduaineturust6. Joonisel 1 on näidatud suurima mahepõllumajandusliku toidu ja joogi müügimahuga ELi liikmesriigid7 ja joonisel 2 need ELi liikmesriigid, kus mahepõllumajanduseks kasutatava maa pindala on kõige suurem.

1 Allikas: http://ec.europa.eu/agriculture/organic/consumer-confidence/consumer-demand_en

2 Nii mahepõllumajandusele ülemineku järgus kui ka sellele juba üle läinud.

3 Allikas: Mahepõllumajan-dussektori analüüs, juuni 2010, Euroopa Komisjon. Tegemist on 2008. aasta 27 ELi liikmesriigi andmetega.

4 Seda kinnitavad statistilised koondandmed puuduvad, sest ELi kaubanduse andmebaasides ei eristata mahepõllumajanduslikke põllumajandussaaduseid ja toiduaineid tavalistest.

5 Allikas: Willer, H., Organic Agriculture in Europe 2009: Production and Market. http://orgprints.org/18365/2/willer-2011-european-market.pdf

6 Allikas: Research Institute of Organic Agriculture (FiBL), põllumajandusturu teabeteenistus (Agrarmarkt Informations-Gesellschaft), Bonn, Saksamaa. 2008. aasta andmed.

7 Mahepõllumajanduslik toit on üks mahepõllumajanduslike toodete liike. Teised mahepõllumajanduslikud tooted on näiteks mahepõllumajanduslik kosmeetika, tekstiil ja loomatoit.


11

MAHEPÕLLUMAJANDUSELEANTAVRAHALINETOETUSELis

3. EL toetab mahepõllumajanduslikke tootmisviise rahaliselt Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) kaudu antava põllumajandusliku keskkonnatoetuse näol. Põllumajanduslikku keskkonnatoetust rakenda-takse üldjuhul liikmesriigi ametiasutuse ja abisaaja (põllumajandustootja või maa valdaja) vahel sõlmitava lepingu alusel. Leping kohustab abi-saajat järgima teatavat põllumajandustava. Üks põllumajandustootmise viisidest, mille abisaaja võib valida, on ka mahepõllumajandus. 2010. aasta lõpuks oli põllumajanduse keskkonnameetmete raames mahepõl-lumajandusele riiklikku toetust antud üle 690 miljoni euro (27 ELi liikmes-riigis)8. EAFRD toetus moodustab avaliku sektori toetuse kogusummast 58%, ülejäänu rahastatakse riiklikest vahenditest.

4. Mahepõllumajanduslikku tootmist võib toetada ka kaudselt EAFRD teis-te meetmetega (nt põllumajandusettevõtete moderniseerimine, kooli-tustegevus jne) või eritoetusega9. Mõned liikmesriigid annavad toetust esmajärjekorras põllumajandusettevõtetele või projektidele, mis aren-davad mahepõllumajanduslikku tootmist.

ÕIGUSRAAMISTIK

5. Mahepõllumajanduslikku tootmist reguleeriva ELi õigusraamistiku ees-märk on luua alus mahepõllumajandusliku tootmise säästvale arengule, tagades sealjuures aus konkurents, tarbija usaldus ja tema huvide kaitse ning siseturu efektiivne toimimine.

8 Vastavalt arvestustele, mis põhinevad liikmesriikide poolt aasta eduaruannete raames esitatud kontrolliandmetel.

9 Nõukogu 19. jaanuari 2009. aasta määruse (EÜ) nr 73/2009, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames põllumajandustootjate suhtes kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks, muudetakse määruseid (EÜ) nr 1290/2005, (EÜ) nr 247/2006, (EÜ) nr 378/2007 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1782/2003 (ELT L 30, 31.1.2009, lk 16), artikkel 68. Artikli kohaselt oli 15. märtsi 2012. aasta seisuga perioodiks 2010–2013 kavandatud 348 miljonit eurot. Kaudse EAFRD toetuse kohta andmeid ei ole.

1. foto: mahepõllumajandusliku tootmise näiteid

© Euroopa Liit.

Allikas: Euroopa Kontrollikoda.


12

6. Mahepõllumajanduslik tootmine hõlmab tarneahela kõiki etappe, nagu tootmine põllumajandusettevõtte tasandil, toiduainete töötlemine, tu-rustamine ja jaemüük. Kõik ahelas osalejad peavad järgima sama eeskir-jade kogumit, mis käsitleb mahepõllumajanduslikku tootmist, töötlemist, turustamist, märgistamist ja kontrolli. ELis on eeskirjad sätestatud mitmes määruses:

— nõukogu määrus (EÜ) nr 834/2007, 28. juuni 2007, mahepõlluma-jandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgis-tamise ja määruse (EMÜ) nr 2092/91 kehtetuks tunnistamise kohta10;

— komisjoni määrus (EÜ) nr 889/2008, 5. september 2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 (mahepõlluma-jandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgis-tamise kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses mahepõllu-majandusliku tootmise, märgistamise ja kontrolliga11;

— komisjoni määrus (EÜ) nr 1235/2008, 8. detsember 2008, millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad mahepõllumajanduslike toodete kolmandatest riikidest importimise korra kohta12.

Lisaks peab mahepõllumajanduslik toit vastama üldistele toidualastele õigusnormidele (määrus (EÜ) nr 178/200213), ja mahepõllumajanduslik tootmine kuulub määruse nr 882/200414 (üldisem õigusakt ametlike toi-du- ja söödaalaste kontrollide kohta) reguleerimisalasse15.

10 ELT L 189, 20.7.2007, lk 1. Määrust muudeti määrusega (EÜ) nr 967/2008 (millega lükati edasi ELi mahepõllumajanduse logo kohustuslik kasutamine) (ELT L 264, 3.10.2008, lk 1).

11 ELT L 250, 18.9.2008, lk 1. Määrust muudeti määrusega (EÜ) nr 1254/2008 (kehtestati mahepõllumajandusliku pärmi tootmise uued eeskirjad) (ELT L 337, 16.12.2008, lk 80).

12 ELT L 334, 12.12.2008, lk 25. Määrust muudeti määrusega (EÜ) nr 537/2009 (ELT L 159, 20.6.2009, lk 6), määrusega (EÜ) nr 471/2010 (ELT L 134, 1.6.2010, lk 1) ja rakendusmäärusega (EÜ) nr 590/2011 (ELT L 161, 21.6.2011, lk 9).

13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 178/2002, 28. jaanuar 2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1).

14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 882/2004, 29. aprill 2004, ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks (ELT L 165, 30.4.2004, lk 1).

15 Samuti peab mahepõllumajanduslik toit vastama asjakohastele spetsiifilisematele õigusaktidele, nagu määrus (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta, määrus (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erireeglid, ja määrus (EÜ) nr 1760/2000 veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteemi loomise ning veiseliha ja veiselihatoodete märgistamise kohta, kui nimetada ainult mõned.

2. foto: eli mahepõllumajandusliku tootmise logo

© Euroopa Liit.

Allikas: Komisjoni määrus (EL) nr 271/2010, 24. märts 2010, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 889/2008,

millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses Euroo-

pa Liidu mahepõllumajandusliku tootmise logoga (ELT L 84, 31.3.2010, lk 19).


13

7. ELis võib seega tootele omistada sertifikaadi „mahepõllumajanduslik” ja toote vastavalt märgistada, kui tootmiseeskirjad vastavad ELi ülalmai-nitud määruste nõuetele. Alates 1. juulist 2010 on ELi logo kasutamine kinnispakis olevate toodete puhul kohustuslik. Importtoodete puhul on see vabatahtlik.

8. Kooskõlas määruse (EÜ) nr 834/2007 artikliga 37 on komisjon moodus-tanud mahepõllumajanduse alalise komitee. Tegemist on komisjoni re-gulatiivkomiteega, mida juhib komisjon ja mis koosneb liikmesriik ide esindajatest. Komitee ülesanne on tagada, et komisjon konsulteerib tei-seste õigusaktide rakendamisel põhjalikult liikmesriikide valitsustega.

9. Komisjon on koostöös liikmesriik idega koostanud komisjoni talituste töödokumendi mahepõllumajandussektori ametlike kontrollide kohta16. Dokument ei ole õiguslikult siduv, kuid see kajastab komisjoni püüdlusi töötada liikmesriikide jaoks välja täpsemad suunised mahepõllumajan-duslikku tootmist reguleerivate määruste rakendamiseks.

MAHEPÕLLUMAJANDUSLIKUTOOTMISEKONTROLLISÜSTEEM

10. Loodud on kontrollisüsteem, millega kontrollitakse ja kinnitatakse iga tarneahelas osaleja (põllumajandustootjad, töötlejad, importijad) pu-hul tootmiseeskirjade nõuetekohast kohaldamist. Kontrollisüsteem on suunatud tootmisprotsessidele, mitte toodetele endile, kuna puudub teaduslik meetod selle kindlaksmääramiseks, kas toode on mahepõlluma-janduslik või mitte17. Mahepõllumajanduslike toodete turg sõltub suurel määral tarbija usaldusest ja seega ka kõnealusest süsteemist, millega tagatakse, et tegemist on ehtsa mahepõllumajandusliku tootega. Komis-joni hinnangul võivad tarbijad kohalikust poest mahepõllumajanduslikku õuna või lihatükki ostes olla kindlad, et see on toodetud vastavalt ran-getele eeskirjadele, mis on keskkonnasõbralikud ega kahjusta loomade heaolu.

16 8. juuli 2011. aasta versioon, mida esitleti mahepõllumajanduse alalises komitees 27. ja 28. septembril 2011.

17 Vt ka punktid 32 ja 33.


14

11. ELi õigusraamistiku kohaselt peavad liikmesriigid looma kontrollisüstee-mi (vt joonis 3). Komisjon vastutab liikmesriik ide kontrollisüsteemide auditeerimise eest.

12. Liikmesriigid võivad luua kas riikliku, erasektori või kombineeritud kont-rollisüsteemi ning nad peavad määrama ühe või mitu pädevat asutust, kes vastutab kontrolli eest. Pädev asutus määrab olenevalt valitud süs-teemist kas riikliku kontrolliasutuse, erasektori kontrollorgani või nende kahe kombinatsiooni. Suurem osa liikmesriikidest (18) on valinud erasek-tori kontrollorganite süsteemi, viis liikmesriiki on määranud riikliku kont-rolliasutuse ning neli kasutab riikliku kontrolliasutuse ja heakskiidetud erasektori kontrollorganite kombineeritud süsteemi. Pädevad asutused vastutavad kontrollorganite ja kontrolliasutuste heakskiitmise ja järele-valve eest. Pädevatel asutustel on kohustus kontrollorganeid auditeerida või kontrollida ja vajaduse korral tühistada neile kontrollorganitele antud heakskiit, kes ei vasta nõuetele.

JOONIS3

MAHEPÕLLUMAJANDUSLIKETOODETEKONTROLLISÜSTEEMISOSALEVADASUTUSEDJAORGANID

Euroopa mahepõllumajanduse standardNõukogu määrus (EÜ) nr 834/2007 Komisjoni määrus (EÜ) nr 889/2008

Euroopa Komisjon

Mahepõllumajandusettevõtja

Riigi valitsus / ministeerium (liikmesriik)

Riigi pädev asutus / (piirkondlikud) asutused

Kontrollorgan / Kontrolliasutus

Akrediteerimisasutus

Allikas: „Economic concepts of organic certification”, 29.7.2009, Certcost mahepõllumajandusliku toidu ja mahepõllumajanduse sertifitseerimissüsteemide majanduslik analüüs.


15

13. Kui liikmesriik otsustab kasutada erasektori kontrollorganite süsteemi, tuleb vastavad organid akrediteerida18. Iga ELi liikmesriik on nimetanud ühe riikliku akrediteerimisasutuse. Akrediteerimisasutused kontrollivad kontrollorganite tehnilist pädevust, sõltumatust, erapooletust ja erialast usaldusväärsust. Riiklikke kontrolliasutusi ei ole vaja akrediteerida.

14. Kontrollorganid (või kontrolliasutused, nagu neid riiklikes süsteemides tuntakse) on kontrollisüsteemi keskne osa. Nende ülesanne on teha kont-rolli üksikettevõtjate tasandil. Tarbijad, liikmesriikide ametiasutused ja komisjon toetuvad olulisel määral kontrollorganite tööle. Mahepõllu-majandustootjate juures tehtav kontroll hõlmab tavaliselt tootmis- või töötlemisrajatiste füüsilist kontrolli, raamatupidamisdokumentide kont-rollimist, lõppsaaduste ja koristatud saaduste valimi kontrollimist ning lehe- või mullaproovide võtmist keelatud ainete kasutamise kontrollimi-seks. Kontrollorgani poolt väljastatava sertifikaadi eest maksab ettevõtja.

MAHEPÕLLUMAJANDUSLIKETOODETEIMPORTIMINEKOLMANDATESTRIIKIDEST

15. Määrusega (EÜ) nr 834/2007 (vt tabel 1) on väljaspool ELi toodetud ma-hepõllumajanduslike toodete importimiseks ette nähtud neli impordi-režiimi. Auditi läbiviimise ajal oli neist kasutusel aga ainult kaks.

18 Vastavalt Euroopa standardi EN 45011 või ISO juhendi 65 viimasele versioonile (Üldnõuded toote sertifitseerimisorganitele).

TABEL1

MÄÄRUSEGA(EÜ)NR834/2007ETTENÄHTUDIMPORDIREŽIIMID

Impordirežiim Haldab Oli auditi ajal kasutusel

Samaväärsena tunnustatud kolmandate riikide loetelu Euroopa Komisjon JAH

Samaväärsuse kontrollijatena tunnustatud kontrollorganite/ kontrolliasutuste loetelu

Euroopa Komisjon

EI – esimest samaväärsuse kontrollijatena tunnustatud kontrollorganite loetelu ei olnud komisjon auditi toimumise ajaks avaldanud.

Nõuetele vastavuse kontrollijatena tunnustatud kontrollorganite/ kontrolliasutuste loetelu

Euroopa KomisjonEI – taotluste esitamise tähtaega esimese loetelu koostamiseks on pikendatud kuni 31. oktoobrini 2014.

Impordiload Liikmesriigid JAH


16

16. Kolmandate riikide tootmistingimused võivad ELi omadest oluliselt eri-neda, mistõttu ei saa tootmise või kontrolli puhul alati täpselt samu eeskirju kohaldada. Seetõttu on komisjon koostanud loetelu kolmanda-test riikidest, mille mahepõllumajanduslike toodete tootmis- ja kontrol-lisüsteemi tunnustatakse ELi süsteemiga samaväärsena. See tähendab, et neis kolmandates riikides mahepõllumajanduslikena sertifitseeritud tooted tunnistatakse mahepõllumajanduslikeks ka ELis. Samaväärseks tunnistatud kolmandate riikide loetelus on praegu Argentina, Austraalia, Costa Rica, Iisrael, India, Jaapan, Kanada, Šveits, Tuneesia, Uus-Meremaa ja alates 1. juunist 2012 Ameerika Ühendriigid.

17. Lisaks on juurutamisel kaks uut impordirežiimi, mille alusel saab mahe-põllumajanduslikke tooteid importida kolmandatest riik idest, mida ei ole veel samaväärsena tunnustatud. Tegemist on kahe loeteluga: sama-väärsuse kontrollijatena tunnustatud kontrollorganite ja kontrolliasu-tuste loetelu (ei olnud auditi toimumise ajaks avaldatud) ning nõuetele vastavuse kontrollijatena tunnustatud kontrollorganite ja kontrolliasu-tuste loetelu (taotluste esitamise tähtaega on pikendatud 2014. aasta oktoobrini).

18. Neljas režiim – impordilubade režiim – kehtestati nõukogu määruse-ga (EMÜ) nr 2083/92 ainult üleminekuperioodiks. Pärast seda on im-pordi lubade andmise tähtaega mitu korda pikendatud 19. Keht iva 6. detsembri 2011. aasta määruse (EÜ) nr 1267/2011 kohaselt ei või im-pordilube väljastada pärast 1. juulit 2014. Samas määruses sätestatakse, et pärast 1. juulit 2012 antud impordiload peavad kehtivuse kaotama hiljemalt 12 kuu jooksul. Kõnealune impordirežiim on aga endiselt väga laialdaselt kasutusel, sest ELi liikmesriigid (peamiselt Itaalia, Madalmaad, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ühendkuningriik) annavad igal aastal välja ligikaudu 4000 impordiluba.

19. Impordikontrolli korrektne läbiviimine (selle tagamine, et imporditavad tooted vastavad vähemalt samaväärsetele tootmis- ja kontrollitingimus-tele) on oluline, et tagada siseturu nõuetekohane toimimine ning aus konkurents ELis ja väljaspool seda toodetud toodete vahel.

19 Nõukogu määruse (EMÜ) nr 2083/92 (EÜT L 208, 24.7.1992, lk 15) kohaselt sai impordilube anda kuni 31. juulini 1995; nõukogu määrusega (EÜ) nr 1935/95 (EÜT L 186, 5.8.1995, lk 1) pikendati tähtaega 31. detsembrini 2002; nõukogu määrusega (EÜ) nr 1804/1999 (EÜT L 222, 24.8.1999, lk 1) pikendati tähtaega 31. detsembrini 2005; nõukogu määrusega (EÜ) nr 1567/2005 (ELT L 252, 28.9.2005, lk 1) pikendati tähtaega 31. detsembrini 2006; nõukogu määrusega (EÜ) nr 1991/2006 (ELT L 411, 30.12.2006, lk 18) pikendati tähtaega kuni 12 kuuni pärast samaväärsuse kontrollijatena tunnustatud kontrolliasutuste ja kontrollivate ametiasutuste esimese nimekirja avaldamist; komisjoni määrusega (EÜ) nr 1235/2008 (ELT L 334, 12.12.2008, lk 25) määrati tähtajaks 1. jaanuar 2013.

17


AUDITIULATUS

20. Audit keskendus kontrollisüsteemi mõjususele ja sellele, kuidas asjaoma-sed institutsioonid ja organid (komisjon ning liikmesriikide pädevad asu-tused, akrediteerimisasutused ja kontrollorganid) on oma ülesandeid täitnud. Üldine auditiküsimus oli järgmine:

Kasmahepõllumajandusliketoodetekontrollisüsteemannabpiisa-vakindlusesellekohta,etmahepõllumajandusetoodetetootmise,töötlemise,turustamisejaimpordipõhinõudedontäidetud?

21. Täpsemalt otsiti auditiga vastuseid järgmistele küsimustele:

a) kas ELi mahepõllumajandusliku tootmise kontrolliprotseduure ra-kendatakse asjakohaselt seoses järgmiste toimingutega:

— kontrollorganite heakskiitmine liikmesriikide poolt ja nende üle tehtav järelevalve,

— teabe vahetamine liikmesriikides ja nende vahel, samuti liik-mesriikide ja komisjoni vahel,

— toodete jälgitavuse tagamine,

— liikmesriik ide kontrollisüsteemide ülevaatamine komisjoni poolt;

b) kas impordikontrolli rakendatakse asjakohaselt seoses järgmiste toimingutega:

— samaväärsete kolmandate riikide nimekirja haldamine komis-joni poolt,

— impordilubade andmine liikmesriikide poolt,

— importijale kehtivate nõuete kontrollimine ELis tegutsevate kontrollorganite poolt.

22. ELi mahepõllumajandusliku tootmise kontrolliprotseduuride audit hõl-mas ajavahemikku alates määruse (EÜ) nr 834/2007 jõustumisest, st jaa-nuarist 2007. Impordi kontrolliprotseduuride audit hõlmas ajavahemikku alates nõukogu määruse (EMÜ) nr 2092/9120 ja selle muudatuste jõustu-misest (st samaväärsena tunnustatud kolmandate riikide loetelu puhul alates juunist 1991 ja impordilubade puhul alates juunist 1992).

20 Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2092/91, 24. juuni 1991, põllumajandustoodete mahepõllundustootmise ning põllumajandustoodete ja toiduainete puhul sellele viitavate märgiste kohta (EÜT L 198, 22.7.1991, lk 1).

AUDIT


18

21 Liikmesriigid valiti vastavalt nende osatähtsusele ELi turul (vt punkt 2). Iirimaa valiti auditimetoodika katsetamiseks ja optimeerimiseks.

22 ELT L 279, 11.11.2005, lk 1.

23 http://eca.europa.eu

AUDITILÄHENEMISVIIS

23. Auditi tõendusmaterjali koguti järgmiste toimingutega:

— komisjoni toimikute läbivaatamine, mis hõlmas kolmandate riikide poolt eri impordirežiimide raames komisjonile saadetud dokumen-te; kohtumised põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi ning tervise- ja tarbijaküsimuste peadirektoraadi (Euroopa Komis-joni Toidu- ja Veterinaaramet) talitustega;

— auditikäigud kuude liikmesriiki (Ühendkuningriik (Inglismaa), Sak-samaa (Nordrhein-Westfalen), Itaalia (Emilia Romagna), Hispaania (Andaluusia), Prantsusmaa ja Iirimaa21). Auditikäigud hõlmasid do-kumentide läbivaatamist, kohtumisi pädevate asutuste, akreditee-rimisasutuste ja kahe erasektori kontrollorganiga igas liikmesriigis, samuti tootjate, töötlejate ja importijate külastamist kohapeal. Kohapealsetel auditikäikudel saatsid audiitorid inspektoreid, et kontrolli kvaliteeti hinnata ning tutvuda nende dokumentide ja tootmisviiside kontrollimise meetoditega;

— 85 toote jälgitavuse kontroll, et k indlaks teha, kas a) oli võima-lik tuvastada kõik toote tarneahelas osalenud ettevõtjad, b) kõigil ettevõtjatel oli mahepõllumajanduse sertifikaat, c) kõiki ettevõtjaid oli eelneval aastal kontrollitud (vt rohkem üksikasju I lisas);

— 73 toote laboritestide uurimine, et kontrollida, milliseid protseduure kasutavad kontrollorganid laboriproovide võtmiseks ja tulemuste tõlgendamiseks (vt rohkem üksikasju II lisas);

— kontrollikoja tellitud hindamisaruanne rahvusvaheliselt tunnustatud eksperdilt (keskendus kontrollorganite protseduuride kvaliteedile 73 toote laboriproovide võtmisel ja tulemuste tõlgendamisel);

— olemasolevate riiklike mitmeaastaste kontrollikavade läbivaatamine, mis hõlmas ka 27 liikmesriigi poolt komisjonile saadetud kavadega seotud aastaaruandeid.

EELMISEDAUDITID

24. Kontrollikoda on avaldanud eriaruande nr 3/2005 seoses maaelu aren-guga: põllumajanduse keskkonnameetmega seotud kulude kontroll22, mis käsitles osa mahepõllumajandusliku tootmise kontrollisüsteemist (vt punkt 43), ja eriaruande nr 7/2011, mis käsitles põllumajandusliku keskkonnatoetuse kavandamist ja haldamist23.

19


ELiMAHEPÕLLUMAJANDUSLIKUTOOTMISEKONTROLLIPROTSEDUURIDERAKENDAMINE

LEITIPUUDUSIMENETLUSTES,MILLEGALIIKMESRIIGIDANNAVADKONTROLLORGANITELEHEAKSKIIDUJATEOSTAVADNENDEÜLEJÄRELEVALVET

25. Liikmesriikide pädevad asutused peavad kontrollorganitele heakskiidu andmise ja nende üle tehtava järelevalve menetlusi dokumenteerima, et tagada õiguslike nõuete täitmine. Samuti peavad nad edendama heade tavade järgimist. Kontrollorganid (riiklikes süsteemides kontrolliasutused) on kontrollisüsteemi keskne osa. Kontrollorganid peavad mahepõllu- majandusettevõtjate kontrollimisel täitma ELi määrusi.

TÄHELEPANEKUD

1.SELGITUS

NÄITEIDPÄDEVATEASUTUSTEHILINENUDVÕIEBAPIISAVALTÜKSIKASJALIKESTHEAKSKIIDU-JAJÄRELEVALVEMENETLUSTEST

Ühendkuningriigis kinnitati menetlused, millega pädev asutus annab kontrollorganitele heakskiidu ja teostab nende üle järelevalvet, ametlikult alles 18. oktoobril 2010, kuigi mahepõllumajandust reguleeriv määrus (EÜ) nr 834/2007 oli jõustunud jaanuaris 2009.

Prantsusmaal ei olnud pädev asutus kehtestanud menetlusi ega koostanud kontrollnimekirja, mille alusel kin-nitada kontrollorganite kontrollikava ehk tähtsaim kontrollorganite esitatav dokument.

Hispaanias (Andaluusia) puudusid pädeval asutusel kontrollnimekirjad, mille alusel teostada kontrollorganite üle järelevalvet kooskõlas määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 27 lõigetega 8 ja 9 (nt selle kindlakstegemine, kas iga ettevõtjat kontrollitakse vähemalt kord aastas) või kooskõlas teiste menetlustega, mis kujutavad endast head tava, nagu proovivõtumeetodite, analüüsitulemuste või kontrollorganite ja muude asutuste vahelise teabevahetuse kontrollimine.

Iirimaal ei olnud kontrollorganite heakskiitmise menetluste puhul selge, millist kontrolli tuleb nendega seondu-valt teha, ning menetlused puudutasid üksnes uute taotluste käsitlemisega kaasnevat haldusalast tööd. Puudus kord, mille alusel kontrollorganile antud heakskiit tühistada.


20

KONTROLLORGANITELEHEAKSKIIDUANDMISEVÕISELLETÜHISTAMISE,SAMUTINENDEÜLETEOSTATAVAJÄRELEVALVEMENETLUSEDEIOLEPIISAVALTDOKUMENTEERITUD

26. Pädevad asutused annavad kontrollorganitele heakskiidu ja delegeerivad neile kontrolliga seotud ülesandeid, kui neil on piisav kindlus, et kont-rollorganid tegutsevad vastavalt ELi määrustele. Üks peamisi nõudeid kontrollorganitele on see, et nad peavad olema akrediteeritud. Akredi-teerimisasutused annavad esialgse akrediteeringu ja jälgivad akreditee-rimisnõuete jätkuvat täitmist. Pädevatel asutustel on aga lõplik vastutus kontrollorganite üle teostatava järelevalve eest, samuti selle jälgimise eest, et nad täidaksid jätkuvalt ELi määrusi.

27. Kontrollikoda viis läbi auditi kuues liikmesriigis, kus kasutatakse erasektori kontrollorganite süsteemi, ja leidis, et neist kolmes ei olnud kontrollorga-nite heakskiitmise, heakskiidu tühistamise või nende üle tehtava järele-valve menetlused (nt kord, mille alusel kirjeldatakse põhjalikult, milliseid protseduure tuleb järgida kontrollorganite kontrollikavade kinnitamisel või kontrollorganite kohapealsel kontrollimisel) piisavalt üksikasjalikud. Ühel juhul ei olnud menetlusi õigeaegselt ajakohastatud (vt 1. selgitus).

PÄDEVATELASUTUSTELEIOLEPIISAVALTTEAVET,TAGAMAKS,ETKÕIKIETTEVÕTJAIDKONTROLLITAKSEVÄHEMALTKORDAASTAS,NAGUMÄÄRUSNÄEBSEDAETTE

28. Kontrollorganid vastutavad ettevõtjate inspekteerimise ja mahepõllu-majanduse sertifikaatide väljastamise eest kooskõlas ELi eeskirjadega. Üks põhinõudeid on, et kontrollorganid/kontrolliasutused peavad et-tevõtjaid, olgu need tootjad, töötlejad või importijad, vähemalt kord aastas kontrollima (määruse (EÜ) nr 834/2007 artik li 27 lõige 3). Selle nõude eesmärk on tarbijatele tagada, et ettevõtjad täidavad jätkuvalt mahepõllumajandusliku tootmise eeskirju.

Määruse (EÜ) nr 834/2007 artikkel 27 – Kontrollsüsteem

„3. [...] kontrollitakse kõigi ettevõtjate, välja arvatud vaid kinnispakis toodetega kauplevad hulgimüüjate ja artikli 28 lõikes 2 kirjeldatud lõpptarbijatele või -kasutajatele müüvate ettevõtjate puhul nõuetele vastavust vähemalt kord aastas.”


21

29. Selle kontrollimine, kas kontrollorganid täidavad mainitud tingimust, on pädevate asutuste ülesanne. Viimastel puudub aga piisav teave nõuete-kohase kontrolli tegemiseks, sest:

a) kontrollorganite poolt määruse (EÜ) nr 834/2007 artik li 27 lõike 14 kohaselt esitatav teave ei ole nõude täitmise kontrollimiseks asjakohane. Näiteks mainitakse pädevatele asutustele esitatavates koondaruannetes aasta jooksul tehtud kontrollide koguarvu. Selles ei võeta arvesse tõsiasja, et ettevõtjad võivad aasta jooksul kontrol-lisüsteemi siseneda või sellest lahkuda, ning seetõttu ei ole võimalik kindlaks teha, kas iga ettevõtjat on aasta jooksul kontrollitud;


„14. Kontrolliasutused ja kontrollorganid esitavad igal aastal hilje-malt 31. jaanuariks pädevatele asutustele nimekirja ettevõtjatest, keda nad eelmisel aastal 31. detsembri seisuga olid kontrollinud. Igal aastal esitatakse hiljemalt 31. märtsiks koondaruanne möö-dunud aasta jooksul läbi viidud kontrollitoimingute kohta.”

b) mõned pädevad asutused toetuvad akrediteerimisasutuste andme-tele, kuid viimaste hindamisaruanded ei sisalda piisavat teavet selle kinnitamiseks, et iga-aastase kontrolli nõuet on täidetud. Akredi-teerimisasutused toetuvad oma töös sageli üksnes kontrollorganite rakendatud menetluste kirjeldusele, selle asemel, et kontrollida, kas neid menetlusi reaalselt rakendati. Lisaks ei pea akrediteerimistsük-li käigus, mis kestab neli kuni viis aastat, ELi iga-aastase kontrolli nõude täitmist igal aastal kontrollima.

KONTROLLORGANITEMENETLUSIJATAVASIDETTEVÕTJATEKONTROLLIMISELTULEKSPARANDADA

30. Kooskõlas määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 27 lõike 3 ja määruse (EÜ) nr 889/2008 artikli 65 lõike 4 sätetega peavad kontrollorganid süstemaa-tiliselt hindama oma ettevõtjate riske riskitegurite alusel, mis tulenevad nende tegevuse iseloomust (nt toodete kogus ja mahepõllumajanduslike toodete tavatoodetega vahetusse mineku oht), et teha kindlaks täienda-vate kontrollkäikude vajadus (st lisaks iga-aastastele kontrollkäikudele, vt punkt 28). Sagedad rikkumised teatud toote või tegevusvaldkonna puhul peaksid seega kaasa tooma täiendava järelevalve pisteliste kont-rollkäikudena sama profiiliga ettevõtjate juurde. Auditi käigus külastatud 12 kontrollorganist seitse ei võta aga täiendavate kontrollkäikude vaja-duse üle otsustamisel arvesse riskitegureid, mis tulenevad ettevõtjate tegevuse iseloomust.


22

31. Ehkk i määrustes seda ei nõuta, on kontrollorganite üheks hea tava ilminguks inspektorite rotatsioon, mis vähendab inspektori ja ettevõt-ja vahelise liigse tuttavlikkuse ohtu. Audit aga näitas, et 12 külastatud kontrollorganist ainult neljas oli kehtestatud inspektorite rotatsiooni kord (vt 2. selgitus).

2.SELGITUS

NÄIDEKONTROLLORGANIST,MISEIRAKENDANUDINSPEKTORITEROTATSIOONI

I taalias ei rakendatud ühes külastatud kontrollorganis kohustuslikku, kindlaksmääratud aja tagant toimuma pidavat inspektorite rotatsiooni, ehkki kontrollorgan oleks pidanud võtma parandusmeetmeid pärast hoiatust, mille ta sai 2009. aastal ühelt piirkonna pädevalt asutuselt selle järelevalvetegevuse käigus. Kontrollorgan teatas, et kord inspektorite rotatsiooniks teatud ajavahemiku, näiteks iga nelja aasta tagant, on väljatöötamisel.


„3. Käesoleva määruse kontekstis määratakse kontrolli laad ja sagedus kindlaks käesolevas määruses sätestatud nõuete järgimise eiramise ja rikkumise ohu esinemise hindamise alusel. [...]”.

Määruse (EÜ) nr 889/2008 artikkel 65 – Kontrollkäigud

„4. Kontrolliasutus või kontrollorgan teeb peamiselt ette teatamata ka pistelisi kontrollkäike, lähtudes üldisest hinnangust mahepõllumajan-dusliku tootmise eeskirjade mittetäitmise ohu kohta, võttes arvesse vähemalt eelmiste kontrollide tulemusi, asjaomaste toodete kogust ja toodete vahetussemineku ohtu.”


23

AINEJÄÄKIDEKONTROLLISAAKSTOOTMISPROTSESSIKONTROLLIVAHENDINAPAREMINIKASUTADA

32. Üks peamisi mahepõllumajanduslikele tootmismeetoditele esitatavaid nõudeid on kemikaalide ja muude ainete kasutamise piiramine. Kaht-luse korral võib ainejääkide kontrolliga saada tõendeid keelatud ainete, nagu pestitsiidid, GMOd, lisaained ja farmaatsiatooted, kasutamise kohta. Ainejääkide kontroll on üks vahenditest, mida kontrollorganid peavad kasutama, et tagada määrustes sätestatud tootmiseeskirjade täitmine ettevõtjate poolt. Kohaldatavates määrustes ei sätestata laboriproovide nõutavat miinimumarvu, vaid üksnes nõue laboriproov võtta, kui tekib kahtlus mahepõllumajanduslikus tootmises mittelubatud ainete kasu-tamise kohta. Kontrollorganid tõlgendavad kahtluse tekkimist erinevalt ning seetõttu kasutavad ka kõnealust vahendit erinevalt.

3.SELGITUS

NÄITEIDKONTROLLORGANITEST,KUSOLIKOOSTATUDASJAKOHANELABORATOORSEKONTROLLIPROOVIVÕTUKAVA

Itaalias oli kaks külastatud kontrollorganit koostanud proovivõtukava toodete rutiinseks laboratoorseks kont-rollimiseks. Proovivõtukava põhineb riskianalüüsil. Väikese riskiga ettevõtjate puhul võetakse proovid ainult kahtluse korral. Keskmise riskiga ettevõtjate puhul võetakse proovid teatud protsendilt sellesse rühma kuuluvate ettevõtjate toodetelt, suure riskiga ettevõtjate puhul aga kõigi sellesse rühma kuuluvate ettevõtjate toodetelt.

Prantsusmaal koostab üks külastatud kontrollorganitest igal aastal riskianalüüsi põhjal laboratoorse kontrolli kava, võttes arvesse võimalikke hoiatusteateid ja varasemate aastate tulemusi. Alates 2009. aastast on sertifit-seerimiskomisjon koostanud esialgse kontrollikava, kus on toodud analüüsitavate proovide ja nende põhjal tehtavate kontrollide miinimumarv.

Teise Prantsusmaal külastatud kontrollorgani kontrollikava sisaldab kontrollistrateegiat, milles on kindlaks mää-ratud analüüsi alustamise tingimused. Nende alla kuuluvad eriolukorrad, nagu kombineeritud (mahepõllumajan-duslik ja tavapärane) tootmine ning GMO risk. Vastutav töötaja koostab igal aastal soovituste loetelu mahepõllu-majandussektori kontrollimiseks, mida kasutatakse kontrollide liigi ja arvu paremaks kindlaksmääramiseks. See, kas analüüs tehakse või mitte, on inspektori otsustada. Sertifitseerimiskomisjon määrab kontrolli aastaeelarve suuruse ja igale inspektorile/audiitorile eraldatakse sellest vahendid vastavalt tema valdkonna tüpoloogiale.


24

33. Külastatud liikmesriikide ainejääkide kontrollisüsteemide hindamiseks ostis kontrollikoda teatud arvu tooteid ja palus liikmesriikidel rakendada oma tavapäraseid kontrolliprotseduure keelatud ainete tuvastamiseks (rohkem üksikasju vt II lisas). Seejärel hindas kontrolli tulemusi ja ka-sutatud meetodeid sõltumatu ekspert. Kontrollikoda täheldas, et suur osa kontrollorganitest järgib ainejääkide kontrollimisel häid tavasid. Ka teistes kontrollorganites oleks otstarbekas neid rakendada:

a) kahe külastatud liikmesriigi kontrollorganite menetlusi võib pidada heaks tavaks, kuna neis kontrollorganites on koostatud riskipõhine iga-aastane või mitmeaastane proovivõtukava rutiinseks labora-toorseks kontrolliks, ehkki mahepõllumajandust reguleerivates ELi õigusaktides nõutakse proovide võtmist ainult kahtluse korral (vt 3. selgitus). Viiel külastatud kontrollorganil puudub aga proovi-võtukava, kus oleks kindlaks määratud analüüside miinimumarv või mis põhineks riskianalüüsil;

b) kõik külastatud kontrollorganid võtavad proove pestitsiidide ja väe-tiste kohta, mis on osa ELi õigusaktidega mahepõllumajanduses keelatud ainetest, kuid üks kontrollorgan ei võta proove muude ainete kohta, nagu lisaained, söödalisandid ja abiained;

c) analüüsitulemusi tuleb alati asjakohaselt hinnata24. Kontrollikoda tuvastas, et kahe külastatud kontrollorgani menetlused ei käsitle piisavalt seda, kuidas analüüsitulemusi hinnata ja milliseid meet-meid positiivsete tulemuste korral võtta;

d) proovide liik (nt toit, lehed, muld) ja nende võtmise aeg peab tule-nema hüpoteesist, mille kohaselt kasutati mingis tootmis- või tööt-lemisetapis keelatud aineid25. Näiteks lehtede või mulla analüüs an-nab tihti palju paremaid tulemusi kui koristatud saagi või toodetud toote (nt moosi) analüüs. Enamik kontrollorganitest, kelle puhul seda uuriti, võtavad analüüsi kasulikkuse suurendamiseks arves-se proovide liiki. Üks Hispaanias külastatud kontrollorganitest aga eelistab võimaluse korral tootmisprotsessi kontrollimisele proovide võtmist lõpptoodetest.

24 Positiivsete tulemuste korral on oluline välja selgitada saaste võimalik allikas ja välja töötada meetmed saastamise ärahoidmiseks tulevikus.

25 Tänapäevased pestitsiidid lagunevad kiiresti ja nende kasutussoovitustes lähtutakse pestitsiidide jääkainete minimeerimisest. Suuremast osast pestitsiididest ei jää lõpptoodetesse tuvastatavaid jääkaineid.


25

34. Samuti leidis kontrollikoda, et kümnest kontrollorganist, mille puhul seda uuriti, ei rakendatud kahes proovide võtmiseks ja analüüsiks asjakohaseid menetlusi. Hispaanias ei võta kaks külastatud kontrollorganit ettevõtja-telt rohkem kui ühe proovi. See ei ole kooskõlas määruse nr 882/2004 artikli 11 lõigetega 5 ja 6, ning lisaks asetab see kontrollorgani ebasood-sasse olukorda, sest kui ettevõtja soovib analüüsi tulemused vaidlustada, puudub võimalus kontrollproovi kasutamiseks. Kontrollikoda leiab, et pädevad asutused võiksid heakskiidu andmise ja järelevalvealaseid üles-andeid paremini täita, tagades, et kontrollorganid täidavad ülaltoodud ELi nõudeid.

Määruse (EÜ) nr 882/2004 artikkel 11 – Proovide võtmise ja analüüsimeetodid

„5. Pädevad asutused kehtestavad asjakohase korra tagamaks sööda- ja toidukäitlejate, kelle toodete suhtes kohaldatakse proovide võtmist ja analüüside tegemist, õiguse taotleda täiendavat ekspertarvamust, ilma et see piiraks pädevate asutuste kohustust võtta hädaolukorras viivitamata meetmeid.

6. Eelkõige tagavad nad selle, et sööda- ja toidukäitlejad saaksid han-kida piisaval hulgal proove täiendava ekspertarvamuse saamiseks, kui see ei ole kergestiriknevate toodete või olemasoleva substraadi väga väikese koguse tõttu võimatu.”

EESKIRJADEEIRAMISEJARIKKUMISEKÄSITLEMINENINGVASTAVADSANKTSIOONIDERINEVADLIIKMESRIIKIDEVAHEL,LIIKMESRIIKIDESJAISEGIKONTROLLORGANITEVAHEL

35. Mitmes liikmesriigis ei ole pädevad asutused rikkumisi ega vastavaid sankt-sioone üksikasjalikult liigitanud (Saksamaa, Prantsusmaa ja Ühendkuning-riik). Seetõttu tõlgendavad ühe ja sama liikmesriigi kontrollorganid rikku-misi ja rakendavad sanktsioone väga erineval viisil. Nii sanktsioneeritakse sama rikkumise toime pannud ettevõtjaid isegi ühes ja samas liikmesriigis erinevalt.


26

36. Kontrollorganid rakendavad sama rikkumise eest erinevaid sanktsioone, ei rakenda asjakohaseid sanktsioone (vastavalt oma kontrollikavale või pädeva asutuse juhistele) või rakendavad sanktsioone, mida ei ole nende kontrollikavas ette nähtud (vt 4. selgitus).

37. Tunnustatud teadlaste tehtud uuringud on näidanud, et kontrollorganite kontrollitulemuste vahel on suured erinevused26. Kontrollikoda täheldas, et 2009. aastal ei olnud ühe liikmesriigi üks kontrollorgan tühistanud ühtki sertifikaati ning oli teinud otsuse vaid kolme peatamiseks (võrdub 0,38 tühistamise või peatamisega 1000 ettevõtja kohta), ühe teise liik-mesriigi kontrollorgan oli teinud aga samal aastal 5,26 tühistamist või peatamist 1000 ettevõtja kohta. Selliseid kontrollitulemuste erinevusi oleks esimese tasandi pädevatel asutustel ja komisjonil ELi tasandil teh-tava järelevalve käigus kasulik arvesse võtta ja käsitleda.

26 „Supervision of an organic control system in Europe – an analysis of German control data”, Certcost projekt, esitlus Biofach Nürnbergis 19.2.2010; Zorn et al., „Monitoring of the organic control system in Germany – an opportunity to increase consumer’s trust”, Jahrbuch der Österreichischen Gesellschaft für Agrarökonomie, 2010, köide 19(1):71–80.

4.SELGITUS

NÄITEIDERINEVATESTRAKENDATUDSANKTSIOONIDEST

Ühe loomakasvatusalase nõude27 mittetäitmine toob Itaalias kaasa „mahepõllumajanduse märgise tühistamise”, ühe Prantsusmaa kontrollorgani puhul toob see kaasa „hoiatuse”, üks teine Prantsusmaa kontrollorgan aga esitab sel juhul „taotluse parandusmeetmete võtmiseks”. Audiitorid leidsid näiteid juhtumitest, kus selle nõude rikkumise puhul sanktsioneeriti ettevõtjaid Itaalias „mahepõllumajanduse märgise tühistamisega”, mis tähendas, et neil ei lubatud oma tooteid mahepõllumajanduslikena müüa, samas kui Prantsusmaal see võimalus ettevõtjatel säilis.

Ühe Itaalias külastatud kontrollorgani poolt tootjatele esitatavad kontrolliaruanded sisaldavad jaotist „Soovitused ja meetmed määruste jõustamiseks”, mis on lisatud jaotisele, kus loetletakse rikkumisjuhtumid. Audiitorid leidsid ühe rikkumisjuhu, mis oli kantud kõnealusesse jaotisse, selle asemel et see korrakohaselt liigitada ja asjakohane sanktsioon määrata.

27 Määruse (EÜ) nr 889/2008 artikli 24 lõike 5 kohaselt peab keeluaeg loomale tavalistes kasutustingimustes allopaatilise veterinaarravimi manustamise ja sellest loomast mahepõllumajanduslike toiduainete tootmise vahel olema kaks korda nii pikk kui seadusega ettenähtud keeluaeg või 48 tundi, kui keeluaega ei ole määratud.


27

LEITIPUUDUSILIIKMESRIIKIDESJANENDEVAHEL,SAMUTILIIKMESRIIKIDEJAKOMISJONIVAHELTOIMUVASTEABEVAHETUSES

38. Teabe kulgemine on kontrollsüsteemi keskne osa. Selle puudumisel tekib oht, et kontrollsüsteem ei tööta efektiivselt. Järgnevalt esitab kontrollikoda leiud kahe tasandi kohta, mida peab kõige olulisemaks: teabe kulgemine mahepõllumajandusliku tootmise kontrollsüsteemi ja põllu- m a j a n d u s l i k u k e s k k o n n a to e t u s e k o n t ro l l s ü s te e m i v a h e l ; te a b e kulgemine liikmesriikide vahel ning liikmesriikide ja komisjoni vahel.

TEABEKULGEMISTMAHEPÕLLUMAJANDUSLIKUTOOTMISEKONTROLLSÜSTEEMIJAPÕLLUMAJANDUSLIKU KESKKONNATOETUSE KONTROLLSÜSTEEMIVAHELTULEKSPARANDADA

39. Ühise põllumajanduspoliitika maaelu arengu samba raames võib teatud mahepõllumajanduslikele tootmisviisidele toetust taotleda Maaelu Aren-gu Euroopa Põllumajandusfondist. Määruse (EÜ) nr 1975/2006 artikli 36 lõige 128 näeb ette teabevahetuse talituste ja organisatsioonide vahel, kes osalevad mainitud toetuse abikõlblikkuskriteeriumidele vastavuse kontrollimises.

28 Komisjoni määrus (EÜ) nr 1975/2006, 7. detsember 2006, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 rakendamise üksikasjalikud eeskirjad kontrollimenetluse rakendamise ja maaelu arengu toetusmeetmete nõuetele vastavuse kohta (ELT L 368, 23.12.2006, lk 74).

Määruse (EÜ) nr 1975/200 artikkel 36 – Kontrollimiste registreerimine makseasutuse jaoks

„1. Kui kontrollimisi ei tee makseasutus, tagab liikmesriik, et makseasu-tus saab tehtud kontrollimiste kohta piisava teabe. Makseasutus peab kindlaks määrama oma teabevajadused.

[...].”


28

29 Reguleeritakse määrusega (EÜ) nr 834/2007 ja selle rakendusmäärustega.

30 Reguleeritakse nõukogu määrusega (EÜ) 1698/2005, 20. september 2005, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta (ELT L 277, 21.10.2005, lk 1) ja selle rakendusmäärustega.

40. Kahes külastatud liikmesriigis oli põllumajanduslike keskkonnameetmete raames mahepõllumajanduslikule tootmisele antavaid toetusi käsitleva teabe vahetamine mahepõllumajandusliku tootmise kontrollisüsteemi29 ja maaelu arengu meetmete toetuskava30 vahel ebapiisav. Prantsusmaal ei edastata makseasutusele kontrollorganite kontrolli tulemusi, mis on seotud põllumajandusliku keskkonnatoetusega. Seetõttu on oht, et hooli-mata põllumajandusliku keskkonnatoetuse saamise tingimustega seotud rikkumiste tuvastamisest kontrollorgani poolt ei ole see aluseks toetuse vähendamisele või tagasinõudmisele. Sellega sarnaselt puudub Ühendku-ningriigis vastassuunaline teabevoog ehk teabe edastamine makseasutuselt kontrollorganitele, mistõttu tekib oht, et makseasutuse kontrolli käigus tuvastatud mahepõllumajanduslike tootmisviisidega seotud rikkumised ei too kaasa sanktsioonide kehtestamist kontrollorgani poolt. Ka komisjon on selles vallas puuduste esinemist tunnistanud (vt punkt 53).

LIIKMESRIIKIDEARUANDLUSEIVASTATÄIELIKULTMÄÄRUSTELE

41. Liikmesriikidel on mitmesugused aruandlusalased kohustused:

— aastaaruanded mitmeaastase kontrollikava täitmise kohta, mis pea-vad sisaldama teavet ka tehtud kontrollide ja auditite, rikkumiste ja sanktsioonide kohta (määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 44 lõige 3);

Määruse (EÜ) nr 834/2007 artikkel 30 – Rikkumiste ja eeskirjade eiramise korral kasutatavad meetmed

„2. Teave eeskirjade eiramise ja rikkumisjuhtude kohta, mis mõjutavad toote mahepõllumajanduslikku seisundit, edastatakse viivitamata kont-rollorganitele, kontrolliasutustele, pädevatele asutustele, asjaomastele liikmesriikidele ning vajadusel komisjonile.

Teabevahetuse tase sõltub ilmnenud eeskirjade eiramise või rikkumise tõsidusest ja ulatusest.

[...].”

— teatamine eesk irjade eiramisest ja r ikkumisjuhtudest, mis mõ-jutavad toote mahepõllumajanduslikku seisundit (määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 30 lõige 2).

Määruse (EÜ) nr 882/2004 artikkel 44 – Aastaaruanded

„3. Liikmesriigid vormistavad oma aruanded ja edastavad need komisjonile kuue kuu jooksul pärast aruandes käsitletava aasta lõppu.”


29

42. Enamik liikmesriike annab mitmeaastaste kontrollikavade täitmise kohta aru tunduvalt hiljem kui määrustes ette nähtud. 2011. aasta alguseks ei olnud kaks liikmesriiki ikka veel esitanud 2009. aasta aruannet. Aruannete sisu osas peavad liikmesriigid järgima komisjoni suuniseid31 aastaaruande koostamise kohta ja edastama teavet vähemalt tuvastatud rikkumiste, registreeritud ettevõtjate, kontrollkäikude, analüüsitud proovide ja ra-kendatud sanktsioonide kohta. Tegelikkuses sisaldavad aastaaruanded mahepõllumajanduse kontrollisüsteemi kohta aga väga vähe teavet. Ena-mik liikmesriike ei esitanud tuvastanud rikkumisjuhtude analüüsi ega mahepõllumajandussektori põhiandmeid (vt joonis 4).

31 Komisjoni otsus 2008/654/EÜ, 24. juuli 2008, suuniste kohta, millega abistatakse liikmesriike Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 882/2004 ette nähtud ühtsete integreeritud mitmeaastaste riiklike kontrollikavade kohta aastaaruande koostamisel (ELT L 214, 9.8.2008, lk 56).

JOONIS4

NENDELIIKMESRIIKIDEARV,KESONOMAVIIMASESKÄTTESAADAVASARUANDES1ESITANUDALLJÄRGNEVATTEAVET2

0 3 6 9 12 15 18 21 24

Avastatud rikkumisjuhtude arv ja liik

Avastatud rikkumisjuhtude arv ja liik

Rikkumistest tulenevad ohud

Rikkumiste algpõhjused

Registreeritud ettevõtjate arv

Iga-aastaste kontrollkäikude arv

Riskipõhiste täiendavate auditikäikude arv

Analüüsitud valimite arv

Rakendatud sanktsioonide arv

Jah Osaliselt Ei

1 2011. aasta veebruaris olid kontrollikojale kättesaadavaks tehtud järgmised aruanded – i) 2009. aasta aruanne: Eesti (aruannet ei saanud aga analüüsida tehniliste probleemide tõttu failide lugemisel); ii) 2008. aasta aruanne: Austria, Prantsusmaa, Läti, Malta, Poola ja Rootsi; iii) 19 liikmesriigi puhul oli viimane kättesaadav aastaaruanne aastast 2007, Bulgaaria aastaaruannet ei saanud aga analüüsida tehniliste prob-leemide tõttu failide lugemisel; iv) Portugali kohta ei olnud esitatud ühtki aruannet.

2 Bulgaaria, Eesti ja Portugali aastaaruandeid ei olnud võimalik analüüsida (vt joonise 4 1. joonealune märkus).


30

43. Eriaruandes nr 3/2005 seoses maaelu arenguga – põllumajanduse kesk-konnameetmega seotud kulude kontroll – kirjeldas kontrollikoda mitut puudust, mis olid seotud liikmesriikide mahepõllumajandusliku tootmi-se alase aruandlusega32. Kontrollikoja 2005. aasta auditi toimumise ajal kehtis määruse (EMÜ) nr 2092/91 nõue, mille kohaselt pidid liikmesriigid mahepõllumajandusliku tootmise kohta eraldi aruande esitama. Nõue asendati määruse (EÜ) nr 882/2004 sätetega, mille alusel kaasati mahe-põllumajanduslik tootmine ametlikke toidu- ja söödaalaseid kontrolle käsitlevasse üldisesse aruandlusse. Tabelis 2 antakse ülevaade mõnin-gatest kontrollikoja aruande leidudest koos kontrollikoja hinnanguga olukorrale 2011. aastal. Muutunud aruandlusnõudeid arvesse võttes ei ole liikmesriikide aastaaruanded aga endiselt rahuldaval tasemel.

32 Määruses (EÜ) nr 1698/2005 käsitletakse mahepõllumajanduslikku tootmist ühe põllumajanduse keskkonnameetmena.

TABEL2

ERIARUANDESNR3/2005ESITATUDTÄHELEPANEKUDLIIKMESRIIKIDEMAHEPÕLLUMAJANDUSLIKUTOOTMISEALASEARUANDLUSEKOHTANINGHINNANGPRAEGUSELEOLUKORRALE(TÄIELIKTABELONTOODUDIII LISAS)

Eriaruandes nr 3/2005 esitatud leiud Kontrollikoja hinnang olukorrale 2011. aastal

Iga-aastased täitmisaruanded

Mitte kõik liikmesriigid ei esita oma aastaaruandeid.

Enamik liikmesriike teavitab oma kontrollitegevu-sest liiga hilja.

Aastaaruanded ei sisalda järeldust süsteemi toimimise kohta.

Aastaaruannetes sisaldub endiselt väga vähe teavet mahepõllumajanduse kontrollisüsteemi kohta.

Komisjon kasutab aruandeid piiratud ulatuses.

Komisjon keskendub aastaaruannete läbivaatamisel ja tagasiside andmisel peamiselt puuduva teabe kindlakstegemisele, mitte aastaaruannete analüüsimisele kontrollisüsteemi ülesehituse ja toimimise seisukohalt.

Kvaliteet ei ole alati rahuldav, aruanded sisalda-vad vigu ja ebatäpsusi.

Liikmesriikide aruannete kvaliteet on endiselt ebarahuldav.

Isegi juhul, kui aruanded oleksid täielikud ja täpsed, ei annaks need kindlust tehtud kontrolli objektiivsuse ja mõjususe kohta.

Komisjonil puudub põhiteave kontrollisüsteemi toimimise kohta liikmesriikides.


31

44. Kohaldatava määruse kohaselt peavad liikmesriigid teabe eeskirjade eiramise ja rikkumisjuhtude kohta, mis mõjutavad toote mahepõlluma-janduslikku seisundit, edastama viivitamata teistele liikmesriikidele ja ko-misjonile. Võimaldamaks liikmesriikidel teavitada eeskirjade eiramisest ja rikkumisjuhtudest, mis oletatavalt pärinevad mõnest teisest liikmesriigist, on komisjon kasutusele võtnud mahepõllumajanduse teabesüsteemi (OFIS). Hoolimata sellest, et teave tuleb edastada „viivitamata”, varieerub ajavahemik, mis kulus eeskirjade eiramise või rikkumisjuhu tuvastamisest kuni selle OFISi kaudu edastamiseni, eri juhtudel ühest seitsme kuuni. Selliste erinevuste üheks põhjuseks on asjaolu, et liikmesriikidel on erinev arusaam sellest, millisest ajahetkest alates tuleb „viivitamata” tegutsema asuda. Näiteks keelatud ainete avastamise puhul ei ole selge, kas teave tuleks edastada pärast esimeste analüüsitulemuste selgumist või pärast teise analüüsi tulemuste selgumist, mis kinnitavad esimese tulemusi.

45. Komisjon eeldab, et pärast OFISesse teabe sisestamist uurib teavita-tud riik rikkumise võimalikke põhjuseid ja esitab OFISe kaudu 30 päe-va jooksul vastuse33. Ka liikmesriikide vastuseid ei esitata õigeaegselt. 20. jaanuaril 2011 oli vastamata 38 teavitusele. Neist 36 puhul oli vastuse esitamise tähtaeg ületatud. 2009. ja 2010. aastal sisestati OFISesse kokku 100 teavitust ELi eeskirjade rikkumiste kohta. Neil juhtudel, kus teavita-tud liikmesriik oli vastanud, oli teavituse saamisest vastuse esitamiseni kulunud keskmiselt 106 päeva.

TOODETEJÄLGITAVUSETAGAMISELILMNENUDRASKUSED

46. Liikmesriigid peavad tagama mahepõllumajanduslike toodete jälgitavuse kooskõlas määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 27 lõikega 13. Komisjon peab toiduainete jälgitavust tarbija usalduse tagamise oluliseks elemendiks34, mille abil on võimalik kontrollida, kas kõik ettevõtjad, kes osalevad toote kõigis tootmis-, ettevalmistus- ja turustusetappides, on täitnud mahepõl-lumajanduslikule tootmisele kehtivaid ELi nõudeid. Jälgitavus võimaldab rikkumise tuvastamise korral minna tagasi selle allika juurde ja probleem isoleerida, takistades asjassepuutuvate toodete jõudmise tarbijani (vt 5. ja 6. selgitus).

33 Vastavalt mahepõllumajanduse alalises komitees 28. ja 29. jaanuaril 2009 kokkulepitud menetlusele „Procedure to follow-up notifications from Member States according to Article 92(2) of Regulation (EC) nr 889/2008 on measures in case of infringements and irregularities”.

34 http://ec.europa.eu/agriculture/organic/the-farm/farm-fork_en and http://www.trace.eu.org/doc/TRACE_consumer-info-EA.pdf


32

47. Kõigis külastatud liikmesriik ides kontrollisid kontrollorganid tarnijate ja tarbijate identifitseerimist, et teha kindlaks, kas ettevõtja on täitnud raamatupidamisdokumentidega seotud kohustusi35. Kontrolli teevad ka liikmesriikide pädevad asutused. Osa pädevaid asutusi teeb ise lõpptoo-te tasandil jälgitavuse kontrolli (Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia), teistes liikmesriikides aga kontrollivad pädevad asutused kontrollorganite üle tehtava järelevalve raames kohustuslike jälgitavust võimaldavate doku-mentide olemasolu (Saksamaa, Itaalia).

35 Vastavalt määruse (EÜ) nr 889/2008 artiklile 66.

6.SELGITUS

JÄLGITAVUSEKONTROLLIKÄIGUSTUVASTATUDLEID

Kontrollikoja tehtud jälgitavuse kontrolli käigus leiti üks võltsitud mahepõllumajandusliku tegevuse sertifikaat. Kontrollikoda ostis mahepõllumajanduslikku jahu ja järgnev kontroll näitas, et sertifikaadid olid võltsitud, mis-tõttu ei saanud toote mahepõllumajanduslikku seisundit kinnitada. See juhtum on osa suuremast uurimise all olevast väidetavast pettusejuhtumist, mis avalikustati 2011. aasta lõpus ja mida uurivad asjaomased siseriiklikud organid.

5.SELGITUS

HEATAVA:SIDUSANDMEBAASIDPAREMAJÄLGITAVUSETAGAMISEKS

I taalias on mitu kontrollorganit välja töötanud sidusandmebaasi, mis võimaldab tarbijatel ja ettevõtetel, kes ostavad vastava kontrollorgani poolt sertifitseeritud ettevõtjatelt mahepõllumajanduslikke tooteid, kontrollida ettevõtja tehingudokumentide või vastavussertifikaadi õigsust. Kontrollikoja hinnangul on see hea tava, kuna soodustab läbipaistvust ja jälgitavust.


„13. Liikmesriigid tagavad, et loodud kontrollsüsteem võimaldab iga toote jälgitavust kõigil tootmis-, töötlemis- ja turustamisetappidel vastavalt määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklile 18, eelkõige tarbijatele tagatise andmiseks selle kohta, et mahepõllumajanduslikud tooted on toodetud kooskõlas käesoleva määruse nõuetega.”


33

48. Kontrollikoja läbiviidud jälgitavuse kontroll (rohkem üksikasju vt I lisas) 85 eri päritolu ja koostisega toote kohta näitas, et hoolimata külastatud liikmesriikides jälgitavuse nõuete kontrollimiseks kehtestatud kontrolli-süsteemidest ei ole jälgitavus kuni tootja tasandini kõigi toodete puhul tagatud. Esialgse kontrolliperioodi jooksul (kolm kuud)36 ei olnud 40% toodete jälgimine kuni tootja tasandini võimalik ja nõutud teave (ettevõt-jate kindlakstegemine kuni tootjani ning kõigi kindlakstehtud ettevõtjate vastavussertifikaadid) esitati ainult 48% toodete kohta. Pärast täiendava teabe esitamist mõningate liikmesriikide poolt pärast kontrolliperioodi lõppu, st kokku kuue kuu jooksul, ei olnud 32% toodete jälgimine kuni tootja tasandini endiselt võimalik ja ainult 56% toodete kohta esitati kõik nõutud dokumendid (vt ka joonis 5, kus on toodud tulemuste kokkuvõte toodete päritolu kaupa). Sellise olukorra üheks oluliseks põhjuseks on asjaolu, et liikmesriikidel ei ole kontrolli väljaspool nende territooriumit asuvate ettevõtjate üle, kui tooted või toodete koostisosad liiguvad ühest ELi liikmesriigist teise või ületavad ELi välispiiri.

36 Saksamaa esitas teabe üheksa nädala pärast (13 toodet), Hispaania nelja nädala pärast (21 toodet), Prantsusmaa kaheksa nädala pärast (23 toodet, Itaalia üheksa nädala pärast (15 toodet) ja Ühendkuningriik 13 nädala pärast (15 toodet).

JOONIS5

KONTROLLIKOJAJÄLGITAVUSEKONTROLLITULEMUSTEKOKKUVÕTE(TOOTED,MILLEKOHTAESITATITÄIELIKTEAVE)1

68%

38%

60% 63%56%

0%

20%

40%

60%

80%

100%

Tooted ostetija tarbiti samas

liikmesriigis

Tooted toodetiteises liikmesriigis

Tooted imporditiimpordilubade

alusel

Tooted imporditisamaväärseteriikide loetelus

olevatest riikidest

85 tootestkoosnev

täielik valim

1 31 toodet toodeti ja müüdi samas liikmesriigis, 26 toodet toodeti ühes ja müüdi teises liikmesriigis, 20 toodet sisaldas vähemalt üht koostisosa, mis oli imporditud impordiloa alusel ja kaheksa toodet sisaldas vähemalt üht koostisosa, mis oli imporditud samaväärseks tunnistatud riigist.


34

37 Itaalias väljastavad kontrollorganid ettevõtja vastavuse tõendi (attestato di idoneitą aziendale), mis tõendab ettevõtja kandmist kontrollisüsteemi. Prantsusmaal väljastavad kontrollorganid nn litsentsi, millega ettevõtja kohustub kogu oma mahepõllumajanduslikus tegevuses järgima mahepõllumajanduslikke tootmismeetodeid. Mainitud dokumendid ei sisalda tõendiga hõlmatavate toodete nimekirja.

49. Lisaks ilmnes jälgitavuse kontrolliga arvukalt kontrollisüsteemi usaldus-väärsust kahjustavaid tegureid, nagu selge viite puudumine tootjale või tootjate rühmale rühmasertifikaatidel, rühmasertifikaatide väljastamine riikidele, mis ei ole arengumaad, ja dokumentide väljastamine, mis sar-nanevad vastavussertifikaadile, kuid ei oma samasugust väärtust37.

3. foto: mahepõllumajanduslike toodete müügile spetsialiseerunud pood inglismaal

© Euroopa Liit.



35

KOMISJONITEGEVUSLIIKMESRIIKIDEKONTROLLSÜSTEEMIDENÕUETEKOHASETOIMIMISETAGAMISEKSLEITIOLEVATEBAPIISAV

50. Määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 45 kohaselt peab komisjon liikmesriikide ametlikke kontrolle auditeerima. Komisjonil on üldvastutus mahepõllu-majandusliku tootmise kontrollsüsteemi järelevalve ja kooskõlastami-se eest ning ta peaks tagama, et liikmesriigid täidavad oma kohustusi. Kontrollsüsteemi jõustamise esimene eeldus on juurdepääsu omamine teabele, mis puudutab süsteemi toimimist. Teine eeldus on proportsio-naalsete jõustamismeetmete olemasolu, mida liikmesriikides rakendada.

51. Nagu punktides 41–45 mainitud, on liikmesriikide komisjonile esitatav aruandlus väga piiratud, tihti ebatäielik ja hilinenud. Seetõttu puuduvad komisjonil põhiandmed, mida ta vajaks oma järelevalve tõhustamiseks, avalikkuse teavitamiseks ja parlamendi küsimustele vastamiseks ning mis annaks poliitika väljatöötamiseks usaldusväärse aluse. Mis puudutab mitmeaastaseid riik likke kontrollikavu ja nendega seotud aastaaruan-deid, siis komisjoni talitused ei ole võtnud mingeid meetmeid selleks, et liikmesriikide aastaaruanded laekuksid õigeaegselt. Pärast aruannete kättesaamist vaatab põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat need läbi, teeb kindlaks puuduva teabe, analüüsib aruandeid ja vajaduse korral kommenteerib esitatud teabe sisu.

52. Pärast 2001. aastat ei ole komisjon liikmesriikides teinud auditeid selle kohta, kas mahepõllumajandusliku tootmise ametlikud kontrollid on toi-munud kooskõlas ELi eeskirjadega38. Komisjoni sõnul on tööjaotus põllu-majanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi ning tervise- ja tarbijaküsi-muste peadirektoraadi vahel jätkuvalt arutusel ning alates 2012. aastast peaks mahepõllumajandus kuuluma FVO39 iga-aastasesse kontrollikavas-se. FVO auditikava prioriteedid määratakse aga riskipõhiselt ja suurimaks riskiteguriks peetakse jätkuvalt toiduohutust. Auditi toimumise ajal ei olnud mahepõllumajandusega seotud teemasid iga-aastasesse kontrollikavasse lülitatud.

53. Komisjon (põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat) teeb liik-mesriikidesse auditikäike seoses maaelu arengu kulude kontrollimisega. Vastavate auditiaruannete40 läbivaatamine näitas aga, et saadud teavet ei saa liikmesriikide vahel võrrelda.

38 Enne 2001. aastat Euroopa Komisjoni Toidu- ja Veterinaarameti (FVO) poolt tehtud auditid näitasid mahepõllumajandusliku tootmise kontrollisüsteemis olulisi vajakajäämisi.

39 FVO kuulub tervise- ja tarbijaküsimuste peadirektoraadi alluvusse.

40 Üks komisjoni tuvastatud puudustest on nõuetekohase teabevahetuse puudumine mahepõllumajandusliku tootmise kontrollisüsteemi ja põllumajandusliku keskkonnatoetuse kava vahel.


36

41 Neli kirja käsitles kontrollorganite akrediteerimist. Üks kiri puudutas tehtud kontrollide arvu ja tulemusi, tuvastatud rikkumiste käsitlemist, ühe peatamise erijuhtumi käsitlemist ja FVO poolt 2000. aastal tehtud auditi järelmeetmeid. Veel üks kiri saadeti 2011. aasta juulis, kontrollikoja auditi toimumise ajal.

42 Nagu määratletud määruse (EÜ) nr 1235/2008 artikli 8 lõikes 2.

54. Mahepõllumajanduslikule tootmisele kohaldatavate ELi õigusaktide mit-tejärgimise korral võib komisjon saata liikmesriikidele rikkumiseelse kirja või algatada rikkumismenetluse. Mahepõllumajanduslikku tootmist regu-leerivad määrused ei näe aga ette ühtki jõustamismeedet, mida komisjon saaks liikmesriikide kohustuste mittetäitmise korral rakendada. Komisjon on saatnud neljale liikmesriigile kuus rikkumiseelset kirja41. Protseduur on aga väga tülikas ja aeganõudev.

IMPORTTOODETEKONTROLLIPROTSEDUURIDERAKENDAMINE

LEITIPUUDUSISAMAVÄÄRSEKSTUNNISTATUDKOLMANDATERIIKIDELOETELUHALDAMISEL

55. Vastavalt määruse (EÜ) nr 834/2007 artik li 33 lõikele 2 võib komisjon tunnustada kolmandaid riike, kelle tootmissüsteem vastab põhimõtetele ja tootmiseeskirjadele, mis on samaväärsed määruses (EÜ) nr 834/2007 sätestatutega ja kelle kontrollimeetmed on sama tõhusad kui samas mää-ruses sätestatud meetmed, ning koostab kõnealuste riikide loetelu. Sa-maväärseks tunnistatud kolmandate riikide loetelus on praegu Argentina, Austraalia, Costa Rica, Iisrael, India, Jaapan, Kanada, Šveits, Tuneesia, Uus-Meremaa ja alates 1. juunist 2012 Ameerika Ühendriigid. See tähendab, et neis kolmandates riikides mahepõllumajanduslikena sertifitseeritud tooted tunnistatakse mahepõllumajanduslikeks ka ELis.

56. Komisjonil on üldvastutus loetelu haldamise eest, kuid ta jagab vastutust osaliselt liikmesriikidega, kes abistavad komisjoni tunnustuse andmisel ja järelevalve tegemisel. Loetelu korrektseks haldamiseks tuleks nõueteko-haselt rakendada kolmandate riikide loetellu lisamise täpseid menetlusi, mis oleks kooskõlas ELI määruse eesmärgi ja reguleerimisalaga. Samuti tuleks esitada piisavad tagatised selle kohta, et kord samaväärsetena tunnustatud kolmandad riigid täidaksid nõudeid ka edaspidi.

KOMISJONISUUTLIKKUSKÄSITLEDASAMAVÄÄRSETEKOLMANDATERIIKIDELOETELLULISAMISETAOTLUSIONEBAPIISAV

57. Tunnustuse saamise taotluste läbivaatamisel peab komisjon hindama kolmanda riigi esitatud teavet42 ja võib otsustada teha kohapealse kont-rolli asjaomase kolmanda riigi tootmiseeskirjade ja kontrollimeetmete kohta.


37

58. Komisjon hindab taotluse esitanud riikide samaväärsust üldjuhul määruse sätetega kooskõlas. Komisjon kasutab standardset võrdlustabelit, kuhu kantakse kontrollid, mis on tehtud kolmandates riikides rakendatavate tootmisnormide samaväärsuse ja kontrollisüsteemi mõjususe hindami-seks. Lisaks on komisjon iga taotluse esitanud riik i enne selle loetellu kandmist vähemalt korra külastanud (välja arvatud Argentina, Austraalia, Uus-Meremaa ja Šveits, vt tabel 4). Alates 2010. aastast kasutab komisjon kolmandate riikide külastamisel standardseid kontrollnimekirju.

59. Nende kolmandate riikide arv, kes on esitanud taotluse samaväärsete kol-mandate riikide loetellu kandmiseks, järjest suureneb. Aastail 2000–2011 on esitatud 25 taotlust, millest komisjon on jõudnud läbi vaadata ainult kaheksa. Lisaks on mitu juba loetelus olevat riiki taotlenud samaväärsuse ulatuse laiendamist. Asjaolu, et komisjon peab täitma laiaulatuslikke ja järjest arvukamaid ülesandeid olukorras, kus ressursid on piiratud, on tinginud selle, et taotluste läbivaatamine võtab väga kaua aega (nt Bo-liivia esitas taotluse 2006. aastal ning Tšiili esitas esialgse taotluse 2000. aastal ja saatis täiendavat teavet 2009. aastal, kuid komisjon ei ole veel esitatud teabe läbivaatamisega lõpule jõudnud).

KOMISJONIEBAPIISAVADMENETLUSED,TAGAMAKS,ETSAMAVÄÄRSENATUNNUSTATUDKOLMANDADRIIGIDJÄTKAVADMÄÄRUSENÕUETETÄITMISTKAEDASPIDI

60. Samaväärsena tunnustatud kolmandad riigid peavad igal aastal komis-jonile eelmise aasta kontrollitegevusest aru andma43. Määruse kohaselt peavad liikmesriigid komisjoni aastaaruannete hindamisel aitama44. Aas-taaruannetes esitatud teabe põhjal peab komisjon liikmesriikide kaasaru-andjate abiga tagama asjakohase järelevalve tunnustatud kolmandate riikide üle. Järelevalve laad määratakse kindlaks ELi määruse sätete eira-mise ja rikkumise esinemise ohu hindamise alusel45. Komisjonil puudub aga üksikasjalikult kindlaksmääratud kord samaväärsete kolmandate rii-kide loetelu haldamiseks ja ülevaatamiseks ning kolmandate riikide riski- hindamist ei ole tehtud.

43 Määruse (EÜ) nr 1235/2008 artikli 12 lõike 1 punkt b.

44 Määruse (EÜ) nr 1235/2008 artikli 16 lõige 2.



38

61. Komisjon ei ole aastaaruannete analüüsi ühtlustanud (ei kasutata näiteks kontrollnimekirju ega ühtset aruandeformaati) ning analüüsi tulemusel ei võeta erimeetmeid (nt komisjoni märgukiri). Mõnel juhul (nt I israeli 2008.-2009. aasta aruanne, Argentina mitu aruannet) puudusid tõen-did (nt käsikirjalised märkmed või muud tõendavad dokumendid) selle kohta, et komisjon on need läbi vaadanud. Sageli puudusid tõendid ka selle kohta, kas liikmesriikide kaasaruandjad aitasid komisjonil asjakohast järelevalvet tagada (nt andes tagasisidet aastaaruannete kohta), nagu määruses sätestatud. Komisjon ei ole liikmesriik ide kaasaruandjatele andnud suuniseid aruannete sisu kohta.

62. Kontrollikoda analüüsis valimit nende kolmandate riikide aastaaruanne-test, keda praegu on samaväärsena tunnustatud. Aastaaruanded ei ole täielikud, kuna neis puudub teave järelevalvetegevuse, kontrollorganite tehtud kontrollide arvu ja liigi ning laborianalüüside arvu ja tulemuste kohta. Kahel juhul puudus igasugune selgitus parandusmeetmete kohta seoses aruandlusperioodil tuvastatud rikkumistega, mille üle oli toimu-nud teabevahetus komisjoniga (vt tabel 3). Komisjon saatis alles hiljuti (2011) kolmandatele riikidele suunised aastaaruannete sisu kohta.

TABEL3

KONTROLLIKOJAANALÜÜSITULEMUSEDAUDITIAJALKÄTTESAADAVALOLNUDVÄRSKEIMAAASTAARUANDESISUKOHTA

Teema Argentina Iisrael India Uus-Mere-maa Tuneesia1 Costa Rica

Kolmanda riigi pädeva asutuse seire- ja järelevalvetegevus Jah Ei Jah Jah e.k. Jah

Kolmanda riigi pädeva asutuse parandusmeetmed Jah Ei Jah Jah e.k. Ei

Kolmandas riigis tegutsevate kontroll-organite arv Jah Jah Jah Jah e.k. Jah

Kontrollorganite tehtud kontrollide arv ja liik Ei Ei Ei Ei e.k. Ei

Laborianalüüside arv ja tulemused Ei Jah Ei Ei e.k. Jah1 Tuneesia kanti samaväärsete riikide loetellu 2009. aastal, kuid ei olnud 2010. aasta septembriks ühtki aastaaruannet esitanud. Riik esitas 2009. aasta aruande 2010. aasta novembris.


39

63. Arvestades, et komisjoni talitustel puudub kindlaksmääratud kord jä-relevalve tegemiseks tunnustatud kolmandate riik ide üle, ei ole sel-ge, millal peaks komisjon tegema kohapealseid kontrollkäike loetellu kantud kolmandatesse riikidesse. Kontrollikoda märgib, et regulaarseid kohapealseid kontrollkäike kolmandatesse riikidesse ei ole tehtud (nt Iis- raeli tehti viimane kontrollkäik 1999. aastal ja Costa Ricasse 2000. aastal) (vt tabel 4).

64. Arvestades, et samaväärsete kolmandate riikide aastaaruannetes esitatud teave on puudulik ning et komisjon ei tee samaväärsetesse kolmandates-se riikidesse regulaarseid kontrollkäike, ei ole komisjonil võimalik tagada, et loetellu kantud kolmandate riikide tootmisnormid ja kontrollisüstee-mide mõjusus oleksid jätkuvalt samaväärsed.

TABEL4

KOMISJONIKOLMANDATESSERIIKIDESSETEHTUDKOHAPEALSETEKONTROLLKÄIKUDEÜKSIKASJAD

Samaväärsena tunnus-tatud riigid Loetellu kandmise aasta

Kohapealsed kontrollkäigud (aasta) enne riigi samaväärsete kolmandate

riikide loetellu kandmist

Kohapealsed kontrollkäigud (aasta) pärast riigi samaväärsete kolmandate

riikide loetellu kandmist1

Argentina 1996 – ≥ 1999 and < 2000

Austraalia 1996 – 1999

Kanada 2011 2010 –

Costa Rica 2003 2000 –

India 2006 2004 –

Iisrael 1996 1994 1999

Jaapan 2010 2001 ja 2009 –

Uus-Meremaa 2002 – 2003

Šveits 1996 – 2001

Tuneesia 2009 2008 –1 Punasega on märgitud riigid, mida pärast selle loetellu kandmist ei ole külastatud või mida on viimati külastatud rohkem kui seitse aastat tagasi. Rohelisega on märgitud riigid, mida on hiljuti külastatud pärast neile tunnustuse andmist või mis on hiljuti loetellu kantud.


40

46 Hiljuti piirati maksimaalset kehtivusaega 12 kuule (määrus (EÜ) nr 1267/2011). Varasemalt ei olnud impordilubade täpset kehtivusaega ELi määrustes sätestatud.

LEITIPUUDUSIIMPORDILUBADEREŽIIMIHALDAMISEL

65. Väljaspool ELi toodetud mahepõllumajanduslikke tooteid võib importida impordilubade režiimi alusel. Impordilube väljastavad liikmesriikide pä-devad asutused kindlaksmääratud perioodiks. Impordiluba kehtib kõige rohkem ühe aasta46 teatud ettevõtjale ja täpselt kindlaksmääratud too-detele ning selle võib tühistada, kui määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 33 lõike 1 punktides a ja b osutatud nõudeid enam ei täideta.

Määruse (EÜ) nr 834/2007 artikkel 33 – Samaväärsete tagatistega too-dete import

„1. Kolmandast riigist imporditud toote võib viia ühenduse turule ma-hepõllumajanduslikuna ka juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

a) toode on toodetud vastavalt tootmiseeskirjadele, mis on samaväär-sed III ja IV jaotises osutatud eeskirjadega;

b) ettevõtjate suhtes on kohaldatud kontrollimeetmeid, mis on sama tõhusad kui V jaotises osutatud meetmed ning neid on kohaldatud alaliselt ja tõhusalt;

[...].”

66. Komisjoni ülesanne on teha järelevalvet ja ta võib nõuda loa andnud liikmesriigilt selle tühistamist, kui ta leiab, et mainitud nõudeid ei täideta (vt 8. selgitus).

67. ELi 27 liikmesriiki väljastavad igal aastal ligikaudu 4000 impordiluba. Im-pordilubade väljastamisel on erakordselt keeruline tagada 27 liikmesriigi pädevate asutuste ühtne lähenemisviis. Nende raskuste tõttu on kavas impordilubade režiimi kasutamine 2015. aasta juuni lõpuks lõpetada. Käesoleva auditi käigus kontrollikoja poolt liikmesriikidesse tehtud kont-rollkäigud tõid ilmsiks mitu puudust nii pädevate asutuste kui ka komis-joni tasandil tehtud kontrollis, mida alljärgnevalt kirjeldatakse.


41

LIIKMESRIIGIDTEEVADIMPORDILUBADEANDMISELEBAPIISAVALTKONTROLLI

68. Igale selle režiimi alusel imporditud mahepõllumajanduslike toodete saa-detisele peab olema lisatud kontrollsertifikaat, mille väljastab kolmanda riigi kontrollorgan. Kontrollorgan peab olema impordiloa väljastanud liikmesriigi pädeva asutuse poolt kinnitatud. Seega peab impordiloa väl-jastava liikmesriigi pädev asutus loa andmisel kinnitama, et luba taotleva importija poolt väljapakutud kontrollorgan on pädev kontrollsertifikaate väljastama. ELi määrustes ei ole aga määratletud, mille põhjal selline kinnitus anda.

69. Enamasti teevad pädevad asutused otsuse selle kohta, kas kinnitada kol-manda riigi kontrollorgani pädevust kontrollsertifikaatide väljastamisel, vastavalt sellele, kas kontrollorgan on akrediteeritud või mitte. Liikmes-riikide pädevad asutused ei kontrolli aga aktiivselt, kas kontrollsertifi-kaadi väljastamise õigusega kontrollorganid on oma akrediteeringut uuendanud ja kas selle ulatus on asjakohane, et tagada samaväärsus ELi standarditega.

70. Kontrollikoda täheldas, et ainult vähesed liikmesriigid (Iirimaa, Hispaania, I taalia) teevad täiendavat kontrolli ja nõuavad impordiluba taotlevalt importijalt asjaomase kolmanda riigi kontrollorgani poolt väljastatud kontrolliaruande esitamist, et kontrollida, kas kontrollimeetodid vas-tavad ELi määruses sätestatule. Kõik liikmesriigid teevad üksnes doku-mentide kontrolli, kohapealseid kontrollkäike ei tehta üheski külastatud liikmesriigis.

71. Kui impordiluba on väljastatud, toetuvad ELi asjaomased ettevõtjad igale importtoodete saadetisele lisatud kontrollsertifikaadis esitatud teabele (sertifikaadi 15. lahtris ja kooskõlas määruse (EÜ) nr 1235/2008 artikli 13 lõikega 4), mille kohaselt on asjaomases kolmandas riigis rakendatud samaväärseid tootmiseeskirju ja kontrollimeetmeid.


42

72. Tuleb tähele panna, et sertifikaadi 15. lahtris oleva kinnituse annab te-gelikult kontrollsertifikaati väljastav kolmanda riigi kontrollorgan ise. Liikmesriikide pädevad asutused kinnituse usaldusväärsust ei kontrolli. See näitab, kui oluline on, et lube väljastavate liikmesriik ide pädevad asutused kontrolliksid sertifikaadi väljastanud kontrollorgani pädevust enne impordiloa andmist.

KOMISJONILPUUDUBJUURDEPÄÄSPIISAVALTUSALDUSVÄÄRSETELEANDMETELE,MILLE PÕHJAL HINNATA, KAS LIIKMESRIIKIDE ANTUD IMPORDILOADVASTAVADMÄÄRUSESSÄTESTATUDTINGIMUSTELE

73. Komisjoni suunistes liikmesriik ide poolt komisjonile saadetavate aas-taaruannete sisu kohta ei ole liikmesriikide antud impordilube käsitleva teabe edastamist ette nähtud.

Määruse (EÜ) nr 1235/2008 artikkel 13 – Kontrollsertifikaat

„4. Kontrollsertifikaati väljastav asutus või organ annab kontrollsertifi-kaadi välja ja kinnitab sertifikaadi 15. lahtri deklaratsiooni alles pärast seda, kui

a) ta on kontrollinud kõiki asjakohaseid dokumente, sealhulgas eelkõi-ge asjaomaste toodete tootmisplaani, transpordi- ja äridokumente, ning

b) ta on kaubasaadetist kas füüsiliselt kontrollinud või saanud eks-portijalt selgesõnalise deklaratsiooni, milles kinnitatakse, et asja-kohane partii on toodetud ja/või ette valmistatud kooskõlas mää-ruse (EÜ) nr 834/2007 artikliga 33; asutus või organ kontrollib riske arvesse võttes kõnealuse deklaratsiooni usaldusväärust.

Lisaks sellele märgib ta igale väljaantud sertifikaadile järjekorranumbri ning registreerib väljaantud sertifikaadid kronoloogilises järjekorras.”


43

74. OFISis nõutakse impordilube puudutava teabe vahetamist liikmesriikide ja komisjoni vahel, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1235/2008 artikli 19 lõikes 2. Auditi raames liikmesriik idesse tehtud kontrollkäigud on ilm-siks toonud juhtumeid, kus liikmesriikide poolt OFISisse sisestatud teave impordilubade kohta ei ole usaldusväärne ega täielik (vt 7. selgitus).

7.SELGITUS

OFISisSISALDUVTEAVEIMPORDILUBADEKOHTAEIOLEUSALDUSVÄÄRNE

Audit näitas, et 26 impordiloast, mis Saksamaal 2009. aastal tühistati, oli ainult 11 korrektselt OFISisse kantud, 11 kohta oli märke „tühistatud” asemel märge „kehtivusaeg lõppenud” ja neli impordiluba ei olnud üldse OFISis registreeritud.

2009. aastal peatas Saksamaa ajutiselt kaheksa impordiluba mõningates saadetistes avastatud pestitsiidide ainejääkide tõttu. Kehtivas ELi määruses ei ole aga impordiloa peatamise võimalust ette nähtud. Seega puudub OFISis võimalus märkida loa staatuseks „peatatud”, mistõttu nelja loa kohta oli tehtud märge „kehtivusaeg lõp-penud” ja ühe kohta märge „tühistatud”. Kolme impordiluba ei olnud OFISisse sisestatud.

Üks Itaalia poolt 2009. aastal antud impordiluba oli ekslikult märgitud „tühistatuks”, ehkki see oleks pidanud jätkuvalt kehtima.

Määruse (EÜ) nr 1235/2008 artikkel 19 – Üleminekueeskirjad selliste samaväärsete tunnustega toodete impordi kohta, mis ei pärine loetellu kantud kolmandatest riikidest

„2. Kõik liikmesriigid teatavad teistele liikmesriikidele ja komisjonile igast käesoleva artikli kohaselt välja antud loast, sealhulgas asjaomas-test tootmisstandarditest ja kontrollikorrast.”

75. M ahepõl lumajanduse a la l i se k omitee k ooso lek ute protok o l l ide (2010. ja 2011. aastast) läbivaatamine näitas, et komitee ei täida nõue-tekohaselt oma ülesannet, mis puudutab impordilubade režiimi alast teabevahetust.


44

47 Määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 33 lõike 1 punktid a ja b.


76. Alates 2001. aastast ei ole komisjon teinud liikmesriikides ühtegi auditit, et kontrollida, kas liikmesriigid väljastavad impordilube ainult juhul, kui määruse nõuded on täidetud. Kuna viimase kümne aasta jooksul ei ole liikmesriikidesse kohapealseid kontrollkäike tehtud, puudub komisjonil ajakohane teave, mille alusel hinnata, kas impordilube võiks ja tuleks väljastada.

77. Kui kontrollimisel leitakse, et kolmandas riigis ei ole kohaldatud sama-väärseid tootmiseeskirju ja kontrollimeetmeid47, võib komisjon impor-diloa andnud liikmesriigilt loa tühistamist nõuda48. Komisjon ei ole ligi 20 aasta jooksul, mil režiim on kehtinud, kordagi seda võimalust kasuta-nud. Ühel juhul on komisjon siiski soovitanud (mitte nõudnud) liikmes-riikidel teatud toote suhtes impordiluba tühistada, kuid kõik liikmesriigid seda soovitust ei järginud (vt 8. selgitus).

8.SELGITUS

TEATAVKOLMANDASTRIIGISTIMPORDITUDTOODE

2009. aasta oktoobris ja novembris väljastas komisjon liikmesriikide pädevatele asutustele mahepõllumajanduse alalise komitee kaudu kaks teatist, kui ühest kolmandast riigist imporditud tootest oli mitmel puhul leitud kee-latud aineid. Teatistes soovitas komisjon kõnealuse kolmandast riigist imporditava toote impordiluba tühistada. Enamik liikmesriike järgis komisjoni soovitust ja tühistas asjaomase impordiloa. Kontrollikoda täheldas, et kolm liikmesriiki seda ei teinud. 1. märtsil 2010 väljastas komisjon mahepõllumajanduse alalise komitee delegaatidele teatise, millega lubati uute impordilubade väljastamist asjaomastele toodetele. Osa liikmesriike oli sellel ajal juba alustanud kõnealustele toodetele uute impordilubade andmist.


45

ÜHISEDIMPORDINÕUDED–IMPORTIJATEEBAPIISAVKONTROLLIMINEKONTROLLORGANITEPOOLT

78. Imporditavate toodete puhul tuleb tootmisahela esimesi etappe kont-rollida kolmandas riigis vastavalt samaväärsetele tootmiseeskirjadele ja kontrollimeetmetele (vt punktid 55–77). Toodete jõudmisel ELi on ELis toimiva kontrollsüsteemiga võimalik kontrollida ainult tootmisahela vii-mast lüli, st importijat. Kontrollikoja tähelepanekute kohaselt on kõne-alune kontroll tihti puudulik.

IMPORTIJATEJAIMPORDITAVATETOODETEKONTROLLIMINEKONTROLLORGANITEPOOLTONTIHTIPUUDULIK

79. Kontrollikoda tegi auditi raames liikmesriikidesse kontrollkäike, et uuri-da, kuidas täidavad kontrollorganid komisjoni määruse (EÜ) nr 889/2008 artiklites 82 ja 84 sätestatud kohustusi. Tulemused on järgmised:

— kaheksast auditeeritud kontrollorganist kolm ei nõudnud importijalt üksuse täieliku kirjelduse esitamist koos kohustusega tagada, et kõi-gi toodete ladustamiseks kasutatavate rajatiste suhtes kohaldatakse kontrolli (määruse (EÜ) nr 889/2008 artikkel 82);

Määruse (EÜ) nr 889/2008 artikkel 82 – Kontrollikord

„1. Importija puhul sisaldab artikli 63 lõike 1 punktis a osutatud üksuse täielik kirjeldus andmeid importija tööruumide ja impor-ditegevuse kohta, näidates ära toodete ühendusse sisenemise kohad ning kõik muud rajatised, mida importija kavatseb kasu-tada imporditud toodete ladustamiseks enne nende tarnimist esimesele kaubasaajale.

Lisaks sisaldab artikli 63 lõikes 2 osutatud deklaratsioon importija kohustust tagada, et kõikide tema poolt toodete ladustamiseks kasutatavate rajatiste suhtes kohaldatakse kontrolli [...]”.


46

4. foto: näide elis müüdavast mahepõllumajandusliku märgisega importtootest

© Euroopa Liit.


— seitsmest auditeeritud kontrollorganist viis ei nõudnud importi-jalt enda teavitamist igast imporditavast saadetisest (määruse (EÜ) nr 889/2008 artikkel 84).

Määruse (EÜ) nr 889/2008 artikkel 84 – Teave imporditud kauba-saadetiste kohta

„Importija teavitab kontrollorganit või kontrolliasutust õigel ajal igast ühendusse imporditavast saadetisest [...].”

47


80. ELi määrustes sätestatud mahepõllumajanduslike toodete kontrollsüs-teem on suunatud tootmisprotsessile, mitte sellele, kas tooted ise on mahepõllumajanduslikud. Põhjuseks on asjaolu, et puudub teaduslik meetod selle kindlaksmääramiseks, kas toode on mahepõllumajandus-lik või mitte. Piisava kindluse andmiseks selle kohta, et süsteem toimib mõjusalt, samuti selleks, et mitte õõnestada tarbija usaldust, oleks asja-kohane likvideerida kontrollikoja auditiga ilmnenud puudused.

81. Kontrollikoda leidis näiteid juhtudest, kus pädevad asutused ei täida piisavalt oma ülesandeid, mis puudutab kontrollorganite üle järelevalve tegemist. Selle tagajärjel ei täida osa kontrollorganeid mitut ELi nõuet ega kasuta võimalust teatud heade tavade järgimiseks (punktid 27, 29–31, 33–37 ja 79). Kontrollikoda esitab järgmise soovituse:

JÄRELDUSED JA SOOVITUSED

Pädevad asutused peaksid tõhustama järelevalvet kontrollorganite üle, rakendades asjakohaseid dokumenteeritud menetlusi seoses kontroll-organite kinnitamise ja järelevalvega, edendades eeskirjade rikkumise ja eiramise ja tulenevate sanktsioonide määratlemise ühtlustamist ning levitades täheldatud häid tavasid.

1.SOOVITUS

82. Pädevad asutused peaksid tõhustama järelevalvet kontrollorganite üle, rakendades asjakohaseid dokumenteeritud menetlusi seoses kontroll-organite kinnitamise ja järelevalvega, edendades eeskirjade rikkumise ja eiramise ja tulenevate sanktsioonide määratlemise ühtlustamist ning levitades täheldatud häid tavasid.

Liikmesriigid peaksid tagama kogu eeskirjade eiramist ja rikkumist puu-dutava asjakohase teabe otsevahetuse kontrollorganite ja makseasutus-te vahel; komisjon peaks täpsustama eeskirjade eiramisest ja rikkumi-sest teatamise vormi ja ajastust, kasutusele võtma sobivad meetmed, tagamaks, et liikmesriigid täidavad oma aruandluskohustust, üle vaa-tama eeskirjade eiramisest ja rikkumisest teatamise infosüsteemi ning kaaluma kolmandaid riike puudutavate teavituste süsteemi lisamist.

2.SOOVITUS


48

83. Liikmesriikide pädevatel asutustel on probleeme mahepõllumajanduslike toodete jälgitavuse tagamisega enda haldusalas oleval territooriumil. Kui tooted ületavad riigipiiri, on jälgitavust veelgi keerulisem tagada. Kontrollikoda esitab järgmise soovituse:

Kontrolli tuleks tõhustada, tagamaks, et ettevõtjad täidavad jälgitavu-sega seotud õiguslikke nõudeid; selleks peaks komisjon täpsustama protsessis osalejate ülesandeid ja vastutusvaldkondi.

3.SOOVITUS

84. Komisjon ei ole piisavalt tähtsustanud järelevalvetegevust, sealhulgas au-ditite läbiviimist, et tagada liikmesriikide kontrollisüsteemide nõueteko-hane toimimine (punktid 51–54). Kontrollikoda esitab järgmise soovituse:

Komisjon peaks tõhustama järelevalvet liikmesriikide kontrollsüstee-mide üle, korraldades auditikäike ning kogudes ja kasutades vajalikku teavet.

4.SOOVITUS

85. Komisjonil puudub piisav teave, veendumaks, et kolmandates riik ides mahepõllumajandusliku tootmise kontrollsüsteemiga samaväärsena tun-nustatud süsteem täidab õiguslikke nõudeid kogu tunnustuse kehtivuse perioodi jooksul. Lisaks märgib kontrollikoda, et läbivaatamist ootab mär-kimisväärsel hulgal kolmandate riikide taotlusi samaväärsuse tunnustuse saamiseks (punktid 59–64). Kontrollikoda esitab järgmise soovituse:

Komisjon peaks tagama asjakohase järelevalve nende riikide üle, kes on kantud selliste riikide loetellu, kelle tootmismeetodeid on tunnustatud mahepõllumajandusliku tootmisega samaväärsena; samuti peaks ko-misjon õigeaegselt läbi vaatama kolmandate riikide taotlused loetellu kandmiseks.

5.SOOVITUS


49

86. Kontrollikoda leidis puudusi impordilubade andmise süsteemis (punktid 68–77). Kontrollikoda väljendab heameelt lihtsustumise üle, mis kaasneb komisjoni algatusega impordilubade režiimi kasutamine lõpetada, ja esi-tab järgmise soovituse:

Liikmesriigid peaksid tagama impordilubade andmise režiimi nõuete-kohase rakendamise kogu selle kehtivusaja vältel. Liikmesriikide päde-vad asutused peaksid tõhustama kontrolli nende kontrolliasutuste üle, kellel on õigus väljastada kontrollsertif ikaate.

6.SOOVITUS

I audit ikoda, mida juhib kontroll ikoja l i ige Ioannis SARMAS, võt tis käesoleva aruande vastu 28. märtsi 2012. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

presidentVítor Manuel da SILVA CALDEIRA


50

ILISA

JÄLGITAVUSEKONTROLLIMETOODIKA

1. Määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 27 lõikes 13 on sätestatud, et: „13. Liikmesriigid tagavad, et loodud kontrollsüsteem võimaldab iga toote jälgitavust kõigil tootmis-, töötlemis- ja turustamisetappidel vastavalt määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklile 18, eelkõige tarbijatele tagatise andmiseks selle kohta, et mahepõllumajanduslikud tooted on toodetud kooskõlas käesoleva määruse nõuetega.”

2. Käesoleva auditi kontekstis nõuti jälgitavuse kontrollimisel kontrollikoja poolt mitme dokumendi esitamist liikmesriikide kontrollkäikude ajal ostetud 85 toote kohta selleks, et kontrollida toodete jälgitavust kuni päritolu tasandini. Nõutud teave oli järgmine:

ο identifiseerimisandmed kõikide ettevõtjate kohta, kes olid toote tarnimisel (kuni tootja tasandini) osalenud. Rohkem kui ühest koostisosast koosnevate toodete puhul nõuti sellist teavet kahe kõige tähtsama mahepõllumajandusliku koostisosa kohta (kaalu põhjal);

ο igale eelmise punkti alusel kindlaks tehtud ettevõtjale antud mahepõllumajandusliku tootmise sertifikaat;

ο iga kindlakstehtud ettevõtja eelmine kontrolliaruanne.

3. Jälgitavuse kontrollimisel valiti eri liiki tooted selliste riskide suhtes, mis on seotud järgmiste muutujatega:

ο erinev koostis (tooted koosnesid ühest taimse päritoluga koostisosast; ühest loomsest saadusest; rohkem kui ühest koostisosast);

ο erinev päritolu (tooted toodeti samas liikmesriigis, kust neid osteti; erinevas liikmesriigis kui liik-mesriik, kust neid osteti; kolmandas riigis);

ο toodete erinev importimise süsteem (tooted imporditi liikmesriikide impordilubade alusel, sama-väärsete kolmandate riikide loetelus olevast riigist).


51

4. Kontrolli läbiviimiseks tegid kontrollikoja audiitorid iga külastatud liikmesriigi puhul järgmisi toiminguid:

ο koostasid ostetavate toodete loetelu (võttes arvesse punktis 3 märgitud asjaolud), mis sisaldas külastatud liikmesriikide või kontrollikoja poolt veel külastamata liikmesriikide kontrollorganite sertifitseeritud tooteid, ning ostsid need tooted;

ο esitasid külastatud liikmesriigi pädevale asutusele taotluse saada jälgitavusega seonduvat doku-mentatsiooni auditikäigu ajal ostetud toodete kohta või nende toodete kohta, mille etiketil mär-gitud kontrollorgan tegutses kõnealuses liikmesriigis;

ο esitasid külastatud liikmesriigi pädevale asutusele taotluse saada jälgitavusega seonduvat doku-mentatsiooni nende toodete kohta, mis osteti eelmiste auditikäikude ajal teistes liikmesriikides, kuid mille etiketil märgitud kontrollorgan tegutses kõnealuses liikmesriigis.

5. Järgmistes tabelites esitatakse ülevaade jälgitavuse kontrollimisega hõlmatud toodete turustamisest.

Riik, kust toode osteti

Toodeti ja tarbiti samas liikmesriigis

Toodeti teises liikmesriigis

Toodeti sama-väärsete

kolmandate riikide loetelus olevas

riigis

Toodeti riigis, mis ekspordib

liikmesriigi impordilubade

alusel

Ostetud toodete arv riigiti

DE 3 5 3 5 16

ES 15 5 0 3 23

FR 7 7 0 2 16

IT 2 4 2 4 12

LU 0 1 0 0 1

UK 4 4 3 6 17

Kokku 31 26 8 20 85

TABEL1.TOODETE(PÄRITOLUJAIMPORDIKORRAJÄRGI)TURUSTAMINE


52

ELi liikmesriigid (14)

Samaväärsete kolmandate riikide loetelus olevad kolmandad riigid

(6)

Muud kolmandad riigid (14)

Taani Kanada Boliivia

Saksamaa Costa Rica Brasiilia

Iirimaa India Hiina

Kreeka Jaapan Dominikaani Vabariik

Hispaania Tuneesia Ecuador

Prantsusmaa Šveits Kasahstan

Itaalia Paraguay

Ungari Peruu

Madalmaad Filipiinid

Austria Lõuna-Aafrika

Poola Sri Lanka

Rumeenia Türgi

Rootsi Ukraina

Ühendkuningriik Uruguay

TABEL2.JÄLGITAVUSEKONTROLLIGAHÕLMATUDRIIGID

TABEL3.TOODETE(KOOSTISEJÄRGI)TURUSTAMINE

Tooted koosnesid ühest taimse päritoluga

koostisosast

Tooted koosnesid ühest loomsest saadusest

Tooted koosnesid rohkem kui ühest

koostisosastKokku

Toodete hulk 37 11 37 85

TABEL4.TOODETETURUSTAMINELIIKMESRIIGIS,KUSNEEDOSTETI

Liikmesriik, mille kohta nõuti jälgitavusega seonduvaid

andmeidOsteti samas liikmesriigis Osteti teises liikmesriigis Kokku

DE 12 1 (UK) 13

ES 20 1 (DE) 21

FR 16 3 (ES), 1 (IT), 2 (DE), 1(UK) 23

IT 11 1 (DE), 2 (UK), 1 (LU) 15

UK 13 – 13

Kokku 72 13 85


53



DE 3 – 3

ES – – 0

FR – 1 (UK) 1

IT 2 – 2

UK 2 – 2

Kokku 7 1 8

TABEL5.TOOTED,MILLEKOOSTISOSADESTVÄHEMALTÜKSONIMPORDITUDSAMAVÄÄRSETEKOLMANDATERIIKIDELOETELUSOLEVASTRIIGIST



DE 4 – 4

ES 2 – 2

FR 2 1 (ES) 3

IT 4 1 (DE) 5

UK 6 – 6

Kokku 18 2 20

TABEL6.TOOTED,MILLEKOOSTISOSADESTVÄHEMALTÜKSONIMPORDITUDLIIKMESRIIKIDEANTUDIMPORDILUBADEALUSEL


54

IILISA

LABORATOORSETEUURINGUTEMETOODIKA

1. Kontrollikoda tellis laboratoorsed uuringud 73 toote kohta, mis osteti liikmesriikide auditikäikude ajal. Igas liikmesriigis paluti ühel külastatud kontrollorganil teha laboratoorsed uuringud kontrollikoja oste-tud toodete kohta. Kontrollorganid pidid võtma proovid ja tegema laboratoorsed uuringud vastavalt oma menetlustele ja tavadele. Kontrollikoja audiitorid valisid välja ja ostsid tooted ning kontrollorganil paluti: 1) valida koostisosad, mida iga toote puhul tuli laboratoorselt uurida; 2) valida laboratoorium/laboratooriumid, kellega nad tavaliselt koostööd tegid; 3) võtta proovid oma tavaliste menetluste koha-selt; 4) saata kontrollikojale laboratoorsete uuringute tulemused. Analüüsi tulemusi hindas kontrollikoja tellitud ekspert.

2. 73 analüüsitud proovist tehti 67 proovi puhul ühte liiki analüüs, ülejäänud kuue proovi puhul tehti kaks erinevat analüüsi. Kokku tehti 79 analüüsi, mis hõlmas laboratoorseid uuringuid pestitsiidide, antibioo-tikumide, geneetiliselt muundatud organismide, raskmetallide ja säilitusainete kohta.

Kontrollikoja tootekood Riik Toode Analüüsi liik

DE-01 Saksamaa Krevetid Raskmetallid, säilitusained

DE-02 Saksamaa Mustikad Pestitsiidid

DE-03 Saksamaa Manouri juust Lehmapiim

DE-04 Saksamaa Paprika Pestitsiidid

DE-05 Saksamaa Munad Rullumise jäljed

DE-06 Saksamaa Ploomid Pestitsiidid

DE-07 Saksamaa Banaanikrõpsud Pestitsiidid

DE-08 Saksamaa Limonaad Geneetiliselt muundatud organismid

DE-09 Saksamaa Teraviljamüsli Pestitsiidid

DE-10 Saksamaa Roheline tee Pestitsiidid

DE-11 Saksamaa Tee Pestitsiidid

DE-12 Saksamaa Oliiviõli Pestitsiidid

DE-13 Saksamaa Oliiviõli Pestitsiidid

DE-14 Saksamaa Viigimarjadžemm Pestitsiidid

DE-15 Saksamaa Linaseeme Pestitsiidid, geneetiliselt muundatud organismid

DE-16 Saksamaa Nisukliid Pestitsiidid, geneetiliselt muundatud organismid

DE-17 Saksamaa Ploomid šokolaadis Pestitsiidid

DE-18 Saksamaa Datlid Pestitsiidid

DE-19 Saksamaa Roosuhkur Raskmetallid

TABEL–KÕIKLABORATOORSELTUURITUDTOOTEDJAVASTAVADANALÜÜSID


55


DE-20 Saksamaa Sojaoad Pestitsiidid, geneetiliselt muundatud organismid

DE-21 Saksamaa Mooniseemned Raskmetallid, pestitsiidid

DE-22 Saksamaa Mesi Geneetiliselt muundatud organismid

DE-23 Saksamaa Ingver Pestitsiidid

ES-01 Hispaania Kaelakarbonaad Säilitusained

ES-02 Hispaania Majonees Pestitsiidid

ES-03 Hispaania Oliiviõli Pestitsiidid

ES-04 Hispaania Pikk sai Pestitsiidid

ES-05 Hispaania Manzanilla oliivid Pestitsiidid

ES-06 Hispaania Munad Säilitusained

ES-07 Hispaania Suvikõrvitsahoidis Pestitsiidid

ES-08 Hispaania Oliiviõliga leivapulgad Pestitsiidid

ES-09 Hispaania Mandariinidžemm Pestitsiidid

ES-10 Hispaania Paraguay tee Pestitsiidid

ES-11 Hispaania Praekartulid Pestitsiidid

ES-12 Hispaania Šokolaad Pestitsiidid

ES-13 Hispaania Roosuhkur Pestitsiidid

ES-14 Hispaania Küdooniavõie Pestitsiidid

ES-15 Hispaania Värske kitsejuust Pestitsiidid

ES-16 Hispaania Greip Pestitsiidid

FR-01 Prantsusmaa Värske piim Pestitsiidid

FR-04 Prantsusmaa Õunad Pestitsiidid

FR-05 Prantsusmaa Kõrvitsaseemned Pestitsiidid

FR-07 Prantsusmaa Tomatisupp Pestitsiidid

FR-08 Prantsusmaa Hibiskimahl Pestitsiidid

FR-09 Prantsusmaa Sushiriis Pestitsiidid

FR-10 Prantsusmaa Kaerajook Pestitsiidid

FR-12 Prantsusmaa Pirnid Pestitsiidid

IT-01 Itaalia Piim Antibiootikumid

IT-02 Itaalia Õunad Pestitsiidid

IT-03 Itaalia Maisiõli Pestitsiidid, geneetiliselt muundatud organismid

IT-04 Itaalia Viljaliha Pestitsiidid

UK-01 Ühendkuningriik Kartulid Pestitsiidid

UK-02 Ühendkuningriik Peekon Antibiootikumid

UK-03 Ühendkuningriik Garneelid Antibiootikumid

UK-04 Ühendkuningriik Avokaado Pestitsiidid

UK-05 Ühendkuningriik Lambahakkliha Antibiootikumid


56


UK-06 Ühendkuningriik Kanarind Antibiootikumid

UK-07 Ühendkuningriik Apelsinid Pestitsiidid

UK-08 Ühendkuningriik Cheddari juust Antibiootikumid

UK-09 Ühendkuningriik Müsli Pestitsiidid

UK-10 Ühendkuningriik Purustatud kreeka pähklid Pestitsiidid

UK-11 Ühendkuningriik Sultana rosinad Pestitsiidid

UK-12 Ühendkuningriik Mesi Pestitsiidid

UK-13 Ühendkuningriik Suhkur Pestitsiidid

UK-14 Ühendkuningriik Metsik riis Pestitsiidid

UK-15 Ühendkuningriik Fruit-T-loaf Pestitsiidid

UK-16 Ühendkuningriik Redis Pestitsiidid

UK-17 Ühendkuningriik Spiraalnuudlid Pestitsiidid

UK-18 Ühendkuningriik Imikute landcashire’i liharoog Pestitsiidid

UK-19 Ühendkuningriik Äädikas Pestitsiidid

UK-20 Ühendkuningriik Yerba Mate tee Pestitsiidid

UK-21 Ühendkuningriik Roheline tee Pestitsiidid

UK-22 Ühendkuningriik Maguskartul Pestitsiidid


57

IIILISA

KONTROLLIKOJAERIARUANDENR3/2005TÄHELEPANEKUDLIIKMESRIIKIDEMAHEPÕLLUMAJANDUSTKÄSITLEVATEARUANNETEKOHTAJAKONTROLLIKOJAHINNANGPRAEGUSELEOLUKORRALE

Eriaruandes nr 3/2005 esitatud leiud Komisjoni vastused kontrollikoja eriaruandele nr 3/2005

Kontrollikoja hinnang praegusele olukorrale (2011. aasta)

Iga-aastased täitmisaruanded

47 a) Mitte kõik liikmesriigid ei saatnud kontroll- akte (näiteks Austria).

Auditi lõppedes (november 2004) oli 48 aruandest, mis 12 liikmesriiki pidid ajavahemiku 2000–2003 kohta saatma, saatmata 15.

Pärast seda on aruande esitanud Austria, Prantsusmaa, Iirimaa, Portugal, Hispaania ja Ühendkuningriik.

Alates 1. jaanuarist 2006 kuulub mahepõllu-majandus määruse (EÜ) nr 882/2004 (ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks) reguleerimisalasse ja see peab sisalduma mitmeaastases riiklikus kontrollikavas ning sellega seotud iga-aastases aruandes. Liikmesriigid esitavad kõnealused aruanded suure hilinemisega (vt punkt 42).

47 b) Aruanded koosnevad tabelist, kus on kirjas erinevate eraõiguslike kontrolliasutuste tehtud kontrollkäigud, analüüsimiseks võetud valimite arv ning avastatud eeskirjade eiramise juhtude ja rakendatud sanktsioonide arv.

Järeldus süsteemide toimimise kohta puudub.

Standardtabeli täitmine on minimaalne aruand-lusnõue, kuigi juhenddokumendis märgitakse, et liikmesriigid võivad esitada lisateavet, kui nad peavad seda vajalikuks.

Mõned liikmesriigid esitavad ka kirjaliku aruande, mis sisaldab nende kontrollisüsteemi kirjeldust ja tehtud kontrollide järeldusi.

Teave mahepõllumajanduse kontrollisüsteemide kohta on aruannetes väga piiratud. Enamik liikmesriike ei esita avastatud eeskirjade eiramise juhtude analüüsi ega põhiandmeid mahepõllu-majandussektori kohta (vt punkt 42).

47 c) Komisjon kasutab aruandeid piiratud määral.

Neid aruandeid sai liikmesriikide järelevalve hindamiseks kasutada ainult vähesel määral, kuid need andsid siiski olulist teavet selle kohta, kas kontrollid hõlmasid kõiki ettevõtjaid (vt ka punkt 49).

Komisjonipoolne aastaaruannete läbivaatamine ja vastav tagasiside keskendub peamiselt puu-duva teabe kindlakstegemisele, mitte aruannete sisule seoses kontrollisüsteemi ülesehituse ja toimimisega (vt punkt 51).

47 d) Kvaliteet ei ole alati piisav ning aruannetes esineb vigu ja vasturääkivusi. Komisjoni juhendis on kirjas, et komisjonile tolleks ajaks esitatud aruanded on olnud väga erinevat laadi, mis raskendab komisjonil täitmisest täieliku ülevaate saamist. Samasugune olukord valitses ka kont-rollikoja auditi ajal.

Kõnealuse dokumendi eesmärk oli anda liikmesriikidele juhiseid esitatava teabe tüübi ja vormingu kohta. Tänu sellele on aruanded muu-tunud ühtlustatumaks. Komisjon on alustanud järelevalvearuande vormingu ja sisu parandamist koostöös liikmesriikidega.

Vt hinnangut tabeli punktis 47. b).

48. Ehkki liikmesriigid edastavad kontrolliasu-tuste nimekirja, ei saada mitte kõik iga-aastaselt täpsemat teavet nende tavapäraste kontrolli-menetluste kohta.

49. Kontrollikoda on seisukohal, et isegi kui aruannetes esitatav teave oleks täielik ja täpne, ei annaks see kinnitust läbiviidud kontrollide objektiivsuse ja mõjususe kohta.

Aruanded sisaldavad palju teavet kehtiva kont-rollisüsteemi kohta, nagu näiteks tehtud kont-rollkäikude arv, mis on vähemalt sama suur – ja enamikul juhtudel suurem – kui ettevõtjate arv, ning teatavaks tehtud rikkumiste arv.

Komisjon osutas mahepõllumajandusliku toidu ja mahepõllumajanduse Euroopa tegevuskavas vajadusele parandada järelevalvearuannete kvaliteeti.

Komisjonil puudub põhiteave liikmesriikide kontrollisüsteemi toimimise kohta (vt punk-tid 51 ja 52).

58


KOKKUVÕTE

V.Komisjon on kontrollsüsteemi teatavatest nõrkustest ning tarbijate usalduse kaotamise ohust teadlik. Järelevalve- ja kontrollsüsteemide parandamine on praegu mahepõllu-majandussektoris võetavate komisjoni meetmete keskmes. Komisjonil on praegu mahepõllumajanduslikku tootmist käsitleva ELi õigusraamistiku hindamine pooleli. Hindamise käigus käsitletakse ühe peamise küsimusena kontrollidega seonduvat. Õigusakte on vajaduse korral võimalik hiljem muuta.

VI.a)Komisjon aitab järjepidevalt liikmesriike nende järeleval-vega seotud ülesannete täitmisel, andes neile kontroll- süsteemi korrapärase toimimise kohta asjaomast teavet.

Komisjon avaldas hiljuti komisjoni talituste töödokumendi mahepõllumajandussektori ametlike kontrollide kohta1, millega aidatakse liikmesriikidel rakendada mahepõlluma-janduse kontrollsüsteemi käsitlevaid regulatiivseid sätteid. Liikmesriike kutsuti ka üles osalema mahepõllumajandust käsitlevas koolituses, mida praegu algatuse „Parem koolitus ohutuma toidu nimel” raames korraldatakse. Nii kõnealune töödokument kui ka koolitus hõlmavad kontrollorganite järelevalvet käsitlevat osa.

VI.b)Teabevahetust käsitlevad sätted sisalduvad mahepõlluma-janduslikku tootmist käsitlevates ELi määrustes. Liikmesrii-gid saavad omavahel ja komisjoniga suhelda mitme erineva kanali kaudu: mahepõllumajanduse teabesüsteem (OFIS), mis on komisjoni juhtimisel toimiv IT-vahend, komisjoni veebilehe „Communication & Information Resource Cen-ter Administrator (CIRCA)” mahepõllumajandust käsitlev lehekülg ning mahepõllumajanduse alaline komitee (edas-pidi „SCOF”)2. Komisjon on teadlik , et olukorda on või-malik parandada ning tegeleb kõnealuse küsimusega ka edaspidi.

1 8. juuli 2011. aasta versioon – esitatud mahepõllumajanduse alalisele komiteele 27. ja 28. septembril 2011 (http://ec.europa.e u / a g r i c u l t u r e / o r g a n i c / f i l e s / e u - p o l i c y / d a t a - s t a t i s t i c s /control_guidelines_version_08072011_en.pdf ).

2 2011. aastal toimus Brüsselis üheksa kahepäevast SCOFi kohtumist.

KOMISJONI VASTUSED

59

KOMISJONI VASTUSED


VI.c)Jälgitavuse hindamine on osa alates käesolevast aastast (2012) Euroopa KomisjoniToidu- ja Veterinaarameti (edas-pidi „FVO”) teostatavatest audititest.

VI.d)Komisjon teeb kontrollsüsteemi korrapärase toimimise tagamiseks järjepidevaid jõupingutusi. Sellest annavad tunnistust järgmised hiljutised näited: 2011. aasta keskel avaldatud töödokument mahepõllumajandussektori amet-like kontrollide kohta, alates 2012. aastast liikmesriikides ja kolmandates riikides kasutusele võetud mahepõllumajan-dust käsitlevate kontrollsüsteemide eriauditid3 ning mahe-põllumajanduslikku tootmist käsitleva ELi õigusraamistiku käimasolev hindamine.

VI.e)Asjaomase vastutava ametiasutuse aastaaruanded on pea-mised allikad, kust samaväärsena tunnustatud kolmandate riikide kontrollsüsteemide kohta teavet saadakse. Komisjon kogub liikmesriikidelt teavet rikkumiste kohta, mis käsitle-vad kolmandatest riik idest pärit tooteid ning samuti tea-vet neid rikkumisi käsitlenud uurimiste tulemuste kohta. Komisjon jagab kõnealust teavet ka liikmesriikidega ning kontrollib seda.

Komisjon tugevdab samaväärsena tunnustatud kolmandate riikide järelevalvet, tõhustades teabevahetust4 ja korralda-des auditeid5.

Komisjon tegi edusamme seoses kolmandate riikide sama-väärsustaotluste hindamisel tekkinud viivituste kõrvaldami-sega ning lisas hiljuti loetelusse kaks uut kolmandat riik i (2011. aastal Kanada ja 2012. aastal Ameerika Ühendriigid).

3 FVO hõlmas oma 2012. aasta auditikavasse kaks auditit liikmesriikides (Portugal ja Poola) ja ühe auditi kolmandas riigis (India). Kava on avaldatud järgmisel veebisaidil: http://ec.europa.eu/food/fvo/inspectprog/index_en.htm

4 Aastaaruande vormi ning sisekontrollimenetluse kasutamise kaudu.

5 FVO auditeerib 2012. aastal mahepõllumajanduse kontrollsüsteeme Indias.

VI.f )Komisjon tunnistab, et impordilubadesüsteemis esineb teatavaid puudusi. Seetõttu lõpetatakse järk-järgult ajava-hemikus 2012. aasta juunist kuni 2015. aasta juulini seni k asutusel olnud l i ikmesr i ik ide impordi lubadesüsteem ning asendatakse tunnustatud kontrollasutuste süstee -miga, mis kuulub komisjoni otsese juhtimise ja järelevalve alla. Selliselt tagatakse impordirežiimi ühtlustatud kohal-damine kogu ELi piires. Kõnealune uus süsteem jõustub 1. juulil 2012.

VII.a)Komisjon on soovitusega nõus ning teeb järjepidevaid jõupingutusi liikmesriikide järelevalverolli lihtsustamiseks, andes neile järelevalve kohta asjaomast teavet ja koolitust.

Vt ka eespool vastus punktile VI. a.

VII.b)Lisaks vastusena punktile VI. b osutatud mitmele olemas-olevale suhtluskanalile töötatakse välja ka uusi IT-moodu-leid6. Komisjon on teadlik, et olukorda on võimalik paran-dada, ning tegeleb kõnealuse küsimusega ka edaspidi.

VII.c)Ettevõtjate ülesanded ja vastutus on sõnastatud üldistes toidualastes õigusnormides,7 määruses (EÜ) nr 882/2004 ja mahepõllumajanduslikku tootmist käsitlevates ELi määrus-tes8. Sellegipoolest parandaks sidusrühmade ja toiduahela kontrollimise eest vastutavate ametiasutuste vaheliste kon-taktide parem koordineerimine üldiste ja mahepõllundust hõlmavate jälgitavusnõuete kohaldamist. Jälgitavust paran-daks ka teiste vahendite nagu elektroonilise sertifitseeri-mise või andmebaaside väljatöötamine. Komisjon võtab parandamise vajadust mahepõllumajanduslikku tootmist käsitleva ELi õigusraamistiku hindamise käigus arvesse.

6 Komisjon töötab praegu välja uusi OFISi mooduleid, millega hakatakse edastama teavet imporditud tooteid käsitlevate rikkumiste kohta ning vahetama teavet kolmandate riikide ja impordisertifikaadi väljastamiseks samaväärsena tunnistatud kontrollorganitega.

7 Üldistes toidualastes õigusnormides sätestatud jälgitavusnõudeid kohaldatakse kõigi toiduala ettevõtjate suhtes. Erinevate ettevõtjate ülesanded ja vastutus määratleti juba määruses (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted.

8 Mahepõllumajanduslikku tootmist käsitlevates ELi määrustes keh-testatakse mahepõllumajanduslike tootjate suhtes mitu täiendavat jälgitavusnõuet (nt spetsiifilise arvepidamise kohta).

KOMISJONI VASTUSED

60


VII.d)Komisjon jätkas l i ikmesriik ide mahepõllumajanduslikku tootmist käsit levate er iauditite teostamist (vt eespool punkt VI. d). Kõnealuste auditite eesmärk on kontrollida mahepõllumajanduslikku tootmist käsitlevate ELi mää-ruste rakendamist, keskendudes eelkõige kontrollsüsteemi rakendamisele ja toimimisele. Vajalike andmete ja teabe kogumiseks võiks l i ikmesri ik ide aruandlust komisjonile parandada.

VII.e)Komisjon teeb samaväärsete kolmandate riikide järelevalve tõhustamiseks järjepidevaid jõupingutusi9. Komisjon tegi hiljuti edusamme seoses kolmandate riikide samaväärsus-taotluste õigeaegse hindamisega (vt eespool vastus punk-tile VI. e).

VII.f )Komisjon nõustub kontroll ikoja soovitustega. Impordi- lubade süsteemi peamine ülesanne on tagada, et 27 liik-mesriigi pädevad asutused võtavad kasutusele ühtlusta-tud lähenemisviisi10. Peamiste importivate liikmesriik ide vaheline suhtlus ja teabevahetus näitab siiski paranemise märke: liikmesriigid kohtuvad regulaarselt mitteametliku imporditöörühma raames ning teavet vahetatakse CIRCA ja OFISi kaudu. Lisaks sellele koordineerib komisjon vajaduse korral liikmesriikide tegevust, mis on seotud konkreetsele tootele/ettevõtjale/kontrollorganile/kolmandale r i igi le antud impordiloaga, kui probleemid peaks ilmnema.

9 Kõnealused jõupingutused hõlmavad alates 2012. aastast kavandatud kolmandate riikide auditeid, kolmandatele riikidele aastaaruande vormi kasutada andmist, järelevalvet käsitlevad sisemenetluste kasutuselevõtmist ning üleskutset kolmandatele riikidele osalemiseks mahepõllumajandust käsitlevas koolituses, mida korraldatakse algatuse „Parem koolitus ohutuma toidu nimel” raames.

10 Komisjon kontrollib üle liikmesriikide poolt alates 2012. aastast kavandatud auditite raames teostatud kontrollorganite kontrollide tulemused.

SISSEJUHATUS

15.Komisjon avaldas es imese loetelu tunnustatud kont-rollorganitest ja -asutustest, kes on pädevad teostama samaväärsuse kontrol l i , 6 . detsembri 2011. aasta mää-ruses (EL) 1267/2011, mida hakatakse kohaldama alates 1. juulist 2012.

TÄHELEPANEKUD

25.Komisjoni talituste töödokumendis mahepõllumajandus-sektori ametlike kontrollide kohta11 rõhutas komisjon vaja-dust kontrollorganite järelevalvet käsitlevate dokumen-teeritud menetluste järele (6. peatükk – Kontrollorganite järelevalve). Samas dokumendis tuletas komisjon liikmes-riikidele meelde pädevate asutuste jaoks kehtivat üldnõuet dokumenteeritud menetluste kohta (4. peatükk – Nõuded mahepõllumajandussektori ametlike kontrollide eest vastu-tavatele pädevatele asutustele).

27.Kõnealuse punktiga seotud kontrollikoja poolt esile tõste-tud puudused hõlmavad pigem menetluste dokumentat-siooni kui nende rakendamist. Komisjoni käsutuses olev teave ei võimalda järeldada, et liikmesriikide kontrollorga-nite poolne heakskiit, tühistamine ja järelevalve on vastu-olus ELi määrustega. Vt ka vastused punktidele 30–37.

1.selgitusKomisjon kontrollis osana 2011. aastal Austrias toimunud mahepõllumajandust käsitlenud prooviauditist pädevate asutuste kontrollorganite heakskiidu- ja järelevalvemenet-luste olemasolu ja kvaliteeti ning kõnealuseid kontrolle jätkatakse alates 2012. aastast kõigi järgnevate mahepõl-lumajandust käsitlevate auditite raames süstemaatiliselt. Auditite kohta üksikasjalikuma teabe saamiseks vt vastus punktile 52.Vt ka vastus punktile 25.

11 Vt punktile VI. a antud vastuse joonealune märkus.

61

KOMISJONI VASTUSED


29.a)Artikli 27 lõike 14 kohaselt kontrollorganitelt nõutava ette-võtjate loetelu ja kokkuvõtliku aruande eesmärk ei ole või-maldada pädeval asutusel kontrollida, kas kõiki ettevõtjaid on vähemalt korra aastas kontrollitud. Põhieesmärk on tea-vitada pädevat asutust, millistele ettevõtjatele anti mahe-põllunduse sertifikaat, ning anda ülevaade kontrollorgani tegevusest vastaval aastal.

Otstarbekas viis, kuidas pädev asutus saaks kontrollida, kas ettevõtja iga-aastase kontrolli nõue on täidetud, on kont-rollida kontrollorgani heakskiidumenetlust ning seejärel kontrollida selle kohaldamist ettevõtja dokumentatsiooni iga-aastase järelevalve käigus. Kontrollide arvu ja sertifit-seeritud ettevõtjate arvu vahelise lihtsa võrdluse tegemine ei ole võimalik, kuna teatavaid ettevõtjaid ei pea igal aastal kontrollima, samal ajal on ettevõtjaid, keda peetakse riski-analüüside raames riskialtimateks ning keda tuleb seetõttu sagedamini kontrollida.

29.b)Pädevatel asutustel võivad akrediteerimisasutustega olla kontrollorganite järelevalvet käsitlevad koostöölepingud. Peamine põhjus on töö dubleerimise vältimine. Kontrollor-ganite järelevalve eest vastutavad siiski mahepõllumajan-dusega tegelevad liikmesriikide pädevad asutused.

Määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklis 5 on sätestatud, et päde-vad asutused, kes delegeerivad kontrollidega seotud üles-andeid, peavad kontrolliasutust auditeerima või inspektee-rima, kuid selliste auditite või inspekteerimiste sagedust ei ole täpsustatud.

Ühisvastuspunktidele30ja37Iga liikmesriik vastutab selle eest, et kontrollorganil oleks asjaomased menetlused ning et neid rakendatakse korra-päraselt. Komisjon teeb järjepidevaid jõupingutusi, et abis-tada liikmesriike nende ülesannete täitmisel. Kõnealune abi seisneb peamiselt liikmesriikidele teabe edastamises selle kohta, kuidas kontrollsüsteem peaks töötama. Selleks aval-das komisjon töödokumendi mahepõllumajandussektori ametlike kontrollide kohta, mis aitab liikmesriikidel raken-dada mahepõllumajanduse kontrollsüsteeme käsitlevaid rakendussätteid. Liikmesriik idele esitatakse spetsiif i l ine soovitus, mis käsitleb riskianalüüsi ja riskipõhist lähenemis-viisi (8. peatükk – Riskipõhine lähenemisviis). Lisaks sellele võivad liikmesriigid osaleda mahepõllumajandust käsitle-vas koolitusel, mida komisjon praegu algatuse „Parem koo-litus ohutuma toidu nimel” raames korraldab.

31.Komisjon nõustub kontrollikojaga, et kuigi inspektorite rotatsioon ei ole määrusega otseselt ette nähtud, on see hea tava, mida kontrollorganid peaksid järgima. Komis-jon lisab kõnealuse soovituse mahepõllumajandussektori ametl ikke kontrol le käsit leva töödokumendi tulevasse versiooni.

2.selgitusVt vastus punktile 31.

32.Mahepõllumajanduslikku tootmist käsitlevate ELi määruste kohaselt on proovivõtmine täiendav kontrollvahend, mis muutub kohustuslikuks juhtumite puhul, kus tekib kahtlus mittelubatud ainete kasutamise kohta. Kontrollorganid ja kontrolliasutused peavad reageerima vähimagi kahtluse korral. Kontrolle käsitlevas töödokumendis soovitab komis-jon proovivõttu ning selle tulemusi kui üht valdkonda, mida pädevad asutused peaksid osana kontrollorganite järelevalvest kontroll ima. Samas dokumendis nõutakse, et pädevad asutused teataksid komisjonile analüüsitud proovide arvu. Komisjon kontrollis 2011. aastal Austrias toimunud mahepõllumajandust käsitlenud prooviauditi käigus proovivõtmist ja ainejääkide kontrolli ning kõne-aluseid kontrolle jätkatakse alates 2012. aastast kõigi järg-nevate mahepõllumajandust käsitlevate auditite raames süstemaatiliselt.

KOMISJONI VASTUSED

62


33.Vt ka vastus punktile 32.

34.Vt vastus punktile 32.

35.Komisjon kontrollis 2011. aastal Austrias toimunud mahe-põl lumajandust k äsit lenud prooviaudit i k äigus sankt-sioonidega seotud menetlusi ning kõnealuseid kontrolle jätkatakse alates 2012. aastast kõigi järgnevate mahepõllu-majandust käsitlevate auditite raames süstemaatiliselt.

Ühisvastuspunktile36ja4.selgituseleKuigi sanktsioonide ühtlustamise peale võiks mõelda, määratakse need kindlaks liikmesriik ide poolt kooskõlas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttega (vasta-valt sanktsioone käsitleva määruse (EÜ) nr 882/2004 artik-l i le 55). Kuna kasutama peab juhtumipõhist hindamist, ei tek ita asjaolu, et sama rikkumise eest on rakendatud erinevaid sanktsioone, veel automaatselt küsitavust: see, kas ettevõtja käitumine oli taotluslik, oli tegemist pelgalt hooletusega või oli tegu korduvrikkumisega või oli selline käitumine esmakordne, võib muu hulgas kujutada endast raskendavat või kergendavat asjaolu.

37.Komisjon jälgib oma järelevalveülesandeid täites kõiki rik-kumisi, millest li ikmesriigid talle vastavalt määruse (EÜ) nr 889/2008 artik li 92 lõikele 2 teatavad. Selline teavita-mine piirdub siiski vaid rikkumistega, mis hõlmavad liik-mesriikide vahel kaubeldud tooteid.

Alates 2012. aastast teostab FVO põllumajanduslikku toot-mist käsitlevaid eriauditeid, mille käigus kontrollitakse, kas liikmesriigid kohaldavad asjakohaseid jõustamismeetmeid ja sanktsioone.

38.Komisjon mõistab mahepõllumajandusliku tootmise kont-rol lsüsteemi ja põl lumajandusl ike kesk konnatoetuste kontrollsüsteemi vahelise korrapärase teabevahetuse olu-lisust. Komisjon rõhutab mahepõllumajandusliku tootmise valdkonna pädeva asutuse ja muude (horisontaalsete) valdkondade pädevate asutuste vahelise toimiva sidesüs-teemi loomise vajadust ka hiljuti avaldatud töödokumen-dis mahepõllumajandussektori ametlike kontrollide kohta, milles tõstetakse esile, et mahepõllumajanduses tuvastatud rikkumistest tuleks süstemaatiliselt teavitada ELi maaelu arengufondi või ELi kalandusfondi eest vastutavaid asja-omaseid asutusi.

39.Kuigi kontrollorganitele ei ole põllumajanduslikke keskkon-nameetmeid delegeeritud, kiidab komisjon heaks hea tava, mille kohaselt jagavad kontrollides osalevad erinevad tali-tused ja organisatsioonid omavahel teavet. Makseasutused peavad mahepõllumajanduse toetusesaajaid ise kontrol-lima. Pärast auditite teostamist esitab komisjon soovitused ja võimaluse korral teeb finantskorrektsioonid. Seda eriti juhul, kui kontrollides osalenud talituste ja organisatsioo-nide vaheline teabevahetus osutub ebapiisavaks või kui järeldatakse, et makseasutuse kontroll ei olnud piisavalt ammendav ega kontrollorganite teostatud kontrollidest sõltumatu.

40.Meedet 214 käsitlenud vastavusauditi raames kontrolli-vad komisjoni talitused mahepõllumajanduse valdkonna pädeva asutuse ja maaeluarengu makseasutuse vahelist teabeedastust ning vajaduse korral soovitavad luua toi-miva ristteavitamise süsteemi. Makseasutused hindavad, kas toetusesaajad täidavad mahepõllumajanduslikku toot-mist käsitlevaid ELi määruseid, kontrollides iga kavas osa-leva toetusesaaja puhul sertifikaate, mida kontrollorganid on väljastanud vastavalt asjaomastele ja korrapärastele kontrollidele.

63

KOMISJONI VASTUSED


42.Aruannete edastamine paranes alates 2010. aastast mär-gatavalt. Komisjon täpsustas töödokumendis mahepõllu- majandussektori ametlike kontrollide kohta ka mahepõl-lumajanduse kontrolle käsitleva teabe miinimumkogust, mida aastaaruanne peaks sisaldama. Liikmesriikidele tule-tati komisjoni poolt korraldatud er inevate kohtumiste (mahepõllumajanduse alaline komitee ja mitmeaastane riiklik kontrollikava, aastaaruandevõrgustiku kohtumised) käigus meelde nende kohustust lisada aastaaruannetesse mahepõllumajanduse sektori kontrolle käsitlev teave.

44.Kuna määruse sõnastus on piisavalt täpne („viivitamata”), ei ole mõne muu ajalise tähtaja kehtestamine vajalik. Sellise tähtaja kehtestamine viitaks hoopis vastupidiselt võimalu-sele, et teatav viivitus on lubatud. Liikmesriikidele tuletati mahepõllumajanduse alalise komitee 7. juuli 2011. aasta kohtumisel meelde nende kohustust rikkumistest viivita-mata teavitada.

Määruses on ka väga selgelt sätestatud:, et „kui liikmesriik avastab eeskirjade eiramisi ja rikkumisi …” (määruse (EÜ) nr 889/2008 artikli 92 lõige 2), mis tähendab, et rikkumis-test teavitamise kohustus kehtib r ikkumiste avastamise hetkest peale. Kohtu esitatud näite põhjal on liikmesriigil veel võimalus oma teade tagasi võtta ning teavitada teisi liikmesriike selle põhjustest, kui teine laboritulemus peaks näitama, et esimene tulemus oli valepositiivne.

45.Komisjon on võtnud mitu meedet, tagamaks, et liikmes-riigid vastaksid eeskirjade eiramistest ja rikkumistest tea-tamisele õigeaegselt . Esiteks lühendas komisjon 2009. aasta jaanuaris vastamise tähtaega neljalt kuult 30 päevale. Lisaks sellele arutatakse eeskirjade eiramise ja rikkumis-juhtude kohta teabe edastamist igal mahepõllumajanduse alalise komitee kohtumisel, kus komisjon märgib ära kõik avatud juhtumid, mille puhul ületati 30päevane tähtaeg, ning palub asjaomastel l i ikmesr i ik idel esitada vastus. Komisjon saadab liikmesriikidele korrapäraselt ka kirjalikke meeldetuletusi.

5.selgitusKomisjon nõustub kontrollikojaga, et kõnealused andme-baasid on olulised vahendid, millega suurendada mahe-põllumajanduse kontrollsüsteemi läbipaistvust ja tõhusust. Liikmesriikide kontrollorganid on välja töötanud sarnaseid andmebaase. Et laiemal avalikkusel oleks võimalik leida teavet ettevõtjate ja nende toodete kohta, mille puhul rakendatakse mahepõllumajandusliku kontrollsüsteemi, nõuab komisjon liikmesriikidelt, et need avaldaksid inter-netis ettevõtjate ajakohastatud loetelu ja dokumentaalsed tõendid (määrus (EL) nr 426/2011).

48.Komisjon arvestab kontrollikoja arvamusega. Jälgitavuse hindamine on osa alates käesolevast aastast (2012) FVO teostatavatest audititest.

49.Standardiseerimaks kontrollorganite poolt mahepõlluma-janduslikku tootmist käsitlevate ELi määrustega kooskõlas tegutsevatele ettevõtjatele väljastatava sertifikaadi ülesehi-tust, avaldas komisjon määruse (EÜ) nr 889/2008 XII lisas kogu ELis kasutusele võetavate dokumentaalsete tõendite vormi.

Komisjoni algatusel muudeti 2011. aasta mais määrust (EÜ) nr 889/2008, et lisada sellesse säte, mis käsitleb iga liikmes-riigi mahepõllumajanduslike ettevõtjate loetelu, sealhul-gas ajakohastatud teave nende dokumentaalsete tõendite kohta (määrus (EL) nr 426/2011).

6.selgitusKomisjon jälgib tähelepanelikult ELis esinevaid pettuse juhtumeid ning tagab, et asjaomased ametiasutused teos-tavad põhjal iku analüüsi ja uurimise. Komisjon osaleb aktiivselt ka 2007. aastal loodud ühises pettusevastases eraalgatuses, mis ühendab mahepõllumajanduse sektoris tegutsevaid sidusrühmi eesmärgiga arutada ühtseid lähe-nemisviise, millega tagada mahepõllumajanduslik tervik-likkus. Komisjon teeb jätkuvaid jõupingutusi, et parandada mahepõllumajanduse kontrollsüsteemi tõhusust12. Komis-jon kinnitab ka, et kontrollikoja poolt 6. selgituses osutatud juhtumit uuritakse liikmesriigi tasandil.

12 Kõnealune punkt käsitleb hiljutist algatust, mille raames peavad liikmesriigid avaldama mahepõllumajanduslike ettevõtjate loetelu ning ajakohastatud teabe nende dokumentaalsete tõendite kohta (määrus (EL) nr 426/2011).

KOMISJONI VASTUSED

64


Ühisvastus50.ja51.punktileKomisjon on arvamusel, et liikmesriikide aruannete esita-misel ajakavast kinnipidamine on auditi järel paranenud. Mahepõllumajanduse ametlike kontrollide ulatus on siiani siiski piiratud ning komisjon julgustab liikmesriike tõhus-tama aruannete õigeaegset ja kõikehõlmavat esitamist. Kõnealust küsimust võetakse mahepõllumajanduslikku tootmist käsitleva ELi õigusraamistiku käimasoleva hinda-mise käigus arvesse.

Lisaks aastaaruannetele saab komisjon kontrollsüsteemide toimimise kohta teavet ka muudest kanalitest. Liikmesrii-kide ja komisjoni vahel käib OFISi kaudu pidev eeskirjade eiramisi ja r ikkumisi käsitlev teabevahetus. Kõnealuseid küsimusi ja ajutiselt ka muid kontrollidega seotud teemasid arutatakse regulaarselt mahepõllumajanduse alalise komi-tee kohtumistel. Hiljuti toimus mahepõllumajanduse alalise komitee raames ulatuslik teabevahetus, mis käsitles kont-rollsüsteeme ametlikke kontrolle käsitleva töödokumendi ettevalmistamise kontekstis13.

Osana üldauditist ja üldistest järelkontrollidest tuletatakse liikmesriik idele meelde nõuet esitada aastaruanne õige-aegselt. Sarnaseid meeldetuletusi võidakse teha ka spetsii-filisemate auditite käigus.

Komisjoni esimese, määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklile 44 vastava aruande, mis hõlmab liikmesriikide aastaaruandeid käsitlevaid märkusi, avaldamine on suurendanud survet kõigile osapooltele aruannete esitamiseks õigeaegselt . Komisjon julgustab ka liikmesriike esitama aastaaruannete kokkuvõtteid, mis on koostatud eelnevalt kokkulepitud kriteeriumite alusel, et aruandest oleks võimalik paremini aru saada ning laheneksid tõlkimisega seotud probleemid (mõned aruanded on sadu lehekülgi pikad).

13 Dokumenti arutati mahepõllumajanduse alalise komitee kohtumistel 14. ja 15. detsembril 2009, 1. märtsil 2010, 26. aprillil 2010 ning 16. ja 17. juunil 2010.

52.Põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi ning tervise- ja tarbijaküsimuste peadirektoraadi vaheline töö-korraldus lepiti kokku 2011. aasta detsembris alla kirjuta-tud vastastikuse mõistmise memorandumi vormis ning FVO lisas mahepõllumajanduslikku tootmist käsitlevad eriaudi-tid oma regulaarsesse iga-aastasesse kontrollikavasse ala-tes 2012. aastast.

Punkti 52 esimeses joonealuses märkuses nimetatud enne 2001. aastat teostatud auditite puhul tegi komisjon spet-siaalseid järelkontrolle.

53.Liikmesriik idele antav teave võib olla erinev, see sõltub kõnealuses liikmesriigis/piirkonnas kohaldatavate põllu-majanduse keskkonna osameetmete mitmekesisusest ja hulgast.

54.Peale rikkumismenetluse, mis algatatakse kõigi juhtumite suhtes, mis on seotud pideva ja üldise ELi õiguse kohalda-mata jätmisega, ei ole komisjoni käsutuses praegu ühtegi ainult mahepõllumajandussektorile suunatud jõustamis-meedet. Sõltumata rikkumismenetluse kestusest on sellel tavaliselt l i ikmesriik idepoolsele nõuete täitmisele posi-tiivne mõju.

58.2011. aastal valmistasid komisjoni talitused ette kolman-date riikide kaasamist käsitlenud sisemenetlust. Menetluse raames esitatakse tunnustamismenetluse üksikasjalik kirjel-dus ning see sisaldab standardseid kontrollnimekirju ning dokumentaal- ja kohapealsete hindamiste raames kasuta-tavaid töödokumente.

59.Komisjon on viimasel ajal teinud edusamme mõnede kol-mandate riikide hindamisel, mille tulemusena kanti sama-väärsete kolmandate riikide loetellu 2009. aastal Tuneesia, 2010. aastal Jaapan, 2011. aastal Kanada ja 2012. aastal Ameerika Ühendriigid. Mitme muu taotluse läbivaatamisel tehakse praegu tõhusat tööd.

Ühisvastus60.ja61.punktileKomisjoni talitused töötavad välja sisemenetlust, millega töö vormistamiseks ja standardiseerimiseks teostada sama-väärsete kolmandate riikide loetelu järelevalvet, haldamist ja läbivaatamist. Komisjon võttis 2011. aastal kasutusele standardiseeritud vormi, millega hinnata 2010. aasta aruannet. Vajaduse korral saatis komisjon asjaomastele riik i-dele analüüsi tulemuste alusel täiendava teabetaotluse. Kõigile taotlustele vastati.

65

KOMISJONI VASTUSED


62.Kontroll ikoda teostas 2009. aasta aruandeid hõlmanud analüüsi. 2011. aastal saatis komisjon loetelus olevatele kolmandatele riikidele üksikasjaliku vormi, milles selgitati teabeliike, mida aruanne peaks sisaldama. Selle tulemusena 2010. aasta aruannete kvaliteet paranes. Vajaduse korral saatis komisjon täiendava teabe taotluse (vt vastus punk-tile 61)14.

63.Komisjoni talitused töötavad välja sisemenetlust, millega teostada samaväärsete kolmandate riikide loetelu järeleval-vet, haldamist ja läbivaatamist. Alates 2012. aastast teostab FVO loetelusse kantud samaväärsetes kolmandates riikides iga-aastase auditeerimise käigus kohapealseid auditeid. FVO 2012. aasta auditikava hõlmab mahepõllumajanduse auditeerimist Indias15.

64.Komisjon on hiljuti võtnud meetmeid loetellu kantud kol-mandate riikide järelevalve tugevdamiseks. Meetmed hõl-masid muu hulgas üksikasjaliku sisemenetluse väljatööta-mist, aastaaruande vormi ja selle hindamist ning auditeid loetellu kantud kolmandates riikides. Üksikasjade kohta vt vastused punktidele 60–63.

67.Impordilubade süsteemi sisemiste nõrkuste kõrvaldami-seks lõpetatakse järk-järgult süsteemi kasutamine ning see asendatakse impordiga tegelevate tunnustatud kont-rollorganite süsteemiga, mis jõustub 1. juulil 2012 ning on komisjoni otsese juhtimise all.

14 Iisrael saatis näiteks komisjoni taotluse alusel üksikasjalikku teavet 2009. ja 2010. aasta aruannete kohta. Esitatud on üksikasjad hindamise ulatuse, tulemuste (mittevastavus), parandusmeetmete ning iga heakskiidetud kontrollorgani parandusmeetmete olukorra kohta. Aruandes märgiti ka, et juhul kui leiti pestitsiidide jääke, siis peatati viivitamata ettevõtja sertifikaadi kehtivus. Kontrollorganid teostasid põhjalikke uuringuid ning administratsioon võttis parandusmeetmeid.

15 Vt punktile VI. d antud vastuse joonealune märkus.

Ühisvastuspunktidele68–70Liikmesriigid võivad väljastada impordiluba ainult juhul, kui 1) on piisavalt tõendeid, et tooted valmistati vastavalt samaväärsetele tootmiseesk irjadele ning 2) ettevõtjate suhtes kohaldati samaväärse tõhususega kontrollmeetmeid (määruse (EÜ) nr 1235/2008 artikli 19 lõige 1). Liikmesrii-gid aktsepteerivad kontrollsertifikaate ainult juhul, kui selle on väljastanud kontrollorgan, kes on võimeline tagama, et eespool nimetatud kaks tingimust on asjaomaste too-dete ja ettevõtjate puhul täidetud. Komisjon kontroll is 2011. aastal Austrias toimunud mahepõllumajandust käsit-lenud prooviauditi käigus impordilubade väljastamise süs-teemi ning kõnealuseid kontrolle jätkatakse alates 2012. aastast kõigi järgnevate mahepõllumajandust käsitlevate auditite ajal süstemaatiliselt.

72.Liikmesriigi pädeval asutusel lasub vastutus kontrollida, et kontrollorgan on pädev väljastama kontrollsertifikaate. See hõlmab eelkõige tõestust, et enne impordiloa andmist oleksid täidetud määruse (EÜ) nr 1235/2008 artikli 19 lõi-kes 1 osutatud tingimused. Komisjon kontrollis 2011. aastal Austrias toimunud mahepõllumajandust käsitlenud proo-viauditi käigus impordilubade väljastamise süsteemi ning kõnealuseid kontrolle jätkatakse alates 2012. aastast kõigi järgnevate mahepõllumajandust käsitlevate auditite ajal süstemaatiliselt.

73.Osutatud suunistes (komisjoni otsus 2008/654/EÜ) on täp-sustatud, millist teavet liikmesriigid peavad vastavalt mää-ruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 44 lõikele 1 esitama.

Kuigi liikmesriigid ei pea aastaaruannetes esitama teavet väljastatud impordilubade kohta, peavad nad siiski sises-tama iga impordiloa vastavasse OFISi moodulisse. Moodul annab komisjonile ja liikmesriik idele juurdepääsu ajako-hastatud ja standardiseeritud teabele kogu ELis väljastatud impordilubade kohta.

KOMISJONI VASTUSED

66


74.Komisjon palub süstemaatiliselt li ikmesriik idel kasutada OFISit16. Komisjon korraldas liikmesriikidele ka OFISi kasu-tamist tutvustavaid koolitusi, kuna mõned liikmesriigid esi-tasid märkusi süsteemi kasutamise keerukuse kohta.

75.Impordiga seoses keskendus mahepõllumajanduse ala-l ise komitee töö peamiselt uue impordirežiimi (määrus (EÜ) nr 1235/2008) rakendamisele. Liikmesriikide impordi- lubadesüsteemi kasutamine lõpetatakse järk-järgult ning asendatakse tunnustatud kontrollasutuste süsteemiga, mis kuulub komisjoni otsese juhtimise ja järelevalve alla. Sel-liselt tagatakse impordirežiimi ühtlustatud kohaldamine kogu ELi piires. Impordilubade süsteemi probleemseid juhtumeid arutatakse eesmärgiga tagada, et liikmesriigid võtavad kasutusele ühtlustatud lähenemisviisi nagu on kirjeldatud kontrollikoja poolt 8. selgituses.

76.Alates 2012. aastast teostab FVO põllumajanduslikku toot-mist käsitlevaid eriauditeid (vt vastus punktile 52)17. Kõne-alused auditid hõlmavad impordilubade süsteemi. Austrias 2011. aastal teostatud prooviauditi raames leidis komis-jon, et liikmesriik oli väljastatud impordilubade kvaliteedi parandamiseks ise otsustanud meetmeid võtta. Selles liik-mesri igis väljastati impordilubasid varem piirkondlikul tasandil. Nüüd on see ühtlustamise eesmärgil tsentralisee-ritud ühte punkti.

16 2011. aastal palus komisjon igal mahepõllumajanduse alalise komitee kohtumisel liikmesriikidel kasutada OFISit.

17 FVO 2012. aasta auditikava hõlmab ühte kolmanda riigi mahepõllu-majanduse auditeerimist (India).

77.Liikmesriikide käsutuses peaks olema asjaomane teave ja oskused, et väljastada impordilube: importija esitab taot-lused ja kõik tõendavad dokumendid otse liikmesriikidele. Määruse (EÜ) nr 1235/2008 artiklis 19 sätestatud impordi-loa tühistamine ei ole siiani vajalikuks osutunud. Komis-jon on artiklit 19 kohaldanud selleks, et hõlbustada iga 27 liikmesriigi pädeva asutuse individuaalselt välja töötatud lähenemisviisi ühtlustamist ning panna liikmesriike vaja-duse korral mõningaid konkreetseid juhtumeid uuesti läbi vaatama.

8.selgitusKomisjoni poolt liikmesriikidele esitatud teatised kujutasid endast ainult soovitusi ning neid ei saa pidada määruse (EÜ) nr 1235/2008 artikli 19 lõikele 3 vastavaks ametlikuks tühistamistaotluseks.

79.Komisjon peab imporditud toodete korralikku kontrolli -mist oluliseks prioriteediks. Komisjon kutsus 22. juunil 2011 kokku mahepõllumajanduse alalise komitee erikohtumise, et arutada tunnustatud kontrollorganite süsteemi ja sellega seotud importtoodete kontrollidega seonduvat. Kohtumi-sel tuletas komisjon liikmesriikidele meelde ELi kontrollsüs-teemi põhimõttelist ülesehitust ja importtoodetega seotud kontrollikohustusi. Lisaks sellele l isas komisjon impordi kontrollid liikmesriikide kontrollsüsteeme käsitlevate eri-auditite hulka.

67

KOMISJONI VASTUSED


JÄRELDUSEDJASOOVITUSED

80.Komisjon on kontrollsüsteemi teatavatest nõrkustest ning tarbijate usalduse kaotamise ohust teadlik. Järelevalve- ja kontrollsüsteemide parandamine on praegu mahepõllu- majandussektoris võetavate komisjoni meetmete keskmes.

81.Komisjon aitab järjepidevalt l i ikmesri ike nende järele - valvega seotud ülesannete täitmisel, andes neile kontroll- süsteemi korrapärase toimimise kohta asjaomast teavet.

Komisjon avaldas hiljuti töödokumendi mahepõllumajan-dussektori ametlike kontrollide kohta,18 millega aidatakse liikmesriikidel rakendada mahepõllumajanduse kontrollsüs-teemi käsitlevaid regulatiivseid sätteid. Liikmesriike kutsuti ka üles osalema mahepõllumajandust käsitleval koolitu-sel, mida praegu algatuse „Parem koolitus ohutuma toidu nimel” raames korraldatakse. Nii kõnealune töödokument kui ka koolitus hõlmavad kontrollasutuste järelevalvet käsitlevat osa.

1.soovitusKomisjon on soovitusega nõus ning teeb järjepidevaid jõupingutusi liikmesriikide järelevalverolli lihtsustamiseks, andes neile järelevalve kohta asjaomast teavet ja koolitust.

Vt ka vastus punktile 81 eespool. Lisaks sellele teostab komisjon praegu mahepõllumajanduslikku tootmist käsit-leva ELi õigusraamistiku hindamist. Õigusakte on vajaduse korral võimalik hiljem muuta.

18 Vt punktile VI. a antud vastuse joonealune märkus.

82.Teabevahetust käsitlevad sätted sisalduvad mahepõllu- majanduslikku tootmist käsitlevates ELi määrustes.

Komisjon tuletab kõnealuseid sätteid liikmesriikidele regu-laarselt meelde ning teeb kõik , mis tema võimuses, et pakkuda neile teabevahetust lihtsustavaid vahendeid. Liik-mesriigid saavad omavahel ja komisjoniga suhelda mitme kanali kaudu.

2.soovitusLiikmesri igid saavad omavahel ja komisjoniga suhelda mitme kanali kaudu: OFIS, mis on komisjoni juhtimisel toi-miv IT-vahend, CIRCA mahepõllumajandust käsitlev lehe-külg ning mahepõllumajanduse alaline komitee19. Komisjon töötab praegu välja uusi OFISi mooduleid, millega haka-takse edastama teavet imporditud tooteid käsitlevate rik-kumiste kohta ning vahetama teavet kolmandate riikide ja impordisertifikaadi väljastamiseks võrdväärseks tunnistatud kontrollasutustega.

83.Jälgitavuse hindamine on osa FVO poolt alates käesolevast aastast (2012) teostatavatest audititest.

3.soovitusEttevõtjate ülesanded ja vastutus on sõnastatud üldistes toidualastes õigusnormides,20 määruses (EÜ) nr 882/2004 ja mahepõllumajanduslikku tootmist käsitlevates ELi määrus-tes21. Sellegipoolest parandaks sidusrühmade ja toiduahela kontrollimise eest vastutavate ametiasutuste vaheliste kon-taktide parem koordineerimine üldiste ja mahepõllundust hõlmavate jälgitavusnõuete kohaldamist. Jälgitavust paran-daks ka teiste vahendite nagu elektroonilise sertifitseeri-mise või andmebaaside väljatöötamine. Komisjon võtab parandamise vajadust mahepõllumajanduslikku tootmist käsitleva ELi õigusraamistiku hindamise käigus arvesse.

19 2011. aastal toimus Brüsselis üheksa kahepäevast SCOFi kohtumist.

20 Üldistes toidualastes õigusnormides sätestatud jälgitavusnõudeid kohaldatakse kõigi toiduala ettevõtjate suhtes. Erinevate ettevõtjate ülesanded ja vastutus määratleti juba määruses (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted.

21 Mahepõllumajanduslikku tootmist käsitlevates ELi määrustes kehtestatakse mahepõllumajanduslike tootjate suhtes mitu täiendavat jälgitavusnõuet (nt spetsiifilise arvepidamise kohta).

KOMISJONI VASTUSED

68


84.Komisjon teeb kontrollsüsteemi korrapärase toimimise tagamiseks järjepidevaid jõupingutusi. Hiljutisteks näide-teks on 2011. aasta keskel avaldatud töödokument mahe-põllumajandussektori ametlike kontrollide kohta või ala-tes 2012. aastast FVO auditikava raames liikmesriikides ja kolmandates riik ides kavandatavad mahepõllumajandust käsitlevate kontrollsüsteemide eriauditid22.

4.soovitusKomisjon jätkas l i ikmesriik ide mahepõllumajanduslikku toodangut käsitlevate eriauditite teostamist. Kõnealuste auditite eesmärk on kontrollida mahepõllumajanduslikku tootmist käsitlevate ELi määruste rakendamist, kesken-dudes eelkõige kontrollsüsteemi rakendamisele ja toimi-misele. Lisaks sellele on komisjon teinud liikmesriikidega koostööd kontrollmeetmetest teavitamise kvaliteedi ja õigeaegsuse parandamisel, et kogu vajalik teave ja and-med kokku koguda. Teavitamine on praeguseks oluliselt paranenud.

85.Asjaomase vastutava ametiasutuse aastaaruanded on pea-mised komisjoni käsutuses olevad allikad, kust saadakse kolmandate riikide samaväärsena tunnustatud kontrollsüs-teemide kohta teavet. Lisaks sellele kogub komisjon kõigilt liikmesriikidelt teavet kolmandatest riikidest pärit toode-tega seotud rikkumisjuhtude ning neid juhte käsitlenud uurimiste tulemuste kohta. Komisjon jagab kõnealust tea-vet ka liikmesriikidega ning kontrollib seda.

Komisjon tugevdab tunnustatud kolmandate riikide järele-valvet, tõhustades teabevahetust (aastaaruande vormi ning sisekontrollimenetluse kasutamise kaudu) ning korraldades auditeid (FVO 2012. aasta auditikava hõlmab ühe kolmanda riigi auditeerimist (India).

Seoses kolmandate riikide samaväärsustaotluste hindami-sel tekkinud viivituste kõrvaldamisega tegi komisjon edu-samme hindamisel ning lisas hiljuti loetelusse kaks uut kol-mandat riiki (2011. aastal Kanada ja 2012. aastal Ameerika Ühendriigid). Täiendavate üksikasjade kohta vt vastused punktidele 58–64.

22 Vt punktile VI d antud vastuse joonealune märkus.

5.soovitusKomisjon teeb samaväärsete kolmandate riikide järelevalve tõhustamiseks järjepidevaid jõupingutusi23. Komisjon tegi hiljuti edusamme seoses kolmandate riikide samaväärsus-taotluste õigeaegse hindamisega.

86.Komisjon tunnistab, et impordilubadesüsteemis esineb teatavaid puudusi. Seetõttu lõpetatakse järk-järgult ajava-hemikus 2012. aasta juunist kuni 2015. aasta juulini seni kasutusel olnud liikmesriikide impordilubadesüsteem ning see asendatakse tunnustatud kontrollasutuste süsteemiga, mis kuulub komisjoni otsese juhtimise ja järelevalve alla. Sell iselt tagatakse impordirežiimi ühtlustatud kohalda-mine kogu ELi pi ires. Kõnealune uus süsteem jõustub 1. juulil 2012.

6.soovitusKomisjon nõustub kontrol l ikoja soovitusega. Impordi- lubade süsteemi peamine ülesanne on tagada, et 27 liik-mesriigi pädevad ametiasutused võtavad kasutusele üht-lustatud lähenemisviisi24.

Peamiste importivate l i ikmesri ik ide vaheline suhtlus ja teabevahetus näitab si isk i paranemise märke. Li ikmes-riigid kohtuvad mitteametliku imporditöörühma raames ning teavet vahetatakse CIRCA ja OFISi kaudu. Lisaks sel-lele koordineerib komisjon vajaduse korral liikmesriik ide tegevust, mis on seotud konkreetsele tootele/ettevõtjale/kontrollasutusele/kolmandale riigile antud impordiloaga, kui probleemid peaksid ilmnema.

23 Kõnealused jõupingutused hõlmavad alates 2012. aastast kavandatud kolmandate riikide auditeid, kolmandatele riikidele aastaaruande vormi kasutada andmist, järelevalvet käsitlevate sisemenetluste kasutuselevõtmist ning üleskutset kolmandatele riikidele osalemiseks mahepõllumajandust käsitlevas koolituses, mida korraldatakse algatuse „Parem koolitus ohutuma toidu nimel” raames.

24 Komisjon kontrollib üle liikmesriikide poolt alates 2012. aastast kavandatud auditite raames teostatud kontrollorganite kontrollide tulemused.

Euroopa Kontrollikoda

Eriaruannenr9/2012Mahepõllumajandusliketoodetetootmise,töötlemise,turustamisejaimpordikontrollisüsteemiaudit

Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus

2012 – 68 lk – 21 × 29,7 cm

ISBN 978-92-9237-671-0doi:10.2865/50806

KUSTSAABELiVÄLJAANDEID?

Tasutaväljaanded:

• EU Bookshopi kaudu (http://bookshop.europa.eu);

• Euroopa Liidu esindustest või delegatsioonidest. Nende kontaktandmed saab veebisaidilt http://ec.europa.eu või saates faksi numbrile +352 2929-42758.

Tasulisedväljaanded:

• EU Bookshopi kaudu (http://bookshop.europa.eu).

Tasulisedtellimused(ntEuroopaLiiduTeatajaaastatellimusedjaEuroopaLiiduKohtukohtulahenditekogumikud):

• Euroopa Liidu Väljaannete Talituse edasimüüjate kaudu (http://publications.europa.eu/others/agents/index_et.htm).

QJ-A

B-12-007-ET-C

EUROOPA KONTROLLIKODA

MAHEPÕLLUMA JANDUSLIKE TOODE TE TURG SÕLTUB SUUREL MÄÄRAL

TARBIJATE USALDUSEST. KA VASTAVAD ELi ÕIGUSAK TID TÖÖTATI VÄLJA

EESMÄRGIGA ANDA TARBIJATELE KINDLUS, ET TEGEMIST ON TÕEPOOLEST

MAHETOOTEGA, KUI TOOTEL ON VASTAV MÄRGIS. ÕIGUSAKTIDES KEHTES-

TATUD KONTROLLSÜSTEEMI OTSTARVE ON KONTROLLIDA JA KINNITADA,

ET KÕIK TARNEAHELAS OSALEJAD (NT PÕLLUMAJANDUSTOOTJAD, TÖÖTLE-

JAD, IMPORTIJAD) TÄIDAVAD NÕUETEKOHASELT MAHEPÕLLUMAJANDUSLI-

KU TOOTMISE EESKIRJU. KONTROLLIKODA AUDITEERIS KONTROLLSÜSTEEMI

SUHTES KEHTIVATE ELi EESKIRJADE RAKENDAMIST.

SÜSTEEMI MÕJUSA TOIMIMISE KOHTA PI ISAVA KINDLUSE SAAMISEKS,

SAMUTI TARBIJATE USALDUSE TAGAMISEKS TULEKS KONTR OLLIKOJA

TUVASTATUD PUUDUSED KÕRVALDADA NII EUROOPA KOMISJONI KUI KA

LIIKMESRIIKIDE TASANDIL.

eriaruanne - europarl.europa.eu

Documents