kontrollikoda 2012 · eriaruanne nr 15/2012 – huvide konfliktide haldamine valitud euroopa liidu...

ISSN

183

1-08

18

EUROOPAKONTROLLIKODA

2012

ET

Eria

ruan

ne n

r 15

HUVIDE KONFLIKTIDE HALDAMINE VALITUD

EUROOPA LIIDU AMETITES

HUVIDE KONFLIKTIDE HALDAMINE VALITUD EUROOPA LIIDU AMETITES

Eriaruanne nr 15 2012

(vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 lõike 4 teisele lõigule)

EUROOPA KONTROLLIKODA

EUROOPA KONTROLLIKODA12, rue Alcide De Gasperi1615 LuxembourgLUXEMBOURG

Tel +352 4398-1Faks +352 4398-46410E-post: [email protected]: http://eca.europa.eu

Eriaruanne nr 15 2012

Lisateavet Euroopa Liidu kohta saate internetist Euroopa serverist (http://europa.eu).

Kataloogimisandmed on väljaande lõpus.

Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2012

ISBN 978-92-9237-878-3

doi:10.2865/21435

© Euroopa Liit, 2012

Allikale viitamisel on reprodutseerimine lubatud.

Printed in Luxembourg

mailto:[email protected]

http://eca.europa.eu

http://europa.eu

Eriaruanne nr 15/2012 – Huvide konfliktide haldamine valitud Euroopa Liidu ametites

3

SISUKORD

Punkt

SÕNASTIK

I–X KOKKUVÕTE

1–14 SISSEJUHATUS

1–5 TAUST

6–8 HUVIDE KONFLIKTIGA SEOTUD RISKID

9–14 VÕRDLUSRAAMISTIK

15–23 AUDITI ULATUS JA LÄHENEMISVIIS

15–19 AUDITI ULATUS

20–23 AUDITI LÄHENEMISVIIS

24–88 TÄHELEPANEKUD

24–27 ELi ÕIGUSRAAMISTIK

28–37 ENNE AMETITES TÖÖTAMIST

28–31 TÖÖLE KANDIDEERIJATE SÕELUMISMENETLUS EI OLE PIISAV

32–34 EMA SIDUSRÜHMADE ORGANISATSIOONIDE ABIKÕLBLIKKUSKRITEERIUMID ON PUUDULIKUD

35–37 ALLHANKIJATE TEADUS- JA/VÕI PÕHITEGEVUSE JÄRELEVALVE EI OLE PIISAVALT RANGE

38–80 TÖÖTAMINE AMETITES

38–44 EMA, ECHA JA EFSA ON TÖÖTANUD VÄLJA EESKIRJAD JA MENETLUSED ...

45 ... EASA AGA MITTE

46–52 SISE-EESKIRJADE JÄRGIMISE OLULISED PUUDUSED ECHAs

53–60 ALATI EI PIISA DEKLAREERITUD HUVIDE HINDAMISEST JA HALDAMISEST

61 MÕNIKORD PUUDUVAD SISE-EESKIRJADES NORMID JA SOOVITUSED KINGITUSTE JA MEELELAHUTUSE PAKKUMISE JA VASTUVÕTMISE KOHTA VÕI EI OLE NEED PIISAVAD

4


62–68 USALDUSNÕUETE RIKKUMISE POLIITIKAT JA MENETLUSI EI OLE KEHTESTATUD VÕI PUUDUVAD OBJEKTIIVSED HINDAMISKRITEERIUMID

69–76 DEKLAREERITUD HUVIDE JA TEADUSPÕHISTE OTSUSTUSPROTSESSIDE LÄBIPAISTVUST TULEKS SUURENDADA

77–80 HUVIDE KONFLIKTI KÄSITLEVALE KOOLITUSELE TULEB PÖÖRATA SUUREMAT TÄHELEPANU

81–88 AMETIST LAHKUMINE – „PÖÖRDUKSED” JA „SISEINFO”

89–99 JÄRELDUSED JA SOOVITUSED

I LISA – VALITUD AMETITE STRUKTUUR JA JUHTIMINE

II LISA – EETIKA VÕRDLUSRAAMISTIK JA HUVIDE KONFLIKT

III LISA – ÜLEVAADE AMETISISESTE EESKIRJADE JA MENETLUSTE KOHTA, MIDA KOHALDATAKSE AMETI TÖÖTAJATE, EKSPERTIDE, HALDUSNÕUKOGU JA APELLATSIOONINÕUKOGU LIIKMETE SUHTES

IV LISA – SÕLTUMATUSE JA LÄBIPAISTVUSE NÕUDED VALITUD AMETITE ASUTAMISMÄÄRUSTES

V LISA – HUVIDE KONFLIKTI HALDAMINE – OECD SUUNISTE JA ELi REGULEERIVA RAAMISTIKU VÕRDLUS

VI LISA – EMA HINDAMISMAATRIKS

VII LISA – OTSUSTUSPROTSESSI SÕLTUMATUSE JA LÄBIPAISTVUSE NÕUDED

KOMISJONI JA VALITUD AMETITE VASTUSED


5

Akrediteerimistoimingud (EASA): Akrediteerimine on toiming, millega EASA hindab siseriiklikke lennuame-teid või kvalifitseeritud üksusi, kes on oma ülesannete täitmiseks taotlenud teatud sertifitseerimisülesannete täitmist ameti nimel.

Apellatsiooninõukogu (EASA ja ECHA) : Apellatsiooninõukogu vastutab lennuohutusameti otsuste vastu esitatud kaebuste lahendamise eest. Apellatsiooninõukogu koosneb esimehest ja kahest liikmest ning sama paljudest asendusliikmetest.

E/K: Ei kohaldata või ei hinnata

EASA: Euroopa Lennundusohutusamet

ECHA: Euroopa Kemikaaliamet

Eeskirjade koostamine (EASA): Lennundusohutuse ja keskkonnasõbralikkuse tagamist käsitlevate ELi õigus-aktide kohaste eeskirjade koostamine.

EFSA: Euroopa Toiduohutusamet

EMA (varem EMEA): Euroopa Ravimiamet

Huvide konflikt (potentsiaalne) : „Potentsiaalne huvide konflikt ilmneb siis, kui riigiametnik omab erahuvi, mis võiks kujutada endast huvide konflikti, kui kõnealune riigiametnik hõlmatakse tulevikus teatud (huvide konflikti sisaldavate) ametlike ülesannete täitmisse.”1

Huvide konflikt (näiline): „Näilise huvide konflikti puhul tundub, et riigiametniku erahuvid võiksid teda valesti mõjutada oma kohustuste täitmisel, kuid see ei ole tegelikult nii.”2

Huvide konflikt (tegelik) : „Vastuolu riigiametniku avalike ja erahuvide vahel, mille põhjuseks on ameti-isiku isiklikku laadi huvid, mis võivad teda tööülesannete täitmisel ja nende eest vastutamisel ebasoovitavalt mõjutada.”3

IHD: Iga-aastane huvide deklaratsioon

(Kaas)raportöör: Teadusasutuse töötaja, kes on määratud mõne konkreetse ülesande (nt ravimi hindamise, konkreetse toote kohta teaduslike nõuannete andmise või üldise iseloomuga küsimuste, nagu suuniste, and-mete kogumise jne) (kaas)läbiviijaks ja koordineerijaks.

1 Managing Conflict of Interest in the Public Service: OECD Guidelines and country experiences, OECD, Pariis, 2003, lk 24.

2 Vt 1. joonealune märkus.

3 Vt 1. joonealune märkus.

SÕNASTIK

6


Nõuandekogu (EASA) : Juhatus nimetab ametisse nõuandekogu, kellega peetakse nõu enne teatavates erivaldkondades otsuste tegemist. Juhatus ei pea oma töös lähtuma nõuandva organi arvamusest (vt EASA algmääruse artikli 33 lõige 4). Nõuandekogu koosneb lennundustöötajate organisatsioonide, tootjate, kau-bandus- ja üldlennunduse ettevõtjate, lennukiremondi ettevõtete, koolitusorganisatsioonide ja lennuspordi esindajatest. Nõuandekogus on kokku 26 liiget ja sama palju on ka asendusliikmeid.

OECD: Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon

REACH‑määrus : REACH on Euroopa Liidu kemikaalide ja nende ohutu kasutamise määrus (Euroopa Parla-mendi ja nõukogu 18. detsembri 2006 määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1)). See käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist. REACH-määruse eesmärgiks on parandada inimeste tervise kaitset ja vähen -dada kemikaalidest põhjustatud keskkonnariske, edendades samas innovatsiooni ja ELi keemiatööstuse konkurentsivõimet.

Sertifitseerimistoimingud (EASA) : EASA sertifikaadi väljaandmine kõigile lennundustoodetele, projekteeri-tud lennukiosadele ja seadmetele, mida ELi liikmesriikide regulatiivse järelevalve alla kuuluvad isikud remon-divad või kasutavad.

SHD (EFSA) : Spetsiifiline huvide erideklaratsioon on seotud konkreetse teema või teemade grupiga (nt ained/tooted), mida käsitletakse eriistungil või antakse sellega erivolitused teema või teemade grupi käsitlemiseks ühel või mitmel istungil.

Sidusrühmade konsultatiivkogu (EFSA) : Sidusrühmade konsultatiivkogus on esindatud üleeuroopalised organisatsioonid, kes on seotud asjaomase valdkonnaga toiduahela kogu ulatuses. Konsultatiivkogu nõustab EFSAt ameti tööprogrammi, riskihindamise meetodite jms üldise iseloomuga küsimustes.

Standardimistoimingud (EASA) : Standardimistoimingud on seotud EASA poolt läbi viidavate inspekteerimis-tega liikmesriikide lennuametites ning nende ülesanne on tagada ELi lennundusohutusalaste õigusaktide õige, ühetaoline ja järjepidev rakendamine.


7

KOKKUVÕTE

I.Auditi eesmärk oli hinnata nelja Euroopa Liidu ameti (edaspidi „valitud ametid”), nimelt Euroopa Lennundus-ohutusameti (EASA), Euroopa Kemikaaliameti (ECHA), Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) ja Euroopa Ravimi-ameti (EMA) huvide konfliktide lahendamise sise-ees-kirju, kuna nende ametite otsused mõjutavad otseselt tarbijate ohutust ja tervist. Kontrollikoda ei hinnanud pärast kohapealse audititöö lõpetamist (2011. aasta oktoobris) rakendatud eeskirju ja menetlusi.

II.Huvide konflikti olukordade määratlusi on mitu. Kont-rollikoja auditi tähenduses kasutatakse OECD suunistes „Huvide konflikti haldamine avalikus sektoris”4 antud määratlust „... on olukordi, kus ametiisiku isiklikku laadi huvid või kuuluvused tekitavad või võivad tekitada konflikti, mis võib ebasoovitavalt mõjutada tema töö-ülesannete nõuetekohast täitmist”.

III.Teatud huvide konflikti riskid tulenevad ametite struk-tuurist (nt sama organisatsioon esindab nii juhtkonda kui ka teenuse osutajat) ja asjaolust, et ametid kasuta-vad majandusharu esindajate poolt läbi viidud uurin-gute tulemusi. Selle taustal on äärmiselt oluline, et valitud ametites toimivad süsteemid oleksid stabiilsed, et hallata potentsiaalset kaasnevat huvide konflikti.

IV.Euroopa Liidus puudub tervik lik reguleeriv huvide konflikti raamistik, mis sätestaks võrreldavad sõltuma-tuse ja läbipaistvuse miinimumnõuded, mis oleksid kohaldatavad kõigile strateegia kujundamist ning tege-vuse ja otsuste tegemist mõjutavatele ELi ametitele ja võtmeisikutele. Sellise reguleeriva raamistiku puudu-misel moodustavad OECD asjaomased suunised, mis sätestavad huvide konflikti haldamise poliitika välja-töötamise rahvusvaheliselt rakendatavad põhimõtted, käesoleva auditi võrdlusraamistiku ühe osa.


8


iii) tuleb kehtestada huvide deklaratsioonide selged ja objektiivsed hindamiskriteeriumid ja neid järjepide-valt rakendada;

iv) ameti üldistes eeskirjades ja menetlustes tuleb ette näha kingituste ja meelelahutuse pakkumise ja vas-tuvõtmise kord (EASA, ECHA, EFSA);

v) ameti üldiste eeskirjade ja menetluste puhul tööta-takse välja selge, läbipaistev ja järjepidev menetlus usaldusnõuete rikkumise korral;

vi) tuleb suurendada koosolekutel ja teadusalaste otsustusprotsesside kontekstis deklareeritud huvide läbipaistvust;

vii) tuleb tagada põhjalik ja kohustuslik huvide konflikti käsitlev koolitus;

viii) valitud ametid peavad koostöös ametisse nimetava-te asutustega käsitlema töösuhtejärgseid küsimusi;

d) ELi seadusandjal, võimaluse korral koostöös teis-te ELi institutsioonidega, kaaluda huvide konflikti olukordade haldamist käsitleva ELi reguleeriva raa-mistiku edasiarendamist, kasutades selleks OECD suuniseid ja parimaid tavasid;

e) kuigi see aruanne põhineb nelja valitud ametkon-na näitel, võiksid kõik ELi institutsioonid ja detsentraliseeritud asutused uurida, kas käesoleva aruande soovitused võiksid olla asjakohased ja kohaldatavad ka nende suhtes.

V.Kontrollikoda leidis, et ükski valitud ametitest ei suut-nud huvide konflikti olukordi adekvaatselt hallata. Tuvastatud puudused olid siiski erineva kaaluga.

VI.Valitud ametite seast on EMAs ja EFSAs välja töötatud eeskirjad ja menetlused huvide konflikti deklareeri-mise, hindamise ja juhtimise osas kõige läbimõeldu-mad ja tõhusamad.

VII.Kuigi ECHA on välja töötanud ametkonnasisese huvide konflikti haldamise eeskirjad ja menetlused, on ECHA töötajate ja apellatsioonikoja huvide konflikti halda-mise sise-eeskirjades olulisi puudusi.

VIII.Kontrollikoda leidis, et EASA-l puudusid ametisisesed huvide konflikti haldamise eeskirjad ja menetlused. EASAs ei ole olemas või ei ole hinnatud töötajate, juhatuse, apellatsioonikoja ega ekspertide huvide deklaratsioone.

IX.Kontrollikoda tunneb heameelt selle üle, et kõik vali-tud ametid arendavad ja tõhustavad oma sise-eeskirju pidevalt, reageerides sellega erinevatele sündmustele, välisele survele ja kontrollikoja auditile.

X.Kontrollikoja soovitused:

a) EASAs tuleb välja töötada põhjalikud huvide konf-likti haldamise eeskirjad ja menetlused;

b) ECHAs tuleb sise-eeskirju töötajatele ja apellat-sioonikoja liikmetele asjakohaselt rakendada;

c) valitud ametites vajavad eeskirjade ja menetluste täiendamist:

i) enne kandidaatide töölevõtmist kontrollitakse huvide konflikti olemasolu;

ii) võetakse kasutusele huvide konflikti haldamise ees-kirjad ja menetlused, millega tagatakse, et EASA ja EMA ülesandel allhanget tegevates riiklikes ameti-asutustes rakendatakse huvide konflikti haldamisel võrreldavaid standardeid;

9


TAUST

1. Huvide konflikti olukorrad võivad tekkida peaaegu igal töökohal igal ajal. Kui neid ei käsitleta õigesti, võivad need mõjutada negatiivselt otsus-tusprotsessi, tekitada skandaale ja organisatsiooni mainet kahjustada. Avalik-õiguslike asutuste puhul tekitab see kõige enam muret, kuna taga-järjeks võib olla usu kaotus nende erapooletusse ja tegevusse ühiskonna parimates huvides. Huvide konflikti võib määratleda mitmeti. Kontrolli-koja auditi mõistes kasutatakse OECD suunistes „Huvide konflikti halda-mine avalikus sektoris”5 (edaspidi „OECD suunised”) esitatud määratlust „Vastuolu riigiametniku avalike ja erahuvide vahel, mille põhjuseks on ametiisiku isiklikku laadi huvid, mis tekitavad või võivad tekitada konflik-ti, mis võib ebasoovitavalt mõjutada tema tööülesannete nõuetekohast täitmist.” Käesoleva aruande mõistes võib huvide konflikt olla kas tegelik, näiline või potentsiaalne6.

2. Viimastel aastatel on ajakirjanduses teatatud tervest hulgast väidetava-test ELi asutustega seotud huvide konflikti juhtumitest ning selle üle on muret väljendatud ka Euroopa Parlamendis. 2011. aastal palus Euroopa Parlament kontrollikojal „viia läbi põhjalik analüüs ametite suhtumise kohta potentsiaalsete huvide konflikti olukordade haldamisse”7.

3. Euroopa Parlament on EMA ja EFSA 2010. aasta raamatupidamise aas-taaruande kinnitamise edasi lükanud osalt sellepärast, et hindab huvide konflikti haldamist neis ametites ebarahuldavaks.8

4. Kontrollikoda otsustas keskenduda neljale ametile (EASA, ECHA, EFSA ja EMA, edaspidi „valitud ametid”), kus erapoolikuse oht võib kaasa tuua kõige rängemaid tagajärgi, kuna nende ametite otsused mõjutavad ot-seselt tarbijate ohutust ja tervist. Valitud ametites langetatud otsused mõjutavad iga Euroopa Liidu kodanikku isiklikult:

a) EASA ülesandeks on säilitada ja arendada Euroopa tsiviillennun-dusohutuse ühtset kõrge taset. Pidades silmas nende eesmärkide saavutamist, annab EASA välja õhusõidukite sertifitseerimistingi-mused, langetab otsused lennukõlblikkuse ja keskkonnaohutuse sertifitseerimise kohta, juhib standardiseerimise kontrollimist liik-mesriik ides ning esitab komisjonile arvamusi ja soovitusi tsiviillennunduse ohutuse parandamiseks;


6 Managing Conflict of Interest in the Public Service: OECD Guidelines and country experiences, lk 24.

7 Euroopa Parlamendi resolutsioon, 10. mai 2011, 2009. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta: ELi ametite tulemused, finantsjuhtimine ja kontroll (ELT L 250, 27.9.2011, lk 269).

8 http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-//EP//TEXT+TA+P7-TA-2012-0173+0+DOC+XML+V0//ET&language=ET#BKMD-70 http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-//EP//TEXT+TA+P7-TA-2012-0175+0+DOC+XML+V0//ET

SISSEJUHATUS

http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-//EP//TEXT+TA+P7-TA-2012-0173+0+DOC+XML+V0//ET&language=ET#BKMD-70




http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-//EP//TEXT+TA+P7-TA-2012-0175+0+DOC+XML+V0//ET




10


b) ECHA-l on oluline reguleeriv roll ELi kemikaalidega seotud õigus-aktide rakendamisel inimeste tervise ja keskkonna huvides, samuti innovatsiooni ja konkurentsivõime edendamisel. ECHA aitab ette-võtetel kohaldada õigusakte, edendab kemikaalide ohutut kasuta-mist, annab teavet kemikaalide kohta, teostab nende märgistamist ja klassifitseerimist ning lahendab ohtlike kemikaalidega seotud küsimusi;

c) EFSA ülesandeks on anda sõltumatut teavet toidu- ja söödaohutuse kohta, aidates sellega kaasa inimeste ja loomade tervise kaitse kõr-gele tasemele. EFSA avaldab toidu koostisosade, pestitsiidide, ge-neetiliselt muundatud organismide jne kohta teaduslikke arvamusi ning edendab toidu ja sööda ühtseid riskihindamise meetodeid;

d) EMA vastutab farmaatsiaettevõtetes välja töötatud Euroopa Liidus kasutatavate ravimite teadusliku hindamise ja järelevalve eest. Li-saks annab EMA ettevõtetele teaduslikku nõu ja abi uute ravimite väljatöötamiseks ja avaldab suuniseid kvaliteedi, ohutuse ja tõhusu-se nõuete täitmiseks. EMAd peetakse enam kui 40 riigisisest pädevat asutust hõlmava Euroopa ravimivõrgu keskuseks;

e) kokkuvõttes võib öelda, et valitud ametid otsustavad ELi õhusõi-dukite, keemiatoodete, toidu koostisosade ja ravimite litsentside üle. I lisas on esitatud ülevaade iga valitud ameti eesmärkidest ja ülesannetest.

5. Loomulikult võib kõigis ametites ja ELi institutsioonides ning muudes detsentraliseeritud asutustes (nt ühisettevõtted jne) tekkida huvide konf-likt ja kuigi käesoleva aruande järeldused ja soovitused on seotud ainult valitud ametitega, võivad ka muud ametid ja ELi institutsioonid kaaluda, kas selle aruande seisukohad on ka neile asjakohased.

11


HUVIDE KONFLIKTIGA SEOTUD RISKID

6. Arvestades valitud ametites vastu võetud otsuste tähtsust, tulenevad huvide konflikti olukordade juhtimise ebaõnnestumisest suurimad ris-k id ja halvimad tagajärjed. Osa minevikus, olevikus või tulevikus tek-kinud/tekkivatest huvide konflikti olukordadest on paratamatud ega tähenda tingimata sobimatut käitumist või korruptsiooni. Sageli kohtab seda äärmiselt spetsialiseerunud/unikaalses organisatsioonis, kus oma ala spetsialiste on vähe ja tööstusettevõtted n-ö konkureerivad samade ekspertide pärast.

7. Valitud ametite struktuur ja tegevus (nt juhtimine, suhtlemine kolman-date poolte, klientide ja tarnijatega jne) eeldab tihedat koostööd riiklike asutuste ja vastavate majandussektoritega. Sellega kaasnevad aga huvide konflikti riskid:

— haldusnõukogu : EASA, ECHA ja EMA haldusnõukogud koosnevad peamiselt riigiasutuste või liikmesriikide esindajatest. Samal ajal an-navad EASA ja EMA osa oma ülesannetest üle asjaomastele riiklikele asutustele ning võtavad vastu muid riigi ametiasutuste tegevust mõjutavaid otsuseid (vt 1. selgitus). EFSA haldusnõukogu liikmete valiku aluseks on senine töökogemus ja teaduslik taust. EFSA asu-tamismääruses on aga ette nähtud, et neli EFSA haldusnõukogu 15 liikmest on olnud seotud (või on seda ka praegu) organisatsioonide-ga, kes esindavad toiduainetööstuses tarbijate huve või muid huve. Lisaks võib EFSA tegevuse ja otsuste erapooletust ohustada asjaolu, et kolm haldusnõukogus esindatud organisatsiooni on esindatud ka sidusrühmade konsultatiivkogus9;

— välisekspertide kaasamine (edaspidi „eksperdid”): ECHA, EFSA ja EMA kasutavad läbiviidavate teaduslike uurimistööde juures eksperte, kellel on valdkonnas laialdased kogemused ning kes võivad kunagi olla olnud majandussektoriga seotud või kes on seda praegu (töö-tamine, teadustööde rahastamine jne). Näiteks on EMA tegevusega seotud ca 3800 eksperti ja EFSA tegevusega umbes 1200 eksperti. Nende kolme ameti eksperdid kuuluvad teaduskomiteedesse, mille eestvõttel töötatakse välja tarbijate tervisest ja ohutusest lähtuvaid, eluliselt olulisi teaduslikke seisukohti (näiteks teaduslikke arvamu-si ravimite, toiduainete, keemiliste ainete kohta). EASAs täidavad eksperdid põhiliselt reeglite koostamise, standardimiskontrollide tegemise ja vähemal määral ka sertifitseerimise ülesandeid;

9 Sidusrühmade konsultatiivkogus on esindatud üleeuroopalised organisatsioonid, kes on seotud asjaomase valdkonnaga toiduahela kogu ulatuses. Konsultatiivkogu nõustab EFSAt ameti tööprogrammi, riskihindamise meetodite jms üldise iseloomuga küsimustes.

12


— partnerlus sidusrühmadega : teadusalaste ja järelevalvega seotud ülesannete täitmiseks teevad valitud ametid tihedat koostööd tööstusharu ja tarbijate esindajatega (nt tootjatega, vahendaja-tega, turustajatega jne). Näiteks oluliseks riskiteguriks on see, et enamiku valitud ametite poolt koostatud teaduslike arvamuste ja otsuste puhul kasutatakse ka tööstusharu enda poolt läbi viidud või rahastatud uuringuid.

8. Selle taustal on äärmiselt oluline, et valitud ametid suudaksid hallata kaasnevaid huvide konflikte.

1. SELGITUS

AMETITE STRUKTUURIST TULENEVATE HUVIDE KONFLIKTIDE NÄITEID

EMA haldusnõukogu, mis koosneb peamiselt riigiasutuste esindajatest, otsustab ametile riigiasutuste poolt osutatud teaduslike teenuste eest makstava tasumise üle. Kontrollikoda on oma eriaruandes10 märkinud, et on vaja välja töötada ja kehtestada riigiasutuse tegelikest kuludest lähtuv tasude süsteem. Sellist süsteemi ei ole seni kasutusele võetud ja EMA haldusnõukogu lükkas viimase sellekohase ettepaneku tagasi11.

EASAs korraldati auditi ajal hankemenetlus sertifitseerimisülesannete täitja leidmiseks mõnest ametkonna-välisest kvalifitseeritud asutusest12. Siiani delegeeriti sertifitseerimisülesannete täitmine ainult akrediteeritud riigiasutustele, kellega olid vastavad raamlepingud sõlmitud, ilma hankemenetlusteta. EASA poolt makstav tasu määratud ülesannete täitmise eest sätestati raamlepingutes. Samade ülesannete eest makstavad tasud on eri riigiasutustes erinevad ega põhine tegelikel kuludel.

Vastavalt EASA õiguslikule raamistikule kontrollib amet riigiasutuste vastavust standardimise ja akrediteerimise asutusele esitatavatele nõuetele, samal ajal kui nende huvid on esindatud haldusnõukogu tasemel.

10 Euroopa Ravimiameti 2010. aasta raamatupidamise aastaaruannet käsitleva aruande punkt 16 ja ameti vastus (ELT C 366, 15.12.2011, lk 27).

11 Euroopa Ravimiameti 2010. aasta raamatupidamise aastaaruannet käsitleva aruande punkti 16 kohta esitatud ameti vastus.

12 Kvalifitseeritud üksus on määratletud kui „organ, kellele amet või riiklik lennuasutus võib oma kontrolli all ja vastutusel anda konkreetse sertifitseerimisega seotud ülesande”. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 2008 määruse (EÜ) nr 216/2008, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ja millega luuakse Euroopa Lennundusohutusamet ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 91/670/EMÜ, määrus (EÜ) nr 1592/2002 ning direktiiv 2004/36/EÜ (EASA asutajaliikmete määrus) artikkel 3 punkt f (ELT L 79, 19.3.2008, lk 1).

13


13 Selles kontekstis on mõistel „ametnik” laiem tähendus, mis hõlmab koosseisulisi töötajaid ja teiste kategooriate ELi teenistujaid, nagu ajutised töötajad, abiteenistujad ja lepingulised töötajad.

14 Näiteks Haldusteatajas nr 85-2004/29.6.2004 avaldatud komisjoni otsus C(2004) 1597/10 ametivälise tegevuse ja ülesannete kohta.

15 OECD, Pariis, 2010.

VÕRDLUSRAAMISTIK

9. Huvide konflikti olukordade tõhusaks haldamiseks tuleb valitud ametites kasutada asjakohast võrdlusraamistikku.

10. ELi institutsioonides ja detsentraliseeritud asutustes kasutatav reguleeriv raamistik (edaspidi „ELi reguleeriv raamistik”) hõlmab Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirju ja Euroopa ühenduste muude teenistujate tee-nistustingimusi (edaspidi „personalieeskirjad”) ning muid huvide konflikti haldamist käsitlevaid Euroopa komisjoni otsuseid ja suuniseid. Võrdlusraa-mistikku kuuluvate dokumentide täpsem nimekiri on esitatud II lisas.

11. Personalieeskirjad sisaldavad mitut väga üldist, eetilisi põhimõtteid kä-sitlevat nõuet, mida avaliku sektori ametnikud peaksid järgima13: sõltu-matus, ausus, objektiivsus, erapooletus ja lojaalsus. Komisjon on välja andnud otsused14 ja juhised nende praktiliseks rakendamiseks.

12. Komisjoni sisekontrolli standardi nr 2 „Eetilised ja organisatsioonilised väärtused” kohaselt peavad olemas olema menetlused, et tagada kõigi töötajate teadlikkus eetilistest ja organisatsiooni väärtustest, eelkõige eetilisest käitumisest, et hallata huvide konflikti, ära hoida pettusi ja teavitada rikkumistest.

13. Lisaks eeltoodule on kolmes neljast valitud ametist välja töötatud amet-konnasisesed huvide konflikti haldamise eeskirjad ja menetlused (ameti-tes kehtivate huvide konflikti haldamise eeskirjade ja menetluste kokku- võte on esitatud III lisas).

14. Avalikku sektorit tervikuna reguleerivad üldtunnustatud OECD suunised. Lisaks on OECD avaldanud ka töösuhtejärgseid küsimusi puudutavad konkreetsed suunised: „Pärast avalikku teenistust – head tavad huvide konflikti vältimiseks”15.

14


AUDITI ULATUS

15. Auditi käigus hinnati huvide konflikti haldamise sise-eeskirju neljas vali-tud ametis, mille otsused mõjutavad otseselt tarbijate ohutust ja tervist, nimelt:

— EASA annab välja tsiviillennunduse ohutussertifikaate, mis näevad ette töötajate kõrge tehniliste teadmiste taseme, mis saadakse tava-liselt töökogemusest vastavas majandusharus või riigiasutuses. On oht, et sellise taustaga töötajad võivad otsuste tegemisel soosida oma endist ( ja/või võimalikku tulevast) tööandjat;

— ECHA haldab REACH-määrust, mille eesmärk on tagada inimeste tervise ja keskkonna kõrgetasemeline kaitse. ECHA esitab keemiliste ainete kohta oma teaduslikud ja tehnilised seisukohad, millel võib sektori ettevõtetele olla suur finantsmõju;

— EFSA ülesandeks on teavitada toiduohutuse riskidest. EFSA annab toiduainetega seotud teadusalast ja tehnilist nõu, mis võib avaldada toiduainete valdkonna ettevõtetele suurt finantsmõju;

— EMA-l on koordineeriv roll ELi ravimite müügilubade andmisel ja uuendamisel. Hindamisel tuleb toetuda nende organisatsioonide ja ettevõtete poolt läbi viidud uuringute andmetele, kellel on asja-omaste toodete suhtes erihuvid.

16. Auditis keskenduti peamistele osalistele, sh valitud asutuselt saadud ülesandeid täitvatele organisatsioonidele, kel lel on teaduspõhises otsustusprotsessis ja ametkonna tegevuses oluline roll:

— haldusnõukogude liikmetele;

— teaduslike nõuandekomisjonide, komiteede, foorumite liikmetele ja muudele ekspertidele;

— ametkondade töötajatele, eelkõige direktoritele ja teaduspõhiseid otsuseid langetavatele võtmeisikutele;

— (EASA, ECHA) apellatsioonikoja liikmetele ja

— sidusrühmade organisatsioonidele.

AUDITI ULATUS JA LÄHENEMISVIIS

15


17. Audit ei hõlmanud huvide konflikti olukordi, mis võivad tekkida hanke-menetluste ja töötajate värbamise käigus. Need toimingud vaatab kont-rollikoda üle iga-aastase auditi käigus.

18. Kontrollikoda ei tuvastanud huvide konflikti olukordi kui selliseid, sest see nõudnuks selliseid olukordi põhjustavate objektiivsete tingimuste intensiivset uurimist ja subjektiivsete otsuste langetamist. Kontrollikoda ei saa hinnata nende meetodite õigsust, mida valitud ametid kasutavad majandusharu poolt rahastatud uuringute tulemuste hindamisel.

19. Tuleb märkida, et kõik valitud ametid arendavad ja tõhustavad oma sise-eeskirju pidevalt, reageerides sellega erinevatele sündmustele, vä-lisele survele ja kontrollikoja auditile. Tänaseks ei ole veel hinnatud neid sise-eeskirju, mida on asutud rakendama pärast kontrollikoja kohapeal tehtud audititöö lõppemist (oktoobris 2011).

AUDITI LÄHENEMISVIIS

20. Auditi eesmärk oli vastata järgmisele peamisele auditiküsimusele.

— Kas valitud ametid suudavad huvide konflikti adekvaatselt hallata?

Lisaks püüti vastata kahele eriküsimusele.

— Kas huvide konflikti haldamiseks on asjakohased eeskirjad ja me-netlused olemas?

— Kas valitud ametid on oma huvide konflikti haldamise sise-eeskirju piisavalt rakendatud?

16


21. Ametkonnasiseste huvide konflikti haldamise eeskirjade ja menetluste (mis olid koostatud neile kohaldatavate konkreetsete õigusalaste nõue-te kontekstis) ning nende rakendamise hindamiseks kasutati õiguslikku raamistikku (vt II lisa), mis kehtib ELi institutsioonide ja detsentraliseeri-tud asutuste kohta, põhjalikumaid OECD suuniseid ning valitud ametites määratletud parimat tava. Sellise ELi reguleeriva raamistiku puudumisel on käesoleva auditi võrdlusraamistiku osaks OECD asjaomased suunised, mis sätestavad huvide konflikti vältimise poliitika väljatöötamise rahvus-vaheliselt rakendatavad põhimõtted. OECD suuniseid kasutati kõikide juhtumite puhul, mis ei ole (või on ebapiisavalt) hõlmatud ELi õigus-liku raamistikuga. OECD suunistes käsitletakse omavalitsuste ja riiklike institutsioonide küsimusi laiemalt eesmärgiga aidata neil kavandada ja rakendada tõhusat huvide konflikti vältimise poliitikat.

22. Auditi käigus viidi läbi järgmised toimingud:

— valitud ametite õigusliku raamistiku analüüs;

— kohtumised valitud asutuste juhtkondadega, ametkonna töötajate ja mitmesuguste nõukogudega (haldusnõukogu, nõuandekogu, apellatsioonikomisjon);

— valitud ametite poolt täidetud küsimustiku analüüs;

— valitud asutuste eeskirjade, toimingute, sisesuuniste, huvide dekla-ratsioonide, teaduskomisjonide/komiteede koosolekute protokol-lide, töötajate isiklike toimikute jne dokumentaalne hindamine ja

— selle uurimine, kuidas valitud ametid olid oma sise-eeskirju kohalda-nud konkreetsete (nt töötajate, ekspertide, haldusnõukogu liikme-te) juhtumite puhul, sh mitme (vabaühenduste, Euroopa Ombuds- mani, meedia jne poolt) avaldatud, huvide konfliktiga seotud juh-tumi puhul.

23. Kontrollikoda esitab oma tähelepanekud ajalises järjestuses, st analüü-sitakse sise-eeskirjade reguleerivat toimet võtmeisikute suhtes, kuna eeskirju ja menetlusi kohaldatakse sellistel etappidel nagu ametisse määramine (nt teaduskomitee ekspertide määramine), nende ametis töötamise ajal (sealhulgas koolituste ja kingituste vastuvõtmise suhtes jne) ning ametist lahkumisel (sealhulgas kohustused sellisele uuele töö-kohale asumisel, kus võib tekkida huvide konflikt).

17


ELi ÕIGUSRAAMISTIK

24. Valitud asutused peavad järgima personalieeskirju (vt 2. selgitus).

25. Personalieeskirjade ja komisjoni suuniste sõltumatuse nõuded hõlmavad siiski üksnes personali. Teisi otsustusprotsessi peamisi osalejaid, nagu haldusnõukogude liikmeid ja eksperte need ei puuduta.

26. Ametite sõltumatuse ja läbipaistvuse nõudeid võib leida iga valitud ameti asutamismääruses, ent valitud ametites reguleeritud nõuete ulatus on väga erinev (vt IV lisa). Need sätted näevad ette iga-aastaste deklarat-sioonide ja huvide erideklaratsioonide täitmise ja avaldamise, teadusasu-tuste ja erinevate nõukogude (nt haldusnõukogu, apellatsioonikomisjon) istungite ja koosolekute päevakorra ja protokollide avalikustamise, tea-duslike uuringute tulemuste avaldamise jne. IV lisa kohaselt on EFSA ja EMA sõltumatuse ja läbipaistvuse õiguslikud nõuded rangemad ning ECHAs kõige leebemad (nt huvide deklaratsiooni avaldamise kohustus puudub), kõige vähem ettekirjutusi on teinud EASA (nt puudub majan-duslike huvide deklaratsioonide täitmise kohustus).

TÄHELEPANEKUD

2. SELGITUS

HUVIDE KONFLIKTI KÄSITLEVAID PERSONALIEESKIRJADE SÄTTEID

ο kui ametnikul on tema sõltumatust mõjutada võiv isiklik huvi, peab ta sellest teavitama16;

ο tuleb kohaldada meetmeid riski vähendamiseks17;

ο ametiülesannetega paralleelselt ükskõik millise muu tegevusega tegelemiseks peab ametnikul olema vastav nõusolek ja deklaratsioonis tuleb esitada andmed ka abikaasade poolt tehtava tasustatava töö kohta18 ja

ο ametnikel on kohustus käituda ausalt ja diskreetselt teatud ametissenimetamiste suhtes või soodustuste vastuvõtmisel pärast oma ametiaja lõppemist ja nad peavad teavitama mis tahes uue töölepingu sõlmimisest kahe aasta jooksul pärast teenistusest lahkumist19.

16 Personalieeskirjade artikkel 11a.

17 Personalieeskirjade artikkel 11a.

18 Personalieeskirjade artiklid 12b ja 13.

19 Personalieeskirjade artikkel 16.

18


27. Seepärast tuleb tõdeda, et Euroopa Liidus puudub terviklik reguleeriv huvide konflikti raamistik, mis sätestaks võrreldavad sõltumatuse ja läbi-paistvuse miinimumnõuded, mis oleksid kohaldatavad kõigile strateegia kujundamist ning tegevuse ja otsuste tegemist mõjutavatele ELi ame-titele ja võtmeisikutele. V lisas esitatakse ELi reguleeriva raamistiku (v.a asutuste asutamismääruste ja ametkondade eeskirjade ja menetluste) ning OECD suuniste võrdlus.

ENNE AMETITES TÖÖTAMIST

TÖÖLE KANDIDEERIJATE SÕELUMISMENETLUS EI OLE PIISAV

28. Üldiselt ei näe EASAsse, ECHAsse20 ja EMAsse tööle asumise ja ametisse nimetamise kord ette piisavat kandidaatide (st ekspertide, haldusnõu-kogu ja apellatsioonikoja liikmete) huvide konflikti olukordi puudutavat sõelumismenetlust. Juhatuste liikmeid ning mitme ala eksperte (ECHA ja EMA) nimetavad ametisse hoopis liikmesriigid, riiklikud ametiasutused või ELi institutsioonid (st komisjon, nõukogu jne) ning valitud ametitel puudub või on piiratud sõnaõigus nende ametisse nimetamisel.

29. EFSA ekspertide töölevõtmise eeskirjad näevad ette kandidaatide huvi-de deklaratsioonide läbivaatamise. Huvide konflikti olukordades ei ole läbivaatamise aluseks aga selgelt määratletud kriteeriumid.

30. Seetõttu tuvastatakse enamikul juhtudel huvide konfliktid enamasti alles pärast kandidaatide ametisse nimetamist. Lisaks ei ole valitud ametitel õigust asendada haldusnõukogu liikmeid või eksperte juhul, kui leitakse, et nende huvid on kokkusobimatud nende rolliga ametis (vt 3. selgitus).

20 2011. aasta septembris vastu võetud ECHA eeskirjades (MB/45/2011/D) kehtestati nõue, et riskihindamise komiteesse (RAC) ja sotsiaal-majandusliku analüüsi komiteesse (SEAC) valitavad kandidaadid peavad täitma majanduslike huvide deklaratsioonid enne nende ametisse nimetamist haldusnõukogu poolt.

3. SELGITUS

KANDIDAATIDE SÕELUMISMENETLUSE PUUDULIKKUSE NÄIDE

Komisjon nimetas ametisse teaduskomitee liikme, kelle huvide deklaratsiooni hindas EMA alles pärast tema21 ametisse nimetamist. Kuigi hindamine näitas vastandlike huvide olemasolu, mis oleks pidanud välistama tema ametisse nimetamise, ei saanud EMA teda vallandada.

21 Mugavuse mõttes kasutatakse käesoleva aruande ingliskeelses versioonis meessoo vormi mõlemast soost isikutele viitamiseks.

19



31. OECD suunistes soovitatakse kandidaatide sõelumist valikumenetluse osana, et varakult välja selgitada ja käsitleda huvide konflikti olukordi22.

EMA SIDUSRÜHMADE ORGANISATSIOONIDE ABIKÕLBLIKKUSKRITEERIUMID ON PUUDULIKUD

32. Valitud ametites rakendati üldiselt piisavaid meetmeid nende tööst hu-vitatud sidusrühmade organisatsioonide suhtes. Selleks et olla esinda-tud erinevates valitud asutustes, peavad need organisatsioonid vastama teatavatele abikõlblikkustingimustele.

33. Nendes kriteeriumides ei sätestata aga alati selgeid standardeid, mida tuleb täita. EMA läbipaistvuse kriteeriumis nõutakse, et patsienti- ja tar-bijaorganisatsioonide rahastamisallikad tuleb avalikustada igal aastal. Sealjuures puuduvad aga vastuvõetava rahastamisstruktuuri miinimum-nõuded, mistõttu on võimalik, et patsiendi- või tarbijaorganisatsioone rahastab täielikult üks EMA tegevuses osalev farmaatsiafirma.

34. Lisaks ei olnud EMA kehtestanud abikõlblikkustingimusi tervishoiutööta-jate organisatsioonidele, mis võivad EMA tegevusega olla seotud samal viisil nagu näiteks patsiendi- või tarbijaorganisatsioonid.

ALLHANKIJATE TEADUS- JA/VÕI PÕHITEGEVUSE JÄRELEVALVE EI OLE PIISAVALT RANGE

35. Huvide konflikti haldamine on väga oluline, kui valitud ametid tellivad töid allhanke korras, kuna need tegevused ei ole valitud ametite otsese kontrolli all. EASA ja EMA tellivad olulise osa oma teadus- ja põhitege-vusest riigiasutustelt.

20


36. EASA tellib töid riigiasutustega sõlmitud raamlepingute alusel, mis pea-vad tagama huvide konflikti puudumise allhanke korras täidetavate üles-annete tasandil. EASA-l puuduvad siiski selged kriteeriumid ja metoodika nende riigiasutuste huvide konflikti vältimise eeskirjade ja menetluste ning nende rakendamise kontrollimiseks. Puuduvad tõendid, et EASA sellist kontrolli teeks.

37. EMA huvide konflikti eeskirjad ja menetlused ei hõlma riiklikke eksperte, kes töötavad allhanke korras riigiasutustele antud ülesannete kallal. EMA ei kontrolli mitte ühegi riigiasutuse huvide konflikti vältimise sise-ees-kirju ja menetlusi.

TÖÖTAMINE AMETITES

EMA, ECHA JA EFSA ON TÖÖTANUD VÄLJA EESKIRJAD JA MENETLUSED ...

38. Valitud ametite seast on EMAs ja EFSAs välja töötatud kõige läbimõeldu-mad ja tõhusamad huvide konflikti tuvastamise, hindamise ja juhtimise raamistikud, milles käsitletakse asjaomasele tööstusharule iseloomulikke riske.

39. Huvide konflikti juhtimises on kõige olulisem huvide deklaratsioon, mil-les inimesed annavad oma isikliku olukorra kohta teavet, mis on oluline seoses võimaliku huvide konfliktiga, mis on määratletud valitud ametite eeskirjades ja menetlustes.

40. ECHA, EMA ja EFSA huvide konflikti vältimise eeskirjade ja menetluste kohaselt peavad huvide deklaratsiooni esitama (enamasti kord aastas) töötajad, haldusnõukogu, apellatsioonikoja, teaduskomisjonide, -komi-teede ja foorumite liikmed.

41. ECHA töötas huvide konflikti vältimise eeskirjad välja varsti pärast ameti loomist. ECHA haldusnõukogu võttis uued „Võimalike huvide konflikti-de juhtimise eeskirjad” vastu 30. septembril 2011. Eeskirju kohaldatakse kogu ameti ja selle tegevuse suhtes23. Eeskirjadega seatakse sisse senisest põhjalikum huvide deklaratsiooni ning töötajatele kehtestatud nõuete vorm, mis tuleb täita kord aastas.

23 ECHA uusi eeskirju auditi läbiviimise ajal veel ei rakendatud ning seega kontrollis kontrollikoda eelmiste eeskirjade ja menetluste rakendamist.

21


42. EMA on välja töötanud mitu selget ja realistlikku kirjeldust selle kohta, millised asjaolud võivad huvide konflikti põhjustada. EMA ja EFSA on ekspertide hindamiseks määratletud konkreetsed kriteeriumid, näiteks: finantshuvid, töösuhted, teadusasutuse liikmesus, töö nõustajana, tea-dusuuringute rahastamine, intellektuaalomandi õigused, lähisugulased, k ingituste ja meelelahutuse pakkumine ja vastuvõtmine jne, mis või-vad põhjustada huvide konflikti. Sõltuvalt tegevuse liigist ja sellest, kas tegevus on parasjagu teoksil või tehtud minevikus (viimase viie aasta jooksul), nähakse eeskirjades ja menetlustes ette piirangud teatud ame-tites töötamisele või osalemisele otsustusprotsessi eri etappides. EMA on välja töötanud selge maatriksi, kus deklareeritud huvid on seotud normatiivsete väljundite kogumiga (vt VI lisa).

43. Lisaks EFSA igal aastal esitatavate huvide deklaratsioonide süsteemile kehtestas amet ka lisanõuded ekspertidele, kes on kohustatud:

— esitama huvide erideklaratsiooni enne iga teaduskomitee, komis-jonide ja töörühmade kohtumist ning;

— teavitama koosolekul suuliselt päevakorrapunktidega seotud mis tahes varem ette nägemata huvidest.

44. EFSAs on alates 2008. aasta maist kasutatud spetsiaalset huvide deklarat-sioonide tarkvara, mis tagab hindamistoimingute jälgitavuse. EMA on väl-ja töötanud ka teatud rakendused/andmebaasid huvide deklaratsioonide hindamistoimingute haldamiseks. ECHA-l sellist huvide deklaratsioonide haldamise ja hindamise tarkvara ei ole.

... EASA AGA MITTE

45. EASAs, välja arvatud lennutegevuslubade ja standardimise osakonnas, ei ole ametkonnasiseseid huvide konflikti vältimise eeskirju ja menetlusi. EASAs ei nõuta ega hinnata huvide deklaratsioone regulaarselt.

22


SISE-EESKIRJADE JÄRGIMISE OLULISED PUUDUSED ECHAs

ECHAs EI VAADATA ENNE TÖÖÜLESANNETE MÄÄR AMIST TÖÖTA JA HUVIDE DEKLARATSIOONI LÄBI

46. ECHAs varem kehtinud eeskirjade ja menetluste kohaselt pidid tööta-jad ametisse määramisel täitma ka huvide deklaratsiooni24. Kui toimusid muutused, tuli algseid deklaratsioone uuendada.

47. Töötajate huvide deklaratsioone, mida kontrollikoda kontrollis, hoiti sule-tud ümbrikus isiklikus toimikus ja ECHA ei olnud neid läbi vaadanud ega huvide konflikti suhtes hinnanud. ECHA jäi täielikult lootma töötajate ko-hustusele ise oma ülemusi neile teatavaks saanud huvide konflikti juhtu-mitest teavitada, olenemata varem esitatud deklaratsioonidest. Kinnistest ümbrikest pärit huvide deklaratsioonide uurimisel tuvastati juhtumeid, millega juhatus oleks pidanud tegelema, nagu on esitatud 4. selgituses.

ECHA APELLATSIOONINÕUKOGU EESKIRJAD JA MENETLUSED HUVIDE KONFLIKTI OLUKORDADE HINDAMISEKS JA JUHTIMISEKS EI OLE PIISAVAD

48. Apellatsiooninõukogu tegeleb ameti otsuste peale kaevanud füüsiliste või juriidiliste isikute kaebuste menetlemisega. See koosneb esimehest ja kahest alalisest liikmest, kes on ECHA töötajad, samuti täiendavatest ja asendusliikmetest, kes ei ole ECHA töötajad. Apellatsiooninõukogu on ECHA koosseisu kuuluv iseseisev asutus, kellel on oma tegevusjuhend.

24 ECHA uusi eeskirju auditi läbiviimise ajal veel ei rakendatud ja seega kontrollis kontrollikoda eelmiste eeskirjade ja menetluste rakendamist. Vt ka punkt 41.

4. SELGITUS

NÄITEID KINNISTEST ÜMBRIKEST PÄRIT HUVIDE DEKLARATSIOONIDE KOHTA, MILLE HINDAMISEGA ECHAS EI TEGELDUD

ο Üks juhtivtöötaja teatas deklaratsioonis, et oli oma korteri välja üürinud ühele ettevõttele, kes oli ECHA-le esitanud suure hulga taotlusi.

ο Üks juhtivtöötaja teatas, et tema eelmiseks töökohaks oli olnud suurettevõte, kes oli tema praegusele üksusele esitanud suure hulga taotlusi.

ο Üks noorem töötaja teatas, et oli töötanud projekti juures, mille rahastajaks oli ettevõte, kes oli ECHA-le esitanud suure hulga hetkel menetluses olevaid taotlusi ja kes oli ka tema abikaasa tööandja.

23


49. Apellatsiooninõukogu alalised liikmed on kohustatud täitma iga-aastase huvide deklaratsiooni. Apellatsiooninõukogu täiendavad ja asendusliik-med on kohustatud täitma iga-aastase huvide deklaratsiooni ning enne konkreetse juhtumiga tegelemist esitama eraldi huvide deklaratsiooni.

50. Huvide deklaratsioonide läbivaatamise ja huvide konflikti olukordade käsitlemise kohustus lasub sekretariaadil ja eesistujal. Puuduvad aga nii dokumendid ametliku kontrollimise alustamise kohta seoses apellatsioo-ninõukogus mõne konkreetse juhtumi käsitlemise alustamisega kui ka protseduur sellise kontrolli läbiviimiseks; amet usaldab täielikult alalise apellatsiooninõukogu liikmete esitatud deklaratsioone.

51. Kontrollikoda leidis, et apellatsiooninõukogul ei ole piisavalt teavet, et tal oleks võimalik teha teadlikke otsuseid huvide konflikti olukordade olemasolu kohta. Teave on kättesaadav vaid apellandist äriühingu, kuid mitte kõigi ettevõtete kohta, kellel võib olla kaebusjuhtumiga seoses otsene huvi (nt keemilist ainet (kaas)registreeriv firma).

52. Apellatsiooninõukogu l i ikmete huvide dek laratsioonides ei esitata üksikasju kõikide ainete ja juhtumite kohta, millega need töötajad enne ECHAsse tööleasumist on töötanud (vt 5. selgitus).

5. SELGITUS

NÄIDE HUVIDE KONFLIKTI OLUKORDADE EBAPÄDEVAST HALDAMISEST ECHA APELLATSIOONINÕUKOGUS

Kaks apellatsiooninõukogu liiget deklareerisid omandi- ja/või töösuhteid REACH- määruse reguleerimisalas25. Siiski ei takista eeskirjad ja menetlused neid määrata osalejaks või otsustajaks ainete või juhtumite puhul, millega nad olid minevikus või on veel praegugi seotud.

25 Nt abi osutamine keemiliste ainete registreerimisel, üldine REACH-määruse alane nõustamine.

24


ALATI EI PIISA DEKLAREERITUD HUVIDE HINDAMISEST JA HALDAMISEST

53. Vastavalt OECD suunistele peavad organisatsioonid esitama selge kir-jelduse, millised asjaolud ja suhted võivad põhjustada huvide konflikti olukorra.26 Huvide deklareerimise kohustus on üksikisiku õlul. Organi-satsiooni haldustoimingud peaksid lihtsalt tagama, et esitatud teavet hinnatakse asjakohaselt ja et seda ajakohastatakse. Eeskirjad ja menet-lused peavad sätestama selged meetmed huvide konflikti olukordade menetlemiseks, näiteks huvi likvideerimiseks, juurdepääsu piiramiseks konkreetsele teabele, ametniku üleviimiseks huvide konflikti mittesisal-dava tööülesande täitmisele, tagasiastumiseks isikliku huvide konfliktiga seotud ülesande täitmiselt jne.

HALDUSNÕUKOGU LIIKMETE HUVIDE KONFLIKTI HINDAMISE EBAPIISAV DOKUMENTEERIMINE

54. Kõikides valitud ametites tuvastati asjaolu, et haldusnõukogu liikmete huvide deklaratsioonide läbivaatamine ja sellega seoses tehtud otsused on ebapiisavalt dokumenteeritud.

KÄTTESAADAVAT TEAVET ALATI EI KASUTATA

55. Valitud ametites alati ei kasutatagi asjaomaste isikute poolt esitatud ning ametitele kergesti kättesaadavat teavet (CVd, eelmised huvide deklarat-sioonid, massiteabevahendites jm avaldatud teave), et huvide deklarat-sioone kontrollida. Auditi käigus selgus mitu juhtumit, kus sellise teabe kontroll oleks probleemid välja selgitanud (vt 6. selgitus).

26 Managing Conflict of Interest in the Public Service: OECD Guidelines and country experiences, lk 28–30.

25


SELGETE HINDAMISKRITEERIUMIDE PUUDUMINE JA EBAJÄRJEKINDEL KOHALDAMINE

56. Ehkki ECHA eeskirjad27 näevad ette kõigi võimalikku konflikti põhjustavate huvide deklareerimise, ei käsitleta praegustest majanduslikest huvidest, varasematest töökohtadest, nõustamisealasest töökogemusest ja muust sarnasest tegevusest tulenevaid konkreetseid olukordi. Erinevalt EMAst ja EFSAst ei ole ECHA määratlenud individuaalse rolli huvide sobimatust, samuti ei ole kehtestatud riski leevendavaid meetmeid kõige levinuma-te riskide tarbeks. Huvide konflikti olukordade hindamine on seepärast sõltuv vastutava isiku otsustusest.

27 Haldusnõukogu võttis 30. septembril 2011 vastu uued võimalike huvide konfliktide vältimise eeskirjad (Policy for Managing Potential Conflicts of Interests) (MB/45/2011/D).

6. SELGITUS

NÄITEID HUVIDE DEKLARATSIOONIDE HINDAMISEKS KÄTTESAADAVA TEABE KASUTAMATA JÄTMISE KOHTA

EMAs ja EFSAs tuli mõne eksperdi viimase huvide deklaratsiooni puhul väga selgelt esile selle ebajärjepidevus eelmiste huvide deklaratsioonidega. Asutused ei küsinud alati ekspertidelt selgitusi.

Üks ECHA töötaja ei esitanud kõiki oma viimase viie aasta töökohti, ehkki need tuleb eeskirjade kohaselt dekla-reerida. Töötaja huvide deklaratsiooni ja CV võrdlemise käigus oleks seda olnud lihtne avastada.

EMA tuvastas ühe EMA teaduskomitee liikme puhul tema erahuvidest lähtuva huvide konflikti olukorra. EMAs jõuti järeldusele, et see ekspert ei saa olla teaduskomitee liige. Hoolimata sellest jätkas ekspert teaduskomitee koosolekutel osalemist ja Euroopa Komisjon nimetas ta järgmiseks kolmeks aastaks taas ametisse. Uuendatud huvide deklaratsioonis ei maininud sama ekspert enam selle organisatsiooniga seotud huvisid. See oli vastuolus tema suhtes varem tehtud hinnangu ja avaldatud CVga.

26


7. SELGITUS

NÄITEID EFSAs TEHTUD HUVIDE KONFLIKTI PUUDUTAVATE HINNANGUTE KÜSITAVA VÄÄRTUSE KOHTA

Teadusekspertide konflikti sisaldav roll: sama seisukoha pooldajad ja arvustajad

EFSAs on enamik liikmetest pooldanud seisukohta (varem ilmunud väljaannetes, osalemisel seminaridel ja eks-pertrühmades jne), mida sama asutus pidi analüüsima.

Teisel juhtumil nõustasid kaks EFSA eksperti üht eraõiguslikku organisatsiooni, olles samas samateemalise töö-grupi liikmeteks EFSA teadusasutuses.

Mõlemal juhul otsustati EFSAs, et huvide konflikti ei ole.

Huvide konflikti ebajärjekindel käsitlemine

EFSA on käsitlenud mittetulundusühingu ja ülemaailmse organisatsiooni, mida rahastab peamiselt põllumajan-duslik toiduainetööstus ja mis on EFSA tegevusse ulatuslikult kaasatud, liikmesusest tulenevat huvide konflikti haldusnõukogu liikmete ja ekspertide puhul erinevalt.

Kaks EFSA juhatuse liiget astusid oma ametikohalt selles organisatsioonis tagasi pärast meedias avaldatud kriitikat huvide konflikti kohta.

Ent kuus eksperti on selle organisatsiooniga jätkuvalt seotud (nt hoolekogu liikmed, teaduskomiteede liikmed).

57. EFSA teadusekspertide huvide konflikti hindamise kriteeriumid on eba-selged, mis on mitmel juhul viinud küsitava väärtusega hinnangute esi-tamiseni, nagu nähtub 7. selgitusest.

27


58. Kontrollikoja hinnangul on valitud asutustest välja töötatud kõige sel-gem ekspertide hindamiskriteeriumide pakett EMAs. VI lisa illustreerib EMAs enamikus ekspertidega seotud tüüpolukordades kohaldatavaid hindamise häid tavasid ja nendest tulemusel võetavaid samme (kui neid üldse võetakse), milleks on ekspertide tegevusele EMAs seatud piirangud. Kontrollikoda tuvastas aga juhtumeid, kus neid kriteeriume ei kohaldatud piisavalt (vt 8. selgitus).

59. OECD suunistes soovitatakse huvide konflikti vältimise eeskirjades võtta arvesse konkreetset riski, mis seondub konkreetsesse kategooriasse kuu-luvate isikutega. Suunistes nõutakse, et organisatsioonid määratleksid asjaomased huvide konflikti olukorrad ja rakendaksid nendest tulenevate riskide leevendamise meetmeid28.

28 Managing Conflict of Interest in the Public Service: OECD Guidelines and country experiences, lk 28–29.

8. SELGITUS

NÄITEID EMA TEADUSKOMITEE LIIKMETE EBAPIISAVA RISKIANALÜÜSI KOHTA

EMA oli kahe eksperdi puhul riskiastme valesti määranud, hinnates seda madalaimaks, kuigi eksperdid olid varem töötanud farmaatsiaettevõtetes, mille tegevus oleks pidanud EMA huvide konflikti eeskirjade kohaselt tingima kõrgemale riskiastmele klassifitseerimise. Need huvid oleksid pidanud piirama nimetatud ekspertide osalemist teaduskomitee tegevuses. EMA tõstis hiljem riskiastet, ent see toimus alles siis, kui esitati uute eeskirjade eelnõu.

Üks ekspert oli kuni 2007. aasta augustini töötanud farmaatsiaettevõtete nõustajana. Uute huvide konflikti vältimise eeskirjade kohaselt oleks tema kohta esitatud hinnang pidanud kaasa tooma tema tegevuse piirami-se toote või ettevõtte tasandil, kui tegu oli konkreetset toodet või mitut toodet puudutavate tegevustega (nt mitme ravimi kvaliteedikontrollis osalemisel). Ent EMA ei nõudnud eksperdilt täiendavat teavet ja deklaratsiooni hinnati valesti, mis tähendas seda, et tema tegevusele ei seatud mingeid piiranguid.

28


9. SELGITUS

NÄITEID VASTUOLULISTE JA PUUDULIKE EESKIRJADE KOHTA

EMA

Töötajatel ei tohi olla finantshuve ja nad ei tohi olla patentide omanikud, kuid nende pereliikmed võivad. Teatud töötajate kategooria puhul (näiteks teaduskomitee teaduslik sekretär) ei too pere huvid kaasa piiranguid töötaja osalemisele tootega seotud toimingutes. Leibkonnaliikmete otseseid huvisid (nt hetke majanduslikku huvi) ei võeta arvesse eksperdi vastuvõetavuse hindamisel ameti tegevuses osalemiseks isegi siis, kui ameti teaduskomitee liikme abikaasa omab farmaatsiafirmas märkimisväärset osalust.

Varasemate töökohtade suhtes farmaatsiaettevõtetes on ekspertidele (nt teaduskomitee liikmetele) kohaldata-vad piirangud leebemad kui personalile samadel asjaoludel kehtestatud piirangud, ehkki eksperdid etendavad asutuse teaduspõhistes menetlustes olulisemat rolli.

EMA kontrollib huvide konflikti enne inimtervishoius kasutatava ravimi tootemeeskonna juhi / esmase müügiloa komisjoni liikme või enne veterinaarravimi esmase müügiloa projektijuhi ametisse nimetamist. Samas ei kehti samaväärne kord teaduskomitee liikmete nimetamisel (kaas)raportöörideks.

Juhtumite korral, mil ekspert ise või tema organisatsioon saab toetust farmaatsiatööstuselt, on praegused pii-rangud ebapiisavad. Näiteks ei ole takistusi, et praegu ettevõttelt toetust saav isik ei võiks olla selle ettevõtte ravimi (kaas)raportööriks.

EFSA

EFSA nõuab pereliikmete ja samasse leibkonda kuuluvate sugulaste või leibkonnaliikme hoole all olevate isikute huvide deklareerimist29. Vastupidiselt EMA-le ei täpsustata eeskirjades, millised lähisugulaste huvid on lubatud ja milliseid piiranguid tuleb kohaldada.

29 Huvide deklareerimise eeskirjade rakendusakt – huvide deklareerimise juhised (8. septembril 2009), kehtiv kuni 21. veebruarini 2012.

60. Kuid mõningatel juhtudel on valitud ametite eeskirjades ja menetlustes lünki või ei vasta ettenähtud piirangud ja riskide vähendamiseks võetud meetmed silmanähtavalt tegelikule või tajutavale huvide konflikti riski suurusele (vt 9. selgitus).

29


MÕNIKORD PUUDUVAD SISE-EESKIRJADES NORMID JA SOOVITUSED KINGITUSTE JA MEELELAHUTUSE PAKKUMISE JA VASTUVÕTMISE KOHTA VÕI EI OLE NEED PIISAVAD

61. ECHA ja EMA on välja andnud juhised kingituste ja meelelahutuse pak-kumise ja vastuvõtmise kohta. ECHAs kohaldatakse eeskirju ja menetlusi ainult töötajatele, kuid mitte komiteede, foorumite ja haldusnõukogu liikmetele. EFSAs kehtestatud poliitika käsitleb vaid oma töötajatele teh-tud meelelahutuse pakkumisi, EASAs ei ole asutusesiseseid kingituste ja meelelahutuse pakkumise ja vastuvõtmise eeskirju, kuid ameti töötajad peavad lähtuma komisjoni kingituste ja meelelahutuse pakkumise juhis-test. OECD suuniste kohaselt peaksid huvide konflikti vältimise eeskirjad hõlmama mis tahes kingitustest tulenevaid juhtumeid30.

USALDUSNÕUETE RIKKUMISE POLIITIKAT JA MENETLUSI EI OLE KEHTESTATUD VÕI PUUDUVAD OBJEKTIIVSED HINDAMISKRITEERIUMID

62. Usaldusnõuete rikkumise käsitlus eeskirjades ja menetlustes annab juhi-seid selliste olukordade lahendamiseks, kus üksikisik ei suuda tahtlikult või ettevaatamatusest täita oma kohustust esitada deklaratsioonis täie-likult ja õigeaegselt andmed selliste huvide kohta, mis võiks mõjutada tema sõltumatust. Eeskirjades ja menetlustes tuleks selgelt määratle -da huvide deklaratsiooni esitamata jätmise tagajärjed ja kohaldatavad sanktsioonid.

63. Personalieeskirjad sätestavad, et asutus peab võtma kõik asjakohased meetmed, kui ametnik ei ole oma ametiülesannete täitmisel esitanud huvide konflikti puudutavaid andmeid. Siiski ei ole sätestatud ametnikele kohaldatavaid, huvide konflikti puudutava deklaratsiooni esitamise korra rikkumisest tulenevaid konkreetseid meetmeid ega sanktsioone.

64. Valitud ametitel ei ole usaldusnõuete rikkumise poliitikat ja menetlusi, et tegeleda konkreetselt juhtumitega, mille puhul töötajad ei ole kõiki asjassepuutuvaid huve (nt perekonna, majanduslikud huvid jne) dekla-reerinud. EMA-l ja EASA-l ei ole aga oma juhatuse liikmetele, ekspertidele ja apellatsiooninõukogu liikmetele (kehtib ainult EASA puhul) kehtesta-nud usaldusnõuete rikkumise poliitikat ja menetlusi.

65. ECHA kehtestas oma 30. septembril 2011. aastal vastuvõetud dokumen-diga „Potentsiaalsete huvide konfliktide juhtimispoliitika” töötajatele, eks-pertidele, juhatuse ja apellatsiooninõukogu liikmetele uued usaldus-nõuete rikkumise üldsätted31.


31 „Potentsiaalsete huvide konfliktide juhtimispoliitika” (MB/45/2011/D), juhatuse poolt vastu võetud 30. septembril 2011.

30


66. EFSA sise-eeskirjad reguleerivad usaldusnõuete rikkumist teaduskomis-jonide/teaduskomiteede ekspertide huvide deklaratsioonide puhul32. Huvide õigeaegse ja täieliku deklareerimise kohustuse rikkumist loetakse „usaldusnõuete ilmseks (prima facie) rikkumiseks”33 ameti suhtes, mille-ga kaasneb asjakohaste meetmete rakendamine, sh isegi vallandamine. Eeskirjad ei näe samaväärseid sanktsioone ette haldusnõukogu liikmete, töörühmade ekspertide ja ameti oma töötajate suhtes.

67. Kahel juhul on EFSA algatanud usaldusnõuete rikkumise menetluse, mis on viinud vastavate ekspertide tagasiastumiseni teaduskomisjonidest. Neil juhtumitel vaatas EFSA läbi nende ekspertide kaasabil välja töötatud teaduslikud väljundid. Läbivaatamise eesmärgiks oli hinnata ekspertide mõju ja panust lõplikule teaduslikule väljundile / otsusele ja tuvastada kõik nende ekspertide isik like huvide konfliktist tulenevad kallutatud seisukohad. Menetlused ei hõlmanud siiski selgeid ja objektiivseid kri-teeriume, millega sätestatakse, millistel tingimustel oleks tulnud raken-dada sanktsioone, sealhulgas teaduskomisjoni/teaduskomitee liikme vallandamist.

68. OECD suunistes nähakse ette mitmesuguseid tagajärgi: distsiplinaar- karistused ja kriminaalmenetluse algatamine koos väärotsuste ja valedel alustel sõlmitud lepingute tühistamisega. Huvide konflikti varjamist pee-takse üldiselt raskeks rikkumiseks, mis toob kaasa distsiplinaarmenetluse või paljudes riikides isegi kriminaalkaristuse.34

DEKLAREERITUD HUVIDE JA TEADUSPÕHISTE OTSUSTUSPROTSESSIDE LÄBIPAISTVUST TULEKS SUURENDADA

69. Otsustusprotsesside ja huvide konfliktide käsitlemise läbipaistvuse nõue on sätestatud valitud asutuste asutamismäärustes, samuti ametkonnasi-sestes huvide konflikti olukordade haldamise eeskirjades ja menetlustes (v.a EASA). Valitud ametites kehtivad läbipaistvuse suhtes erinevad õi-guslikud nõuded ja tavad, kokkuvõte neist on esitatud IV ja VII lisas.

70. OECD suunistes on määratletud läbipaistvus kui üks peamistest põhimõ-tetest huvide konflikti olukordade lahendamisel35. Neis sätestatakse, et erahuvide deklaratsioonid, samuti konfliktide lahendamise toimingud, peavad olema dokumenteeritud, et organisatsioon võiks tõestada, et konkreetne konflikt on nõuetekohaselt tuvastatud ja hallatud.

32 EFSA huvide deklareerimise eeskirjade rakendamise määrus – huvide deklareerimise juhised (8. septembril 2009), kehtiv kuni 21. veebruarini 2012.

33 Sama.

34 Managing Conflict of Interest in the Public Service: OECD Guidelines and country experiences, lk 75 ja 76.

35 Managing Conflict of Interest in the Public Service: OECD Guidelines and country experiences, lk 16, 26 ja 31.

31


IGA-AASTASE HUVIDE DEKLARATSIOONI LÄBIPAISTVUS

71. EASA ei nõua huvide deklaratsioonide esitamist. Ülejäänud kolmes vali-tud ametis avalikustatakse juhtivtöötajate (tegevdirektor), teaduseksper-tide (teaduskomiteede, teaduskomisjonide, töörühmade liikmed) ning haldusnõukogu liikmete iga-aastased huvide deklaratsioonid.

HUVIDE ERIDEKLARATSIOONIDE LÄBIPAISTVUS

72. Kõik valitud ametid avaldavad oma veebilehel juhatuse koosolekute protokollid. EFSA avaldab isegi juhatuse koosolekute helisalvestisi. Kuid koosolekute protokollides ei leidu huvide konflikti hindamisega seotud teavet.

73. Ka EFSA ja ECHA avaldavad oma veebilehel teaduskomisjonide ja ko-miteede koosolekute protokolle. EFSA sise-eeskirjade kohaseid spet-siifilisi huvide deklaratsioone (SHD) (vt punkt 43) ei avalikustata, kuid EFSA kodulehel avaldatud koosolekute protokollidesse on lisatud huvide konflikti hindamise lühikokkuvõtted. Need sisaldavad tuvastatud huvide konfliktide ja võetud meetmete kirjeldust (näiteks ilma hääleõiguseta vaatleja, mõne konkreetse teema arutelust kõrvale jätmine, teaduskomis-joni/töörühma tegevusest väljaarvamine jne). EASA avaldab nõuandvate asutuste koosolekute protokolle, mis on seotud eeskirjade koostamisega Eeskirjade koostamise, standardimis- ja sertifitseerimistoimingutega seo-tud ametite töötajate ja ekspertide huvide konflikti hindamist sisaldavaid koosolekute protokolle aga ei avaldata. EMA ei avalikusta teadusasutuste koosolekute protokolle, mis sisaldavad hinnanguid huvide konflikti kohta.

TEADUSPÕHISE OTSUSTUSPROTSESSI LÄBIPAISTVUS

74. Valitud ametite lõikes on teaduspõhise otsustusprotsessi läbipaistvus väga erineval tasemel. Mõned nendest erinevustest tulenevad valitud ameti pädevusest konkreetses valdkonnas, nõutavast konfidentsiaalsuse tasemest ja sise-eeskirjadest.

32


75. EFSA asutamismäärus ja teaduskomiteede, teaduskomisjonide ja töörüh-made tegevuse sise-eeskirjad lubavad vaatlejate kutsumist ekspertide kohtumistele. EFSA töörühmade päevakorda enne koosolekute toimu-mist siiski ei avaldata. Lisaks ei avalikustata töörühmade töö väljundeid. Avaldatud andmete nappus vähendab vaatlejate võimalust jälgida koos-olekutel toimuvat.

76. Ekspertide koosolekute avaldatud protokollides (ECHA, EFSA) on tuvas-tatud mitu puudust, mis kahjustavad nende tegevuse läbipaistvust:

— avaldatud protokollid ei sisalda alati päevakorrapunkti või dekla-reeritud huviga seotud teema üksikasju;

— piiratud hulga teabe avaldamine mõne koosoleku arutelude ja järelduste kohta.

HUVIDE KONFLIKTI KÄSITLEVALE KOOLITUSELE TULEB PÖÖRATA SUUREMAT TÄHELEPANU

77. ECHA viib läbi kahte tüüpi koolitusi, milles käsitletakse huvide konflikti haldamist:

— koolitusprogramm „Eetika ja käitumine töökohal” hõlmab üldist teavet personali kohustustest seoses huvide konflikti, aususe, kin-gituste poliitika ja muude käitumisjuhendiga seonduvate küsimuste kohta. See koolitus on kõigile töötajatele vabatahtlik ning sellel oli vähe osalejaid;

— koolitusprogramm „Töötajate deklaratsioonid ja juhised” sisaldab üksikasjalikumat teavet seoses huvide deklaratsioonide, kingitus-te poliitika ja muude huvide konflikti eeskirjade ja menetluste as-pektidega. See koolitus on kohustuslik, kuid kontrollikojal ei olnud võimalik sellel osalemise määra kindlaks teha.

78. EMA ja EFSA korraldavad uutele töötajatele huvide konflikti alaseid koo-litusi ja seega antakse juhiseid, milliseid huvisid tuleb deklareerida ja mis on huvide konflikt.

33


79. EASA pakub uutele töötajatele ainult eetika- ja sellega seotud persona-lieeskirjade sätete, kuid mitte huvide konflikti kui sellise alast koolitust.

80. OECD suunistes on selgesõnaliselt osutatud koolitusele kui vahendi-le, mida tuleb kasutada selleks, et tuua huvide konflikti kohta praktilisi näiteid ja tutvustada konkreetseid samme huvide konflikti olukordade tuvastamiseks ja lahendamiseks36.

AMETIST LAHKUMINE – „PÖÖRDUKSED” JA „SISEINFO”

81. Kui ametnikud või eksperdid lahkuvad avalikust teenistusest, et töötada erasektoris, on oht, et nad kuritarvitavad oma positsiooni neid palga-nud erafirma kasuks, kasutades siseinfot, mida nad omandasid avalike ülesannete täitmise käigus. Asjakohase menetluse rakendamata jätmise korral õõnestavad seesugused ohud avalikkuse usaldust organisatsioo-nide vastu. Võtmeisikute liikumist avaliku ja erasektori vahel tuntakse kui nn pöördukse fenomeni.

82. Ametnike ja muude ELi teenistujate kohustused pärast teenistusest lah-kumist on sätestatud personalieeskirjades. „Ametnikud, kes kavatsevad hakata tegelema tasustatud või tasustamata viisil kutsetegevusega kahe aasta jooksul pärast teenistusest lahkumist, teatavad sellest oma insti-tutsioonile.”37 Personalieeskirjade artikli 16 kohaselt võib Euroopa Liidu institutsioon või asutus erandlikel asjaoludel sellise tegevuse keelustada. Üksikisikutel on kohustus esitada teavet oma töösuhtejärgse tegevuse kohta. Vastavalt OECD suunistele tuleb üksikisikuid sellest kohustusest selgelt teavitada ning seda neile töösuhte sõlmimisel ja töötamise ajal meelde tuletada.38


37 Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjade artikkel 16 ja Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimuste artiklid 11, 54 ja 81.

38 Managing Conflict of Interest in the Public Service: OECD Guidelines and country experiences, lk 29 ja 30.

34


83. Lisaks on OECD avaldanud töösuhte lõppemise järgsete küsimuste, õiguskaitsevahendite ja võrdlusaluste kohta spetsiaalsed juhised39. Vas-tavalt neile suunistele, tekib suurem töösuhtejärgne huvide konflikt, kui ametnik:

— otsib uut töökohta väljaspool avalikku teenistust;

— on seotud avalikele asutustele suunatud lobitööga;

— vahetab sama protsessi raames pooli ning

— kasutab siseinfot.

84. OECD suunistes rõhutatakse asjaolu, et avaliku sektori ametniku poolt enne ametist lahkumist peetavaid läbirääkimisi tulevase töökoha üle käsitletakse üldiselt huvide konflikti olukorrana40.

85. Ekspertidele, haldusnõukogu liikmetele ja apellatsiooninõukogu välisliik-metele personalieeskirjad ei kohaldu, seega ei kohaldata neile ka töösuh-tejärgseid sätteid ja nende töösuhte lõppemise järgse tegevuse suhtes õiguslikke piiranguid ei ole. Valitud asutuste huvide konflikti käsitlevad eeskirjad ja menetlused ei näe neile ette kohustusi ega piiranguid seoses töösuhtejärgse tegevusega.

86. Valitud ametite poolt vastu võetud töösuhetejärgset olukorda käsitlevad sätted (mis sarnanevad komisjoni sätetele) sisalduvad personalieeskir-jades töövälise tegevuse all. Lisaks võttis EFSA 2010. aasta lõpus vastu töösuhtejärgsete kohustuste rakenduseeskirjad.

39 Post‑Public Employment – Good Practices for preventing Conflict of Interest.


35


10. SELGITUS

NÄITEID TÖÖSUHTEJÄRGSE TEGEVUSEGA SEOTUD HINDAMISE PUUDUSTE KOHTA

EFSA puhul uuris 2008. aastal ilmnenud nn pöördukse juhtumit Euroopa Ombudsman41, kes oma esialgsetes soovitustes märkis, et

a) EFSA peaks selgeks tegema, et lahkuvate töötajate nn pöördukse tüüpi uue töökoha suhtes peetavad läbi-rääkimised võivad tähendada huvide konflikti; sellega seoses järeldas ombudsman, et juba sellised läbirää-kimised võivad tekitada huvide konflikti;

b) EFSA ei järginud vastavat menetluskorda ega hinnanud töötaja tööleasumisega EFSA pädevusvaldkonnas tegutsevas ettevõttes kaasnevat huvide konflikti piisava põhjalikkusega.

41 Euroopa Ombudsmani soovituste eelnõu seoses Euroopa Toiduohutusameti vastu esitatud kaebuse 775/2010/ANA asjaolude selgitamisega, mis on avaldatud Euroopa Ombudsmani kodulehel, 7. detsember 2011.

87. Valitud ametites peavad töötajad taotlema pärast ametist lahkumist uuele töökohale asumise luba. Samas puuduvad reeglid ja kriteeriumid selle kohta, kuidas neid taotlusi tuleks hinnata ja millist töösuhtejärgset tegevust võiks pidada varem nende poolt täidetud ametiülesannetega kokkusobimatuks.

88. Üldiselt ei suutnud valitud ametid põhjalikult hinnata töösuhtejärgseid juhtumeid, et ennetada ja vältida nn pöörduste tüüpi huvide konflikte. Näide puuduste kohta on esitatud 10. selgituses.

36


89. Kontrollikoda leidis, et ükski valitud ametitest ei hallanud huvide konf-likti olukordi asjakohaselt. Ametkonnasisestes eeskirjades ja menetlus-tes ning nende rakendamises leiti mitu erineva raskusastmega puudust (vt tabel).

JÄRELDUSED JA SOOVITUSED

TABEL

VALITUD ASUTUSTE HUVIDE KONFLIKTI OLUKORDADE HALDAMISE ÜLEVAADE1

Eksperdid Töötajad Haldusnõukogu Apellatsiooni-nõukogu

EASA

ECHA

EFSA E/K

EMA E/K

Legend

Huvide konf lik t i olukordade haldamine ei ole piisav, asjakohased ametkonnasisesed eeskir jad ja menetlused puuduvad.

Huvide konf lik t i olukordade haldamine ei ole piisav, asjakohastes ametkonnasisestes eeskir jades ja menetlustes ja/või rakendamises esineb tõsiseid puudusi.

Huvide konf lik t i olukordade haldamine ei ole piisav, asjakohastes ametkonnasisestes eeskir jades ja menetlustes ja/või rakendamises esineb puudusi.

Huvide konf lik t i olukordade haldamine on piisav.

Ei kohaldata, sest ametis puudub apellatsiooninõukogu. E/K

1 Vt punktid 15–23 (auditi ulatus ja lähenemisviis)

37


90. Valitud ametite seast on EMAs ja EFSAs välja töötatud huvide konflikti haldamise eeskirjad ja menetlused kõige läbimõeldumad ja tõhusamad. ECHA eeskirjad ja menetlused on puudulikud ja vähem täpsed, EASAs puuduvad need üldse.

EASA peaks välja töötama terviklikud ametkonnasiseste huvide konf-liktide haldamise eeskirjad ja menetlused. ECHA peaks oma eeskirju parandama, sätestades deklareeritud huvide selged hindamiskritee-riumid. Kõik valitud asutused peaksid kehtestama või edasi arendama huvide konfliktide haldamise eeskirju ja menetlusi, mis aitaksid neil oma konkreetsete riskidega tõhusalt tegeleda.

1. SOOVITUS

91. Valitud ametites puuduvad asjakohased eeskirjad ja menetlused, et tuvas-tada huvide konflikti olemasolu enne kandidaadi (st eksperdid, juhatuse ja apellatsiooninõukogu liikmed) ametisse nimetamist.

Valitud ametitesse kandideerijaid tuleks enne nende ametisse nimeta-mist põhjalikult kontrollida. Tuleks kehtestada riske leevendavad meet-med, kui ametisse otsustatakse nimetada isikuid, kelle huvide konflikti olukorrast ollakse teadlikud.

2. SOOVITUS

92. EASA ja EMA poolt allhanke korras tellitavate tööde puhul ei ole huvide konflikt ametite otsese kontrolli all ja seda ei jälgita piisavalt.

EASA ja EMA peavad kehtestama eeskirjad ja menetlused, mis tagaksid, et nende allhankijad haldaksid huvide konflikti olukordi samaväärsete standardite alusel.

3. SOOVITUS

38


93. Valitud ameti puhul tuleb huvide konflikti haldamiseks võtta mitu erine-vat meedet, milles huvide deklaratsioonil on keskne roll. Nende dekla-ratsioonide hindamisel ja huvide konflikti olukordade haldamises esineb puudusi kõigis valitud ametites, eelkõige puuduvad selged hindamiskri-teeriumid ja/või nende kohaldamine on ebajärjekindel. ECHA eeskirjade ja menetluste kohaldamises töötajate ja apellatsiooninõukogu suhtes esineb olulisi puudusi.

Valitud ametid peavad kehtestama selged ja objektiivsed huvide dek-laratsioonide hindamiskriteeriumid ja kohaldama neid järjekindlalt, ka-sutades kogu neile kergesti kättesaadavat teavet. Lisaks peaks ECHA oluliselt parandama oma huvide konf likti eeskirjade ja menetluste rakendamist töötajate ja apellatsiooninõukogu liikmete puhul.

4. SOOVITUS

94. Valitud ametites käsitletakse k ingituste ja meelelahutuse pakkumi-se ja vastuvõtmise korda vaid EMA üldistes, kogu ametit hõlmavates eeskirjades.

EASA-l, ECHA-l ja EFSA-l peaksid olema kingituste ja meelelahutuse pakkumise ja vastuvõtmise korda käsitlevad, kogu ametit hõlmavad eeskirjad ja menetlused.

5. SOOVITUS

95. Valitud ametites ei ole piisavaid usaldusnõuete rikkumist käsitlevaid, ametis tervikuna kohaldatavaid eeskirju ja menetlusi.

Valitud ametid peaksid välja töötama selged, läbipaistvad ja järjepide-vad usaldusnõuete rikkumist käsitlevad eeskirjad ja menetlused, mis hõlmavad kogu ametit.

6. SOOVITUS

39


96. Iga-aastaste huvide deklaratsioonide avaldamisega seotud läbipaistvuse küsimusega tegeletakse asjakohaselt kõigis valitud ametites, välja ar-vatud EASAs. Kuid valitud ametid on vähem läbipaistvad juhatuse ja teadusasutuste koosolekutel deklareeritud huvide avaldamisel ning tea-duspõhise otsustusprotsessi valdkonnas.

Valitud ametid peaksid täies ulatuses avalikustama koosolekutel ja teaduspõhise otsustusprotsessi kontekstis deklareeritud huvid. EASA peaks kehtestama huvide deklaratsioonide süsteemi ning tagama selle läbipaistvuse, avaldades need oma veebilehel.

7. SOOVITUS

97. Huvide konflikti alast koolitust pakuvad kõik valitud ametid, ECHAs ja EASAs tuvastati selles erineva tähtsusega puudusi.

Valitud ametid peaksid tagama huvide konflikti alase tervikliku ja ko-hustusliku koolituse. Eelkõige tuleb EASAs pakkuda huvide konflikti alast erikoolitust kõigile asjaomastele pooltele (nt töötajatele, haldus-nõukogu ja apellatsiooninõukogu liikmetele).

8. SOOVITUS

98. Kontrollikoja auditi käigus tuvastati valitud ametite eeskirjades ja me-netlustes mitu olulist puudust seoses töösuhtejärgse olukorraga:

a) puuduvad ekspertide, haldusnõukogu ja apellatsiooninõukogu liik-mete töösuhtejärgsete tegevuse riske käsitlevad sätted;

b) puuduvad objektiivsed kriteeriumid huvide konflikti olukorra mää-ratlemiseks; valitud ametite kehtivad eeskirjad ja menetlused ei hõlma tulevase töökoha suhtes peetavaid läbirääkimisi.

40


Valitud ametid peaksid tegelema töösuhtejärgsete küsimustega koos-töös kõikide töötajaid ametisse nimetavate organitega.

9. SOOVITUS

99. Euroopa Liidus puudub terviklik huvide konflikti reguleeriv raamistik , mis tagaks võrreldavad sõltumatuse ja läbipaistvuse miinimumnõuded, mis oleksid kohaldatavad kõigi strateegia kujundamist ning tegevuse ja otsuste tegemist mõjutavate ELi ametite ja võtmeisikute suhtes.

ELi seadusandja, võimaluse korral koostöös teiste ELi institutsiooni-dega, võiks kaaluda huvide konflikti olukordade haldamist käsitleva ELi reguleeriva raamistiku edasiarendamist, kasutades selleks OECD suuniseid ja parimaid tavasid.

Kõik ELi institutsioonid ja detsentraliseeritud asutused võiksid uurida, kas valitud ametitele antud soovitused on asjakohased ja kohaldatavad ka nende suhtes.

10. JA 11. SOOVITUS

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Louis GALEA, võttis käesoleva aruande vastu 5. septembri 2012. aasta koosolekul Luxembourgis.

Ko nt ro l l i ko j a n i m e l

president Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

41


I LISA

VALITUD AMETITE STRUKTUUR JA JUHTIMINE – ECHA

Euroopa Kemikaaliamet (Helsingi)

ECHA

Õiguslik alus(asutamismäärus)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1907/2006, 18. detsember 2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ja millega asutatakse Euroopa Kemikaalide Agentuur.

Eesmärgid

Tagada kõrgetasemeline inimeste tervise ja keskkonna kaitse, sealhulgas soodustada ainete ohtlikkuse hindamise alternatiivseid meetodeid, samuti ainete vaba ringlust siseturul, edendades samas konkurentsi‑võimet ja innovatsiooni.

Tagada, et kemikaale käsitlevad õigusaktid ja otsustustoimingud ning nende aluseks olev teaduslik baas oleksid kõigile sidusrühmadele ja avalikkusele vastuvõetavad.

REACH‑määruse ja selle rakendamismääruse kohase teavitamise koordineerimine.

Ülesanded

– REACH‑määruse kohase tehnilise, teadusliku ja haldusabi haldamine ja pakkumine. – Järjepidevuse tagamine Euroopa Liidu tasandil seoses nende aspektidega.– Liikmesriikidele ja ELi institutsioonidele parima võimaliku teadusliku ja tehnilise nõustamise ja teaduslike

juhendmaterjalide pakkumine. – CLP‑määruse (EÜ) nr 1272/2008 kohaste keemiliste ainete klassifitseerimine ja märgistamine.

Haldusnõukogu– 27 ELi liikmesriikide esindajat,– 6 komisjoni esindajat, sealhulgas 3 huvitatud osapoolte hääleõiguseta esindajat,– 2 Euroopa Parlamendi esindajat.

ApellatsiooninõukoguApellatsiooninõukogu tagab kõigi ECHA otsustest mõjutatud osapoolte kaebuste menetlemise ja teeb nende kaebuste põhjal järeldusi. Apellatsiooninõukogu koosneb esimehest ja kahest liikmest, kes on ECHA töötajad. Lisaks on haldusnõukogu poolt ametisse nimetatud apellatsiooninõukogu asendus‑ ja täiendavaid liikmeid, kes ei ole ECHA töötajad.

Komiteed / komisjonid; nõuandekogud / foorumid

– riskihindamise komitee, – liikmesriikide komitee – sotsiaal‑majandusliku analüüsi komitee – teabevahetusfoorum (Forum for Exchange of Information), mis koordineerib REACH‑määruse jõustamise

eest vastutavate liikmesriikide asutuste võrgustikku.

42


VALITUD AMETITE STRUKTUUR JA JUHTIMINE – EASA

Euroopa Lennundusohutusamet (Köln)

EASA


Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 216/2008, 20. veebruar 2008, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ja millega luuakse Euroopa Lennundusohutusamet.

Eesmärgid Euroopa tsiviillennundusohutuse ühtlase kõrge taseme säilitamine ja tsiviillennundusohutuse nõuetekohase funktsioneerimise ja arengu tagamine.

Ülesanded

– Arvamuste ja soovituste esitamine komisjonile.– Sertifitseerimistingimuste, sealhulgas lennukõlblikkuse tingimuste ja aktsepteeritavate vastavusnõuete

menetluste väljaandmine ning alusmääruse ja selle rakenduseeskirjade mitmesuguste juhismaterjalide kohaldamine.

– Lennukõlblikkuse ja keskkonnaohutuse sertifitseerimise, pilootide sertifitseerimise, õhuliikluse sertifitseerimise, kolmandate riikide ettevõtjatele lubade väljastamise, liikmesriikide inspekteerimise ja ettevõtete kontrollimise otsuste vastuvõtmine.

– Standardimisega seotud pädevate asutuste kontrollimine liikmesriikides.

Haldusnõukogu – 27 ELi liikmesriikide esindajat,– 1 komisjoni esindaja.

Apellatsiooninõukogu

Apellatsiooninõukogu vastutab ameti otsuste vastu esitatud kaebuste lahendamise eest. Apellatsiooninõu‑kogu koosneb esimehest ja kahest liikmest ning sama palju on asendusliikmeid, kelle nimetab ametisse haldusnõukogu, tehes valiku Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud kvalifitseeritud kandidaatide nimekirja kuuluvate inimeste hulgast.

Apellatsiooninõukogus on kaks tehnilise kvalifikatsiooniga liiget ja üks juristi kvalifikatsiooniga liige, kes on nõukogu esimees. Nemad ei kuulu EASA personali hulka.


Nõuandekogu abistab haldusnõukogu selle töös ja koosneb lennundustöötajate organisatsioonide (5), toot‑jate (5), äri‑ ja üldlennunduse ettevõtjate (9), lennukiremondi ettevõtete (1), koolitusorganisatsioonide (1), lennuspordi (1) lennujaamade (1), lennujuhtimise (1), IFATCA (1) esindajatest ja täitevsekretärist. Kokku on nõuandekogus 26 liiget ja sama palju on asendusliikmeid.

Riigiasutuste nõuandekotta Advisory Group of National (AGNA) kuulub üks esindaja igast liikmesriigist ja see kujutab endast mehhanismi riiklike ametiasutuste kaasamiseks eeskirjade koostamise protsessi.

Ohutusstandardite nõuandekomitee (SSCC) annab EASA‑le sisulist nõu ning nõustab ametit eeskirjade koostamise programmi prioriteetide ja täideviimise küsimustes. See koosneb asjaomaste majandusharude, kutseühingute ja lõppkasutajate organisatsioonide ja ametiühingute esindajatest.

43


VALITUD AMETITE STRUKTUUR JA JUHTIMINE – EMA

Euroopa Ravimiamet (London)

EMA


Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 726/2004, 31. märts 2004, milles sätestatakse ühenduse kord inim‑ ja veterinaarravimite lubade andmise ja järelevalve kohta ning millega asutatakse Euroopa Ravimiamet.

Eesmärgid

Liikmesriikide ametiasutuste poolt ametile esitatud ning inim‑ ja veterinaarravimitele lubade väljaandmiseks ja järelevalveks vajalike teaduslike vahendite kasutamise koordineerimine.

Liikmesriikide ja Euroopa Liidu institutsioonide teadusalane nõustamine inimeste või loomade ravimite kasutamise küsimustes.

Ülesanded

– Nende ravimite teadusliku hindamise koordineerimine, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu müügi‑loa andmise menetlust.

– Euroopa Liidus lubatud ravimite järelevalve koordineerimine (ravimiohutuse järelevalve).– Loomse päritoluga toiduainetes lubatavate veterinaarravimite piirnormide kehtestamise nõustamine.– Hea tootmistava, hea laboritava ja hea kliinilise tava põhimõtete järgimise kontrollimise koordineerimine.– Ravimitele väljastatud müügilubade staatuse dokumenteerimine.

Haldusnõukogu

– 27 ELi liikmesriikide esindajat, – 2 Euroopa Komisjoni esindajat,– 2 Euroopa Parlamendi esindajat, – 2 patsientide organisatsioonide esindajat, – 1 arstide organisatsioonide esindaja,– 1 veterinaararstide organisatsioonide esindaja.

Apellatsiooninõukogu E/K


– inimravimikomitee,– veterinaarravimite komitee,– harva kasutatavate ravimite komitee,– taimsete ravimite komitee‑pediaatriakomitee, – uudsete ravimeetodite komitee– töörühmad ja muud rühmad

44


VALITUD AMETITE STRUKTUUR JA JUHTIMINE – EFSA

Euroopa Toiduohutusamet (Parma)

EFSA


Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 178/2002, 28. jaanuar 2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused.

Eesmärgid

Toidule ja toidu ohutusele otsest või kaudset mõju omavate õigusaktide ja eeskirjade väljatöötamiseks vajalike teaduslike arvamuste ning teaduse ja tehnika valdkondade toetuse pakkumine.

Sõltumatu teabe pakkumine toiduohutusega seotud riskide kohta.

Aidata kaasa inimeste elu ja tervise kõrgetasemelise kaitse saavutamisele.

Riskide kirjeldamiseks ja jälgimiseks vajalike andmete kogumine ja analüüsimine.

Ülesanded

– Teaduslike arvamuste ja uuringutulemuste avaldamine.– Ühtse riskide hindamise metoodika edendamine.– Komisjoni abistamine. – Vajalike teaduslike ja tehniliste andmete analüüsimine ja järelduste esitamine. – Võimalike riskide määratlemine ja kirjeldamine.– Sarnases valdkonnas tegutsevate organisatsioonide võrgustiku loomine.– Teadus‑ ja tehnilise abi andmine kriiside ohjamiseks.– Rahvusvahelise koostöö parandamine.– Üldsusele ja huvitatud pooltele usaldusväärse, objektiivse ja kergesti arusaadava teabe pakkumine.– Komisjoni kiirhoiatussüsteemis osalemine.

Haldusnõukogu– 14 liiget, kelle määrab nõukogu, konsulteerides Euroopa Parlamendiga (võimalike kandidaatide nimekirja koostab

Euroopa Komisjon). Neli liiget on seotud tarbijaid ja toiduahela huve esindavate organisatsioonidega.– 1 komisjoni esindaja.

Apellatsiooninõukogu E/K


a) teaduskomitee ja 10 teaduskomisjoni:

• loomasöödaskasutatavatesöödalisanditejatoodetevõiaineteteaduskomisjon(FEEDAP)• loomatervishoiujaloomadeheaolukomisjon(AHAW)• bioloogilisteohtude(BIOHAZ),kaasaarvatudBSE‑TSE‑gaseotudriskidekomisjon• toiduahelasolevatesaasteainetekomisjon(CONTAM)• toitumis‑jaallergiakomisjon(NDA)• toidulisaainetejatoidulelisatavatetoitaineallikateteaduskomisjon(ANS)• toidugakokkupuutuvatematerjalide,ensüümide,lõhna‑jaabiainetekomisjon(CEF)• geneetiliseltmuundatudorganismidekomisjon(GMO)• taimeterviseteaduskomisjon(PLH)• taimekaitsevahenditejanendejääkideteaduskomisjon(PPR)

EFSA teaduskomisjonid vastutavad EFSA riskianalüüsi eest, esitades oma teaduslikke seisukohti.

b) nõuandev kogu: seob EFSAt riiklike toiduohutuse asutustega ja nõustab EFSAt teaduslikes, tööprogrammi ja prioriteetide küsimustes.

c) sidusrühmade konsultatiivkogu: esindab üleeuroopalisi organisatsioone, kes on seotud asjaomase valdkonnaga toiduahela kogu ulatuses. Konsultatiivkogu nõustab EFSAt ameti tööprogrammi, riskihindamise meetodite ja muudes üldise iseloomuga küsimustes.

45


II LISA

EETIKA VÕRDLUSRAAMISTIK JA HUVIDE KONFLIKT

ELi MÄÄRUSED JA SUUNISED

ο Ametnike personalieeskirjade ja muude Euroopa Ühenduse teenistujate teenistustingimuste määrus nr 31 (EMÜ) koos hilisemate muudatustega, millega nähakse ette Euroopa Majandusühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ametnike personalieeskirjad ja muude teenistujate teenistustingimused (CEOS)1. Asjakohased huvide konflikti sõltumatu haldamise/vältimise artiklid: personalieeskirjade artiklid 11, 11a, 12b, 13, 15, 16, 17 ning CEOSi artiklid 11, 54, 81 ja 124;

ο 17. oktoobri 2000. aasta EÜ hea haldustava eeskiri – komisjoni otsus 2000/633/EÜ, ESTÜ, Euratom, millega muudetakse selle kodukorda2;

ο EÜ eetika ja huvide konflikti suunised, mis hõlmavad järgmisi teemasid: kingituste ja meelelahutuse pakkumine ja vastuvõtmine, abikaasa või elukaaslase tegevus, tööväline tegevus;

ο Nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üld-eelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (artikkel 52)3;

ο Komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühen-duste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, rakendamiseks (artikkel 32)4.

VALITUD AMETITE MÄÄRUSED

ο Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 2008. aasta määrus (EÜ) nr 216/2008, mis käsitleb tsiviillennunduse ühiseeskirju ja millega luuakse Euroopa Lennundusohutusamet.

ο Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemi-kaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ja millega asutatakse Euroopa Kemi-kaaliamet (eriti selle artikli 88 lõiked 2 ja 3 ning artikli 90 lõiked 5 ja 6).

1 EÜT P 45, 14.6.1962, lk 1385.

2 EÜT L 267, 20.10.2000, lk 63.

3 EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

4 EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1.

46


ο Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtes-tatakse toidu ohutusega seotud menetlused (eriti selle artikli 25 lõige 1, artikli 28 lõige 3, artikli 28 lõige 4, artikli 32 lõige 1 ja artiklid 37, 38, 42 ja 48).

ο Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ) nr 726/2004, milles sätestatakse ühen-duse kord inim- ja veterinaarravimite lubade andmise ja järelevalve kohta ning millega asutatakse Euroopa ravimiamet (artikkel 63 lõige 2).

VALITUD AMETITE KÕIGE OLULISEMAD EETIKAT, TEGEVUSJUHISEID JA HUVIDE KONFLIKTI KÄSITLEVAD EESKIRJAD JA MENETLUSED

EUROOPA LENNUNDUSOHUTUSAMET (EASA)

ο EASA hea haldustava eeskiri töötajatele üldsusega ametialaseks suhtlemiseks (tegevdirektori otsus 2009/078).

ο Standardimiskontrollide tegevusjuhend (WI.STDI.00015-001/29.7.2010).

ο EASA haldusnõukogu otsus 06-2011 haldusnõukogu kodukorra vastuvõtmise kohta.

ο EASA haldusnõukogu suunised 01-2011 sertifitseerimisülesannete andmiseks riigisisestele lennuametitele ja kvalifitseeritud üksustele.

ο Tegevdirektori otsus 2007/006/A ametivälise tegevuse ja ülesannete kohta (2. veebruar 2007).

ο Tegevdirektori otsus 2009/169/E, millega sätestatakse Euroopa Lennundusohutusametisse lähetatud riiklike ekspertide tegevuse eeskirjad (11. detsember 2009).

EUROOPA KEMIKAALIAMET (ECHA)

ο Võimalike huvide konfliktide haldamise eeskirjad (MB/45/2011/D, vastu võetud haldusnõukogus 30. septembril 2011)5;

ο Juhised huvide konflikti ja kingituste ja meelelahutuse pakkumise ja vastuvõtmise korra, samuti kohustuste deklaratsiooni, konfidentsiaalsuse ja huvide kohta (tegevdirektori otsus ED/01/2007, 31. oktoober 2007);

ο ECHA komiteede ja foorumite liikmete, nende nõuandjate ja kutsutud ekspertide huvide konfliktide hal-damise suunised;

ο Euroopa Kemikaaliameti töötajate hea haldustava eeskiri avalikkusega suhtlemiseks (juhatuse poolt vastu võetud 13./14. veebruar 2008, MB/11/2008);

ο Apellatsiooninõukogu liikmete (korraline/asendusliige/täiendav) tegevusjuhend (BoA/02/2010, vastu võe-tud apellatsioonikojas 22. juunil 2010)6;

5 http://echa.europa.eu/documents/10162/17208/mb_45_2011_d_policy_conflict_interest_en.pdf

6 http://echa.europa.eu/documents/10162/13573/code_of_conduct_en.pdf

http://echa.europa.eu/documents/10162/17208/mb_45_2011_d_policy_conflict_interest_en.pdf

http://echa.europa.eu/documents/10162/13573/code_of_conduct_en.pdf

47


ο Haldusnõukogu kodukord (MB/02/2007, vastu võetud haldusnõukogus 30 septembril 2009)7;

ο Liikmesriikide komitee kodukord (MB/50/2010, vastu võetud haldusnõukogus 30 septembril 2009)8;

ο Riskihindamise komitee kodukord (MB/05/2010, vastu võetud haldusnõukogus 4. märtsil 2010)9;

ο Sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee kodukord (MB/06/2010, vastu võetud haldusnõukogus 4. märtsil 201010);

ο Teabevahetuse foorumi kodukord (MB/35/2011, vastu võetud haldusnõukogus 21. juunil 2011)11;

ο Komisjoni 28. aprilli 2004. aasta otsus töövälise tegevuse ja ülesannete kohta, ECHA poolt analoogsena vastu võetud 2008. aastal (komisjoni otsus C(2008)3471);

ο ECHA lähetuses viibivate ekspertide eeskirjad, 28. juuni 2007 (MB/08/2007);

ο Juhatuse 23. aprilli 2009. aasta otsus pettuste ja korruptsiooni tõkestamiseks korraldatavate sisejuurdluste kohta (MB/30/2009).

EUROOPA TOIDUOHUTUSAMET (EFSA)

ο EFSA hea haldustava eeskiri (vastu võetud haldusnõukogus 16. septembril 2003);

ο EFSA töötajate eetika ja ametialase käitumise praktilised suunised (2010);

ο EFSA haldusnõukogu tegevusjuhend (vastu võetud haldusnõukogus 16. juunil 2011);

ο EFSA haldusnõukogu kodukord (vastu võetud haldusnõukogus 31. märtsil 2009 ja uuendatud 20. oktoobril 2011);

ο EFSA töötajate huvide deklaratsioon (vastu võetud haldusnõukogus 11. septembril 2007)12;

7 http://echa.europa.eu/documents/10162/17208/mb_02_2007_final_rules_of_procedure_en.pdf

8 http://echa.europa.eu/documents/10162/13578/mb_50_2010_rop_msc_en.pdf

9 http://echa.europa.eu/documents/10162/13608/mb_04_06_2010_revison_rop_comittees_en.pdf (lk 16-30)

10 http://echa.europa.eu/documents/10162/13608/mb_04_06_2010_revison_rop_comittees_en.pdf (lk 31-45)

11 http://echa.europa.eu/documents/10162/13577/mb_35_2011_revised_rop_of_the_forum_en.pdf

12 http://www.efsa.europa.eu/en/topics/topic/independence.htm

http://echa.europa.eu/documents/10162/17208/mb_02_2007_final_rules_of_procedure_en.pdf

http://echa.europa.eu/documents/10162/13578/mb_50_2010_rop_msc_en.pdf

http://echa.europa.eu/documents/10162/13608/mb_04_06_2010_revison_rop_comittees_en.pdf

http://echa.europa.eu/documents/10162/13608/mb_04_06_2010_revison_rop_comittees_en.pdf

http://echa.europa.eu/documents/10162/13577/mb_35_2011_revised_rop_of_the_forum_en.pdf

http://www.efsa.europa.eu/en/topics/topic/independence.htm

48


ο Huvide deklaratsiooni rakendusmäärus. Huvide deklaratsiooni täitmise juhised (vastu võtnud tegevdirektor 8. septembril 2009);

ο Huvide deklaratsiooni rakendusmäärus. Võimalike huvide konfliktide väljaselgitamise ja menetlemise kord (vastu võtnud tegevdirektor 8. septembril 2009);

ο Teaduskomitee, teaduskomisjonide ja nende töörühmade asutamist ja tegevust käsitlev otsus (vastu võetud haldusnõukogus 17. detsembril 2009);

ο Tegevdirektori otsus EFSA-le teaduslikku (kaas)tööd tegevate teaduskomitee ja teaduskomisjonide liikmete ja ekspertide valimise kohta (vastu võtnud tegevdirektor 14. märtsil 2011);

ο EFSA sidusrühmade konsultatiivkogu: pädevuse nõuded (vastu võetud haldusnõukogus 17. juunil 2010);

ο EFSA olulise ametniku töösuhtejärgse tegevuse hindamise ja juhtimise kord (vastu võtnud tegevdirek-tor 27. jaanuaril 2009 ja ajakohastatud 26. oktoobril 2011);

ο Personalieeskirjade artikli 16, artikli 17 lõike 2 ja ning muude teenistujate teenistustingimuste artiklite 11 ja 91 kohaldamise otsus (vastu võtnud tegevdirektor 7. detsembril 2010);

ο Tegevdirektori otsus huvide deklareerimise kohta EFSAga seotud hanke- ja toetuslepingute sõlmimisel (vastu võtnud tegevdirektor 5. aprillil 2011.

EUROOPA RAVIMIAMET (EMA)

ο EMEA tegevusjuhend (EMEA/6470/03/2368, 18 august 2006)13;

ο Euroopa Ravimiameti teaduskomitee liikmete ja ekspertide huvide konfliktide käsitlemise eeskirjad (EMA/513078/2010, 13. oktoober 2010)14;

ο Ülevaade EMA teadustegevuses lubatud huvide kohta (EMA/358101/2010, 13. oktoober 2010)15;

ο Haldusnõukogu otsus välistegevuse rakenduseeskirjade kohta (EMEA/MB/143750/2007);

13 http://www.ema.europa.eu/docs/en_GB/document_library/Other/2009/10/WC500004924.pdf



http://www.ema.europa.eu/docs/en_GB/document_library/Other/2009/10/WC500004924.pdf



49


ο Personalieeskirjade artiklite 11a ja 13 rakenduseeskirjad Euroopa Ravimiameti töötajate deklareeritud huvide käsitlemise kohta (EMA/565945/2009, 9. juuni 2011);

ο Teatis EMA professionaalsest aususest – isiklikest suhetest tulenevad huvide konfliktid (EMA/511563/2010, 7. september 2010);

ο Tegevdirektori otsus, millega kehtestatakse riiklike ekspertide ametisse nimetamise eeskirjad (EMA/545578/2011, 1. august 2011)16,

ο Euroopa Ravimiameti (EMA) tegevusega seotud patsientide ja tarbijate ühenduste esinduskriteeriumid (EMA / MB/24913/2005 heaks kiidetud 1. septembril 2011, vastu võetud 13. septembril 2011).

OECD SUUNISED

ο Managing Conflict of Interest in the Public Service: OECD Guidelines and country experiences, OECD, Pariis, 2003;

ο Post‑Public Employment – Good Practices for preventing Conflict of Interest, OECD, Pariis, 2010.



50


III LISA

ÜLEVAADE AMETISISESTE EESKIRJADE JA MENETLUSTE KOHTA, MIDA KOHALDATAKSE AMETI TÖÖTAJATE, EKSPERTIDE, HALDUSNÕUKOGU JA APELLATSIOONINÕUKOGU LIIKMETE SUHTES

EASA ECHA EFSA EMA

Eks- perdid – riiklikud

tsiviillen-nundus- ametid

Töötajad Haldus-nõukogu

Apellat-siooni-

nõukogu

Teadusko-miteede liikmed ja muud

eksperdid


Apellat-siooni-

nõukogu

Teadusko-miteede

liikmed ja komisjoni-de muud

eksperdid


Nõuandev kogu ja muud

nõuande- organid


eksperdid


Huvide konflikti eeskirjad ja menetlused Ei Ei Ei Ei Jah Jah Jah Jah Huvide konflikti eeskirjad ja

menetlused Jah Jah Jah Jah Jah Jah Jah

Huvide deklareerimine ja asjaomased eeskirjad Ei Ei Ei Ei Jah Jah Jah Jah Huvide deklareerimine ja

asjaomased eeskirjad Jah Jah Jah Jah Jah Jah Jah

Kandidaatide sõelumismenetlus (eksperdid, haldusnõukogu, apellatsiooninõukogu)

Ei E/K Ei EI Jah1, 2 E/K Ei EiKandidaatide sõelumismenetlus (eksperdid, haldusnõukogu, apellatsiooninõukogu)

Jah E/K Ei Ei Ei E/K Ei

Teadustegevuse allhankega seotud huvide konflikti eeskirjad Ei E/K E/K E/K E/K E/K E/K E/K Teadustegevuse allhankega

seotud huvide konflikti eeskirjad E/K E/K E/K E/K Ei E/K E/K

Kingituste ja meelelahutuse pakkumise ja vastuvõtmise kord Ei Ei Ei Ei Ei Jah Ei Jah Kingituste ja meelelahutuse

pakkumise ja vastuvõtmise kord Ei Jah3 Ei Ei Jah Jah Jah

Usaldusnõuete rikkumise menetlused Ei Ei Ei EI Jah2 Jah2 Jah2 Jah2 Usaldusnõuete rikkumise

menetlused Jah Ei Ei Ei Ei Ei Ei

Töösuhtejärgsed kohustused (nn pöörduste eeskirjad) Ei Jah Ei Ei Ei Jah Ei Ei Töösuhtejärgsed kohustused (nn

pöörduste eeskirjad) Ei Jah Ei Ei Ei Jah Ei

1 Ainult riskihindamise komitee ja sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee puhul.

2 Võimalike huvide konfliktide vältimise eeskirjad (MB/45/2011/D), juhatuse poolt vastu võetud 30. septembril 2011. Nimetatud eeskirjade rakendamist ei ole kontrollitud..

3 EFSA-l on ainult meelelahutuse pakkumise ja vastuvõtmise kord.

51


ÜLEVAADE AMETISISESTE EESKIRJADE JA MENETLUSTE KOHTA, MIDA KOHALDATAKSE AMETI TÖÖTAJATE, EKSPERTIDE, HALDUSNÕUKOGU JA APELLATSIOONINÕUKOGU LIIKMETE SUHTES

EASA ECHA EFSA EMA

Eks- perdid – riiklikud

tsiviillen-nundus- ametid


Apellat-siooni-

nõukogu


eksperdid


Apellat-siooni-

nõukogu

Teadusko-miteede


eksperdid



nõuande- organid


eksperdid


Huvide konflikti eeskirjad ja menetlused Ei Ei Ei Ei Jah Jah Jah Jah Huvide konflikti eeskirjad ja

menetlused Jah Jah Jah Jah Jah Jah Jah

Huvide deklareerimine ja asjaomased eeskirjad Ei Ei Ei Ei Jah Jah Jah Jah Huvide deklareerimine ja

asjaomased eeskirjad Jah Jah Jah Jah Jah Jah Jah

Kandidaatide sõelumismenetlus (eksperdid, haldusnõukogu, apellatsiooninõukogu)

Ei E/K Ei EI Jah1, 2 E/K Ei EiKandidaatide sõelumismenetlus (eksperdid, haldusnõukogu, apellatsiooninõukogu)

Jah E/K Ei Ei Ei E/K Ei

Teadustegevuse allhankega seotud huvide konflikti eeskirjad Ei E/K E/K E/K E/K E/K E/K E/K Teadustegevuse allhankega

seotud huvide konflikti eeskirjad E/K E/K E/K E/K Ei E/K E/K

Kingituste ja meelelahutuse pakkumise ja vastuvõtmise kord Ei Ei Ei Ei Ei Jah Ei Jah Kingituste ja meelelahutuse

pakkumise ja vastuvõtmise kord Ei Jah3 Ei Ei Jah Jah Jah

Usaldusnõuete rikkumise menetlused Ei Ei Ei EI Jah2 Jah2 Jah2 Jah2 Usaldusnõuete rikkumise

menetlused Jah Ei Ei Ei Ei Ei Ei

Töösuhtejärgsed kohustused (nn pöörduste eeskirjad) Ei Jah Ei Ei Ei Jah Ei Ei Töösuhtejärgsed kohustused (nn

pöörduste eeskirjad) Ei Jah Ei Ei Ei Jah Ei

1 Ainult riskihindamise komitee ja sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee puhul.

2 Võimalike huvide konfliktide vältimise eeskirjad (MB/45/2011/D), juhatuse poolt vastu võetud 30. septembril 2011. Nimetatud eeskirjade rakendamist ei ole kontrollitud..

3 EFSA-l on ainult meelelahutuse pakkumise ja vastuvõtmise kord.

52


IV LISA

SÕLTUMATUSE JA LÄBIPAISTVUSE NÕUDED VALITUD AMETITE ASUTAMISMÄÄRUSTES

EASA ECHA EFSA EMA

Eksperdid

Töötajad (k.a

tegevdirektor)

Haldus-nõukogu

Apellat-siooni-

nõukogu


eksperdid

Töötajad (k.a

tegevdirektor)

Haldus-nõukogu

Apellat-siooni-

nõukogu

Teadusko-miteede


eksperdid

Töötajad (k.a

tegevdirektor)

Haldus-nõukogu


nõuande- organid


eksperdid

Töötajad (k.a

tegevdirektor)

Haldus-nõukogu

Üldised sõltumatuse nõuded Jah Jah Jah Jah Jah Jah Jah Jah Üldised sõltumatuse nõuded Jah Jah Jah Jah Jah Jah Jah

Üldised läbipaistvuse nõuded Jah Jah Jah Jah Jah Jah Jah Jah Üldised läbipaistvuse nõuded Jah Jah Jah Jah Jah Jah Jah

Iga‑aastased huvide deklarat‑sioonid(IHD) Ei Ei Ei Ei Jah

Õigusaktide kohaselt

ainult tegev‑

direktori kohustus

Jah Jah Iga‑aastased huvide deklarat‑sioonid(IHD) Jah


ainult tegev‑

direktori kohustus

Jah Jah Jah Ei Jah

Spetsiifilised huvide erideklarat‑sioonid(SHD) Ei Ei Ei Jah Jah


ainult tegev‑

direktori kohustus

Jah Jah Spetsiifilised huvide erideklarat‑sioonid(SHD) Jah


ainult tegev‑

direktori kohustus

Jah Jah Jah Ei Jah

Iga‑aastase huvide deklaratsioo‑ni(IHD)avalikustamisenõue Ei Ei Ei Ei

EI, kuid IHDon

avalikkusele nõudmisel

kättesaadav

Tegev‑ direktor EI, kuidIHDonavalikkusele nõudmisel

kättesaadav

EI, kuid IHDon


kättesaadav

Ei Iga‑aastase huvide deklaratsioo‑ni(IHD)avalikustamisenõue Jah


ainult tegev‑

direktori kohustus

Jah Jah Jah Ei Jah

SHD/suulisehuvidedeklarat‑siooni nõue koosolekutel Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei SHD/suulisehuvidedeklarat‑

siooni nõue koosolekutel Jah


ainult tegev‑

direktori kohustus

Jah Jah Jah Ei Jah

Kingituste vastuvõtmise eeskir‑jade ja rakenduseeskirjade nõue Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Kingituste vastuvõtmise eeskir‑

jade ja rakenduseeskirjade nõue Ei Ei Ei Ei Jah Ei Jah

Koosolekute päevakorra ja pro‑tokollide avalikustamise nõue Ei Ei Jah Ei Jah Jah Ei Ei Koosolekute päevakorra ja pro‑

tokollide avalikustamise nõue Jah Ei Jah Ei Ei Ei Jah

Teadusuuringute tulemuste ja arvamuste avalikustamise nõue Jah Jah E/K E/K Jah Jah E/K E/K Teadusuuringute tulemuste ja

arvamuste avalikustamise nõue Jah Jah E/K E/K Jah Jah E/K

53


SÕLTUMATUSE JA LÄBIPAISTVUSE NÕUDED VALITUD AMETITE ASUTAMISMÄÄRUSTES

EASA ECHA EFSA EMA

Eksperdid

Töötajad (k.a

tegevdirektor)

Haldus-nõukogu

Apellat-siooni-

nõukogu


eksperdid

Töötajad (k.a

tegevdirektor)

Haldus-nõukogu

Apellat-siooni-

nõukogu

Teadusko-miteede


eksperdid

Töötajad (k.a

tegevdirektor)

Haldus-nõukogu


nõuande- organid


eksperdid

Töötajad (k.a

tegevdirektor)

Haldus-nõukogu

Üldised sõltumatuse nõuded Jah Jah Jah Jah Jah Jah Jah Jah Üldised sõltumatuse nõuded Jah Jah Jah Jah Jah Jah Jah

Üldised läbipaistvuse nõuded Jah Jah Jah Jah Jah Jah Jah Jah Üldised läbipaistvuse nõuded Jah Jah Jah Jah Jah Jah Jah

Iga‑aastased huvide deklarat‑sioonid(IHD) Ei Ei Ei Ei Jah


ainult tegev‑

direktori kohustus

Jah Jah Iga‑aastased huvide deklarat‑sioonid(IHD) Jah


ainult tegev‑

direktori kohustus

Jah Jah Jah Ei Jah

Spetsiifilised huvide erideklarat‑sioonid(SHD) Ei Ei Ei Jah Jah


ainult tegev‑

direktori kohustus

Jah Jah Spetsiifilised huvide erideklarat‑sioonid(SHD) Jah


ainult tegev‑

direktori kohustus

Jah Jah Jah Ei Jah

Iga‑aastase huvide deklaratsioo‑ni(IHD)avalikustamisenõue Ei Ei Ei Ei

EI, kuid IHDon


kättesaadav

Tegev‑ direktor EI, kuidIHDonavalikkusele nõudmisel

kättesaadav

EI, kuid IHDon


kättesaadav

Ei Iga‑aastase huvide deklaratsioo‑ni(IHD)avalikustamisenõue Jah


ainult tegev‑

direktori kohustus

Jah Jah Jah Ei Jah

SHD/suulisehuvidedeklarat‑siooni nõue koosolekutel Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei SHD/suulisehuvidedeklarat‑

siooni nõue koosolekutel Jah


ainult tegev‑

direktori kohustus

Jah Jah Jah Ei Jah

Kingituste vastuvõtmise eeskir‑jade ja rakenduseeskirjade nõue Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Kingituste vastuvõtmise eeskir‑

jade ja rakenduseeskirjade nõue Ei Ei Ei Ei Jah Ei Jah

Koosolekute päevakorra ja pro‑tokollide avalikustamise nõue Ei Ei Jah Ei Jah Jah Ei Ei Koosolekute päevakorra ja pro‑

tokollide avalikustamise nõue Jah Ei Jah Ei Ei Ei Jah

Teadusuuringute tulemuste ja arvamuste avalikustamise nõue Jah Jah E/K E/K Jah Jah E/K E/K Teadusuuringute tulemuste ja

arvamuste avalikustamise nõue Jah Jah E/K E/K Jah Jah E/K

54


HUVIDE KONFLIKTI HALDAMINE – OECD SUUNISTE JA ELi REGULEERIVA RAAMISTIKU VÕRDLUS

Valdkonnad OECD suunisedELi reguleeriv raamistik (v.a ametite

asutamismäärused ja ametisisesed eeskirjad ja menetlused)

Eesmärgid ja ulatus

OECDsuunisedonhuvidekonfliktivältimiseeeskir‑jade väljatöötamise ja rakendamise põhimõtete esi‑meseks rahvusvaheliseks võrdlusaluseks. Suunised on mõeldud omavalitsustele ja riiklikele institut‑sioonidele, et aidata neil kavandada ja rakendada tõhusaid huvide konflikti haldamise sise‑eeskirju.

Suunistesonesitatudka30OECDliikmesriigisra‑kendatavate eeskirjade võrdlev ülevaade, mis annab aluse määratleda ja lahendada huvide konflikti olukordi, kirjeldades üldisi suundumusi, häid tavasid ja kujunemisjärgus valdkondi, mida võiks parandada.

Huvide konflikti määratlemise ja haldamise üldised kohustused on sätestatud kõigile ELi ametnikele kohaldatavates personalieeskirjades. NB! Audit ei hõlmanud iga peadirektoraadi tasandil kehtivate praktiliste suuniste analüüsi.

Euroopa Komisjon on koostanud täpsemad huvide konflikti otsused ja suunised, mida kohaldatakse kõigile komisjoni töötajatele.

Üksikisikute kategooriad

OECDsuunistesviidatakseriigiametnikeleüldiselt,pöörates erilist tähelepanu:

– poliitikakujundajatele ja kõige kõrgematel kohtadel olevatele avaliku võimu kandjatele (nt ministrid);

– kõrgemas riigiametis, nagu õiguskaitseorganites (näiteks kohtunikud, prokurörid, maksuametni‑kud) töötavatele riigiametnikele;

– otsustajatele tundlikes valdkondades, kus avalik ja erasektor põimuvad (nt hankekorraldajad, audiitorid jne).

Personalieeskirju kohaldatakse ainult töötajate (ametnikud, ajutised töötajad, lepingulised töötajad jaabiametnikud)suhtes.Muudeotsustusprotsessisolulist rolli omavate üksikisikute, nagu haldusnõu‑kogu liikmete, apellatsiooninõukogu liikmete jne suhtes personalieeskirju ei kohaldata.

Valitudametites(EFSA,EMAjaECHA)onvastuvõtnud eeskirju ja menetlusi töötajate ja muude kategooriate üksikisikute otsustusõiguse suhtes (nt eksperdid, haldusnõukogu liikmed, apellatsioonikoja liikmed).

Põhiväärtused ja põhimõtted (objektiivsus, erapooletus,

usaldusväärsus)

Riigiametnikud ja avaliku sektori organisatsioonid ei peaks tegutsema mitte ainult õigusaktide järgi, vaid austama ka laiemaid avaliku teenistuse väärtusi, nagu omakasupüüdmatus, erapooletus ja usaldusväärsus.

Riigiametnikud peavad oma ülesandeid täites olema objektiivsed, erapooletud ja ELile lojaalsed (perso‑nalieeskirjade artikkel 11). Neid väärtusi kinnitatakse ka Euroopa Komisjoni töökorras (otsus 2000/633/EÜ, ESTÜ, Euratom).

Huvide konflikti määratlus

OECDsuunistesonmääratletudhuvidekonfliktikui„vastuolu riigiametniku avalike ja erahuvide vahel, mille põhjuseks on ametiisiku isiklikku laadi huvid, mis võivad teda tööülesannete täitmisel ja nende eest vastutamisel ebasoovitavalt mõjutada”. Selles kontekstis võib huvide konflikt olla: tegelik, näiv või potentsiaalne.

Personalieeskirjade kohaselt ei või ametnik oma kohustuste täitmisel tegeleda küsimustega, mis kahjustavad tema sõltumatust, eelkõige tulenevalt perekondlikest ja finantshuvidest (artikkel 11a). Personalieeskirjad huvide konflikti siiski ei määratle.

V LISA

55




Huvide konflikti eeskirjad – ül-dised nõuded

VastavaltOECDsuunistelepeakspraegunehuvidekonflikti küsimuste käsitlusviis:

– määratlema riskid avaliku sektori organisatsiooni‑de ja riigiametnike aususele;

– keelama teatud lubamatud ja isiklikud huvid; teadvustama ühiskondlikele organisatsioonidele ja üksikisikutele (ametnikud) asjaolud, mis võivad tekitada huvide konflikti;

– veenduma määratlemiseks, avalikustamiseks, haldamiseks ja asjakohaste huvide konflikti olukordade lahendamiseks kasutatavate toimingute tõhususes.

Personalieeskirjad määratlevad teatud huvide konf‑likti riskiga valdkonnad, nagu allhanked, peresuhted, kingitused ja muud hüved, siseinfo ja töösuhtejärg‑sed tegevused. Personalieeskirjad ei määratle siiski konkreetseid asjaolusid, milles huvide konflikt võib tekkida ega viita vastuvõetamatul kujul esindatud erahuvidele.

Huvide deklareerimine / avalikustamine

OECDsuunistekohaseltonhuvidekonfliktihalda‑mise üheks olulisemaks põhimõtteks läbipaistvus ja kontroll.

Ametisse määramise esmane avalikustamine – ametnike erahuvid tuleks avalikustada asjakohaselt, et võimaldada piisavat kontrolli ja otsust põhjenda‑da. Riigiametnikud peavad avalikustama ametisse nimetamisel oma seonduvad asjaomased huvid ja hiljem tegema seda korrapäraste ajavahemike järel. Selline avalikustamine on tavaliselt formaalne, kuid see peab toimuma perioodiliselt (tavaliselt kord aastas) ja kirjalikus vormis.

Avalikustamine töötamise ajal töökohal – ametni‑kud peavad viivitamata avaldama kõik asjakohased andmed huvide konflikti kohta, kui asjaolud on pärast esmast avalikustamist muutunud või kui on tekkinud uus olukord.

Personalieeskirjade kohaselt on ametnikud kohusta‑tud teatama ametisse nimetavat asutust mis tahes isiklikust huvist, mis võib mõjutada tema sõltuma‑tust (artikkel 11a). Ametnikel tuleb ilmnenud huvist vabas vormis teavitada oma otsest ülemust, kui sellest võiks nende arvates kujuneda huvide konflikti olukord. ELi ametnikud ei ole siiski kohustatud täitma huvide deklaratsiooni ametisse määramisel ja seejärel perioodiliselt (näiteks kord aastas).

Hinnang huvide avalikustamisele

Organisatsioonid peaksid hindama avalikustamise täielikkust, kindlustades, et avalikustamisel on vas‑tandlikke huvisid piisavalt üksikasjalikult kirjeldatud, mis võimaldab asjakohase lahenduse leidmiseks langetada teadlikke otsuseid.

Organisatsioonid peaksid kaasa aitama huvide täielikule avalikustamisele ja tagama, et avalikus‑tatud huvisid hinnatakse õigesti ja et asjakohaseid andmeid pidevalt ajakohastatakse.

Personalieeskirjades on sätestatud, et huvide konflikti puhul „võtab ametisse nimetav asutus kõik asjaomased meetmed ja võib eelkõige vabastada ametniku vastutusest käesoleva küsimuse käsitlemi-sel” (artikli 11a lõige 2).

Personalieeskirjad ei sätesta avalikustatud huvide hindamise üksikasju (nt täielikkus, andmete uuen‑damine jne).

56




Kandidaatide sõelumine

OECDsuunisedsoovitavadhuvidekonfliktivältimiseks ennetavate meetmete kasutamist. Üheks selliseks meetmeks on kandidaatide/organisatsioo‑nide sõelumine valikuprotsessi käigus. Seda nõuab eelnevalt kõigi asjakohaste huvide väljaselgitamist ja arutelusid võimalike strateegiate või leitud konflikti‑de kohta langetatavate otsuste üle.

Personalieeskirjades puuduvad sätted, mis nõuaksid kandidaatide sõelumist valikuprotsessi käigus võimaliku huvide konflikti tunnuste alusel.

Eri kategooria ametnike tund-likud valdkonnad ja eeskirjade

nõuded

OECDsuunistessoovitatakselisaksriigiametnikeüldiste ametijuhendite täitmise jälgimisele pöörata erilist tähelepanu juhtivatel kohtadel ja tundlikes valdkondades töötavatele isikutele: poliitikakujunda‑jatele ja kõige kõrgematel kohtadel olevatele avaliku võimu kandjatele; kõrgemas riigiametis, nagu õiguskaitseorganites töötavatele riigiametnikele; otsustajatele tundlikes valdkondades, kus avalik ja erasektor põimuvad. Kasutatavad meetmed peaksid arvestama riigiametniku kategooriat. Üldiselt – mida kõrgem positsioon, seda rangemad on eeskirjad ja seda suuremat läbipaistvust nõutakse.

Personalieeskirjades sarnased nõuded puuduvad.Ameti alusmäärus sätestab eri kategooriate töötaja‑tele (nt tegevjuhtkonnale, haldusnõukogu liikmetele, ekspertidele, apellatsiooninõukogu liikmetele jne) erinevaid kohustusi.

Huvide konflikti olukordade „riskialtid” valdkonnad

Organisatsioonidel on vaja läbi mõelda olemasoleva juhtimissüsteemi regulaarne hindamine, et see oleks võimalike riskivaldkondade väljaselgitamiseks piisav.

Suunistes mainitakse järgmisi suurema riski valdkondi: töö väljaspool ametit, siseinfo, lepingud, kingitused ja muud soodustused, perekonna ja kogukonna ootused, välised ametikohad ja tegevus pärast avaliku sektori ametist lahkumist.

Personalieeskirjades on järgmised huvide konflikti riskivaldkondi käsitlevad sätted: kingitused ja muud hüved, tegevus väljaspool tööaega, sugulus (ametni‑ ku abikaasa töötab hästi tasustataval ametikohal), siseinfo ja kohustused pärast ametist lahkumist (artiklid 11, 12b, 13, 16 ja 17).

Nende riskivaldkondade haldamiseks on Euroopa Komisjon on välja andnud sisesuunised.

Tegevus väljaspool tööaega / täiendavad tööülesanded

OECDsuunistessoovitatakseselgeltmääratledaväljaspool tööaega lubatavad tegevused (töötajana või ametikohale valituna), vastavate lubade andmise menetlus ja otsustusmeetmed.

Töö väljaspool ametit – tuleb määratleda asjaolud, sealhulgas nõutavate lubade andmise menetlus, mille kohaselt riigiametnikud võivad töötada väljas‑pool ametit, senist ametlikku positsiooni kaotamata.

Ametivälised ülesanded – tuleb määratleda asjaolud, sealhulgas nõutavate lubade andmise menetlus, mille kohaselt ametiisikut võib nimetada organisatsiooni poolt lepinguliselt või regulaarselt rahastatavavõisponsorlusekorrastoetatavaMTÜ,kutse‑ või kaubandusettevõtte jne juhatuse või kontrollorgani liikmeks.

Personalieeskirjade kohaselt peab ametnik enne ametivälise tegevuse või ülesannete täitmisega alustamist taotlema vastavat luba: „Ametnikud, kes soovivad osaleda kas tasustatud või tasustamata töises tegevuses väljaspool ametit, või täita mõnd ülesannet väljaspool ühendusi, peavad esmalt saama selleks ametisse nimetava asutuse loa. Luba ei anta ainult juhul, kui tegevus häirib ametniku tööülesanne-te täitmist või ei ole kooskõlas institutsiooni huvidega. ” (artikkel 12b).

Euroopa Komisjoni otsuses 85‑2004/28.4.2004 on väljaspool ametit toimuvat tegevust ja ülesandeid täpsustatud, näiteks: keelatud tegevused (kutse‑ ja äritegevus), maksimaalne netotöötasu (4500 eurot aastas), erisätted isiklikel põhjustel töölt lahkuvate ametnike kohta, lubade andmise menetlused, töö‑suhte lõppemise järgsed kohustused jne. See otsus puudutab ainult EÜ töötajad (st ametnikud, abi‑ teenistujad ning ajutised ja lepingulised töötajad).

57




Isiklikud ja perekondlikud suhted

OECDsuunistessoovitatakseorganisatsioonisise‑eeskirjades määratleda huvide konflikti ole‑masolu, kui see tuleneb pere ja kogukonna ootustest riigiametniku positsiooni suhtes.

Personalieeskirjade kohaselt peavad ametnikud avalikustama andmed oma abikaasa palgatöö kohta. Kui abikaasa töö iseloom ei sobi kokku ametniku tööülesannetega, otsustab ametisse nimetav asutus, kas ametnik jätkab oma ametikohal või viiakse ta üle teisele ametikohale. (artikkel 13).

Kingitused ja muu meeleheaOECDsuunistessoovitatakseorganisatsioonisise‑eeskirjades määratleda huvide konflikti olemas‑ olu, kui see tuleneb kingituste ja muu meelehea pakkumisest ja vastuvõtmisest.

Personalieeskirjade kohaselt ei tohi ametnik ilma ametisse nimetava asutuse loata vastu võtta mingit autasu, teenetemärki, soodustust, kinki või mis tahes liiki makseid (artikkel 11). Euroopa Komisjon on kehtestanud kingituste ja külalislahkuse pakkumise ja vastuvõtmise sise‑eeskirjad, mida ajakohastati 7. märtsil 2012. Kingitusi ja vastuvõtukulusid võib aktsepteerida üksnes juhul, kui see on kooskõlas või nõutav sotsiaalse konventsiooni, viisakusreeglite või diplomaatia tavadega. Ametisse nimetav asutus lubas varem selgesõnaliselt teha ja vastu võtta kingi‑tusi 50 euro ja 150 euro väärtuses. Ametisse nimetav asutus ei luba teha ega vastu võtta üle 150 euro maksvaid kingitusi.

SiseinfoOrganisatsioonid peavad tagama, et kõik andmed, mida ei avalikustata ja/või mis on konfidentsiaal‑sed, on privilegeeritud ja ebaõige kasutamise või avalikustamise eest tõhusalt kaitstud.

Ametnikele seatud konfidentsiaalsuskohustusi käsitletakse personalieeskirjade artiklis 17:

„1. Ametnik hoidub oma tööülesannete täitmisel talle teatavaks saanud mis tahes teabe loata avalikustami-sest, välja arvatud juhtumid, mille puhul see teave on juba avalikustatud või avalikkusele kättesaadav. 2. Ametnik on kohustatud seda kohustust järgima ka pärast töölt lahkumist.”

58


Huvide konflikti hindamise vorm(seoses EMA konkreetsete ülesannetega)

Pange tähele, et pärast hindamise lõpetamist tuleb vorm salvestada koos kõigi asjakohaste tõendavate dokumentidega (e‑kirjade, avalike huvide deklaratsioonide ja konfidentsiaalsuskohustuse vormi jne koopiatega)

vastavasse toote või koosoleku kausta.

Eksperdi nimi:

Hindamiseks esitatava deklaratsiooni täitmise kuupäev:

Ülesanded EMAs (käesoleva hindamise objekt)

Koosoleku nimetusRoll

esimees / liige / vaatleja / tuumikliige

Koosoleku teema Koosoleku kuupäev

Komitee

Töörühm

SAG

Muu kohtumine

Läbivaatuse ulatus Toode

Läbivaatus

Muu tegevus (palun kirjeldage üksikasjalikult):

VI LISA

1. juuli 2011EMA/XXXXXX/2011Üksuse / sektori nimetus

7 Westferry Circus ● Canary Wharf ● London E14 4HB ● United kingdomTelephone +44 (0)20 7418 8400 Facsimile +44 (0)20 7418 8416

E‑mail [email protected] Website www.ema.europa.eu

An agency of the European Union

EMA HINDAMISMAATRIKS

mailto:[email protected]

http://www.ema.europa.eu

59


Hindamine

Hinnake deklareeritud huvide ja eksperdi tegevuse vahelist seost.Palun tehke sobiva lahtri taust valgeks ja salvestage tulemus tabelisse 3.

Komitee esimees

Töö osa-poole

esimees

Komitee / töörühma lii-ge / ekspert

LäbivaatusJuhiste välja-

töötamine

SAG esimees /

liigeEV*

TöötajadPraegu 1 1 1 1 1 1 1

0 kuni 2 1 2 3 5 [3] 4 EV*

>2 kuni 5 1 2 4 5 7 7 EV*

Konsultandi / strateegilise nõustaja roll

Praegu 1 1 1 1 1 3 EV*

0 kuni 2 1 2 3 5 [3] 4 EV*

>2 kuni 5 1 2 4 5 7 7 EV*

Rahalised huvid

Praegu 1 1 1 1 1 1 EV*

Patent Praegu 1 1 1 1 1 1 EV*

Oluline investor

Praegu 1 2 3 5 [3] 4 EV*

0 kuni 2 1 2 3 5 7 7 EV*

>2 kuni 5 1 2 4 5 7 7 EV*

Leiutaja

Praegu 1 2 4 5 7 7 EV*

0 kuni 2 1 2 4 5 7 7 EV*

>2 kuni 5 1 7 7 7 7 7 7

Toetus / abi Praegu 6 7 7 7 7 7 7

*EV = Ekspertvaatleja

60


Hindamistulemused

Palun tehke sobiva lahtri taust valgeks ja järgige tulemuste legendi:näiteks 1 – ei ole seotud, 3 – ei ole kaasatud aruteludesse, nõupidamistesse, hääletamisse … üle

Kui tulemus on 1, 7 või kui eksperti kasutatakse ekspertvaatlejana, ei ole vaja täiendavaid üksikasju küsida.Kui tulemus on 2, 3 või 4: esitage puudutatud toodete nimekiri ja tähistage vastavad veerud (alla).Kui tulemus on 5 või 6: esitage puudutatud ettevõtete nimekiri.

Legend:

Tulemus Mõju

1 Ei ole tegevusse kaasatud

2 Asjaomase toote või konkurendi toote aruteludes, lõplikul arutelul ja hääle-tamisvoorus tuleb talle leida asendaja

Toode: Tunnused:

3

Kui deklareeritakse üksiku tootega seotud huvi: – ei lubata kaasata konkreetse ravimi menetlusse, mis hõlmab kõnealust toodet

või konkurendi toodet, kui asjaolud on kokkulangevad, st ei lubata osaleda vas-tavates aruteludes, lõplikul arutelul ja hääletamisvoorus;

– ei saa olla nende toodete raportööriks; – [ei saa olla raportööriks asjaomase ravivaldkonna suuniste väljatöötamisel].

Kui deklareeritakse tooteülest / üldist seotud huvi:– ei ole lubatud kaasata (nagu eespool kirjeldatud) konkreetse ettevõtte toode-

te menetlustesse;– ei saa olla selle ettevõtte (nende ettevõtete) toodete raportööriks.

Toode: Tunnused:

4

Kui deklareeritakse üksiku tootega seotud huvi:– lubatakse kaasata ainult konkreetse toote või konkurendi toote

aruteludesse, st ei lubata osaleda nende ravimite lõplikul arutelul ega hääletamisvoorus;

– ei saa olla nende toodete raportööriks.

Kui deklareeritakse tooteülest / üldist seotud huvi:– lubatakse kaasata ainult konkreetse ettevõtte toote aruteludesse;– ei saa olla selle ettevõtte (nende ettevõtete) toodete raportööriks.

Toode: Tunnused:

5 Ei lubata osaleda seotud ettevõtte kontrollimisel (kõik tooted) ega (tootmistingimuste) kontrollimistel sama (samu) toodet (tooteid) tootvate konkurentide juures.

Ettevõte:

6Talle tuleb leida asendaja asutust toetava või muul viisil rahastava asjaomase ettevõtte kõigi meditsiinitoote aruteludes, lõplikul arutelul ja hääletusvoorudes.

Ettevõte:

7 Täielik kaasamine – piirangud puuduvad

Ekspertvaatleja

Kui deklareeritud huvid on sellised, et osalus asjaomastes toimingutes ei ole võimalik, võib kaaluda eksperdi kaa-samist ekspertvaatlejana.Ekspertvaatleja võib olla tunnistajaks ja anda spetsialistina nõu konkreetsete probleemide lahendamiseks, pakku-des teavet ja vastates mis tahes küsimustele.

Kuupäev:

Allkiri

61


OTSUSTUSPROTSESSI SÕLTUMATUSE JA LÄBIPAISTVUSE NÕUDED

Valdkond Ameti veebilehel avaldatud dokumendi liik EASA EMA EFSA ECHA

Juhatus

Tegevjuhi huvide deklaratsioon Ei Jah Jah Jah

Tegevjuhi elulookirjeldus (CV) Jah Jah Jah Jah

Ameti juhtkonna (näiteks direktorite, allüksuste juhatajate huvide deklaratsioonid) Ei Ei Jah Ei

Haldusnõukogu liikmete huvide deklaratsioonid Ei Jah Jah Jah

Haldusnõukogu liikmete elulookirjeldused (CV) Ei Jah (mitte kõigil) Jah Jah

Apellatsioonikogu liikmete huvide deklaratsioonid Ei E/K E/K Ei

Haldusnõukogu koosolekute protokollid Jah Jah Jah3 Jah

Eksperdid

Komiteede ekspertide või liikmete nimekirjad Ei Jah Jah Jah

Ekspertide huvide deklaratsioonid Ei Jah Jah Jah

Ekspertide elulookirjeldused (CV) Ei Jah2 Jah Jah

Teaduskomiteede ja ‑asutuste ja ekspertide koosolekute protokollid

Jah (mitte kõigil)1 Jah (mitte kõigil) Jah Jah

Teadusliku uurimistöö tulemused Jah Jah Jah Jah

Muu

Avalikud arutelud sõltumatuse teemal Ei Ei Jah Ei

Välishindajate kaasamine teadusasutuste ekspertide värbamisel Ei Ei Jah Ei

Väliste vaatlejate võimalus osaleda teadus‑ asutuste või haldusnõukogu koosolekutel Jah Jah Jah Jah

1 EASA avaldab nõuandvate asutuste koosolekute protokolle, mis on seotud eeskirjade koostamisega. Huvide konflikti hindamist sisaldavaid koosolekute protokolle aga ei avaldata.

2 Komiteede liikmetele

3 EFSA kodulehel avaldatakse juhatuse koosolekute helisalvestisi.

VII LISA

62


KOKKUVÕTE

I.Komisjon tunnustab aruannet ja toetab huvide konfliktide lahendamise parandamist ELi detsentraliseeritud ametites.

Institutsioonidevaheline ELi detsentraliseeritud ametite töörühm, mida juhatab komisjon, on ametlikult kokku lep-pimas ühist lähenemisviisi, mille kohaselt huvide konflikti-dega tegeletakse järgmisel viisil:

— lõikes 11: „Kõigis ametites tuleks välja töötada ühtne poliitika haldusnõukogu liikmete huvide konfliktide väl-timiseks ja haldamiseks ning kohaldada seda poliitikat hoolimata sellest, kas haldusnõukogu liikmed tegutse-vad iseenda nimel või mitte.”

— lõikes 18: „Kõikides ametites tuleks välja töötada üht-ne poliitika direktorite huvide konfliktide vältimiseks ja haldamiseks ning seda poliitikat kohaldada. Komisjon peaks koostöös ametitega analüüsima võimalusi üht-lustatud lähenemisviisi kasutamiseks.”

Lisaks käsitletakse vajadust tagada teaduskomiteede ja apellatsiooninõukogude liikmete sõltumatus.

Komisjon esitab 2012. aasta lõpuks kava ühise lähenemis-viisi rakendamise kohta, milles ta muu hulgas täpsustab, kuidas ta hakkab sätete järgimiseks tegema koostööd ame-titega. Selles kontekstis kaalutakse igakülgselt võimalikku vajadust töötada välja ELi reguleeriv raamistik.

Lisaks on huvide konfl ikt ide vält imiseks olemas muud vahendid. Eelkõige: teaduskomiteede/komisjonide kollee-gium (umbes 20 komiteede/komisjonide liiget hindavad töörühmade projekte), et vältida ainuisikulist juhtimist; inter- ja multidistsiplinaarsus (kooslus, mis tagab kõik tea-duslikud aspektid); hierarhiliste seoste puudumine eksper-tide vahel; otsused võetakse vastu enamushääletusel ja vähemuse arvamus salvestatakse.

KOMISJONIVASTUS

63

KOMISJONIVASTUS


IV.Kuigi üksikasjalik reguleeriv raamistik puudub, siis nende ametite töötajate osas, keda hõlmavad personalieeskirjad, on seadusandja üldpõhimõtete kindlaksmääramisele vaa-tamata jätnud iga institutsiooni/ameti ametisse määravale asutusele teatava vabaduse kohandada eeskirju lähtuvalt oma eripärast ja võtta vastu üksikasjalikud/vajadustele vas-tavad rakenduseeskirjad.

X. c) vii)Selleks et suurendada teadlikkust selliste küsimuste tule -musliku lahendamise kohta, nagu huvide konfliktid, pakub komisjon koolitusi eetikavaldkonnas. Ametid võivad seda võimalust kasutada, sõlmides talituste tasandil lepingu komisjoniga.

Eetika ja usaldusväärsuse valdkonna koolitus on ühepäe-vane ülevaatlik programm, mille käigus avatakse ametialase eetika põhimõtteid. Selle peamine eesmärk on suu-rendada töötajate teadlikkust personalieeskirjades sätesta-tud peamistest kohustustest. Koolituse tuum on töötaja-tele selgete ja lihtsate suuniste andmine, et nad suudaksid käituda objektiivselt, erapooletult ja lojaalselt. Peamiste põhimõtete mõistmine on oluline, et personalieeskirjadega hõlmatud töötajad järgiksid Euroopa Liidu huve. On tule-muslikum esitada selgelt eesmärk (ametialase eetika põhi-mõtted) kui erinevad viisid selle saavutamiseks.

X. c) viii)Komisjon on 29. juuni 2004. aasta otsusega nr 85 jõusta-nud personalieeskirjade need sätted, mis käsitlevad töö-suhte lõppemise järgseid ametivälise tegevusega seotud küsimusi. Komisjon arvab, et seda otsust tuleks analoogia alusel kohaldada ametite töötajate suhtes.

Personalieeskirjade artikli 110 kohase menetluse raames on kõik kõnealused ametid (personalieeskirjadega hõlmatud töötajatega seoses) esitanud komisjonile kokkuleppimiseks ametivälist tegevust käsitlevate rakenduseeskirjade eelnõu. Komisjon andis oma nõusoleku järgmistele eelnõudele:

Euroopa Lennundusohutusamet, otsus C(2006) 7264

Euroopa Ravimiamet, otsus C(2006) 7264

Euroopa Toiduohutusamet, otsus C(2009) 5682

Euroopa Kemikaaliamet, otsus C(2008) 3471.

X. e)Komisjon toetab ja julgustab huvide konfliktide haldamise parandamist, mida rõhutati institutsioonidevahelise ELi detsentraliseeritud ametite töörühma aruteludel.

Lähtuvalt personalieeskirjadest on ametitel sõltumatu staa-tus ja neil on ametisse määrava asutuse volitused. See hõl-mab ka kõnealuste eeskirjade kohaldamist/rakendamist.

Kooskõlas personalieeskirjade artikliga 110 võtavad ametid vastu rakenduseeskirjad, jõustades komisjoni nõusolekul personalieeskirjade või Euroopa ühenduste muude tee-nistujate teenistustingimuste sätteid. See tähendab, et iga amet on kohustatud esitama komisjonile iga personaliees-kirju jõustava eeskirja eelnõu.

Komisjon tegi lähtuvalt personalieeskirjade artikli 110 läbi-vaadatud menetlusest ettepaneku kohaldada ametite koos-seisuliste töötajate suhtes automaatselt komisjoni eeskirju.

Vt ka vastus punktike I.

KOMISJONIVASTUS

64


SISSEJUHATUS

1.Vt vastus punktile 21.

10.Nimetatud eeskirju kohaldatakse ainult ametite värvatud ja nende palgal olevate töötajate suhtes. Neid ei ole võimalik kohaldada isikute suhtes, kes on isikuliselt määratud (keda ei ole värvanud ametid), nagu haldusnõukogude liikmed ja teaduseksperdid üldiselt, või isikute suhtes, kes esinda-vad liikmesriike (ametite nõukogude liikmed, kes esindavad liikmesriike ja institutsioone).


21.OECD suunistes (nagu ELi personalieeskirjadeski) kesken-dutakse ainult riigiametite värvatud riigiteenistujatele ( ja mitte koosseisuvälistele töötajatele). OECD suuniseid saab analoogia alusel kohaldada muude töötajate kategooriate suhtes. Ometi tuleb nende suuniste põhimõtteid järgida, arvestades olukorda, milles neid kohaldatakse.

TÄHELEPANEKUD

80.Selleks et suurendada teadlikkust selliste küsimuste tule -musliku lahendamise kohta, nagu huvide konfliktid, pakub komisjon koolitusi eetikavaldkonnas. Ametid võivad seda võimalust kasutada, sõlmides talituste tasandil lepingu komisjoniga.

Eetika ja usaldusväärsuse valdkonna koolitus on ühepäe-vane ülevaatl ik programm, mil le käigus avatakse ame-tialase eetika põhimõtteid. Sel le peamine eesmärk on suurendada töötajate teadlikkust personalieesk ir jades sätestatud peamistest kohustustest. Koolituse tuum on töötajatele selgete ja lihtsate suuniste andmine, et nad suudaksid käituda objektiivselt, erapooletult ja lojaalselt. Peamiste põhimõtete mõistmine on oluline, et personalieeskirjadega hõlmatud töötajad järgiksid Euroopa Liidu huve. On tulemuslikum esitada selgelt eesmärk (ametialase eetika põhimõtted) kui erinevad viisid selle saavutamiseks.

82.Töötajate tähelepanu juhitakse korrapäraselt personaliees-kirjade artikli 16 kohastele kohustustele. Seda tehakse eel-kõige pensionile minemisele eelnevatel koolitustel, mille raames pakutakse eraldi moodulit, mis käsitleb eetiliste kohustuste jätkumist pärast teenistusest lahkumist. Eel-kõige keskendutakse artiklile 16. Komisjoni siseveebi eeti-kalehekülgedel on osa, mis käsitleb artik lit 16. Sõltuvalt uute personalieeskirjade vastuvõtmisest algatatakse suure-mahulised teadlikkuse suurendamise kampaaniad kavanda-tavate uute eeskirjade nende sätete kohta, mis käsitlevad ametivälist tegevust, sealhulgas pärast teenistusest lahku-mist. Kuna ametnike suhtes on personalieeskirjad siduvad, sisalduvad asjakohased klauslid juba töölepingutes.


Soovitus nr 8Selleks et suurendada teadlikkust selliste küsimuste tule -musliku lahendamise kohta, nagu huvide konfliktid, pakub komisjon koolitusi eetikavaldkonnas. Ametid võivad seda võimalust kasutada, sõlmides talituste tasandil lepingu komisjoniga.

Eetika ja usaldusväärsuse valdkonna koolitus on ühepäe-vane ülevaatl ik programm, mil le käigus avatakse ame-tialase eetika põhimõtteid. Sel le peamine eesmärk on suurendada töötajate teadlikkust personalieesk ir jades sätestatud peamistest kohustustest. Koolituse tuum on töötajatele selgete ja lihtsate suuniste andmine, et nad suudaksid käituda objektiivselt, erapooletult ja lojaalselt. Peamiste põhimõtete mõistmine on oluline, et persona-lieeskirjadega hõlmatud töötajad järgiksid Euroopa Liidu huve. On tulemuslikum esitada selgelt eesmärk (ametialase eetika põhimõtted) kui erinevad viisid selle saavutamiseks.

65

KOMISJONIVASTUS


98. Esimene taaneKomisjon on 29. juuni 2004. aasta otsusega nr 85 jõusta-nud personalieeskirjade need sätted, mis käsitlevad töö-suhte lõppemise järgseid ametivälise tegevusega seotud küsimusi. Komisjon arvab, et seda otsust tuleks analoogia alusel kohaldada ametite töötajate suhtes.

Personalieeskirjade artikli 110 kohase menetluse raames on kõik kõnealused ametid (personalieeskirjadega hõlmatud töötajatega seoses) esitanud komisjonile kokkuleppimiseks ametivälist tegevust käsitlevate rakenduseeskirjade eelnõu. Komisjon andis oma nõusoleku järgmistele eelnõudele:

Euroopa Lennundusohutusamet, otsus C(2006) 7264

Euroopa Ravimiamet, otsus C(2006) 7264

Euroopa Toiduohutusamet, otsus C(2009) 5682

Euroopa Kemikaaliamet, otsus C(2008) 3471.

99.Kuigi üksikasjalik reguleeriv raamistik puudub, siis nende ametite töötajate osas, keda hõlmavad personalieeskirjad, on seadusandja üldpõhimõtete kindlaksmääramisele vaa-tamata jätnud iga institutsiooni/ameti ametisse määravale asutusele teatava vabaduse kohandada eeskirju lähtuvalt oma eripärast ja võtta vastu üksikasjalikud/vajadustele vas-tavad rakenduseeskirjad.

Institutsioonidevaheline ELi detsentraliseeritud ametite töörühm, mida juhatab komisjon, on ametlikult kokku lep-pimas ühist lähenemisviisi, mille kohaselt huvide konflikti-dega tegeletakse järgmisel viisil:

— lõikes 11: „Kõigis ametites tuleks välja töötada ühtne poliitika haldusnõukogu liikmete huvide konfliktide väl-timiseks ja haldamiseks ning kohaldada seda poliitikat hoolimata sellest, kas haldusnõukogu liikmed tegutse-vad iseenda nimel või mitte.”

— lõikes 18: „Kõikides ametites tuleks välja töötada üht-ne poliitika direktorite huvide konfliktide vältimiseks ja haldamiseks ning seda poliitikat kohaldada. Komisjon peaks koostöös ametitega analüüsima võimalusi üht-lustatud lähenemisviisi kasutamiseks.”

Lisaks käsitletakse vajadust tagada teaduskomiteede ja apellatsiooninõukogude liikmete sõltumatus.

Komisjon esitab 2012. aasta lõpuks kava ühise lähenemis-viisi rakendamise kohta, milles ta muu hulgas täpsustab, kuidas ta hakkab sätete järgimiseks tegema koostööd ame-titega. Selles kontekstis kaalutakse igakülgselt võimalikku vajadust töötada välja ELi reguleeriv raamistik.

Soovitused nr 10 ja 11Komisjon toetab ja julgustab huvide konfliktide haldamise parandamist, mida rõhutati institutsioonidevahelise ELi detsentraliseeritud ametite töörühma aruteludel.

Lähtuvalt personalieeskirjadest on ametitel sõltumatu staa-tus ja neil on ametisse määrava asutuse volitused. See hõl-mab ka kõnealuste eeskirjade kohaldamist/rakendamist.

Kooskõlas personalieeskirjade artikliga 110 võtavad ametid vastu rakenduseeskirjad, jõustades komisjoni nõusolekul personalieeskirjade või Euroopa ühenduste muude tee-nistujate teenistustingimuste sätteid. See tähendab, et iga amet on kohustatud esitama komisjonile iga personaliees-kirju jõustava eeskirja eelnõu.

Komisjon tegi lähtuvalt personalieeskirjade artikli 110 läbi-vaadatud menetlusest ettepaneku kohaldada ametite koos-seisuliste töötajate suhtes automaatselt komisjoni eeskirju.

Vt ka vastus punktile 99.

66


KOKKUVÕTE

I.Valitud ametid võtavad aruande ja esitatud soovitused teadmiseks. Aruande võiks võtta aluseks Euroopa Komisjoni ja muude ELi institutsioonide ühisele tööle, et arendada välja ühine liidu raamistik ning/või miinimumstandardid, nagu järeldas ELi seadusandja reguleerivate ametite alases institutsioonidevahelises töörühmas.

IV.Üksikute ametite suhtes kehtivad konkreetsed õigusnor-mid. Sellega seoses on valitud ametid töötanud välja ees-kirjad ja menetlused ning tõhustavad neid pidevalt, tugine-des peamiselt ametisisestele regulatiivsetele nõuetele. ELi tervikliku raamistiku puudumisel on mõni amet tõepoolest lähtunud OECD suunistest.

OECD suunised (nagu ka Euroopa personalieeskirjad) on aga suunatud ainult riigiasutustes töötavatele riigiametni-kele ( ja mitte isikutele, kes ei ole ametnikud, nagu haldus-nõukogu liikmed, apellatsiooninõukogu liikmed, väliseks-perdid). Analoogia alusel võib OECD suuniseid kohaldada ka muude kutsetöötajate kategooriate suhtes. Ent kui nimetatud suuniseid rakendatakse, tuleb neis sisalduvate põhimõtete järgimisel arvestada konkreetset olukorda, mille suhtes kohaldamiseks need on ette nähtud. Seda sil-mas pidades järgib EASA eelkõige Euroopa Komisjoni tege-vusjuhiste/eetika valdkonna suuniseid, kuid võtab vajaduse korral arvesse ka OECD suuniseid ning kaalub konkreetseid olukordi, mille suhtes kohaldamiseks need on ette nähtud.

V.EASA tunnistab, et auditi ajal tehti agentuuri tegevus-põhimõtete ja menetluste võrdlemisel OECD suunistega kindlaks teatud puudujäägid. Sellega seoses on aga täh-tis meelde tuletada, et hinnatud ei ole pärast kontrollikoja kohapealse tegevuse lõpuleviimist (oktoobris 2011) vastu-võetud ja/või rakendatud eeskirju ja menetlusi. Seega on käesoleva aruande avaldamise ajaks paljusid esitatud soo-vitusi juba arvesse võetud

Seoses järeldusega, mille kohaselt „ükski valitud ametitest ei suutnud huvide konflikti olukordi adekvaatselt hallata”, on vaja selgitada, et EASA järgib täiel määral oma asuta-mismäärusi ja muid ameti suhtes kohaldatavaid õigusakte, nagu ELi f inantsmäärus ja ELi personalieesk irjad. Peale selle võttis EASA eespool kirjeldatud olukorras vastu oma eeskirjad ja menetlused, milles on arvesse võetud ameti asutamise aluseks olevatest õigusaktidest tulenevaid konk-reetseid juhtimisalaseid ja õiguslikke nõudeid. EASA soovib juhtida tähelepanu ameti erilisele juhtimisstruktuurile ning asjaolule, et tal puudub otsene mõju oma haldusnõuko-gule, apellatsiooninõukogule ja välisekspertidele/orga-nisatsioonidele. Eelkõige eristab amet võimaliku huvide konflikti küsimuse kaalumisel selgelt EASAt ennast (ameti töötajaid) ja selle haldusnõukogu/apellatsiooninõukogu. EASA-l ja tema haldusnõukogul on erinevad ülesanded ja pädevusvaldkonnad ning samuti erinevad menetlused otsuste vastuvõtmiseks.

VIII.EASA järgib praegu Euroopa Komisjoni huvide konflikte käsitlevaid suuniseid, mis on tema arvates kooskõlas OECD suunistega. Riskide maandamiseks on võimalik kohaldada mitmesuguseid leevendavaid kontrollimeetmeid. Seoses potentsiaalse huvide konflikti r isk iga tehnil iste otsuste tegemisel kohaldab amet lähenemisviisi , mille kohaselt otsuseid ei tehta ühes kohas, kuna EASA kontekstis on see kõige asjakohasem leevendav kontrollimeede huvide konf-liktide võimaluse vältimiseks. EASA tegevusprotsessides on otsustamise erapooletus tagatud tehnilise hindamise ja otsuste tegemise protsessi kollegiaalsusega.

Eespool k irjeldatut tunnustas Euroopa Parlament hiljuti oma 10. mai 2012. aasta reolutsioonis (Euroopa Par la-mendi 10. mai 2012. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Lennundusohutusameti 2010. aasta eel-arve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahu-tamatu osa (C7-0285/2011 – 2011/2224(DEC)); vt eelkõige punkt 16).

EUROOPA LENNUNDUS-OHUTUSAMETI VASTUS

67


Selleks, et veelgi edendada juba olemasolevaid meet-meid – hea haldustava eeskirja (eriti selle artikleid 7 ja 8), kingituste vastuvõtmist käsitlevaid ELi komisjoni juhiseid, konkreetseid eeskirju huvide konfliktide kohta standardi-mistegevuses, kollegiaalsuse põhimõtet otsuste tegemisel, sätteid huvide konfliktide kohta allhankelepingute puhul –, on EASAs praegu käimas tervet ametit hõlmavate konkreet-sete huvide konflikte käsitlevate eeskirjade kehtestamine (st huvide konflikti hõlmavate juhtumite kindlakstegemine, ennetamine, jälgimine ja nende tagajärgedega tegele-mine). Seda täheldas ka Euroopa Parlament eespool nime-tatud resolutsioonis.

X. a)Kooskõlas punkti le VI I I esitatud vastusega ning võttes arvesse asjaolu, et EASA-l ei ole tema asutamismäärusega ettenähtud juhtimisstruktuuri tõttu otsest mõju väliseks-per tidele ega haldusnõukogu ja apellatsiooninõukogu liikmetele, on EASA-l praegu käsil tervet ametit hõlmavate konkreetsete huvide konflikte käsitlevate eeskirjade keh-testamine, laiendades oma praeguseid tegevusjuhiseid (st hea haldustava eeskirja), ning ta teeb ettepaneku spetsiaal-selt haldusnõukogule ja apellatsiooninõukogule suunatud huvide konflikte käsitlevate eeskirjade kohta, mille nime-tatud organid peaksid väliseksperdi toetusel vastu võtma, tuginedes Euroopa Komisjoni eelarve peadirektoraadi prae-gusele sisekontrollistandardeid käsitlevale raamlepingule (raamleping nr 30-CE-0390041).

X. c) i)Võttes arvesse asjaolu, et ametid ei saa otseselt mõjutada kandidaatide nimetamist teatavatele ametikohtadele (nt haldusnõukogu, apellatsiooninõukogu või komitee liikmed, kelle määravad ametisse otse liikmesriigid), on neil võima-lik kasutada sõelumismenetlust ainult selliste kandidaa-tide puhul, keda nimetavad ametisse ametid ise. Seepärast määratleb EASA Euroopa personalieeskirjade ning Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimuste alu-sel ameti poolt tööle võetavate kandidaatide sõelumise kriteeriumid ja metoodika kooskõlas eespool nimetatud tervet ametit hõlmavate konkreetsete eeskirjadega, milles käsitletakse huvide konflikte ja mida praegu hinnatakse. Teiste liikmete puhul võib amet teha kõnealustele ametisse nimetavatele organitele (st liikmesriikidele, ELi komisjonile, tööstusharule jt) ettepaneku kehtestada enne asjakohaste liikmete ametisse nimetamist sõelumismenetlused.

X. c) ii)EASA tellib riikide lennuametitelt ja kvalifitseeritud üksus-telt allhankena vaid ebaolulise osa oma sertifitseerimis-ülesannetest (keskmiselt 20%, mil le näol on tegemist väikesemahuliste projektidega). Süsteemselt kasutatakse eriotstarbelist standardset raamlepingu malli , mis sisal-dab klauslit huvide konfliktide haldamise meetmete kohta, mille asjaomased organisatsioonid peavad kehtestama, ning k lauslit EASA õiguse kohta kõnealuseid meetmeid kontroll ida. Kooskõlas punktis 36 esitatud kontroll ikoja selgitustega koostab EASA kriteeriumid ja metoodika (läh-tudes EASA konkreetsetest huvide konfliktide haldamise eeskirjadest), mida vajaduse korral nõutakse asjaomase klausli täitmiseks akrediteerimistegevuse käigus. EASA saab riik ide lennuametitelt ja kvalifitseeritud üksustelt nõuda ainult lisameetmete kehtestamist, kuid ilmselgelt puudub tal nendele organisatsioonidele otsene mõju, et tagada huvide konfliktide haldamine võrreldaval tasemel.

X. c) iii)Võttes arvesse asjaolu, et EASA-l puudub otsene mõju hal-dusnõukogule ja apellatsiooninõukogule, kehtestab EASA huvide deklaratsioonide hindamiseks kriteeriumid, mida hakatakse järjepidevalt rakendama ameti töötajate suhtes, ning kavatseb teha ettepaneku huvide deklaratsioonide hindamise erikriteeriumite kohta, mille haldusnõukogu ja apellatsiooninõukogu peaksid oma asjaomaste li ikmete puhul vastu võtma.

X. c) iv)EASA juba tugineb kingituste ja meelelahutuse pakkumist ja vastuvõtmist käsitlevatele ELi komisjoni juhistele ning järgib neid ameti töötajate puhul. EASA kehtestas oma ees-pool nimetatud huvide konflikte käsitlevates eeskirjades peatüki k ingituste ja meelelahutuse pakkumise ja vastu-võtmise kohta. Seoses haldusnõukogu ja apellatsiooninõu-koguga kavatseb EASA teha ettepaneku lisada kingituste ja meelelahutuse pakkumist ja vastuvõtmist käsitlev peatükk spetsiaalsetesse huvide konfl iktide haldamise eesk irja-desse, mille haldusnõukogu ja apellatsiooninõukogu peak-sid oma liikmete puhul vastu võtma. Kõnealused eeskirjad tuginevad kehtivatele ELi komisjoni juhistele.


68


X. c) v)EASA on kohustatud järgima ELi personalieeskirju. Kui töö-taja rikub ameti mis tahes eeskirja või menetlust, järgib EASA selliste juhtumite lahendamisel ELi personalieeskir-jades kehtestatud distsiplinaarmenetlust. Võttes arvesse asjaolu, et EASA-l ei ole otsest mõju haldusnõukogule ja apellatsiooninõukogule, kehtestas amet huvide konflikti-dega seotud usaldusnõuete rikkumise menetlused, mis on seotud eespool nimetatud spetsiaalsetes huvide konflikte käsit levates eesk ir jades sisalduvate kehtivate distsipli-naarmenetlustega. EASA kavatseb teha ettepaneku lisada spetsiaalne usaldusnõuete rikkumise menetlusi käsitlev peatükk huvide konfliktide haldamise eeskirjadesse, mille haldusnõukogu ja apellatsiooninõukogu peaksid oma liik-mete puhul vastu võtma.

X. c) vi)Alates oma loomisest on EASA taganud läbipaistvuse teh-niliste otsuste tegemise protsessis, nagu on nõutud ameti vastavates tehnilistes ja tegevusalastes menetlustes. Peale selle on amet võtnud kasutusele integreeritud juhtimis-süsteemi, mis on 2010. aastast sertifitseeritud ISO 9001 standardi alusel. EASA integreeritud juhtimissüsteem toe-tab jõuliselt muu hulgas läbipaistvuse nõuete rakendamist ameti kõikides menetlustes.

EASA-l ei ole teaduskomiteed ega -komisjone. 2012. aasta juunis toimunud haldusnõukogu koosolekul palus EASA haldusnõukogu liikmetel koostada enne 2012. aasta septembris toimuvat järgmist haldusnõukogu koos-olekut huvide dek larats ioon, mis seejärel avaldatakse EASA veebisaidi l . Peale sel le on EASA veebisaidi l a la-tes 2012. aasta juunist esitatud avaldus, mille kohaselt on huvide deklaratsiooni koostanud kõik täitevkomitee liik-med, ning EASA veebisaidil on avaldatud ameti viie direk-tori deklaratsioonid.

EASA laiendab huvide deklaratsiooni nõude ameti töötaja-tele, kellel on oluline roll ameti tehniliste otsuste tegemise protsessis.

X. c) vii)EASA pakub juba uutele tul i jatele (ameti töötajatele) kohustuslikku koolitust oma tegevusjuhiste (st hea haldus-tava eeskirja), sealhulgas neis sisalduvate huvide konflikte käsitlevate sätete kohta. Osana kehtivast Euroopa Komis-joni eelarve peadirektoraadi sisekontrollistandardeid käsit-levast konsultatsiooni raamlepingust (raamleping nr 30-CE-0390041) parandab EASA oma praegust kohustusl ikku koolitust uutele töötajatele, et pöörata üksikasjalikumat tähelepanu huvide konfliktide valdkonnale, ning kavat-seb teha ettepaneku pakkuda huvide konflikte käsitlevate konkreetsete eeskirjade alast eriotstarbelist koolitust hal-dusnõukogu ja apellatsiooninõukogu liikmetele.

X. c) viii)Komisjon jõustas personal ieesk ir jade töösuhtejärgset tegevust käsitlevad sätted 29. juuni 2004. aasta otsusega nr 85-2004 institutsioonivälise tegevuse kohta. Komisjon leiab, et need sätted peaksid analoogia alusel kehtima ka ametite töötajate suhtes. Personalieeskirjade artik li 110 kohase menetluse piires on kõik asjaomased ametid esi-tanud komisjonile (oma töötajate kohta, kes on hõlmatud personalieeskirjadega) nõusoleku saamiseks ametivälise tegevuse rakenduseesk ir jade eelnõu. Komisjon teatas EASA-le (tegevdirektori otsus 2007/006/A) oma nõustu-misest otsusega K(2006) 7264. ( Tegevdirektori otsust on nimetatud kontrollikoja aruande II lisas.)

Ekspertide ning haldusnõukogu ja apellatsiooninõukogu li ikmete puhul (kes ei ole ameti töötajad) ei ole ametil õiguslikku pädevust kehtestada tingimusi nende töövõ-tuvabadusele pärast nende volituste lõppemist. Seepä-rast võiks EASA püüda käsitleda selliste liikmete ja kõikide teiste EASA tööga seotud välisekspertide töösuhtejärgset tegevust. Peale selle soovib EASA rõhutada, et ka töötajate puhul on olemas teatavad piirangud, mis tulenevad ame-tite pakutavate lepingute ajutisest laadist ning ametites töötavate isikute põhiõigustest.

X. d)EASA jaoks on otsustava tähtsustega, et ELi seadusandja arendaks edasi huvide konfliktide haldamist käsitlevat ELi reguleerivat raamistikku, mis tagaks nõuetele vastava ja järjepideva lähenemisviisi huvide konfliktide haldamisele mitte üksnes valitud ametites, vaid kõikides ELi institut-sioonides ja detsentraliseeritud organites.


69


SISSEJUHATUS

7. Teine taaneEASA-l ei ole teaduskomiteed ega -komisjone. EASA soovib selgitada, et ainukesed väliseksperdid, keda tuleb arvesse võtta, on lähetatud riiklikud eksperdid, eeskirjade koosta-mise töörühmades osalevad riikide lennuametid, standardi-mistegevuses osalevad riikide lennuametid ning allhange-tes osalevad riikide lennuametid / kvalifitseeritud üksused.

7. Kolmas taaneEuroopa Kontroll ikoda viitab näitena r isk ile, et otsused põhinevad tööstusharu enda teostatud või rahastatud uuringutel. EASA kasutab teadusuuringuid teabe kogumi-seks, mitte teaduslike otsuste tegemise ainsa allikana.

1. selgitus2012. aasta mais lõpule viidud hankemenetlus on nüüdseks viidud vastavusse ELi ja EASA finantseeskirjadega. Samuti on EASA seotud oma asutamismääruses (Euroopa Parla-mendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 216/2008) sätestatud süsteemiga.

8.Riskide maandamiseks saab kohaldada mitmesuguseid lee-vendavaid kontrollimeetmeid. Seoses potentsiaalse huvide konflikti riskiga tehniliste otsuste tegemisel kohaldab amet lähenemisviisi, mille kohaselt otsuseid ei tehta ühes kohas, kuna EASA kontekstis on see kõige asjakohasem leeven-dav kontrollimeede huvide konfliktide võimaluse vältimi-seks. Seda põhimõtet võetakse ametlikult arvesse kõikides tegevusprotsessides ja kohaldatakse vastavalt. Nimetatud põhimõtet tunnustas Euroopa Par lament oma 10. mai 2012. aasta resolutsioonis.

10.Kõnealuseid eeskirju kohaldatakse ainult ametite tööta-jate suhtes. Neid ei saa kohaldada ad personam põhimõt-tel ametisse nimetatud isikute (kes ei tööta ametites) , näiteks haldusnõukogu l i ikmete ja laiemalt teaduseks-pertide või liikmesriike esindavate isikute suhtes (ametite haldusnõukogude li ikmed, kes esindavad li ikmesriike ja institutsioone).


13.EASA järgib praegu huvide konflikte käsitlevaid Euroopa Komisjoni suuniseid, mis on EASA ar vamuse kohaselt kooskõlas OECD suunistega. Riskide maandamiseks saab kohaldada mitmesuguseid leevendavaid kontroll imeet-meid. Seoses potentsiaalse huvide konflikti riskiga tehni-liste otsuste tegemisel kohaldab amet lähenemisviisi, mille kohaselt otsuseid ei tehta ühes kohas, kuna EASA konteks-tis on see kõige asjakohasem leevendav kontrollimeede huvide konfliktide võimaluse vältimiseks. EASA tegevus-protsessides on otsustamise erapooletus tagatud tehnilise hindamise ja otsuste tegemise protsessi kollegiaalsusega. Igat tegevusprotsessi on kirjeldatud vastavas kohaldatavas menetluses.

Eespool k irjeldatut tunnustas Euroopa Parlament hiljuti oma 10. mai 2012. aasta reolutsioonis (Euroopa Par la-mendi 10. mai 2012. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Lennundusohutusameti 2010. aasta eel-arve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahu-tamatu osa (C7-0285/2011 – 2011/2224(DEC)); vt eelkõige punkt 16).


15. Esimene taaneSellega seoses tunnustas Euroopa Parlament oma 10. mai 2012. aasta resolutsioonis järgmisi leevendavaid meetmeid:

70


„märgib, et ameti tehnilisi töötajaid on tavaliselt vaja tööle võtta riikide lennuametitest ja lennundustööstuse esinda-jate hulgast; on seisukohal, et töötajatel peab olema piisav ja ajakohane tehniline töökogemus lennunduse valdkon-nas, et teostada tehnilist kontrolli nõuetele vastavust käsit-levate tõendavate dokumentide üle, mis võimaldab tagada liidu õigusaktides nõutud piisava lennuohutuse taseme; on siiski mures, sest selline olukord võiks kaasa tuua huvide konflikti juhul, kui töötaja, kes on võetud tööle lennukeid tootvast ettevõttest, töötab ametis ja võtab vastu otsu-seid sellise õhusõiduki sertifitseerimise kohta, mille kallal ta töötas lennukitootja heaks töötades ning mis, kui seda ei märgata ega ohjata, võib kaasa tuua huvide konflikti situatsiooni; tunnistab siiski, et amet on kehtestanud serti-fitseerimismenetluse, kus otsustamisprotsessi erapooletuse tagab tehnilise hindamise ja otsustamise protsessi enda kollegiaalne iseloom”.

21.OECD suunised (nagu ka Euroopa personalieeskirjad) on suunatud ainult riigiasutustes töötavatele riigiametnikele ( ja mitte isikutele, kes ei ole ametnikud, nagu haldusnõu-kogu liikmed, apellatsiooninõukogu liikmed, väliseksper-did). Analoogia alusel võib OECD suuniseid kohaldada ka teiste kutsetöötajate kategooriate suhtes. Ent kui nimeta-tud suuniseid kohaldatakse, tuleb neis sisalduvate põhimõ-tete järgimisel arvestada konkreetset olukorda, mille suh-tes kohaldamiseks need on ette nähtud. Seepärast järgib EASA eelkõige Euroopa Komisjoni tegevusjuhiste/eetika valdkonna suuniseid, kuid võtab vajaduse korral arvesse ka OECD suuniseid ning kaalub konkreetseid olukordi, mille suhtes kohaldamiseks need on ette nähtud.

TÄHELEPANEKUD

26.Asutamismäärusega kehtestatud juhtimisstruktuuri koha-selt puudub EASA-l otsene mõju haldusnõukogu ja apellat-siooninõukogu liikmetele. See tähendab, et EASA saab teha haldusnõukogu liikmetele üksnes ettepaneku koostada ja avaldada oma huvide deklaratsioonid, nagu tehti haldus-nõukogu 2012. aasta juunis toimunud koosolekul.

28.Juhul, kui ametid ei ole ametisse nimetavad asutused, peaks tööle kandideerijate sõelumine enne nende ame-tisse määramist olema vastava ametisse nimetava asutuse ülesanne.

35.EASA tellib riikide lennuametitelt ja kvalifitseeritud üksus-telt allhankena vaid väikese osa oma sertifitseerimisüles-annetest (keskmiselt 20%, mille näol on tegemist väikese- mahuliste projektidega).

36.Süsteemselt kasutatakse eriotstarbelist standardset raam-lepingu malli, mis sisaldab klauslit huvide konfliktide hal-damise meetmete kohta, mille riikide lennuametid ja kvali-fitseeritud üksused peavad kehtestama, ning klauslit EASA õiguse kohta kõnealuseid meetmeid kontroll ida. EASA koostab kriteeriumid ja metoodika (lähtudes EASA konk-reetsetest huvide konfliktide haldamise eeskirjadest), mis on vajaduse korral nõutavad asjaomase klausli täitmiseks akrediteerimistegevuse käigus. EASA saab riik ide lennu-ametitelt ja kvalifitseeritud üksustelt nõuda ainult lisameet-mete kehtestamist, kuid ilmselgelt pole tal nendele orga-nisatsioonidele otsest mõju, et tagada huvide konfliktide haldamine võrreldaval tasemel.

45.Euroopa Kontrollikoja aruande II l isas on nimetatud hea haldustava eesk irja, mis sisaldab k lauslit „erapooletuse ja sõltumatuse” kohta ameti tasandil, ning standardimis-toimingute erimenetlus. Peale selle lähtub EASA tehni-l istes hinnangutes ja otsuste tegemises kollegiaalsuse põhimõttest, et tagada oma operatiivtegevuse (st serti-f itseerimise, eesk irjade koostamise, standardimise jne) erapooletus. Seda põhimõtet võetakse ametlikult arvesse kõik ides tegevusprotsessides ja kohaldatakse vastavalt. Samuti tunnustas nimetatud põhimõtet Euroopa Parla-ment oma 10. mai 2012. aasta resolutsioonis. Seega võttis EASA eespool kirjeldatud olukorras vastu oma eeskirjad ja menetlused, milles on arvesse võetud ameti asutamise alu-seks olevatest õigusaktidest tulenevaid konkreetseid juhti-misalaseid ja õiguslikke nõudeid.


71


2012. aasta juunis toimunud haldusnõukogu koosole -kul palus EASA haldusnõukogu liikmetel koostada enne 2012. aasta septembris toimuvat järgmist haldusnõukogu koosolekut huvide deklaratsioon, mis seejärel avaldatakse EASA veebisaidil. Peale selle on EASA veebisaidil alates 2012. aasta juunist märgitud, et täitevkomitee l i ikmed koostavad huvide deklaratsiooni, ning EASA veebisaidil on nüüd avaldatud ameti viie direktori deklaratsioonid.

61.EASA sisevõrgus on viidatud ELi komisjoni juhistele, samuti on neid nimetatud üksikjuhtumite käsitlemisel.

64.EASA on kohustatud järgima ELi personalieeskirju. Kui töö-taja rikub ameti mis tahes eeskirja või menetlust, järgib EASA selliste juhtumite käsitlemisel ELi personalieeskirja-des kehtestatud distsiplinaarmenetlust.

69.Alates oma loomisest on EASA taganud läbipaistvuse tehniliste otsuste tegemise protsessis, nagu on nõutud ameti vastavates tehnilistes ja tegevusalastes menetlus-tes. Peale selle on amet võtnud kasutusele integreeritud juhtimissüsteemi, mis on 2010. aastast ser ti f itseer itud ISO 9001 standardi alusel. EASA integreeritud juhtimis-süsteem toetab jõuliselt muu hulgas läbipaistvuse nõuete rakendamist ameti kõik ides eesk irjades ja menetlustes, mille amet on huvide konfliktide valdkonnas kehtestanud otsuste tegemist hõlmavate olukordade ja kingituste suh-tes (hea haldustava eeskiri (eriti selle artiklid 7 ja 8), kingi-tusi käsitlevad ELi komisjoni juhised, konkreetsed eeskirjad standardimistegevusega seotud huvide konflikti kohta, kollegiaalsuse põhimõte otsuste tegemisel, sätted huvide konfliktide kohta allhankelepingute puhul).

71.2012. aasta juunis toimunud haldusnõukogu koosole -kul palus EASA haldusnõukogu liikmetel koostada enne 2012. aasta septembris toimuvat järgmist haldusnõukogu koosolekut huvide deklaratsioon, mis seejärel avaldatakse EASA veebisaidil. Peale selle on EASA veebisaidil alates 2012. aasta juunist märgitud, et täitevkomitee l i ikmed koostavad huvide deklaratsiooni, ning EASA veebisaidil on nüüd avaldatud ameti viie direktori deklaratsioonid.

73.EASA-l ei ole teaduskomiteed ega -komisjone. Eeskirjade koostamises ning standardimis- ja sertifitseerimistoimin-gutes osalevate välisekspertidega peetavate koosolekute protokolle ei avaldata EASA veebisaidil. Vajaduse korral tehakse aga kõnealuste koosolekute väljundid eri viisil kät-tesaadavaiks. Näiteks avaldatakse üldsusega konsulteerimi-seks eeskirjade eelnõud, sealhulgas seletuskirjad, milles on tutvustatud aruteldava küsimuse tausta ning ameti järgi-tava lähenemisviisi põhjuseid ja põhjendusi.

79.EASA juba pakub uutele tul i jatele (ameti töötajatele) kohustuslikku koolitust oma tegevusjuhiste (st hea hal-dustava eeskirja) kohta, sealhulgas neis sisalduvate huvide konflikte käsitlevate sätete kohta. Osana Euroopa Komisjoni eelarve peadirektoraadi praegusest sisekontrollistandar-deid käsitlevast konsultatsiooni raamlepingust (raamleping nr 30-CE-0390041) parandab EASA oma senist kohustus-likku koolitust uutele töötajatele, et pöörata üksikasjali-kumat tähelepanu huvide konfliktide valdkonnale, ning kavatseb teha ettepaneku pakkuda huvide konflikte käsit-levate konkreetsete eeskirjade alast eriotstarbelist koolitust haldusnõukogu ja apellatsiooninõukogu liikmetele.

81.Reguleeriva protsessi osana teaduslikke ja tehnilisi nõuan-deid või otsuseid koostavad ametid vajavad alati kogemus-tega töötajaid ja eksperte asjaomastel turgudel tegutseva-test ettevõtetest ja ühingutest. Huvide konflikte käsitlevad eeskirjad ja menetlused ei tohiks välistada ametite juur-depääsu sellistele eriteadmistele. Muidu võib probleemiks saada halvema kvaliteediga (teaduslik/tehniline) hinda-mine, millel on negatiivsed tagajärjed kodanike elule ning mis võib viia selleni, et üldsus kaotab usalduse reguleeri-jate töö vastu.

Samuti tuleb märkida, et erinevalt ELi institutsioonidest saavad ametid pakkuda töötajatele üksnes ajutisi ameti-kohti ning et ELi personalieeskirjadega ei ole ametite jaoks ette nähtud sätteid, mis oleksid sellise olukorraga piisavalt kohandatud. Näiteks peab inimestel olema võimalus pärast ametis töötamist asuda tööle tööstuses.


72


86.Ekspertide ning haldusnõukogu ja apellatsiooninõukogu liikmete puhul, kelle näol ei ole tegemist töötajatega, ei ole EASA-l õiguslikku pädevust kehtestada tingimusi nende töövõtuvabadusele pärast nende volituste lõppemist. Ka töötajate puhul on olemas teatavad piirangud, mis tule-nevad ametite pakutavate lepingute ajutisest laadist ning ametites töötavate isikute põhiõigustest.

Peale selle viis EASA oma praeguse töösuhtejärgse olukorra deklareerimise vormi kooskõlla Euroopa Komisjoni vor-miga. Ameti töötajate puhul parandatakse vajaduse korral veelgi töösuhtejärgse tegevuse valdkonda eespool nime-tatud käimasolevate konsultatsioonide käigus. Kuna EASA-l ei ole otsest mõju haldusnõukogu ja apellatsiooninõukogu liikmetele, ei saa ta käsitleda kõnealuste liikmete ega ühegi teise EASA tegevuses osaleva väliseksperdi töösuhtejärgse tegevusega seotud küsimusi.

87.Tuleb märkida, et ametid ei saa kehtestada täielikku keeldu asuda pärast nende heaks töötamist teatavatele ametikoh-tadele. See oleks vastuolus personalieeskirjade praeguse tõlgendusega (põhiseaduslik õigus töötada, absoluutse keelu puudumine).


89.EASA tunnistab, et auditi ajal leiti agentuuri eeskirjade ja menetluste võrdlemisel OECD suunistega teatavaid puu-dujääke. Sellega seoses on aga tähtis meelde tuletada, et hinnatud ei ole pärast kontrollikoja kohapealse tegevuse lõpuleviimist (oktoobris 2011) vastuvõetud ja/või rakenda-tud eeskirju ja menetlusi. Suurt hulka soovitusi on seega kõnealuse aruande avaldamise ajaks arvesse võetud.

Seoses järeldusega, mille kohaselt „ükski valitud ametitest ei suutnud huvide konflikti olukordi adekvaatselt hallata”, on vaja selgitada, et EASA järgib täiel määral oma asuta-mismäärust ja muid ameti suhtes kohaldatavaid õigusakte, nagu ELi finantsmäärust ja ELi personalieeskirju. Peale selle võttis EASA eespool kirjeldatud olukorras vastu oma ees-kirjad ja menetlused, milles on arvesse võetud ameti asu-tamise aluseks olevatest õigusaktidest tulenevaid konk-reetseid juhtimisalaseid ja õiguslikke nõudeid. EASA ei ole teinud kindlaks ühtegi juhtumit, mille puhul lubamatud huvid oleksid kahjustanud reguleerivat otsust või tehnilist arvamust.

1. soovitusPeale kehtivate meetmete on EASA-l praegu käsil tervet ametit hõlmavate konkreetsete huvide konflikte käsitlevate eeskirjade kehtestamine, laiendades ameti töötajate suhtes kohaldatavat praeguseid tegevusjuhiseid hõlmavat poliiti-kat, ning amet teeb ettepaneku spetsiaalselt haldusnõu-kogu ja apellatsiooninõukogule suunatud huvide konflikte käsitlevate eeskirjade vastuvõtmise kohta.

91.Tuleb arvesse võtta, et ametid ei saa otseselt mõjutada kandidaatide nimetamist teatavatele ametikohtadele (nt haldusnõukogu, apellatsiooninõukogu või otse liikmesrii-kide poolt ametisse määratud komiteeliikmed) ning neil on võimalik kasutada sõelumismenetlust ainult selliste kandi-daatide suhtes, kelle nimetavad ametisse ametid ise. EASA võib aga teha kõnealustele ametisse nimetavatele organi-tele ettepaneku kehtestada sõelumismenetlused enne asja-omaste liikmete ametisse nimetamist.

2. soovitusEASA kehtestas tervet ametit hõlmavates töötajate huvide konflikte käsitlevates eeskirjades peatüki sõelumismenet-luse kohta enne ametikohale nimetamist. Seoses haldus-nõukogu ja apellatsiooninõukoguga kavatseb amet teha ettepaneku hõlmata enne ametisse nimetamist toimuv huvide konfliktidega seotud sõelumismenetlus eriotstarbe-listesse eeskirjadesse, mille haldusnõukogu ja apellatsioo-ninõukogu peaksid oma asjaomaste liikmete puhul vastu võtma.


73


3. soovitusEASA töötab välja k r iteeriumid ja metoodika ( lähtudes EASA konkreetsetest huvide konfliktide haldamise eeskir-jadest), et vajaduse korral kontrollida riik ide lennuameti-tes ja kvalifitseeritud üksustes kehtestatud huvide konflik-tide haldamist nende asutuste akrediteerimise ajal. EASA saab r i ik ide lennuametitelt ja kvalif itseeritud üksustelt nõuda lisameetmete kehtestamist, kuid ilmselgelt puudub tal nendele organisatsioonidele otsene mõju, et tagada huvide konfliktide haldamine võrreldaval tasemel.

4. soovitusEASA kehtestab selged ja objektiivsed huvide deklaratsioo-nide hindamiskriteeriumid ja kohaldab neid järjekindlalt ameti töötajate suhtes. EASA kavatseb teha ettepaneku huvide deklaratsioonide hindamise selgete ja objektiivsete kriteeriumite kohta, mille haldusnõukogu ja apellatsiooni-nõukogu peaksid oma liikmete puhul vastu võtma.

94.EASA tugineb ELi komisjoni k ingituste ja hüvede vastu- võtmist käsitlevatele juhistele ning järgib neid.

5. soovitusEASA määratles ameti töötajate puhul oma rakendusees-k irjad seoses k ingituste ja meelelahutuse pakkumise ja vastuvõtmisega tervet ametit hõlmavates eeskirjades, mida praegu hinnatakse, ning kavatseb teha ettepaneku lisada k ingituste ja meelelahutuse pakkumist ja vastuvõtmist käsitlev peatükk eriotstarbelistesse huvide konfliktidega seotud eeskirjadesse, mille haldusnõukogu ja apellatsioo-ninõukogu peaksid oma asjaomaste liikmete puhul vastu võtma.

95.Usaldusnõuetega seotud poliitika või menetluste rikkumise korral kohaldab EASA ELi personalieeskirjades kehtestatud distsiplinaarmenetlusi.

6. soovitusVõttes arvesse ELi personalieeskirjades sisalduvaid kehti-vaid distsiplinaarmenetlusi, kehtestas EASA oma töötajate suhtes usaldusnõuete r ikkumise poli it ikat ja menetlusi käsitleva peatüki tervet ametit hõlmavates eesk irjades, mida praegu hinnatakse. EASA kavatseb teha ettepaneku lisada usaldusnõuete rikkumise poliitikat ja menetlusi käsit-lev peatükk eriotstarbelisesse huvide konfliktide haldamise eeskirjadesse, mille haldusnõukogu ja apellatsiooninõu-kogu peaksid oma liikmete puhul vastu võtma.

96.EASA-l ei ole teaduskomiteed ega -komisjone. EASA aval-dab oma viie direktori huvide deklaratsioonid ning palus haldusnõukogul koostada huvide deklaratsioonid, mis aval-datakse EASA veebisaidil.

7. soovitusAlates oma loomisest on EASA taganud läbipaistvuse teh-niliste otsuste tegemise protsessis, nagu on nõutud ameti vastavates tehnilistes ja tegevusalastes menetlustes. Peale selle on amet võtnud kasutusele integreeritud juhtimis-süsteemi, mis on 2010. aastast sertifitseeritud ISO 9001 standardi alusel. EASA integreeritud juhtimissüsteem toe-tab jõuliselt muu hulgas läbipaistvuse nõuete rakendamist ameti kõikides menetlustes.

EASA-l ei ole teaduskomiteed ega -komisjone. 2012. aasta juunis toimunud haldusnõukogu koosolekul palus EASA haldusnõukogu liikmetel koostada enne 2012. aasta sep-tembris toimuvat järgmist haldusnõukogu koosolekut huvide deklaratsioon, mis seejärel avaldatakse EASA vee-bisaidil. Peale selle on EASA veebisaidil alates 2012. aasta juunist märgitud, et huvide deklaratsiooni on koostanud kõik täitevkomitee liikmed, ning EASA veebisaidil on aval-datud ameti viie direktori deklaratsioonid.

EASA laiendab huvide deklaratsiooni nõude ameti töötaja-tele, kellel on oluline roll ameti tehniliste otsuste tegemise protsessis.

97.EASA pakub kõikidele uutele tulijatele (ameti töötajatele) kohustuslikku koolitust oma tegevusjuhiste kohta.

8. soovitusEASA parandab oma senist kohustuslikku koolitust uutele tulijatele (ameti töötajatele), et pöörata üksikasjalikumat tähelepanu huvide konfliktide valdkonnale. EASA kavat-seb teha ettepaneku lisada kohustuslikku koolitust käsitlev peatükk eriotstarbelistesse eeskirjadesse, mille haldusnõu-kogu ja apellatsiooninõukogu peaksid oma liikmete puhul vastu võtma.


74


98.EASA võtt is vastu oma rakenduseesk ir jad ametiväl ise tegevuse kohta, mis hõlmab ka töösuhtejärgse tegevuse valdkonda. EASA viis oma olemasoleva töösuhtejärgset olukorda deklareeriva vormi kooskõlla Euroopa Komisjoni vormiga. Ameti töötajate puhul parandatakse vajaduse kor-ral veelgi töösuhtejärgse tegevuse valdkonda tervet ame-tit hõlmavates eeskirjades, mida praegu hinnatakse. Kuna EASA-l ei ole otsest mõju haldusnõukogu ja apellatsiooni-nõukogu liikmetele, ei saa ta käsitleda kõnealuste liikmete ega ühegi teise EASA tegevuses osaleva väliseksperdi töö-suhtejärgse tegevusega seotud küsimusi.

Ekspertide ning haldusnõukogu ja apellatsiooninõukogu li ikmete puhul (kes ei ole ameti töötajad) ei ole EASA-l õiguslikku pädevust kehtestada tingimusi nende töövõtu-vabadusele pärast nende volituste lõppemist. Ka töötajate puhul on olemas teatavad piirangud, mis tulenevad ame-tite pakutavate lepingute ajutisest laadist ning ametites töötavate isikute põhiõigustest.

9. soovitusEASA kavatseb vajaduse korral veelgi parandada ameti töötajate töösuhtejärgse tegevuse valdkonda. EASA võib tõstatada ka haldusnõukogu ja apellatsiooninõukogu liik-mete töösuhtejärgse tegevuse küsimuse. Haldusnõukogu ja apellatsiooninõukogu l i ikmete ning väl iseksper tide puhul ei ole EASA-l aga õiguslikku pädevust kehtestada tingimusi nende töövõtuvabadusele pärast nende volituste lõppemist.

10. ja 11. soovitusEASA jaoks on otsustava tähtsustega, et ELi seadusandja arendaks edasi ELi reguleerivat raamistikku huvide konflik-tide haldamise valdkonnas, mis tagaks nõuetele vastava ja järjepideva lähenemisviisi huvide konfliktide haldamisele.


75


75

KOKKUVÕTE

I.ECHA tunnistab kontroll ikoja eriaruande ja selles esita-tud soovituste asjakohasust. Aruande võiks võtta aluseks Euroopa Komisjoni ja muude ELi institutsioonide ühisele tööle, et arendada välja ühine liidu raamistik ning/või mii-nimumstandardid, nagu järeldas ELi seadusandja regulee-rivate ametite alases institutsioonidevahelises töörühmas.

III.ECHA sõltumatust kaitsvate süsteemide hindamisel tuleb arvesse võtta kõiki kehtivaid vahendeid. See hõlmab järg-mist: komiteede arvamuste/otsuste vastuvõtmine täisko-gus, et hoida ära individuaalselt kallutatud protsess; nende organite valdkondadevaheline ja -ülene koosseis; hierarhi-liste seoste puudumine ekspertide seas ja vahel; asjaolu, et häälteenamusega vastuvõetud arvamuste või otsuste puhul registreeritakse vähemuse seisukohad. Liikmesriikide komitee otsused tuleb vastu võtta ühehäälselt. Peale selle on komitee koosolekutel esindatud akrediteeritud sidus-rühmade organisatsioonide vaatlejad.

ECHA juhitud regulatiivsete protsesside jaoks kasutatakse lähtepunktina tööstuse teostatud uuringuid. Siisk i kasu-tatakse teaduslikus ja tehnilises hindamises võrdselt kõiki muid teaduslikke andmeid, olgu need siis pärit sõltumatust uuringust, teaduskirjandusest või ekspertide teadmistest, võttes arvesse kvaliteetse teaduse tunnusjooni. Korralda-takse üldsusega konsulteerimisi, et koguda konkreetsete arvamuste või otsuste jaoks kokku kogu asjakohane tea-duslik teave.

IV.Isegi kui terviklik ELi raamistik huvide konflikti olukordade haldamiseks puudub, kohaldatakse ECHA suhtes konkreet-seid sõltumatust käsitlevaid õiguslikke nõudeid. Selles kontekstis on ECHA välja töötanud eeskirjad ja menetlused ning täiustab neid pidevalt, peamiselt ameti enda suhtes kehtivate regulatiivnõuete alusel. Tervik liku ELi raamis-tiku puudumise korral on mõned ametid viidanud OECD suunistele. Need on siiski mõeldud avaliku sektori amet-nikele, mistõttu need ei hõlma haldusnõukogu ja komitee liikmeid.

V.ECHA tunnistab, et auditi ajal leiti puudusi ameti eeskir-jade ja menetluste võrdlemisel OECD suunistega. Siiski on oluline tuletada sellega seoses meelde, et pärast kontrol-likoja töö lõppu ametis (oktoobris 2011) vastu võetud ja/või rakendatud eeskirju ja menetlusi ei ole hinnatud. Suurt hulka soovitusi on seega kõnealuse aruande avaldamise ajaks arvesse võetud.

Seoses märkusega, et „ükski valitud ametitest ei hallanud huvide konflikti olukordi asjakohaselt”, tuleb selgitada, et ECHA järgib oma asutamismäärust ning teisi õigusakte, mida ameti suhtes kohaldatakse, nagu ELi f inantsmää-rus ning personalieeskirjad. Lisaks võttis ECHA vastu oma menetlused ja eeskirjad, sealhulgas käitumisjuhendi, võttes arvesse asutamise aluseks olevast õigusaktist tulenevaid konkreetseid juhtimisalaseid ja õiguslikke nõudeid. ECHA ei ole kindlaks teinud olukorda, kus reguleerivat otsust või teaduslikku/tehnilist arvamust oleks kompromiteerinud sobimatu huvi.

VII.ECHA tunnistab, et tema varasemates tavades esines puu-dusi. Amet märgib siiski, et 2011. aasta veebruaris algata-tud ja 2011. aasta septembris vastu võetud uute eeskirjade rakendamine ei kuulunud kontrollikoja auditi käsitlusalasse. Üksikasjad soovituste arvessevõtmiseks tehtud arenduste kohta on esitatud vastustes aruande asjakohastele tähele-panekutele ja soovitustele.

X. b)ECHA tunnistab, et tema varasemates tavades esines puu-dusi. Amet märgib siiski, et 2011. aasta septembris vastu võetud uute eeskirjade rakendamine ei kuulunud kontrol-likoja auditi käsitlusalasse. Üksikasjad soovituste arvesse-võtmiseks tehtud arenduste kohta on esitatud vastustes aruande asjakohastele tähelepanekutele ja soovitustele.

X. c) i)ECHA tunnistab se l le soovituse as jakohasust . Võttes arvesse, et ei ametil endal ega sekretariaadil pole otsest mõju teatud ametisse määramistele (nagu haldusnõukogu ja apellatsiooninõukogu liikmed ning otse liikmesriik ide ametisse nimetud komiteeli ikmed), saab amet kontrol-l ida üksnes kandidaate, keda ta ise ametisse nimetab, ning seda ta teebki. Sellegipoolest võib amet teha ette-paneku asjakohasele ametisse nimetavale asutusele keh-testada enne asjakohas(t)e liikme(te) ametisse nimetamist kontrollimenetlused.

Seoses haldusnõukogu määratavate komiteeliikmetega on ECHAs kehtestatud suunised selliste ametisse nimetamiste kohta alates 2008. aastast ning need muudeti 2012. aastal sobivuskriteeriumideks. Amet tegeleb selliste kriteeriumide edasiarendamisega kõikide ECHA organite jaoks.

EUROOPA KEMIKAALIAMETI VASTUS

76


X. c) iv)Esimene ametl ik ametis isene otsus, mi l le ECHA (a ju-tine) tegevdirektor pärast ameti asutamist väl ja andis, oli „Juhised huvide konflikti ja k ingituste ja meelelahu-tuse pak kumise ja vastuvõtmise korra , samuti kohus-tuste deklaratsiooni, konfidentsiaalsuse ja huvide kohta” (31. oktoobri 2007. aasta otsus ED/01/2007).

ECHA haldusnõukogu võttis 22. märtsil 2012 vastu oma käitumisjuhendi, mis on avaldatud ning mis hõlmab muu hulgas kingituste ja meelelahutuse pakkumise ja vastuvõt-mise teemat. Haldusnõukogu kutsus ECHA komiteesid ja muid organeid leppima kokku sarnases käitumisjuhendis ning töö selle kallal käib.

X. c) v)ECHA tunnistab, et auditi ajal ei olnud kehtestatud ühtegi konkreetset usaldusnõuete r ikkumise menetlust. Si isk i olid olemas üldised usaldusnõuete rikkumise menetlused personali jaoks distsiplinaarmenetluste vormis ning muud võimalikud menetlused ELi personalieesk ir jade alusel. Neid üldisi menetlusi kohaldab ka Euroopa Komisjon, nt juhtudel, kui töötaja jätab ametisse nimetavale asutusele esitamata huvide deklaratsiooni. Peale selle on auditi ajal kehtinud ECHA komiteede ja muude organite kodukorrad üldine vahend, mida sobib kasutada ekspertidele kehtivate kohustuste rikkumise käsitlemiseks.

Uute eeskirjade alusel töötab ECHA välja üksikasjalikud ja konkreetsed usaldusnõuete rikkumise sätted olukordadeks, mis on seotud võimalike huvide konfliktidega.

X. c) vii)ECHA parandab pidevalt töötajate koolitamist huvide konf-likti küsimuses. Amet märgib, et osa ameti kohustuslikust uute töötajate väljaõppest on alates ameti asutamise vara-jasest etapist olnud pühendatud huvide konflikti deklaree-rimisele ja konfidentsiaalsusele ning töösuhtejärgsetele kohustustele. Sisseelamiskursused, mida ECHA korraldab alates 2008. aastast, sisaldavad samuti koolitust tööl käitu-mise ja tööeetika kohta.

X. c) viii)ECHA võttis 2008. aastal analoogia alusel vastu komis-joni 28. aprilli 2004. aasta otsuse ametivälise tegevuse ja ülesannete kohta. See otsus, millega rakendatakse ELi per-sonalieeskirjade artiklit 16, on osa ameti sise-eeskirjadest ning sellega nõutakse töötajatelt, et nad teavitaksid ECHAt, kui nad kavatsevad tegeleda kutsetegevusega kahe aasta jooksul pärast ameti teenistusest lahkumist. Nende ees-kirjadega nähakse ette, et selline töö võidakse keelata või kehtestada sellele tingimused.

Siisk i märgitakse, et on teatavad piirangud, mis tulene-vad ECHA pakutavate lepingute ajutisusest ning ametis töötavate isikute põhiõigustest. Pealegi ei ole ametil seo-ses haldusnõukogu, foorumi ja komiteede ekspertide ja liikmetega, kes ei ole ameti töötajad, seaduslikku õigust kehtestada pärast teenistuse lõppu t ingimusi nende töövabadusele.

X. d)Aruande võiks võtta aluseks Euroopa Komisjoni ja muude ELi institutsioonide ühisele tööle, et arendada välja ühine liidu raamistik ning/või miinimumstandardid, nagu järeldas ELi seadusandja reguleerivate ametite alases institutsiooni-devahelises töörühmas.

SISSEJUHATUS

8.ECHA sõltumatust kaitsvate süsteemide hindamisel tuleb arvesse võtta kõiki kehtivaid vahendeid. See hõlmab järg-mist: komiteede arvamuste/otsuste vastuvõtmine täisko-gus, et hoida ära individuaalselt kallutatud protsess; nende organite valdkondadevaheline ja -ülene koosseis; hierarhi-liste seoste puudumine ekspertide seas ja vahel; asjaolu, et häälteenamusega vastuvõetud arvamuste või otsuste puhul registreeritakse vähemuse seisukohad. Liikmesriikide komitee otsused tuleb vastu võtta lausa ühehäälselt. Peale selle on komitee koosolekutel esindatud akrediteeritud sidusrühmade organisatsioonide vaatlejad.


77



10.Need eeskirjad kehtivad üksnes ametite töötajatele. Neid ei saa kohaldada isikute suhtes, kes on ametisse nimetatud ad personam (ei tööta ametites), nagu haldusnõukogu liik-med ja teaduseksperdid üldiselt või isikud, kes esindavad liikmesriike (ameti nõukogude liikmed, kes esindavad liik-mesriike ja institutsioone).


21.OECD suunised (nagu ka ELi personalieeskirjad) kesken-duvad avalikes asutustes töötavatele avaliku sektori amet-nikele. OECD suuniseid võib kohaldada analoogia alusel teiste töötajakategooriate suhtes. Nende suuniste põhi-mõtteid tuleb siiski järgida, võttes arvesse eriolukorda, mil-les kohaldamiseks on need ette nähtud.

TÄHELEPANEKUD

28.Juhtudel, kus amet ei ole ametisse nimetav asutus, peaks valitud isikute kontroll imine enne ametisse määramist olema asjakohase ametisse nimetava asutuse ülesanne.

32.2008. aastal võttis ECHA haldusnõukogu vastu menet-luse ja sobivusk r i teer iumid, mi l le a lusel val ida s idus-rühmade organisatsioone ja kutsuda neid vaatlejatena foorumi ja komiteede koosolekutel osalema. Need kr i-teeriumid vaadati läbi 2011. aastal. Komisjon andis oma nõusoleku 23. märtsi 2011. aasta otsusega (K(2011) 1823 (lõplik)).

47.ECHA tunnistab, et tema varasemates tavades esines puu-dusi. 2011. aasta veebruaris algatatud ning 2011. aasta septembris vastu võetud uute eeskirjade rakendamisega võeti 2011. aasta novembris kasutusele uus personali dek-laratsioonide vorm ning juhtidel on alates 2012. aastast juurdepääs oma töötajate deklaratsioonidele.

Seoses auditi ajal kehtinud tavaga tuleb märkida, et asja-olu, et algses deklaratsioonis deklareeritud huve ei oldud sel ajal hinnatud, ei tähenda, et asjakohaseid küsimusi ei oldud esile tõstetud spontaansetes deklaratsioonides üles-annete määramise ajal. Õigupoolest on asjaomased ameti töötajad vastavalt oma kohustusele pidevalt esile tõstnud huvide konflikti seoses toimikutega, mis sisaldavad nende deklaratsioonides mainitud ettevõtteid, ning selliseid üles-andeid ei ole neile kunagi määratud. Sellisel moel ei ole ECHAs kunagi esinenud tegelikku huvide konflikti.

4. selgitusNäited esindavad juhtumeid, mida ei oldud hinnatud tööle võtmise ajal, samas kui neid käsitleti edaspidi ameti töö käigus. Amet on nõuetekohaselt hinnanud kontrollikoja väljaselgitatud probleeme ning teinud kindlaks, et ühtegi huvide konflikti olukorda ei esinenud. Probleemi ennast on käsitletud võimalike huvide konfliktide haldamise uute ees-kirjade rakendamisega.

49.Erihuvide deklaratsioonide esitamine kirjalikult (enne tehti seda suuliselt) on nüüd enne juhtumiga seoses tööle mää-ramist kohustuslik ka alalistele liikmetele.

50.Apellatsiooninõukogu on vahepeal kehtestanud kontrol-lisüsteemi ning alates 2012. aasta märtsist on esimehel kontrollimisel kasutamiseks konfidentsiaalne loetelu tehni-lise kvalifikatsiooniga liikme varasematest klientidest.

51.Ameti menetlustega nähakse ette, et apellatsiooninõukogu teab üksnes kaebuse esitaja identifitseerimisandmeid. Kuna üks apellatsioonijuhtum võib mõjutada sadu kaasregist-reerijaid, oleksid võimalused kontrollida võimalikke huvide konflikte ja dokumenteerida huvide konflikti olukorrad vas-tasel juhul piiratud. Vt ka vastus 5. selgitusele.

78


52.Alates auditist kontrollib esimees nende ettevõtete loetelu, kellega li ikmel on olnud töösuhe seoses REACHiga; see loetelu on koostatud konfidentsiaalsuse tingimusi järgi-des. Seda kontrollitakse enne iga juhtumi määramist. Tuleb siiski märkida, et see loetelu ei saa olla täielik tulenevalt teatavate ametialade (nt advokaadid) deontoloogilistest eeskirjadest, mis tähendab, et li ikmed ei tohi paljastada oma klientide identiteeti1.

5. selgitusEuroopa Liidu seadusandlik asutus määras ECHA asuta-mismääruses apellatsiooninõukogu liikmete jaoks kindlaks mitu konkreetset sõltumatuse kaitsmise meedet, sealhul-gas kohustuse esitada teavet juhtumite kohta, kus liikmel on isiklik huvi, mistõttu ta ei või menetlustes osaleda. Vt määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 90 lõiked 5 ja 6. Apellat-siooninõukogu järgib neid sätteid nõuetekohaselt. Kehtes-tatud on lisameetmed, nagu käitumisjuhend ning kohustus koostada iga-aastased huvide deklaratsioonid. Alaliste liik-mete suhtes kohaldatakse ka personalieeskirju, mis sisal-davad sätteid sõltumatuse kohta. Peale selle on esimehel nüüd varasemat tööalast tegevust sisaldav loetelu, mida ta saab kasutada (vt eespool).

54.ECHA haldusnõukogu protokollis registreeritakse igal koos-olekul esimehe palve deklareerida erihuvid. Kui selline dek-laratsioon tehakse, kajastatakse seda nõuetekohaselt pro-tokollis. Edaspidi täpsustatakse protokollis ka meetmed, mida võetakse sellistel harvadel juhtudel, kui see osutub asjakohaseks. Haldusnõukogu liikmete iga-aastased huvide deklaratsioonid avaldatakse internetis ning need vaatab üle esimees (esimehe deklaratsiooni vaatab üle aseesi-mees). Kontroll ikoja märkuse alusel dokumenteeritakse alates 2011. aasta lõpust seda ülevaatamist ka ametlikult.

6. selgitusECHA tunnistab, et tema varasemates tavades esines puu-dusi, ning neid puudusi on pärast auditit käsitletud.

1 Seda kinnitab Soome advokaatide liit pärast asjakohast päringut selles

küsimuses.

56.ECHA tunnistab, et ei ole eelnevalt üksikasjalikult kindlaks määranud teatavate erahuvide esinemise tagajärgi. ECHA tugines varem iga võimaliku huvide konflikti juhtumi kor-ral konkreetsele juhtumipõhisele analüüsile. ECHA uus, 2011. aasta septembrist pärinevad huvide konflikti eeskir-jad hõlmavad finantshuve, varasemat tööd ja varasemat konsulteerimist. Nende uute eeskirjade rakendamisega on toimitud kontrollikoja järelduste alusel.

61.Esimene ametl ik ametis isene otsus, mi l le ECHA (a ju-tine) tegevdirektor pärast ameti asutamist väl ja andis, oli „Juhised huvide konflikti ja k ingituste ja meelelahu-tuse pak kumise ja vastuvõtmise korra , samuti kohus-tuste deklaratsiooni, konfidentsiaalsuse ja huvide kohta” (31. oktoobri 2007. aasta otsus ED/01/2007).

ECHA haldusnõukogu võttis 22. märtsil 2012 vastu oma käitumisjuhendi, mis on ka avaldatud. See hõlmab muu hulgas sellised aspekte, nagu kingituste ja meelelahutuse pakkumine ja vastuvõtmine. Haldusnõukogu kutsus ECHA komiteesid ja muid organeid leppima kokku sarnases käitu-misjuhendis ning töö selle kallal käib.

64.ECHA tunnistab, et auditi ajal ei olnud kehtestatud ühtegi konkreetset usaldusnõuete r ikkumise menetlust. Si isk i olid olemas üldised usaldusnõuete rikkumise menetlused personali jaoks distsiplinaarmenetluste vormis ning muud võimalikud menetlused ELi personalieeskirjade alusel. Neid üldisi menetlusi kohaldab ka Euroopa Komisjon, nt juhtu-del, kui töötaja jätab ametisse nimetavale asutusele esita-mata huvide deklaratsiooni.

65.Uute eeskirjade alusel töötab ECHA välja üksikasjalikud ja konkreetsed usaldusnõuete rikkumise sätted (vt vastus punktile 64).

72.Vt vastus punktile 54.

76. (esimene taane)Auditi toimumise ajal juba registreeriti igal koosolekul ECHA organite avalikes protokollides esimehe palve eri-huvide deklareerimiseks ning kõik deklareeritud huvid. Kontrollikoja märkusest tulenevalt täpsustatakse edaspidi protokollis ka võetud meetmed juhtudel, kus see osutub asjakohaseks.


79


77. (teine taane)ECHA korraldab kõikidele uutele töötajatele kohustuslikus korras koolituse töötajate deklaratsioonide ja töösuhtejärg-sete kohustuste kohta. Nõuete kohaselt piirdub üksikutest sessioonidest osavõtt uustulijatega.

81.ECHA tunnistab selle tähelepaneku asjakohasust. Si isk i tuleks l isaks märk ida, et erinevalt ELi institutsioonidest saab ECHA pakkuda töötajatele üksnes ajutisi töökohti. Üksikisikutel peab olema võimalus töötada pärast ametis töötamist näiteks tööstuses.

Seoses töötajate liikumisega avalik-õigusliku ja erasektori vahel märgitakse, et ametid, mis pakuvad regulatiivsete protsesside osana teaduslikku ja tehnilist nõustamist või otsuseid, vajavad alati töötajaid ja eksperte, kellel on koge-mused asjakohastel turgudel tegutsevatest ettevõtetest ja ühingutest. Huvide konflikti eeskirjad ja menetlused ei tohiks takistada ametitel selliseid eksperditeadmisi kasu-tada. Muidu võib probleemiks saada halvema kvaliteediga (teaduslik/tehniline) hindamine, millel on negatiivsed taga-järjed kodanike elule ning mis võib viia selleni, et üldsus kaotab usalduse reguleerijate töö vastu.

Vt ka vastus punktile 98 ja 9. soovitusele.

82.Kooskõlas komisjoni 28. aprilli 2004. aasta otsusega ameti-välise tegevuse ja ülesannete kohta, mille ECHA analoogia alusel 2008. aastal vastu võttis, palutakse töötajatel ameti teenistusest lahkudes allkirjastada deklaratsioon, millega nad tunnistavad oma personalieeskirjade artiklis 16 sätes-tatud kohustusi. Vormi on pärast 2011. aasta oktoobri audi-tit täiustatud (uus vorm võeti kasutusele 2012. aasta mais).

85.Mis puutub haldusnõukogu ekspertide ja liikmete töösuh-tejärgsesse olukorda, siis nad ei ole ameti töötajad ja seega ei ole nad tööle võtnud amet, ning ECHA-l ei ole mingit seaduslikku võimu kehtestada tingimusi nende töövaba-dusele pärast nende teenistuse lõppu. Ameti sellekohastel eeskirjadel ja menetlustel ei oleks seega kehtivat õiguslikku alust ega mingit mõju, sest amet ei saaks neid jõustada.

86.Ametid ei saa kehtestada üksikisikule absoluutset keeldu töötada pärast ametist lahkumist teatavatel ametikohtadel. See oleks vastuolus personalieeskirjade kehtiva tõlgendu-sega (põhiseaduslik õigus töötada, puudub absoluutne keeld).

88.ECHA tunnistab selle tähelepaneku asjakohasust. Amet käsitleb töösuhtejärgseid aspekte varasemast süsteem-semalt uue (võimalike) huvide konfliktide haldamise ees-kirjade raames. Peale selle võeti alates 2012. aasta maist k asutuse le tä iustatud vorm töösuhte järgse o luk or ra deklareerimiseks.


89.ECHA tunnistab, et auditi ajal leiti puudusi ameti eeskir-jade ja menetluste võrdlemisel OECD suunistega. Siiski on oluline meelde tuletada, et pärast kontrollikoja töö lõppu ametis (oktoobris 2011) vastu võetud ja/või rakendatud eeskirju ja menetlusi ei ole hinnatud. Suurt hulka soovi-tusi on seega kõnealuse aruande avaldamise ajaks arvesse võetud.

Seoses märkusega, et „ükski valitud ametitest ei hallanud huvide konflikti olukordi asjakohaselt”, tuleb selgitada, et ECHA järgib oma asutamismäärust ning teisi õigusakte, mida ameti suhtes kohaldatakse, nagu ELi f inantsmää-rus ning personalieeskirjad. Lisaks võttis ECHA vastu oma menetlused ja eeskirjad, võttes arvesse asutamise aluseks olevast õigusaktist tulenevaid konkreetseid juhtimisala-seid ja õiguslikke nõudeid. ECHA ei ole k indlaks teinud olukorda, kus reguleerivat otsust või teaduslikku/tehnilist arvamust oleks kompromiteerinud sobimatu huvi.


80


1. soovitusECHA tunnistab, et auditi ajal leiti puudusi ameti eeskir-jade ja menetluste võrdlemisel OECD suunistega. Siiski on oluline meelde tuletada, et pärast kontrollikoja töö lõppu ametis (oktoobris 2011) vastu võetud ja/või rakendatud eeskirju ja menetlusi ei ole hinnatud. Mitut soovitust on käesoleva aruande avaldamise ajaks arvesse võetud. Viida-takse aruande asjakohastele osadele antud üksikasjalike-male vastustele.

Pärast auditit 2011. aasta oktoobris on võetud järgmised meetmed, mida ei ole nimetatud teistes vastustes:

— rakenduseeskirjad (tööjuhend) huvide konfliktide välti-miseks, vastu võetud 2012. aasta juunis;

— uus juhend huvide deklaratsioonide esitamiseks, vastu võetud 2011. aasta novembris;

— uus vorm iga-aastasteks deklaratsioonideks, võimal-dades seejuures juhtidele juurdepääsu oma töötaja-te deklaratsioonidele, võetud kasutusele 2011. aasta novembris;

— ECHA juhtide huvide deklaratsioonide avaldamine vee-bilehel alates 2012. aastast;

— 2012. aasta juunis asutati nõuandekomitee huvide konf-likti olukordade jaoks koos haldusnõukogu määratud esindaja ning väliseksperdiga.

2. soovitusSee on õige ning suures osas seda ECHAs praegu juba jär-gitakse. Siiski tuleks võtta arvesse, et teatavates ametisse määramistes ei ole ametil otsest mõjuvõimu (nt haldus-nõukogu, apellatsiooninõukogu, komitee l i ikmed, kelle nimetavad ametisse otse liikmesriigid): nad saavad kontrol-lida üksnes kandidaate, keda nimetab ametisse amet. Sel-legipoolest võib amet teha ettepaneku asjakohasele ame-tisse nimetavale asutusele kehtestada enne asjakohas(t)e liikme(te) ametisse nimetamist kontrollimenetlused.

Seoses haldusnõukogu määratavate komiteeliikmetega on ECHAs kehtestatud suunised selliste ametisse nimetamiste kohta alates 2008. aastast ning need muudeti 2012. aastal sobivuskriteeriumideks. Amet tegeleb nende kriteeriumide edasiarendamisega. Peale selle on ECHA sekretariaat teinud haldusnõukogule ettepaneku kehtestada sobivust käsitle-vad suunised seoses haldusnõukogu, liikmesriikide komitee ja foorumi liikmetega, kelle nimetavad ametisse otse liik-mesriigid või ELi institutsioonid.

4. soovitusECHA tunnistab, et tema varasemates tavades esines puu-dusi. Amet märgib siiski, et 2011. aasta septembris vastu võetud uute eeskirjade rakendamine ei kuulunud kontrol-likoja auditi käsitlusalasse. Viidatakse meetmetele, mis on võetud pärast auditit, ning kavandatud tegevusele, mida on nimetatud vastustes kontrollikoja aruandele.

Lisaks sellele võtab ECHA järgmised konkreetsed meetmed:

— konkreetse huvide konflikti puhul usaldusnõuete rikku-mise menetluse rakendamine;

— saadud huvide deklaratsioonide näidiskontrollid ECHA enda toimikutes kättesaadava teabe alusel (nt haldus-nõukogu, komitee ja foorumi liikmete ning ECHA töö-tajate esitatud CVd).

5. soovitusEsimene ametl ik ametis isene otsus, mi l le ECHA (a ju-tine) tegevdirektor pärast ameti asutamist väl ja andis, oli „Juhised huvide konflikti ja k ingituste ja meelelahu-tuse pak kumise ja vastuvõtmise korra , samuti kohus-tuste deklaratsiooni, konfidentsiaalsuse ja huvide kohta” (31. oktoobri 2007. aasta otsus ED/01/2007).

ECHA haldusnõukogu võttis 22. märtsil 2012 vastu oma käitumisjuhendi, mis on ka avaldatud. See hõlmab muu hulgas selliseid aspekte, nagu kingituste ja meelelahutuse pakkumine ja vastuvõtmine. Haldusnõukogu kutsus ECHA komiteesid ja muid organeid leppima kokku sarnases käitu-misjuhendis ning töö selle kallal käib. Vt vastus punktile 61.


81


6. soovitusAuditi ajal kehtisid ECHAs usaldusnõuete rikkumise menet-lused ameti töötajate jaoks, samas kui teaduskomiteede kodukorrad sisaldasid samuti vahendeid ekspertidele keh-testatud kohustuste rikkumise käsitlemiseks. Uute eeskir-jade alusel töötab ECHA välja konkreetsed usaldusnõuete rikkumise sätted. Vt ka vastus punktidele 64 ja 65.

Pärast auditit 2011. aasta oktoobris on võetud järgmised meetmed:

— uued, 2011. aasta septembri eeskirjad sisaldavad üld-sätteid seoses usaldusnõuete rikkumise menetlustega haldusnõukogu, komitee ja foorumi, aga ka apellatsioo-ninõukogu liikmete ning ECHA töötajate jaoks;

— haldusnõukogu võttis 23. märtsil 2012 seoses haldusuurimiste ja distsiplinaarmenetlustega vastu uued per-sonalieeskirjade rakenduseeskirjad.

7. soovitusAuditi toimumise ajal juba registreeriti igal koosolekul ECHA organite avalikes protokollides esimehe palve eri-huvide deklareerimiseks ning kõik deklareeritud huvid. Kontrollikoja märkusest tulenevalt täpsustatakse edaspidi protokollis ka võetud meetmed juhtudel, kus see osutub asjakohaseks. Vt ka vastused punktidele 54 ja 76.

8. soovitusECHA parandab pidevalt töötajate koolitamist huvide konf-likti küsimuses. Amet märgib, et osa ameti kohustuslikust uute töötajate väljaõppest on alates ameti asutamise vara-jasest etapist olnud pühendatud huvide konflikti deklaree-rimisele ja konfidentsiaalsusele ning töösuhtejärgsetele kohustustele. Sisseelamiskursused, mida ECHA korraldab alates 2008. aastast, sisaldavad samuti koolitust tööl käitu-mise ja tööeetika kohta. Vt ka vastus punktile 77.

9. soovitusECHA võttis 2008. aastal analoogia alusel vastu Euroopa Komisjoni 28. aprilli 2004. aasta otsuse ametivälise tege-vuse ja ülesannete kohta. See otsus, millega rakendatakse ELi personalieeskirjade artiklit 16, on osa ameti sise-eeskir-jadest ning sellega nõutakse töötajatelt, et nad teavitak-sid ECHA-t, kui nad kavatsevad tegeleda kutsetegevusega kahe aasta jooksul pärast ameti teenistusest lahkumist. Nende eeskirjadega nähakse ette, et selline töö võidakse keelata või kehtestada sellele tingimused.

Selle küsimuse puhul tuleb märkida, et ELi personalieeskir-jade artiklis 16 kirjeldatud töösuhtejärgsetes kohustustes esineb põhimõtteline viga. See säte koostati aastaküm-neid tagasi, et käsitleda selliste ametnike probleemi, kes pärast eluaegset töösuhet võtsid pensionil olles teatavat liiki lisatöö. Institutsioonidel oleks rikkumise korral olnud võimalik vähendada pensionimakseid. See säte muudeti hiljem kohaldatavaks ametites tavaliselt töötavate töötaja-kategooriate suhtes. Seejuures aga on üks oluline aspekt, mis on jäetud käsitlemata: ameti töötajatel on lühiajalised lepingud (erinevalt ametnikest). See tähendab, et need aju-tised töötajad peavad otsima pärast lepingu lõppemist uue töökoha. See on tagatud töötamise põhiõigusega. Teatav „pöörduste” tase, mis tähendab töötajate liikumist tööle tööstusesse või vabaühendustesse, on seega normaalne, arvestades et ECHA palkab eksperte äärmiselt spetsialisee-runud valdkondades ning et uus töökoht leitakse loomuli-kult vastavas sektoris.

Haldusnõukogu või komiteede li ikmete kohta vt vastus punktile 85.

10. ja 11. soovitusPeetakse väga oluliseks, et ELi seadusandja arendaks edasi huvide konflikti olukordade haldamist käsitlevat ELi regu-leerivat raamistikku, selleks et tagada huvide konflikti hal-damiseks nõuetelevastav ja järjepidev lähenemine. Aru-ande võiks võtta aluseks Euroopa Komisjoni ja muude ELi institutsioonide ühisele tööle, et arendada välja ühine liidu raamistik ning/või miinimumstandardid, nagu järeldas ELi seadusandja reguleerivate ametite alases institutsioonide-vahelises töörühmas.


82


KOKKUVÕTE

I.EFSA-l on hea meel Euroopa Kontrollikoja korraldatud hin-damise ning soovituste üle, mille eesmärk on tugevdada ELi ametites esineda võivate huvide konfliktide haldami-seks kehtestatud menetlusi.

EFSA on alates esimeste teaduskomisjonide moodustami-sest 2003. aastal nõudnud oma teadusekspertidelt huvide deklaratsiooni esitamist ja kehtestas 2007. aastal huvide dek larats ioone k äs i t levad tegevuspõhimõtted, mida 2011. aastal tugevdati kõikehõlmava sõltumatuse ja tea-dusliku otsustamisprotsessi poliitikaga.

ELi reguleeriva tervikliku raamistiku puudumisel on EFSA tegutsenud kehtivate õigusaktide raames, pühendades oma aja ja vahendid kõige suuremaks r isk ivaldkonnaks peetavale kategooriale, st poliitikakujundajaid teavitavate teaduslike nõuannete koostamises ja esitamises osale -vatele ekspertidele ning EFSA töötajatele, kes neid selles ülesandes toetavad.

2011. aastal avaldatud EFSA sõltumatuse ja teadusliku otsustamisprotsessi pol i i t ik asse on integreer itud kõik sammud, mida EFSA on astunud, et tagada oma põhiväär-tuste – tippteadmised, avatus, läbipaistvus ja sõltumatus – rakendamine teaduslikes väljundites ja otsustamisprotses-sides. Need aja jooksul kehtestatud eeskirjad ja menetlused hõlmavad organisatsioonilist juhtimist, selliseid teaduslikke otsustamisprotsesse nagu taotluste ja volituste käsitlemine, EFSA teaduskomiteed ja teaduskomisjone, sealhulgas eks-pertide valimist, ning muid elemente, näiteks otsustamis-protsessi läbipaistvust.

II.OECD huvide konflikti määratlus töötati välja spetsiaal -selt riigiametnike huvide konflikti käsitlemiseks. Ligikaudu kolmveerand EFSAs töötavatest inimestest, kelle suhtes käesolevas aruandes läbi vaadatud menetlusi kohaldatakse, nimelt teaduseksperdid ja juhatuse liikmed, ei tööta aga EFSAs riigiametnikena, kelle puhul kehtivad töölepingulis-test suhetest tulenevad kohustused.

Võimalike huvide konfliktide käsitlemisel rakendab EFSA väga rangeid norme osana oma kõikehõlmavatest tegevus-põhimõtetest, mis lisaks huvide deklareerimise poliitikale hõlmavad ka kõik i sõltumatuse ja tipptaseme tagamisel olulisi põhimõõtmeid.

Nimetatud tegevuspõhimõtete korrapärase läbivaatamise raames esitatakse sõltumatuse ja teadusliku otsustamis-protsessi 2011. aasta poliitika rakendamiseks kasutatavates menetlustes ja eeskirjades töötajate, ekspertide ja juhatuse liikmete huvide konflikti selged määratlused, mis vastavad OECD suunistele.

III.Iga süsteemiga kaasnevad teatavad risk id ning EFSA on kehtestanud kontrolli tagamise meetmed, mida kasuta-takse riskide kindlakstegemiseks ja maandamiseks vasta-valt teostatavate ülesannete tundlikkusele. Näiteks pöörab amet oma jõupingutustes tähelepanu poliitikakujundajaid teavitavate teaduslike nõuannete koostamisel ja esitamisel suurimaks riskivaldkonnaks peetavale kategooriale – asja-omastele teadusekspertidele – ja neid selles ülesandes toe-tavatele EFSA töötajatele.

Oluline on juhtida tähelepanu ka sellele, et peale huvide deklaratsioonidega seotud tegevuspõhimõtete ja menet-luste on olemas teisi mehhanisme, millega tagatakse EFSA töö erapooletus ja lubamatu mõju puudumine.

Eelkõige:

— koostatakse ar vamused teaduskomitee ja teaduskomisjonide kollektiivse otsustamisprotsessi tulemusel ning ükski ekspert ei saa komisjoni otsuseid lubamatult mõjutada; vähemuse arvamused dokumenteeritakse;

— teaduskomitee/teaduskomisjonide l i ikmeskond on interdistsiplinaarne ja esindab mitut valdkonda;

— eksper t ide hulgas ja vahel puuduvad hierarhi l ised suhted;

— riskihindamise läbipaistvuse tagamiseks avaldab tea-duskomitee suunised asjakohase teabe kohta, mida EFSA arvamused peavad sisaldama.

EUROOPA TOIDUOHUTUS-AMETI VASTUS

83


Peale selle on kehtestatud menetlused, millega on regu-leeritud volituste ja taotluste käsitlemine, teabe kogumine, ekspertide valimine ning samuti avalikud arutelud ja põh-jalik kvaliteedi kontrollimise programm. Ühtlasi pakub EFSA sidusrühmadele võimalust osaleda vaatlejana teaduskomi-tee ja teaduskomisjonide teatavatel täiskogu istungitel ja käimas on selle protsessi edasiarendamine.

Samuti hõlmavad EFSA volitused riskidest teavitamist, mis aitab tagada tema töö läbipaistvuse ja sõltumatuse.

Juhatuse liikmed peavad kirjutama alla kohustuste dekla-ratsioonile, sealhulgas kohustusele tegutseda sõltumatult, ja esitama iga-aastase huvide deklaratsiooni. Juhatuse liik-med peavad kirjutama alla ka käitumisjuhendile, millega toetatakse selliseid aluspõhimõtteid ja põhiväärtusi nagu ausus, objektiivsus ja avalikkuse huvide teenimine ning antakse suuniseid standardite kohta, mida ELi institutsioo-nid ja üldsus ootavad.

IV.EFSA pooldaks terviklikku ELi reguleerivat raamistikku, mil-lega oleks ametlikult reguleeritud huvide konfliktide hinda-mine ja käsitlemine ning mis toetaks kõiki kontrolli teosta-vaid asutusi nõuetele vastavuse hindamises.

Sellise ELi reguleeriva tervik liku raamistiku puudumisel on EFSA kehtestanud oma sõltumatuse seisukohast kõige olulisemate ja üksikisikute huvidega seotud riskide maandamiseks tegevuspõhimõtted ja menetlused, mida ta ka korrapäraselt ajakohastab.

EFSA on alates esimeste teaduskomisjonide moodus-tamisest 2003. aastal nõudnud oma teadusekspertidelt huvide deklaratsiooni esitamist ja kehtestas 2007. aastal huvide deklaratsiooni käsitlevad tegevuspõhimõtted, mida 2011. aastal tugevdati integreeritud sõltumatuse ja teadus-liku otsustamisprotsessi poliitikaga.

Sõltumatuse ja teadusliku otsustamisprotsessi 2011. aasta poliitika rakendamise eeskirjades on esitatud töötajate, ekspertide ja juhatuse l i ikmete huvide konfl ikti selged määratlused, mis vastavad OECD suunistele.

V.2007. aastal kehtestas EFSA eelkõige huvide deklaratsioone käsitlevate stabiilsete tegevuspõhimõtete kaudu kõike -hõlmava raamistiku võimalike huvide konfliktide vältimi-seks, mida on korrapäraselt ajakohastatud ja 2011. aastal tugevdatud. EFSA on juba kavandanud selle läbivaatamise aastaks 2013.

ELi reguleeriva tervikliku raamistiku puudumisel on EFSA pühendanud oma aja ja vahendid kõige suuremaks riski-valdkonnaks peetavale kategooriale, st poliitikakujundajaid teavitavate teaduslike nõuannete koostamises ja esitamises osalevatele ekspertidele, ning EFSA töötajatele, kes neid selles ülesandes toetavad.

EFSA on nõudnud oma teadusekspertidelt huvide dekla-ratsiooni esitamist juba alates 2003. aastast ja kehtestas 2007. aastal huvide deklaratsioone käsitlevad tegevuspõhi-mõtted, mida 2011. aastal tugevdati.

Huvide deklaratsioone käsitlevate tegevuspõhimõtete ula-tust iseloomustab asjaolu, et 2011. aastal vaatas EFSA läbi üle 8000 iga-aastase ja spetsiaalse huvide deklaratsiooni ning tutvus ligikaudu 40 000 päevakorraküsimusega. Eks-perte on EFSA tegevusest täielikult või osaliselt kõrvale jäetud 356 juhul.

VI.EFSA tunneb heameelt kontrollikoja tunnustuse üle.

X. c) i)EFSA töötajatelt nõutakse iga-aastaseid huvide deklarat-sioone alates 2007. aastast ning alates 2011. aastast on kehtestatud lisameetmed kandidaatide hindamiseks enne nende ametisse nimetamist.

Ekspertidele on EFSAs alates 2007. aastast tehtud enne amet i sse n imetamist ju lgeolek uk ontro l l (s c re e n i n g ) , mida 2011. aastal täiustati uue sõltumatuse poliitikaga ja sellega seotud rakendusaktidega.

Juhatuse l i ikmete julgeolekukontroll i teeb EFSA pärast seda, kui nõukogu on nad ametisse nimetanud.

Nõuandva kogu li ikmete julgeolekukontroll i teeb EFSA pärast seda, kui liikmesriigid on nad ametisse nimetanud.


84


Täpsemalt tehakse EFSA eksper tidena tööle kandidee -rijate (kõrgem risk ikategooria) julgeolekukontroll kahel korral enne ametisse nimetamist: valikumenetluse käigus (1) ja valituks osutumise korral enne ametisse nimeta-mise protsessi (2). Selline süsteem on toiminud ja seda on dokumenteeritud alates 2007. aastast. Julgeolekukontroll põhineb selgelt täpsustatud kriteeriumitel, mida tugevdati 2011. aasta detsembris vastu võetud sõltumatuse poliitikaga.

X. c) iii)K r i teer iumeid on rak endatud a lates 2007 . aastast ja 2011. aastal täiustati neid veelgi (sõltumatuse ja teadusliku otsustamisprotsessi poliitika ning selle rakendusaktidega), võttes kasutusele kaks l ihtsalt mõistetavat ülevaatlikku tabelit, milles on kirjeldatud nõuetele vastavaid ja nõuetele mittevastavaid huve.

X. c) iv)EFSAs on meelelahutuse pakkumise ja vastuvõtmise kord kehtinud alates 2009. aastast.

Seoses k ingitustega on EFSA juba aastaid kohaldanud Euroopa Komisjoni koostatud eetika ja usaldusväärsuse raamistikku ning võttis 2012. aasta juulis vastu konkreetsed tegevuspõhimõtted.

X. c) v)Usaldusnõuete rikkumist käsitlevad menetlused on määrat-letud ja neid rakendatakse järgmiste kategooriate puhul:

— kõik eksperdid (teaduskomitee, teaduskomisjonid ja töörühmad) („Huvide deklaratsioonide tegevuspõhimõ-tete rakendusakt – huvide deklaratsioone käsitlev suu-nisdokument”, lk 7, allkirjastatud 8. septembril 2009);

— töötajad (personal ieesk i r jade ar t ik l id 16, 17 ja 19 (distsiplinaarmenetlus));

— juhatuse liikmed (EFSA juhatuse kodukorra artikkel 15, 31. märts 2009).

On tähtis rõhutada, et juhatuse liikme usaldusnõuete rikku-mise korral peab EFSA pöörduma tema ametisse määranud organi (nõukogu) poole, sest tegevdirektor ei saa juhatuse liiget ametist vabastada.

X. c) vi)Kõik teaduseksper tide, juhatuse l i ikmete ja juhtkonna huvide deklaratsioonid avaldatakse EFSA veebilehel. Tea-dusl iku otsustamisprotsess i läbipaistvuse tagamiseks avaldatakse EFSA veebilehel teaduskomitee, teadusko-misjonide ja töörühmade koosolekute protokollid, kus on dokumenteeritud kõik riskihindamise protsessiga seotud otsused, samuti avaldatakse lõplikud teaduslikud väljundid.

EFSA pakub sidusrühmadele võimalust osaleda vaatlejana teaduskomitee ja teaduskomisjonide teatavatel täiskogu istungitel ja seda protsessi arendatakse edasi.

X. c) vii)Huvide konflikti käsitlev koolitus on kõikidele EFSA töö-tajatele kohustusl ik alates 2010. aastast (eksper t idele alates 2007. aastast) ning seda toetavad sihtotstarbeline juhend ja kõnealust küsimust käsitlevad koolitusmaterjalid.

EFSA juhatuse liikmetele hakatakse eetika ja usaldusväär-suse alast koolitust pakkuma alates 2012. aastast.

X. c) viii)Alates 2010. aastast on EFSA küsinud töölt lahkuvatelt ja endistelt töötajatelt aktiivselt teavet nende töösuhtejärgse tegevuse kohta ning kavandanud spetsiaalse protsessi selle hindamiseks ja vajaduse korral piirangute seadmiseks. EFSA järgib täielikult personalieeskirjade artikli 16 sätteid.

X. d)EFSA pooldaks sellist terviklikku ELi raamistikku.

SISSEJUHATUS

1.Asjaomane OECD määratlus hõlmab ainult teatavaid sea-dusandja määrat letud osalejaid, kel lega EFSA töötab, nimelt ametnikke ja selle laiendusena tähtajaliste lepingu-liste suhete alusel tegutsevaid riigiteenistujaid.


85


7.EFSA soovib rõhutada järgmist:

— EFSA juhatuse volitused hõlmavad halduslikku ja stra-teegilist järelevalvet ning juhatus ei osale kunagi riski-hindamise teaduslike väljundite koostamises;

— EFSA juhatuse liikmed nimetab nende pädevuse põhjal ametisse nõukogu, lähtudes Euroopa Komisjoni korral-datud konkursist, ning nad osalevad EFSA juhatuses ad personam, mitte nende organisatsioonide esindaja-tena, kellega nad koostööd teevad;

— sidusrühmade konsultatiivkogu on üksnes nõuandeor-gan, mida EFSA kasutab, et pidada sammu tema voli-tustega seotud ühiskondlike ja tootmissektorite üldis-te eelduste ja probleemidega. Konsultatiivkogul ei ole EFSA teaduslike otsuste tegemise protsessis mingit rolli.

8.E F S A n õ u s t u b k o n t ro l l i k o j a v ä i te g a n i n g o n a l a te s 2007. aastast välja töötanud tervik likku raamistikku risk i vähendamiseks ja tajumiseks.

9.EFSA toetab üleskutset luua asjakohane raamistik , mis praegu puudub.


21.OECD suunised (nagu ka ELi personalieeskirjad) on suu-natud riigiasutustes töötavatele riigiametnikele (mitte isi-kutele, kes ei ole töötajad). OECD suuniseid on võimalik ekstrapoleerida teistele rühmadele ainult teatavas ulatuses.

Õiguslike sätete kohaselt on EFSA-l tegelikult töösuhe ainult oma töötajatega, kes moodustavad ligikaudu neljan-diku käsitletud isikutest.

TÄHELEPANEKUD

29.Ekspertide puhul on enne ametisse nimetamist toimuvat läbivaatamist rakendatud alates 2007. aastast ja seda täius-tati 2011. aastal uue sõltumatuse ja teadusliku otsustamis-protsessi poliitika ning selle rakendusaktidega.

Täpsemalt tehakse EFSA ekspertidena tööle kandideerijate (kõrgem risk ikategooria) julgeolekukontroll kahel korral enne ametisse nimetamist: valikumenetluse käigus (1) ja valituks osutumise korral enne ametisse nimetamise prot-sessi (2). Selline süsteem on toiminud ja seda on dokumen-teeritud alates 2007. aastast. Julgeolekukontroll põhineb sel-gelt täpsustatud kriteeriumitel, mida tugevdati 2011. aasta detsembris vastu võetud sõltumatuse poliitikaga.

38.EFSA tunneb heameelt kontrollikoja tunnustuse üle.

55. ja 6. selgitusEFSA on alates 2007. aastast pühendunud huvide dek-laratsioonide kõrge kvaliteedi ja järjepideva hindamise tagamisele.

Amet on oma tegevuspõhimõtteid ja vahendeid järk-jär-gult täiustanud ning eelkõige võeti 2011. aastal (uue sõl-tumatuse ja teadusliku otsustamisprotsessi poliitika ning selle rakendusaktidega) hindamise järjepidevuse toetami-seks kasutusele kaks lihtsalt mõistetavat ülevaatlikku tabe-lit , milles on k irjeldatud nõuetele vastavaid ja nõuetele mittevastavaid huvisid.

Kõik i r ik kumis i võetakse ar vesse ja tehakse vastavad järeldused.

57. ja 7. selgitusEFSAga töötavad eksperdid ei ole riskihindamist käsitlevate seisukohtade algatajad. Kõnealused seisukohad sisalduvad tavaliselt rahvusvahelistes standardites (mida kasutavad WHO, OECD, FDA jt), mis on olnud kasutusel ammu enne EFSA loomist.

Teadusalaste eriteadmiste omapärast tingituna peavad eksperdid olema tihedalt seotud teemadega, millesse nad annavad oma panuse, ja omama nende kohta põhjalikke teadmisi (huvisid). Kollektiivsete ja mitut valdkonda hõlma-vate eriteadmiste sõnastamisel kasutatakse kollegiaalseid töömeetodeid, mille puhul esitavad vastastikuseid arva-musi erinevad koolkonnad ja valdkonnad.


86


Juba kol legiaalsus iseenesest ( iga teaduskomisjoni 21 liikme vahel) on ülitähtis, kuigi mitte ainuke element, mis vähendab võimalust, et üks ekspert avaldab ebaproport-sionaalset mõju.

EFSA teaduskomisjonide (21 eksperti) roll on anda rah-vusvaheliste vastastikuse hindamise standardite põhjal vastastikuseid eksperdihinnanguid töörühmade (mida kontrollikoda nimetab „teadusasutusteks”) ettevalmistatud väljunditele.

ILSI ei osale EFSA teadustegevuses.

60. ja 9. selgitusEFSA kaalub seda küsimust uue sõltumatuse ja teadusliku otsustamisprotsessi poliitika 2013. aasta lõpuks kavandatud läbivaatamise käigus.

61.Seoses k ingitustega on EFSA juba aastaid kohaldanud Euroopa Komisjoni koostatud eetika ja usaldusväärsuse raamistikku ning võttis 2012. aasta juulis vastu konkreetsed tegevuspõhimõtted.

66.Usaldusnõuete rikkumist käsitlevad menetlused on määrat-letud ja neid rakendatakse järgmiste kategooriate puhul:





72.Kooskõlas oma 2007. aasta tegevuspõhimõtete ning tea-duskomitee/teaduskomisjonide tegevuseeskirjadega aval-datakse EFSA veebilehel kõik huvide deklaratsioonid ja koosolekute protokollid, sealhulgas huvide deklaratsioo-nide hinnangud.

88. ja 10. selgitusOmbudsmani uuring väidetava pöörduste juhtumi kohta on veel käimas.

Tuleb märk ida, et alates 2004. aastast on EFSAst lahku-nud 160 töötajat, kellest ainult kaks on suundunud töös-tusharudesse, mis kuuluvad EFSA volitustega hõlmatud valdkondadesse (neist ühe suhtes on kehtestatud piirang).

Alates 2010. aastast on EFSA küsinud töölt lahkuvatelt ja endistelt töötajatelt aktiivselt teavet nende töösuhtejärgse tegevuse kohta ning kavandanud spetsiaalse protsessi selle hindamiseks ja vajaduse korral piirangute seadmiseks.

EFSA järgib täielikult personalieeskirjade artikli 16 sätteid.


89.2007. aastal kehtestas EFSA eelkõige huvide deklaratsioone käsitlevate stabiilsete tegevuspõhimõtete kaudu kõikehõl-mava raamistiku võimalike huvide konfliktide vältimiseks, mida on korrapäraselt ajakohastatud ja 2011. aastal tugev-datud. EFSA on juba kavandanud selle korrapärase läbivaa-tamise aastaks 2013.

ELi reguleeriva tervikliku raamistiku puudumisel on EFSA pühendanud oma aja ja vahendid kõige suuremaks riski-valdkonnaks peetavale kategooriale, st poliitikakujundajaid teavitavate teaduslike nõuannete koostamises ja esitamises osalevatele ekspertidele, ning EFSA töötajatele, kes neid selles ülesandes toetavad.

EFSA on nõudnud oma teadusekspertidelt huvide dekla-ratsiooni esitamist juba alates 2003. aastast ja kehtestas 2007. aastal huvide deklaratsioone käsitlevad tegevuspõhi-mõtted, mida 2011. aastal tugevdati.

Huvide deklaratsioone käsitlevate tegevuspõhimõtete ula-tust iseloomustab asjaolu, et 2011. aastal vaatas EFSA läbi üle 8000 iga-aastase ja spetsiaalse huvide deklaratsiooni ning tutvus rohkem kui 40 000 päevakorraküsimusega. Eksperte on EFSA tegevusest täielikult või osaliselt kõrvale jäetud 356 juhul.


87


91.EFSA töötajatelt nõutakse iga-aastaseid huvide deklarat-sioone alates 2007. aastast ning alates 2011. aastast on kehtestatud lisameetmed kandidaatide hindamiseks enne nende ametisse nimetamist.

Ekspertidele on EFSAs alates 2007. aastast tehtud enne ametisse nimetamist julgeolekukontroll, mida 2011. aastal täiustati uue sõltumatuse ja teadusliku otsustamisprotsessi poliitikaga ning sellega seotud rakendusaktidega.

Juhatuse l i ikmete julgeolekukontroll i teeb EFSA pärast seda, kui nõukogu on nad ametisse nimetanud.

Nõuandva kogu li ikmete julgeolekukontroll i teeb EFSA pärast seda, kui liikmesriigid on nad ametisse nimetanud.

Täpsemalt tehakse EFSA ekspertidena tööle kandideerijate (kõrgem risk ikategooria) julgeolekukontroll kahel korral enne ametisse nimetamist: valikumenetluse käigus (1) ja valituks osutumise korral enne ametisse nimetamise prot-sessi (2). Selline süsteem on toiminud ja seda on dokumen-teeritud alates 2007. aastast. Julgeolekukontroll põhineb sel-gelt täpsustatud kriteeriumitel, mida tugevdati 2011. aasta detsembris vastu võetud sõltumatuse poliitikaga.

2. soovitusVt punkt 91 eespool.

94.EFSAs on meelelahutuse pakkumise ja vastuvõtmise kord kehtinud alates 2009. aastast.

Seoses k ingitustega on EFSA juba aastaid kohaldanud Euroopa Komisjoni koostatud eetika ja usaldusväärsuse raamistikku ning võttis 2012. aasta juulis vastu konkreetsed tegevuspõhimõtted.

6. soovitusUsaldusnõuete rikkumist käsitlevad menetlused on määrat-letud ja neid rakendatakse järgmiste kategooriate puhul:





7. soovitusEFSA asutamismääruse artikli 37 kohaselt peavad eksper-did esitama huvide deklaratsiooni. EFSA võttis 2007. aastal vastu tegevuspõhimõtted ning suunised ja menetluskorra selle sätte rakendamiseks. Eelkõige deklareerivad eksperdid oma huvid igal aastal (iga-aastane huvide deklaratsioon) ja enne koosolekuid, võttes arvesse päevakorraküsimusi (spetsiaalne huvide deklaratsioon), ning nimetatud huvid vaadatakse läbi ja neid hinnatakse. Hindamise tulemused tehakse kättesaadavaks töörühmade ja teaduskomisjonide/teaduskomitee protokollides, millega saab tutvuda EFSA veebilehel.

8. soovitusHuvide konflikti käsitlev koolitus on kõikidele EFSA töö-tajatele kohustusl ik alates 2010. aastast (eksper t idele alates 2007. aastast) ning seda toetavad sihtotstarbeline juhend ja kõnealust küsimust käsitlevad koolitusmaterjalid.

EFSA juhatuse liikmetele korraldatakse eetika ja usaldus-väärsuse alane koolitus 2012. aasta oktoobris.

98.Alates 2004. aastast on EFSAst lahkunud 160 töötajat, kel-lest ainult kaks on suundunud tööstusharudesse, mis kuu-luvad EFSA volitustega hõlmatud valdkondadesse (ühel juhul on kehtestatud piiranguid).

98. b)K r i teer iumeid on rak endatud a lates 2007 . aastast ja 2011. aastal täiustati neid veelgi (sõltumatuse ja teadusliku otsustamisprotsessi uue poliitika ning selle rakendusakti-dega), võttes kasutusele kaks lihtsalt mõistetavat ülevaat-likku tabelit, milles on k irjeldatud nõuetele vastavaid ja nõuetele mittevastavaid huvisid.

98. c)EFSA töötajate suhtes on neid rakendatud alates 2012. aas-tast vastavalt 2011. aastal välja antud sõltumatuse ja tea-dusliku otsustamisprotsessi uuele poliitikale.

99.EFSA pooldaks sellist terviklikku ELi raamistikku.


88


EUROOPA RAVIMIAMETI VASTUS

KOKKUVÕTE

I.EMA võtab kontrollikoja aruande teadmiseks ning rõhutab, et ameti kindel eesmärk on veelgi parandada huvide konf-liktide haldamist, nagu ta on teinud viimased kaheksa aas-tat, ning seejuures järgib amet EMA suhtes kohaldatavaid huvide konfliktide käsitlemise õigussätteid, mis on sätesta-tud selle asutamismääruses, EMA hea haldustava eeskirjas ning personalieeskirjades. Pärast kontrollikoja 2011. aasta oktoobri kohapealset auditit on EMA teinud mitmesugu-seid algatusi (täpsustatakse käesoleva aruande eri pea-tükkides), et veelgi suurendada oma menetluste täpsust ning parandada läbipaistvust kõnealuses valdkonnas. Selle tulemusena on EMA juba enamikku kontrollikoja soovitusi käsitlenud.

II.OECD suunised ei ole EMA töötajatele, haldusnõukogu liikmetele ega teaduskomiteede liikmetele ja ekspertidele õiguslikult siduvad.

EMA on kehtestanud huvide konfliktide haldamise eeskir-jad ja menetlused, millega järgitakse ameti suhtes selles valdkonnas kohaldatavaid õigusakte, ning on selliste ees-kirjade ja menetluste väljatöötamisel kohaldanud üksikasja-like põhimõtete kogumit, mis vastab OECD suunistele.

III.Kuigi teadusuuringuid teeb / andmeid esitab ravimitöös-tus, võtab EMA arvesse kogu kättesaadavat teavet, seal-hulgas mis tahes muid andmed, millele ameti tähelepanu juhitakse. Kõiki selliseid andmeid hinnatakse tagantjärele üksikasjaliku teadusliku läbivaatamisprotsessi käigus, mis hõlmab hinnangut nii raportöörilt kui ka kaasraportöörilt ning raportööri ja kaasraportööri hinnangute hindamist eksper tide poolt teaduskomiteedes, mil le tulemusena koostatakse ühine arvamus. Seega põhinevad EMA arvamu-sed ekspertide läbivaadatud teaduspõhistel hindamistel, mis on koostatud olemasoleva teabe alusel (ravimitööstuse esitatud andmed, millele lisanduvad muud EMA-le esitatud andmed).

IV.Kuna ELis puudub õigusraamistik, millega sätestataks ühi-sed miinimumnõuded huvide konfliktide haldamiseks, on EMA järginud ameti suhtes selles valdkonnas kohaldatavaid õigussätteid, mis on sätestatud EMA asutamismääruses, EMA hea halduse tava eeskirjas ning personalieeskirjades. OECD suuniste kasutamise kohta tuleb märkida, et need ei ole EMA töötajatele, haldusnõukogu liikmetele, teadus-komiteede liikmetele ega ekspertidele õiguslikult siduvad, kuid EMA on kohaldanud oma huvide konfliktide haldamise eeskirjade ja menetluste väljatöötamisel üksikasjalike põhi-mõtete kogumit, mis vastab OECD suunistele.

V.EMA on arvamusel, et ta haldab huvide konflikte piisaval tasemel, kuigi ta tunnistab, et kontroll ikoja kohapealse auditi ajal (2011. aasta oktoober) oli selles valdkonnas aren-guruumi. EMA rõhutab eelkõige alljärgnevaid aspekte.

— Vaatamata sellele, et puudub ELi õigusraamistik huvide konfliktide käsitlemiseks, on EMA alates asutamisest ra-kendanud ameti suhtes selles valdkonnas kohaldatavaid õiguslikke erisätteid ning selle tulemusena järginud õi-guslikke nõudeid. Peale selle on EMA viimase kahek-sa aasta jooksul pidevalt jälginud huvide konfliktide haldamist, analüüsinud saadud kogemusi, analüüsi-nud saadud õppetunde ning võtnud vajaduse korral kasutusele parandusmeetmeid. Selle tulemusena on EMA viimase kaheksa aasta jooksul parandanud huvide konfliktide haldamise põhjalikkust ning suurendanud läbipaistvust selles valdkonnas (viimase kaheksa aasta jooksul on välja töötatud ja läbi vaadatud mitu eeskirja ja menetlust, vt lisateavet allpool).

89



— Nagu on märgitud teaduskomiteede liikmete ja eksper-tide huvide konfliktide haldamise eeskirjades, on huvide konfliktide käsitlemisel vaja parimat tasakaalu saavuta-des tagada ühelt poolt EMA tegevuses osalevate tea-duskomiteede liikmete ja ekspertide huvide puudumine ravimitööstuses, mis võiksid mõjutada nende erapoole-tust, ning teiselt poolt parimad võimalikud teaduslikud eksperditeadmised. Vastasel juhul võib selle tõttu kan-natada teadusliku hindamise kvaliteet, millel on halvad tagajärjed rahvatervise kaitsmisele, mille tulemusena võib üldsus kaotada usalduse EMA töö vastu.

— Kontrollikoda tegi kohapealse auditi 2011. aasta ok-toobris ning kontrollikoja tähelepanekud, järeldused ja soovitused koostati vastavalt selle auditi tulemustele.

Pärast kontrollikoja 2011. aasta oktoobri kohapealset audi-tit on EMA teinud mitmesuguseid UUSI algatusi, milles juba käsitletakse enamikku kontrollikoja aruandes esitatud soovitusi. Sellega näitab EMA, et ta võtab huvide konflik-tide haldamise teemat väga tõsiselt, vaatab pidevalt läbi oma eeskirju ja nende rakendamist ning võtab vajaduse korral parandusmeetmeid. Nimetatud UUS arendustegevus on seotud alljärgnevaga.

— EMA teaduskomiteede liikmete ja ekspertide huvide konfliktide haldamise läbivaadatud eeskirjad, mis jõus-tusid 29. septembril 2011 ning millele mindi üle kont-rollikoja kohapealse auditi ajal 2011. aasta oktoobris. Läbivaadatud eeskirjade põhiomadused on üksikasjali-kum ja läbipaistvam süsteem koos rangemate nõuetega otsese huvi korral ravimitööstuses, rangemad nõuded otsuseid tegevate organite liikmetele võrreldes nõu-andvate organite omadega ning rangemad nõuded esimeestele / raportööridele / muudele juhtivas rollis olevatele isikutele võrreldes teadusliku foorumi teis-te li ikmetega. Need EMA eeskirjad vaadati veel kord läbi 2012. aastal (et anda selgemaid suuniseid eksper-tide osalemise kohta akadeemilistes uuringutes ning r i igi rahastatud teadusuuringutes, et kooskõlastada teadusliku läbivaatamisprotsessi eri rollidele määra-tud piirangud ning karmistada eeskirju ravimitööstu-se toetuste kohta) ning need jõustusid 3. aprillil 2012 (EMA/531078/2010).

— EMA haldusnõukogu liikmete huvide konfliktide hal-damise läbivaadatud eeskirjad jõustusid 3. aprillil 2012 (EMA/MB/64234/2012) kooskõlas teaduskomiteede liik-mete ja ekspertide läbivaadatud eeskirjadega.

— U s a l d u s n õ u e t e r i k k u m i s e m e n e t l u s e d t ö ö t a t i vä l ja n i i teadusk omiteede l i i k mete ja eksper t ide (EMA/154320/2012) ( jõustusid 3. aprill i l 2012) kui ka haldusnõukogu liikmete jaoks (EMA/MB/309079/2012) ( jõustusid 7. juunil 2012).

— Läbipaistvust huvide konfl ikti küsimuses suurenda-ti veelgi kõik ide ekspertide huvide deklaratsioonide avaldamisega veebis (30. septembril 2011) ning lisaks avaldati neile määratud risk itase (29. jaanuaril 2012) ning kõikide EMA juhtivtöötajate huvide deklaratsioo-nid (29. jaanuaril 2012).

— 9. juunil 2011 võttis EMA vastu eeskirjad seoses personalieeskirjade artik litega 11a ja 13, milles käsitletak-se EMA töötajate dek lareer i tud huvide haldamist (EMA/500408/2011) n ing need jõustus id amet l i -kult 1. veebruaril 2012 pärast Euroopa Komisjoni heaks-kiidu saamist. Neid eeskirju laiendati hiljem tegevdirek-tori 1. veebruari 2012. aasta otsusega praktikantidele, riiklikele lähetatud ekspertidele, ajutistele töötajatele ja külalisekspertidele (EMA/78396/2012).

X. c) i)EMA võtab kontrollikoja soovituse teadmiseks, kuid soo-vib rõhutada, et vastavalt EMA asutamismäärusele tuleb teaduskomiteede liikmed ja eksperdid kõigepealt nime-tada, pärast mida tuleb nad kanda Euroopa ekspertide loetellu (kandmine on võimalik üksnes juhul, kui esitatud on nimetamise vorm, huvide deklaratsioon, konfidentsiaal-suse vorm ning CV ). Alles pärast seda, kui see on tehtud, võib neid määrata EMA tegevuses osalema, kuid enne sel-list määramist hindab EMA asjakohase isiku deklareeritud huvide konflikte, mille tulemusena kehtestatakse vajaduse korral osalemisele piirangud või keelatakse see, sõltuvalt deklareeritud huvist, sellise huvi ilmnemise ajast ning EMA tegevuse liigist. See näitab, et EMA on tegutsenud sellele soovitusele vastavalt juba enne kontrollikoja 2011. aasta oktoobri kohapealset auditit.

90



Lisaks on EMA alates 29. septembrist 2011 muutnud kohus-tuslikuks teaduskomiteede liikmete deklareeritud huvide konfl ikt ide läbivaatamise enne, kui pädev asutus nad ametlikult ametisse nimetab, et teavitada ametisse nime-tavat asutust eelnevalt deklareeritud huvide konfliktide vastuolust teaduskomitee liikmeks olemisega või kehtesta-tud piirangute ulatusest. Lisaks pakub EMA igale ametisse nimetavale asutusele võimalust lasta EMA-l teha eelsõelu-mine mis tahes eksperdile enne EMA ametlikku hindamist seoses EMA tegevuses osalemisega.

Siisk i on EMA arvamusel, et sõelumismenetluse laienda-mine veelgi, nagu soovitab kontrollikoda, ei ole võimalik, võttes arvesse EMA asutamismääruses sätestatud ametisse nimetamise protsessi. Pigem leiab EMA, et täielik läbipaist-vus huvide konfliktide käsitlemise valdkonnas koos üksik-asjaliku töösuhtejärgse kontrollimise ning usaldusnõuete rikkumise menetlusega lisab huvide konfliktide haldamise tugevdamisele rohkem väärtust. EMA on pärast kontrolli-koja 2011. aasta oktoobri kohapealset auditit juba esitanud mitu sellekohast algatust, nagu on täpsustatud käesoleva aruande eri osades.

X. c) ii)EMA võtab teadmiseks kontrollikoja soovituse ning rõhutab (nagu on tunnistatud kontrollikoja tähelepanekus nr 92), et see on väljaspool EMA otsest kontrolli. EMA on teinud kõik, mis tema õiguslikud volitused lubavad.

EMA algatused, mis olid ka kontrollikoja kohapealse auditi ajal 2011. aasta oktoobris juba ellu vi idud, on esitatud järgnevalt.

1) V a s t a s t i k u s e m õ i s t m i s e m e m o r a n d u m (EMA/150487/2012), mille on allkirjastanud kõik riiklikud pädevad asutused ja EMA ning millega kehtestatakse riiklikele pädevatele asutustele selged kohustused jälgi-da seoses EMA-le osutatavate teenustega riiklike päde-vate asutuste teostatud hindamise teaduslikku taset ja sõltumatust. Kõik vastastikuse mõistmise memorandu-mid allkirjastati 14. septembril 2011. Vastastikuse mõist-mise memorandumis on selgelt sätestatud, et riiklikud pädevad asutused vastutavad dokumenteeritud süstee-mi kehtestamise ja haldamise eest, millega tagatakse, et nende ekspertidel ja töötajatel, kes osalevad riiklikul tasandil EMA-le osutatavate teenustega seotud töös, ei ole ravimitööstuses finants- ega muid huve, mis võiksid mõjutada nende erapooletust. Lisaks peavad nad taga-ma, et kõiki kontrollikoja ja/või Euroopa Pettustevastase Ameti päringuid huvide konfliktide haldamise toimiku-tega tutvumiseks / nende kontrollimiseks / auditeerimi-seks käsitletakse mõistliku aja jooksul.

2) EMA palvel jõuti riiklike pädevate asutuste juhtide koos-olekul 2011. aasta juulis kokkuleppele, et „EMA stan-dardid moodustavad huvide konfliktide miinimumstan-dardid koos võimalike riiklike variantidega, kui see on vajalik”.

X. c) iii)EMA võtab teadmiseks kontrollikoja soovituse ning rõhu-tab, et EMA on kehtestanud selged ja objektiivsed kriteeriu-mid juba enne kontrollikoja 2011. aasta oktoobri kohapeal-set auditit ning neid on tugevdatud viimase kaheksa aasta jooksul, viimati 2012. aastal ning kohaldatakse järjepidevalt riskileevendamismeetmete kaudu (osalemise piiramine või selle keelamine) vastavalt deklareeritud huvide hindami-sele. Osutatakse kontrollikoja tähelepanekule nr 58, millega kontrollikoda tunnistab, et EMA-l on kõige selgem hinda-miskriteeriumide kogum ning et EMAs kohaldatakse dek-lareeritud huvide konfliktide hindamisel ja nendest tulene-vate piirangute suhtes head tava, nagu on kokku võetud käesoleva aruande VI lisas.

91



X. c) v)EMA võtab teadmiseks kontrollikoja soovituse ning soovib rõhutada, et pärast kontrollikoja 2011. aasta oktoobri koha-pealset auditit on kehtestatud järgmised UUED algatused:

— välja on töötatud usaldusnõuete rikkumise menetlus teaduskomiteede l i ikmetele/ekspertidele, mis jõus- tus 3. aprillil 2012;

— välja on töötatud usaldusnõuete rikkumise menetlus haldusnõukogu liikmetele, mis jõustus 7. juunil 2012;

— EMA töötajate suhtes kohaldatakse personalieesk ir-ju. Artikliga 13 nähakse ette töötaja üleviimine juhul, kui tema abikaasa töö tekitab huvide konflikti. EMAs sätestatakse täiendava dokumendiga SOP/EMA/0101 menetlus, mida järgitakse, et hinnata ja leevendada konflikti konfliktis oleva töötaja töö piiramise kaudu. IX lisa punktis 9 loetletakse kohaldatavad sanktsioo-nid. IX lisa punktis 23 sätestatakse töötaja töö peata-mine. Haldusuurimist reguleeritakse haldusuurimis-te ja distsipl inaarmenetluste rakenduseesk ir jadega (EMA 7/20.8, 8. juuni 2012). EMA-l on olemas ka ees-kirjad vastuoludest teatamise kohta (EMA/11591/2006, 4. jaanuar 2006). Kõik täiendavad eeskirjad töötajatele usaldusnõuete rikkumise kohta nõuaks hoolikat koos-tamist, et mitte õõnestada kehtivaid sätteid.

X. c) vi)EMA võtab teadmiseks kontrollikoja soovituse, kuid soovib rõhutada, et iga koosoleku alguses palutakse lisaks sellele, et EMA hindab enne koosolekut deklareeritud huve, hal-dusnõukogu ja teaduskomiteede liikmetel ja ekspertidel, kes koosolekul osalevad, deklareerida võimalikud huvide konfliktid seoses päevakorrapunktidega. Sellised huvide deklaratsioonid protokollitakse. Protokollide avaldamise kohta võib öelda, et haldusnõukogu protokolle (sealhul-gas deklareeritud huvide konfliktide osa) avaldatakse juba aastaid.

UUE arenguna on pärast kontrollikoja 2011. aasta oktoobri kohapealset auditit täiendatud deklareeritud huvide regist-reerimist veelgi nii, et nüüd registreeritakse kõik koosoleku päevakorrapunktidega seoses kehtestatud osalemispiiran-gud. Lisaks hakkas EMA alates 18. juulist 2012 avaldama teaduskomiteede koosoleku protokolle (sealhulgas teavet deklareeritud huvide konfliktide ja neist tulenevate osale-mise piirangute kohta) samm-sammult kõikide teaduskomi-teede koosolekute kohta. 18. juulil 2012 avaldati pediaatriakomitee esimene protokoll, sellele järgnevad 2012. aasta kolmandas kvartalis ravimiohutuse r isk ihindamise nõu- andekomitee ning harva kasutatavate ravimite komitee protokollid ning enne 2013. aasta lõppu avaldatakse ka kõikide teiste teaduskomiteede protokollid.

X. c) vii)EMA on pakkunud ulatuslikku koolitust kõikidele töötaja-tele huvide konfliktide haldamise uute eeskirjade kohta ning sellealast koolitust pakutakse ka kõik idele uutele töötajatele. Selline koolitus on kohustuslik. Lisaks teavitab EMA regulaarselt teaduskomiteesid ja teisi teaduslikke foo-rumeid huvide konfliktide haldamisest ametis.

X. c) viii)EMA järgib oma töötajate töösuhtejärgsete tegevuste valdkonnas personalieeskirjade artiklit 16. Haldusnõukogu ja teaduskomiteede liikmete ning ekspertide suhtes ei ole EMA-l õiguslikku alust nende töösuhtejärgset tegevust reguleerida.

SISSEJUHATUS

1.OECD suunised ei ole EMA töötajatele, haldusnõukogu liikmetele ega teaduskomiteede liikmetele ja ekspertidele õiguslikult siduvad. EMA on kehtestanud huvide konfliktide haldamise eeskirjad ja menetlused, millega järgitakse ameti suhtes selles valdkonnas kohaldatavaid õigusakte, ning on selliste eeskirjade ja menetluste väljatöötamisel kohalda-nud üksikasjalike põhimõtete kogumit, mis vastab OECD suunistele.

92



7.Välisekspertide kaasamine. EMA võtab teadmiseks kontrol-likoja avalduse, ent soovib rõhutada, et kuigi teaduskomi-teede liikmed osalevad teaduslike arvamuste koostamises, vaatavad teised eksperdid sellised teaduslikud arvamused läbi ning nende kohta võetakse teaduskomiteedes vastu ühine arvamus.

Partnerlus sidusrühmadega . EMA võtab teadmiseks kont-rollikoja avalduse, kuid soovib rõhutada, et lisaks ravimi-tööstuse tehtud uuringutele / esitatud andmetele võtab EMA arvesse kogu kättesaadavat teavet, sealhulgas mis tahes andmed, millele ameti tähelepanu juhitakse. Kõiki selliseid andmeid hinnatakse tagantjärele üksikasjaliku tea-dusliku läbivaatamisprotsessi käigus, mis hõlmab hinnan-gut nii raportöörilt kui ka kaasraportöörilt ning raportööri ja kaasraportööri hinnangute hindamist teaduskomiteedes, mille tulemusena koostatakse ühine arvamus. Seetõttu põhinevad EMA arvamused läbivaadatud teaduspõhistel hindamistel, mis on koostatud olemasoleva teabe alusel (ravimitööstuse esitatud andmed, millele lisanduvad mis tahes muud andmed, millele EMA tähelepanu juhitakse).

1. selgitusEMA võtab kontrollikoja avalduse teadmiseks, kuid soovib rõhutada, et seoses riiklike pädevate asutuste EMA-le osu-tatud teaduslike teenuste eest tasustamise süsteemiga on EMA korduvalt üritanud luua (igal tasandil) tegelikel kulu-del põhinevat mehhanismi, mida haldusnõukogu ei ole seni heaks kiitnud. Arutelud alternatiivse maksesüsteemi üle jätkuvad 2012. aastal.

10.EMA võtab kontrollikoja avalduse teadmiseks, kuid soovib rõhutada, et need eeskirjad kehtivad üksnes töötajatele, kelle on värvanud ja kellele maksab palka EMA. Neid ei ole võimalik kohaldada ad personam nimetatud isikute suhtes (ei ole EMA palgal), nagu haldusnõukogu/teaduskomiteede liikmed ja eksperdid.

14.EMA võtab kontrollikoja avalduse teadmiseks, kuid viitab EMA vastustele punktide 1 ja 10 all.


15.EMA võtab kontrollikoja avalduse teadmiseks, kuid viitab EMA vastusele punkti 7 kolmanda taande kohta (Partnerlus sidusrühmadega).

21.EMA võtab kontrollikoja avalduse teadmiseks, kuid soovib rõhutada, et OECD suunised ei ole EMA töötajatele, hal-dusnõukogu liikmetele ning teaduskomiteede liikmetele ja ekspertidele õiguslikult siduvad. Kuna ELis puudub õigus-raamistik , millega sätestataks ühised miinimumnõuded huvide konfliktide haldamiseks, on EMA järginud ameti suhtes selles valdkonnas kohaldatavaid õigussätteid, mis on määratud k indlaks EMA asutamismääruses, EMA hea halduse tava eeskirjas ning personalieeskirjades. EMA on huvide konfliktide haldamise eeskirjade ja menetluste väl-jatöötamisel kohaldanud üksikasjalike põhimõtete kogu-mit, mis vastab OECD suunistele.

TÄHELEPANEKUD

28.EMA võtab kontrollikoja tähelepaneku teadmiseks, kuid soovib rõhutada, et EMA on võtnud selle tähelepaneku valdkonnas meetmeid juba enne kontrollikoja 2011. aasta oktoobri kohapealset auditit. EMA teaduskomiteede liik-mete ja ekspertide ning haldusnõukogu liikmete huvide deklaratsioone juba hinnatakse enne seda, kui nad määra-takse EMA tegevuses osalema. Deklareeritud huvide korral kehtestatakse piirangud osalemisele menetlustes, millega seoses on tehtud kindlaks võimalik konflikt. Huvide korral, mis ei sobi kokku EMA tegevuses osalemisega, teavitatakse nimetavat asutust sel l isest ebasobivusest. Haldusnõu- koguga seoses on seni olnud üks mittesobivuse juh-tum, mis lahendati enne ametlikku nimetamist (detsember 2011).

93



Peale selle võeti UUE arenguna kontrollikoja kohapealse auditi ajal 2011. aasta oktoobris kasutusele järgmine: ala-tes 29. septembrist 2011 muutis EMA kohustuslikuks tea-duskomiteede liikmete deklareeritud huvide konfliktide läbivaatamise enne, kui pädev asutus nimetab nad amet-likult ametisse, et teavitada ametisse nimetavat asutust eelnevalt deklareeritud huvide konfliktide vastuolust tea-duskomitee liikmeks olemisega või kehtestatud piirangute ulatusest. Lisaks pakub EMA igale ametisse nimetavale asu-tusele võimalust lasta teha EMA-l eelsõelumine mis tahes eksperdile enne EMA ametlikku hindamist seoses EMA tegevuses osalemisega.

30.EMA võtab kontrollikoja tähelepaneku teadmiseks, ent soo-vib tuua välja, et juhul, kui huvid ei sobi kokku kehtivate eeskirjadega, teavitatakse ametisse nimetavat asutust sel-listest juhtudest ning varem on kandidaat astunud samme, et vabaneda huvidest enne haldusnõukogu liikmeks saa-mist (detsember 2011).

3. selgitus EMA sooviks märkida, et 3. ja 6. selgituses esitatud näidetes viidatud ekspert on üks ja sama isik.

Nagu on rõhutatud EMA vastuses punkti le 28, on olu-kord muutunud: nimetamismenetluses, millega avaldati 2011. aasta septembris osalemiskutsed eelkõige kodaniku- ühiskonna esindajate nimetamiseks kolme teaduskomi-teesse ning haldusnõukokku, on huvide deklaratsioonid esitatud ning neid on hinnatud enne ametisse nimetamist. Samuti teavitati olukorras, kus liikmesriigi nimetatud isik ei sobinud haldusnõukogu liikmeks, ametisse nimetavat asu-tust ning asjakohane isik vabanes sellistest huvidest enne haldusnõukogu liikmeks saamist (detsember 2011).

33.EMA võtab kontrollikoja tähelepaneku teadmiseks, kuid soovib rõhutada pärast kontrollikoja 2011. aasta oktoobri kohapealset auditit toimunud UUT arengut: patsientide ja tarbijate organisatsioonide abikõlblikkustingimuste hin-damise menetlus vaadatakse üle, et lisada juhiseid/kritee-riume seoses selliste organisatsioonide rahastamisega.

34.EMA võtab kontrollikoja tähelepaneku teadmiseks, kuid soovib rõhutada pärast kontrollikoja 2011. aasta oktoobri kohapealset auditit toimunud UUT arengut: EMA haldus-nõukogu võttis 15. detsembril 2011 vastu abikõlblikkustin-gimused tervishoiutöötajate organisatsioonidele ning need on avaldatud.

37.EMA võtab kontrollikoja tähelepaneku teadmiseks, kuid soovib rõhutada, et see on väljaspool EMA otsest kontrolli (nagu on tunnistatud kontrollikoja tähelepanekus nr 92). EMA on teinud kõik, mis tema õiguslikud volitused luba-vad, järgides seejuures ravimite reguleerimise valdkonna ELi regultiivse võrgustiku toimimise ja korralduse eripära. Kuna EMA ei saa sekkuda sellesse, kuidas liikmesriigid hal-davad huvide konflikte riik likul tasandil, on EMA loonud kaks algatust, mis olid kehtestatud juba kontrollikoja koha-pealse auditi ajal 2011. aasta oktoobris:

— riiklike pädevate asutuste tasandi töötajad ja eksperdid, kes osalevad (hindamise) töös (seoses ravimitele lubade väljastamise ja järelevalvega) riiklikul tasandil ametile osutatud teenustes, on hõlmatud vastastikuse mõistmi-se memorandumiga, mis sõlmiti EMA ja kõikide riiklike pädevate asutuste vahel. Kõik vastastikuse mõistmise memorandumid allkirjastati 14. septembril 2011;

— EMA palvel jõuti riiklike pädevate asutuste juhtide koos-olekul 2011. aasta juulis kokkuleppele, et „EMA stan-dardid moodustavad huvide konfliktide miinimumstan-dardid koos võimalike riiklike variantidega, kui see on vajalik”.

54.EMA võtab kontrollikoja tähelepaneku teadmiseks, kuid soovib rõhutada , et ha ldusnõukogu l i i k mete huvide konf l ik t ide h indamise vorme on k asutatud v i imased kaheksa aastat ning deklareeritud huve arutati haldusnõu-kogu esimehega. Alates 2011. aasta oktoobrist on menet-lusi veelgi tugevdatud ning nüüd registreeritakse arute -lud ja otsused seoses huvide konfl iktide käsitlemisega protokollides.

94



55.EMA võtab kontrollikoja tähelepaneku teadmiseks, kuid soovib rõhutada, et suurem usaldus huvide konfliktide käsitlemise vastu on saavutatav pigem täieliku läbipaist-vusega selles valdkonnas koos üksikasjaliku töösuhtejärgse kontrolli süsteemi ning usaldusnõuete rikkumise menet-lusega kui deklareeritud teabe õigsuse eelneva kontrolli-misega. EMA on nõus, et asjakohaste isikute esitatud tea-vet (CVd, varasemad huvide deklaratsioonid) saab sellise töösuhtejärgse kontrolli süsteemi raames kasutada, kuid ei poolda selliste teabekanalite kasutamist nagu meedia, veebilehed jms, kuna seda ei peeta kõige kulutõhusamaks meetodiks. Siisk i kasutatakse deklareeritud huvide õig-suse kontrollimiseks mis tahes teavet, millele EMA tähe-lepanu mis tahes hetkel juhitakse ning vajaduse korral võetakse asjakohaseid meetmeid kooskõlas ameti eeskir-jade ja menetlustega, sealhulgas usaldusnõuete rikkumise menetlusega.

6. selgitus EMA sooviks märkida, et 3. ja 6. selgituses esitatud näidetes viidatud ekspert on üks ja sama isik.

8. selgitus EMA võtab kontrollikoja tähelepaneku teadmiseks, kuid soovib seoses 8. selgituses esitatud teise näitega rõhutada, et huvide deklaratsiooni hindamine oli esialgne hindamine, mis teostati enne EMA huvide konfliktide haldamise uute eeskirjade ametlikku rakendamist, ning sellele pidid järg-nema ametisisese huvide deklareerimise nõuanderühma kinnitavad kontrollid. Esialgses huvide deklaratsiooni vor-mis esitatud teave ei olnud piisav võimalike piirangute keh-testamiseks. Et saada ametisiseselt huvide deklareerimise nõuanderühmalt rohkem nõu ja lisateavet eksperdilt, teos-tati seejärel uuendatud deklareeritud huvide hindamine ning kehtestati asjakohased piirangud.

9. selgitus EMA võtab kontrollikoja tähelepaneku teadmiseks, kuid soovib märkida, et pärast kontrollikoja 2011. aasta oktoob-ris kohapealset auditit on toimunud UUS areng: EMA tea-duskomiteede li ikmete ja ekspertide huvide konfliktide haldamise läbivaadatud eesk irjades ( jõustusid 3. apri l-li l 2012) sätestatakse nüüd selgelt, et leibkonnaliikmete praegusi otseseid huve (sealhulgas finantshuve) võetakse arvesse ja nende tõttu kehtestatakse piirangud ekspertide osalemisele EMA tegevuses sõltuvalt tegevuse liigist ning üksik isiku rollist selles tegevuses. Samuti kehtestatakse uute eeskirjade alusel piiranguid juhul, kui eksperdi asu-tus/organisatsioon saab toetusi või muud liiki rahastamist. Samuti on läbi vaadatud piirangud ravimitööstuses vara-sema töötamise kohta. Kasutusele on võetud menetlus deklareeritud huvide kontrollimise dokumenteerimiseks raportööride nimetamise ajal. Kokkuvõttes leiab EMA, et ta on astunud vajalikke samme kontrollikoja tähelepanekute käsitlemiseks.

63.EMA märgib, et tema töötajate jaoks on personalieeskir-jade IX lisas sätestatud alus haldusuurimisteks ning dist-siplinaarmeetmeteks, sealhulgas artikli 11 rakendamiseks. EMA on lisaks võtnud kooskõlas artikliga 110 vastu raken-duseeskirjad haldusuurimiste ning distsiplinaarmeetmete kohta. IX lisas sätestatakse ka töötajate suhtes kohaldata-vad sanktsioonid. Ei ole selge, et EMA üksi võiks võtta väl-jaspool personalieeskirju vastu sanktsioone seoses huvide konfliktiga.

64.EMA võtab kontroll ikoja tähelepaneku teadmiseks ning soovib teatada kontrollikojale pärast kontrollikoja 2011. aasta oktoobri kohapealset auditit toimunud UUTEST arengu- suundadest:

— välja on töötatud usaldusnõuete rikkumise menetlus teaduskomiteede liikmete ja ekspertide huvide konf-liktide jaoks, mis jõustus 3. aprillil 2012;

— välja on töötatud usaldusnõuete rikkumise menetlus haldusnõukogu liikmete huvide konfliktide jaoks, mis jõustus 7. juunil 2012.

95



71.EMA soovib teavitada kontrol l ikoda järgmisest UUEST arengust: l isaks kõik ide ekspertide huvide deklaratsioo-nide avaldamisele ameti veebilehel alates 30. septemb-rist 2011 avaldatakse alates 29. veebruarist 2012 ka iga eksperdi riskitase (määratud huvide deklaratsioonis sisal-duva teabe alusel). Lisaks avaldatakse ameti veebilehel ala-tes 29. veebruarist 2012 kõikide EMA juhtivtöötajate huvide deklaratsioonid.

72.EMA sooviks siiski rõhutada, et haldusnõukogu protokollid sisaldavad peatükki koosolekul deklareeritud huvide kohta. See on nii olnud mitu aastat.

Haldusnõukogu liikmete huvide konfliktide haldamise läbi-vaadatud menetlusega kajastatakse nüüd üksik li ikmete suhtes kohaldatavaid piiranguid ka koosolekute avaldatud protokollides.

73.EMA võtab kontrollikoja tähelepaneku teadmiseks, kuid soovib rõhutada järgmist UUT arengut. 18. juuli l 2012 alustas EMA teaduskomiteede protokoll ide avaldamist (sealhulgas teave deklareeritud huvide konfliktide ning nendest tulenevate osalemise piirangute kohta), laienda-des seda järk-järgult kõikidele teaduskomiteedele. 18. juu-l i l 2012 avaldati pediaatr iakomitee esimene protokoll , sellele järgnevad ravimiohutuse riskihindamise nõuande-komitee ja harva kasutatavate ravimite komitee protokollid 2012. aasta kolmandas kvartalis ning kõikide teiste teadus-komiteede protokollid enne 2013. aasta lõppu.

82.EMA suhtes kohaldatakse personalieeskirjade artik lit 16, millega nõutakse, et kõik lahkuvad või endised töötajad peavad ametit teavitama kahe aasta jooksul töösuhtejärg-sest tasustatud või tasustamata tegevusest. EMA vaatab kõik juhtumid läbi ning on kehtestanud piirangud mitmele töötajale seoses nende töösuhtejärgse tegevusega, et väl-tida huvide konflikti tekkimist. UUE arenguna pärast kont-rollikoja 2011. aasta oktoobri kohapealset auditit on EMA laiendanud personalieeskirjade artik li 16 kohaldamist ka praktikantidele, riiklikele ekspertidele ja ajutistele töötaja-tele. (1. veebruar 2012; EMA/78396/2012). Kõikidele ametist lahkuvatele töötajatele tuletatakse kirjalikult meelde nende konfidentsiaalsuskohustusi ning vajadust küsida EMA-lt luba kahe aasta jooksul pärast ametis töötamist seoses mis tahes tasustatud või tasustamata tegevusega.

85.EMA võtab kontrollikoja tähelepaneku teadmiseks, kuid soovib rõhutada pärast kontrollikoja 2011. aasta oktoobri kohapealset auditit toimunud UUT arengut: teaduskomi-teede liikmete ja ekspertide huvide konfliktide haldamise läbivaadatud eeskirjades ( jõustusid 3. aprillil 2012) sätes-tatakse, et kui EMA teadusliku foorumi liige kavatseb (kas tasustatult või mitte) tegeleda kutsetegevusega ravimiet-tevõttes (nt töötada) oma ametis oleku ajal, teavitab liige kohe EMA ning hoidub tegevusest, mis võib mõjutada asja-omast ravimiettevõtet. Lisaks järgib liige mis tahes täienda-vaid tingimusi või piiranguid, mida EMA võib kehtestada. Sama säte sisaldub haldusnõukogu liikmete läbivaadatud eeskirjades ( jõustusid 3. aprillil 2012).

86.EMA suhtes kohaldatakse personalieeskirjade artik lit 16, millega nõutakse, et kõik lahkuvad või endised töötajad peavad teavitama ametit kahe aasta jooksul töösuhtejärg-sest tegevusest. EMA vaatab kõik juhtumid läbi ning on kehtestanud piirangud mitmele töötajale seoses nende töösuhtejärgse tegevusega, et vält ida huvide konfl ikt i tekkimist. UUE arenguna pärast kontrollikoja 2011. aasta oktoobris kohapealset auditit on EMA laiendanud persona-lieeskirjade artikli 16 kohaldamist ka praktikantidele, riikli-kele ekspertidele ja ajutistele töötajatele (1. veebruar 2012; EMA/78396/2012). Kõikidele ametist lahkuvatele töötaja-tele tuletatakse kirjalikult meelde nende konfidentsiaal-suskohustusi ning vajadust küsida EMA-lt luba kahe aasta jooksul pärast ametis töötamist seoses mis tahes tasusta-tud või tasustamata tegevusega.

87.EMA juhib kontroll ikoja tähelepanu asjaolule, et pärast kontrol l ikoja 2011. aasta oktoobr i kohapealset audi -tit on toimunud UUS areng: ühiskomitee on välja and-nud 20. oktoobri 2011. aasta arvamuse nr 7/2011, mis on avaldatud EMA töötajatele. Selles arvamuses tunnistatakse endiste töötajate õigust töötada pärast ravimiametist lahkumist ning nende kogu karjääri jooksul omandatud oskuste ja kogemuste kasutamise õiguspärasust. Selles sätestatakse kokkusobivus teenistuse huvidega seoses eri-tegevusega, millega EMA töötajad võivad pärast ametist lahkumist tegeleda. EMA on valmis ühiskomitee arvamust muutma, et tagada ameti huvide kaitsmine.

96



88.Töötajate töösuhtejärgset tegevust hinnatakse iga isiku puhul eraldi. Õiguslik alus ei võimalda EMA-l läbi vaadata haldusnõukogu või teaduskomitee liikmete või ekspertide töösuhtejärgset tegevust, kuna need isikud ei tööta EMA alluvuses.


89.EMA on seisukohal, et ta haldab huvide konflikte piisaval tasemel, kuigi ta tunnistab, et kontroll ikoja kohapealse auditi ajal (2011. aasta oktoober) oli veel arenguruumi. EMA rõhutab eelkõige alljärgnevaid aspekte.

— Vaatamata sellele, et puudub ELi õigusraamistik huvide konfliktide käsitlemiseks, on EMA alates asutamisest ra-kendanud ameti suhtes selles valdkonnas kohaldatavaid õiguslikke erisätteid ning selle tulemusena järginud õi-guslikke nõudeid. Peale selle on EMA viimase kahek-sa aasta jooksul pidevalt jälginud huvide konfliktide haldamist, analüüsinud saadud kogemusi, mõelnud järele saadud õppetundide üle ning võtnud vajaduse korral kasutusele parandusmeetmeid. Selle tulemuse-na on EMA tugevdanud viimase kaheksa aasta jooksul huvide konfliktide haldamise täpsust ning suurendanud läbipaistvust selles valdkonnas (viimase kaheksa aasta jooksul on välja töötatud ja läbi vaadatud mitu eeskirja ja menetlust, vt täpsemalt eespool).

— Nagu on märgitud teaduskomiteede liikmete ja eksper-tide huvide konfliktide haldamise eeskirjades, on huvide konfliktide käsitlemisel vaja leida parim tasakaal selle tagamise, et teaduskomiteede liikmetel ja ekspertidel, kes osalevad EMA tegevuses, ei oleks huve ravimitöös-tuses, mis võiksid mõjutada nende erapooletust, ning parimate võimalike teaduslike eksperditeadmiste taga-mise vahel. Vastasel juhul võib selle tõttu kannatada teadusliku hindamise kvaliteet, millel on halvad taga-järjed rahvatervise kaitsmisele, mille tulemusena võib üldsus kaotada usalduse EMA töö vastu.

— Kontrollikoja kohapealne audit toimus 2011. aasta ok-toobris ning kontrollikoja tähelepanekud, järeldused ja soovitused on koostatud vastavalt sel ajal teostatud auditi tulemustele.

Pärast kontrollikoja 2011. aasta oktoobri kohapealset audi-tit on EMA teinud mitmesuguseid UUSI algatusi, milles juba käsitletakse enamikku kontrollikoja aruandes esitatud soovitusi. Sellega näitab EMA, et ta võtab huvide konflik-tide haldamise teemat väga tõsiselt, vaatab pidevalt läbi oma eeskirju ja nende rakendamist ning võtab vajaduse korral parandusmeetmeid. Nimetatud UUS arendustegevus on seotud alljärgnevaga.

— EMA teaduskomiteede liikmete ja ekspertide huvide konfliktide haldamise läbivaadatud eeskirjad, mis jõus-tusid 29. septembril 2011 ning millele mindi üle kont-rollikoja kohapealse auditi ajal 2011. aasta oktoobris. Läbivaadatud eeskirjade põhiomadused on üksikasjali-kum ja läbipaistvam süsteem koos rangemate nõuetega otsese huvi korral ravimitööstuses, rangemad nõuded otsuseid tegevate organite liikmetele võrreldes nõu-andvate organite omadega ning rangemad nõuded esimeestele / raportööridele / muudele juhtivas rollis olevatele isikutele võrreldes teadusliku foorumi teis-te li ikmetega. Need EMA eeskirjad vaadati veel kord läbi 2012. aastal (et anda selgemaid suuniseid eksper-tide osalemise kohta akadeemilistes uuringutes ning r i igi rahastatud teadusuuringutes, et kooskõlastada teadusliku läbivaatamisprotsessi eri rollidele määra-tud piirangud ning karmistada eeskirju ravimitööstu-se toetuste kohta) ning need jõustusid 3. aprillil 2012 (EMA/531078/2010).

— EMA haldusnõukogu liikmete huvide konfliktide hal-damise läbivaadatud eeskirjad jõustusid 3. aprillil 2012 (EMA/MB/64234/2012) kooskõlas teaduskomiteede liik-mete ja ekspertide läbivaadatud eeskirjadega.

— U s a l d u s n õ u e t e r i k k u m i s e m e n e t l u s e d t ö ö t a t i vä l ja n i i teadusk omiteede l i i k mete ja eksper t ide (EMA/154320/2012) ( jõustusid 3. aprill i l 2012) kui ka haldusnõukogu liikmete jaoks (EMA/MB/309079/2012) ( jõustusid 7. juunil 2012).

— Läbipaistvust huvide konfl ikti küsimuses suurenda-ti veelgi kõik ide ekspertide huvide deklaratsioonide avaldamisega ameti veebilehel (30. septembril 2011) ning lisaks avaldati neile määratud risk itase (29. jaa-nuaril 2012) ning kõikide EMA juhtivtöötajate huvide deklaratsioonid (29. jaanuaril 2012).

97



— 9. juunil 2011 võttis EMA vastu eeskirjad seoses per-sonalieesk irjade artik litega 11a ja 13, milles käsitle -takse EMA töötajate deklareeritud huvide haldamist (EMA/500408/2011) , n ing need jõustus id amet l i -kult 1. veebruaril 2012 pärast Euroopa Komisjoni heaks-kiidu saamist. Neid eeskirju laiendati hiljem tegevdirek-tori 1. veebruari 2012. aasta otsusega praktikantidele, riiklikele lähetatud ekspertidele, ajutistele töötajatele ja külalisekspertidele (EMA/78396/2012).

1. soovitusEMA võtab kontrollikoja soovituse teadmiseks ning soovib rõhutada, et ta jälgib pidevalt huvide konfliktide käsitle-mist (nii eeskirjade kui ka rakendamise vaatenurgast) ning kehtestab vajaduse korral parandusmeetmeid. Selle väite dokumenteeritud tõendusmaterjalile viidatakse käesoleva aruande eri osades.

2. soovitusEMA võtab kontrollikoja soovituse teadmiseks, kuid soovib rõhutada, et kooskõlas EMA asutamismäärusega tuleb tea-duskomiteede liikmed ja eksperdid enne nimetada, pärast mida tuleb nad kanda Euroopa ekspertide loetellu (kand-mine on võimalik, kui esitatud on nimetamise vorm, huvide dek laratsioon, konfidentsiaalsuse vorm ja CV ) . Üksnes pärast seda võib neid määrata EMA tegevuses osalema kuid enne sellist määramist hindab EMA üksikisikute deklareeri-tud huvide konflikte, mille tulemusena vajaduse korral pii-ratakse osalemist või keelatakse see, sõltuvalt deklareeritud huvi liigist, sellise huvi tekkimise ajast ning EMA tegevuse liigist. See näitab, et EMA on tegutsenud sellele soovitu-sele vastavalt juba enne kontrollikoja 2011. aasta oktoobri kohapealset auditit.

Lisaks on EMA alates 29. septembrist 2011 muutnud kohus-tuslikuks teaduskomiteede liikmete deklareeritud huvide konfl ikt ide läbivaatamise enne, kui pädev asutus nad ametlikult ametisse nimetab, et teavitada ametisse nime-tavat asutust eelnevalt deklareeritud huvide konfliktide vastuolust teaduskomitee liikmeks olemisega või kehtesta-tud piirangute ulatusest. Lisaks pakub EMA igale ametisse nimetavale asutusele võimalust lasta EMA-l teha eelsõelu-mine mis tahes eksperdile enne EMA ametlikku hindamist seoses EMA tegevuses osalemisega.

Siisk i on EMA arvamusel, et sõelumismenetluse laienda-mine veelgi, nagu soovitab kontrollikoda, ei ole võimalik, võttes arvesse EMA asutamismääruses sätestatud ametisse nimetamise protsessi. Pigem leiab EMA, et täielik läbipaist-vus huvide konfliktide käsitlemise valdkonnas koos üksik-asjaliku töösuhtejärgse kontrollimise ning usaldusnõuete rikkumise menetlusega lisab huvide konfliktide haldamise tugevdamisele rohkem väärtust. EMA on pärast kontrolli-koja 2011. aasta oktoobri kohapealset auditit juba esitanud mitu sellekohast algatust, nagu on täpsustatud käesoleva aruande eri osades.

3. soovitusEMA võtab kontrollikoja soovituse teadmiseks ning rõhu-tab, et see jääb EMA otsese kontrolli alt välja (nagu tun-nistab ka kontroll ikoda). EMA on teinud kõik , mis tema õiguslikud volitused lubavad. EMA algatused, mis olid ka kontrollikoja kohapealse auditi ajal 2011. aasta oktoobris juba ellu viidud, on esitatud järgnevalt.

1) V a s t a s t i k u s e m õ i s t m i s e m e m o r a n d u m (EMA/150487/2012), mille on allkirjastanud kõik riiklikud pädevad asutused ja EMA ning millega kehtestatakse riiklikele pädevatele asutustele selged kohustused jälgi-da seoses EMA-le osutatavate teenustega riiklike päde-vate asutuste teostatud hindamise teaduslikku taset ja sõltumatust. Kõik vastastikuse mõistmise memorandu-mid allkirjastati 14. septembril 2011. Vastastikuse mõist-mise memorandumis on selgelt sätestatud, et riiklikud pädevad asutused vastutavad dokumenteeritud süstee-mi kehtestamise ja haldamise eest, millega tagatakse, et nende ekspertidel ja töötajatel, kes osalevad riiklikul tasandil EMA-le osutatavate teenustega seotud töös, ei ole ravimitööstuses finants- ega muid huve, mis võiksid mõjutada nende erapooletust. Lisaks peavad nad taga-ma, et kõiki kontrollikoja ja/või Euroopa Pettustevastase Ameti päringuid huvide konfliktide haldamise toimiku-tega tutvumiseks / nende kontrollimiseks / auditeerimi-seks käsitletakse mõistliku aja jooksul.

2) EMA palvel jõuti riiklike pädevate asutuste juhtide koos-olekul 2011. aasta juulis kokkuleppele, et „EMA stan-dardid moodustavad huvide konfliktide miinimumstan-dardid koos võimalike riiklike variantidega, kui see on vajalik”.

98



4. soovitusEMA võtab kontrollikoja soovituse teadmiseks ning rõhu-tab, et EMA on juba kehtestanud selged ja objekt i iv-sed krteeriumid enne kontrollikoja 2011. aasta oktoobri kohapealset audit i t n ing on neid tugevdanud vi ima-sed kaheksa aastat, viimati 2012. aastal ning on neid järje- pidevalt kohaldanud risk ileevendamismeetmete kaudu (piiratud või keelatud osalemine) lähtuvalt deklareeritud huvide hindamisest. Osutatakse kontrollikoja tähelepane-kule nr 58, millega kontrollikoda tunnistab, et EMA-l on kõige selgem hindamiskriteeriumide kogum ning et EMAs kohaldatakse deklareeritud huvide konfliktide hindamisel ja nendest tulenevate piirangute suhtes head tava, nagu on kokku võetud käesoleva aruande VI lisas.

94.EMA uuendab oma käitumisjuhendit, mis on viimati vastu võetud 2006. aastal, et viia see kooskõlla kõigi Euroopa Komisjoni hiljuti vastu võetud eeskirjade ja suunistega kin-gituste ja meelelahutuse pakkumise ja vastuvõtmise kohta.

6. soovitusEMA võtab kontrollikoja soovituse teadmiseks ning soovib rõhutada, et pärast kontrollikoja 2011. aasta oktoobri koha-pealset auditit on esitatud järgmised UUED algatused:

— välja on töötatud usaldusnõuete r ikkumise menet-lus teaduskomiteede l i ik metele/eksper t idele, mis jõustus 3. aprillil 2012;

— välja on töötatud usaldusnõuete rikkumise menetlus haldusnõukogu liikmetele, mis jõustus 7. juunil 2012;

— personalieeskirjade artikkel 13 näeb ette EMA töötaja üleviimise juhul, kui tema abikaasa töö tekitab huvide konflikti. EMA täiendavas dokumendis SOP/EMA/0101 on sätestatud menetlus, mida tuleb järgida, et hinnata ja leevendada konflikti, piirates konfliktse töötaja tööd. IX lisa punktis 9 loetletakse kohaldatavad sanktsioonid. IX lisa punktis 23 sätestatakse töötaja töö peatamine. Haldusuurimisi reguleeritakse haldusuurimiste ja dist-siplinaarmenetluste rakenduseeskirjadega (EMA 7/20.8, 8. juuni 2012). EMA-l on olemas ka eesk irjad vastu-oludest teatamise kohta (EMA/11591/2006, 4 . jaa-nuar 2006). Täiendavad eeskirjad töötajatele usaldus-nõuete rikkumise kohta vajaksid hoolikat koostamist, et mitte õõnestada ühtegi kehtivat sätet.

7. soovitusEMA võtab kontrollikoja soovituse teadmiseks kuid soovib rõhutada, et l isaks sellele, et EMA hindab deklareeritud huve juba enne koosoleku algust, palutakse iga koosoleku alguses haldusnõukogu ja teaduskomiteede osalevatel liik-metel ja ekspertidel deklareerida mis tahes huvide konflik-tid seoses päevakorrapunktidega. Sellised huvide deklarat-sioonid protokollitakse. Protokollide avaldamise kohta võib öelda, et haldusnõukogu protokolle (sealhulgas deklareeri-tud huvide konfliktide osa) avaldatakse juba aastaid.

UUE arenguna on pärast kontrollikoja 2011. aasta oktoobri kohapealset auditit täiendatud deklareeritud huvide regist-reerimist veelgi nii, et nüüd registreeritakse kõik koosoleku päevakorra punktidega seoses kehtestatud osalemispiiran-gud. Lisaks hakkas EMA alates 18. juulist 2012 avaldama teaduskomiteede koosoleku protokolle (sealhulgas teavet deklareeritud huvide konfliktide ja neist tulenevate osale-mise piirangute kohta) samm-sammult kõikide teaduskomi-teede koosolekute kohta. 18. juulil 2012 avaldati pediaatriakomitee esimene protokoll, sellele järgnevad 2012. aasta kolmandas kvartalis ravimiohutuse riskihindamise nõuan-dekomitee ning harva kasutatavate ravimite komitee pro-tokollid ning enne 2013. aasta lõppu avaldatakse ka kõikide teiste teaduskomiteede protokollid.

8. soovitusEMA on korraldanud töötajatele 18 koolitussessiooni töö-tajate huvide konfliktide haldamise uute eeskirjade kohta. Lisaks on korraldatud 11 koolitussessiooni, et õpetada juhtivtöötajaid riski määramise ja leevendamismeetmete valdkonnas.

Kõikidele uutele töötajatele tutvustatakse huvide konflik-tide eeskirju ning käitumisjuhendit sissejuhatava koolituse raames, mida pakutakse kõikidele uutele töötajatele, aju-tistele töötajatele, praktikantidele ja lähetatud riik likele ekspertidele. Selline koolitus on kohustuslik . Töötajatele edastatakse personalieeskirjade artiklid 11–26 (kaasa arva-tud) ning käitumisjuhend. Töötajad peavad kinnitama, et on nimetatud artikleid lugenud ja neist aru saanud. Lisaks teavitab EMA regulaarselt teaduskomiteesid ja teisi teadus-likke foorumeid huvide konfliktide haldamisest ametis.

99



98.EMA rakendab personalieeskirjade artiklit 16, millega nõu-takse, et kõik lahkuvad või endised töötajad peavad tea-vitama ametit oma tegevusest kahe aasta jooksul pärast töösuhte lõppemist. EMA vaatab kõik juhtumid läbi ning on kehtestanud piirangud mitmele töötajale seoses nende töösuhtejärgse tegevusega, et vältida huvide konflikti tek-kimist. EMA on laiendanud personalieeskirjade artik li 16 kohaldamist ka praktikantidele, r iik likele ekspertidele ja ajutistele töötajatele (1. veebruar 2012; EMA/78396/2012). Kõikidele ametist lahkuvatele töötajatele tuletatakse kir-jal ikult meelde nende konfidentsiaalsuskohustusi ning vajadust küsida EMA-lt luba mis tahes tasustatud või tasus-tamata tegevuse jaoks kahe aasta jooksul pärast ametis töötamist.

9. soovitusEMA võtab kontrollikoja soovituse teadmiseks ning soovib rõhutada, et kõikidele ametist lahkuvatele EMA töötajatele tuletatakse kirjalikult meelde nende personalieeskirjadest tulenevaid kohustusi ning neid kohustusi laiendatakse ana-loogia alusel kõikidele praktikantidele, lähetatud riiklikele ekspertidele, ajutistele töötajatele ning külalisekspertidele. Rõhutatakse nii kohustust pidada kinni konfidentsiaalsu-sest (personalieeskirjade artikkel 17) kui ka kohustust tea-tada EMA-le edasisest tööhõivest. Lahkuvad töötajad pea-vad kinnitama sellise kirja saamist ning selle lugemist ning see kinnitus lisatakse nende isikutoimikusse.

Kooskõlas personalieeskirjade artikli 16 protsesside ja sam-mudega peavad kõik lahkuvad või endised töötajad ning tegevdirektori otsusega analoogia alusel ka riik likud eks-perdid, praktikandid ja ajutised töötajad teavitama EMA oma tasustatud tööhõive üksikasjadest kahe aasta jooksul pärast EMAst lahkumist. Avaldused vaatab läbi ühiskomi-tee, nagu on sätestatud artiklis 16, ning see avaldab arva-muse. Ühiskomitee käsutuses on varasemate hinnatud juhtumite andmed ning kehtestatud piirangud, nii et juh-tumeid käsitletakse järjepidevalt. Seda arvamust arvesse võttes teeb tegevdirektor otsuse. Paljudel juhtudel piira-takse endise töötaja tegevust ning kontakt EMA töötaja-tega on samuti selgelt piiratud.

Euroopa Kontrollikoda

Eriaruanne nr 15/2012Huvide konfliktide haldamine valitud Euroopa Liidu ametites

Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus

2012 – 99 lk – 21 × 29,7 cm

ISBN 978-92-9237-878-3

doi:10.2865/21435

KUST SAAB ELi VÄLJAANDEID?

Tasuta väljaanded:

• EUBookshopikaudu(http://bookshop.europa.eu);

• EuroopaLiiduesindustestvõidelegatsioonidest.Nendekontaktandmedsaabveebisaidilt http://ec.europa.eu või saates faksi numbrile +352 2929-42758.

Tasulised väljaanded:

• EUBookshopikaudu(http://bookshop.europa.eu).

Tasulised tellimused (nt Euroopa Liidu Teataja aastatellimused ja Euroopa Liidu Kohtu kohtulahendite kogumikud):

• EuroopaLiiduVäljaanneteTalituseedasimüüjatekaudu

(http://publications.europa.eu/others/agents/index_et.htm).

http://bookshop.europa.eu

http://ec.europa.eu

http://bookshop.europa.eu

http://publications.europa.eu/others/agents/index_et.htm

QJ-A

B-12

-014-E

T-C

EUROOPA KONTROLLIKODA

HUVIDE KONFLIK TI OLUKORRAD VÕIVAD TEKKIDA PEAAEGU IGAL TÖÖ-

KOHAL IGAL AJAL. KUI NEID EI KÄSITLETA ÕIGESTI, VÕIVAD NEED MÕJUTADA

NEGATIIVSELT OTSUSTUSPROTSESSI, TEKITADA SKANDAALE JA KAHJUSTADA

ORGANISATSIOONI MAINET.

KONTROLLIKODA VAATLES HUVIDE KONFLIKTI OLUKORDADE HALDAMISE

POLIITIKAT JA MENETLUSI NELJAS ELi AMETIS, MILLE OTSUSED MÕJUTAVAD

OTSESELT TARBIJATE OHUTUST JA TERVIST. VALITUD AMETID OLID EUROO-

PA LENNUNDUSOHUTUSAMET (EASA), EUROOPA KEMIKAALIAMET (ECHA),

EUROOPA TOIDUOHUTUSAMET (EFSA) JA EUROOPA RAVIMIAMET (EMA).

KONTROLLIKODA LEIDIS, ET ÜKSKI VALITUD AMETITEST EI SUUTNUD HU-

VIDE KONFLIKTI OLUKORDI ADEKVAATSELT HALLATA. NII AMETITE HUVI-

DE KONFLIKTI HALDAMISE POLIITIKATES JA MENETLUSTES KUI KA NENDE

RAKENDAMISEL TUVASTATI MITU ERINEVA KAALUGA PUUDUST.

kontrollikoda 2012 · eriaruanne nr 15/2012 – huvide konfliktide haldamine valitud euroopa liidu...

Documents