e-arvete kasutamine avalikus sektoris (marge lepp)

11

Click here to load reader

Upload: riigi-infosuesteemi-amet

Post on 28-May-2015

1.068 views

Category:

Documents


3 download

TRANSCRIPT

Page 1: E-arvete kasutamine avalikus sektoris (Marge Lepp)

E-arvete kasutamine avalikus sektoris.Riigi positsioonist, panusest ja ootustest erasektorile, e-arvete kasutamise seadusandlik alus

24. august 2011Marge Lepp

Rahandusministeerium

Page 2: E-arvete kasutamine avalikus sektoris (Marge Lepp)

TEEMAD

1. Kas riik on huvitatud e-arvetekasutuselevõtmisest?

2. Kas seadusandluses saab midagi muuta,et e-arvete kasutamist jõulisemalt tagant lükata?

3. Millised võimalused on tarnijatelte-arveid nõuda/soovida?

Page 3: E-arvete kasutamine avalikus sektoris (Marge Lepp)

1. Kas riik on huvitatud e-arvete kasutuselevõtmisest?

Vastus: Riik on väga huvitatud e-arvete kasutuselevõtmisest, sh nii avalikus kui erasektoris ja otsib aktiivselt võimalusi, kuidas sellele protsessile maksimaalselt kaasa aidata.

Riik muudab avalikus sektoris arvlemise 2010. aastaks paberivabaks ehk e-arvetel põhinevaks. Kehtestab, et hiljemalt aastast 2010 saavad riigile teenust osutavad äriühingud riigile esitada vaid e-arveid ning riik omakorda kohustub samaks ajaks looma e-arvlemiseks sobiva internetikeskkonna.

Valitsusliidu programm 2007 - 2011

Page 4: E-arvete kasutamine avalikus sektoris (Marge Lepp)

1. Kas riik on huvitatud e-arvete kasutuselevõtmisest?

Riigiasutuste tugitegevuste konsolideerimise projekti eesmärgid

1. Viia riigiasutuste finants-, personali- ja palgaarvestus ühtsele tarkvarale (selleks on majandustarkvara SAP).

2. Luua raamatupidamise, personali- ja palgaarvestuse funktsiooni täitmiseks iga ministeeriumi valitsemisalas üks vastavaid arvestuslõike teostav teenindusüksus, kes osutab teenust kõigile ministeeriumi valitsemisala asutustele.

3. Võtta kasutusele e-arved: tarnijatelt võetakse vastu eelkõige e-ostuarveid, riigiasutused ise väljastavad e-müügiarveid.

4. Võtta kasutusele muud e-dokumendid infovahetuseks asutuste ja teenindusüksuste vahel.

Tugiteenuste konsolideerimise otsus tehti valitsuskabineti nõupidamisel 29. 12. 2009 http://www.valitsus.ee/et/uudised/kabinetinoupidamised/12419/valitsuskabineti-noupidamise-paevakord-29-detsember-2009 ja http://www.fin.ee/tugiteenused

Page 5: E-arvete kasutamine avalikus sektoris (Marge Lepp)

Raamatupidamise tsentraliseerimine ja arvete liikluse korraldamine

Raamatupidamine

Ministeerium

Muud üksused

Asutus

Muud üksused

Asutus

Valitsemisala tsentraliseeritud raamatupidamine

Valitsemisala hajus raamatupidamine

Võtta kasutusele e-

arved !

Page 6: E-arvete kasutamine avalikus sektoris (Marge Lepp)

Tugiteenuste konsolideerimise projekti hetkeseis(1)Valitsemisala teenindusüksused ja SAP

Raamatupidamine

SAP

Ministeerium

Muud üksused

Asutus

Muud üksused

Asutus

Valitsemisala tsentraliseeritud raamatupidamine

RahandusministeeriumJustiitsministeeriumMajandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

SiseministeeriumPõllumajandusministeeriumKultuuriministeeriumSotsiaalministeerium

Page 7: E-arvete kasutamine avalikus sektoris (Marge Lepp)

Tugiteenuste konsolideerimise projekti hetkeseis (2)Ostuarvete haldus

e-arved

eKinnitusring

Digitaliseerimine

RP-kanne

konteerimisinfo

Juuli 2011:19 asutust, 1776 ostuarvet,sh. 4 e-arvet

Page 8: E-arvete kasutamine avalikus sektoris (Marge Lepp)

Tugiteenuste konsolideerimise projekti hetkeseis (3)Ostuarvete uue haldusprotsessi kasutamise kogemus

e-ostuarvete kasutamise kogemus näitab, et tehtud otsus oli õige ning tuleb protsessiga edasi minna plussid:

e-ostuarvete haldusprotsess - mugav, läbipaistev, kiire, odavam paberarvete haldusest;raamatupidamises - suurem automatiseeritus;

miinuseddigitaliseerimisele kulub endiselt raha;paber- ja pdf-arveid vormistatakse väga „loominguliselt“ (mitmekesiselt), mis teeb keeruliseks automaatse digitaliseerimise ja nõuab raamatupidajatelt kogu digitaliseeritud info ülekontrollimist.

Page 9: E-arvete kasutamine avalikus sektoris (Marge Lepp)

2. Kas seadusandluses saab midagi muuta, et e-arvete kasutamist jõulisemalt tagant lükata?

Vastus: Eesti seadusandlik keskkond e-arvete kasutamist ei piira, e-arveid kohustuslikuks teha EL direktiivid ei luba.

Käibemaksuseadus (KMS) - esitab nõuded arvete sisule ja ei tee piiranguid arve vormile. KMS järgi on paberarve, pdf-vormingus digitaalkanalis edastatud arve ja e-arve õiguslikult samaväärsed.

Raamatupidamise seadus - esitab nõuded arvete sisule ja ei tee piiranguid arve vormile.Riigihangete seadus - ei reguleeri arvete haldust.

Page 10: E-arvete kasutamine avalikus sektoris (Marge Lepp)

3. Millised võimalused on riigil tarnijatelt e-arveid nõuda/soovida?

Vastus: erinevad võimalused kaalumisel ja tegemisel

• nõuded e-arvete esitamiseks riigihangetes, lepingulised kokkulepped;

• ministri määrus Eesti e-arve standardi rakendamiseks riigiasutustele e-arvete saatmisel;

• kehtestada nõuded operaatorite keskkonnale rändlusteenuse rakendamiseks;

• sobiva internetikeskkonna loomine e-arvete tasuta esitamiseks riigiasutustele;

• teavitusüritused ja koolitused erinevatele sihtgruppidele.

Page 11: E-arvete kasutamine avalikus sektoris (Marge Lepp)

Tänan Teid!