JNOS ARANY

Tlkinud ja kommenteerinudFordtotta s magyarzta

SANDER LIIVAK

sander@eki.ee

See fail on jrgmise raamatu parandatud jrglane:Ez a fjl a kvetkez knyv javtott utdja:

Arany Jnos balladi. Jnos Aranyi ballaadeTlkinud Sander Alfred LiivakTartu 1999Bibliotheca Studiorum Hungaricorum in EstoniaISBN 9985-9092-5-9ISSN 1406-1465208 lk

Sarja Bibliotheca Studiorum Hungaricorum in Estonia toimetab Tnu Seilenthal.

Luuletuste tlkimist on toetanud Eesti Kultuurkapital, raamatu ilmumist Helsingi Ungari Kultuuri- ja Teaduskeskus.

Raamat sisaldab ka teoste originaaltekstid ning Balzs Nyilasy (Kolozsvr / Cluj-Napoca) ungarikeelse artikli Arany Jnos balladi (Jnos Aranyi ballaadid, lk 199205).

Sander Liivak (snd 1972) on Tartu likoolis 1998. a kaitsnud bakalaureuset A magyar temhangslyos vers sztre fordtsa (Ungari taktilis-rhulise vrsi eestindamine (juhendaja Pter Pomozi). T tulemused vtab kokku artikkel Ungari taktilis-rhulisest vrsist, Akadeemia 2001 (XIII aastakik), nr 3, lk 548557.

Bibliotheca Studiorum Hungaricorum in Estonia sorozatot Tnu Seilenthal szerkeszti.

A fordtmunkt Eesti Kultuurkapital alaptvny, a ktet megjelenst pedig Helsinki Magyar Mvldsi Kzpont tmogatta.

A knyv mg a mvek eredeti szvegt, valamint Nyilasy Balzs (Kolozsvr) magyar nyelv cikkt Arany Jnos balladi (199205. o.) is tartalmazza.

Sander Liivak (szl. 1972) Tartui Egyetemen 1998-ban vdte meg A magyar temhangslyos vers sztre fordtsa c. szakdolgozatt (tmavezet Pomozi Pter). Munkja eredmnyeit Ungari taktilis-rhulisest vrsist (A magyar temhangslyos versrl) c. cikke sszegzi: Akadeemia 2001 (XIII. vfolyam), 3.sz., 548557. o.

SisukordGyula Juhsz: Laul Jnos Aranyist1Valge Panni2Rozgonyi naine3Emand gnes6Blint Trk10Lszl V14Egeri neid16Mtysi ema21Jank Sibinjani24Klra Zcs27Rtel Bor30Szondi kaks kannupoissi32Walesi bardid35Maisildimine39Sillannistamine42Rahvalaul45Punapea-Rbk46Surnulekutsumine49Pildinitaja52Selgitavaid mrkusi57Valge Panni (Szke Panni, 1847)57Rozgonyi naine (Rozgonyin, 1852)57Emand gnes (gnes asszony, 1853)58Blint Trk (Trk Blint, 1853)58Lszl V (V. Lszl, 1853)60Egeri neid (Az egri leny, 1853)61Mtysi ema (Mtys anyja, 1854)63Jank Sibinjani (Szibinyni Jank, 1855)63Klra Zcs (Zcs Klra, 1855)64Rtel Bor (Bor vitz, 1855)65Szondi kaks kannupoissi (Szondi kt aprdja, 1856)65Walesi bardid (A walesi brdok, 1857)66Maisildimine (Tengerihnts, 1877)67Sillannistamine (Hdavats, 1877)68Rahvalaul (Npdal, 1877)68Punapea-Rbk (Vrs Rbk, 1877)68Surnulekutsumine (Tetemrehvs, 1877)69Pildinitaja (A kpmutogat, 1877)70Jnos Aranyi ballaadide tagamaid71

55

I

Gyula Juhsz: Laul Jnos AranyistNagu itsituli sgisdel palab,vaimuna me maadel loidab Jnos Arany,soendab meid ta valgus,selle nnistatud hella tule res,ungarlased, kaegem haudmaailma plelootuses, tis valvsust.

Loites kaugelt le mereavarusepaistab Arany tna lbi hmaruse,visab homseid aegu:ungarlaste homset, mis kui pha, sravlapsuke Petlemmas naeratades vrabunelmais meil praegu.

Vana ajapuu on varsti lehist paljas,kuid maailma vaatab itsev igihaljasAranyi puu vra,Ungarimaa mullas sgaval ta juured,oma uhket latva elas marutuulestaevalaeni tstab.

Langeb tht, maa vappub, imeaasta kes on,aga jed on jooksmas, aga seismas med onja meil Tema on veel,kuni meil on Arany, tema kuldne kne,siin ei hvi lootus, elu, Sna, Mte,ungarlaste Homne!

Meie aga, sbrad, kigem surnuaias,trstisna toovast lestusmisajastlaulgem tema haual.Klagu ta vaim kui kellad lihavtteiluutes lauludes, mis aul ja vidurkkeilungarlane laulab!1920Valge PanniValge Panni istub jude,varsti uhkelt lendu tuseb;isa pld ja hrjavrsidkik vigaano peale lksid.

Mure veel ei murra taati:laps on preili poolest saati,vana ise srab nnest,saanud lahti orjaplvest.

Pole likust, pole kndi,ainult hoia vakka-tndrit:misnik annab kik, mis vaja,opman minema ei aja.

Valge Panni sidab Pesti,krges majas elab hsti;ne, mis mure murrab taati:ttar sattus pansionaati!

Pansionaadis pli parim:peened preilid, kaunitarid;noorhrrad, husaarid kenadkivad klas pidutsemas.

Mis on lahti, valge Panni?Oled noor veel surma tarvis;kuhu su kaks roosinuppupildilt kadusid nii ruttu?

Mis on lahti, kulla Panna?Nrbunud lill, ksi anna,tule, viin su niidumaale,hingekosutust sealt saame.

Panni vaikib, kssis, jude,kaltsudes, siis lendu tuseb:vii mind, isa, vii niidule,ieehtes kalmistule.1847Rozgonyi naineBallaadKuhu, kuhu, kallis kaasa?Lahingusse lhen:trklane on Galambcis,aega on tal vhe.Oota, oota, kallis kaasa!ra nnda rutta:astun ainult silmapilguksriietumistuppa.

Armas naine, kaunis naine,ega mind sa rnda?Raudne soomusr sul rhubpehmeid lgu, rinda;hoiad rasket mka kartesvrisevais ksis:mida otsid, habras naine,sealt, kus relvatrin?

Mina, ustav ungarlanna,sealt, kus relvatrin,otsin, et viks elus-surmasolla sulle lhim:mk on raske, aga muresada korda hirmsam;soomusrstki rohkem rhubsinuta mu rinda.

Kuldse prlidega tanukiivri alla matab,ntke nrit siidipihasoomusrga katab;sametvle paneb mgateemantpidemega,jalga pisi-punasaapadhbekannustega.

Meeliteleb maiustegaratsut Mucit veidi;leebed tuuled lehvitavadmerekarva kleiti;laial maanteel, kuival maanteeltolmupilve luuesstendavad vlku lvadkabjarauad uued.

Jumaluke, ssarake,oled stta sitnud;nen, et oled kauneis silmisnoole kaasa vtnud Kuningas, mu isand Zsigmond, enam pole moodnelasta noolega kui Krgus,kui ta oli noorem.

Galambci piiramineDoonau res algab;pealetungid, taandumisedkivad jel ja kaldal.Esireas koos Rozgonyigaelukaasa visa,truu Cicelle vitleb, kellelSzentgyrgyi on isa.

Trgi pagan Moravaleuue vega juab:Sjamehed, laevamehed!Lgem hisjuga!Emand Rozgonyi viib laevanende vastu krmelt,lehvivale kleidile hulkkangelasi jrgneb.

Kmab kahur vralt riivabosmanite krva,nende laevadele lendabpihta tuld ja trva;Vett! Too vett! nii kisendavadpaganad kesk kuumust;kik neil pleb, kuigi poleDoonaus vete puudust.

Murat ise seda asjanaljana ei vta,Trgi keiser suure vegalheb appi stta;sada tuhat pead on kohal:paad, beid ja spahid,janitarid, tatarlased parim meeste valik.

Kahju oli, Zsigmond, sinulkohe ehmatada,paganate juurest hbisminna hiirerada,hundid vahel pagevad, kuidhambaid vlgutavad;le je sa viisid rahvakarates kui varas.

Jrelvele hirmu nahkaspahid-janitaridajavad: ks odasurma,teine Doonau valib;kand ja varvas, kuningaskijookseb raskes vaevas;Rozgonyi hea mk ja ksitalle rada kaevab.

Hei! Kes trib sel, rtlid,selle laeva siia?Vi ei pse ungarlastevalitseja iial?Mina, mina, habras naine,olen siduvalmis:istu peale, isand Zsigmond,sina ka, mu kallis!

Lszlvris ungarlastevgi oli julgem.Vidusnum mda riikituule tiivul kulgeb.kski snake ei rgikuningas Zsigmondist;terve maailm, avar maailmCicelle Rozgonyist.1852Emand gnesBallaadEmand gnes oja resvalget voodilina peseb;valget lina, verist lina,jooksev veevool kisub leselt.Oh, halastuse isa, ra jta mind.

Sinna tormab vike hulgus:mis teeb emand oja res?Kasi, kasi! Kana veriluendi mul ra mris.Oh, halastuse isa, ra jta mind.

Kogunevad naabrinaised:miks me sinu meest ei mrka?Minu tht seal kambris magab!rme lhme, muidu rkab.Oh, halastuse isa, ra jta mind.

Tuleb kskjalg: Emand gnes,kohe vangimajja lki.Kuidas, tuvike, vin minna,enne kui saan vlja pleki!Oh, halastuse isa, ra jta mind.

Trm on sgav: kiirekiukevaevu sinna sisse tungib;ainus kiir on trmi pevaks, on kummitustest pungil.Oh, halastuse isa, ra jta mind.

Vaene gnes pevad otsavaatab seda valgust vikestksisilmi hte silmamahub kiirekene pikest.Oh, halastuse isa, ra jta mind.

Sest kui vaevalt pead ta prab,mber tonditants kib maru;kui ei oleks vikest valgust,arvab ta, et kaotaks aru.Oh, halastuse isa, ra jta mind.

Siiski, vaat, kui tund on tulnud,avaneb ta vangla vrav:gnes astub kohtu ettenagu sobib kaunis, srav.Oh, halastuse isa, ra jta mind.

Riideid seljas kohendanud,rti hoolsalt korda teinud,kulmukarvugi ta silub,et ei meldaks: segi linud.Oh, halastuse isa, ra jta mind.

Rohelise laua tagaistub hbepeade rida,vaatab teda kahjutundes,pole sngust ega viha.Oh, halastuse isa, ra jta mind.

Laps, mu gnes, mis sa tegid?Patt on kole, sl on raskust:see, kes teo on korda saatnud,kallim, tunnistab su vastu.Oh, halastuse isa, ra jta mind.

Ta saab homme vllas hukka,tema, kes su mehe tappis;surmani sa veel ja leivalkannad oma nuhtlust vangis.Oh, halastuse isa, ra jta mind.

Vaatab ringi emand gnes,tervest meelest selgus tulnud;kuuleb hlt ja mistab snu,aru saab: ei lhe hulluks.Oh, halastuse isa, ra jta mind.

Aga mehe kohta eldudsna nib nii segasena;selge on vaid see, et kojukunagi ei lasta teda.Oh, halastuse isa, ra jta mind.

Siis ta nuuksub, puhkeb nutma,voolav silmavesi tuleb:liiliatelt nrguv kaste,langev veeprl luige sulel.Oh, halastuse isa, ra jta mind.

Austusvrsed suured hrrad,jumalat las arm teil vaatab:kiire t mind ootab kodus,vangis istuda ei saa ma.Oh, halastuse isa, ra jta mind.

Vereplekk on minu linal,ma pean selle eemaldama!Oi, kui mustus jkski sinna,kus siis peaksin redutama!Oh, halastuse isa, ra jta mind.

Pilke vahetab tark kohus,olles kuulnud kaebust temalt.Vaikus kestab. Suud on kinni,ainult silmad knelevad.Oh, halastuse isa, ra jta mind.

Mine koju, vaene naine!Pese verest puhtaks lina;mine koju, andku jumaljudu, armu saagu sina.Oh, halastuse isa, ra jta mind.

Emand gnes ojas jllevalget voodilina peseb;valget lina, puhast lina,jooksev veevool kisub leselt.Oh, halastuse isa, ra jta mind.

Asjata on luend puhas,verejlgi pole sees sel:gnes neb neid ikka jllening just nii, kui tookord sel.Oh, halastuse isa, ra jta mind.

Piksetusust loojanguniseisab vees ta pingi juures:vrisevat peegelpiltirebib laine, lokke tuuled.Oh, halastuse isa, ra jta mind.

Virvendus veepinnal helgibvaikseil del tiskuu valgel,igavesti paugub, vlgubvalge pesukurik kaugel.Oh, halastuse isa, ra jta mind.

Ja see kib nii ajast aega,lakkamata, suvel-talvel;pikses pleb kastepale,nrgad plved klmast kanged.Oh, halastuse isa, ra jta mind.

Halliks muutub juuksesasi,pole kaaren ega eeben;lbisegi tekib kortsenole, mis kord kiki veetles.Oh, halastuse isa, ra jta mind.

Emand gnes vana nruojas muudkui peseb, peseb valge lina tkikesimetsik veevool kisub leselt.Oh, halastuse isa, ra jta mind.1853Blint TrkPalvetavad praegu,nuttes palvet loevadsinu abikaasaja kaks kaunist poega Tindi

Kuninganna Izabella Budasei tea, kuhu minna suures hdas:kahelt poolt kaks vaenuvge tuleb,sajast suunast sdant piirab mure.

Kutsub kokku Buda raehrrad:Andke mulle nu, hvad hrrad:kas Jumalaema templi ristilTrgi lipp peab lehvima vi kristlik?

Linnapea ja tosin raehrratvastab pha taeva nimel krmalt:Juba enne hahetavat agutmmatakse sinna saksa plagu.

Sala si vrav avatakse,aimu pole krgeil ungarlastel:Blint Trk, vend Gyrgy, vejuhid!Kurb, et neil on praegu silmas uni.

Munk ei maga, avasilmi piidleb,Blint ei saa vahetada riideid:le pea ja kaela vaenuvgijookseb linnast vlja nagu jgi.

Munga saadik kannab palvekirjuSleymani ktte tasahilju Blint ainult mmiseb ja manab:Seegi sna pea meid ra annab!

Atlass-sadula seab vigu selga,turuplatsi sidab tuhatnelja,suure rahvasumma sekka kappab:Vtke kuulda, Buda linna rahvas!

Reetur, reetur nimi mehepojal,lgu teda madjarite jumal,on, kes Buda selle vrdja tapan! kahest helegi ra annab.

Reetur, reetur nimi mehepojal,lgu teda madjarite jumal,on, kes meie Buda annab muule,Blint Trki sna ei kuule.

Suure vega saabub metsik pagan:temaga Gyrgy maa ja vimu jagab:Blint meelega vi kogematateeninud on paganate paat.

Doonau kahel kaldal on kaks vrast:vhe neile on mu hest mgast:hte teisega pelk endapete!kki siiski, mtleb omaette.

Esmaspeval piksetusu ajaltaevaserv on punasem kui vaja;enne koitu Pha Jri platsilungarlaste pealik ongi platsis.

Hva hobu takka les viskab,juba kireb lahingute kikas;hei, mis tahab Blint taga nudaUngari ja Trgi hisjuga?

Mida tahab, selle viib ka ellu,koidutuules lipp tal tuseb lendu,ise aga mga tupest tmbabBlint Trk, Enyingi hea sangar.

Lai on vesi suures Doonau kraavis,sinna ra, sge tehh, kll traavi!Lheks ta ka siis, kui kaldaid poleks,vee asemel prgutuli pleks.

Juht ka ise hukatusse tormab,hbi talle sdamesse torkas:kui ta seda vlja sealt ei tiri,jooksu pealt tal rinnust voolab veri.

Blint Trk, Enyingi hea rtel!ra oma vaprusega kiitle,paganal saab varsti sinust villand,mungalegi oled pinnuks silmas.

ela munga nu on reetlik, autu,aina kaevab, kaevab seda auku,mille sisse langeb Buda linnus,Blint Trkitki ootab silmus.

Kui on vidurikas lahing mdas,Sleyman ta kutsub lunat sma:Poeg, mu Blint, ungarlaste pealik,veeda minu seltsis htupoolik.

Tule, vta kaasa minu juurdeIzabella poeg, su riigi suurmees:isa jrel minust saab ta isa,orvuplve prast ta ei kisa.

Blint juurdleb: kas on mtet minna?Vi on parem jda Buda linna?Miski nagu tleks sosikeeli:ra mine, Blint, Trgi leeri!

Aita, Blint, palub kuninganna,oma last ma mungale ei anna,tema kes mu pojal oleks kole,phal isal rinnus sdant pole.

Sulle annan, truu ja ustav alam!Sul Torbgyis kaks last juba elab:nagu ks neist istuks nd su slle,kui nii hoiad, loovutan ta sulle.

Sultanite luna kestab kaua,kuni ainult must kohv aurab laual;Blint Trk siia-sinna vahib:Sisse piiravad meid janitarid!

Vaata, poeg, mu vike kannupoisu!Ned sa Buda maanteel tolmu tusu? Laupeva vrav seisab valla,palju trke voorib Buda alla.

Vaata veel, mu kallis kannupoisu;ons mu silmad vanadusest loiud? Kuninganna Izabellat lossistreeturite vgi vlja tassib.

Kolmat korda vaata, kannupoisu;parata ei saa ma, mis seal toimub Torni tipust rist on vetud ra,selle asemel suur poolkuu srab.

Hva ksk on sultan Sleymanil,kui ta ksib Verbczi Istvni:Riigi kohtunikuks hakkad sina;Blintile tlen he sna.

Siis ta ksib munka mustakuubset:Rinnalaps vii ra ema juurde;riigi valitsejaks hakkad sina;Blintile tlen he sna.

Hei! Kas see on thtsam kui ks teine,et ta prast Mohcsini kime?Eszkisse juame, siis, poju,saadan ma sind austusega koju.

Hei! On snal pikkust juba ndal,Eszkini ulatub see Budast.Poeg, mu Blint, kannata veel vhe Nndorist me edasi ei lhe.

Sleyman, su vimul pole piire,Nndoriski on sul kibekiire Oled peni, aga juba ketis,et sa mind ei hammustaks, va petis!

Ootab vaest ja vaikselt kirub vaenlastkodulve ees kaks kena vaeslast:hommikuti lhvad tnavalevaatama, kas isa veel ei tule.

Ootab vaest ta kallis, kaunis naine:knarnukke rhub lua paine;vtab ktte mehe valge pildi,nutab, et nad eal ei kohtu ilmsi.

Seitsmetornilise keldris kkibBlint Trk kaua, ihuksi;vaikselt vanaks jb ja vanuigisurm ta niidab mullapinna ligi. 21. jaan 1853Lszl VKottpime, must on ,lunatuul tantsu lb,h Buda lossi plpronkskikas kriuksuhltteeb tornis teravalt.

Kes on see? Mis ta teeb? Selg keera, maga veel,mu Lszl, kuningas:hoovihm on vaibumas,see taobki akent sul.

Pilv katkeb krinal,lb tuld ja vetevallta puest alla vaob,vaskrenne pidi kaobsee Buda tornidest.

Miks kihab rahvahulk?Kas nuab vannet mult?Kik rahvas, kuningas,on vait kui surimask,vaid taevas mristab.

Raudahel klksub veel,tal puudub peremees:vang mri mda taas ks vike pilveraas on alla roninud.

Hah! Kette rebivadHunyadi jmpsikad Miks kardad, kskija?Lszl ei ela jalaps, tead, on vangis veel.

Sgavalt me altvib tulla vesalk;nii vargsi tttavad,talt elu vtavadKanizsa, Rozgonyi.

Veel lisa vahtisid,Mtysil eriti!Vaid Mtys ongi jnd,kuid teisi vange slei ole kusagil.

On pilved taandunudja vihur taltunud,veepinnal vrelebmusttuhat thekest,siidpehmel Doonau jel.

Eest ra! Kuni saab!On kindlam Tehhimaal.Miks hirm on sinu sees?Vait seisab iga meesmaa peal ja taeva all.

Tukkujad tukuvad,hulkurid hulguvad;ka lehe krbinatkskjalaks tlgivadKanizsa, Rozgonyi.

Kas kaugel on veel piir?Mul iga hetk on piin!Siit, isand, le saab,miks karta: meiegaon kaasas laps, see vang.

Tukkujad rkavadja hulkur vpatab;mets mhab tuuleta,ku kmab pilvetaja kaugel vlku lb.

Oh anna, anna vettks tilk, mu ustav tehh!Siin on klm karikas,joo, Lszl, kuningas,see kosutab kui haud!

L, neima rusikas:on Tehhi maa peal vangja sees on kuningas,tal sinna jbki sark,kuid koju tuleb vang!1853Egeri neidBallaad

I

Kassa kaljulossi saalispidutsesid tehhi rvlid;sogane uus vein pokaalis:juttu alustasid paaris.

tles ks: kui majesteetlik!tles teine: magus, meeldiv!nnistan nii heldet kanti,maad, kus sellist veini anti!

tles Telef, snge plik:Kll on kibe! Kehvalt krind!Selles lrpes pole kirge,Egeris see oleks virre.

Egeri piiskopi kelderlaeni tis on veini kallist:kehva tehhi ta ei salli,aga poolakaga trallib.

Hobustele, teele, teele!les, jooma, rmus sangar:papp ja kapp, see ikka annab,klalisi kib tal harva.

Nagu pilv vi kaarnakari,nagu tuulehoog vi vari,mustendav ja valjult praalivrvlivgi kaugel traavib.

II

Neiu juurde Egerisselendab lind ja palub sisse,toksib aknal, keksib, hpleb,keelitades talle tleb:

Ava aken, kaunis piiga!Sajab lund ja klm teeb liiga,tuule eest ei kaitse rstas:ava kiiresti ja psta!

Ei ma ava akna riivi,sest et ksi kodus viibin;lahke lind nd juba magab,kull luusib akna taga.

Kull ma pole, see on kindel,pigem p, kes paeltes sipleb,ustav armastuse kuller,kelle kallim saatis sulle.

Noh, kui nii, siis las ma vaatan,vaene lind! Ma akna paotan;eks, sa vrised seal vljas,klmas tuules, suures nljas.

Noh, kui nii, siis ulu allatule, ma teen akna valla,ma teen ukse, akna vallaSoojad pihupesad valla!

III

Piiskop Rozgonyi lossi uks on valla,neljast aknareast valgus langeb alla,madjar poolakat rmsalt vastu vtab:uued tuttavad, vanad hvad sbrad.

Elagu Ulszl! Elagu Hunyadi!Mrtsub muusika, saadavad trummarid,neile klab pill, klksub joomaastja;tantsu vihuvad poolakas ja madjar.

Hei, te sangarid, rtlid tantsutuuris!Verd voolab vljas, verd voolab ruumis!Linn on leekides! Tuld on nha kaugelt,kahjutuli teeb siingi htu valgeks.

Kus on minu mk? Kus on minu sadul? Appi, aidake, ma ei seisa hobul! Mul oli damaskus Minul sarlakverev Minu peteneeg oli kige parem.

Hei! Nd, sangarid, koera peksma lhme!Teiseks korraks jb sadul, soe ja pehme!kstakik, kas ratsa, kpuli vi jala oht on juba siin, otse meie majas.

Aken kliriseb, maha kukub vrav,kaunist veini tis joob end saali prand,kaunist punast verd tis on libe prand:tehh on juba sees, loss on rvli pralt!

IV

Mis see mhab, kuuled? Tugev tuul on ues.Mis see klopib, kuuled? Sda sinu pues.ra mine vlja, Lszl, seal on vilu:seeski suurest klmast vriseb mu ihu.

Mis mul karta, kallim? Peagi tuseb pike;sinu tuvi sdant araks ei tee ike:sdurid on vljas, Poola Lszl mehed,piiskop Simonyi vein neil ei mahu phe.

Noormees lkski vlja, oli seda tarvis!Sdame kuum veri lume ra vrvis,voolas teele, purskas lvepaku jle,tilgakene neiu valge rinna ple.

Nagu tulesde, krvetab see rinda,imesooja sdant laseb neiul tunda:armastaja rinda, veritsevat haava;relva, raudse relva, neiu temalt haarab.

Kes on eales ninud vlku talveklmas,sjariista helki musta kesk hlmas?Tuvi kullidega heitlevat nii hoogsalt?Nrga neitsi ktest punast verd nii jooksvat?

Palju maanteervleid hoobilt langes liiva,ent Egeri piigast naist ei saanud iial:viskeoda ots ta sdamesse torkas,srgis lumivalges kaunilt maha langeskalli koolnu otsa.

V

Koorem seljas, jookseb rvel,raske kandam rhub turja;rahvas vannub tulist kurja,kraami taga nutab pbel.

Aga madjar paneb vlemga, ratsu selga kargab,talle jrgneb poola sangar:Noh, kas kardame neid toisid?

Tublid rtlid, kannupoisid kui nad ktte saavad jooksja,siis, no tehh, saad alles koosa!Miks sa sndisid maailma!

Siis sind tmmatakse kindlaltvarese ja kaarna sgiks,hbi mrgiks, patu ngiksmaantee lhedale oksa.

Tehhi ramm saab varsti otsa:mni langeb surmaunne,kes saab jooksu, sel on nne,aga vhestel on seda.

Telefki ei leia radaKassa kaljulossi poole:vangitorni keldris kooleb,hingel patte mitusada.1853Mtysi emarzsbetSzilgyikirjutas kord kirja,armastus-pisaraistlbinisti mrja.

Pojalekiri sai,Praha linna mingu,rmsaid hidsnumeidvangiplve viigu.

Lapsuke!ra salahku Praha linnast;lunastanvlja suvangist igal hinnal.

Kulda jahbedatsinu eest ma annan;koduteedsinulesdames ma kannan.

ra salahku sealt,minu ainus orblaps!Kes mu poegon, kui elvandenu leb korda?

Andke seekirjakeMtys Hunyadile,teistelemitte, vaidisiklikult le.

Tumedastvahast lbkirja peale templi;palkonilootavadkuninglikud teenrid.

Kes kll viibkiiremaltminu kirja Prahha?Vaeva eestratsu jasada kullast raha.

Mina viin,mina vinndalaga naasta.Armastavsda teebsellest seitse aastat!

Mina viin,sna toonkolme peva jooksul.Armastavsda teebsellest suisa kolm kuud!

Issake,issake,miks mul pole tiibu,emalikigatsuskigist rutem liigub!

Tuleb nd,tuleb ndmustasulgne kaaren;Hunyadikilbi pealistub tema naaber.

Laskus ta,laskus tamustast keeristormist,haaras siissnumiotse ema srmist.

Kiirestijrele!Vtke kiri linnult!Tuhandedjooksevadpssiga ta kannul.

Linde nadlasevadmaha mitmeid sadu:salaja,jljetultkirjaviija kadus.

htunimetsas kttthja taga ajab:sdalkoputuslese aknal kajab.

Kes seal on?Mis seal on?Mustasulgne kaaren!Tal on veelkiri viselle moodi poogen.

Punanepitsat peal,peenelt voldit kiri:nnistet,nnisteton see kekiri!1854Jank SibinjaniHarva tuleb SerbiasseZsigmond, kuningas ja keiser;Lazari poeg vojevoodaStefan annab talle seitsmelpeval klluslikku kosti,austab tema mehist nime;ei tal unu, kes on isand,ega see, kes klaline.

Lbus on: pill, tants ja veinidhoiavad ta lossi virge,siis turniir kib, vehklemine,mets on tulvil jahikirge:sarvehelid, matsid, penidmbritsevad kiskja salu,pilu kitsub, vibu vingub,tkk teeb traavi tulistjalu.

Jaht on ge, seltskond vgev,kiiduga ei olda kitsid:madjar madjar on Zsigmondil,serb on serb Lazareviil;Kuigi, tleb ta, ukonnaspean ma hte vikest paai:sest saab madjar! Erdlyst prit,nimi Janko Sibinjani.

Kuuled, Jnk! Kuid kki kostabsahin rohus, vrin vsas:suur hall susi kargab les,aga kaob kui veerev rngas Kuuled, Jnk! Su kuninga silmseda neb ja see on sulletasuks, kui tood tolle hundielusalt vi surnult mulle.

Lhike on sna kiireltklav uhke viipe saatja:thjaks luuleks peab, ei kuuleseda enam vike sangar.Kuningale, maastikulelapse pilk veel korraks kandub,huntki ei saa jda seisma:ajajad on kik ta kannul.

Juba vtab soe ja tkuvastu lagendiku vrav,juba vssa okste sissekaovad nad kui vrku ra.Jaht kib jalgsi ratsu hirnub,jnud peremehest ilma;snab Zsigmond: Kll on kahju!Snab Stefan: Pole viga!

Jank on jlle leidnud jljed:orgu, les mkke pikab,loomarajal, krestikusaina ajab, lb ja likab.Kord see murdja korskab kurjalt,hambad irvi, luad lahti,kord kui peksasaanud penikiunub, niutsub salamahti.

Juba uluk vsib, kulub,nooruk mitte: sama kangeltpab saaki, kuni susiarmu lootes maha langeb.Kuningale, isandalepoiss veab vangi, hbipunas;snab Stefan: Pole ainus!Snab Zsigmond: Minu jumal!

Minul poisile on igus!Puu on minu, nii ka viljad:tagasi ta palun. Krgus,tida soov, veel pole hilja.See ei olnud eldud naguaega on vi thi nueNii sai Janko Sibinjanikuningas Zsigmondi ue.

Varsti seal ta ke ja peaga,Jumal saatjaks, palju tegi;veel teist korda, mitu kordapidas jahti sutelegi;nagu pha risti kaitsja,lbe paljaspise saatan,vra rahva sangarikskisai aus madjarite sangar.

Ndki teavad, lauluks seavadSerbia noorukid ja neiudguslitsate hle saatel,mis on Sibinjani teinud.Kuid ka madjarite huuliltihti on ta nimi, tegu,sest veel elab igavestiJnos Hunyadi on elus.Apr 1855Klra ZcsLaulab menestrel XIV sajandilKuninganna aed lkskoidu aegu ide:valgeid roose, punarooseMusti, valgeid neide.

de, kuninganna,taevast abi anna:seda roosi, punast roosi,oi, kuis armastan ma!

Olen lausa haige,sda peksab kurgus:kui ma suren, muutun helillekese surnuks!

Oi, mu vend Kazimierz,saja eestki mitte! Mine! Raevun hbi pole?Kardan, lein on kindel!

Nd pean kiirustamahommikpalvusele;oled haige, heida minusametdiivanile.

Lheb kuninganna,lheb kirikusse;tema kannul kaunid lilled,kik ta neitsid uhked.

Palvetaks ei oska,meelest linud palved;palvehelmed koju jttis:kes need toob nd talle?

Mine, kallis Klra,neiu, ole nobe!Leiad nad mu palvepingilt,kui neid sohval pole.

Klra otsib hoogsalt,helmeid leida loodab;kuninganna phakojasnnda raskelt ootab!

Klra otsib hoogsalt,tund ju mda voolab:kuninganna phakojasilmaaegu ootab.

Rohkem ta ei lheneitsikeste sekka:pigem lheks surnuaedakalmuliste sekka.

Pigem surnuaeda,musta mulla alla:mitte lossi hallipiseisa silma alla!

Hei, ttar, ttar!Nen, et sul on hda!Tule, lange mulle slle,kallis, rgi ra.

Oi, isa! Ei ei Kuhu tuleks minna!Embaksin su jalge tolmu,surnuks talla mind sa!

Lunakellad lvad,ukond lheb sma:siis lks vapper Felicinkuninga peovraks.

Kuninga peovraks,aga mitte sma:kttemaksuhimulinesaabel rippus vl tal.

Erzsbet, sa krgeelu mulle vlgned!nn, et kuninganna kaotabainult neli srme.

Lapse eest su lapsed:Lajos, Endre, koolge!nn, et Gyulafi veel sstabsjariista poole.

Kiiresti see lurjusPoisid kik Cselnyi!Maha lvad Felicinikuninglikud teenrid.

Asjata ei jooksepunast verd su haavast:mida soovid, krge kaasa,valurahaks saada?

Nimetise eest takaunist ttart soovin;pidla eest ta suure pojakohutavat koolmist;

teiste kahe eestvi ja ttre surma;vere eest ta perekonnatielikku turma!

Kes on halvad ajad,halvad thekogud:Jumal hoidku suurest hoobistungarlaste kodu! 1855Rtel BorUttu kaovad pikse kiired,kink ja lohk on hmust hallid.Rtel Bor on ratsul kiirel:Jumalaga, neiu kallis! Kink ja lohk on hmust hallid,klm tuul raagus oksi lappab.Jumalaga, neiu kallis!Rtel Bor ju kaugel kappab.

Klm tuul raagus oksi lappab,maanteel knnib loke vike.Rtel Bor ju kaugel kappab,neiul silmis nutulige.

Maanteel knnib loke vike:kuhu lheb? Kuhu paika?Neiul silmis nutulige:isa tles: Pean sind naitma!

Kuhu lheb? Kuhu paika?Mhiseb mets isel tunnil.Isa tles: Pean sind naitma:piiga pageb, pelgab pulmi.

Mhiseb mets isel tunnil,kivad kummitused, tondid.Piiga pageb, pelgab pulmi:tleb rtel Bor: Sind otsin.

Kivad kummitused, tondid,rahvast titub metsik varik.tleb rtel Bor: Sind otsin, langend sangar, thi vari.

Rahvast titub metsik varik,vaimu-huultelt laul keeb les.Langend sangar, thi vari,kallis peig, mind vta hes!

Vaimu-huultelt laul keeb les,pulmarongkik algab juba.Kallis peig, mind vta hes!Laulatama! Oled luband.

Pulmarongkik algab juba,varemetes seisab kabel.Laulatama! Oled luband.Rkkab koor, on altar valev.

Varemetes seisab kabel,tagasi saab vana hiilge.Rkkab koor, on altar valev,surnud papp kib piduriides.

Tagasi saab vana hiilge,tuhat lampi, knalt vilgub.Surnud papp kib piduriides;totus: kohtuvad ked, pilgud.

Tuhat lampi, knalt vilgub metski vljas heidab varje.Totus: kohtuvad ked, pilgud;kauni mrsja nahk on kalbe.

Metski vljas heidab varje,kull huikab knka kurus.Kauni mrsja nahk on kalbe varemeist ta leiti surnult.Nov 1855Szondi kaks kannupoissiOn suitsevais varemeis Drgeli torn,pev, vihase vitluse pev kuldab seda;ta vastas meharjal on haljendav nurm,sellel lipuga ehitud oda.

Kaks noormeest on plvili maas, lautod kes,mel oda all, nagu see krutsifiks oleks.All orus suur kra kib vaenlase ves,Ali vidu auks pidulik oleng.

Miks Szondi kaks laulikut puuduvad veel,blbl-suiste rooside psad kui taevas?Las siduda lauludest prlmutrikee,mis on sobilik huuri kaela!

Seal haljendab mehari, kbas on mel,piik lehviva lipuga gjaur-paa haual:seal plvitab prlide paar, lautod kes,ning nutuga laulab ja laulab:

,Kui les lks Oroszi papp Mrton, tita upsaka snumi raevuselt Alilt:hea Szondi, veel halastust paluda vid!Inimlastel siin saatus on vali.

Head noorhrrad! Me otsas puupaljal maalei ole teil oda all millestki laulda:mu juurde te tulge, all kib pillerkaar,mesimagus erbett ootab laual.

,Sa, Mrton, nii tle, mu vastus on karm:su isandalt armu ei oota eal Szondi,tal Jeesuse kes juba valmis on arm,otse sealt tema halastust otsib.

erbett, viigid, lunamaa puuviljad, palm,kik sultani suures impeeriumis valmib,hea lhnaga vrtsid ja vrtuslik salvTna Ali lb vidu auks tralli!

,Las mriseb kahur! neab paganajuht,pomm paugub ja sadu granaate on lennus;sb mehi ja mre kuum saatanahulk,lhub Drgeli kaljulinnust.

Head noorhrrad! Puhkama heitnud on pev,ju purpurist kaftan ta lgasid katab,klm tuul tuseb metsas kuu varitseb sl,jine kogu mbruse matab!

,Ta linnuse uele tuleroaks kikkuld-, hbe- ja muud aarded tassida ksib;all hirnub ta sjakas kimmel ja vik:rinnal vnleb tal murtud ksi.

Siis juhtus nii! Siis kukkus otsast tal see!Suur Ali ta mattis ja kaunistas haua;ta puhkab mel oda all nd peate tetema asemel Alile laulma!

,Tal olid ka laulikud, orbude paar,said pehmed ja toredad sametist rivad:ta teenreid ei jtnud ah, kuidas kll nadsurra temaga kaltsudes vivad!?

Teid Alile saatis Ta hea, rikas mees;ta man ei prae pike te tdrukungu,ta telk teie und kaitseb tuulegi eest:pojad, temaga seob teid tnu!

,Kuis tuhandeid raius! Ja ksinda veel!Kui bastion ta lhutud torni all heitles:reas langesid vesalgad hea mga ees,aga vasakus kes oda veikles.

Rustem oli ise! Ta vitles kui hull,kui kahurikuul lhkus klused, plved!Ma lahingut ngin! Kuid villand on mul:Ali nol varsti vihaleek pleb.

,Eks paganakorjused korjusid! Mestkui vikesi kive neid kaugele veeres:ta veriselt seisis, surm polnud veel kes,lppu oodates triumfeeris.

h! Millal on lpp? Kas teil kinni jb hing,kui metsikut gjauri te kiidate salmis?Va kutsikad! Vitsakimp soolas on ningAli-isanda vangitorn valmis.

,Las kuivada laulikut sihtinud silm,las krbuda pea maha raiunud ksi;su halastust, jumal, ei vri see hing,kelle sks on nii varane hving!Juuni 1856Walesi bardidKuningas Edward Inglismaaltsrgib hallil ratsul:Las vaatan, tleb, mis on vrtminu Walesi valdus.

Kas jge on seal, kas maa on hea,niidul rohi tihe?Kas on kastnud seda poegadeveri mssuline?

Kas rahvas, loodud Jumalast,on nne, rmu tisja higist mrg kui knnihrg,kes tema ikkes kib?

Oo, majesteet, su krooni seesWales on kauneim teemant:seks jed ja maad, head karjamaad,orud-med ta teevad.

Ja rahvas, loodud Jumalast,on seal nii nnis, Sire!On iga laut kui thi haudja tare vait kui hiir.

Kuningas Edward Inglismaaltsrgib hallil ratsul:ta mber vait on iga paik,tumm on terve valdus.

Montgomery on loss, kus saabmaja kuningas;Montgomery on peremees,kes teda kostitab.

Liha ja kalu, maiuspalusada teenrit toovad,suu ja silma kiusatusi vaadatagi koormav;

sealt kike saab, mis kaunis saarsgiks-joogiks jagab;vaat veini tis, mis vahus kiskaugel mere taga.

Te, hrrased, hrrased! Igakson klaasi tstma arg?Te, Walesi penid! Kuhu jbelagu Eduard?

Liha ja kalu, laudade ilu,hrgutisi kikinen: kuid sisimas on saataniga siinne misnik.

Te, hrrased, penid klvatud!Elagu Eduardmiks puudub? Kes mu tegusidkll kiidaks siia, bard!

ksteise otsa vaatavadvrad Walesi hrrad;nod nagu hirmust kahvataksvihavimma prast.

Jutt kurku jb ja murdub hl,hingamine lakkab,kui uksel nagu valge tuihall bard pihta hakkab.

Siin on see, kes su tegusidkiidab, tleb tema;relv klksub, koolja koriseb pill lb helisema.

Relv klksub, koolja koriseb,pike upub verre,hais iseid kiskjaid meelitab:sina tegid selle!

Meist tuhanded on ligatudauna moodi virnaning elav korjab nuttes pid:seda tegid sina!

Marss tuleriidale! Liig karm,nii ksib Eduard. Me laul peab pehmem olema;ja tuleb ks noor bard.

Ah! Pehmehuulne htutuulMilfordi laheleviib neitsi nuttu leskedekaebuste vahele.

Neid, ra orja snnita,amm, ra imeta!Kuningas viipab. Kohtas veelht tulle minejat.

Hulljulge kutsumata meestuseb kolmandana,laul kobsa keeltel heliseb,nnda kostab sna:

On vapper sjas langenud no kuule, Eduard:kes sinu nime listaks,ei oleks Walesi bard.

Veel nutab lautol mlestus no kuule, Eduard:on sulle needus iga laul,mis laulab Walesi bard.

Saab nha! annab kuningasksu kohutavaja kiki Walesi laulikuidootab tapalava!

Ta teenrid vlja tormavad,maad mda laiali.Montgomery suur piduskniimoodi lppeski.

Kuningas Edward Inglismaalttraavib hallil ratsul:ta mber pleb taevas, maa:terve Walesi valdus.

Lks lauldes tulle kindlastika viiesajas bard:ei suutnud kski teldaelagu Eduard.

Haa, haa! Mis mhiseb? Mis laulkib ises Londonis?Lordmajori ma les poon,kui kostab veel ks piiks!

Tumm vaikus; krbeski ei teetoas, ues suminat:See kaotab p, kes tstab hlt!Ei uinu kuningas.

Haa, haa! Kus pasun, vile, trumm?Las kaigub peval, l:mu krvu karjub needusitoo Walesi pidusk

Ent le trummi, viledening le sarveloomrtrite laulu mristabviissadahlne koor.[footnoteRef:1] [1: Ajalugu seab selle kahtluse alla, aga muistendis psib kindlalt, et Inglise kuningas Edward I hukkas prast Walesi provintsi vallutamist (1277) viissada Walesi bardi, et nad ei saaks oma rahvuse ilsat minevikku listades oma poegi hutada Inglise iket maha raputama. J. A.]

Juuni 1857MaisildimineBallaadTuli praksub, kuma paistab kaugele,punast suitsu tuseb les krgele;mni puu ta mber seisab,hirmsat musta varju heidab;tule mber koos on klakaunid peiud, kaunid peiad.

Laske kia! Suur on kuhi: ks ja kaks!Aega pole kaelakuti sosinaks.Kes saab tlviku, mis punab,juba sgisel teeb pulmad. Tooge hagu! Lke loitku,vike tdruk, valva tuld sa.

Laulu-Eszti oli ilus vaenelaps,pllutst tal le veel ei kinud jaks;raske oli harjutada,pikses ihu krvetada, klmaks kisub, tuul on vinge! habrast pihta kverdada.

Ntket pihta sirbid tal ei vaevanud,pehmeid taldu tkad veel ei piinanud;ngu mar, rinnad krgednagu kpsel nisukrrel kuu on tis, nd roomab peitu neiu oli aus ja ige.

Tuvi-Ferk lambaid hoiab nlvakul,lambad ussikarja kehval villakul,ise nukker tea, kas maksab?Vilepillgi aina nutab, Bodr ajab rebast taga kui ta Laulu-Esztrit saadab.

Laulu-Eszti pllule lks vlja ta,likajate juurde heitis puhkama;ent kui uni saabus nendel,kla taha jooksis kergelt, metsseakari tuhnib ktist neiud, rge seda tehke!

Marjaokstes linast kleit tal rebeneb,okkad-tkad kiskvad sred verele;kus ta kib kui kurjad vaimud,kui kik sulased on uinund? Oi, kui palju thti sajab! rge seda tehke, neiud.

Tuvi-Ferkt tdanud on rohumaa,otsib uut ja pilligi ei puhu ta;Esztril, kes ei ki ta krval,nahk on kalbe, laulud kurvad: kastet palju, muudkui langeb jumal teab vaid, miks ta nutab.

Nukrameelselt knnib, uitab vljadel,kski t ei tule enam vlja sel; on pikk ja pev on poolik,sda ohkab ht vaid soovib: vuhisegu t te ktes! surm, tee mulle pehme voodi.

Sgisudu maale laskus le,Adonyis on ksil juba maisit;Laulu-Eszter eal ei tule:kolis ra kalmistule; kell lb klksu, see on Lombr! andke andeks kadunule.

Tuvi-Ferk kauaks ajaks koju lks,kuulis, kuidas vaesel Laulu-Esztril lks;surnuaiale teeb kike,sadagu vi paistku pike: huikab juba, totab hda! Puhkavad siin mullas jises.

Ferk ise sngis ei saa uinuda,kinnisilmi tiskuu valgel jalutab;krgelt-kaugelt pillimnge[footnoteRef:2] [2: Vljas magavad inimesed arvavad sageli, et kuulevad pea kohal hus lbitungivat kummituste muusikat ja (deemonlike) muusikute lendamist mingis suures, laias parves. J. A.]

sekkub Laulu-Eszti hlde, lahti maast! Ned unes teda laulab nii, et: Tule! Lhme!

Ferk jookseb otse les knkale,kla kellatorni otsa viib ta tee;roniks veel kolm-neli vaksa,pea kib ringi: tea, kas maksab? Adonyis lb kaksteist korda,kauem rkida ei jaksa.

Tuli raugeb; poisid kasukatele,neiud lgedele teevad aseme;krgel hus teispool pilvilendab lina, sellel pillipuhutakse mtiskledesunenos vi suisa ilmsi.15. juuli 1877SillannistaminePoiss tles: Kaks vi mitte htki!Kaart jookseb; lauale lks lehtEi tagasi saa vtta hti:on viimne panus juba teht.Noor elulootus ongi pehk.

Kaart jttis jooksu poisil ligibkuum higihelmes otsa ees.On panus linud! Mngur kibki kel ksi, lootuseta meel nd hilja si rnnuteed.

Uus sild je kohal krgub kangelt,veel lehvib lippe kirevaid:usk phitses ta tna rangeltja rongkik laulel lbusail:ta nimeks Pha Margit sai.

Poiss juab keskele, kus viimneneet meistritel on silda ld;kik nelja linna tornikiivridreas piitsutavad sdad all thed tuhanded kui sed.

Kui kellad lvad piudi-paudi,ks jmehlne, teine peen,ta pahupidi thti naudib,hulk varje kerkib lainte seest:laps, neiu, noormees, vanamees.

Pead kerkivad, ei tea, mis teha,kib ringi uudishimus silm,siis ilmub vee alt terve keha,kik hiskavad: Enne, uus sild kik nnistama, rmus ilm!

Hei, tulge! Tuvikesed, teie!Luikvalgeis rivais peig ja neidveel slelevad sillal seistes:Ka surnult lahku ei saa meid!Ja langevad kui eluteil.

Aplaus kib. Miljonril titubnd aeg: no julgelt, vanataat! Kui kik mu vlglased on linud,on aus, kui lhen mina ka!Veepeegel all on jlle klaar.

Siis kutsumata tema perraveel tuleb kolmas, neljas ka:Ma olen kaotanud quaterno!Ja mina au mis sest, et tasain neljakmne aastaga.

Ring pruunis laines rngaid riivab,kui rahvast neelab jgi lai.ks poiss veel tuleb: Kisin priimasveel eile; raha otsa sai,ei antud: kargan jalamaid!

Aus rauk, kel habe lumivalge,kesk silda lpab haigena:Mind toitis see, kui olin kange,nd aga veti olen ma! Ta vta, vetepillerkaar!

Tuim ngu pooles mingis, khtusuur proua kannab, nnetu:Kuis piinab elu, hommik, htu vaid kinni-lahti riietu!Ka selle neelab lainte suu.

ks vingus mehekogu kauateeb kra, naerab, kortsus kulm:Ma olen marssal, kelle sauaNapoleon kartis nagu tuld!Kib ringi sosin: See on hull!

ks kasimata poiss ta selgaseal kargab, valjult rhatabja kaasa lennata ei pelga:Mind meister ootab rihmaga eks nis, mil armu annab ta!

Ma olen rikas, hab teine,ning rohkem naudinguid ei tea! Ma olin talle truu veel eilening Alfrd vttis e mult hea!Kik lhvad teele hanereas.

Duellil kukkusin ma lbi:must kuul, sa mine kige ees!Ma unustasin au ja hbija ne, sai kttemaksuks see:ma valin peiuks Doonau vee.

Ei enam ksi: suures peresvlkkiirelt, tummalt karglevadnad nagu lennukalad meresvi linnud, kui need tusevadtuul tiivus, lendu parvena.

Kui hiigelsilmast pisar langeb,hiidvetemull all tantsu lb;poolkaares isetapulaagerkui veskiratas keerleb s;Doonau nad vidab, ra sb.

Poiss vaatab pealt ta silm on pime,meel segi, enam neid ei ne;ent siis, kui tihedamaks tiheveekeeris paisub, kigest vestta tunneb: vool tal haarab ke.

Sel tormil pole vastupanu,ei htki vge ilma pl see niaring on murdumatu. Kui kell lb ks, sild thjaks jbja vaikib viimne linnahl.22. aug 1877RahvalaulDoonaul ujub allavoolu lodjake,lodjake,laulu, vilepilli, guslitsat ja torupillikostab selt;juhhei! On lastiks punav un ja aprikoos,juhhei! Szentendrest Kevvi sidab mrsja noor!

Punaunad mgiks lhvad Budapestiturule,nendest ehitakse Kevis pruudiks punapskneneiuke:juhhei! On alles tanu uhke, suur ja lai:kskik kui palju alla mahub armsamaid!

Kevi krts on koidust saati tuubil tis,tungil tis:seal Jovan lb kolo, pihus vlgub verest tilkuvvahe vits:juhhei! Tis usse oli un, mil punas koor,pruut oli kena kll, kuid see-eest ainult h.

Doonaul ujub allavoolu lodjake,lodjake,vintis kisa-kra, needus-vanne, davorijakostab selt:Juhhei! Ju paistab Aleksinac, Knjaevac,sina, Kevi-Rc, kunagi ei ne mind taas!28. aug 1877Punapea-RbkPunapea-Rbk lks lekitsa purde, lendas sealt [footnoteRef:3] [3: Need kaks rida on katkend rahvajutust. J. A.]

Kuivatab nd varesenasulgi papli oksa peal.Kellele ta tleb kr!,seda tabab kahju, kr:kss, paskaak!

Temap oli see, kes keetisPrge Dani viisukoort,kuni sel sai naiseks vetudTera, Sink ttar noor.Nd on riidu linud nad,Dani kurdab: kahju, kr!Kss, paskaak!

Prge Dani teda jubateretada hbeneb,kui saab ktte, viskab vlja,kkitama lvele,aga ta kib salaja,naisele vaid tleb: kr!Kss, paskaak!

Teeskleb, nagu vtaks kuuldakauni kaasa tarka nu:rme teeme kodusda,rme krgime kui ku,liiderlik ei ole ma.Rebi-tdi tleb: kr!Kss, paskaak!

Teinekord toob valge raha,rti punase vi muud:Sh, mu tdruk! Kosutagumagus vein su sdant, suud:vagatseda on sul kr! Tulgu pealegi kasnaar!Kss, paskaak!

Kisklemist ja kodutlijtkub, terav psib keel;riid ei kosta teistre perre:Prge Dani talub veel.Ktkigi on olemas.Vljas tleb vares: kr!Kss, paskaak!

Naine, kurat, laps vii kohetema isa taresse ei! Su teele (kus mu pss on?)lasen maha varese.Lind ei iitsatagi: kr!Silmagi ei pilguta.Kss, paskaak!

Uudis levib le kla:Teate, mis on juhtunud?Prge Dani laskis varest,Rebi-tdi kukkus puult!Temast kahju poleks ka,kuid ta naaseb linnuna.Kss, paskaak!

Tapjat taga ajab kohus:mis peab Dani tegema?Lheb teele, redutama,kitsast purret letab.Vastu tulebki kasnaar.Vares hikab neile: kr!Kss, paskaak!

Purre kahe jaoks on kitsas,Dani ei saa kaduda,veel ks hetk ja alla vettemiski kukub plartsuga.Mrjad ilmad, sgav kraav.Vares neb ja tleb: kr!Kss, paskaak!

Redutaja elab piinas,vpatab, kui liigub hein:katsub vinnas pssikukke,rgatab: Seis, harjusk, seis!Vares vastab talle: Kr!Ripud vllas, va btjaar!Kss, paskaak!

Lunat sma, kaarnad-rongadkambakesi, heskoos!Jtke puutumata ainultsilmad, need on minu noos.Oli must kui sitikas:naine nutab: Ikka kr!Kss, paskaak!

Punapea-Rbk lks lekitsa purde: lendab veel,hest vareslinnust teisehing on igavesti teel.Kellele ta tleb kr!,seda tabab kahju, kr.Kss, paskaak!26. sept 1877SurnulekutsumineKord Radvnyi pimedast metsastleiti surnuna Brczi Ben,oli pikk, terav puss sdames tal:Jhker vgivald, julm veret vaata, jumal, ja mrtsukat l!

Isa ksul ta lossi viidi,saali, mis oli klm nagu j;ei pestud, ei rtatud siidi:mitu peva ta vedeles slveres lihtsa puulavatsi pl.

Neli taprimeest valvama seti:kski hing siia tulla ei vi!Ent kui ema vi ekene vetituleks leinama? Tagasi kik;minu ksku peab kuulama mis!

Saalist saali kib hiilides kurbus,naiste nuuksumist ruumid on tis. Isa kullina surnule kutsubpitsatkirjaga halbu ja hid:haava veritsus vastab, eks nis.

Saali varjab must kalevikangas,sdapevalgi pime on sees.Surnu mber on seismas kui sambadknlad, krutsifiks, papp, ametmees:ruumi valgustab tuhm vahaleek.

Kui tal vaenlasi oli, nad tulgu!Kik kutsutud saabuvad reas;thi t! Haav ldse ei tilgu,kui nad kshaaval mduvad peast.See pole too pole mrtsukas seal.

Kes siis? nii hatab pahane Brczi,nuhtluse ra on teeninud ta;kui ma ka endale skoorma saaksin,plist verd vabalt lasta ei saa kiki, kes elavad, kahtlustan ma!

Tulgu siis sbrad, vaadaku teda!Siseneb mitu head sjameest:valus on nha neil noort, verist keha,kui pole lahingus langenud see.Brczide poeg ei veritse veel.

Tulgu ka ukond! Viksed ja suuredTulgu Brc-kla, viimne kui vend!Isanda ksul kik kivad ta juures,nutuga talle nitavad end.Haavast ei tule tilkagi verd.

Tulgu ta ema! bluke de!Ttarlaps kaugelt kiljatab: aih;emake embab, pisarad psel,ulgudes poega Tummaks jb laip:veri on kuivanud tumepruun laik.

Tulgu ks kaunis naisolend siia Abigl Kund, ta salane arm!Tuleb silm vlgub, kui pussi neb piiga;kivistub ngu, juureks saab jalg punast verd purskab noormehe arm.

Judmata oiata, tilkagi nutta,udusest tardumas sdame soon,peremees lavatsi poole ruttab;ametnik otsuse kuuldele toob:Sina ta tapsidki, neiuke noor!

Kaks korda karmit klavat snaniutult kuulab, siis sosistab neid:Brczi Bent ei tapnud mina tunnistab Taevas ja kik ta ved! Ei:minult vaid pussi sai minu peig.

Juba mu sda ta armu juhtis tkkeid meil pole, ta teada vis siis,ikkagi minult ht jah-sna tahtis,muidu end tappa lubas just nii.Naljaga andsingi noa: no mis siis!

Neid kisub metsikult noatera ihustvlja, ta silm pillub tavatut tuld,naerab ja nutab, pikk puss vlgub pihus,siis tttab minema kiirelt kui kull.Keegi ei puutu, kui oleks ta hull.

Juba ta vljas tnaval silkab,julgeb veel laulda ja tantsida;laul on tal lbus: Oli kord plika,kes ainult nii mngis poisiga,nagu kass hiire vi rotiga!27. okt 1877PildinitajaLugulaul

Kuula, rahvas, pilti vaatakeset Debreceni laata!kskord juhtus hale lugu heldis vaga rahvasugu kurval ajal sai see teoks;tegin sellest uue laulutnavaastal teie jaoks.

Siin on esimene joonis:isa krahvipreilit noomib,nete nuhtlust, nete needmist,et ks tudeng talle meeldib,et ta seda armastab,kellesse ka musti kingiphkida on alandav.

Nete, nole sttib isalrgne lbus, sgav viha!Ttar nagu kerge kastevaikib vriseb, on kalbevi kui rgib, rgib nii:lahkuda ei saa, vaid surra,siis on hallpea murest prii.

Teine pilt: kuis lossi tulebkrahvi kutsel vaene tudeng.Seal ta seisab sdilt, sirgelt,pole argust, pole hirme,ainult alamaadlist tt:selleprast ta ei vrikrahvipreili kaunist ktt.

Nnda talle karmilt kisabkrahvipreili kallis isa ega anna aastat, kuudki,aeg on tis, kll leidub uusi.Maailm on ju suur ja lai.Kummardab, kuid paigal seisabpoiss, kes hundipassi sai.

Hrra krahv! Te laps on minu,kogu tema hing ja ihu;miski meid ei aja lahku,palun tema ktt ja vastust,olgu ei vi olgu jaa;au ja vara pole vaja:ainsas srgis vtan ta.

Hoobilt pakane ei leebi:kigu vlja: kutsub teenri.Vana pilt on saanud otsa:(vaadake mu kepi otsa)uue peal on preili, keskiljatades Ainsas srgis!isa ette varises.

Poissi tassivad haidukid,ttrel valgest juuksetutisthaarab isa, viskab tema,nagu laps ei oleks oma,tudengile jrele. Lossis pole nendest miskitkuulda tagantjrele.

Kla servas lgne katusneile varjupaika pakub;seal neil oleks rmus elu,kui nad tunneks td ja tegu:loodusreeglid paluvad,laulu lpus kostab ohe:Kasvi onni mahuvad.[footnoteRef:4] [4: Sest kaks nnelikku armunutmahuvad viksesse onnigi.Nii lpeb Schilleri laul (An der Quelle) Pl Szemere tlkes, mis sajandi esimesel poolel helises le kogu maa tundeliste noormeeste ja neidude huulil. J. A.]

Kas ta ksi, peen ja pehme,passib pesupali vette?Kas ta vaksa mtu vgatuleb toime toore tga?Mehel nrk on magu, sool:haput piima ta ei salli,kurgust lbi kib vaid koor.

Sgishtul knla paistelkrahvihrra tukub, laiskleb;vljas sajab, korsten ulub,puhub tuul, ks teener palub,pisarsilmi sosistab:Vravas on kerjusnaine,meie preili oli ta.

Talle penid peale aja!Pole ttart pole vaja! See on kige kurvem maaling,mida lapseootel daamilpole paslik vahtida,muidu juhtub nii, kui preilil,kes ji koerte jahtida.

Mdub tali, aasta veereb,krahv lb lulli, kik kaob meelest;peval jahil, ratsarajal,htul otsib rmsa maja,kus on lbus seltskond koos,kus saab aega surnuks laveidravitu mnguhoos.

Lauakirjast lugu pidassiin ja seal veel mni isandviiekmne kuuendamal.Pliiats peitub lauajalas,selle mber koondudeskirjutavad nhtamatudvaimuved teispoolsusest.

Kaunid huuled knelevad:Krahv ei julge juttu tehavaimuga. Krahv lauda paitab,naeratab: laud nihkub paigast,srmist kukub tinapomm,paberile tuntud kegaVern kirjutatud on.

Tuuletmbest lelavaatab krahv ja kuuleb sna:Ah! Ta laps on selja taga,mitte elus vari vagakahvatuna, kaltsudes,ktel suikunult vi surnult? enneaegne lapsuke.

Ma ei sdista sind vga,tin su lapselapse nha;meil on kehad hteaegumetsikusse laande maetud ne, kui elaks, tore poeg;tema hing ji rkamata,veel ei olnud ige aeg.

Nagu see, kel udne uni,isand kogeleb ja sonib;mberringi sris seisjadpeavad teda narriks, veidraks,keelepeks kib taevani;krahv on linud teda ei nekski seltskond iialgi.

Lheb, keerab ukse lukku,tihti surnud ttart kutsub;kostab lbi lukuauguainult see, mis tema lausub,nagu preili psiks tumm;huulilt huulile kib sosin:Pst! Me krahv on psti hull.

Ei: veel tarka juttu ajab,teeb ja ksib, kord on majas;ent kui lauakirja proovib,haava salvitseda soovib,ttar ilmub kes-teab-kust:palub, palub plvitades:kuidas leida lepitust?

Ma ei tle annan andeks,vimet needuseks ja vandekspole mul; kui olin liha,see ei ktnud minu viha,mind on murdnud valu, tusk;lunastada saab sind jumal,tal on rohkem halastust.

tle vaid, kus on su keha?Lasen sinna risti teha;kabel kaitsku seda mulda,uhke torni le kuldan:puhka rikkalt, mnusalt.Kuhu ajasid mind hurdad metsas on mul dusam!

Nitan veel ht pilti, viimast:marmorkivist kirstuhiiglast(palju konte peitub kastis);suguseltsi vapp on tahvliltagurpidi, nagu ned:hauda eal ei tehta lahti enne kui on viimnepev.25. nov 1877Selgitavaid mrkusiValge Panni (Szke Panni, 1847)Aranyi varasemaid, krgperioodi eelseid talupojaballaade, kirjutatud koduses Nagyszalontas. Tihedast sidemest rahvaluulega annab tunnistust ka lihtne rahvalik vrsivorm (algkeeles kahetaktiline kaheksasilbik).

Vigaano XIX sajandi algul moes olnud pikk ere siidkleit, saanud nime hispaania tantsijatari Mara Vigano jrgi. (Mnikord thendab sna vigan hoopis sama ajastu moodsat lhikest seelikut.)Pansionaat lbumaja eufemistlik nimetus (nevel kasvatusasutus).Rozgonyi naine (Rozgonyin, 1852)See ballaadlik romanss hendab isikliku, intiimse tunde (naise ja mehe vahelise armastuse) hiskondliku kohusetundega, armastusega kodumaa vastu. Sjakus ei ole naiselik omadus. Istvn Rozgonyi abikaasa ei jrgne mehele stta mitte niivrd vihase vitlejana kui oma mehe armastava kaitseingli ja elupstjana.Rozgonyi naise subtekst on prit Lszl Szalay Ungari ajaloo II kitest, mis ilmus teose loomisaastal: Stefan Lazarevi [vt Jank Sibinjani] sai 19. juunil 1427 surma. Eelmise aasta lepingu phjal pidi nd () 17 kindlust tagasi minema Ungari kroonile (); aga Doonau paremal kaldal Orsova ja Vgszendr vahel asuv Galambc oli tollal juba trklaste kes. () Zsigmond kindlustas Nndorfehrvri [Belgrad], ja kui Galambci vastas oli valminud tema Lszlvr, valmistus ta 1428. aasta kevadel sjaks trklaste vastu. Tema vgi ulatus Pozsonyi krahvi Istvn Rozgonyi juhtimise all kolmekmne tuhande peani. () Aprilli lpus laskis ta rnnata Galambci maismaal ja veel. Moravast Doonausse saabunud Trgi laevad laskis ta sdata, ja siin teenis Rozgonyi abikaasa, Szentgyrgyi krahvisoost Ceczlia endale surematu nime. Oma galeerilt, mida ta ise juhtis, stas ja uputas ta mitu Trgi laeva ning vttis oma mehe krval mrkimisvrselt osa kindluse piiramisest. () Mai lpus lhenes Murat tohutu vega Galambcile. llatunud kuningas, julgemata Murati ligi sajatuhandelise vega rinda pista, tegi trklastega kaupa, et nad laseksid tal tagasi tmbuda. () Osa ungarlaste jude oli juba teisel kaldal, kui Murati mehed relvarahu murdes rndasid Zsigmondit ja tema varuvge. Kuningas vlgnes Rozgonyile () tnu oma elu eest; viimane haaras ta ka endaga hte paati.Arany on Ceclia (Cicelle) osathtsust veelgi suurendanud, omistades temale ka osa ta mehe teeneist. Sndmustik on koosklastatud aja htsuse draamaphimttega.

Galambc endine linnus, praegune kla Doonau paremkaldal (serbia Golubac).Muci armas (ungari).Kui ta oli noorem Zsigmond oli tollal 60-aastane. Vihje nii sellele, et kuningas oli noorena juba kaotanud he lahingu trklastega (1396 Nikopoli all), kui ka sellele, et ta oli olnud suur naistektt.Cicelle Cecilia nime ungariprane teisend.Morava Doonau parempoolne lisajgi, Serbia thtsaim jgi. Suubub Doonausse Szendr all, rooma linna Margumi varemete lhedal, Contra-Margumi vastas. Margumi all toimus 285. aastal otsustav lahing Carinuse ja Diocletianuse ve vahel. Samas paigas slmiti rahu, mis muutis Ida-Rooma kuningas Attila maksualuseks. Linna hvitasid samuti Attila hunnid. (Moravat ei tohi samastada Doonau samanimelise vasakpoolse lisajega, mis algab Moraaviast ja suubub Pozsonyi [Bratislava] lhedal.)Vralt riivab osmanite krva esmakordselt kasutati Ungaris tulirelvi.Murat kolmas Trgi sultan Murat I (valitses 13621389).Paa Trgi krgametnik, mitme maavalduse omanik.Bei Trgi krgem ohvitser.Spahi Trgi ratsavelane, kes teenis tasuks oma maavalduse eest.Janitar Trgi eliitjalavelane XIVXIX sajandil.Tatarlased krimmitatarlased. trklaste vallutatud rahvaste hulgast moodustasid tavaliselt just nemad luuresalgad ja osa kergeratsavest.Szent-Lszlvr kindlus Doonau vasakkaldal Morava suudme vastas (tlkes Pha Lszl linn). Valmis 1428, praegu varemeis.Emand gnes (gnes asszony, 1853)Ballaad jutustab lihtsa talunaise hulluksminekust. gnes laseb armukesel tappa oma mehe, kohkub tema verest ja saab sellest eluaegse kinnisidee, painavama kui mistahes vangistus. Lina peseva naise pilt lbib teljena kogu teost (esineb 1., 20. ja 26. salmis). gnesi ainsat soovi, et Jumal ta kinnisideest vabastaks, vljendab ballaadi refrn (refrni kasutab Arany suhteliselt harva). Teos tahab elda, et igas kuriteos peitub karistuse tuum ja ksainus hetk vib muuta kogu elu nnetuks.Kriitik Pl Gyulai (18261909) andmeil oli Arany Gesztis, kus ta 1851 ttas kodupetajana, ninud vaikset hullu talunaist, kes hommikust htuni pesi ojas pesu. Kaudsemat eeskuju vis anda vereplekki kartev Lady Macbeth ja Chamisso luuletus Die Jungfrau von Stubbenkammer. Ballaadi phjal on Gyula Erkel ja Sndor Lukcsy kirjutanud alguprase rahvatki kolmes vaatuses (1879).

Halastuse isa vljend Pauluse teisest kirjast korintlastele (1,3).Et ei meldaks: segi linud kurjategijad teesklevad tihti hullumeelsust, et pseda karistusest; gnes, vastupidi, tahab, et teda ei peetaks hulluks. Sellega suurendab ta kaastunnet enese vastu, mis kasvab veelgi, kui selgub, et tapja polegi tema ise, vaid tema armuke ehk vrgutaja. gnes ei mista teda (seegi suurendab tema stust).Kaaren mustade juuste vrdlus lemlaulust (5,11).Blint Trk (Trk Blint, 1853)Romansi sugemetega ballaad nitab XVI sajandi Ungari kahevahelist asendit. Ajal, mil riik jookseb kahe vaenlase vahel verest kuivaks, saab ungari vejuhist nnetute rahvusvaheliste suhete ohver. 1541. aastal ilmusid Buda alla korraga nii Ferdinand I kui ka Sleyman II vgi. Kuninganna Izabella vejuht, osav diplomaat Blint Trk tahtis sakslased ja trklased omavahel tlli ajada. Puhkeski lahing, mille vitis Trgi vgi. Sultan laskis Izabellal elusana Budast lahkuda, aga Blinti viis Konstantinoopolisse vangi.Teose allikaiks on Antal Verancsicsi ladinakeelne ajaloouurimus ja viimase ungari rndlauliku Sebestyn Tindi Lantosi (u 15101556) ajalooline laul Pter Prni, Istvn Majlti ja Blint Tereki vangiplvest. Sellest laulust prineb ka moto. Arhaiseeritud stiil laseb tunda tegevusaja vaimu. Ballaadis kujutatud sndmusi ksitlevad ka Zsigmond Kemnyi (18171874) ajalooline romaan Karm aeg (Zord id, 1862) ja Gza Grdonyi Egeri thed (Egri csillagok, 18991901).

Blint Trk ungari krgaadlik, algul Ferdinand I, hiljem Jnos Szapolyai pooldaja. Nelikvimu aastal 1540 oli ta riigihoidja ning imikueas Zsigmond Jnosi eestkostja. Trk thendab ungari keeles trklast.Izabella (15191559) Poola kuninga Zygmunt Jagieo ttar, 15391540 kuningas Jnos Szapolyai naine, nelikvimu aastal ks valitsejaist ja poja eestkostjaist.Pha Neitsi (alguprandis Jumalaema) kirik tuntud ka Mtysi kiriku nime all, sest selle kuninga ajal oli ta kige hiilgavam. Kirikus toimus hulk kroonimisi, seal laulatati Mtys kuninganna Beatrixiga. hes aknaorvas on tnini silinud Hunyadi kaarnaga vapp. Trklased muutsid kiriku 1541 moeeks, kus sultan Sleyman tnas Allahit Buda hivamise kordamineku eest. Phakoda on alati olnud Buda peakirik. Et seda hooldasid saksa tsunftid, pidasid saksa soost linnakodanikud seda oma emakirikuks. Kuninganna Izabella, Ferdinandi pooldaja, ootab saksameelselt raelt muidugi vastust, et kiriku torni tmmataks saksa lipp.Linnapea ja tosin raehrrat nnetuks peetav arv (13) viitab siin ka sellele, et saksa kodanikud tegid 13. juunil 1541 katset sokutada linn austria vejuhi Roggendorfi ktte.Sala si vrav avatakse saksa kodanikud avasid vrava Ferdinand Habsburgi sjavele.Vend Gyrgy (frater; perekonnanime jrgi Utievi ehk Martinuzzi; 14821551) kuninganna Izabella varahoidja ja suurim usaldusalune, horvaadi vikeaadlist tusnud ungari riigimees, kes pdis Ungarit uuesti hendada Habsburgide lemvimuga, lastes neil trklased maalt vlja kihutada.Vaenuvgi jookseb linnast vlja linna ungarlastest kaitsjad lid saksa kodanike poolt salaja sisse lastud vaenlase tagasi.Sleyman II Suur Trgi sultan 15201566, suur impeeriumi laiendaja, vallutas peale Ungari ka Prsia ja Mesopotaamia.Enying linn Balatoni idatipu lhedal Fejri komitaadis.Sge tehh Habsburgide ves, mille trklased pagema sundisid, teenis palju tehhe. Vrd ka Aranyi eeposes Toldi esinev tehhi rvel, kes peremehetses Budas.Juht Wilhelm Roggendorf, kes oli juba 1530 pdnud Buda vallutada, kuid edutult.Jooksu pealt tal rinnust voolab veri Roggendorf sai lahingus haavata ja suri pgenemise kigus 1541. aasta augusti lpus Pozsonyi (Bratislava) lhedal Somorjas (amorn, Slovakkia).Izabella poeg Zsigmond Jnos (15401571). Snniaastal valiti Ungari kuningaks, vormiliselt kandis seda tiitlit 1570. aastani. 1556. aastast surmani esimene Transilvaania vrst.Isa jrel minust saab ta isa kuningas Jnos andis surivoodil oma poja sultani eestkoste alla.Torbgy osa tnasest Biatorbgyi klast Buda lhedal.Kui nii hoiad, loovutan ta sulle kuninganna oli sunnitud loovutama oma poja Sleymanile, aga ei julgenud seda teha frater Gyrgyi vahendusel, keda ta vihkas. Seeprast palus ta vahetalitajaks Blint Trki.Must kohv 1685 vttis Vradi (Oradea, Rumeenia) paa kohvijoomise ajal kinni oma klalise Imre Thkly ja viis ta Adrianoopolisse (Edirne) vangi. Aranyi arvates prineb just sellest ajast ungari kneknd must leem [= kohv] on veel ees (vrd ra hiska enne htut). Kuigi Blint Trki juhtum on Thkly omast 144 aastat vanem, pole see anakronism, sest Arany kasutab knekndu autori-, mitte tegelasknes. Pole vimatu, et Ungari trklased jid kohvi juba 1541. aastal. Araabias oli kohv levinud juba XV, teistes idamaades XVI sajandil, Pariisis joodi seda esmakordselt 1669. aastal.Laupeva vrav praegune Viini vrav Budas, nimetatud ka Juudi vravaks. Selle juures peeti igal laupeval laata.Kuninganna Izabellat () vlja tassib sultan andis Izabellale Ida-Ungari ja Transilvaania. Kuninganna lahkus Budast 5. septembril ja kolis Lippasse.Poolkuu Jumalaema kirikust tehti tepoolest moee, kus 2. septembril palvetas ka sultan.Istvn Verbczi (ieti Werbczi, 14581541) Szapolyai partei poliitik, kes oli olnud juba riigikohtunik, kantsler, asehaldur ja sai hiljem Jnos Szapolyai kuninglikuks kantsleriks. 1514 valmis tema peateos, seadustekogu Tripartitum. 4. septembril 1541 nimetati ta Buda paa krvale ametisse linna ungarlaste lemkohtunikuna, kuid juba 17. oktoobril suri, tenoliselt mrgitati.Sina hakkad riiki valitsema vend Gyrgy juhtis Izabellale antud riigiosa 1551. aastani.Mohcs kroonikad mainivad sultani peatuspaikadena koduteel Pcsi ja Eszkit (Osijek, Horvaatia), ent Arany valis smboolse kohanime: Blint Trk oli osa vtnud hukatuslikust Mohcsi lahingust, mille 15. aastapeval (29. augustil 1541) langes Buda trklaste ktte.Nndor Nndorfehrvr ehk Belgrad (ungari fehr valge + vr loss). nndor thendas ungari keeles bulgaarlast (kasutusel ka eesnimena). 1521 oli Blint Trk Belgradi, thtsaima UngariTrgi piirikindluse baan (lem), kes loovutas lossi Sleymanile, tollasele trklaste vejuhile.Seitsmetorniline osa Btsantsi-aegsest Konstantinoopoli ringmrist, kindlus, mida trklased kasutasid algul janitaride kasarmuna, hiljem poliitvangide vanglana.Surm ta niidab mullapinna ligi Blint Trk suri vangistuses 1551.Lszl V (V. Lszl, 1853)Ballaadi aineks on snamurdja kuninga hukkumine. Lszl V oli vandega kinnitanud, et ta ei puutu langenud Jnos Hunyadi poegi, ent laskis nad ikkagi koos spradega vahistada, hukkas vanema poja Lszl ja viis noorema, Mtysi, Tehhimaale vangi.Aranyi allikas on Ungari esimese ilmaliku krooniku Jnos Thurczy ladinakeelne Ungarlaste kroonika (1487), mis jutustab XV sajandi ajaloost. Thurczy kirjutab: () just siis, kui pike jtkas teed maa all, tol pilkasse pimedusse mattunud l, mis jrgneb vahetult Kristuse pha ihu pevale [see katoliku pha langes 1457. aastal 16. juunile], tabas Buda lossi paduvihm ja selle krgete mride vahele suletud vangid psesid Alhvzi poolsest kljest lossi jrsku seina mda kahe lina abil alla laskudes kik vabaks, ainult krahv Mtys ja Pter Modrr jid edasi kuninga vangistusse. Kui kuningas Lszl sai vangide vabanemisest teada, vttis ta seda vga sdamesse ja mitte ainult tema, vaid ka need, kelle kohus oli vange valvata, olid selle le ehmunud. Riigis valitsesid ka mainitud Sebestyn Rozgonyi ja Lszl Kanizsai hulga sjameeste ja suure suguseltsiga. Seeprast lahkus () kuningas viivitamata Viini linna. () Lpuks, olles veidi aega Viinis veetnud, siirdus ta Tehhimaale ja jttis krahv Mtysi Viini lossi tugeva valve alla. Kui ta aga Praha lossis nautis kuninglikku luksust, tabas teda kki raske haigus. () Kas tema surma phjustas surmav mrk, mida anti talle riigi valitseja Ji z Podbradi ksul, vi lihtsalt snus Issand ta ra, ei oska ma kindlalt elda. () Kuningas Lszl sai aga surma () aasta prast seda, aga selsamal peval, mil ta oli andnud krahvidele Lszlle ja Mtysile mainitud vande. Ta maeti sinnasamasse Prahasse piiskopkonna toomkirikusse.Teose lesehitus on meisterlik: paaritud stroofid kannavad jutustust ja paarisstroofid dialoogi. Selle vttega hendab Arany ballaadi eepilise ja dramaatilise alge. Taolist kahe rbiti kulgeva, teineteisest sna sltumatu teksti pimimist kasutab ta ka Szondi kahes kannupoisis.

Lszl V Ungari kuninga Albert Habsburgi ja kuningas Sigismundi ttre Erzsbeti poeg (14401457). Sndis prast isa surma. Krooniti imikueas Ungari ja 1453 Tehhi kuningaks. Tema asemel valitses Jnos Hunyadi, hiljem lapse onu Ulrik Cillei.Tuul lunast tantsu lb luna pole Budas sage tuulesuund. Ehk vihje trklaste ohule?Kas nuab vannet mult? 23. novembril 1456 kinnitas Lszl V Temesvris (praegu Timioara) vandega, et Lszl Hunyadit, kes oli Belgradis tapnud Ulrik Cillei, pole karistatud. Kuningas vttis Hunyadi pojad oma vendadeks.Vang () on alla roninud Hunyadite vangistatud poolehoidjad kasutasid tepoolest ikeselist d lossist pgenemiseks.Lszl ei ela 16. mrtsil 1457 hukati Jnos Hunyadi vanem poeg Lszl Budas Pha Jri vljakul. Hunyadite vastased olid kuulutanud mitmele vangistatud Hunyadi-pooldajale surmaotsuse, kuid viisid tide ainult he.Laps, tead, on vangis veel Jnos Hunyadi noorem poeg Mtys, sndinud samuti 1440.Kanizsa Lszl Kanizsai, ladina kroonikais Ladislaus de Kanysa. Arany kasutab silbi vrra lhemat nimekuju ilmselt rtmi prast. Vennad Kanizsaid ja Sebestyn Rozgonyi kuulusid Hunyadite vimu pooldajate leeri.On Tehhi maa peal vang Lszl V pgenes ebakindlate sisesuhete tttu Prahasse ja vttis kaasa Mtysi.Sees on kuningas Lszl V suri kohe Prahasse judmise peval (23. novembril 1457) ja maeti Hradany Svat Vti katedraali. Samasse on maetud Mtysi vangivalvur ja hilisem i Ji z Podbrad (Tehhi kuningas 14581471).Koju tuleb vang Mtys naasis Budasse veebruaris 1458, juba Ungari kuningaks valituna.Egeri neid (Az egri leny, 1853)See pole puhas ballaad, vaid koosneb mitmest anrist: ballaadilise tuuma mber koonduvad vrssjutustus, ajalooline luuletus, romanss ja rahvalaul. Ainult neljas osa on teline ballaad. Kuningas Ulszl I saadab Podooliasse tunginud tatarlasi vlja kihutama Budast needsamad poola vabatahtlikud, kes olid taltsutanud lem-Ungarit laastavaid tehhi rvleid. Teel peatuvad poolakad koos ungarlastest saatjaskonnaga Egeris, kus nad klastavad piiskop Simon Rozgonyit ja lbutsevad tema juures mitu peva. Sellest saab teada Kassa lhedal redutava rvlijugu pealik Telef, tungib sel kaitsetusse Egerisse, rvib linna paljaks, pistab plema ning pgeneb koos saagi ja pantvangidega. Kui ungari ja poola sjamehed end koguvad, tormavad nad tehhidele jrele, vtavad neilt saagi ja vangid ning vangistavad palju rvleid, sh Telefi, kes pannakse Egeri vanglasse.Loo taustal areneb noore armastajapaari keelatud rmu lugu. Arany sai selle teada itaalia humanisti ja hilisema Poola kantsleri Philippus Callimachuse ladinakeelsest kroonikast: Telef, kes tollal seisis Kassa vahtkonna eesotsas, arvas, et talle on juhus slle kukkunud, lks kerge vesalgaga teele ja judis vaikuses kvasti hobuseid kannustades kiiresti prale. () tormas suure kisa-kraga magajate ja kaitsetute kallale. Kohe esimese hooga tegi ta thjaks mitu maja ning peaaegu kik poolakate vankrid. Kuni vastane keset lrmi, veresauna, rstamist ja tulekahju kabuhirmus, unesegaselt ja viinastunult suure vaevaga relvad haaras, oli tema juba kiksugu kraamiga, parimate loomade ja tohutu saagiga jalga lasknud. Kui ungarlased ja poolakad unest ja ehmatusest viimaks toibusid, ei olnud nende meelest raske pgenevat vaenlast kinni pda. () Mnda aega oli lahingu saatus lahtine () kuni Telefi mehed hakkasid vsimuse sunnil taganema ja pistsid lpuks jooksu. Vahepeal oli palju neist tapetud, Telef ise veti koos mitme austerlase ja tehhiga elusalt kinni ja viidi Egerisse. () ks keskmist pritolu, itsvas eas ilus Egeri noormees oli surmani armunud ea ja seisuse poolest sobivasse neiukesse, kes jagas temaga nnelikku vastuarmastust. siti, juhust kasutades, oli tal kombeks tema juurde hiilida. () Et linna paljaksrvimine tabas teda just keset armatsemist, vis ta uskuda, et tapma ja rvima tttajate kra on joobnud meeste lrm, () ei jooksnud esimese hle peale vlja. Aga prast ei linud valjemaks mitte ainult relvakandjate kisa ja kra, vaid ka naiste oiged ja laste nutt, () ja kuigi armastatu teda tagasi kiskus ja hoiatas, () laskus ta lbi akna ue. Kallike, et teda vlja lasta, jooksis treppi mda jrele ja tegi vrava lahti. Vastane oli juba teiselt poolt kohale judnud. Noormees () kuigi oli saanud juba palju raskeid haavu, seljatas kaks rvlit. Neid () nagu poleks tahtnud oma kallimast kauem elada, haaras he surnukeha mber seisva sduri mga ja raevuselt neile kallale karates () haavas peaaegu kiki. () Lpuks veti ta kinni, mis andis talle phjust mratseda, siis tmbas ta oma kallima vlt mga ja torkas endale rinduLuuletaja on ajaloosndmuse rhuasetusi muutnud. Ta esitab loo nii, nagu oleksid rvlid neiu tapnud. Ta vaikib maha, et tehhe ajas poolakaid rndama ka autunne ja kttemaksuhimu. Nii suurendab ta lugeja kaastunnet poolakate ja ungarlaste (eriti ohvriks langenud armastajate) ning plgust tehhide vastu. Ballaadi idee on, et kurjad segavad heade rme. Kui truud armastajad ei saa enam koos elada, on nende suurim rm koos surra.Teos on les ehitatud smmeetriliselt. Arany esitab ajaloosndmuse raami paaritutes (I, III, V) ja armastajate loo tuuma paarisarvulistes peatkkides (II, IV). Terviku raskuskese on kolmas osa, kus rm muutub ootamatult kurbuseks. See on kirjutatud poola nutulaulu viisile, mis sai Ungaris populaarseks prast 1849. aasta sndmusi (vastab laias laastus vikesele Sappho vrsile). Omavahel vastanduvad I ja V ning II ja IV peatki meeleolu.

Kassa praegune Koice Ida-Slovakkias.Tehhi rvlid lem-Ungaris (praeguse Slovakkia alal) vimutsenud hussiidid, kes sdisid Ulszl vastu ning toetasid kuninganna Erzsbeti ja tema poja Lszl V trooniletusu.Poolakas Ulszl kutsus poola ve appi rvleid taltsutama ja pidutses temaga koduteel Egeris.Ulszl I Wadysaw Jagieo, poola verd Ungari kuningas 14401444, langes Varna lahingus. Suutis Albert Habsburgi leske Erzsbeti (Elisabethi) vita ja troonile tusta alles kodusja hinnaga.Hunyadi Jnos Hunyadi.Damaskus damaskuse teras.Peteneeg peteneegi (ung beseny) tugu hobune.Koera peksma lhme vrd Vana Testament, I Saamueli raamat 17,43: Ja vilist tles Taavetile: Kas ma olen koer, et sa tuled mu juure kepiga? ().Poola Lszl Ulszl I rahvaprane hdnimi.Tuvi kullidega heitlemas vrd Aristophanese komdia Linnud, mille Arany on tlkinud ungari keelde.Miks sa sndisid maailma! vrd Uus Testament, Matteuse evangeelium 26,24, kus Jeesus tleb jngritele: () hda sellele inimesele, kelle lbi Inimese Poeg ra antakse! Hea oleks sellele inimesele, kui ta ei oleks sndinud!Siis sind tmmatakse () oksa vrd Vana Testament, II Saamueli raamat 18,9: () Absalom ratsutas hobueesli seljas, ja kui hobueesel judis suure oksliku tamme alla, siis ji Absalom peadpidi tamme klge, jdes rippuma taeva ja maa vahele, kuna hobueesel lks tema alt edasi.Mtysi ema (Mtys anyja, 1854)Selle romansilaadse ballaadi esitrkile lisas Arany mrkuse: Muinasloo alus leidub Bonfinil. Ronk kui tarkuse smbol oli Hunyadi perekonna vapilind. Kroonik Antonio Bonfini arvas selle phjal, et perekond prineb vanarooma Corvinustest, teine kroonik Jnos Thurczy seostas seda Valahhia Basarabi vrstisooga. Poeet elustas vapilinnu kirjaviija rollis, mida ronk tidab sageli rahvaluules. Jzsef Teleki kirjutas uurimuse Hunyadite aeg Ungaris I kites (1852): Mtysilgi oli kuldmnte, millel riigi vapi krval esineb ka ronk, kes hoiab nokas srmust. Seda srmust peab ta [ks ajaloolane] Erzsbeti unenoks, milles ta ngi ette oma poja tulevast saatust; [ks teine] seevastu selleks, et ks ronk oli varastanud Mtysi kest srmuse ja ta laskis selle linnu lennult noolega maha. () Seetttu on arvatud, et ks rvlind varastas Erzsbet Szilagyi kest tepoolest srmuse.Vrsivorm on ungari eepilise luule klassikalise vormi, kesktsesuuriga 12-silbiku edasiarendus: pikk vrss on tkeldatud kolmeks (3+3+6).

Mustasulgne kaaren lind kui kige kiiremini ja kindlamalt liikuv olend on ungari jt rahvaste folklooris sage snumiviija ning -tooja. Ka kreeka Hermes ja kristlikud inglid kannavad tiibu.Jank Sibinjani (Szibinyni Jank, 1855)Teos pigem romanss kui ballaad kuulub Hunyadi-tsklisse. Serbia primuse jrgi oli noor Jnos Hunyadi teeninud kannupoisina serbia despoodi Stefan Lazarevii ukonnas. Arany vis aine vtta Jzsef Teleki teose Hunyadite aeg Ungaris I osast (1852): Chalkokondylase [Btsantsi ajaloolane] jrgi alustas ta sjamehekarjri Serbias vrsti ukonnas. Siin hakkas ta hel suurel jahiretkel vrsti imestuseks erakordselt suurt hunti taga ajama, jlitas teda vsimatult vees ja kuival, kuni see end lpuks kukkudes andis nahaga tkkis tema meelevalda. Selle teo phjal ennustas tema armuline isand, kui kuulus mees tast kord saab.

Jank Sibinjani Jnos Hunyadi nimi serbia rahvalauludes. Neid vis Arany lugeda kogumikust, mille oli tlkinud ja avaldanud Jzsef Szkcs (1836). Nimi, ungaripraselt Szebeni, vihjab Nagyszebeni linnale (ladina Cibinium, rumeenia Sibiu), mida on peetud Hunyadi snnipaigaks. Szeben ja Hunyad olid kaks naaberkomitaati Transilvaanias.Zsigmond Brandenburgi markkrahv Luksemburgi Sigismund oli 13871437 Ungari kuningas. 1414 krooniti ta Saksa, 1420 Tehhi ja 1431 Itaalia kuningaks ning 1433 SaksaRooma keisriks.Stefan Lazarevi Serbia despoot (valitseja) 13891427. Oli algul Trgi sultani vasall, kuid aastast 1404 Ungari kuninga oma.Lazar Stefani isa vrst Lazar langes 1389 esimeses Kosovo polje (Rigmez) lahingus, kus trklased purustasid serblaste riigid.Erdly Transilvaania.Puu on minu, nii ka viljad puu = Ungari, vili = Jnos Hunyadi.lbe paljaspise saatan vihje trklastele (paljaksaetud peade jrgi).Vra rahva sangarikski Arany viitab Gusztv Wenzelile, kes uurimuses ungari kangelasmuistendist (1850) kirjutas, et Jnos Hunyadi mlestus elab ka rumeenlaste, serblaste, bosnialaste ja albaanlaste seas.Serbia noorukid ja neiud Szkcsi raamatus leidub selle kohta kaks rahvaluulenidet: ks mnglev armastuslaul ja ks kangelaslaul.Guslitsa Szkcsi jrgi lihtne muusikariist, kuju poolest meenutab mnevrra viiulit; ainult kael on lhem, kuju munajalt mmargune; selle ksainus keel on nagu poogengi hobusejhvist.Ka madjarite huulil luuletaja vastus Wenzeli vitele, et Balkani rahvad juavad selles osas meist ette.Klra Zcs (Zcs Klra, 1855)Jutustab traagilisest episoodist Anjou dnastia esimese kuninga Kroly I Rberti (vimul 13071342) ajal. Muutus tnu lihtsusele peagi rahvalauluks. Ka Arany ise on teose hiljem viisistanud (1876). See prineb Lszl Szalay Ungari ajaloo II kitest (1852): Felicin Zcsi, endise Mt Cski poolehoidja, praegu kuninga usaldusaluse mehe, () ttar Klra, ujedalt punastav roosinupp, oli kuninganna uedaamide peamine ehe. 1330. aasta kevadel oli Poola kuninga Wadysaw Lokieteki poeg Kazimierz Visegrdis oma el klas ning Klra lummav ilu stas kahekmneaastases taltsutamatus noormehes metsiku tule. Neitsi langes tema liiderliku omavoli ohvriks, kuninganna teadmisel, nagu tleb primus ja nagu uskus tema hallipine isa, kelle sdames kik tunded ja ajus kik mtted andsid maad kttemaksuvihale. 17. aprillil, kui kuninga pere lunatab, tormab ta saali, tmbab mga vlja ja tahab anda kuningannale surmahoobi. Erzsbet tstis kaitseks parema ke pea ette nneks, sest ta lunastas elu nelja srme eest. Teine hoop oli suunatud kuninganna lastele Lajosile ja Endrele. () kasvatajad said phe surmahaavad. Siis andis kuninganna laudnik Jnos Cselnyi kirkaga Felicinile kuklasse ja li raevutseja maha. Kra peale kogunenud uevahid raiusid surija tkkideks. () Tema poeg, kellel ks ustav teener tahtis aidata pgeneda, saadi ktte ning last ja teenrit lohistati hobusesaba otsas, kuni nad hinge heitsid. Tema ttar, nnetu Klra, seoti tkeldatud nina ja huultega, et teha naerualuseks ta lummav ngu, ning tkeldatud srmedega, et ktte maksta kuninganna ke kndistamise eest, poolsurnult hobuse selga ja teda veeti ringi linnas ja linnast vljas ning sunniti timukate poolt hdma: Kes pole kuningale ustav, saab nii oma palga! Klra e Sebe, isand Kopai abikaasa pea raius Lva kindluse ees maha selle lossipealik, Kopait hoidis ta vangis, kuni see seal suri. () Lhidalt, prast teo kordasaatmist kogus kuningas hulga isandaid enda mber Visegrdi () ja laskis neil kuulutada jrgmist otsust: Felicin Zcsi sugulased kolmanda plveni tapetagu ja nende vara vetagu ra riigikassa jaoks. () Ungari suurmehed usuvad, et sellest pevast peale, kui see udustkk nende kallal toime pandi, jttis hea nn hvasti nende ja nende maaga ning lputu lein laskus nende peale.Arany prdus Zcsi teema juurde tagasi poeemi Sangarlikud ajad 2. trkis (1863) ja Toldi armastuses (1879).

Menestrel keskaegne rndlaulik ja pillimees, Ungaris kobsaar (hegeds).Kuninganna Kroly I kolmas naine Erzsbet, Poola kuninga Wadysaw I ttar.Kazimierz III Suur (13091370) Poola kuningas alates 1333. Andis vlja seaduste kogu, asutas linnu ja Krakwi likooli.Felicin Klra isa Felisyanus filius Zaah, Felicin ~ Bdog (ung nnelik) Zah ~ Zh ~ Zak oli Ngrdi komitaadi maaomanik.Lajos (13261382) Kroly I vanem poeg. Valitses Lajos I Suurena 13421382.Endre (13271345) Kroly I noorem poeg. Sai isa soovil abielu kaudu Napoli kuningaks, kuid tema naine Giovanna tappis ta (Aversas). Arany on kirjutanud ballaadi Prints Endre.Gyulafi printside kasvataja, rikuis meister Gyula.Jnos Cselnyi kuninga laudnik, esimene, kes li Felicin Zcsi, ja sai selle eest tasuks kogu Zcsidelt konfiskeeritud vara.Rtel Bor (Bor vitz, 1855)Kuulub kummitusballaadide hulka, millel on nii ungari rahvaluules kui ka maailmakirjanduses pikk traditsioon. Kuulsaim nide on Goethe Erlknig (Arany on pdnud seda tlkida). Rtel Bori teema pruudi jrele tulev surnud peigmees on sellele ballaaditbile kige iseloomulikum, kuid vrsivorm haruldane malai pantun. Eeskuju andis Adelbert von Chamisso (17811838) tskkel Malaysische Volkslieder.Ballaadi nimikangelane jtab hvasti oma kihlatuga, lheb stta ja langeb seal. Isa soovib ttre anda teisele mehele, aga neiu tahab saada ainult rtel Bori omaks, pgeneb metsa ja sureb seal oma armuvalus ja kujutluspildi lummuses. Hauataguse armastuse motiiv paar, kes ei saa hineda elus, teeb seda surmas esineb ka Szkely rahvaballaadides (Kaks kabelilille).

Bor algselt mtilise hunni valitseja Hunori poeg, Attila esiisa. Sellena esineb ta ka Jzsef Katona (17911830) nidendi Baan Bnk V vaatuses. (Sarnasus ungari snaga bor vein on juhuslik.)Maanteel knnib loke vike Aranyi seletuse jrgi talve kuulutaja. Teel liikuv loke smboliseerib pagevat neidu.kull huikab knka kurus he Chamisso vrsi tpne tlge.Szondi kaks kannupoissi (Szondi kt aprdja, 1856)Ballaadi teemaks on vapra sjamehe Gyrgy Szondi kahe laulikust kannupoisi ilis vastupanu. Neid ei saa ei meelituste ega hvardustega sundida listama vidukaid trklasi (vrd Walesi bardid). Selle asemel laulavad nad oma langenud isanda sangaritegudest ja neavad vaenlast. Ballaad sisendab usku, et te eest vitlejad ei vitle kunagi asjata. ksikisik vib hvida, aga tde (antud juhul kristlik moraal ja lev vaimsus silmitsi idamaise krkuse ja madalusega) pseb vidule. Aranyi kaasaegsed ngid noortes laulikutes Petfi vrdkujusid.Szondi kannupoiste loo allikaks on Sebestyn Tindi Lantosi (u 15101556) laul Buda paa Ali lugu (1552 vi 1554). Lszl Szalay kirjutas oma Ungari ajaloo IV kites: Ali saatis 9. juulil naaberklast Oroszist papp Mrtoni Szondi juurde, teatega, kuidas kardaks paa, kui kindlus, mida praeguses seisundis on vimatu kaitsta, seni vastu peaks, kuni kangelaslik lossilemgi oma elu kaotab. Andku niisiis varemed le ja lahkugu rahus. Hilja tuleb ta selle peale, vastas Szondi ja, pihtinud papile, saatis temaga kaks noort trgi vangi ja oma kaks laulikust kannupoissi paale; kasvatagu paa nad kangelasteks, lasku neil tema haua kohal laulda () ja kangelane, lasknud kokku kanda selle, mis ta oma varandusest hindas, pistab selle plema; talutab kohale oma uljad ratsud ja torkab nad surnuks; ja tormab juba mda mre sisse tungivate trklaste hulka. Saanud paremast plvest haavata, langeb ta teisele ja vitleb ja vehib, kuni peast ja rinnast kuulide tabatuna heidab hinge. Ali mattis surnu kindluse vastu he knka otsa, torgates hauale lipu ja oda, mis peavad rkima prmulangenud mehe kangelaslikkusest ungarlastele ja trklastele.Teosel on omaprane raamstruktuur: ballaad ballaadis. Sisemine laul vestab paaritutes stroofides poiste suu lbi Szondi vaprusest, vlimine kannupoiste saatusest. Esimesed neli stroofi on eepilised, kirjeldades tegevuspaika, kogu jrgnev tekst aga puhas dialoog (laul ja vastulaul).Aranyi eeskujuks on olnud nii Jnos Erdlyi (18141868) kui ka Gergely Czuczori (18001866) Szondi-aineline ballaad. Arany suutis teose valmis kirjutada alles kolmandal katsel: kaks esimest visandit jid pooleli.

Szondi Gyrgy Szondi oli 15451552 Esztergomi peapiiskopkonna Drgeli lossi kapten. Teemat on enne Aranyit ksitlenud ka Ferenc Klcsey.Ali Buda paa 15511553 vi 15561557.Blbl bik (prsia-trgi). Sarnaneb vastava ungari snaga flemle. Ali-paa mtleb poeemile Gl ve Blbl (Roos ja bik).Huuri iginoor naine, kes muhameedlasi paradiisis teenib (araabia).Gjaur uskmatu, mittemuhameedlane (trgi). Gjaur-paaks nimetab Ali teener Szondit.Mrton papi nimi on teada ajaloolase Mikls Istvnffy tdest.Oroszi Nagyoroszi (tlkes Suurvene) kla Ngrdi komitaadis.erbett paks magus karastusjook (ungari srbet ~ serbet < trgi orbet jook < araabia araba jooma; vrd ungari sr ~ ser lu). Koosneb rosinatest, sidrunimahlast, suhkrust ja ambrast (kaeloti seedeelundites tekkinud vahajast lhnaainest).Sealt tema halastust otsib rida Albert Szenci Molnri (15741634) lauluraamatutlkest (1607): psalm XXXIII:11,9.Kaftan pahkluudeni ulatuv vooderdatud pidulik meestekuub (prsia-trgi).Rustem prsia ja trgi muistendite listatuim kangelane (ajakirja toimetaja mrkus ballaadi esitrki juurde).Las kuivada () Piibli needus (Sakarja 11,17).Walesi bardid (A walesi brdok, 1857)Ilmus alles 1863 ajakirjas Koszor (Prg), kuid oli kirjutatud kuus aastat varem, kui Ungarit klastas keiser Franz Joseph I. Valitsus soovitas talle tervituseks avaldada ametlikus ajalehes Budapesti Hrlap (Budapesti Snumileht) oodi. Vaatamata pakutud krgele honorarile ei nustunud luuletust kirjutama ei Jnos Arany, Mihly Tompa ega kski teine suur poeet. Juhuluuletuse sepitses viimaks Klmn Lisznyai (anonmselt), kujunedes teliseks rahva reeturiks. Arany kirjutas hoopis mistuloo, oma ainsa vramaa-ainelise ballaadi.Walesi bardide ainet on Ungaris esimesena ksitlenud Ferenc Pulszky raamatus Reisivisandid (1836), kirjutades muuhulgas: Kuigi Edward I laskis korraga hukata viissada luuletajat, et nad vanu aegu meenutades rahvast mssule ei ajaks, seisab ndki igal verandal harf. Arany kasutas allikatena ka Dickensi raamatut A Childs History of England ja H. Blairi teost Ossians Poems. Muide, juba 1852 oli ta tlkinud oti ballaadi Sir Patrick Spens. Sellelt on laenatud ka Walesi bardide otiprane vorm Chevy Chasei stroof, mida iseloomustab vrsside muutlik silbiarv (jambi asendab kohati anapest). Tlkes olen osa jambe asendanud maakeelsemate trohheustega.Walesi bardid on mjutanud tugevasti hilisemat ungari kirjandust, sh andes Mria Brcskile tuke poleemilise luuletuse Viissada? kirjutamiseks.

Edward (12391307) Inglise kuningas 1202. aastast. Liidendas 12771283 Walesi, pdis aastast 1286 allutada otimaad. Wales oli algul iseseisev hertsogiriik, kuid alates 1301 on hertsogiks Inglise trooniprija.Sire [siir] majesteet, Inglise kuninga prantsusprane knetussna.Montgomery loss ja krahvkond Walesi keskosas.Vaat veini tis, mis vahus kis () et Inglismaal viinamari ei kasva, tuuakse veini mere tagant. Krimise ajal lheb vein vahutama. Sellel pole midagi hist ampanjaga, mida hakati tootma alles 1700. aastal.Bard muistne keldi laulik.Milfordi laht asub Walesi edelanurgas Pembrokei krahvkonnas, seega Montgomeryst sna kaugel. Arany laenas nime Shakespearei draamadest Cymbeline ja Richard III.Lordmajor Londoni linnapea.Maisildimine (Tengerihnts, 1877)Traagiline pastoraal, mis on les ehitatud vga smmeetrilise kaheplaanilise raamjutustusena. Peremehe vestetud petlikku lugu nnetutest armastajatest raamib lummav pilt: noored ldivad jahedal hilissuvel pllul praksuva lkke mber maisi. Jutustaja kiilub oma knesse jrjekindlalt repliike ilma ja looduse kohta, mis vahel haakuvad jutustatuga (vrd murdja metssiga ja armuahne karjapoiss, karjakell ja hingekell). Ballaadi teema on nagu Rtel Boriski hauatagune armastus, ainult seekord jrgneb noormees neiule. Ta pab kellatorni kaudu taevasse tusta, kuid et see muidugi ei nnestu, hppab tornist alla.Teoses kasutatud rahvauskumus lendavatest muusikutest oli tuntud ka Aranyi snnikohas Nagyszalontas. Zsigmond Szendrey kirjeldas seda 1915 nii: Niad ujuvad teisipeva ja reede l hus suurel linal vi pikal laual lauldes ja pilli mngides; kui keegi neid knetab, lheb nii, nagu hiljaaegu hel Sndor Jmbori nimelisel mehel, kelle nad vtsid eneste sekka, sidusid talle kaela toreda paela ja pistsid suhu uhke fldi, mida ta kuigi polnud kunagi proovinud oskas oivaliselt mngida; siis leidis ta kord ennast keset rpdi metsa, kaelas hobusesaba, suus aga hobuse sreluu.Karjuste ja talupoegade hiskond on paljudel karjakasvatajarahvastel erinev. Vanas Ungaris olid pustakarjused prisorjusest vabad ja elasid vljaspool klasid. Maaharimise orjuses vaevleva Eszti iha metsiku vabaduse jrele viib ta suhtesse Ferkga.Ballaadi kompositsioon on tis vastandusi: lalall; klmkuum; torkivad krretkad t ajal ja armastatu juurde hiilides; enne Ferk kurbus, prast Eszti oma jne.

Kes saab tlviku, mis punab punateraline maisitlvik on haruldane nagu nelja kroonlehega ristikhein, tuues leidjale nne.Ussikari meldud on mletsejate maksas elutsevaid imiusse (Trematoda).Bodr koeranimi, tavaliselt Bodri. Arany kasutab -list nimekuju soovimatu riimi vltimiseks. Silitan selle tlkes, sest Bodri jks niisama vrapraseks (vrd Muri).Ktis Aranyi seletuse jrgi: pletatud maa, mis on tis klvatud maisi ning on metsade lheduse tttu aldis metssigade hvitustle.Oi, kui palju thti sajab! maisi lditakse septembris, aga thti sajab kige rohkem augustis ja novembris, seega toimub thesadu ebatavalisel ajal.Adony autor ei pea silmas htegi sellenimelist paika.Lombr tavaline hrjanimi, seega heliseb suur karjakell.Sillannistamine (Hdavats, 1877)Selle teosega ti Arany ungari ballaadiluulesse uue ja moodsa suurlinnateema ja htlasi taaselustas keskaegse surmatantsumotiivi. Ta vttis aine ajaleheuudistest. Sildadelt jkke hppamine oli tema kaasajal ja hiljemgi pealinlaste armastatuim vabasurmaviis. Politsei kaalus korduvalt isegi pevaringsete valvepaatide paigutamist sildade alla. 30. aprillil 1876 avati Budapesti teine sild Margiti sild, mis hendab omavahel Pesti, Margiti saart ja Buda.Enesetapjate rongkik meenutab Imre Madchi Inimese tragdia 11. stseeni. Taoline pilt leidub ka Heinel ja provanssaali luuletajal Frederi Mistralil (poeemis Mirio, 1859). Vga aranylikuna nib XX sajandi luuletaja Gyrgy Faludy Surmatantsuballaad (prantsuse ballade simplei vormis).

Kik nelja linna tornikiivrid nn neljast kaldalinnast Pest, Buda, buda (Vana-Buda) ja jpest (Uus-Pest) kolm esimest oli kolme aasta eest hendatud Budapestiks (1873).Margit Bla IV ttar, kelle kuningas lubas anda nunnaks, kui 1241 Batu-khaani juhtimisel maale tunginud tatarlased nnestub vlja ajada. Jrgmisel aastal lkski nii. Bla IV ehitas Jneste saarele kloostri, milles Margit veetis kogu elu, tema auks sai saar uue nime. 1943 kuulutas katoliku kirik Margiti phakuks.Veel tuleb kolmas, neljas ka ballaad kirjeldab 13 enesetappu (maagiline arv), lugedes armastajapaari heks tervikuks.Quaterno nelikvit lotos (itaalia).Priima gmnaasiumi lpuklass.Mind meister ootab rihmaga tpsemalt plverihmaga (jalatsi kinnitamiseks plve klge), seega on poiss kingsepa pilane.Duellil kukkusin ma lbi nn ameerika duellil vetakse loosi: kes tmbab tumeda kuuli, peab sooritama enesetapu.Rahvalaul (Npdal, 1877)Hilisloomingusse kuuluvas talurahvaainelises lhiballaadis on kasutatud lunaslaavi eksootikat (vrd Jank Sibinjani).

Kevi Rckeve. Budapesti lhedal Szentendres ja Rckeves (vastavalt les- ja allavoolu) elab tnapevalgi serblasi ja nende jreltulijaid.Kevi krts on koidust saati tuubil tis luuletuse kirjutamise peval, 28. augustil, oli Rckeve kirikupha.Kolo serbia ringtants laulu ja pilli saatel. Ballaad on kirjutatud selle viisile.Davorija purjus lrm (serbia).Aleksinac, Knjaevac Ungarist kaugemaid Serbia linnu Doonau lisajgede res (seega pseb sinna vesitsi). Nimed said tuntuks ajalehtedest, 1876. aasta SerbiaTrgi sja uudistest.Punapea-Rbk (Vrs Rbk, 1877)limalt dramaatilise ballaadi sisu on teksti tiheduse tttu raske mista, rkimata tlkimisest. Rahvausund nimetab pahatahtlikke vanaeitesid nidadeks. Nid Rbk hukutab Dani Prge nimelise talupoja: laseb tal naiseks vtta edeva tdruku ja ahvatleb siis nooriku armusuhtesse kasnaariga (opman, misavalitseja, ung kasznr). Dani tapab nii kasnaari kui Rbki ja hakkab pustarvliks. Rbk muutub vareseks, jlitab Danit igal sammul ega anna talle vllapuuski rahu. Kurja peletamine (vt refrn) on asjatu: kes on juba kord tema ksi sattunud, see sealt enam ei pse. Niamoori tunnevad pea kigi rahvaste uskumused, kuid Jen Pintr seostab seda eesktt vene kirjanduse mjuga.Punapea-Rbk tuletab meelde arvukaid linnusmboolika niteid teistest Aranyi teostest (Rtel Bor, Egeri neid). Need vivad prineda Aristophanese komdiast Linnud, mille Arany tlkis 18711874 ja avaldas 1880, kuid lindudel on thtis koht ka ungari rahvaluules.

Rbk Rebeka (hellitavalt Rebi) nime rahvaprane kuju.Kr kahju (ungari). Jtsin selle linnuhlt matkiva sna eestindamata nagu Betti Alver vene Pukini Jevgeni Onegini tlkes.Keetis () viisukoort (ieti: viiske) vrgutatava isiku riietusesemetega toimetatav armumaagia.Naisele vaid tleb: kr! Rbk tahab noorikule elda, et kahju on oma mehega nii ksluist elu elada, kui viks elada hoopis lbusamalt.Valge raha hberaha.Vagatseda on sul kr! Rbki arvates pole sellel, kes oma iluga kogub enda mber austajaid, kahju pattu teha.Kuid ta naaseb linnuna Rbkist pole kahju, ainult et sellega pole hda veel lppenud. Hda ei saa uue hdaga kaotada, ks patt snnitab teise. Rebi on surnud, aga oht, mille ta on tekitanud, elab edasi. Kurjakuulutav lind kib otsekui kummitamas ja Danil tuleb lplikult hukkuda. Seadus jlitab teda Rbki tapmise eest; meeleheites tapab mees ka kasnaari ja hakkab teervliks.Btjaar pustarvel, Robin Hoodi ja Rummu Jri aatekaaslane (betyr).Silmad, need on minu noos vares sb Dani silmi selleprast, et silm on rvlinnu suurim maiuspala, pealegi sihtis Dani teda enne silmaga, kui maha laskis.Oli must kui sitikas Dani oli ilus mustade silmadega mees, keda ta abielurikkujast nainegi tagantjrele leinab. Eelviimases stroofis peletab hd kss, paskaak! linnuparve. See hd vib tulla ka mehe vllapuu all seisva noore lese suust.Surnulekutsumine (Tetemrehvs, 1877)Surnulekutsumine ehk surmauuendus (iudicium feretri, iudicium sanguinis) keskaegne poolpaganlik igusriitus, mida kasutati siis, kui keegi oli tapetud, kuid tapja polnud teada, ks ordaaliumi (< alamsaksa ordeel kohtuotsus; ung istentlet jumalakohtuotsus) liike. Teised sedalaadi riitused olid veeproov, tuleproov, ristiproov, liisuheitmine ja kahevitlus. Ohvri sugulaste kaebuse vi sdistuse peale kutsus kohus, kuhu kuulus nii ilmaliku kui ka vaimuliku vimu esindaja, kordamda surnukeha juurde kik sdistavad vi kahtlusalused stusvannet andma ja surnut puudutama. Seadus ei mra kindlalt, kas sdi tunnistatakse see, kes keeldub vannet andmast, vi see, kelle ke all laip end liigutab, muudab nojumet, hakkab verd jooksma vi suust vahtu vlja ajama. Arany tutvus selle rahvakombega Ferenc Balassy Szkely-uurimuse ja Imre Rvszi vastusartikli kaudu, mis ilmusid 1858 ajakirjas j Magyar Mzeum (Uus Ungari Muuseum). Surnulekutsumist esineb ka oti ballaadides.Ballaadi teema on salaprase mrva sdlase vljaselgitamine surnulekutsumise teel. Selgub, et Ben Brczi on end ise tapnud oma kallima Abigl Kundi pussiga. Mlemad armastajad olid eksinud: Abigl pidas Ben tsist sna (enesetapuhvardust) naljaks, Ben vttis Abigli nalja liiga tsiselt. Jreldus on, et sdamega ei tohi mngida.Juba Aranyi eluajal vaieldi Surnulekutsumise repliikide jrjekorra le. Luuletaja enese snutsi jagunevad knevoorud nii (tlge vastab alguprandile):

VrssKneleja

4.5., 12., 14.15.pristald

13.14.hellebardist

26., 30.pristald

31.35.Brczi

36.pristald

41.42.Brczi

46.pristald

51.52., 60.pristald

63.70., 78.80.Abigl Kund

Radvny ajaloolises Ungaris oli tosinkond sellenimelist kla ja pustat. Ballaadi tegevusaeg ja -koht on valitud nimme hsti ldine, mittemidagitlev. Zoltn Ersi kirjanduslike kohanimede leksikon (1985) peab mrva sndmuskohaks Zlyomradvnyi lhedast metsa (see kla on praegu Bansk Bistrica lunapoolne relinn, slovaki Radva nad Hronom).Brczi Ungaris laialt levinud, ohtrasti hargnenud aadlisuguvsa nimi. Vastavat kla nimega Brc pole olemas.Ametmees pristald, ilmaliku vimu esindaja surnulekutsumisel (ungari proszt ~ pristald, ladina pristaldus). Arany laenas selle Arnold Ipolyi teosest Ungari mtoloogia (Pest 1854). Kirikuvimu esindas kapiitel (kptalan, kanonok).Pildinitaja (A kpmutogat, 1877)Arany jutustab loo krahvitarist, kes armastas vaest tudengit (krahvi kirjutajat), pildinitaja suu lbi, andes sellele odavais rahvaraamatuis ttuseni korratud loole vrske ilme. Sraseid lugulaulubrore mdi Ungari laatadel 1950. aastaten