1. Ajalugu 12 klass Madli-Maria Naulainen Araabia maad ja islamimaailm

2. Araabia maad Araabia maad on araablaste enamusega ja araabia- keelsed maad Phja-Aafrikas ja Edela-Aasias Edela-Aasias: Sria, Liibanon, Palestiina, Iraak, Jordaania, Saudi Araabia, Jeemen, Omaan, Araabia hendemiraadid, Katar, Bahrein, Kuveit Phja-Aafrikas: Egiptus, Liiba, Tuneesia, Aleeria, Maroko, Lne-Sahara, ka Sahara-tagusesse Aafrikasse ulatuvad Mauritaania ja Sudaan Araabia maad on Araabia poolsaarel asuvad maad: Saudi Araabia, Jeemen, Omaan, Araabia hendemiraadid, Katar, Kuveit. Araabia maade hulka kuuluvad ka Prsia lahe saareriik Bahrein ning osaliselt ka Jordaania ja Iraak (krbealad nende lunaosas) 3. Araabia Liiga liikmesmaad 4. Araabia maad Vnd Euroopa, Aafrika, Aasia vahele Thelepanu hakati osutama nafta tttu Nafta tihedama kasutusega seoses hakkasid araabia riigid iseseisvuma ja rikastuma Omavahel hendab riike islami usk, araabia keel ja Kalifaadi prand (maa-ala Indiast Pransusmaani) Araabia Liiga 1945, alates 1964 tippkohtumised Absoluutne monarhia vi heparteiline vabariik Vabariigid olid rohkem NSVL-meelsed Kuningriigid eelistasid koostd lneriikidega 5. President Nasser 1958-1961 loodi Egiptuse ja Sria hisriik (katse liita araabiamaid) Nasser oli lisaks Egiptusele ka hisriigi presidendiks Egiptust peeti araabia maailma liidriks 6. Vastasseis Iisraeliga Probleemiks Siinai poolsaar, mille juudid kll Egiptusele tagastasid 1957, kuid suhtumine ji 1964 loodi PVO Palestiina Vabastusorganisats. 1967 hakati avalikult plaanima lki Iisraeli vastu, kuid Iisrael ennetas seda ning rndas esimesena Kuuepevase sja kigus nnestus saavutada lekaal Egiptuse, Sria ning Jordaania le Okupeeriti Siinai poolsaar, Jordani je lnekalda, Gaza sektori ja Golani krgendikud Kehtima ji kaevikutest rindejoon, mis vis igal ajal thendada uue lahinguteveuse puhkemist 7. 6. okt 1973 alustasid Egiptus ja Sria edukalt pealetungi Iisrael rndas vastulgina Niiluse deltat, egiptlaste rali- kamine Siinai poolsaarel 24 okt peatati sjategevus RO nudel, vaherahu Sja kigus kehtestati naftaembargo Iisraeli toetavate riikide vastu ning tsteti naftahind neljakordseks tulemuseks energiakriis 8. Egiptus deomokraatia suunas Egiptuse uus president, vttes arvesse sdade kurnavat mju, astus vlja NSVL'i mjusfrist Hakati lbi viima demokraatlikke reforme Likvideeriti heparteissteem Era- ja vliskapitali tegevusvabadus USA eestvedamisel korrastati suhteid Iisraeliga Anvar Sadat tunnistas Iisraeli igust olemasolule 1979 Camp Davidis slmitud rahuleping, millega Egiptus sai tagasi Siinai poolsaare 9. Jimmy Carter ja Anwar Sadat Camp Davidis 10. Islamirevolutsioon Iraanis Iraanis kaotasid thtsuse traditsioonilised usujuhid ja poliitikat hakkasid mrama majandushuvid 1960datel valge revolutsioon, mis oli lnelike traditsioonide rakendamine (sooline vrd- iguslikkus, maareform, tstuse arendamine, kaasajastati haridus- ja tervishoiussteem Senine ssteem lagunes, mindi td otsima linnadesse 11. Islamirevolutsioon Iraanis Uuendusi tauniva islamiliikumise surus ahh Pahlavi maha armeega ja salapolitseiga See aga tekitas pahameele ka uuenduste toetajate seas ning sellest kasvas 1970datel vlja ldine vastuhakk, eesotsas ajatolla Homeini (juhtis liikumist Pariisist, kuhu oli pgenenud) 1979, kui ahh Pahlav oli loobunud vimust, naasis Homeini kodumaale ja Iraanist kuulutati islamivabariik Tuhanded lnemeelsed arreteeriti ja hukati Eesmrgiks oli peatada lnestamine, taastada traditsiooniline elukorraldus 12. Homeini 13. Homeini islamivabariik Vliselt kehtestati demokraatlik phiseadus Tegelik vim kuulus Homeinile, ariaadi igus Tekkinud totalitaarse reiimi vastu ei saanud enam rahvas midagi teha, kiki vastakate arvamuste avaldajaid karistati surmaga Rahval tuli loobuda lnelikest kommetest, keelati alkohol, lne muusika, naised pidid tagasi prduma tradiitsioonilise riietuse juurde USA kuulutati phivaenlaseks, 1980 sda Iraagiga (Saddam Husseiniga eesotsas), keda abistas sjas USA, Iraanile oli 8a sda vga ohvriterikas