anoreksia - kivilinn.tartu.ee umbritsevad haigused ja... · anoreksia anoreksia ehk tahtlikult...

ANOREKSIA

Anoreksia ehk tahtlikult esilekutsutud nälgimisseisund; SELETUS Söömishäired on viimastel aastakümnetel muutunud enim levinud noorte naiste vaimse tervise häireteks. Meestel on need häired haruldased. Häire algab tavaliselt nooruses, kõige sagedamini 14-18-aastaselt. Tavalisim on anoreksia avaldumine nendel, kelle elukutse või harrastus nõuab kõhnust, nagu modellid, baleriinid, iluuisutajad ja võimlejad. Kõhnumine ja ägedad liigsöömisperioodid on kestnud tavaliselt aastaid enne ravile pöördumist. Vaid murdosa sedalaadi häiretega inimestest otsib oma sümptomitele abi.

TEKKEPÕHJUSED JA MEHHANISMID

Anoreksia tekkes on teatud osa kultuurilistel ja perekonna ning isiksuse arenguga seonduvatel teguritel.

Nii liigsööjad kui haiguslikud nälgijad kannatavad sageli puuduliku eneseväärikustunde, depressiooni või muu ebastabiilsust põhjustava teguri all. Turvatunde puudumine lapsepõlves, seksuaalne ärakasutamine ja teised psühhiaatriliste häirete teket soodustavad tegurid, on söömishäirega inimeste elus sagedamini ette tulevad kui tervetel.

Anoreksiasse haigestunud noorukid on sageli kasvanud tulemustele orienteeritud ja suuri nõudmisi esitavas keskkonnas. Nad on hea käitumisega , usinad ja tublid tüdrukud, kes ümbritsejate ootustele vastu tulles varjavad oma negatiivseid tundeid ja mässumeelt. Ka enne haigestumist väljendub nende isiksustes täiuslikkusele püüdlemine, rohkem sissepoole elamine ja teatav jäikus.

Vallandavaks teguriks anoreksia korral on sageli teiste poolt tehtud märkused välimuse või kaalu kohta või mingid muutusi kaasatoovad elusituatsioonid, nagu näiteks kooli lõpetamine.

SÜMPTOMID EHK AVALDUMINE

Anoreksia tunnusteks on kehakaalu hoidmine antud vanusele ja pikkusele ettenähtud minimaalsest normkaalust 15% alla normi. Tugev hirm kaalus juurde võtta, isegi kui ollakse alakaaluline. Häire all kannataja tunneb end paksuna isegi siis, kui on nälginud.

Inimene harjutab end sööma äärmiselt vähe ja lahjat toitu. Mõtlemine, meeleolu ja sotsiaalne elu muutuvad piiratuks, sagenevad meeleolu vaheldumised.

RAVIVÕIMALUSED

Anoreksia korral on ravi eesmärkideks

-alatoitumusest ülesaamine -söömiskäitumise normaliseerimine -inimese ettevalmistamine igapäevaellu tagasipöördumiseks Ravi õnnestumise eelduseks on inimese ja ravija vaheline usaldus.

BULIIMIA

Buliimia ehk liigsöömine SELETUS

Söömishäired on viimastel aastakümnetel muutunud enim levinud noorte naiste vaimse tervise häireteks. Meestel on need häired haruldased. Häire algab tavaliselt nooruses, kõige sagedamini 14-18-aastaselt. Paljud buliimia all kannatavad inimesed on eelnevalt kannatanud anoreksia all. Kõhnumine ja ägedad liigsöömisperioodid on kestnud tavaliseltaastaid enne ravile pöördumist. Vaid murdosa sedalaadi häiretega inimestest otsib oma sümptomitele abi.


Buliimia tunnusteks on liigsöömishood- suure toidukoguse kiire söömine lühikese aja jooksul.

Liigselt manustatud kaloritest püütakse lahti saada tahlikult oksendades, lahtisteid või organismist vett väljaviivaid ravimeid tarvitades, rangeid dieete, nälgimist või ülemäärast füüsilist liikumist kasutades.

Liigsöömisele järgneb tavaliselt masendus ja enesehalvustamine. Buliimiahaiged on tavaliselt normkaalulised.

RAVIVÕIMALUSED

Buliimia all kannatav inimene on tavaliselt raviks

paremini motiveeritud kui anoreksia häirega.

Õige toitumiskäitumise sisseviimisel on suur abi

psühhoteraapiast, samuti tegeleb psühhoteraapia

inimese igakülgse informeerimisega häire kohta.

Sageli on raviprogrammide aluseks kognitiiv-

käitumuslik psühhoteraapia , kuid noorematele häire

all kannatajatele on kasulik ka pereteraapia.

http://static.inimene.ee/link.php3/373


EPILEPSIA

ehk langetõbi SELETUS Epilepsiahoog on krampidega või muude närvisüsteemi talitlushäiretega kulgev tervisehäire, mille põhjuseks on peaaju närvirakkudes tekkivad ülemäärased laengud. Peale ülemäärase laengu lakkamist taastub normaalne ajutegevus kiiresti.

ÜLEVAADE Epilepsia ei ole pidev seisund. See on haigus, mille korral normaalse närvisüsteemiga inimesel tekivad lühikesed krambihoogude perioodid

Epilepsia on krooniline haigus, mille puhul haigusnähud avalduvad ootamatult ja seega tekitab haigus inimeses pideva kindlusetustunde. Haigus võib olla väga erineva raskusastmega alates väga sageliesinevatest krambihoogudest kuni üksikute kordadeni elu jooksul. Epilepsia ei ole üldjuhul päritav.

TEKKEPÕHJUSED

Epilepsia tekkepõhjused võivad olla erinevad:

raseduse või sünnituse ajal tekkinud ajukahjustused mürgitused ainevahetushäired peaaju vereringehäired ajuhaigused või kasvajad peaajutraumad. kesknärvisüsteemi infektsioonid

RAVIVÕIMALUSED

Esmaabi: Kui inimest tabab äge epilepsiahoog, tuleb jälgida, et ta ei vigastaks ennast krambi ajal. Liigutusi takistada ei tohi, pea alla võib panna midagi pehmet või hoida pead käte vahel. Tuleks vabastada kaelus, et hingamine oleks vaba ja keerata inimene küljele. Haiget ei tohi jätta järelvalveta seni, kuni ta teadvus täielikult taastub. Kiirabi tuleb kutsuda vaid juhul, kui suur hoog kestab üle 10 minuti või kui hood järgnevad üksteisele, ilma et haige vahepeal teadvusele tuleks.

Peamine ravi on medikamentoosne - epilepsiavastaste ravimitega. Kirurgiline ravi tuleb kõne alla siis, kui on kindlaks tehtud epileptilisis hoogusid põhjustav kolle ajus või näiteks kasvaja olemasolu. Kirurgilist ravi rakendatakse väga harva, vaid juhtudel, kui on kindlalt oodata seisundi paranemist.

ENTSEFALIIT

ka ajupõletik SELGITUS Entsefaliit ehk ajupõletik on ajuaine põletikuline haigus, mida põhjustab kas viiruste otsene tungimine ajju või viirusest põhjustatud ülitundlikkusreaktsioon.

SÜMPTOOMID EHK AVALDUMINE

Viiruslikule entsefaliidile on iseloomulik äge algus kõrge palaviku ning peavaluga. Lisanduda võivad krambid ning teadvuse häire, mis võib süveneda koomani. Vahel esinevad ka niinimetatud haiguseelsed nähud; süljenäärme turse, nahalööve, lihasvalud.

Neuroloogilised ilmingud võivad olla väga erinevad: tasakaaluhäired, tundlikkuse häired, ühe kehapoole halvatus jm.

RAVIVÕIMALUSED

Ravis on kõige tähtsam toimetada haige piisavalt kiiresti Kuna aga sageli jääb ajupõletikku põhjustav viirus leidmata (või leitakse liiga hilja, kuna analüüs võtab aega), on ravi tavaliselt haigusilminguid leevendav: voodirežiim, palaviku alandamine, vedeliku tasakaalujälgimine, krampide vastane ravi jm.

PUUKENTSEFALIIT

SELGITUS

Puukentsefaliit on viiruslik nakkushaigus, millesse nakatutakse puugihammustuse kaudu. Puugid ise saavad viirust paljudelt loomadelt, eelkõige aga väikestelt närilistelt, kelle verd nad imevad.

Puugid on suhteliselt paiksed, kuid lindude ja loomade vahendusel võivad nakkust kandvad puugid levida paljudesse piirkondadesse.

Eesti puugiliikidest on ohtlikud võsapuuk, kes elab tiheda alusmetsaga hõredates sega- ja lehtmetsades, samuti puisniitudel, ning laanepuuk, kes elutseb sagedamini põlislaantes. Viirust leitakse nakatunud puugi süljes ja eritistes.

Puugihammustust harilikult ei tunta, sest puuk eritab oma süljega ka veidi tuimastavat ainet, samuti vere hüübimist takistavat ainet. Viirusega võib nakatuda ka sõrmedel olevate pisikriimustuste kaudu, kui puuki sõrmede vahel katki vajutada.


Algus võib olla tagasihoidlik – esineb kerge palavik, halb enesetunne, peavalu, lihasevalud, iiveldus, isutus, seedehäired, ülemiste hingamisteede katarri nähud. Nädala jooksul need kaebused kaovad, haige paraneb. Ühel kolmandikul nakatunutest tekib 2–8 päeva jooksul, vahel ka kuni 20 päeva hiljem, uus kehatemperatuuri tõus, kaasneb tugev peavalu, iiveldus, oksendamine, valguskartus, kuklakangestus, uimasus ja üldine halb enesetunne, kujuneb välja peaaju- ja ajukelmepõletik.

RAVIVÕIMALUSED Haiglaravi on vajalik, et täpsustada diagnoosi, kergendada haige vaevusi ja määrata neuroloogilise kahjustuse ulatus. Ravi on sümptomaatiline, puukentsefaliidi viiruse vastane ravim puudub. Sõltuvalt haiguse staadiumist on voodirežiim vajalik 1–2 nädala vältel. Et haigestumist vältida, tuleb lasta end vaktsineerida – kolmest süstist kaks esimest tehakse 1–3-kuulise vaheajaga, kolmas aga aasta pärast.

GRIPP

SELETUS Gripp on gripiviiruse poolt põhjustatud ägeda algusega palavikuhaigus, millele on iseloomulikud peavalud, külmavärinad, halb enesetunne, lihasvalud, higistamine, kuiv köha, neelamise valulikkus, liigestevalud ning silmade valguskartus.

TEKKEPÕHJUSED

Gripihaige eritab viirust köhides, aevastades või siis sülepiiskadega saastunud esemete kaudu. Viirus nakatab ülemiste hingamisteede - nina ja neelu - limaskesta rakud, paljuneb seal ja kandub allapoole. Gripiviirus võib põhjustada ka kopsupõletikku. Haiguse peiteaeg (ehk aeg, mil haigustekitaja on juba organismis, kuid haigusnähte veel ei põhjusta) on 1 - 4 päeva, nakatunud inimene eritab viirust 1 päeva enne kuni 2 päeva peale sümptomite ilmnemist.


Gripile on iseloomulik palaviku tõus koos külmavärinatega, pea-, lihas- ja liigesvalud, nohu ning köha. Viirusevastaste antikehade olemasolu ja hulka on võimalik kindlaks teha ka vereanalüüsi põhjal.

RAVIVÕIMALUSED

A-gripi raviks kasutatakse viirusevastaseid aineid -amantadiini ning rimantadiini. Palaviku alandajana soovitatakse lastel kasutada paratsetamooli. Soovitav on voodiravi, rohkelt juua, vajadusel võib haigusnähtude leevendamiseks kasutada ka köharavimeid või siis valuvaigisteid. .

HERPES

ehk külmavillid SELETUS Herpes simplex viiruse (HSV-1) poolt põhjustatud haigus, mis avaldub villilise lööbena huultel, näol, silmadel, suu- ja nina limaskestadel.


Esmane haigestumine tekib ~1-5a. lastel ning avaldub palaviku, halva enesetunde ning põletikuna igemetel ja suu limaskestal – häiritud on nii söömine kui joomine. Palavik langeb 3-5 päevaga, lõplik paranemine võtab aega kuni 2nädalat.

Ägenemised e. retsidiivid on tavaliselt kergema kuluga. Klassikaliselt tekib huulte piirkonnas sügelus- või pakitsustunne, seejärel kobaratena villikesed, mis paranevad umbes nädalaga.

Punetavale paistes nahale tekivad häguse või verise sisuga villikesed, kaasneb tugev leemendus ja koorikud. Esineb palavik ja halb enesetunne. Rasketel juhtudel kaasneb siseorganite kahjustus ja mädapõletik.

RAVIVÕIMALUSED

Kuna viirus jääb organismi kogu eluks, ei ole seda võimalik välja ravida. Tavalise huuleherpese korral piisab paiksetest viirusevastastest vahenditest (acyclovir, Zovirax, Viru-Merz).

IIVELDUS

SELETUS Iiveldust võib esineda väga paljude haiguste korral. Sageli järgneb iiveldusele oksendamine. Iiveldustunne võib tekkida seedetrakti, sisekõrvas tasakaaluelundi või ajus oksekeskuse ärritusel.

TEKKEMEHHANISMID

Lastel ja vanuritel võib iiveldus olla mitmete tavaliste bakternakkuste esimeseks sümptomiks (kõrvapõletik, kopsupõletik, kuseteedeinfektsioon).

Üsna sage iivelduse põhjus naistel on rasedusaegne hormoonide tasakaalu muutus. Tavaliselt esineb iiveldushoogusid hommikuti, raskus ning kestvus on erinev. Tavaliselt lõpevad need 12.-16. rasedusnädalal.

Iivelduse esinemine koos pearinglusega võib olla tingitud sisekõrva ärritusest.

Sageli kaasneb iiveldusega kõhuvalu. Sel juhul võib põhjuseks olla gastriit ehk maopõletik, mao- või kaksteistsõrmiksoolehaavand, pimesoolepõletik, pankreatiit, peritoniit ehk kõhukelmepõletik.

Iiveldus võib olla tingitud funktsionaalsest düspepsiast — kõhuvaevused (iiveldus, täiskõhutunne, kõhuvalu), mis on kestnud üle 4 nädala ning mille põhjuseks ei ole ükski konkreetne haigus.

Iiveldust võib põhjustada ka südamelihase infarkt, kuid sel juhul kaasneb tugev valu rinnus.

Iivelduse põhjuseks võib olla päikesepiste, mis tekib päikesekiirguse otsesest mõjust katmata peale, eriti kukla piirkonda. Lisaks iiveldusele võib olla virvendus silmade ees, peavalu, peapööritus.

KODUSE RAVI VÕIMALUSED

Kui iiveldus on alkoholi liigtarbimisest, on probleem ajutine ning tavaliselt piisab väljamagamisest. Kui iiveldus esineb koos kõhulahtisusega ja palavikuga ning on tõenäoliselt tingitud kõhugripist, on soovitav palju magada, vajadusel tarvitada palavikku alandavaid ravimeid (aspiriin, paratsetamool), juua palju (näiteks kummeliteel on seedetrakti rahustav toime). Kui iiveldus võib olla tekkinud mõnest toiduainest, ärge seda enam tarbige.

INSULT

ehk ajurabandus SELETUS Insult ehk ajurabandus on äkki tekkiv aju veresoonte ummistus või lõhkemine, mille tõttu on häiritud aju verevarustus ning aju ei saa piisavalt hapnikku ja toitaineid.

TEKKEPÕHJUSED

Üldiselt seostatakse insuldi tekkimist ebatervisliku eluviisi ja toitumise ning vanusega. Insuldi kordumise riski tõttu tuleks insulti läbipõdenul muuta oma elulaadi (piirata alkoholi tarbimist, lõpetada suitsetamine, jälgida kehakaalu, tegeleda tervisespordiga). Insulti seostatakse ka kõrge vererõhu, suure kolesterooli sisaldusega veres ja elukeskkonnaga. Arvatakse, et on olemas ka seos insuldi ja suhkruhaiguse vahel. Haigus tabab valdavalt vanemaealisi.


Tavaliselt algab insult äkki (tihti une pealt, tugitoolis istudes).

Haigestumise tunnuseks on ühe kehapoole halvatus koos samapoolsete näolihaste halvatusega - kõige selgemini on näha suunurga allavajumist (ühe ajupoolkera kahjustusel tekivad sümptomid vastaskehapooles).

Sageli kaasneb insuldiga kõnehäire e. afaasia (inimesel on raske rääkida või teiste kõnest aru saada), neelamis- ja nägemishäire (topeltnägemine, vaatevälja väljalangemine, pimedus ühes või mõlemas silmas).

RAVIVÕIMALUSED

Kohe pärast haigestumist tuleb alustada taastusraviga, mille eesmärgiks on iseseisvuse saavutamine oma igapäevastes toimingutes. Mõned oskused tuleb uuesti õppida, vahel on vajalik omandada täiesti uusi oskusi, lisaks leida võimalusi ja abivahendeid, et oma puudega elus toime tulla. Haiglas tegeleb füüsilise puude (halvatuse) taastusraviga füsioterapeut, vahel ka tegevusterapeut. Kõnet õpetab logopeed.

Hetkel ei ole teada ühtegi ravimit, mis suudaks närvirakku kahjustuse eest kaitsta.

JUUSTE VÄLJALANGUS

ÜLEVAADE Juuste väljalangus võib olla osaline või täielik. Inimese peas on tavaliselt umbes 100000 juuksekarva ning normaalselt langeb igal päeval välja umbes 100 juuksekarva. Juuste väljalangemine on liigne, kui päevas langeb välja rohkem kui 100 karva. Kiilaspäisus on pärilik. Meestel esineb 25 % kiilaspäisust juba 30 eluaastates.

TEKKEMEHHANISMID

Sageli on kiilaspäisuse tekkes oluline geneetiline tegur ehk pärilikkus. Kui organismis esineb palju androgeene ehk meesuguhormoone ja juustejuurtes selle hormooni retseptoreid kujuneb välja mehetüüpi juuksetus.

Juuste väljalangus või olla seotud ka nahahaigustega või muude seisunditega, mille korral on kahjustatud nahas paiknevad juuksejuured.


Päriliku kiilaspaisuse ravis on saadud häid tulemusi ravimist Propecia, mille kirjutab teile raviarst. Seenhaiguse korral tuleb kasutada seentevastaseid ravimeid.

Angiin

SELETUS

Kurguvalu võib tekkida väga mitmesuguste haiguste puhul ja võib olla kui häiresignaal ohule. Üheks sagedaseks neelamisvalulikkuse põhjustajaks on kurgupõletik ehk angiin.

Haiguse tekitajad levivad õhu kaudu ja satuvad sissehingamisel neelu limaskestale, põhjustades kurgumandlites põletiku. Sageli on mingil määral põletikust haaratud ka teised mandlid. Põletiku tagajärjel kurgumandlid suurenevad, muutuvad punetavaks, mandlitele tekivad valkjad katud ja mädane eritis.

SÜMPTOMID palavik,

peavalu,

neelu valulikkus, mis süveneb neelamisel

lihasvalud,

väsimus,

isutus,

kõrvavalu,

kaela lümfisõlmede suurenemine.

RAVIVÕIMALUSED JA ABI KODUSTES TINGIMUSTES Vajalik on üldine toetav ja sümptomaatiline ravi

kodustes tingimustes: piisav puhkamine ja palaviku alandamine (Paracetamol).

Neelu valu leevendavad paikselt kasutatavad erinevad aerosoolid (Hexoral spray, taruvaigu ja saialille aerosool), soojad joogid.

Esmavaliku ravimiks on penitsilliin või amoksitsilliin. Ravikuuri kestuseks on 7-10 päeva. Tablettravi vajaduse osas konsulteerige oma perearstiga, vajadusel kurgu-kõrva-nina arstiga.

Kui esineb kõrge palavik, mis ei allu ravile, tugevalt väljendunud neelamise ja hingamisraskus kutsuge kiirabi.

KROONILINE BRONHIIT

SELETUS Bronhiit on kopsutorude ehk bronhide limaskesta põletik. Ta tekib mitmesuguste bakterite ja viiruste, aga ka ärritavate gaaside mõjul. Bronhiit kaasneb sageli mitmesuguste teiste kopsuhaigustega, kuid ka külmetushaigustega. Bronhiidi tavalisemateks nähtudeks on köha ja suur rögaeritus. Tubakasuits on hingamisteede limaskestadele pidev ärritaja. Seetõttu areneb suitsetajatel kergesti välja krooniline bronhiit. Krooniliste bronhiitide korral ja nõrgestatud immuunsusega inimestel võib bronhiit minna üle kopsupõletikuks.


Ägeda bronhiidi puhul esineb äge köha rögaeritusega, röga võib olla limas-mädane või isegi verine. Köhimisel võib esineda valulikkus rinnaku taga. Kaasneda võivad ka kurguvalu, palavik, peavalu, lihas-liigesvalud.

Kroonilisele bronhiidile iseloomulikud tunnused on köha, rögaeritus, hingeldus. Röga võib olla limane, vahutav, mädane; värvus on sageli hallikas või mustjas; mis on tingitud suitsetamisest ja ka keskkonna saastatusest.

RAVIVÕIMALUSED

Äge bronhiit: Vajadusel palavikku alandavad ravimid -aspiriin, paratsetamool, rögalahtistid - eeterlike õlide ja sooja auru sissehingamine. Kuna enamiku ägedate bronhiitide põhjuseks on viirused, siis pole antibiootikumide kasutamine õigustatud, kuna viirustele antibiootikumid ei toimi. Krooniline bronhiit: Riskifaktorite kõrvaldamine - suitsetamisest loobumine, töötingimuste parandamine. Ülemiste hingamisteede haiguste ravimine.

Põletiku ägenemisel ja bakteriaalse infektsiooni lisandumisel ravi antibiootikumidega, bronhe laiendavad ravimid, rögaveeldajad ja rögalahtistid, hingamisvõimlemine.

HIV ja AIDS

HIV on viirus, mis suurendab inimese vastuvõtlikkust teistele nakkushaigustele. HIV-nakkus on eelkõige nakkus, mis halastamatult hävitab inimese organismi võimet kaitsta end haiguste eest. Inimese organism muutub väga vastuvõtlikuks kõikvõimalikele haigustele (ka sellistele, mida terve immuunsüsteemiga inimesed põevad väga harva ja mille põhjustajateks on suhteliselt ohutud bakterid, seened jmt). Samuti võivad hakata arenema harvaesinevad kasvajad.

HIV-nakkuse viimases faasis kujuneb välja AIDS. AIDS ehk HIV-haigus (HIV-tõbi) on HIV-nakkuse lõppfaas.

http://hiv.ee/et/Mis-on-HIV-ja-AIDS/HIV-nakkuse-staadiumid#AIDS

AIDS ei ole iseseisev haigus, vaid avaldub mitmesuguste harvaesinevate nakkushaiguste ja/või pahaloomuliste kasvajatena.

Kuigi HI-viirusega nakatumisest AIDSi kujunemiseni võib kuluda kümmekond ja isegi enam aastat, ei kao viirus organismist kuhugi ning nõrgestab inimese immuunsüsteemi järk-järgult. Inimene on nakkusohtlik kogu aeg, kuigi võib end üsna hästi tunda pikka aega.

HIV põhjustab kroonilise seisundi, mida saab vaos hoida. HIV-i nakatumine ei tähenda veel, et inimene oleks haige. Kui ravi alustatakse õigel ajal ja eluviisid on tervislikud, võib veel pikka aega hea tervise juures püsida.

Õigeaegne HIV ravi tagab täisväärtusliku elu aastateks. HIV-nakatunud inimeste ravimiseks kasutatakse antiretroviirusravimeid. Ravi alustamise aeg sõltub inimese enesetundest ja vereanalüüside näitajatest. Ravimise alustamisega ei ole sageli kiiret. Ravi aeglustab viiruse paljunemist ja takistab sellega immuunsüsteemi hävitamist. Korrapärase raviga saab organismi nõrgenenud vastupanuvõimet tugevamaks muuta. Nõnda osatakse tänapäeval haiguse süvenemist pidurdada.

Praegu ei ole olemas tõhusat HIV-vastast vaktsiini.

http://www.hiv.ee/redirect/320

ALLERGILINE NOHU

SELETUS

Allergilise nohu all mõistetakse kõrgenenud ninalimaskesta ärritusvõimet mingi kindla sissehingatava ärritaja ehk allergeeni suhtes (näiteks õietolm, hallituseente eosed jne). Allergiline nohu võib esineda kas aastaringselt (algab tavaliselt vanuses 30-50 a.) või hooaegade kaupa, näiteks kevadeti (algab tavaliselt lapseeas).


Sümptomid vallanduvad tavaliselt kiiresti peale allergeeniga kokkupuudet. Aastaringselt esinevale nohule on iseloomulik pidev ninakinnisus, mis on tingitud ninalimaskesta püsivast tursest.

Kaasnevad aga ka aevastused ja vesine-limane eritis ninast, mis on tingitud ninalimaskesta ärritusest. Hooaegade kaupa esineva nohu puhul on juhtivateks sümptomiteks just aevastused, vesine-limane eritis ninast ja ka silmade kipitus. Ninakinnisus ei ole pidev, kuna muutused ninalimaskestas ei ole püsivad. Allergilise nohuga võib mõnikord kaasneda ka astma.

RAVIVÕIMALUSED

Kui allergeen on teada, siis tuleks seda võimalusel vältida. Pühkida kodus sagedasti tolmu, vahetada sageli voodipesu, mitte muretseda koju koduloomi. Allergiavastase tablettravi eesmärgiks on vähendada aevastusi ja vesis-limast eritist ninast. Ninakinnisust mõjutab see ravi vähem. Efektiivne on tablettravi just hooaegade kaupa esineva nohu puhul. Paikne ravi steroididega leevendab ainsana allergiaravimitest tunduvalt just ninakinnisust ning vähendab sellega ka ninapolüüpide teket ning kasvu. Ravimit pihustatakse mõlemasse ninapoolde iga päev, kas aastaringselt või hooaegade kaupa. Põhilised selle ravimgrupi esindajad onRhinocort ja Beconase.

Väga efektiivne on kasutada eelpool nimetatud ravimeetodeid omavahel kombineerituna.

JALGADE SEENHAIGUS

ka küünte seenhaigus SELETUS Teatud liiki seente poolt põhjustatud haigus, mis kahjustab nahka ja küüsi.

TEKKEPÕHJUSED

Haiguse tekitajad dermatofüüdid kasvavad üksnes sarvestunud struktuurides (nahk, küüned, juuksed) ja nende pinnal. Seene eosed võivad pikka aega säilida kingades, dušširuumide vaipades ning vannimattides. Lisaks niisketele ja umbsetele jalanõudele soodustavad nakatumist halb hügieen, higistamine, organismi kaitsevõime langus.

Nakatumine toimub tavaliselt üldkasutatavates pesemisruumides (kus on soe, niiske ning käib koos palju inimesi), harvem kodustes tingimustes. Nakatumisest kuni sümptomite avaldumiseni kulub tavaliselt küllalt pikk aeg.


Haigusel on palju erinevaid avaldusvorme. Üks tüüpiline tunnus on krooniline ketendus 3.-4. ja 4.-5. varba vahel, sest need varbad on tavaliselt rohkem omavahel kokku surutud. Varbaid laiali tõmmates on näha lõhed ja tursunud hallikas-valge nahk. Sügelus on tavaliselt minimaalne. Kõige tavalisem vorm on aga naha paksenemine ja ketendamine taldadel, mida vahel peetakse ekslikult ealiseks muutuseks. Selle vormi korral on tihti haigestunud ka küüned.

Alguses võib olla nakatunud ainult üks küüs, hiljem haigestuvad ka teised. Küüneplaat hakkab vabast servast paksenema, muutub hallikaskollaseks ja rabedaks. Ajapikku kahjustus levib, kuni on muutunud kogu küüneplaat.

RAVIVÕIMALUSED

Jalgade seenhaigus on täielikult ravitav. Sõltuvalt haiguspildi raskusest valitakse kas paikne (kreemid, salvid, lakid) või süsteemne (tabletid, kapslid) ravi. Nahaprotsessi ravi kestab tavaliselt 1-2 nädalat, küünte ravi 3kuud ja kauemgi.

KESKKÕRVA PÕLETIK

SELETUS

Krooniliseks keskkõrvapõletikuks loetakse põletikku, mis on kestnud üle 2 kuu ning mille käigus on tekkinud ka kuulmekile püsiv mulgustus ehk perforatsioon.


Kroonilisel keskkõrvapõletikul on palju erinevaid avaldumisvorme. Haigus on pikajalise iseloomuga ning kulgeb aastaid. Esinevad ägenemised, mis vahelduvad sümptomite täieliku puudumisega. Üheks sümptomiks võib olla pidev või hootine mädaeritus kõrvast, mäda on tavaliselt halvasti lõhnav. Esineb ka kuulmise langus haiges kõrvas. Üldsümptomid nagu palavik, nõrkus, isutus tavaliselt puuduvad. Kõrvavalu tavaliselt ei ole. Mõnikord võivad aga kaebused praktiliselt puududa.

RAVIVÕIMALUSED

Kroonilise keskkõrvapõletiku esialgne ravi sõltub sellest, kas kõrvas on mäda või mitte. Kui kõrvast tuleb mäda, on vajalik kõigepealt raviantibiootikumidega. Kasutatakse nii kõrvatilku, kui ka tablette. Antibiootikum valitakse tavaliselt vastavalt sellele, milline mikroob külvis kasvab. Ravikuur kestab niikaua, kuni mädane eritis kõrvast kaob. Vajalik on ka vatipulgaga kuulmekäigu pidev puhastamine väljajooksnud mädast. Kirurgilise raviga saab parandada kuulmist. Kirurgiliselt on võimalik eemaldada polüübid, parandada kuulmeluude ahel ja taastada kuulmekile terviklikkus.

KOPSUPÕLETIK

SELETUS

Kopsupõletik ehk pneumoonia on kopsukoe põletik, mille sagedasemaks põhjuseks on infektsioon. Haigus kulgeb tavaliselt köha, palaviku ja rögaeritusega.


Kopsupõletiku puhul esinevad sagedamini palavik, köha koos röga eritusega, nõrkus, hingeldus, valutorked ühel rindkere poolel, ulatusliku protsessi puhul kopsus ka hingeldus.

Bakterite poolt põhjustatud ägedale kopsupõletikule on iseloomulik järsk algus külmavärinate, palaviku ja valutorgetega ühel rindkere poolel. Lisanduvad piinav kuiv köha, nõrkus ning peavalu.

Viirusest põhjustatud pneumoonia võib alata hiilivalt vähese köha, süveneva nõrkuse, suurenenud higistamise ning väikese palavikuga. Esineda võivad ka liigese- ning lihasevalud.

RAVIVÕIMALUSED

Kopsupõletiku kindlakstegemise järgselt alustatakse kohe antibiootikumraviga olenemata sellest, mis on kopsupõletiku tekkepõhjuseks.

Antibiootikumi valikul lähtutakse sellest, milline bakter võiks antud konkreetsel inimesel kõige tõenäolisem kopsupõletiku tekitaja olla. Arvesse võetakse inimese vanust, kaebusi, kaasnevaid haigusi, haiglas viibimist, organismi nõrgestavaid faktoreid.

Ravi adekvaatsuse üle saab otsustada esimese paari päeva jooksul. Õige ravi puhul hakkab palavik langema ning kuiv piinav köha muutub mõne päevaga lahtiseks.

Esimene ravikuur antibiootikumidega kestab 7-10 päeva.

Muu ravi: rögalahtistid, teatud juhtudel köha pärssivad ravimid, valuvaigistid, palavikualandajad.

Kergematel juhtudel võib kopsupõletikku ravida kodustes tingimustes, raskematel - haiglas.

KÕHUVALU

SELETUS Kõhuvalu on sage kaebus. Tugev, äge kõhuvalu on peaaegu alati seotud kõhuõõne organite haigusega.

TEKKEMEHHANISMID

Kõhukoopa organitel valu tundlikkus puudub, küll aga on iga siseorgani ümber kest, kelme või kapsel, millel on venitusretseptorid ning nende ärritus põhjustab valu. Äärmiselt valutundlik on ka kõhukelme. Kapsli või kesta venitus tekib üleval pool sulguse piirkonnast soolte või juhade sulgusel, gaaside kogunemisest sooltes või organi põletikust, mille korral organi maht suureneb. Valu põhjustab ka soote verevarustuse häire, mille korral lakkab soolte peristaltika ehk toidu edasiliikumine sooles.


Koduse raviga võite alustada juhul, kui teie kõhuvalu põhjus on teada. Asetage pooleks kuni üheks tunniks kõhule toasooja vee ja viina lahusesse kastetud kompress. Valu aitavad vaigistada No-špa või Ibuprofen. Kui kaasneb ka oksendamine või kõhulahtisus, võtta sisseaktiivsütt ning juua kummeliteed väikeste lonksudena korduvalt iga 3-5 minuti järel või kasutada spetsiaalseid vedelikku taastavaid lahuseid.

KÖHA

SELETUS

Köha on reflektoorne hingamisteede kaitsemehhanism, mille abil organism püüab takistada hingamisteedes olevate ärritajate liikumist sügavamale kopsu. Köha tekitab järsk tugev väljahingamisliigutus. Köha on väga sage erinevate haiguste puhul tekkiv sümptom, mida esineb kõigil inimestel.

SAGEDASEMAD PÕHJUSED

• Viirusliku- ja bakteriaalsed hingamisteede infektsioonid (lihtne külmetus, gripp, äge bronhiit,) • Kopsupõletik • Südamepuudulikkus • Kopsuateri trombemboolia • Võõrkeha (toidu, vedeliku) sattumine hingamisteedesse (järsk köhahoog) • Ärritavad ained: gaasid, tolm






Külmetushaiguste ägeda köha puhul võib kasutada köha leevendamiseks erinevaid vahendeid ja apteegist retseptita saadavaid ravimeid. Teistel juhtudel sõltub ravi köha põhjustavast haigusest ning vajadusel kasutatakse lisaks köha leevendavaid vahendeid. Köha leevendavad ravimid jaotatakse köha pärssivateks, mis pidurdavad köharefleksi ja röga lahtistavateks , mis muudavad röga vedelamaks ja kergemini välja köhitavaks ning lisavad rögaeritust. Kuna köha on kaitsemehhanism, mis puhastab hingamisteid, siis ei tohi röga eritumise korral köhapärssijaid kasutada!

Köha pärssivaid ravimeid kasutatakse ainult lühiajaliselt kuiva ärritava kauakestva köha puhul. Köha puhul on soovitav rohkelt juua, see soodustab röga tekkimist (võib kasutada ravimtaimeteesid) ning toaõhu niisutamine võib olla leevendavaks vahendiks.

LAMPJALGSUS

SELETUS Lampjalgade korral on tegemist pöiavõlvide lamenemisega.


Alati ei pea lampjalg olema valulik. Kaebusteta on lampjalgsus tavaliselt siis, kui selle põhjuseks ei ole haigus vaid välja kujunemata tallavõlvid, kuna lapsed sünnivad lampjalgadega ja pöiavõlv kujuneb välja 12ndaks eluaastaks.

RAVIVÕIMALUSED

Üldiselt on lampjalgade ravi mittekirurgiline. Elastne lampjalg ravi ei vaja, piisab mugavast jalatsist.

On olemas spetsiaalsed tallatoed, mis asetatakse jalanõudesse ja sellega korrigeeritakse pöiavõlvi. Tallatoed tehakse ja valitakse individuaalselt jala eripära arvestades.

Alguses on nad kindlasti ebamugavad kanda ja samuti võib olla probleeme nende kasutamisel lahtiste jalanõude korral. Juhul kui pöid on valulik, siis tuleb tarvitada põletikuvastaseid ravimeid.

Väga moondunud liigeste korral rakendatakse kirurgilist ravi ja liiges jäigastatakse.

Kindlasti peab tegema võimlemisharjutusi pöiale, mis tugevdaksid lihaseid. Operatsioonijärgselt kindlasti järgida soovitatud režiimi.

LÄKAKÖHA

SELETUS Nakkushaigus, mis kulgeb ägedate köhahoogudega ning mida põhjustab bakter Bordetella pertussis.


Haigus algab hingamisteede nakkusele sarnanevate sümptoomidega. Lapsel on kerge köha, nohu ja väikepalavik, nõrkus ning jõuetus. 1-2 nädala möödudes köha tugevneb ning muutub hootiseks. Köhahoogude ajal võib lapse nägu tõmbuda sinakaks, ta võib oksendada ning hapnikuvaegusest võivad tekkida krambid. Mõnikord haigestuvad väikelapsed läkaköha tüsistusena keskkõrvapõletikku või kopsupõletikku.



RAVIVÕIMALUSED

Raviks kasutatakse antibiootikumi – erütromütsiini. Köhavaigistitest pole tavaliselt läkaköha puhul abi ning neid ei soovitata kasutada. Alla 6 kuu vanuseid lapsi ravitakse haiglas, kuna nendele on haigus eluohtlik.

Et nakkuse levimist vähendada, eraldatakse haige laps teistest vähemalt viieks päevaks.

MENINGIIT

ka ajukelmepõletik SELETUS Meningiit on põletikuline protsess ajukelmetel, mis kahjustab ajukelmete ja kesknärvisüsteemi funktsiooni.

TEKKEPÕHJUSED

Meningiidi tekitajateks võivad olla bakterid ,viirused ,seened ja algloomad. Haigustekitajad satuvad organismi: piisknakkusena - haigustekitaja satub esmalt hingamisteede limaskestadele, kust edasi levib verega ajukelmetele tungides läbi aju kaitsebarjääri vere kaudu - uimastisõltlastel saastunud süstlad, puugihammustus, loomahammustus, rasked organismi vastupanuvõimet langetavad haigused - HIV ja sellega kaasnevad nakkused.


Meningiidi algus võib olla äkiline - haigusilmingud kujunevad välja 24 tunni jooksul. Paljudel juhtudel algab haigus mingi ülemiste hingamisteede infektsiooni meenutava seisundina ning meningiidile iseloomulikud ilmingud tekivad hiljem, kuid mõnikord võib see aeg olla pikenenud kuni 7 päevani.

Bakteriaalse meningiidi sümptomiteks on äkki tekkinud kõrge palavik, peavalu, kuklakangestus ning teadvuse hämardumine.

Viiruslik meningiit areneb bakteriaalsest meningiidist aeglasemalt, ilmnevad peavalu, iiveldus ja oksendamine ning väsimus. Enamasti esineb ka kuklakangestus.

RAVIVÕIMALUSED

Bakteriaalset meningiiti ravitakse antibiootikumidega. Viirusliku meningiidi puhul on ravi nn toetav - põletikuvastane ja vedeliku tasakaalu säilitav ravi. Arvestades olusid ja inimese tervislikku seisundit on võimalik ka kodune ravi.

NAHAVÄHK

SELETUS

Nahavähk on pigmendiainevahetusega mitteseotud naharakkudest tekkinud suhteliselt aeglaselt kasvav pahaloomuline kasvaja.

TEKKEPÕHJUSED

Nahavähk tekib reeglina eelnevalt kahjustatud nahale. Nahakahjustust võivad esile kutsuda paljud tegurid, peamisteks haiguse riskifaktoriteks on:

Päikese- ja ultraviolettkiirgus – rohkem on ohustatud inimesed, kes oma töö tõttu viibivad väga palju päikese käes. Samuti on ohustatud I ja II nahatüübiga inimesed, st. heledanahalised, blondid või punapäised, heledate silmadega ning kes päevituvad halvasti.

Mitmesugused eelnevad nahahaigused – nt. kroonilised nahapõletikud, leukoplaakia, albinism,

põletusarmid, kiiritusdermatiit, kroonilised säärehaavandid jne. – kõik need suurendavad nahavähi (peamiselt lamerakulise vähi) riski.

Kantserogeensed (vähki tekitavad) ained – nende ainetega võib inimene kokku puutuda nii tööstuses (nt. naftaproduktid, tõrv, arseen) või ka olmes (nt. tubakasuits)

RAVIVÕIMALUSED

Ravimeetodi valib arst. See sõltub kasvaja vormist, mõõtmetest, asukohast ning metastaaside olemasolust.

Kasvaja kirurgiline eemaldamine, vajadusel ka lümfisõlmede eemaldamine. Kui kasvaja on väike, võib operatsiooni teha kohaliku tuimestusega. Mõnikord, kui jääb suur nahadefekt, tuleb teha nahaplastikat ja siis toimub lõikus üldnarkoosis.

Krüoteraapia – külmutamine. Seda on hea teha pindmiste kasvajate puhul ja nendes piirkondades, kus on raske opereerida nt. silma või nina juures.

Diatermo – kõrvetamine. See meeteod on suhteliselt vähe kasutusel.

Kiiritamine – kasutatakse rohkem vanematel patsientidel

Peale ravi on vajalik regulaarne järelkontroll kogu elu.

ODRAIVA

SELETUS Odraiva on lauservas paiknevate rasunäärmete äge põletik.


Odraiva jagatakse asukoha järgi kaheks: sisemine ja välimine. Välimine odraiva avaneb nahapinnale, sisemine lau sisemisele küljele – silma sidekestale.

Välimine odraiva haarab lauserva higi- ja rasunäärmeid.

Haigus algab tavaliselt lauserva punetuse ja valuga, mis läheb üle väikeseks, ümaraks ja valulikuks sõlmeks. Vahel kaasneb sellele ka valguskartus, pisarate vool ja tunne, nagu oleks silmas võõrkeha.

Peagi tekib sõlme pealekollakas täpp, mis on märgiks sellest, et tekkinud on mäda. Varsti see avaneb, mäda voolab välja ning valu annab järele. Paari päeva jooksul kaovad kõik sümptoomid.

Sisemine odraiva, mis haarab rasunäärmeid, on veidi raskem haigus. Õnneks esineb seda väga harva. Valu, punetus ja turse on rohkem piirdunud kui välimise odraiva puhul.

Hiljem mäda koondub ning tekib piirdunud mädakolle. Iseeneslikult laheneb see seisund harva ning väga sageli tekib odraiva pärast ravi uuesti.

RAVIVÕIMALUSED

Välimist odraiva ravitakse soojade kompressidega kodustes tingimustes.

Kui hakkab kogunema mäda, tuleb kompresside tegemine lõpetada, et takistada nakkuse levikut, ja pöörduda arsti poole. Mädaniku eemaldamiseks tavaliselt see avatakse ja vajadusel määratakse raviks antibiootikumsalvi. Ise mäda välja pigistada ei tohi. Sel juhul võib nakkus levida ning veenide kaudu liikuda silmakoopasse ja jõuda isegi ajukelmetele (tuleb väga harva ette). Sisemise odraiva puhul on ravi tavaliselt kirurgiline.

PAANIKAHÄIRE

SELETUS Paanikahäire all mõistetakse psüühikahäiret, mille keskseim tunnus on korduvate tugevate ärevushoogude esinemine, millega kaasuvad kehalised ja mõttelis-kujutuslikud sümptomid.


Paanikahoog avaldub inimesele sageli ootamatult ja tekib ilma nähtava vallandava tegurita. Hood kestavad tavaliselt minuteid, enamasti alla poole tunni, hoogude sagedus varieerub ja nad võivad vallanduda ka öösel magades. Hooga kaasub nii kehalisi (valud rindkeres, ebareaalsustunne, südamekloppimine, lämbumistunne jne.) kui mõttelis-kujutuslikke sümptomeid (näiteks surmahirm, hirm hulluksminemise ees või hirm kaotada enesekontrolli).

Paanikahoo ajal tugevnevad hirm ja kehalised sümptomid sedavõrd, et inimene katkestab käimasoleva tegevuse ja lahkub situatsioonist kiirustades või põgenedes.

RAVIVÕIMALUSED

Paanikahäire raviks võib kasutada nii psühhoteraapiat kui ka tablettravi. Kognitiiv-käitumuslik psühhoteraapia on paanikahäire ravimeetodeist üks tõhusamaid. Teraapia käigus seletatakse inimesele ära mehhanism, kuidas teda vaevad sümptomid tekivad, õpitakse tundma käitumisi, mis aitavad sümptomeid võimendada ja alal hoida, töötatakse ärevate mõtetega, õpitakse lõõgastumist ja hingamisekontrolli ja toimetulema vältiva käitumisega. Kasutatakse ka rahusteid - nendega ravimisel saavutatakse võrdne toime antidepressantidega, kuid on suur oht häire uuele tekkele ja sõltuvusele.

PALAVIK

SELETUS Palavik on organismi normist kõrgem temperatuur (suust mõõdetuna 37,8 ºC ja pärakust 38,2 ºC). Inimesel kulgeb kehatemperatuur päevarütmis miinimumiga hommikul ja maksimumväärtusega pärastlõunal. Palavik võib olla seotud infektsioonide, kasvajaliste protsessidega või immuunsüsteemi häiretega. Vanematel inimestel võib haigusega tekkida vastupidine reaktsioon - alapalavik, st temperatuur langeb alla normaaltemperatuuri.


Alati tuleb alustada palavikku alandava raviga kui kehatemperatuur lapsel on pärakust mõõdetuna üle 38,5 ºC ja täiskasvanul 38,0 ºC. Igas koduses apteegis peaks olema püsivalt mingi palavikku alandav vahend.

Lastele sobivad palaviku alandamiseks paracetamol, tylenol.

Lisaks tuleb lapsele panna selga õhemad riided ja katteks õhem tekk.

Kui lapse temperatuur on üle 39,0 ºC, tuleb teda toasooja veega, millele võib lisada veidi viina, üle kogu keha kokku hõõruda ja seejärel ära kuivatada. Kui teie lapsel on varem palaviku ajal esinenud palaviku krampe, tuleb palaviku alandamist alustada juba 38,0 ºC juures.

Kui palavik on väga kõrge võib teha “viinasokke” (puuvillased sokid kasta vee ja viina lahuses märjaks ja jätta sokid mõneks ajaks jalga) ja määrida peopesi sama lahusega.

Nii lastele kui ka täiskasvanutele on vaja anda piisavalt vedelikku: kuuma teed, mahla. Kindlasti tuleb palaviku püsimisel konsulteerida oma arstiga.

PEARINGLUS

ka peapööritus SELETUS Pearinglus on üsna sageli esinev häire. Pearingluse korral on tegemist inimese oma keha või ümbruse liikumise eksliku tajumisega.

TEKKEMEHHANISMID

Sageli tekib pearinglus sellest, et aju ei saa piisavalt hapnikku või saab seda liiga palju. Näiteks liiga madala vererõhu või südame rütmihäiretekorral ei läbi aju piisavalt palju verd, millest ta saaks vajaliku hulga hapnikku.


Kodustes tingimustes võib pearinglust ravida vaid juhul, kui see on korduv probleem, tekkepõhjus kindlaks tehtud ning inimene teab, kuidas saab enesetunnet parandada. Kui tegemist on alkoholi tarbimisest tingitud

tasakaaluhäiretega, on probleem ajutine ning tavaliselt piisab väljamagamisest. Kui pearinglus on tingitud madalast vererõhust, võib mõnikord selle tõstmiseks juua kohvi, kuid pideva ergutina see ei sobi. Süüa rohkelt C vitamiini sisaldavaid toiduaineid (sidrunit, greipi), juua palju, magada palju.

PUUKBORRELIOOS

ka Lyme tõbi SELETUS Lyme tõbi on puukide vahendusel leviv haigus, mida põhjustab spiroheetide perekonda kuuluv bakter ning mille esmaseks tunnuseks on ringikujuline nahalööve puugihammustuse piirkonnas.

TEKKEPÕHJUSED

Lyme tõve tekkes on keskne koht puukidel. Inimene on puugi juhuperemees ning nakatumine toimub tavaliselt vereimemise ajal. Varakevadel ja suve algul saadakse nakkus laanepuugilt, sügisel aga võsapuugilt, seega haiguse ilmnemise periood on aprillist oktoobrini.

Lyme tõve põhjustajaks on mikroob nimega Borrelia burgdorferi, mis tungib puugi abiga inimesse ning liigub edasi vere vahendusel, nakatades niiviisi mitmeid

organeid. B. Burgdorferi meelispaikadeks on närvisüsteem ning liigesed. Peiteaeg ehk aeg, mis kulub nakatumisest haiguse avaldumiseni, võib olla 3-32 päeva.


Lyme tõve avaldumine jagatakse tinglikult kolme perioodi. Puugihammustuse piirkonnas tekib punetav ala, mis järk-järgult ringikujuliselt suureneb.

Teise haigusperioodina tuntakse nakkuse laialdast levikut organismis.

Haigel ilmneb palavik, külmavärinad, lihase- ja liigesvalud, kurgu- ja peavalu ning köha. Lisaks võivad ollasuurenenud lümfisõlmed ning esineb üldine nõrkus. Kui inimene ei saa õigeaegselt ravi, võib kujuneda haiguse kolmas staadium ehk püsiv põletik.

Tüüpiliselt esineb ka liigeste valu, mis pidevalt liigub ühest liigesest teise.

RAVIVÕIMALUSED

Lyme tõbe saab edukalt ravida antibiootikumidega, mis hävitavad inimese organismi sattunud B. Burgdorferi.

Kaugemale arenenud haiguse korral aga rakendatakse kuni 30 päeva pikkuseid kuure sama ravimiga.

KROONILINE PÕSKKOOPAPÕLETIK

SELETUS Krooniliseks loetakse ninakõrvalkoobaste põletikku, kui äge põletik ei ole allunud ravile 1-3 kuu jooksul.


Põhilised sümptomid on pikaaegne ninakinnisus (üle 1 kuu), lõhnataju langus, pidev vähese mädase eritise valgumine ninaneelu või eritumine ninast. Harvem võib esineda valu põletikus oleva ninakõrvalkoopa piirkonnas. Palavikku tavaliselt ei ole.

RAVIVÕIMALUSED

Ravi eesmärgiks on eemaldada ninakõrvalkoobastest mäda. Tablettravi antibiootikumidega on ravimeetod, mille eesmärgiks on hävitada bakter. Ravikuuri kestus peaks olema vähemalt 3-4 nädalat nädalat.

Kindlasti on vajalik lisaks toetav ravi, millega püütakse limaskesta turset ja taastada ühendus ninakõrvalkoobaste ja ninaõõne vahel.

Selleks kasutatakse ninatilku ja tablette. Kui põletik on põskkoopas, võib teostada põskkoopaloputust, millega on võimalik avada ninaõõne ja põskkoopa vahelist ühendust ja eemaldada mäda põskkoopast.

STRESS

SELETUS Stressi mõistetakse tavakeeles närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele.

TEKKEPÕHJUSED

Stress ei tulene enamasti mitte ränkrasketest pingutustest, vaid oskamatusest oma koormust reguleerida ning tasakaalustamata suhtumisest tehtud ja tegemata töödesse. Mõõdukas stress võib omada positiivset ja jõuduandvat rolli, aitab tõsta motivatsiooni.

Rohkem tajuvad inimesed negatiivset stressi, mille sümptomiteks võivad olla väsimus, peavalu, kurbus, unehäired, keskendumisraskused, ülesöömine või alkoholi ja uimastite tarvitamine, probleemid suhtlemisel jne.


Stressi esmasteks sümptomiteks on tavaliselt väsimus ning keskendumisraskused. Sageli esinevad ka peavalu , tavaliselt rohkemal määral higistamine, närvilisus, ärevus- või abitustunne, kergesti ärrituvus, unehäired, liigsöömine või vastupidi

isutus.

RAVIVÕIMALUSED

Kui inimene tunneb, et tal võiks olla stress, tuleks kõigepealt võtta enese jaoks aega ja püüda jõuda selgusele, mis stressi põhjustab. Tuleks üle vaadata oma prioriteedid. Ei tohiks ära unustada oma tervist. Oma murega ei tohiks üksi jääda ja püüda kõike ise ära lahendada. Samas ei ole mõtet ka püüda kõike ühekorraga ära lahendada. Kui mingil juhul ei saa rääkida sõbra või lähedasega, võiks otsida abi professionaalselt nõustajalt. Vaimseid pingeid on hea proovida tasakaalustada füüsilise koormusega, näiteks tegeledes endale meeldiva spordialaga. Sageli rahustab ja tõstab toonust näiteks looduses viibimine, kus inimene saab tunda end vabalt ning olla loomulik.

TUBERKULOOS

SELETUS

Tuberkuloos on peamiselt piisknakkusena leviv haigus, mis põhjustab aeglaselt süvenevat ja kudesid lagundavat põletikku kopsudes, kuid võib tabada ka eritus- ja suguelundeid, luid, liigeseid, lümfisõlmi, närvisüsteemi ja nahka.


Väga iseloomulikud esmasel nakatumisel on püsivad

väikesed palavikud, kaalulangus, öine

higistamine, nõrkus.

Ainult umbes pooltel juhtudel esinevad ka hingamiselundite poolsed kaebused - köha, rögaeritus, hingeldus, valu rindkeres.

Ägedalt kulgev haigus võib põhjustada rasket üldseisundit: kõrget palavikku, nõrkust, hingeldust.

Kopsude ulatuslikuma kahjustuse korral tekib raske köha, kopsuverejooksud.

RAVIVÕIMALUSED

Põhiliseks ravimeetodiks on tuberkuloosivastased preparaadid.

Standardravikuuri kestus on 6 kuud. Immuunpuudulikkusega inimestel või tüsistuste puhul on ravi kestus pikem. Rakendatakse ka üldist ravi - köhapärssivad ained, kaasuvate haiguste ravimine, alkoholitarvitamise ning suitsetamise keeld.

TUULERÕUGED

SELETUS Tuulerõuged on tuulerõugeviirusest põhjustatud eriti kergesti nakatuv palavikuga kulgev lööbehaigus, mida enamik põeb lapsepõlves.


Tuulerõugete inkubatsiooniaeg ehk avaldumisaeg pärast kokkupuudet viirust kandva isikuga on 10-20 päeva. Lööbele võib eelneda väike palavik.

Lööbeelemendid on väga erinevad ja võivad kehal esineda kõik üheaegselt – alates punastest väikestest laikudest, vistrikutaolistest lööbeelmentidest villide ja mädakoorikute ning armide-ni.

Esimestest täpikestest villideni läheb mõni päev, koorikud tekivad viie päevaga, siis pole haigus enam väga nakkav. Kuna sügelemine on tugev, kratsitakse mõnigi villikestest katki ja need võivad muutuda põletikulisteks. Raskemal haiguse avaldumisel võivad villid tekkida ka suu, neelu ja/või soole limaskestale, mistõttu on valus süüa ja väljaheites võib esineda verd.

RAVIVÕIMALUSED

Haiglaravi vajatakse siis, kui kratsimise tagajärjel on lisandunud naha infektsioon ehk põletik, mis võib viia väga tõsise haigestumiseni. Samuti siis, kui kaasuvad teised haigused nagu kopsupõletik.

Palaviku alandamiseks kasutatakse tavalisi palavikualandajaid nagu paratsetamool või ibuprofeen. Sügeluse vähendamiseks kasutatakse allergiaravimeid.

TOIDUMÜRGISTUS

SELETUS Toidumürgitus on bakteri poolt toodetud mürgise aine ehk toksiini või viiruse poolt põhjustatud haigus, mis tekib järsku (tavaliselt 24 tunni jooksul) pärast riknenud toidu söömist.

Sagedamini tekib iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, harvem palavik.

TEKKEMEHHANISMID

Salmonelloosi haigestumise oht on põhiliselt toore või halvasti küpsetatud liha (sagedamini linnuliha), tooreste linnumunade söömisel.

Shigelloos ehk mustade käte haigust levitab peamiselt haigestunud inimene, kelle kaudu võib haigustekitaja toidu sisse sattuda (salatitesse, toore puu- ja köögivilja peale, vette).

Rotaviirusenteriit kuulub viiruslike soolenakkuste hulka, selle esinemine on sagedasem talvel ja kevadel. Nakkusallikaks on küll sagedamini haigestunud inimene, aga ka vesi või toit.

Rotaviiruse põhjustatud kõhulahtisusele on omane järsk algus koos vesise kõhulahtisusega, oksendamine ja palavik.

Sümptomid ilmnevad 2–3 ööpäeva pärast nakatumist. Haigus kestab tavaliselt alla viie ööpäeva. Tavaliselt haigestuvad väikelapsed.


Oksendamine ja kõhulahtisus tekivad kaitseks, sobimatute ainete eemaldamiseks organismist. Hoolitseda tuleb selle eest, et ei tekiks vedelikupuudust, väga oluline on piisav vedeliku manustamine. Toidumürgituse tekkimise vältimiseks tuleks hoolikalt jälgida säilitusaegu, mitte tarvitada paisunud konserve, säilitada riknevaid toiduaineid külmas, lihatooted ja kanamunad korralikult kuumtöödelda, pidada kinni hügieeninõuetest.

Kasutatud kirjandus

http://static.inimene.ee/index.php?sisu=tekst&mid=250&lang=est

http://www.kliinikum.ee/infovoldikud/haigused

www.google.com

https://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:Haigused

http://static.inimene.ee/index.php?sisu=tekst&mid=250&lang=est

http://www.kliinikum.ee/infovoldikud/haigused

http://www.google.com/

https://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:Haigused

anoreksia - kivilinn.tartu.ee umbritsevad haigused ja... · anoreksia anoreksia ehk tahtlikult...

Documents