kuidas soomaalased haabjaga kihnus käisid

Soomaa mehed eesotsas Aivar Ruukeliga otsustasid möödunud suvel testida Soomaa ajaloolise ühepuupaadi ehk haabja

merekindlust ja käisid külas kihnlastel.

Tekst ja fotod: Aivar Ruukel

Kuidas soomaalased haabjaga Kihnus käisid

Idee testida haabja meresõidu omadusi Kihnu-ületusega tekkis juba 1996. aasta suvel, kui tutvusin Fredrik Koivusaloga. Kor-raldasin jaanipäeva paiku isatalus Saarisoos nädalase haabjate ehitamise laagri, kus huvilised said Soomaa lootsikumeistrite Jüri Lüki ja Jaan Rahumaa juhendamisel omale haavatüvest veesõiduki raiuda. Koivusalu oli üks laagrilistest ja tema soov ühepuupaat ehitada tulenes laiemast huvist muinasaegse me-resõidu ja kaugete aegade veesõidukite vastu.

Fredrik väidab põhjalikele uuringutele tuginedes, et just

haabjalaadseid paate kasutasid viikingid idapoolsete alade avastamiseks ja retkedeks kuni Konstantinoopolini välja. Haa-bjad on madala süvisega, suhteliselt kerged ja võimaldavad lii-kumist ka mööda kärestikuliste lõikudega jõgesid. Et aga ühe-puupaatide merekindlust tõsta, lisati sellele parrastele sarnasel moel lauad, nagu seda tehakse ka laudadest veesõidukite puhul. Ühepuupaate on erineva suurusega, Soomaa keskmised haa-bjad on viie ja poole meetri pikkused ja veidi alla meetri laiad. Sellise ligi meetri laiuse lootsiku tarvis peab haavatüve

jämedus olema ladvapoolsest otsast ca pool meetrit. Kandevõi-me on sellisel haabjal kaks-kolm inimest. Külakroonikas aga on kirjas kahe ilmasõja vahelise ajastu kohta fakt, et “kõige suu-rem lootsik olnud Tõramaa Bachmannil - see kandis 13 meest.” Kahjuks ei ole küll täpsemaid andmeid tolle hiidhaabja mõõtu-de osas, samuti ei ole ma seni saanud näha ka ühtegi fotot, mis fakti sellise paadi olemasolu kohta kinnitaks.

Haavatüvest ehitatud paadi suuruse määrab ära oksavaba tü-veosa pikkus ja jämedus. Selle loo peategelaseks on käesole-va aja suurima kandevõimega haabjas “Aasa”, mis mahutab 8 meest. Merelaineid on see hiidhaabjas saanud tunda mitmel

suvel Lennusadamas, osaledes Tallinna Merepäevadel.

2011. aasta suveks oli plaan sõita haabjaga üle mere Kihnu küps. Pardalaudu otsustasime haabjale mitte lisada, vaid rihti-da sõit mõnele tuulevaiksele nädalavahetusele. Selliseks sobi-likuks ajaks osutus juuli kesksel peetav Kihnu Mere Pidu. Leid-sime, et ühendame mereseikluse selle sündmusega, aerutame esimesel päeval saarele, osaleme pidustustel ja siis tuleme tei-sel päeval tagasi.

Teekonna pikkus Munalaiu sadamast Kihnu on ca 7 miili, praam sõidab seda maad umbes tunniga. Meie kaheksa liikmega

18 19

SEIKLUS

SEIK

LUS

Haabjas jõudis treileril Munalaiu sadamasse Kas tõmbame purje ka üles

Kakra sääre peal - taamal on Kihnu

Peatus Manilaiul Eksperimenteerime koormakattest purjegaManilaiult Kihnu poole Haabjas Kihnu sadamas

Randume Kakra säärele

Puhkepaus Kakra säärel

haabjameeskonnal kulus minekuks kuus tundi. Et ilm oli tuu-levaikne ja meri plekksile, siis ei olnud ka kiiret. Tegime kaks peatust - esimese Manilaiul ja teise Kakra säärel. Kakra säär kujutab endast kümnekonna meetri laiust kruusast maariba, mis sirutub Kihnust mandri suunas ligi 4 kilomeetri pikkuses. Müstiline koht, mida asustavad vaid merelinnud eesotsas me-rikotkaga, avaldas reisiseltskonnale muljet.

Pühapäeva lõuna ajal sättisime tagasiteele. Rannas oma maga-miskotte ja muud kraami haabjasse pakkides kuulasime koha-liku kaluri hoiatavaid merelugusid. Põhjus oli ka objektiivne - eelmise päevaga võrreldes oli ilm muutunud, tuul tõusmas ja õhtuks prognoositi äikesepuhanguid. Kindlasti ei oleks sellis-tes oludes teekonda ette võtnud vettpidava riskiplaani puudu-misel. See oli aga meil olemas Kihnu sadamas valvava ja meie märguande peale reageeriva piirivalvekaatri näol. Retke esime-ne kolmandik Kakra sääre varjus ei erinenud oluliselt esimese

päeva aerutamisest, haabjas käitus laines üsna sarnaselt selle-le, mida teadsime Tallinna Meresadamast saadud kogemustest.

Haabjaga merel sõites ainult üks ja lihtne reegel ongi - tuleb pidevalt, ilma vahet pidamata aerutada. Väiksemgi paus kaotab kursi ja muudab aluse pähklikoorena lainetes kõikujaks. Kakra tipust väina ületamine oli see osa, mis reisist merereisi tegi. Läänetuul ulatus kuni 15 meetrini sekundis ja laineid hinda-sid osalejad tagantjärgi meetrist pooleteiseni. Pärnus tuli juba ka äikesevihma. Manilaiu rand, mis tulles jalasirutust pakkus, oleks lainetuse käes välkuvate rohkete kivide näol haabjale ohtlikuks osutunud. Meenusid Fredrik Koivusalo jutustused sellest, et varjaage, kes haabjasarnasel alustel Musta mere ran-nikumerd mööda Konstanioopolisse rändasid, ootasid rannas võitlused sõjakate türgi-tatari rändhõimude petšeneegidega.

Sel suvel on meie plaaniks minna haabjal Piirisaarde.

20 21

RUBRIIK

SEIK

LUS

Enne Kihnust tagasi sõitu tõusis tuul ja tekitas merele jänesed

Tagasiteel Munalaiu sadamasse oli laine kõrguseks meete

Haabjas teel Munalaidu ja parvlaev teel Kihnu