-1

ARMASTUS HIRMUTA AIDS-I EES

MIDA PEAKSID NOORED AIDS-IST TEADMA?

-2 -3

Armastus hirmuta AIDS-i eesOriginaal pealkiri: «Liebe ohne Angst vor Aids»© 2006

AIDS-i Informatsioon Šveitsis

Väljaandja: AIDS-i Informatsioon Šveitsis

Fotod: J. KrautzKujundus: Ch. WylerElectron-mikroskoop foto:Hans R. Gelderblom, Robert-Koch-Instituut, Berlin

Seitsmes väljaanne saksa keeles (1991/1992/1996) 2001. aastalKolmas väljaanne prantsuse keeles (1992/1997) 2003. aastalKolmas väljaanne itaalia keeles (1992/1997) 2003. aastalTeine väljaanne inglise keeles (1997) 2003. aastal

-2 -3

ARMASTUS HIRMUTA AIDS-I EES

MIDA PEAKSID NOORED AIDS-IST TEADMA?

-4 1

-4 1

SISUKORD

Eessõna neljandale väljaandele 3

Sissejuhatus 5

HIV-epideemia 7 Üldine informatsioon

HIV-nakkuse levik 9 HIV-epideemia ajaluguÜlemaailmne HIV-epideemia AafrikaPõhja-Ameerika ja Lääne- Euroopa

Nakatumise ohud ja ennetustöö 14

Kuidas HIV levib? 14 Kust on viirust leitud?Kuidas pääseb viirus kehasse?

Millised on nakatumise viisid? 16 Seksuaalne kontaktEmalt lapseleMeditsiinitöötajad ja HIV-positiivse inimese raviUimastite tarvitamineVereülekanded, organdoonorlus

Olukorrad, kus nakatumise risk puudub 19 Seksuaalne kontaktArgipäevased kontaktid

Nakatumise risk 20 Nakatumise risk läbi seksuaalse vahekorraNakkuslikkuse mõjutajadNakatumine suu limaskesta kauduLahendamata või haruldased nakatumise juhtumid

Kuidas HIV-nakkus diagnoositakse? 24 HIV-test

HIV-testi tegemine 27«Negatiivne» või «positiivne» testi tulemusKus on võimalik HIV-testi teha?Mida toob endaga kaasa HIV-test ja sellega kaasnev konsultatsioon?Millal on õige ennast testida?

2 3

Kuidas saan end viiruse eest kaitsta? 31 Seksuaalsuhe 32

Hoolikas partneri valikÄra anna HIV-ile võimalust – tee HIV-test!KondoomKondoomi õige kasutamineNakatuda võib vaid ühest seksuaalsest kontaktist

Uimastid 37 Narkootikumid ja alkoholSõltuvus

Meditsiinitöötajate kaitse 39HIV, hepatiit B ja CMeditsiiniõe nakatumine HIV-iEttevaatusabinõud

Õnnetused ja esmaabi 42HIV-risk töökoasEsmaabiSportKui see ikkagi juhtub

Tahtlik teise inimese nakatamine on tõsine kuritegu 45HIV – AIDS-i pathogeen 47

HIV-i suutlikus muutudaImmuunsussüsteemi nõrgenemine ja hävimine 49

Makrofaage kasutatakse kui Trooja hobustAbirakkude tegevuse lõppeminePuudulik antikehade kaitseHIV-ile kaotatud lahing

HIV-i elutsükkel 53Haiguse kulg 55

FaasA (äge ja «varjatud» nakkus)Faas BFaas C (AIDS)

HIV-nakatunud inimeste ravi 60Antiviiruslik raviAIDS-iga kaasnevate haiguste ennetamineHIV-iga kaasnevate haiguste raviKäitumisreeglid HIV-i nakatunud inimestelePEP ehk ravijärgne profülaktikaVaktsiin

Suhted HIV-i nakatunud inimestega 64Olulisemad punktid: Mida pean teadma, et end AIDS-i eest kaitsta? 66

2 3

EESSÕNA NELJANDALE VÄLJAANDELE

AIDS on haigus, mis on muutunud inimkonna üheks suurimaks ohuks. See epideemilise kiirusega leviv nakkushaigus, mille vastu pole siiani suudetud luua vaktsiini või ravimeid, esitab meditsiinilisele maailmale hulgaliselt väljakutseid. Õnneks suudeti kiiresti kindlaks määrata viiruse levimise viisid ning nüüd ollakse võimelised jagama küllaldast informatsiooni haiguse vältimise võimaluste kohta. Parim viis ennast kaitsta, on õige käitumismudeli jär-gimine – inimesed, kes kasutavad vajalikke kaitsevahendeid, aitavad kaasa epideemia leviku tõkestamise-le ning tänu sellele säästavad ennast ja oma lähedasi viirusega kaasneva-test läbielamistest ning enneaegsest surmast.

Mul on hea meel, et käesolev «Armastus hirmuta AIDS-i ees» väljaanne sisaldab suuremas mahus meditsiinilist informatsiooni, mis aitab läbi viia ennetustööd. Käeso-levad nõuanded üritavad just seda teha. Aastate pikkuse kogemuse

põhjal võin kinnitada, et asjakohane informatsioon ja teadmised on en-netustöö aluseks. Ainult piisavad teadmised aitavad inimesel kujunda-da endale vastav eluviis, mille abil on võimalik vältida nakatumise riske. Selline põhimõte kehtib eranditult kõigile inimestele – eelkõige aga noortele.

Käesolev väljaanne ongi peamiselt adresseeritud noortele, et pakkuda neile teadmisi, kuidas end viiruse eest kõige tõhusamalt kaitsta. Hetkel olemasolev informatsioon ei aita neil leida õiget väljapääsu eksitavatest nõuannetest. Eeskuju, mida neile enamasti pakutakse on hedonistlik eneserahuldus. Seepärast võib vahel jääda mulje, nagu noored ei hooliks enam ilust, õiglusest ja voorustest. Tegelikkuses pole see sugugi nii. Suurem osa noori tunneb pereelu vormi, mis on ülesehitatud mono-gaamsusele ning, mis peaks olema üks tähtsamaid eesmärke elus. Just sellepärast peaks noori julgustama nii enda kui ka ümbritsevate ini-

4 5

meste eludest hoolima. Eriti tuleks AIDS-i ennetustöös rõhutada eeti-lisi põhimõtteid, mida tutvustame ka selles brošüüris. Igasugune abi, – nagu käesolev väljaanne – mis ai-tab noortel sellised ideaalid omaks võtta, peaks olema tervitatud.

Peaksime tänama autorit ning AIDS-i Informatsiooni Šveitsis «Armastus hirmuta AIDS-i ees»

brošüüri väljaandmise eest ning soovima neile laia lugejaskonda. Seda brošüüri võib julgelt soovitada arstidele, õpetajatele, sotsiaal- ning noorsootöötajatele. Iseäranis aga vanematele ning noortele endile.

Werner E. SchreinerProfessor ja endine Zürichi Ülikooli güne-

koloogia kliiniku direktor

4 5

Alates hetkest, mil meie maailma ilmus AIDS, pole armastus enam ainult ilus tunne, vaid võib olla ka väga ohtlik. AIDS on surmav haigus. Inimene võib nakatuda ainult ühest seksuaalsest vahekorrast. Ometigi on tänapäeval võimalik HIV-i na-katumist peaaegu välistada. Küsimus on: kuidas?

Mida peaksid noored ennekõike teadma, et end HIV-nakkuse eest võimalikult efektiivselt kaitsta? Selleks, et küsimusele vastust anda, tulid kokku paljud arstid, jagasid omavahel praktilisi kogemusi ning töötasid läbi uuemad AIDS-i alased uuringud.

Käesolev brošüür on nende töö tulemus. See kirjeldab olemasolevaid uuringute tulemusi lihtsas keeles. Lugeja ei pea omama mingeid medit-siinilisi eelteadmisi. Brošüür pakub hädavajalikku informatsiooni kõige kohta, mida HIV-ajastul elav noor teadma peaks.

Brošüür on teaduslikult heaks kiidetud ning kirjutatud realistlikus, mitte kellegi peale sõrmega näitavas stiilis, sest AIDS ei tee vahet sool,

SISSEJUHATUS

vanusel või inimese moraalsetel tõekspidamistel.

Seisame silmitsi faktiga, et HIV-nakkuse ohvrite vanus on üha noo-renev. Just seepärast peavad iseäranis noored olema teadlikud sellest, kui-das viirus levib, millised võimalused on ennast haiguse eest kaitsta ning kui turvalised need võimalused on. Inimesed, kes on kursis teaduslike faktidega, oskavad ennast efektiivselt kaitsta, lähtudes seejuures konkreet-sest situatsioonist.

Kõik, kes mõistavad haiguse tõ-sidust ning edasikandumise viise, kohandavad oma eluviisi vastavalt sellele. Samamoodi nagu keegi ei paneks oma kätt tulle, sest ta teab, millega see lõpeb, tuleneb AIDS-i probleemide tõsiduse mõistmisest paratamatult arusaam haiguse taga-järgede pöördumatusest. Käesolev brošüür on loodud sellise ennetustöö püüdluste täitmiseks, sest iga haiges-tumine AIDS-i on juba üks liiga palju!

Kaheksakümnendate alguses usuti ikka veel, et AIDS piirdub nii-nimetatud riskigrupiga (homo-

6 7

seksuaalid ja narkomaanid). Praegu teame, et juba siis oli HIV-nakkus hakanud aeglaselt levima ka hetero-seksuaalide hulgas (see tähendab läbi seksuaalse vahekorra mehe ja naise vahel). Edasikandumise arv noorte heteroseksuaalsete meeste ja naiste

vahel on aasta-aastalt tõusnud ka Šveitsis. Just neil põhjustel on käeso-lev brošüür adresseeritud peamiselt noortele inimestele.

Giovanni Fantacci, M.D.AIDS-i Informatsioon Šveitsis president

Zürich 2003

6 7

HIV-EPIDEEMIA

ÜLDINE INFORMATSIOON

AIDS on akronüüm Omandatud Immunpuudulikkuse Sündroomile. Olles täpne, surmav haigus AIDS on tegelikult nakkushaiguse HIV (Inimese Immuunpuudulikkuse Vii-rus) viimane faas.

Jäämäed on laevadele sellepärast nii ohtlikud, et 6/7 neist asuvad vee all ehk teisisõnu, on nähtamatud. HIV-epideemia paneb meid silmitsi seisma sarnase fenomeniga. HIV-i nakatunud inimesi on vähemalt kümme korda rohkem kui AIDS-i haigeid. Enamus nakatunud pole oma olukorrast aastaid teadlikud. Viirust pole võimalik lihtsalt vaatluse teel tuvastada. Kõige ohtlikum asjaolu on see, et nakatunud inimene võib viirust oma seksuaalpatnerile edasi kanda kohe pärast enda haigestumist.

HIV kuulub viiruste erilisse grup-pi, mis areneb tõeliseks haiguseks alles pärast väga pikka aega. Sellist gruppi nimetatakse lentiviirusteks, mis tuleneb ladina keelsest sõnast lentus – aeglane. HIV omapära seisneb selles, et viirus muudab oma ohvri haigeks väga aeglaselt

8 9

ja märkamatult. Keskmiselt areneb HIV-nakkusest haigus AIDS küm-ne aastaga. Praegu saadaval olevad antiviiruslikud ravimid suudavad seda perioodi pikendada. Tavaliselt haigestub inimene üks kuni kolm päeva pärast nakatumist grippi. Me-ditsiiniline termin intervalli kohta, mis hõlmab aega nakatumisest kuni haiguse kujunemiseni, on latents-

periood või inkupatsiooniperiood. Pikaajaline latentsperiood tähendab seda, et praegu teada olevad AIDS-i juhtumid hõlmavad endast ainult jäämäe tippu kõigist HIV-naka-tunutest. Seepärast ei saa AIDS-i juhtumite põhjal hinnata, kui le-vinud on HIV praegu, need arvud peegeldavad pigem ainult viiruse ulatust aastakümneid tagasi.

8 9

HIV-NAKKUSE LEVIK

HIV-EPIDEEMIA AJALUGUHIV arvatakse pärinevat Kesk-Aafri-kast. Epideemia valla päästmiseks läks hinnanguliselt aega umbes sada aastat. Algselt kandus haigus edasi Aafrika siseselt, levides suguharude rituaalide (näiteks vere rituaalid), prostitutsiooni ja rahvaste rändami-se tõttu. Alguses levis HIV-nakkus väga aeglaselt, kuid seda protsessi kiirendas sotsiaalsete olude muutus ning kultuuriliste traditsioonide pu-runemine.

Turismi tulemusena, leidis HIV tee Haitile, sealt USA-sse ning siis Euroopasse. Veidi hiljem levis see Aafrikast maailma teistesse regioo-nidesse, nagu Indiasse.

Alles 1981. aastal avastati AIDS USA-s kui homoseksuaalsete meeste seas leviv haigus. Algselt arvatigi, et sellesse suguhaigusesse nakatuvad ai-nult homoseksuaalid. Siiski oli peagi selge, et HIV oli juba siis hakanud varjatult levima ka Põhja- ja Kesk-Ameerika heteroseksuaalse rahvasti-ku hulgas. Tuleb märkida, et paljudel homoseksuaalidel esines samaaegselt

seksuaalseid kontakte ka vastassoost partneritega. Narkomaanid, kes süstisid uimasteid veenisiseselt, soo-dustasid samuti HIV levikut. Päris algstaadiumis oli Aafrika ainuke koht, kus nakatus võrdselt nii naisi kui mehi.

Ülemaailma on tänini rohkem kui 80% nakatumistest toimunud läbi heteroseksuaalsete kontaktide ning umbes 10% emalt lapsele.

ÜLEMAAILMNE HIV-EPIDEEMIA

Olenemata mõnedes riikides toi-munud suurtest edusammudest, pole praegu mingeid väljavaateid HIV/AIDS epideemia peatamiseks. ÜRO (Ühinenud Rahvaste Orga-nisatsioon) HIV/AIDS-Programm (UNAIDS) kohaselt nakatus pelgalt 2005. aastal HIV-i 4,3–6,6 miljonit inimest (keskmiselt 11 781–18 082 uut nakatumist päevas). Samal aas-tal suri AIDS-i 2,8–3,6 miljonit ini-mest. 2002. aasta lõpuks oli surmade koguarv alates epideemia puhkemi-sest rohkem kui 21,8 miljonit ning

10 11

nakatunud inimeste arv tõusnud üle 60 miljoni. AIDS-i tõttu orvuks jää-nud lapsi oli kokku 14 miljonit. Vi-imane tõestab, et HIV-epideemia ei puuduta ainult haigestunud inimest ennast, vaid samuti nende kallimaid, lapsi ning tegelikult kogu perekonda ja sugulasi.

Üle kogu maailma tekib aina roh-kem ja rohkem epitsentreid, vahel on

nendeks terved regioonid, kus varem esines vähe HIV juhtumeid, näiteks Hiina, Venemaa või Ukraina. Kuid samuti on riike, kus HIV-nakkuste koguarv oli langemas või on seda siiani, epitsentrid moodustuvad aga kindlate elanikegruppide hulgas.

Peter Piot, UNAIDS direktor, möönab oma 2000. aasta juunis ilmu-nud raportis, et üheksakümnendate

10 11

alguses vaadeldi AIDS-epideemiat tervisliku kriisina ning arvatud na-katunud inimeste arv oli tegelikult ainult üks kolmandik koguarvust. Praegu on AIDS epideemia lüka-nud paljud riigid tohutusse kriisi, paisates segi kõik ühiskondlikud valdkonnad.

AAFRIKAÜle 70% (28,5 miljonit) uutest HIV nakatunutest elavad Aafrikas. Iga-aastane uute haigestujate arv jõudis 2002. aastal 3,5 miljonini ning on jätkuvalt tõusmas.

Lõuna-Sahara kuueteistkümnes riigis on 10% 15–49 aastastest ini-mestest HIV-positiivsed. Suurim nakatumise sagedus on Botswanas, kus juba iga kolmas täiskasvanu on viiruse kandja. UNAIDS hoia-tab, et kaks kolmandikku kõigist noormeestest, kes on praegu selles riigis 15 aastased, surevad enne-aegselt AIDS-i. Lõuna-Aafrikas, kus viiendik ning Zimbabwes, kus veerand kõigist täiskasvanutest kannab HIV-nakkust, tapab AIDS pooled neist 15-aastastest. Sambias suri 1998. aasta esimese kümne

UNAIDS (Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni HIV/AIDS-Programm) ennustab, et aastaks 2005 elab maailmas kokku 36,7–45,3 miljonit HIV-i/AIDS-i haiget last ja täiskasvanut.

12 13

kuu jooksul 1300 õpetajat, see arv on võrdväärne kahe kolmandikuga kõigist äsja õpetajakutse omanda-nutest. Siinjuures tuleks mainida kohutavat tõde, et õpetajad kandsid haiguse oma õpilastele edasi. Neil lastel, kellel polnud võimalik oma õpingute eest tasuda, võisid hariduse eest «maksta» õpetajaga seksuaal-sesse vahekorda astudes. Ainsana Aafrika riikidest õnnestus Ugandal, tänu laiaulatuslike ennetustööde kampaaniatele, vähendada HIV-i

levikut 14%-lt 1990ndate alguses 8%-le 1998. aastaks.

PÕHJA-AMEERIKA JA LÄÄNE-EUROOPA

Alates 1995. aastast on Põhja-Amee-rikas ja Lääne-Euroopas (Šveitsis kaasaarvatud) hakanud langema nii iga-aastaste uute AIDS juhtumite diagnoosimine kui ka surmajuhtu-mid. Selline suundumus on peami-selt saavutatud tänu laialt levinud antiretroviiruslikule ravile. Mitu

Oodatava eluea pikkuse muutused Aafrika riikides AIDS-i epideemia tagajärjel. Diagramm näitab selgelt viimase viieteist aastaga toimunud oodatava eluae pikkuse järske muutusi.

12 13

aastat on neis riikides langenud ka registreeritud HIV-positiivsete testitulemuste arv. Üle 50% naka-tumistest omistatakse heterosek-suaalsetele kontaktidele Kuid järje-kindlate uuringute puuduse tõttu on võimatu öelda, kas iga-aastane uute nakatunute suhtarv on ka tegelikku-ses langemas. Igas riigis on varjatud juhtumite arv väga suur.

Šveitsis ei ole pooled hetero-seksuaalsed HIV-positiivsed mehed oma olukorrast teadlikud seni, kuni neil diagnoositakse AIDS. Teisisõnu – möödub kümme aastat, mille jook-sul ei tea nad midagi enda haigestu-misest ning seetõttu nakatavad mit-teteadlikult oma seksuaalpartnereid. Naiste hulgas on olukord vaid veidi parem: pooled nakatunutest teevad HIV-testi alles üks kuni kaks aastat

enne AIDS-i diagnoosimist. Nad veedavad kaheksa aastat teadmata, et kannavad viirust.

On olemas elanikegruppe, kus uute nakatumiste arv on tõusnud rahutust tekitavalt kõrgele. USA-s tehtud uuring (aastatel 1994–1998) toob esile järsu viiruse leviku kas-vu noorte homoseksuaalide seas: 15-aastaseid HIV-positiivseid ei avastatud, kuid 22 aastaste hulgas oli neid 9,7% ning kõigest üks viiendik (18%) oli oma olukorrast teadlik. Šveitsis on HIV-positiivsete arv, kes pärinevad Sahara-tagustest Aafrika riikidest tõusnud 5%-lt 1990. aastal 21%-le 1998.

Loetletud tulemused hoiatavad meid kõiki, et isegi lääne-euroo-ras elades, pole keegi HIV-i eest kaitstud.

14 15

HIV-i võib nakatuda ainult juhul, kui kehavedelikud, mis sisaldavad suures koguses viirust, leiavad tee inimese organismi. Peamiselt toi-mub see läbi vere, seemnevedeliku, tupeeritise ning rinnapiima. Teistes kehavedelikes (sülg, pisarad, uriin) on viirusetekitajate arv liiga madal, et edasi kanduda, seda aga juhul, kui nad ei sisalda verd (sülg võib verd sisaldada näiteks siis, kui igemed veritsevad).

KUIDAS PÄÄSEB VIIRUS KEHASSE?

Üldteada on asjaolu, et viirus võib tungida kehasse läbi vigastatud, veritseva naha, terve limaskesta või otse vereringesse süstimise või vereülekande tagajärjel.

Edasikandumine läbi terve naha on võimatu. Kuid viirus suudab ke-hasse siseneda läbi terve limaskesta. Kuidas on see võimalik? HIV ei suuda läbi tungida tervest nahast, kuna seda kaitseb sarvkest. Viirused on võimelised sisenema kehasse vaid

KUIDAS HIV LEVIB?HIV kandub edasi ainult nakatunud inimeselt teisele inimesele, mitte nagu gripiviirus või tuberkuloosi batsillid, mis võivad levida läbi õhu, näiteks köhides (piisknakkus). Na-katumine HIV-i võib toimuda vaid juhul, kui viirust kandvad kehavede-likud sattuvad kontakti limaskestaga või leiavad tee otse vereringesse.

KUST ON VIIRUST LEITUD?Inimese immuunpuudulikkuse vii-rust on leitud verest ja teistest kehavedelikest. See võib olla vaba või varjatud valgeverelibledesse. Mõlemal juhul võib viirus kanduda ühelt inimeselt teisele. Nakatumise tõenäosus sõltub kehavedelikes oleva viiruse kontsentratsioonist.

Nakatunud inimese veri sisaldab väga suures koguses viirust. Seemne- ja tupevedelikus ning rinnapiimas leidub seda veidi vähem. Väikestes kogustes on viirusetekitajaid avasta-tud teistestki kehavedelikest nagu süljest, pisaratest ja uriinist.

NAKATUMISE OHUD JA ENNETUSTÖÖ

14 15

juhul, kui nahk on vigastatud või põletikuline.

Limaskestal, mis asub vagiinal, sugutipeal, suus, ninas ja silmades, puudub selline kaitsev kiht. See või-maldab viirusel kasutada limaskesta kehasse sisenemiseks.

Niiviisi tegutsedes, kasutab viirus kavalat trikki. Ta otsib organismist üles makrofaagid, täpselt samamoo-di nagu ta teeb peremeesrakkudega. Makrofaagid asuvad limaskestal ning põletikulisel nahal, et kaitsta

vigastatud sarvkesta. Nad toimivad kui keha esmane häiresignaal, akti-veerudes kohe, kui viirus või mõni muu ärritaja satub kontakti limas-kesta välispinnaga. Nad tõmbavad väikesed viirused oma liikuvate vibu-ritega enda juurde, et neid «seedida» ning lõpuks hävitada.

Selline kaitsesüsteem on efek-tiivne teiste viirustega, HIV-iga aga mitte. Vastupidi: viirus on võimeline varjuma makrofaagide sisse, kasuta-des neid samamoodi kui peremees-rakke ning transpordivahendina.

Nahk: Viirus ei suuda läbida tervet nahka, mida kaitseb sarvkest.

Limaskest: Limaskestadel puudub HI- vii-rusele läbimatu sarvkest. Tänu õgirakkudele suudab HIV läbi limaskesta tungida isegi terve inimese organismi.

õgirakud (makrofaagid)

HIV sarvkest õgirakud (makrofaagid)

HIV

vere- ja lümfisooned vere- ja lümfisooned

16 17

MILLISED ON NAKATUMISE VIISID?

HIV-nakkus on peamiselt seksuaal-sel teel leviv haigus. Seega on peaae-gu võimatu nakatuda argieluliste te-gevuste kaudu. Järgmised olukorrad omavad nakatumise riski.

SEKSUAALNE KONTAKTHIV võib edasi kanduda kui ol-lakse seksuaalses vahekorras viiruse kandjaga. Risk kaasneb samuti oraalseksiga ning nakatumise ohtu ei saa täielikult välistada ka sügava suudlusega (keelega suudlus) (vaata lisaks lk. 22–23).

EMALT LAPSELEHIV-positiivne ema võib viiruse oma lapsele ülekanda raseduse ajal (läbi platsenta), tuhude ajal, sünni-tuse käigus või rinnaga toites.

MEDITSIINITÖÖTAJAD JA HIV-POSITIIVSE INIMESE

RAVI

Meditsiinitöötajatel kaasneb HIV-i nakatumise risk põetades või ravides nakatunud inimesi. Eriti siis, kui nad torkavad või vigastavad ennast operatsiooni ajal HIV-positiivse ini-mese raviks kasutatud nõela või muu-de meditsiiniliste instrumentidega. Harvemini esineb nakatumist viirust

HIV pääseb organismi kasutades terve limas-kesta makrofaage. Makrofaage võrreldakse Trooja hobusega: nad ei suuda HIV-i hävita-da, nagu teevad teiste viiruste ja bakteritega. Olles limaskestal, liiguvad makrofaagid koos HIV-nakkusega läbi lümfisoonte lümfisõlme-desse, mis on immuunsussüsteemi südamik. Just lümfisõlmed loovad varamu, milles viirus suudab paljuneda. Sealt saab HIV siseneda vereringesse või jaguneb makrofaagide abil üle kogu organismi.

– HIVi paljune-mine

– imendumine makrofaagid

– sisenemine lümfisoon-tesse

– sisenemine teistesse organitesse (näiteks lüm-fisõlmed)

HIVi sisaldavad makrofaagid

limaskest

HIV makrofaagid

HIV

HIV

16 17

kandvate kehavedelike kokkupuutel limaskestaga (näiteks vere pritsmed silma) ja kaitsmata vigastatud naha-ga (vaata lisaks lk. 38).

UIMASTITE TARVITAMINESüstivad narkomaanid, kes kasuta-vad korduvkasutusel olevaid süstlaid, võivad teineteist nakatada nõelale jäävate verejääkide kaudu.

VEREÜLEKANDED, ORGANDOONORLUS

Risk nakatuda kaasneb, kui vere- või organidoonor on HIV-positiivne. Sellepärast kontrollitakse indust-riaalmaades (Šveitsis alates 1985. aastast) kõiki vere- ja organidoono-reid HIV-testiga. Samuti soovitatak-se veredoonoritel annetusest loobu-da, kui nad on olnud olukorras, mis omas HIV-i nakatumise riski. Riski, et viirust ei avastata, hinnatakse väga madalaks (umbes 1:600 000). Seda tänu AIDS-testi (vaata lk. 14-15) suutlikkusele teha viiruse olemasolu kindlaks esimese nelja nädala jook-sul pärast nakatumist.

TÄHTIS !AIDS-epideemia moo-toriks on sagedased juhuslikud seksuaal-suhted. Alkohol ning narkootikumid on selle mootori kütuseks. Nad ähmastavad kasutaja otsuseid, enesest lu-gupidamist ning viivad seeläbi rutakate, ette-vaatamatute seksuaal-kontaktideni, mis võivad hiljem kahetsus-väärseteks osutuda. Elu narkootikumideta ning mõõduka alkoholi tar-bimisega, on seega olu-line kaitse HIV-i eest.

18 19

18 19

SEKSUAALNE KONTAKTNakatumise oht puudub mono-gaamses suhtes – eeldades, et mõle-mad partnerid on HIV-negatiivsed ning kumbki ei satu olukorda (näi-teks töökohas), kus viirus võib edasi kanduda mitte-seksuaalsel teel.

ARGIPÄEVASED KONTAKTIDKuna selleks, et toimuks HIV-nak-kuse edasikandumine, peab toimu-ma otsene kontakt viirust kandvate kehavedelikega, puudub enamasti nakkuse oht argipäeva tegevustega. Lisaks sellele on HIV äärmiselt tundlik ning väljaspool keha huk-kub ta kiiresti keskkonna mõjude (näiteks päikesepaiste, külm tempe-ratuur, õhk jne) tõttu. Seepärast pole

vaja karta nakatumist järgmistes situatsioonides:

• Ühistranspordis, koolis, tualett-ruumis jne

• Nahakontaktid, nagu kätt su-rudes, kallistades või suudeldes põsele

• Sportides, näiteks ujudes, mängi-des erinevaid pallimänge

• Restoranis (samade toidunõude kasutamine)

• Perekonnas ja kooselus• Kontaktid loomadega

Selle kõige eelduseks on mui-dugi, et järgitakse üldiseid hügiee-nireegleid ning, et ei esine ühtegi kontakti HIV-nakkust kandvate kehavedelike, avatud haavade või li-maskestaga.

OLUKORRAD, KUS NAKATUMISE RISK PUUDUB

20 21

NAKATUMISE RISK

Paljude nakkushaiguste esinemise korral pole võimalik täpselt kindlaks määrata nakatumise riski erinevate edasikandumiste viisidega. Alati esi-neb juhtumeid, kus pole selge, kui-das täpselt nakatumine toimus.

Erinevate edasikandumise viiside ning nendega kaasneva HIV-nak-kuse riski suuruse kindlaks tegemi-ne on eriti keeruline, kuna viiruse avastamine on võimalik alles mõne nädala kuni mitme kuu pärast ning läheb aastaid, enne, kui areneb haigus AIDS. Seepärast on sageli võimatu täpselt kindlaks määrata, millal ja kuidas nakatumine toimus. Kaasaegse meditsiini suursaavu-tuseks on asjaolu, et edasikandumise põhiviisid suudeti kindlaks teha juba kahe aasta jooksul pärast esimese AIDS patsiendi avastamist (vaata lisaks peatükki «Millised on nakatu-mise viisid?», lk. 16).

Mitte kõik inimesed, kes satuvad ühesugustesse riskiolukordadesse, ei nakatu. See fakt ei kehti ainult HIV-i, vaid ka paljude teiste tuntud nak-kushaiguste puhul. Kõik pereliikmed ei haigestu gastroenteriiti isegi siis, kui on söönud sama toitu.

Selleks, et nakatumise riskid oleks paremini mõistetavad, esitatakse järgnevas peatükis palju seletavaid näiteid.

NAKATUMISE RISK LÄBI SEKSUAALSE VAHEKORRA

On tõestatud, et nakatumine võib toimuda, olles seksuaalses vahekor-ras HIV-positiivse inimesega. Üle-maailma on selline nakatumise viis kõige sagedasem (üle 80% kõigist edasikandumistest). Siiski pole siiani täpselt teada, kui suur risk kaasneb kõigest ühe sellise seksuaalse vahe-korraga. Erinevad testid on andnud hämmastavalt erinevaid tulemusi: edasikandumise risk ulatub 1:2 kuni 1:500ni. On inimesi, kes on naka-tunud ainult ühe vahekorra tõttu. Samas leidub paare, kus HIV-i üle-kandumine pole toimunud isegi mit-me aasta jooksul, hoolimata sellest, et üks partneritest on nakatunud ja teine terve ning ollakse omavahel regulaarselt seksuaalses vahekorras.

Viiruse nakkuslikkuses mängivad rolli erinevad faktorid. Üksikjuh-tumite puhul on riski suurust raske hinnata. Võttes aga arvesse kõik ris-

20 21

kitegurid, peame meeles pidama, et isegi üksainus seksuaalvahekord võib põhjustada nakatumise. Riski suurust võib võrrelda vene-ruletiga. HIV-positiivse inimese ahastav küsimus: «Miks mina?», näitab selle võrdluse kohasust. Kindlaim kaitsevahend on hoiduda seksuaalsest kontaktist HIV-positiivse inimesega.

NAKKUSLIKKUSE MÕJUTAJADNakkuslikus tähendab seda, kui ägedalt või leebelt HIV-nakkus ilm-neb. Kõigepealt sõltub see kontakti sattuvate kehavedelike kogusest. Kontsentratsioon ehk viiruse hulk kehavedelikes omab sama olulist rolli. Seemnevedelikus ja tupeeriti-ses esineb vaba viirus harva, kuna aga põletikulisi viirusega nakatunud rakke on arvutult, on need rakud seksuaalse ülekande puhul peamiseks allikaks viiruse kehasse pääsemisel. Inimese puhul, kes kannab sugu-haigust, tõuseb selliste rakkude arv dramaatiliselt. Risk HIV-nakkust edasikanda on hinnatud kolm kuni viis korda suuremaks, kui inimesel on lisaks mõni muu suguhaigus.

Kontsentratsioon kõigub tugevalt kõigis erinevates HIV-faasides. Ena-masti on see väga kõrge nakatumise alguses ehk ägeda nakkuse ajal, kuid alaneb seejärel kiiresti kuni hetkeni, mil hakkab taas järk-järgult tõusma

(faasid A ja B), nii et haiguse AIDS-i ajal osutub see väga kõrgeks (faas C). Kontsentratsioon võib suuresti kõikuda ka faasides A ning B. An-tiretroviiruste ravi suudab viiruste kontsentratsiooni kehavedelikes vähendada.

HIV-il on loendamatu arv alatüü-pe (vaata lisaks lk. 46 jj), mis erinevad teineteisest nakkuslikkuse poolest. On regioone, kus domineerib kõrge nakkusega viiruse tüüp (alatüüp E Kesk-Aafrikas ja Kagu-Aasias). See on peamine põhjus, miks HIV on suutnud Tais nii kiirelt levida.

HIV-i nakkuslikkus võib muutu-da ka ühe ja sama inimese sees, sest reproduktsiooni ajal luuakse pidevalt uusi HIV variante.

Sama palju mõjutavad nakkus-likkust viiruse vastuvõtjad. Nakatu-mise tõenäosus on suur, kui viirust kandvad kehavedelikud sisenevad organismi läbi vere. Põletikuline või kahjustunud limaskest on samuti vii-ruse suhtes vastuvõtlikum kui terve limaskest. Inimesel, kes põeb näiteks mingit muud suguhaigust, on suu-rem oht nakatuda, sest genitaalide piirkond võib olla põletikuline või esineda haavandeid.

Nakatumise risk vereülekandel HIV-positiivse verega on 100% (suur viiruste kontsentratsioon siseneb otse vereringesse). Risk puudub ke-

22 23

halises kontaktis terve, kahjustamata nahaga. Näiteks masaaži ajal, mil terve nahk, millest HIV ei suuda läbi tungida, ei satu kontakti keha-vedelikega. Nende kahe «äärmusliku variandi» kõrval esineb veel palju teisi edasikandumise viise: tavaline ning haruldane, selge ja ebaselge, tõenäoline ja vähetõenäoline.

NAKATUMINE SUU LIMASKESTA KAUDU

Rinnapiim HIV-positiivne ema võib nakatada oma last rinnaga toitmise ajal (piima kaudu). On juhtumeid, kus ei suudetud tõestada

viiruse ülekandumist emalt lapsele ei raseduse ega sünnituse käigus, kuid vastsündinu nakatus rinnaga imeta-mise tagajärjel. Oraalseks On kindlaks tehtud, et edasikandumine võib toimuda läbi oraalseksi. Esineb juhtumeid, kus ai-nult ühest oraalseksist HIV-positiiv-sega piisas, et toimuks nakatumine. Ka lesbilised naised nakatuvad samal viisil. Siiski tuleb tõdeda, et viiruse edasikandumise ohust oraalseksiga teatakse vähem, kui seksuaalse vahe-korraga kaasnevatest riskidest. Suudlemine Täielikult ei saa vä-listada nakatumise riski ka suud-

22 23

lusega. Üksikjuhtumite uuringud kirjeldavad haiguslugusid, kus naka-tumise põhjustas tõenäoliselt kõigest prantsuse suudlus (sügav keelega suudlus). Täpsemat informatsiooni suudlusega kaasnevatest riskidest ei eksisteeri. Sellise edasikandumise viisi uurimine on keeruline, kuna enamus nakatunud inimesed liikusid suudlustest edasi ka teiste seksuaal-sete kontaktide juurde.

Kaudsete tõendite alusel oletavad eksperdid ikkagi, et ka prantsuse suudlus võib põhjustada nakatumi-se – HIV võib edasi kanduda läbi suu limaskesta (rinnaga imetamine, oraalseks) ning sageli kaasneb suud-lusega vere eritus, põhjuseks näiteks igemete veritsemine (veres on suures koguses HIV-i, samal ajal kui süljes on selle hulk väike). Nakatumise oht puudub põsele suudeldes.

LAHENDAMATA VÕI HARULDASED NAKATUMISE

JUHTUMID

Paljude HIV-i nakatumiste puhul pole suudetud leida kindlat põhjust miks edasikandumine toimus.

1993. aastal teatasid teaduslikud ajakirjad kahest perekonnast, kus

mõlemas oli toimunud viiruse eda-sikandumine. Mõlemal juhul toimus nakatumine perekonna siseselt (ühel juhul oli tegemist alles lastega, teisel noorte poistega) ja tavalised eda-sikandumise viisid (emalt lapsele, vereülekanne, seks jne) sai välistada. Laste viiruste põhjalik geneetiline uuring näitas, et HIV-tüved olid peaaegu identsed. Seepärast tuli eeldada, et nakatumine toimus ühelt lapselt teisele. Otsiti kõige tõenäoli-semat edasikandumise viisi. Esimese haigusloo puhul oletatakse, et laps nakatus, kuna jagas oma hambahar-ja. Edasikandumine kahe nooruki vahel, toimus kõige tõenäolisemalt läbi ühise pardli.

Üldiselt on HIV-i edasikandu-mine igapäevases perekonnaelus haruldane juhus. Uuringus, kus jälgiti nakatumise sagedust seitsme-teistkümnes peres, kes elasid ühise katuse all HIV-positiivse inimesega, ei avastatud viiruse edasikandumist 1100 osalejal (kaasa arvatud rohkem kui 300 last). Meditsiinitöötajate ning esmaabi andmisega kaasneva-test nakatumise riskist on täpsemalt juttu lehekülgedel 37–43.

24 25

HIV-nakkuse varajases staadiumis pole näha ühtegi haiguse välist tundemärki. Samuti pole inimene ise nakatumisest teadlik, kuid võib viirust teistele edasikanda. Isegi kui sümptomid hakkavad ilmnema, pole need kohe selgelt HIV-ile omistata-vad. Esimesed AIDS-i tundemärgid on tavaliselt väsimus, kurnatus, palavik, öine higistamine, kõhulah-tisus – kõik need esinevad ka teiste haigustega.

HIV-nakkust on võimalik diag-noosida ainult kasutades HIV-testi.

HIV-TESTLaboratoorne meditsiin on viimas-tel aastatel kasutusele võtnud palju tõhusamad HIV-testid, mis on suudavad HIV-nakkuse avastada suurema täpsusega. Kõigi nende testidega kaasneb aga «diagnostiline ajavahemik» (vaata lk. 25).

Tänapäeval on võimalik HIV-i avastada kõige varem kaks kuni kolm nädalat, mõningate eranditega hiljemalt kolm kuud pärast naka-tumist. Kasutusel olevad testid ot-sivad HIV-antikehasid. Käesolevas brošüüris nimetatakse selliseid kon-trollteste lihtsalt «HIV-testideks» (vaata lk. 24–26).

Alles hiljuti võeti kasutusele kom-bineeritud testid, mis avastavad nii viiruse kui ka antikehad. Need on muutnud «diagnostilise ajavahemi-ku» veel kuus päeva lühemaks. Praegu kasutatakse Šveitsis järgmisi HIV-teste:ELISA test (HIV-antikehade test, kontrolltest) Kõige sagedasem HIV-nakkuse diagnoosimine ba-seerub tänapäeval HIV-antikehade avastamisel, kasutades ELISA testi. Kui räägitakse HIV-testist, peetak-se silmas kontrolltesti. See avastab HIV-1 ja HIV-2 koos kõigi alatüü-pidega. Antikehad ilmuvad enamasti kolm nädalat pärast nakatumist (vaata lisaks «Diagnostiline ajava-hemik»).

Isegi praegu kasutusel olevate testidega võtab viiruse usaldusväärne kindlaks määramine aega rohkem kui kolm nädalat, mõnedel juhtudel kuni kolm kuud ning vahel isegi veel kauem.

Seepärast pole mõtet ennast tes-tida enne kolme nädala möödumist riskiolukorrast. Selleks, et testi tu-lemuses saaks täiesti kindel olla, on vaja oodata kolm kuud või kui seda ei tehta, siis korrata testi kolme kuu pärast.

KUIDAS HIV-NAKKUS DIAGNOOSITAKSE?

24 25

Suurematesse riskisituatsiooni-desse sattumisel võib täieliku kind-luse saamiseks sooritada kuue kuu möödudes veelkord HIV-test. Nii tehakse näiteks siis, kui meditsii-nitöötajad puutuvad kokku HIV-nakkust kandva verega. ELISA on väga usaldusväärne test.Western Blot test (kinnitav test) Ka Western Blot test avastab HIV-antikehasid ning on vajalik positiivse HIV-testi tulemuse kinnitamiseks. Seda kasutatakse samuti selleks, et anda täpne vastus ebaselgetele testi tulemustele või, et välistada vale HIV-positiivse tulemuse võimalik-kus.

Kõik positiivsed või ebaselged tulemused vajavad laboratoorset kinnitust teise vereanalüüsiga. Antigeeni test (viiruse avastami-ne) Antigeeni test leiab üles viiruse enda. Kuna selleks, et viirust oleks võimalik avastada, peab ta kehas kindla tasemini paljunema, on ka antigeeni testil oma «diagnostiline ajavahemik». See on kuus päeva lühem kui antikehade testil. Test pole sobiv tulemuse kontrollimiseks (antikehade testi asemel), sest viiruse kontsentratsioon veres kõigub ning kindlates HIV faasides ei suuda test haigust avastada. Seda testi kasuta-takse ainult esimeste nädalate jook-sul pärast võimalikku nakatumist, et

«DIAGNOSTILINE AJAVAHEMIK» NIMETATUD KA

«DIAGNOSTILISEKS AKNAKS»Mõnda aega pärast nakatumist pole HIV-nakkust võimalik kind-laks teha isegi mitte HIV-testiga. Möödub kindel aeg, enne kui Ini-mese Immuunpuudulikkuse Viirus (antigeen) muutub veres mõõdeta-vaks või tekib piisavalt viiruse vas-taseid antikehasid. Seda intervalli nimetatakse ka «diagnostiliseks ajavahemikuks». Viiruse jaoks on see ajavahemik kuus päeva lühem kui antikehadele.

Diagnostiline ajavahemik kõigub olenevalt inimesest. Kestvuse aeg sõltub edasikandunud viiruse hul-gast ja iga inimese immuunsüsteemi reaktsioonist viiruse paljunemisele.

Praeguseks on välja arvutatud, et algsest haiguse edasikandumisest hetkeni, mil seda saab avastada, ka-sutades HIV-antikehade testi, läheb aega vähemalt kolm nädalat. Vahel võib diagnostiline ajavahemik kesta kuni kolm kuud ning erandjuhtudel kuni kuus kuud.

Olenemata sellest võib haiges-tunud inimene HIV-i edasikanda kohe pärast nakatumist, ajal, mil testi tulemus on veel negatiivne.

26 27

avastada algne äge HIV sündroom (esmane nakkus) või siis kombinee-ritult HIV-antikehade testiga.

Kombineeritud HIV-test See test avastab nii HIV-antikehad kui ka viiruse (antigeen) enda. Testi eeliseks on asjaolu, et see on sama usaldus-väärne kui antikehade kontrolltest, kuid diagnostiline ajavahemik on kuus päeva lühem.

Samamoodi nagu antikehade testi puhul, saab ka kombineeritud testi negatiivses vastuses täielikult kindel olla, kui riskiolukorrast on möö-dunud vähemalt kolm kuud.

Kiire HIV-test Ka see test avastab antikehasid. Seda on kergem soo-ritada ning vastus on olemas juba 30 minuti pärast. Testi võib sooritada ainult arstliku järelvalve all eraklii-nikutes, HIV-keskustes või haiglas.

Kiire HIV-test on Šveitsis heaks kiidetud ning vastab HIV-testidele seatud kõrgetele nõuetele. Kodune test (sülje test) Nii-nime-tatud kodutestid teevad HIV-an-tikehad kindlaks süljes või uriinis, kuid siiani on need testid ebausal-dusväärsed ning Šveitsis ametlikult heaks kiitmata.Kvantitatiivne PCR test PCR test (polümeraasiahela reaktsioon) pole sobilik ei HIV-i ega selle ebaselgete juhtumite diagnoosimiseks.

Testi kasutatakse selleks, et kind-laks teha viiruse hulk (see tähendab, kui palju inimese immuunpuudu-likkuse viirust leidub veres). PCR-i kasutatakse tavaliselt antiviirusliku ravi ajal. Viiruse hulga mõõtmine on tähtis selleks, et otsustada kas ja millal alustada raviga ning, et jälgida juba alustatud ravi.

26 27

HIV-TESTI TEGEMINEIsegi neil laiuskraadidel, kus elame, pole suur protsent nakatunud ini-mestest oma olukorrast teadlikud.

Kui minu käitumine on kaasa toonud nakatumise ohu, on olu-line, et teeksin HIV-testi ning saaksin asjakohast nõuannet, mille abil õpin haigust paremini tund-ma. See on vaeva väärt! Iseäranis siis, kui tutvun inimesega, kellega soovin alustada suhet, on tähtis olla kindel, et kumbki meist pole HIV-positiivne. Sellises situat-sioonis võin minna testi tegema koos kallimaga ning me mõlemad saame vastused koos teada. Niiviisi näitan avatust oma partneri suhtes, loon ning süvendan vastastikust usaldust, mis annab hea aluse püsisuhte tekkimisele. Sellel viisil saab partner ka mulle tõestada, kui tähtis talle olen.

Oleks hea, kui arst või mõni teine spetsialist juhendaks ning toetaks mind selle protsessi väl-tel. Testi tulemust öeldes, saab ta seletada, mida pean arvesse võtma negatiivse tulemuse puhul, mida positiivse ning kas korduv testi tegemine on vajalik.

«NEGATIIVNE» VÕI «POSITIIVNE» TESTI

TULEMUS

Kui mu testi tulemus on «nega-tiivne», tähendab see, et antikeha-sid ei leitud ning seega ei avastatud ka HIV-nakkust, saan enda kohta öelda «HIV-negatiivne». Tulemus on kindel, kui ma ei sattunud riski-olukorda selle kolme kuu jooksul, mis eelnes testi tegemisele. Kui riskisituatsiooni ei saa välistada, võib olla tekkinud liiga vähe an-tikehasid, et neid testiga avastada. Sellisel juhul on arukas testi kor-damine pärast vajaliku ooteaega.

Kui tean, et ma pole HIV-i nakatunud, võin hingata rahu-likumalt ning põhjalikult järele mõelda, mida saan teha, et vältida nakatumist ka edaspidi.

Kui mu testi tulemus on «po-sitiivne», tähendab see, et verest leiti antikehasid, mis tõendavad, et olen nakatunud HIV-i, seega – olen HIV-positiivne. Enne kui mulle seda öeldakse, teostatakse teise vereprooviga veel üks test (Western Blot), et esimest tule-must kinnitada. Kui positiivne

HIV-TESTI TEGEMINE

28 29

vastus leiab kinnitust, on HIV-nakkus tõestatud.

Olles HIV-positiivne, ei tähen-da see veel, et mul on AIDS. See tähendab aga seda, et kannan kogu oma ülejäänud elu viirust ning võin seda teistele edasi kanda, näi-teks läbi seksuaalse kontakti.

HIV-nakkus seab mu silmitsi täiesti uue olukorra ning prob-leemidega, mida mu elus kunagi varem pole olnud. On oluline, et peaksin nõu arstiga, keda usaldan ning kellega võin oma uuest olu-korrast rääkida. Ta oskab mulle öelda, kuidas saan HIV-nakkuse arengut pidurdada, kas ja millal on vajalik ravi ning kuidas peaksin käituma, et välistada viiruse edasi-kandmist.

KUS ON VÕIMALIK HIV-TESTI TEHA?

Selleks, et sooritada HIV-test, võin minna oma perearsti, güne-koloogi või ükskõik millise arsti vastuvõtule.

On olemas ka meditsiinilised laboratooriumid või asutused, kus saan ennast anonüümselt testida. Kui otsustan testi teha, on vajalik, et eelneks konsultatsioon, selleks et mõistaksin põhjalikult testi tu-

lemusi ning saaksin nendest pro-fessionaaliga rääkida. Anonüümse testi puuduseks on asjaolu, et kui tulemus osutub positiivseks, pole järgnev nõustamine ja toetus ga-ranteeritud.

Kuna selline test põhjustab enamasti rahutust, on soovitav, et konsulteeriksin arstiga, keda usal-dan ning kes saab mind juhendada ning toetada.

Šveitsis sooritatakse HIV-test ainult patsiendi nõusolekul. Seda ei teostata kui tavalist meditsii-nilist uuringut või kontrolli ning haiglaravile minnes. HIV-testiks pean ise soovi avaldama ja ma ei saa eeldada, et arst oleks mulle nakatumisest enne seda teada andnud.

MIDA TOOB ENDAGA KAASA HIV-TEST JA SELLEGA

KAASNEV KONSULTATSIOON?Põhjused miks sooritada HIV-test ning saada konsultatsiooni:• Minnes arsti juurde indivi-

duaalsele konsultatsioonile, on mul võimalus arutada problee-me, mis on olulised just minu olukorrale, leida lahendusi kõhklustele ning rääkida oma hirmudest ja muredest. Kui

28 29

mul on põhjust karta, et olen nakatunud, suudab arst mind rahustada ning rääkida kuidas viirus levib. Seega – pärast sat-tumist riskiolukorda, on alati arukas sooritada HIV-test ning minna konsultatsioonile.

• HIV-testiga on võimalik kind-laks teha, kas nakatumine HIV-i on toimunud või mitte.

• Testi tulemuse teadmine – isegi kui see on positiivne – tekitab alati vähem stressi, kui pidev hirm ja rahutus, mis kaasnevad, kui ma pole teadlik enda tervis-likust seisundist või sellest, kas olen võinud teisi nakatada. Vii-mane võib põhjustada vaimseid häireid.

• Olles oma seisundist teadlik, on mul võimalik saada õigeaegset arstlikku abi: testi tulemus – kas positiivne või negatiivne – liht-sustab arstil õigete diagnooside andmist, tänu millele on mul võimalik saada parimat ravi. Näiteks tuberkuloosi ja süüfi-list ravitakse HIV-positiivsetel inimestel hoopis teistmoodi kui HIV-negatiivsetel.

• Varajane ravi (antiretroviiruslik ravi) suudab pidurdada HIV-

nakkuse arengut. Mida aegla-semalt viirus kehas paljuneb ja levib, seda kauem suudab minu enda immuunsussüsteem või-delda haiguse ning eluohtlike situatsioonidega, mis tihti kii-rendavad AIDS-i tekkimist.

• HIV-positiivne rase naine saab ennetavate vahenditega, milleks on ravimite (antiretroviiruslikud ravimid) võtmine raseduse ajal, sünnitus keisrilõikega ning loobumine rinnaga toitmisest, vähendada riski nakatada oma last 25%-lt vähem kui 2%-le.

• Teades, et olen HIV-positiivne, saan käituda nii, et ei nakata kedagi teist, kõige vähem enda kallimat.

• Olles HIV-negatiivne, saan õppida käituma viisil, mis aitab vältida nakatumist ka tulevikus.

MILLAL ON ÕIGE ENNAST TESTIDA?

• Kui olen minevikus sattunud olukorda, kus võis toimuda na-katumine.

• Mitte varem kui kaks kuni kolm nädalat pärast riskiolukorda. Kui testi tulemus on negatiivne, tuleks seda korrata kolme kuu möödudes.

30 31

• Kui soovin alustada monogaam-set suhet, kus kas ma ise või mu partner kahtleb enda tervislikus seisundis.

• Kui soovime saada last ning

pole kindlad, kas nakatumine HIV-i on toimunud või mitte.

• HIV-test on kohustuslik vere-, sperma ja organidoonoritele.

30 31

KUIDAS SAAN END VIIRUSE EEST KAITSTA?

käitumisstiil.Niiviisi tegutsedes on oluline meeles pidada, et selline käitumine ei tähenda ainult enda kaitsmist vaid, et inimene võib olla (teadmatult) ohuks ka teistele.

Järgnevad peatükid käsitlevad võimalikke kaitsevahendeid erineva-tes olukordades.

HIV-nakkuse edasikandumise vii-side ja riskide tundmine muudab olemasolevate efektiivsete kaitseva-hendite kasutamise mõistetavaks. Inimeste käitumine ja soov ennast riskiolukordades kaitsta, on erinev. Kõigil on võimalus valida just endale sobivaim kaitsevahend või riskivaba

32 33

SEKSUAALSUHE

Tänapäeval kaasneb seksuaalsuhe-tega risk nakatuda HIV-i. Just selle-pärast on partneri hoolikas valik eriti oluline. Nakatumise võib täielikult välistada vaid juhul, kui partner pole HIV-positiivne. Seega kehtib tõde, et mida vähem seksuaalpartnereid inimesel on, seda väiksem on HIV-i nakatumise risk.

ÄRA ANNA HIV-ILE VÕIMALUST – TEE HIV-TEST!

Olukorras, kus üks partneritest võis minevikus nakatuda HIV-i, on kindlasti arukas sooritada HIV-test. Nagu eespool mainitud, möödub na-katumise hetkest mitu nädalat, enne, kui organismi ilmuvad antikehad.

HOOLIKAS PARTNERI VALIK

õppimine. See on alus läheduse ja intiimsuse tekkimisele ning niiviisi oskan paremini otsustada, kas saan oma välja valitut usaldada. Alles siis on paar võimeline otsustama, kas mõlema partneri minevikust saab HIV-nakkuse välistada.

Kui see pole võimalik, on mõ-lemal partneril mõistlik sooritada HIV-test.

Seks saab olla imeline kogemus vaid avatud ja ausas suhtes võrdsete vahel. Kõigepealt tuleks lasta selli-sel intiimsusel ning vastastikkusel heatahtlikkusel tekkida. Seksuaal-sus on rikastav, lahutamatu osa ar-mastusest, partnerlusest ja abielust. Eelnevad kogemused muutuvad aga ebaoluliseks, kui suhtest puu-dub ausus ja lähedus.

Hoolikas partneri valik tähendab sellise partneri otsimist, kes pole HIV-positiivne, kellel on minuga sarnane elufilosoofia, arusaam ar-mastusest ning ettevaatusabinõu-de kasutamisest. Enne kui alustan seksuaalsuhet, peaksin oma part-nerit tundma õppima. Vaid pelk kahtlus, et mina või mu partner võib olla HIV-positiivne, muudab seksuaalsuhte, kus puudub hirm, võimatuks.

Suhte alguses on oluline, et ausalt arutataks, kas mõlema partneri minevikus võis toimuda nakatumine ning kas käesoleva suhtega kaasneb risk. Kuid see on ainult osa sellest, mida tuleks teha. Oluline on ka kallima hobi-de, sõprade ja perekonna tundma

32 33

Järelikult võib selle ajavahemiku jooksul tehtud test anda ekslikult tulemuseks «HIV-negatiivne» (vaata lisaks lk 24). Siiski suudab suhte al-guses sooritatud HIV-test kindlaks määrata olukorra, milles asute. Mida suurem risk nakatuda (narkootiku-mide veenisisene süstimine, seksuaal-sed kontaktid riskigruppi kuuluvate inimestega – narkomaanid, homo-seksuaalid või inimesed, kes vahe-tavad tihti seksuaalpartnereid), seda olulisem on testi kordamine kolme kuu pärast.

KONDOOMKondoom vähendab, kuid ei välista viiruse edasikandumise riski.

Uuringud paaridega, kus ainult üks partneritest on HIV-positiivne, on näidanud, et regulaarse ning kor-rektse kondoomi kasutamisega on edasikandumise risk viis kuni küm-me korda väiksem, kui paaridel, kes ei kasuta kondoomi. Seega eksistee-rib ikkagi jääkrisk, mis muu hulgas on põhjustatud praakkondoomidest, kondoomide libisemisest, rebenemi-sest, purunemisest või tõsiasjast, et kehavedelikud puutuvad paratama-tult kokku partneri limaskestaga.

Kondoomide kasutamine aitab HIV-nakkust vältida peamiselt just neil, kes riskivad teadlikult, näiteks suhtes, kus üks partneritest on HIV-

KONDOOMI ÕIGE KASUTAMINE

• Igakord, kui oled seksuaalses vahekorras tarvita kasutamata, testitud kondoomi• Kasuta kondoomi seksuaalse vahekorra algusest lõpuni• Kondoom tuleb peale pan-na juba kõvastunud peenisele ning enne peenise kontakti partneri limaskestaga (vagiina, suu, pärak) või kehavedelikega. Hoia kinni kondoomi otsas ole-vast nibust ning rulli see kõvas-tunud peenisele. Kontrolli, kas kondoomi otsas oleva nibu ja peenise vahel pole õhku ning jäta kondoomi otsa väike tühi ruum.• Kui tupest ei eritu piisavalt vedelikku, kasuta libestusainet. Seda on võimalik osta apteegist. Ära kasuta libestuseks kätekree-mi või beebiõli. Need sisaldavad õli ning võivad põhjustada kon-doomi purunemise. • Pärast seemnepurset tõmba peenis koheselt tupest välja, hoides kondoomist kinni, et vältida selle libisemist vagiina-le.

34 35

positiivne või kui ei tunta oma sek-suaalpartnerit veel nii hästi, et teada tema tervislikku olukorda (reisides, seksuaalsed seiklused, «ühe õhtu suhted», prostituudid jne). Inimestel, kes võtavad selliseid riske, on tingi-mata vajalik kondoomi kasutamine (ka oraalseksi puhul).

NAKATUDA VÕIB VAID ÜHEST SEKSUAALSEST KONTAKTIST

«See ei puuduta mind. Mul on olnud vähe seksuaalsuhteid.» Seda, et selli-ne suhtumine võib olla valearvestus, tõestab järgnev nakatumisahel (vaata

diagrammi), mis on pärit kaheksa-kümnendatest aastatest, mil HIV-nakkus oli palju vähem levinud, kui praegu.

1979. aastal oli 21 aastasel panga-töötajal Haitil puhkusel viibides seksuaalnevahekord prostituudiga. Järgneva kaheksa aasta jooksul oli mees vahekorras seitsme erineva naisega, kellest nelja nakatas ta HIV-iga. Ühega neist sai ta kaks last. Üks lastest oli HIV-positiivne. Kaks naist ülejäänud kolmest, kes nakatusid, abiellusid hiljem, kandes viiruse edasi oma meestele ning üks

Nakatumisahela kirjeldus on pärit linnast, kus on 50 000 elanikku. Pärast ühte seksuaalset va-hekorda prostituudiga Haitil 1979. aastal, nakatus HIV-i vähemalt üheksa inimest. See avastati ainult tänu tavalisele veredoonori kontrollile.

(Andmed: M. G. Koch, Karlsborg, Rootsi)

HAITIHAITI

82-82-

838386868080

8585

19791979

8282

8383

83-83-

83-83-

M M VIH-pos.VIH-pos.F F VIHVIH-pos.-pos.

M M VIHVIH-nég.-nég.F F VIHVIH-nég.-nég. EnfantEnfant

34 35

TÄHTIS!Partneri hoolikas valik, HIV-test ning kondoomi kasutamine – need on kolm võimalust, mil-lega saab välistada või vähemalt vähendada HIV-nakkuse riski. Kombineeritult on tulemus veelgi efektiivsem. Kõigil on võimalik nende soovituste kom-bineerimisel või valikul riskide suurust ise määrata.

naine nakatas ka oma last. Kõik eelnev suudeti kindlaks teha naka-tumiseahela uurimisega. Huvitav ning samas hoiatav on asjaolu, et nakatumised tulid ilmsiks ainult tänu sellele, et üks meestest (kes oli samuti haigestunud) soovis saada doonoriks. Tema verd testiti, mille käigus avastati viirus. Mees oli raba-tud: «See pole võimalik!» Kirjeldatud nakatumiseahelas polnud kedagi, kellele võinuks omistada üldtuntud riskitegurid, nagu näiteks sagedased juhuslikud seksuaalsuhted või nar-kootikumide süstimine. Väljaarva-tud esimesena mainitud inimene, kes kasutas prostituudi teeneid ning, kellel oli olnud erinevaid seksuaal-partnereid.

Juhul kui mees oleks testinud end varem, oleks suudetud kindlasti en-netada mitu haigestumist.

36 37

ARMASTUS JA SEKSUAALSUS

Saan ennast kaitsta, kui• Olen monogaamses suhtes, mis

tähendab, et kummalgi partne-ril pole ühtegi suhte välist vahe-korda ning olen koos inimese-ga, kes on HIV-negatiivne

• Valin enda partnerit ettevaatli-kult ning ootan seksuaalsuhete alustamisega seni, kuni tunnen kallimat nii hästi, et võin tema

mitte nakatumises kindel olla• Hoidun partnerite sagedasest ja

hoolimatust vahetamisest, eriti aga põgusatest seksuaalsuhetest, näiteks pidudel või puhkusel

• Loobun prostituutide teenuste kasutamisest

Kondoom vähendab, kuid ei välis-ta viiruse edasikandumist.

36 37

NARKOOTIKUMID JA ALKOHOL

Järjest rohkem ja järjest nooremad inimesed alustavad narkootikumide ning alkoholi tarbimist. Tihti ei teadvusta nad endale sellega kaas-nevaid riske. Mõned noored jäävad narkootikumidest sõltuvaks juba pärast lühikest aega ning alustavad isegi veenisisest süstimist. Niiviisi rikuvad nad oma elu ja tervise. Ka vahetevahel «pilves» olek, võib kaasa tuua tõsised tagajärjed.

Joobes olekus käitub inimene tõenäolisemalt viisil, mida kaines olekus kahetsetakse. Ohtlike situat-sioone ei suudeta enam eristada, kuna narkootikumid ja alkohol äh-mastavad reaalsustaju ning vähen-davad vastutustunnet. See võib kaasa tuua riskantseid seksuaalsuhteid. Narkootikumid ja alkohol pärsivad loomulikku piiride tajumist. Kõik see suurendab riski nakatuda HIV-i või teistesse suguhaigustesse. Sellepärast kuulub HIV-nakkuse ennetavate va-hendite hulka ka narkootikumidest hoidumine ning alkoholi mõõdukas tarbimine.

SÕLTUVUSNarkootikumid ei põhjusta mitte ainult «pilves» olekut, mis juba isee-nesest on ohtlik, vaid ka sõltuvust. Heroiin, kokaiin ja amfetamiin tekitavad eriti tugevat sõltuvust, nii et nende tarbija kaotab juba lühikese aja jooksul kontrolli oma elu üle. See on noore inimese häving. Sõltlane peab efekti säilitamiseks pidevalt doose suurendama. Mida kauem narkootikume tarbitakse, seda vä-hem tõenäoline on, et suudetakse nende kasutamine lõpetada. Sõltlane pole enam vaba otsustama, kas tahab lõpetada või mitte.

Lisaks sõltuvusega kaasnevatele tõsistele probleemidele, põhjusta-vad narkootikumid ka füüsilisi ning vaimseid kahjustusi. Võib tekkida erinevaid raskeid füüsilisi haigusi, nagu rabandused ja südame tegevuse häired. Samuti võivad ilmneda psüü-hilised kahjustused, näiteks paranoia, letargia (unisus), depressioon.

Narkomaanid süstivad tihti heroiini, kokaiini ja amfetamiini veenisiseselt. Mitte alati ei tehta seda kasutamata, puhta süstlaga.

UIMASTID

38 39

Paljudel sõltlastel on haigusi, mis võivad süstlale jäävate vere jääkide tõttu edasi kanduda. Siia kuuluvad potentsiaalselt surmavad haigused, näiteks HIV, sagedamini hepatiit B ja C, harvemini süüfilis. Seega võivad HIV ning teised nakkushai-gused levida süstalde vahetamise tagajärjel. Seepärast soovitatakse narkomaanidel mitte kunagi oma süstalt kellegagi jagada.

Sõltuvuse tagajärjel kaotab narko-maan huvi enda tervise vastu. Sõltu-vus tekitab ükskõiksuse nii enda kui ka ümbritsevate inimeste tunnete suhtes. Narkomaanid on vaevalt või-melised looma sügavamaid suhteid. Kogu nende elu keerleb «pilves» oleku ümber – kust ja kuidas saada uus doos. Isegi kui nad on teadlikud,

et peaksid käituma teisiti, antakse kasutatuid süstlaid ikkagi edasi. Esineb juhuslikke seksuaalkontakte, kus sageli ei kasutata isegi kondoo-mi. Niiviisi seavad nad end pidevalt uutesse riskiolukordadesse nakatuda HIV-i.

Narkomaan saab end kõige tõhu-samalt AIDS-i eest kaitsta vaid uimastite tarbimise lõpetamisega. Enamasti ei ole see ilma abita või-malik. Sõltuvuse raviks on olemas spetsiaalsed raviasutused. Meie soo-vitus on, et narkomaan konsulteeriks arstiga, kes võib sellise raviga alusta-da ning aidata leida sobiv võõrutus-raviasutus.

AIDS-i vältimine on üks kaalu-kamaid põhjusi, miks mitte kunagi pruukida uimasteid.

38 39

MEDITSIINITÖÖTAJATE KAITSE

Arstide ja õdede töö põhjustab olu-kordi, kus võib toimuda haigestumi-ne nakkushaigustesse. Eelmise sa-jandi esimesel poolel esines selliseid olukordi veel suhteliselt tihti. Pärast esimeste antibiootikumide ning veidi hiljem vaktsiinide loomist, suudeti meditsiinitöötajate tööalane risk peaaegu välistada.

HIV-epideemia on aga sundinud arste, hambaarste ja õdesid kasutu-sele võtma tõhusamaid ettevaatusa-binõusid. Kirurgid ning neid abista-vad meditsiiniõed on iseäranis ohus.

Seda, et arstid annavad iga pat-siendi raviks endast parima, on võetud alati iseenesest mõistetavalt. Meditsiiniline eetika eeldab, et arst ravib haiget isiklikke riske arvesse võtmata ning eelarvamuste vabalt. Ei tohiks olla mingit vahet, kas patsient kannab eluohtliku nakkus-haigust, kas ta on vaene või rikas, kas teda on võimalik edukalt ravida või on haigus ravimatu.

HIV, HEPATIIT B JA CHIV, hepatiit B ja C (nakkuslik kol-latõbi) kanduvad sarnaselt edasi, kuid erinevad nakkuslikkuses. Kui medit-siinitöötaja vigastab ennast HIV-

positiivse verega kokkupuutunud töövahendiga, toimub viiruse eda-sikandumine 0,3% juhtudest. Riski, mis kaasneb verepritsmetega silma sidekestale, suu või nina limaskestale on hinnatud 0,1%-le. Kuna HIV suu-dab väljaspool keha elus püsida vaid lühikest aega, on edasikandumise risk läbi vere välistatud juba mõne tunni jooksul.

Nakatumine hepatiit B-ga on aga tunduvalt suurem. Kokkupuutest pat-siendi verega kõigub risk 5% ja 40% vahel, sõltudes patogeenide hulgast. Lisaks sellele on see viirus väljaspool keha märkimisväärselt vastupida-vam, nii et verega kokkupuutunud asjad on pikemat aega nakkuslikud, tõenäoliselt kuni kolm päeva. Risk nakatuda hepatiit C-ga on HIV ning hepatiit B viiruse nakatumiste riskidest vahe peal. Vaatamata nen-dele tähelepanekutele, tuleb meeles pidada, et HIV põhjustab surma palju sagedamatel juhtudel kui he-patiidi viirused.

MEDITSIINIÕE NAKATUMINE HIV-I

Šveitsis on olnud mitusada juhtumit, kus tervishoiu töötajad on sattunud

40 41

diga. Teised edasikandumise viisid võis välistada.

ETTEVAATUSABINÕUDMeditsiinitöötajatel on olemas valik erinevaid abivahendeid, mis ei suuda alati välistada HIV-i eda-sikandumist, kuid vähendavad seda tunduvalt. Seepärast on vajalik me-ditsiinitöötajate põhjalik koolitus, et nad oskaksid neid vahendeid ra-kendada. Suureks abiks on kui arstid teavad, kas patsient on nakatunud või mitte. ( Järelikult peaksid kõik, kes on sattunud HIV-nakatumise riski, sooritama HIV-testi ning in-

Meditsiinitöötajad kasutavad kindaid, et kaitsta end otsese kokkupuute eest verega.

kontakti HIV-positiivse patsiendi verega. Esimesest sellisest tööõn-netusest teatati 1995. aastal ajakir-jas «Bulletin des Bundesamtes für Gesundheitswesen». Õde oli nõela korrektselt kõrvaldanud selleks ette nähtud suletavasse anumasse, kuid seda tehes, vigastas end seal oleva teise nõelaga. Hiljem avastati, et seda oli kasutatud vere võtmiseks AIDS-i haigelt patsiendilt. Kolme kuu pärast avastati õel HIV serokonversioon (HIV-test oli positiivne). Kasutades molekulaarset bioloogilist meetodit, tehti kindlaks, et õe HIV-tüüp oli identne sellesama AIDS-i patsien-

40 41

Operatsioonimeeskonda ohusta-vad kõige enam lõike- ning torke-haavad. Kui HIV-positiivne inimene vajab operatsiooni, peaksid seda teos-tama ainult pikaajaliste kogemustega arstid. Lisaks on soovitav kasutada erialaseid kaitseabinõusid.

Kui hoolimata kõigest leiab aset kontakt HIV-nakatunud kehave-delikega, on vajalik kohene desin-fektsioon. Teostada tuleks HIV-test, mida peaks mõne kuu pärast korda-ma. Seni, kuni HIV-nakkust pole võimalik välistada, tuleks seksuaal-setest kontaktidest loobuda või vähemalt kasutada kondoomi. Vere-doonorlusest tuleks selle perioodi vältel hoiduda. Kui HIV-nakkuse risk on suur, on soovituslik alustada PEP (post-exposure prophylaxis) raviga (vaata lk. 62–63).

HÜGIEENI REEGLID HIV-I NING HEPATIIT B VÄLTIMISEKS

• Väldi kontakte nakatunud kehavedelike (veri, sülg, väl-jaheited jne), kahjustunud, põletikulise naha või limas-kestaga.

• Ravides haavu, kanna kaitse-kindaid (lateksist).

• Patsiente pestes, kanna sa-muti latekskindaid, et vältida

naha või limaskesta kontakti kehavedelikega.

• Ära jaga kellegagi enda rasee-rimisvahendeid, hambaharja vms.

• Sööginõusid, voodipesu ja riideid pese põhjalikult, soo-vitavalt pesumasinaga.

formeerima tulemustest oma arsti ning hambaarsti.)

Hoiduda tuleks igasugusest na-ha- ja limaskestakontaktist keha-vedelikega (vaata kastikest allpool). Oluline on rahulik ning ettevaatlik tööstiil. Kui on oht kokkupuutuda HIV-i kandvate kehavedelikega, on soovituslik kanda latekskindaid ja kaitseprille. Teravad vahendid, nagu süstlanõelad, on eriti ohtlikud. Õn-netused juhtuvad sageli just siis, kui pärast vereproovi võtmist pannakse süstlanõelale uuesti kaitsekaas peale.

Kasutatud nõelad ja süstlad tu-leks visata kohe pärast kasutamist spetsiaalsesse konteinerisse, ilma, et nõelale asetataks kaitsekaas. Medit-siinitöötajad peaksid olema hepatiit B vastu vaktsineeritud.

42 43

Inimesed, kes ei tööta meditsiinilisel erialal võivad samuti teoreetiliselt nakatuda HIV-i või hepatiit B ja C-ga (nakkuslik kollatõbi). Nakatumisi hepatiit viirustesse esineb rohkem. Oht kaasneb kasutatud töövahen-ditega (näiteks süstlanõelad), samuti verepritsmetega silma, suu või nina limaskestale. Lisaks võib nakatumi-ne toimuda vere kokkupuutel ava-tud haavade või naha vigastustega. Rõhutama peab aga seda, et enamus inimesed puutuvad selliste ohtudega harva kokku. Reeglina saab neid väl-tida. Oluline on mõista, et tavalised kontaktid töökohas või seltskonnas, nagu näiteks ühiste sööginõude või WC kasutamine, ei sisalda nende nakkushaiguste edasikandumise riske.

HIV-RISK TÖÖKOHAS

Suurem risk nakatuda HIV-i kaas-neb elukutsetega nagu päästeameti ja esmaabi töötajad, vangivalvurid

karistusasutustes, politseinikud, tol-liametnikud ning sotsiaaltöötajad, kellel esineb sageli kontakte narko-maanidega.

Viimastel aastatel on muutunud mõnedes kohtades probleemiks nar-komaanide poolt vedelema jäetud süstlad. Olenevalt kohalikest tingi-mustest, on seepärast paljudes pai-kades suuremasse ohtu sattunud ka jäätmetööstuse, heitveesüsteemide, avalike tualettruumide ning parkide töötajad.

Hoidumine lõike- ja torkehaa-vadest on kõige olulisem kaitse ka väljaspool meditsiinilist maailma. Teravaid ning teravaotsalisi verega määrdunud töövahendeid tuleks kä-sitleda ainult kaitsevahenditega ning koguda selleks ettenähtud suletavas-se konteinerisse. Alati kui esineb oht puutuda kokku verega, tuleks kanda sobivaid kaitsekindaid. Kaitseprille ning maski tuleks kanda juhul, kui veri võib pritsida silma või suu ja nina limaskestale.

1 Peatükis kasutati peamiselt SUVA-s ilmunud atriklit «Päästeamet ja esmaabi: riskid kukku-puutel verega» nr 62, 1996.

ÕNNETUSED JA ESMAABI 1

42 43

Töötajaid, kellel esineb risk puu-tuda kokku vere või verd sisaldavate kehavedelikega, peab vaktsineerima hepatiit B vastu.

ESMAABITeoreetiliselt võib esmaabi andmine viia patogeenide edasikandumiseni. Sellised riskid on aga minimaalsed. Tänaseni pole registreeritud ühtegi juhtumit, kus nakatumine HIV-i või hepatiit B ja C-ga (nakkuslik kollatõbi) võiks omistada esmaabi andmisele. Inimene, kes hädaolu-korras appi läheb, peab ise hoiduma vigastumisest. Kaitsekindaid tuleb kanda, kui käsitletakse veritsevaid

haavu, elustamisel peab kasutama sobivaid maske või eelistada suust-ninna-meetodit. Niiviisi on kohest esmaabi võimalik anda igasuguse ohuta. Seepärast ei tohiks hirm nak-kushaiguste ees viia kunagi esmaabi andmisest loobumiseni.

SPORTSpordis pole võimalik nakatumise riski täielikult välistada vaid aladel, millega kaasneb suurem kehavigas-tuste arv ning kehalised kontaktid. Registreeritud on ainult üks hepatiit B nakatumise juhtum sumomaad-lejate vahel. Ainus kirja pandud HIV edasikandumine puudutab ühe

Esmaabitöötajad, kellel on reaalne risk puutuda otseselt kokku verega, peavad alati kandma kindaid.

44 45

SUVA soovitab hädaolukor-dades kasutada elustamiseks suustsuhu hingamist.

Itaalia jalgpalluri haigestumist. Kuid siiani pole selge, kas nakatumine ei toimunud mitte jalgpalluri töötami-se ajal narkomaanide taastusravikes-kuses.

KUI SEE IKKAGI JUHTUB

Kui hoolimata vajalike ettevaatus abinõude kasutamisest toimub

kokkupuude verega, tuleb kahjus-tunud nahka koheselt ja põhjalikult puhastada seebi ja veega ning/ või desinfitseerida alkoholi (70%) või joodiga. Vere kontaktil limaskestaga, tuleb seda viivitamatult ja põhjali-kult puhastada veega või kunstliku pisaravedelikuga vähemalt kümme minutit. Kohe pärast riskisituatsioo-ni tuleb ühendust võtta arstiga.

44 45

Väljavõte Föderaalse Kohtu 20. 10. 1999 langetatud kohtuotsusest (BGE 1255 IV242):

«1981, aasta lõpus alustas Keenia kodanik X (sündinud 1946) intiim-suhet Y-ga (sündinud 1949), kes 1983. aasta juulis sünnitas tütre. Suhe oli erinevate põhjuste tõttu keeruline ning muutlik. Kooselu perioodid va-heldusid sagedaste pikaajaliste lahus olekutega. 1991. aasta lõpus, pärast pikemaajalist lahusolekut, tuli jutuks suhte taastamine. Y seadis tingi-museks HIV-testi tegemise, millega X nõustus. 1992. aasta jaanuaris pani Y nii endale kui X-le nende perearsti juurde aja kinni, et sooritada HIV-test. Y-i testi tulemus oli negatiivne. Kui ta küsis X-lt tema tulemuste kohta, valetas viimane, et seegi oli negatiivne. Tegelikult ei lasknud X ennast 1992. aasta jaanuaris testida. Ta oli seda teinud juba 1990. aasta juunis, pärast peatumist Keenias. Testi tulemus oli positiivne. Sellest faktist oli ta teadlik juba alates 2.

juulist 1990. aastast. Uskudes X-i, alustas Y veelkord temaga intiim-suhet. Alates 1992. aasta märtsi kuu lõpust kuni 1993. aasta aprillini oli paar kaitsmata seksuaalvahekorras keskmiselt üks kord nädalas kuni üks kord kuus, mille jooksul X nakatas Y-t Inimese Immuunpuudulikkuse Viirusega. 1991. aasta septembrist kuni detsembri lõpuni oli X umbes viiel korral seksuaalses vahekorras Z-ga (veel üks X-i seksuaalpartne-ritest. Toimetaja). Neli neist olid kaitsmata vahekorrad. Ka tema eest varjas X oma HIV staatust, millest ta oli teadlik juba 1990. aasta 2. juulist. Z ei nakatunud ...

KOHTUOTSUSŠveitsi Föderaalse Kohtu vande-kohtus jõustunud kohtuotsusega mõisteti 9. novembril 1998. aastal X süüdi:• ‹Raskete kehavigastuste tekita-

mises (kriminaalkoodeks artikkel 122, paragrahv 1 alusel)

TAHTLIK TEISE INIMESE NAKATAMINE ON TÕSINE KURITEGU

46 47

• Haiguse levitamises (kriminaal-koodeksi artikkel 231, nr. 1)

• Pahatahtlik ja ettekavatse-tud kehavigastuste tekitamine (kriminaalkoodeksi artikli 18 pa-ragrahv 2)

• Kuritegu on tõestatud, kuna süü-distatav on kaitsmata seksuaalva-hekorra teel edasi andnud HIV-i. Tegemist on oma olemuselt eluohtliku kehavigastuse tekita-misega (E.2) ja tahtliku haiguse levitamisega (E.3) ...,›

... sellepärast ning juhtimise eest alkoholijoobes (Liikluseeskirjade

Seaduse artikkel 91, paragrahv 1), mõistab talle kolm aastat vabaduse-kaotust.

Kohtuotsus määras X-le kohustu-seks maksta kahjutasu kõigi HIV-nakkusest tulenevate kahjude eest, mida ta ettekavatsetult põhjustas ning saata see kaebus kahjutasunõu-de suuruse määramiseks tsiviilkoh-tusse. Kohtu määruse järgi peab X kannatanule Y hüvitiseks maksma 80 000 franki ning tütrele A-le 20 000 franki, alates 1. jaanuarist 1994 lisandub igale maksele intress 5% ...»

46 47

AIDS-i põhjustab HIV. Tänapäe-val tuntakse kahte erinevat AIDS viirust: HIV-1 ja HIV-2, millel mõlemal on arvutult geneetilisi variante, see tähendab erinevaid geneetilisi materjale. HIV-1 üksi on ülemaailma vähemalt 10 alatüüpi. HIV-i nimetatakse ka lentiviiruseks (ladina keeles lentus = aeglane). Sellised viirused on väga ohtlikud patogeenid, kuna neil on eriline kohanemis- ning vastupanuvõime. Nad põhjustavad kroonilisi, üldiselt surmavaid haigusi.

HIV pole iseseisev organism. Sel-leks, et paljuneda, vajab ta inimese kindlaid rakke ehk teisisõnu «ulua-lust». Niisuguseid rakke nimetatakse peremeesrakkudeks. Oma elut-sükli käigus tungib viirus inimese peremeesrakku (vaata diagrammi lk. 53). Tema eesmärk on enda ge-neetilise materjali viimine inimese omasse. Võrdluseks võib tuua käo, kes viib oma munad teise linnu pe-sasse. Selleks, et end peremeesraku geneetilisse koostisesse sulandada, peab viirus kõigepealt muutma enda

geneetilise materjali, mis koosneb RNA-st, aineks, mis kannab meie geneetilist informatsiooni. Viirus on selliseks transformatsiooniks võime-line tänu viirusspetsiifilisele pöörd-transkriptaasile, mis hakkab viiruse RNA-d muutma DNA-ks. Pärast sellist muutust liitub viirus pere-meesraku geneetilise materjaliga, mis kannab nakkust kogu oma elu.

Kui HIV on suutnud tungida juhtkeskusesse, saab temast nii-öelda ülemjuhataja, olles võimeline juhtima kogu raku ainevahetust. See tähendab, et ta võib anda käske toota uusi HIV-rakke, mis on üks põhju-si, miks inimese organism ei suuda HIV-iga võidelda.

HIV-I SUUTLIKUS MUUTUDATeine põhjus miks inimese keha ei suuda HIV-iga võidelda, peitub HIV-nakkuse võimes muutuda. Kuna «pöördensüümid» ei tööta pidevalt, esineb sageli veateateid, mis ilmnevad viiruse RNA trans-formeerimisel inimese DNA-ks. Sellised talitushäired aitavad viirust,

HIV – AIDS-I PATOGEEN

48 49

HIV vaadatuna läbi elektronmikroskoobi, suurendatud 200 000 korda.

HIV

rakutuum koos seal paikneva geneetilise koodiga

kuid kahjustavad inimest veelgi rohkem, kuna nende tagajärjel tekib üha rohkem uusi HIV-variante ehk muutunud HI-viiruseid osaliselt uute omadustega. Näiteks on ole-mas viiruse tüüpe, mis paljunevad kiiremini, mille tulemusena areneb kiiremini välja lõplik faas AIDS.

Lisaks erinevad HIV-variandid ka nakkuslikkuse tugevuses, mis võib olla põhjuseks, miks mõned inimesed nakatuvad kiiremini, teis-tel on aga rohkem õnne. Erinevad HIV-variandid ei esine mitte ainult erinevatel inimestel, vaid ka ühel ja samal inimesel. Uuringud on suut-nud ühelt AIDS patsiendilt avastada rohkem kui sada erinevat varianti.

Viiruse paljunemise muutlikus annab HIV-ile võime kohaneda enda

keskkonnaga. Seda nimetatakse sa-muti «kõrgeks kohanemisvõimeks». See muudab HIV-i vastupidavaks ka medikamentidele. Kuna HIV suudab luua palju erinevaid vorme, ei võta kaua aega, kuni üks variant areneb selliseks, et medikamendid on võimetud seda hävitama. Niiviisi on vastupidavad viirused võimelised jätkama paljunemist ilma, et medi-kamendid suudaks neid tõkestada. Võtame näiteks ravimi Zidovudin, mida nimetatakse ka AZT-ks: AZT ennetab HIV reproduktsiooni, tõkes-tades konversiooni ensüümi, «pöörd-transkriptaas». Juba kaks päeva pärast AZT ravi alustamist tuli testis HIV selgelt nähtavale. Kaitsva vakt-siini loomine on olnud ebaedukas peamiselt HIV-i muutlikkuse kiire tempo tõttu.

48 49

IMMUUNSUSSÜSTEEMI NÕRGENEMINE JA HÄVIMINE

Inimese immuunsussüsteemil on kaks peamist ülesannet. Kõigepealt võitleb see väliste sissetungijatega nagu bakterid, viirused, seened jne, mis on aluseks nakkushaiguste tekkele. Teiseks peaülesandeks on ennetada vähi tekkimist, otsides üles ja hävitades keha rikutud või dege-nereerunud rakke.

Meie immuunsussüsteem koos-neb erinevat tüüpi kaitserakkudest (valged verelibled) nagu makro-faagid, abirakud ning hävitaja ra-kud (viimaseid kahte nimetatakse T-lümfotsüütideks), kuid samuti rakkudest, mis toodavad antikehasid (nii-nimetatud B-lümfotsüüdid). Erinevad kaitsesüsteemi tüübid kooskõlastavad enda ülesandeid ning teevad tihedat koostööd. Kui ühe immuunsusraku töö katkeb, võib tekkida talitushäire kogu süsteemis.

Viimane juhtub seepärast, et HIV ründab inimese immuunsussüsteemi rakke, takistades neil tegutsemast. Tulemuseks on võimetus võidelda kehasse pääsenud võõraste sissetun-gijatega. Iga kaitseraku tüübi puhul on see erinev.

MAKROFAAG EHK TROOJA HOBUNE

Õgirakud (tehnilise terminiga ma-krofaagid) suudavad võtta peaaegu igasuguse vormi, liikuda läbi orga-nite ning läbida isegi kõige väikse-maid avausi. Niimoodi saavad nad ka lahkuda veresoontest isegi juhul, kui seal pole vigastusi. Nad sisenevad kudedesse ja siis taas veresoontesse (vaata diagrammi lk. 16).

Pärast sissetungija «alla neela-mist» kohas, kus see on pääsenud kehasse, hoiatavad makrofaagid teisi keha immuunsussüsteemi osasid sissetungijast ning edastavad tema täpsed tunnused, et teised organid oleksid võimelised ennast kaitsma. Makrofaagid tabavad ka HIV-i (vaata fotosid lk. 53). Kuid HIV ei hukku neis immuunsusrakkudes, vaid kasutab neid hoopis enda huvi-de tarbeks. Olude sunnil muutuvad makrofaagid Trooja hobuseks, mille sees tuuakse võõrad sissetungijad ke-hasse ning milles nad on võimelised levima. Just nagu see toimus Trooja hobuse loos. Kui makrofaagid on

50 51

Suurem hulk organismis leiduvast HI-viirusest asub õgirakkude (makrofaagide) läheduses. HIVi märgistamine toimub tema tungi-misel õgirakku. Kuidas see toimub on näha fotoseerias lk. 54.

õgirakud

HIV

organisse sisenenud, alustab HIV paljunemist. Tavaliselt põhjustab see makrofaagide lõhkemise ja hävimise. Kõigepealt kogunevad makrofaagid lümfisõlmedes (immuunsussüstee-mi keskpunkt). Viimane seletab ka sealt leitavat HIV-i suurt kogust. HIV suudab lümfisõlmedes suures koguses paljuneda, kuid samas on ta ka intensiivse rünnaku all. Lüm-fisõlmed, mis viirust sunniviisiliselt kannavad, paistetavad HIV-i kulge-mise käigus üles. Värskelt valminud viirused paisatakse verre, kus neil on võimalik kahjustada immuunsusrak-ke, näiteks abistaja rakke.

ABIRAKKUDE TEGEVUSE LÕPPEMINE

Abirakud veres (valgevereliblede alagrupp, nii-nimetatud T4-lüm-fotsüüdid) omavad immuunsussüs-teemis olulist rolli. Neid võib nime-tada keha kaitsesüsteemi keskuseks. Abirakud tunnevad ära patogeene, nagu viirused, bakterid ning akti-veerivad teisi immuunsussüsteemi rakke. Just selle immuunsussüsteemi osa on HIV valinud enda pea pere-meesrakuks: viirus suudab kinnituda abirakkude välispinnale eriti hästi. Samamoodi nagu makrofaagide pu-

50 51

HIVõgirakud

Sellel elektronmikroskoobi fotol on näha õgirakk, millest on saanud HIVi paljunemiskoht. Viirus on tunginud õgirakku ja allutanud vii-mase enda funktsioonile.

hul, tungib HIV läbi ka abirakkude välispinnast ning inkorporeerib end nende geneetilisse materjali. Viirus kasutab abirakke enda reprodukt-siooniks, muutes nad niiviisi jõue-tuteks. Aja jooksul juhtub nii aina rohkemate abirakkudega. Kahju suurust immuunsussüsteemile saab mõõta abirakkude hulga järgi: mida vähem neid on, seda nõrgem on ka inimese immuunsussüsteem.

PUUDULIK ANTIKEHADE KAITSE

Kõigi nakkushaiguste puhul loob keha immuunsussüsteem antikeha-sid ning aktiveerib T8-lümfotsüüdid (hävitaja rakud). Need kaitsemehha-nismid neutraliseerivad ja hävitavad

sissetungijaid nagu bakterid ning viirused. Antikehasid luuakse ka HIV-nakkusega võitlemiseks, kuid alles mõne nädala või kuu möödu-misel nakatumisest. Vahepeal pal-juneb viirus nii kiiresti, et seda pole enam võimalik välja tõrjuda ning seepärast võib juba lahingu alguses nimetada võitjaks viirust.

Antikehasid on võimalik avastada laboratoorsete testidega ning nad on tõenduseks, et inimene on na-katunud HIV-i. Standard HIV-test koosnebki just selliste antikehade kindlakstegemisest veres.

HIV-ILE KAOTATUD LAHINGReeglina ei märka HIV-positiivne inimene aastaid, et on nakatunud.

52 53

Varem arvati, et HIV on asüptomaa-tiliselperioodil varjatud sellepärast, et paljuneda alles hilisemas faasis ning alustada siis immuunsussüstee-mi hävitamist. Praeguseks on teada, et tegelikult alustab viirus aeglast hävitustööd juba momendist, mil ta siseneb kehasse. Aastate jooksul üle-tab viiruse paljunemiskiirus ning T-lümfotsüütide hävimine keha püüd-lused viirusega võidelda. Keskmiselt kümne aastaga alaneb valgeverelib-lede arv niivõrd madalale tasemele, et immuunsussüsteem pole enam võimeline võitlema teiste viirustega

ja vähki tekitavate rakkudega. Lõplik faas AIDS vallandub haigustega nagu kopsupõletik ja vähk.

Kokkuvõtteks võib öelda, et HIV laostab ja hävitab inimese immuun-sussüsteemi pärast aastate pikkust võitlust. Seepärast nimetataksegi seda viirust «Inimese Immuunsus-puudulikkuse Viiruseks». HIV-i põhjustatud immuunsussüsteemi nõrgenemise tulemuseks on suure-nenud tundlikkus erinevatele hai-gustele, eriti aga nakkushaigustele ja vähile. Need on aluseks HIV-i lõpli-ku faasi AIDS välja kujunemisele.

52 53

HIV-I ELUTSÜKKEL

1. HIV-i tungimine peremeesrakku

HIV kinnitub peremeesrakule, mis omakorda imab viiruse oma tuuma (a, b, c).

Viirus on kapseldunud mulli (d).

HIV purustab mulli ja viib enda geneetilise koo-di (RNA) ning ensüümi «pöördtranskriptaasi» peremeesraku tuuma (e).

Pöördtranskriptaas transformeerib viiruse ge-neetilise koodi (RNA) DNA-ks, inimese genee-tiliseks materjaliks. Peremeesrakud kohtlevad viiruse geneetilist koodi kui enda oma.

Peremeesrakk ühendab viiruse geneetilise materjali enda omaga.

Viiruse geneetiline informatsioon jääb pere-meesraku tuumas tundmatuks.

2. Paljunemine

Ühinenud viiruse geneetiline kood suudab toota enda geneetilisest materjalist (RNA) nii palju koopiaid kui soovib.

Kasutades peremeesraku koostisosi, suudavad RNA koopiad konstrueerida uue HIV-i.

HIV lahkub peremeesrakust.

HIV-i elutsükkel Esimene faas vastavalt elektro-mikroskoopilise-le pildile a–e, lk. 53.

(Lihtsustaud diagramm M.G. Koch)

© AIDS-i Informatsioon Šveitsis

HIV-i geneetiline kood (RNA) HIV

ab, c

d

e

HIV-i geneetili-ne kood

RNA

DNA

Peremeesraku tuum

Peremeesraku geneetiline kood(DNA)

HIV-i genee-tiline kood

HIV-i genee-tiline kood

HIV

RNA

DNA

v

54 55

3. Fotoseeria: HIV tungib makrofaagi ning viib enda geneetilisematerjali raku tuuma

Makrofaagid ei suuda HIV-i tappa, viirus viib hoopiski enda geneetilise materjali makrofaa-gide südamikku. Nüüd saab viiruse geneetili-ne informatsioon areneda makrofaagi genee-tiliseks informatsiooniks (cf. fig. lk. 52).

HIV

rakutuum

peremees rakk

peremees rakk

rakutuumHIV

HIV on makrofaagi sees, ümbritsetud mul-liga.

Rakumembraan imab HIV-i endasse.

HIV makrofaagi välispinnal. HIV kinnitub makrofaagi külge. Rakumemb-raan alistub.

e

ba

c d

(suurendatud umbes 200 000 korda)

54 55

HAIGUSE KULG

ni. Haiguse põhjustajaks on protoza toxoplasma gondii, mis kandub edasi inimeste ja loomade lähedasel kontaktil. Kõigil, kellel on kodu-lind, võib tekkida krüptokokoos, seenhaigus, mis põhjustab menin-giiti või kopsupõletikku. Inimene, kes on viibinud riigis, kus on levinud tuberkuloos, võib samuti sellesse haigusesse nakatuda. Seega sõltub see, millise haiguse ohvriks HIV-i nakatunud inimene langeb, juhusest ja keskkonnast.

AIDS-i eriomaduseks on muu-ta paljud nakkushaigused, mis tavaolukorras inimest ei kahjusta, ohtlikuks. Miks? Tavaolukorras suu-dab terve immuunsussüsteem neid lihtsa vaevaga tõrjuda, kuid immuun-sussüsteem, mis on HIV-i poolt nõrgendatud, ei suuda seda teha. Arstid nimetavad neid ebaharilikke nakkushaiguseid «oportunistlikeks nakkusteks» (vaata kastikest lk. 58).

HIV-tõbi on jagatud kolme faasi:

• Faas A (äge ja varjatud nakkus) • Faas B • Faas C (AIDS).

Neid faase ei saa teineteisest selgelt lahutada, üleminekuid piiritlevad

Käesolevas peatükis käsitletakse haigust AIDS lühidalt, kuid siiski piisavalt, et teha mõistetavaks selle haiguse iseloom.

Meditsiinilises maailmas tuntak-se HIV-i kui krooniliselt arenevat haigust, mis tähendab, et haigus on püsivalt progresseeruv. Pärast aastaid kestnud varjatud perioodi, viib see reeglina lõpliku surmava faasini AIDS. Seda, kuidas viirus kulgeb, pole võimalik ette prognoosida. Võib ilmneda erineval hulgal ja erineva pikkusega mitmesuguseid haiguseid ning sümptomeid. Pärast sadade AIDS-i patsientide haiguslugude uurimist, tundub iga üksikjuhtum tüüpiline, kuid samas alati täiesti teistsugune.

Vahel ründab HIV isegi kindlaid organeid, nagu aju, ning paljuneb neis. Siiski on tekkivad haigused enamasti põhjustatud HIV-i poolt nõrgendatud immuunsussüsteemist, mis pole enam võimeline kaitsma keha nakkushaiguste või vähi eest. See, milline haigus tekib esimesena, on sageli juhuse küsimus. Kõigil, kellel on kass või koer, võib tekkida haigus toksoplasmoos, mis võib viia halvatuse või epileptiliste hoogude-

56 57

täpsemalt tekkivad haigused. Vii-mast väljendab ka USA haiguste kontrolli keskuse HIV-nakkuse kliiniline klassifikatsioon (vaata kas-tikest lk. 57).

FAAS A (ÄGE JA «VARJATUD» NAKKUS)

Sageli tekib äge nakkuse faas mõned nädalad pärast nakatumist ning võib kesta üks kuni neli nädalat. Tek-kivad sümptomid on sarnased gri-piga kaasnevatele – palavik, peavalu ning reumaatilised valud, mis peagi mööduvad. Vahel esineb lümfisõl-mede paistetust. Need on üldised sümptomid, mis võivad tekkida pal-jude haigustega. Sellel ajavahemikul tehtud HIV-test annab vastuseks «HIV-negatiivne». Seepärast võib inimene vaid meenutades mõista, et need sümptomid ilmusid just HIV-nakkuse ning mitte teiste haiguste

Üheksakümnendate keskel kasutusele võetud antiviirusliku ravi tõttu ei oma HIV-i progresseerumise jagamine faasidesse enam nii suurt tähtsust kui varem.

Praegu kasutusel olevate ravi-mitega on võimalik saavutada varem võimatut näivat: aidata patsiendil

pärast. Enamus nakatunutest arva-vad, et põevad tavalist grippviirust, mille tõttu ei suuda nad ka nende sümptomite esinemist mäletada.

Seejärel saabub viiruse varjatud periood (asümptomaatiline), mis kestab keskmiselt kümme aastat. Asüptomaatilisel perioodil on ve-rest võimalik avastada antikehasid, mis kinnitavad nakatumist HIV-i. Kuna haigestunud inimene tunneb ennast hästi ja tervena, nimetatakse seda faasi ka latentsperioodiks (la-dina keeles latent – varjatud). Siiski pole HIV asüptomaatilisel perioodil sugugi «talveunes». Nagu eelnevalt mainitud, toimub viiruse jätkuv paljunemine paljudes peremeesrak-kudes (kõige enam lümfisõlmedes) ning aastate jooksul kahjustub im-muunsussüsteem veelgi enam. Ainus nähtav märk viirusest on juhuslikult tekkiv valutu paistetus lümfisõlme-des.

taastada viiruse leebem faas (vaata «HIV-nakatunud inimeste ravi» lk. 60). Pärast antiviirusliku ravi kasutu-sele võttu on oportunistlikke nakkuste või vähi ohvriks langenud palju vähem patsiente. Medikamentide õigel kom-bineerimisel on võimalik ravida isegi ilmnenud haigusi.

56 57

Abirakkude (T4 lümfotsüüti-de) vähenemist veres on võimalik mõõta. See annab võimaluse määra-ta immuunsussüsteemi kahjustuse ulatust. Viimast näitab laboratoor-sete faaside kategoriseerimine 1–3-ni. Esimeses faasis on nakatunud immuunsussüsteem veel heas korras, kolmandas juba tugevalt kahjus-tunud.

FAAS B

Faas B on nii-öelda üleminekupe-riood faaside A ja C vahel. Ilmnevad esimesed haigused, mis on nii-öelda teesillutajateks AIDS-ile. Periood kestab alates mõnest nädalast kuni

mõne aastani. Tüüpilised sümpto-mid on erinevate kehaosade lüm-fisõlmede valutu paistetus, näiliselt põhjuseta tekkiv korduv palavik või pikemat aega kestev (üle ühe kuu) öine higistamine, püsiv kõhulahtisus, suur kaalulangus ning patsiendi ül-dise tervisliku olukorra halvenemine. Tekkida võivad ka nakkushaigused nagu vöötohatised (herpes zoster) ja seenhaigused suus või genitaalidel (suuvalge, kandidoos). Seenhaigus suuvalgel on hea näide faasi B muut-likkusest üleminekul faasi C. Seni kuni see puudutab ainult suuõõnt, kuulub haigus veel faasi B. Kui na-katub ka söögitoru, arvatakse haigus juba faasi C.

>Diagnostiline ajavahemik (HIV-test annab tulemuseks HIV-negatiivne)

Latentsperiood=peiteaeg

. . . . . . . .

0 1 10

HIV-nakkuse arengu keskmine kulg.

Faas C (AIDS)Faas BFaas A

Esmanakatumine

esimene positiivne HIV-test surm

12 aastat

>

>> >

>

>

>

58 59

Arstid jagavad HI-nakkuse faasideks. Alates 1993. aastast on kasutusel peamiselt ülaltoodud USA haiguste kontrolli keskuse (CDC) klassifikatsioon. Vastavalt nendele faasidele saab anda ravi ning panna diagnoose. A1 on parim ning C3 kõige halvem prognoos.

FAAS C (AIDS)

Põdedes AIDS-i, HI-viiruse vii-mast faasi, elab inimene ilma ravita keskmiselt 18 kuud. AIDS-i põhjus-tatud kahjustused on mitmesugused. Kahjustuda võib ükskõik milline organ. Tihti kutsuvad sündroome esile nii-nimetatud oportunistlik-ke nakkuste erinevad patogeenid, nagu bakterid, viirused, seened ning ainuraksed. Sageli esinevad kopsupõletik Pneumocystiis carinii pneumoonia (PCP) või aju tok-soplasmoos, üherakne organism. Märkimisväärselt on tõusnud tu-

berkuloosi juhtumite arv, eriti HIV-i nakatunud immigrantide hulgas. Immuunpuudulikkuse sündroom AIDS võimendab ka kindlate vähi tüüpide arengut. Tüüpilised on kaposi sarkoom või lümfisõlmede vähk. Esimene neist võib olla väga ebatavalise algusega, näiteks tekivad nahale või limaskestale sinakaspruu-nid plekid, mis arenevad suhteliselt kiiresti ning jäädes ravita, nõrgesta-vad organismi ja põhjustavad haige surma. HIV suudab nakatada ja kahjustada ka närvirakke. Tekkida võivad halvatus, mälukaotus, vaimne taandareng, HIV-dementsus.

A B C T4 lümfotsüüdid/µl asümptomaatiline sümptomid, Aids, pole sümptomid, nakkus veel välja kujundenund AIDS 1: rohkem kui 500 A1 B1 C1

2: 200 kuni 499 A2 B2 C2

3: vähem kui 200 A3 B3 C3

HIV-NAKKUSE KLIINILINE KLASSIFIKATSIOON(CDC KLASSIFIKATSIOON)

Haiguse faasidLaboratoorsed faasid

58 59

«OPORTUNISTLIKUD NAKKUSED»

kannavad parasiiti, mis tekitab haigust toksoplasmoos kas ajus, südames või lihastes. Parasiit ei põhjusta haigestumist, väljaarva-tud muidugi juhul kui immuun-sussüsteem on kahjustunud. See võib viia fokaalse koldeni (tokso-plasmoosi mädapaise), mis põhjus-tab vaimset taandarengut, epilepti-lisi hooge või halvatuse. AIDS-ile on iseloomulik, et ohutuid haigusi pole enam võimalik ravida. Kui immuunsussüsteem on terve, para-neb näiteks herpes mõne päevaga. Nõrgenenud immuunsussüsteemi puhul