Narkootikumid ja narkomaania

Koostaja: Kaire LannoTäiendanud: Merike Lippmaa

Tavaliselt kutsutakse narkootikumideksaineid, mida inimesed kasutavad joobe või naudingusaamiseks, aga mis on seadusega keelatud ning tervisele ohtlikud.

Narkootikumid kahjustavad keha ja aju. Nad võivad tappa. Kõik narkootikumid tekitavad sõltuvust ehk soovi saada uimastit üha uuesti.

Tunne vaenlast!

Ainuüksi narkootikumide olemasolu ei anna põhjust nende proovimiseks!

Ohud, mis kehtivad iga uimasti puhul:

kunagi ei saa päriselt kindel olla, mida tegelikult tarvitatakse; ostetud uimasti ei ole kunagi täiesti puhas, pole teada, millega seda segatud on; uimasti tegelik kangus ei ole täpselt teada, võib kogemata saada üledoosi; uimastite toimes ei saa kunagi päriselt kindel olla, ka siis kui seda on varem tarvitatud; uimastite läbisegi tarvitamine võib olla äärmiselt ohtlik, see kehtib ka juhul, kui neid tarvitatakse koos alkoholiga.

Ohud, mis kehtivad iga uimasti puhul:

nõelte, süstalde ja muu süstimisvarustuse jagamisel on suur oht nakatuda näiteks HIVsse, B ja C hepatiiti jne.

süstimine kahjustab tõsiselt veene.

lisaks on uimastite omamine kriminaalkorras karistatav.

Olukord Eestis:

• Püsiv kasv sõltuvusainete (tubakas, alkohol,

narkootikumid) tarbimises laste ja noorukite seas; • Uimastite esmatarbijate vanuse pidev langus

• Kõrge veenisiseselt narkootikume tarbivate isikute arv

• HIV-nakkuse kiire levik (ennekõike veenisüstivate uimastisõltlaste seas)

• Narkootikumidega seotud õigusrikkumiste arvu kasv

Esimene tarvitamine

• esmakordselt proovitakse enamasti kanepit ( marihuaanat, hašišit), amfetamiini või ecstasy`t

• kust uimasti saadakse:-sai jagatud sõprade ringis-vanemalt sõbralt

• Uimasteid on proovinud ~ 1/5 õpilastest, neist enamus alustab 13-15 aastaselt

Miks hakatakse tarvitama?o uudishimu, tahetakse saada uusi kogemusio olla meelepärane oma heale sõbraleo eakaaslaste arvamus, soov olla grupis vastuvõetav, ei taha teistest erinedao võimalus rikkuda igapäevareegleid, o tõsta mässu oma vanemate vastu ( karistada neid)o hirm öelda "ei", kui pakutakseo uimastid on kergesti kättesaadavado põgenemine igapäevareaalsusesto depressioon, stress, madal enesehinnang, lootusetus

Miks hakatakse tarvitama?oisiklike probleemide lahendamisekso sõprade, tuttavate survelo pinge ja suur koormus õppimisega, eksamido saada kaifi, elamust, kogeda “uut dimensiooni”o soov tunda end "vingena" ja paista välja vanemana o soodustada seltskondlikku suhtlemist (ka klubinarkootikumid)o väsimuse peletamisekso igavusest, elus pole väljakutseido usutakse, et saadakse abi kui nendega midagi juhtub

Uimastipruukimise erinevad vormid:• Proovimine - üksikud kogemused• Juhutarvitamine - aine pruukimine mingis

kindlas kohas või situatsioonis• Kuritarvitamine - aine tarvitamine ohustab

tervist või halvendab elus toimetulekut, ilma doosita ei suudeta elada

• Sõltuvus - aine pruukimine on elus esmatähtis, teised suhted ja tegevused on ebaolulised

Sõltuvus

1. Psüühiline (hingeline) sõltuvus - vastupandamatu iha uimastit tarbida

2. Füüsiline sõltuvus - kehaline vajadus saada uimastit üha uuesti ja uuesti, vastasel juhul esinevad võõrutusnähud

3.Sotsiaalne sõltuvus - sõltuvus dikteerib kogu elu ja käitumist.

Sõltlase ümbert kaovad ta sõbrad ja tuttavad, narkomaanide ringist

on raske välja murda, ühised saladused ja rahalised suhted.

Sõltuvus

4. Seksuaalne sõltuvus – uimastite poolt rikutud hormonaalne tasakaal häirib suguorganite talitlust, ilma uimastiteta ei julgeta enam kontakte luua, ei olda võimelised füüsiliseks vahekorraks või kui sinnani on siiski jõutud, ei tunta sellest naudingut. Seksuaalelu on võimalik elada ainult narkouimas.

5. Majanduslik sõltuvus – narkomaan muutub majanduslikult kiiresti sõltuvaks narkootikumide levitajatest. Ta peab pidevalt otsima võimalusi raha hankimiseks. Narkomaan ei suuda ka täisväärtuslikult töötada, teenimaks ausal teel raha. Nii saab narkomaania varem või hiljem kuritegude algmotiiviks.

Narkootikumide jaotus

• Stimulandid ehk ergutid (kokaiin, amfetamiin, ecstasy, kofeiin, nikotiin)

• Depressandid ehk rahustid(alkohol, rahustid, opiaadid)

• hallutsinogeenid (LSD, “maagilised” seened)

Toime järgi:

Valmistamisviisi järgi:• looduslikud (nt. kanep)• sünteetilised (nt. amfetamiin)• poolsünteetilised (nt. LSD)

Amfetamiin• Sünteetiline aine (valge, vahel nõrga kollaka, pruunika

või hallika tooniga pulber; ka kapslitena)

Stimulandid

• Släng: kiirus, spiid, A, ants, triip

AmfetamiinStimulandid

Mõju ja tunnused: • Meeleerksus, unetus, isutus • kõrgendatud meeleolu (eufooria), jutukus ja püsimatus • agressiivne ja stereotüüpne käitumine • laienenud pupillid • kiire pulss • kõrge kehatemperatuur ja higistamine • värisemine ja lihaste tõmblemine • närvilisus, rahutus, ärrituvus • püsimatus ja võimetus rahulikult paigal olla

• kõhnumine

Ecstasy (extasy, MDMA)• Sünteetiline aine (erineva kuju ja suurusega

tabletid)

Stimulandid

• Släng: komm, ketas, ratas, E,

• Tüüpiline “peodroog”

• Tihti solgitud

EcstasyStimulandid

Mõju ja tunnused: • eufooria, mõnutunne

• jututuju, pidurid kaovad • unetus, isutus • laienenud pupillid • kiire pulss • kõrge kehatemperatuur ja higistamine • kohmakus, keskendumisvõime halvenemine • jutt mänglev, segatud naerupahvakutega • suuremate annuste puhul vägivaldsus

• emotsionaalne avatus, heasoovlikkus kõigi inimeste vastu

Kokaiin• Valmistatakse kokapõõsa

lehtedest (valge pulber)

Stimulandid

• Släng: coke, koka, lumi, triip

• 1 g ~ 1500 EEK

• Kasutavad jõukamad elanikkonnakihid

• crack - suitsetamiseks mõeldud kokaiin

KokaiinStimulandid

Mõju ja tunnused: • energilisus, väsimus väheneb, meeleolu tõus • kõrgenenud eneseusaldus • jutukus, püsimatus • hüplev mõttetegevus, inimene on haiglaselt elevil • seosetu kõne, halvenenud koordinatsioonivõime • laienenud silmaterad, kiire pulss, kõrge vererõhk • hallutsinatsioonid • kujuteldavate parasiitide eemaldamiseks naha kratsimine • meeltesegadus, jälitusmaania ja agressiivsus

Opiaadid• Saadakse unimagunast

Depressandid

• Släng: hero, hobune

• Tekitavad kiiresti sõltuvuse (eriti heroiin)

Oopium - unimaguna kuivatatud mahlMorfiin - valmistatakse oopiumiekstraktistHeroiin - saadakse morfiini töötlemisel

OpiaadidDepressandid

Mõju ja tunnused: • joobeseisundi alguses kuumustunne kõhus • sügav heaolu- ja õnnetunne • tuimus ja vähenenud valutundlikkus, lõõgastustunne • kapseldunud, äraolev tunne (enamasti ollakse eraldi, omaette) • kõnevõime halvenemine ja liigutuste aeglustumine • ahenenud pupillid ja ainitine pilk • aeglane pulss ja madal vererõhk, aeglane hingamine • Võõrutusnähud: valud, suurenenud sülje- ja pisaratevoolus, külmatunne, pupillid laienevad, ärritatus, depressioon, lootusetus, hirm

Kanep• Kanepitaimest valmistatakse kolme uimastit

Depressandid

• Släng: rohi, puru, hašš, savu, stuff, trava, plastiliin, kannabis, joint, ganja

THC – keemiline marihuaana

Marihuaana - kuivatatud kanepi puru

Hašiš - kuivatatud ja kokkupressitud kanepivaikKanepiekstrakt - siirupisarnane kontsentreerituim kanepitoode

KanepDepressandid

Mõju ja tunnused: • põhjuseta õnnetunne ja naeruhood • jutukus ja elav käitumine

• aja, ruumi ja vahemaade väär hindamine

• kõrgenenud enesehinnang, vähenenud enesekriitika • keskendumisraskused, mäluhäired

• aeglased refleksid, koordinatsioonihäired • laienenud pupillid, silmad punetavad ja läigivad • suu kuivus

• imal, magus lõhn • võimalikud hallutsinatsioonid

LSD• Poolsünteetiline (valmistatakse parasiitsest seenest

tungalterast)

Hallutsinogeenid

• Släng: hape, acid, mark, trip, reis, ruut, paber

• Mõjub väga väikestes kogustes • Lahust tilgutatakse kuivatuspaberile või immutatakse trükipiltidega pabereid “marke”, müüakse ka tablettidena

PCP - “inglitolm”

Korgijook ( GHB) on üks neid aineid, mida koos silmatilkade, ketamiini ja rohüpnooliga nimetatakse vägistamisdroogideks (date rape drugs).Mõju ja tunnused: • Purjus tunne, õnnetunne,• energiline, jutukas• suureneb puudutuste tundlikkus• pettekujutelmad• teadvuse hägunemine• iiveldus, krambid• hingamishäired• mälukaotus, ajab oksele• lihaste üle kontrolli kaotamine• teadvusekaotus. • Peale mõju lahtumist jääb kasutaja sageli paariks tunniksmagama ning ärgates võib tal olla suuri raskusi selle meenutamisega, mis juhtus enne GHB võtmist ja selle mõju ajal.

Släng: geebekas, kork, korgijook, laks

Korgijook

Looduslikud:• Meskaliin - pärit peyote-kaktusest

Hallutsinogeenid

• Psilotsübiin - pärit seentest

• Muskaatpähkel, salvei

Hallutsinogeenid

Mõju ja tunnused:

• mõju sõltub sellest, kuidas kasutaja end tunneb

LSD mõju kutsutakse nimega “trip” (“reis”) * “halb reis” (“bad trip”)paanika, paranoia, depressioon, segadus- ja killustatustunne, enesetapumõtted“flashback” (“kordused”)

* hea “reis” (“good trip”)positiivsed, meeldejäävad hallutsinatsioonid

• sage pulss • kõrge vererõhk

• hallutsinatsioonid

Muid uimasteid

• Ravimid (rahustid, uinutid)

• Inhalandid (lahustid, liimid, bensiin, juukselakk, värvid jt)

Ohumärgid:

• Muutused huvides, käitumise ja õppeedukuse langemine

• silmatorkav meeleolu kõikumine, närvilisus, rahutus, kärsitus• normide ja reeglite ignoreerimine, vägivaldne käitumine

• koolist puudumine, ei viibita kodus, uus seltskond

• eneseisoleerimine

• raha ülemäärane kulutamine ja laenamine, asjade ja raha vargused

Ohumärgid:• “pilves” olek

• huvi puudumine oma välimuse vastu • haavandid, lööbed nahal, süstimisjäljed • päikeseprillide kandmine kohatutes situatsioonides • narkomaanide slängi kasutamine

• foolium, vormitud tassikujuliseks

• kuumuses tahmunud lusikad

• plastik-, tsellofaan- või metallpakendid

• lehe- või varrepuru

• süstlad, nõelad, sigaretipaberid, tulemasinad

Mida teha?

Vanemate ja õpetajate roll:

- rääkida lapsega avameelselt kõigest, ka uimastitest

- seada lapsele kindlad piirid, tunda huvi selle vastu, kus laps käib ja kellega seltsib

- soodustada tervislikke harrastusi

- isiklik eeskuju keeldude asemel

- olla leplik lapse tunnete suhtes, teda austada

Perekonna ülesanne.

Vanematel on oma osa selles, kuidas nende laps täiskasvanuks saamisega kaasnevate ülesannetega toime tuleb.

Uimastipreventsioon tähendab vanemate jaoks eelkõigeseda, et nad aitavad oma kasvaval lapsel õppida oma probleemide ja raskustega toime tulema.

Et laps ei peaks otsima kindlustunnet ja rahuldust mujalt, näiteks sõltuvusainetest.

Lastest saavad täiskasvanud vanus 13-18

Neilt nõutakse:pingutamist ( piisavat);otsuseid ( õigeid);võimet probleeme iseseisvat lahendada;tugevat eneseteadvust ja eneseusku;vanemate, tuttavate, sõrade, õpetajate jne. ootustele vastamist;et nad leiaks oma koha ühiskonnas ( elukutse, kõrgkooli valik) jne.Nad peavad taluma muudatusi, millest nad aru ei saa: keha muutub neile võõraks;seksuaalsuse areng tunded ja soovid, mida siiani tundnud ei ole;meeleolud kõiguvad, nad ei tea mõnikord, kes nad õigupoolest on;Kujundatakse oma väärtushinnanguid, õpitakse oma välimust aktsepteerima, end kehtestama, kujundatakse uusi suhteid vanematega, peavad eemalduma neist, saavutama sotsiaalse, füüsilise ja materiaalse sõltumatuse, otsitakse lahendusi, pettutakse, kaheldakse oma võimetes, õpitakse sellest, otsitakse uuesti jne.Otsitakse ka vabanemise, pinge maandamise meetodeid.

...tasapisi kasvab nende otsuste hulk, mida noored ise tegema peavad

...vanemate ülesanne on oma arvamused ja hoiakud noortele arusaadavaks teha

...tal tuleb hoolitseda selle eest, et lapsel oleks võimalus saada vahetuid, isiklikke, ehedaid elamusi elust.

... tuleb luua võimalused, et laps saaks end proovile panna vanusele vastavate ülesannetega ja nende eest ka vastutada.

Tark lapsevanem teab, et

...oma jõu ja võimete teadmine tugevdab lapses usku, et saadakse hakkama ka uute ülesannetega.

...noorukeile ei muutu neilt nõutavad tulemused koormavaks, kui nad jõuavad eesmärgini iseseisvalt ning pingutuste ja loodetud tulemuste vaheline suhe on paigas.

... oluline on, et lapsel kujuneks suhtumine: selle eest vastutan mina.

Suuremad lapsed peavad järk-järgult õppima: ...hakkama saama ilma vanemate pideva hoolitsuseta. ...oma igapäevaseid asju ise korraldama. ...märkama oma vajadusi. ...oskama märgata ka ümbritsevate inimeste omi.

Nt: 16-aastane tüdruk saab ise minna ametiasutusse ja passi saamiseks avalduse kirjutada.

Kodu tähendus noorukile.Noorukieas on see, mida lapsed siiani igapäevases elus vanematelt ja koos vanematega on õppinud, on nüüd äärmiselt oluline. Kodu vajatakse nüüd rohkem “ kodusadamana” – kohana kust saab jõudu ja lohutust ( kui välismaailma kogemused on põhjustanud pettumusi,kui nendega on raske üksinda hakkama saada.).Perekonna emotsionaalne tugi annab jõu ja julguse.

Anna vabaks, anna ruumi: Mida rohkem annavad vanemad ruumi nooruki soovile olla sõltumatu, seda suuremad on väljavaated, et nooruk suhtub mõistvalt oma vabalt valitud kohustustesse ja suudab vältida uusi sõltuvusi. Ole teekaaslaseks: nad vajavad teekaaslasi, kes nende eksitusi ja hirme mõistavad ning vajadusel õiget suunda ja tuge pakkuda suudavad. Rõõmusta kaasa, tunne kaasa.Lahkhelide lahendamine: Neile peaks jääma vähemalt teadmine, et “me oleme küll erinevatel arvamustel, aga kõikidest tülidest ja pettumustest hoolimata on võimalik seda välja kannatada”. Vanemad saavad “tülikultuuri” kujunemisele kodus kaasa aidata sellega, kuidas nad omavahelisi lahkhelisid lahendavad. Pinge, pinge langus:ka nemad vajavad stressi maandamist, paku viise, luba neile midagi head, ilma et nad peaks selleks midagi tegema, ole eeskujuks.Murra argirutiini:nad vajavad põnevust, et tõestada oma jõudu ja võimeid Kui lastel mõistlik risk keelata, ähvardab nende riskivajadus muutuda tohutuks.Rääkige üksteisega: saavuta kontakt, märka, võta tõsiselt, ava end, kuula teda.Selleks sundida ei saa, kuid vanemad peaks oma valmisolekust märkuandma ja mitte solvuma.

Millal rääkida lapsele narkootikumidest? 7-8 aastaselt, sest:

võite olla kindlad, et lasteni jõuab õige info (selle lootuse eeldus on muidugi, et olete ise teemaga hästi kursis!); lapsed saavad teada, mida teie uimastitest arvate ja miks; kui tekib võimalus mõnda uimastit proovida, on tõenäolisem, et lapsed tulevad teile sellest rääkima; kui lastel tekib probleeme, on suurem tõenäosus, et nad teile neist räägivad. selles vanuses lapsed on keelatud uimastitest kasvõi tänu meediale juba üht-teist kuulnud. reeglina nad veel ei vaidlusta oma vanemate autoriteeti ning on valmis teiega oma mõtteid jagama.

Kuidas lastega vestlust alustada? kui annate lastele mingit ravimit või võtate seda ise, selgitage, et ravimeid tohib vastu võtta ainult usaldusväärsete täiskavanute käest, nagu näiteks õpetaja või perearst; kui mõnes telesaates ajalehes on juttu uimastitest, kasutage juhust ja alustage vestlust. küsige, mida teie laps uimastitest teab ning seletage lihtsalt ja arusaadavalt, miks uimastid on ohtlikud.

Esimene kahtlus – mis nüüd?Esimene reegel: ilma paanikata! -rääkige teiste oma lapsele lähedaste isikutega. Paljugi paistab hoopis teises valguses. Enamasti aitab see olukorda täpsemalt hinnata.

- Paluge inimesel, kellel on Teie lapsega hetkel parem kontakt, temaga vestelda.

- Eriti tähtsad on nüüd avameelsus ja ausus, rääkige oma muredest, selgitage oma umbusaldust.Kuulake hoolega nende mõtteid ja argumente. Noorte jaoks ei pruugi uimastite tarvitamine olla probleem. enne kui midagi järeldada, tuleks selgeks teha, mida narkootikumid nende jaoks tähendavad; püüdke rahulikult kirjeldada enda tundeid - see aitab selgitada teie seisukohti;

- Rääkige nendega koos, mitte neist üle. Ärge pidage loengut.

- Ärge vaikige sellest, et Te teistega sellest probleemist rääkinud olete või et Te teiste käest järele pärisite.

Ärge laske olukorda paista ohutumana ega vähendage probleemi, aga ärge ka selle tõsidust suurendage.

Hankige informatsiooni. Kui vanemad oma lastega räägivad, peavad nad olema informeeritud sõltuvusest ja sõltuvust tekitavatest ainetest, aga ka abi-ja nõustamisvõimalustest.

-püüdke esmajärjekorras last mitte süüdistada.

- otsustage enne, kuidas kavatsete reageerida, kui teie laps tõepoolest tunnistab, et on uimasteid tarvitanud;

- kui teil tekib kahtlus, et teile uimastite kohta valetatakse, püüdke jääda rahulikuks ja mitte vihastada;

- näidake neile, et muretsete eelkõige nende tervise ja heaolu pärast; kinnitage, et nad saavad alati arvestada teie toetuse ja abiga;

- püüdke mitte ähvardada karistusega - see võib tunduda kiire ja lihtne lahendus, kuid tõenäoliselt te nii soovitud tulemust ei saavuta;

- noored peavad aru saama, et vastutavad nii oma tegude kui nende tagajärgede eest.

Mida vanemad saavad teha, kui nende laps on sõltlane? Tegutseda tuleb kiiresti! Kohene kontakti võtmine narkonõustamiskeskusega - parim ja ainus tee oma lapse jaoks väga ohtlikust olukorrast väljapääsu leidmiseks. Vanematel, kes arvavad, et nad suudavad oma vahenditega last narkootikumidest võõrutada, see suure tõenäosusega ei õnnestu.

Nõustamiskeskused annavad vanematele nõu, kuidas nad oma last aidata saavad, mida nad oma lapse paranemiseks teha saavad ja kuidas üldse sellist rasket olukorda üle elada.

Tähtsaim reegel: tee midagi iseenda jaoks! Kogu lapse pärast tuntava mure puhul ei tohi vanemad oma huve, oma piire, oma heaolu silmist kaotada. Ainult siis, kui Te iseendast hoolite, saate Te jõudu lapse aitamiseks.

Siia juurde kuulub ka see, et Te tugevdate oma suhtumist lapsesse ja tema sõltuvusse ja leiate kindla käitumisviisi.

Süütundel ei ole siin kohta: vanemad, nagu ka kõik teised inimesed, teevad vigu. Ka suhetes oma lapsega. Nad ei ole süüdi oma laste sõltuvuses – nad saavad ainult kaasa aidata sellele, et nende poeg või tütar uimastitest loobub. Ka selle juures tegutsete Te vahel valesti, vahel õigesti.

Kokkuvõtteks: Diiler on pigem pika põhjuste ahela viimane lüli. Noorukid ei hakka narkootikume tarbima “lihtsalt niisama”. Selleks on oma põhjused. Alles siis, kui tekib nõudlus, võib pakkumine ohtlikuks muutuda. Uimastite kuritarvitamise põhjustel on oma eellugu, mis algab enamasti juba lapsepõlves.

Noorukid, kes on tarvitanud uimasteid, kogevad vahetult tajutavat positiivset efekti. Kui neilt küsitakse uimastite tarbimise põhjusi, vastavad nad, et tahavad meeleolu tõsta. Et uimastite abil saab hästi lõdvestuda, kergemini argipäeva unustada, takistusi ületada, üksteisele lähemale pääseda.

Toodud vastusevariantidest näeme, mis on need asjad, millest noorukid oma elus puudust tunnevad ja mida nad uimastite abil saavutada tahavad.Uimastitest leiavad nad puuduvad elamused ja rahulduse oma vajadustele. Tuleks leida tee, kuidas noorukid saaksid neid vajadusi ilma uimastiteta realiseerida. Vanemad saavad neid selle tee leidmisel aidata, õpetades ja näidates neile mis on armastus ja mis on õnn.

Telefon: 1707Anonüümne narko, HIV ja AIDSi nõustamistelefon, kus kõnedele vastavad psühholoogid. Sinna võid alati helistada nii lisainfo küsimiseks kui ka oma muredest rääkimiseks. Helistamine on tasuta kõikjalt Eestist, helistada saab kl 9.00-20.00, eesti ja vene keeles. MTÜ Eluliin.

www.narko.ee - vaata nõustamiskabinettide aadresse üle Eesti.

Mida teha?

• Eestis on valminud narkomaania ennetamise riiklik strateegia aastani 2012 (eesmärk - vähenenud narkootikumide pakkumine ja nõudlus ning toimiv ravi- ja rehabilitatsioonisüsteem sõltlastele, millest tulenevalt on vähenenud tarbimisest tulenev kahju).

Viited:http://www.parnu.ee/raulpage/koolitus/narko/#sisu

http://www.narkoinfo.artun.ee/uldinfo.html

http://www.kool.ee/index.php?id=247

http://www.aids.ee/main_est.php?id=13

http://eusk.tai.ee/?id=546

http://www.koolielu.ee/pages.php/03220403

http://www.sm.ee/est/pages/index.html

http://www.terviseinfo.ee

http://www.ekspress.ee/2008/10/29/eesti-uudised/5051-surm-tantsuporandal

http://www.pohjarannik.ee/modules.php?name=News&file=article&sid=1720

http://www.lapsemure.ee

http://www.pohjarannik.ee/modules.php?name=News&file=article&sid=1720