16. mai 2014 – kevadtormi erileht nr 3

sõdurilehtMAI 2014 1

SÕDURI FMMõnus muusikaja värskeim info rindelt91,8 MHz eetris 5.–23. maini

Saada oma tervitus eetrisse aadressil kevadtorm.postimees.ee. Tervitused eetris iga päev kell 20.00.Kevadtormi ametlik raadiojaam sagedusel

sõdurilehtKEVADTORMI ERILEHT NR.3 MAI 2014, ISSN 1736-3411

6

4-5

Mikser: Eesti on hästi kaitstudEesti on hästi kaitstud, meie kaitsevägi on väga motiveeritud ja heas valmisolekus, kinnitas kaitseminister Sven Mik-ser Kevadtormi õppust külastades.

Kolmapäeval, 14. mail külasta-sid Kevadtormi peaminister Taavi Rõivas ja kaitseminister

Sven Mikser koos kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terrasega. Kevad-tormi põhijuhtimispunktis Keenis anti ministritele ülevaade õppusest. Mik-ser ja Terras tutvusid ka suurtükiväe-pataljoni positsioonidega ning külas-tasid Harimäel paiknevat kaitseväe teavituskeskust. Peaminister külastas Kuperjanovi pataljoni, kuhu samal päeval jõudsid Scoutspataljoni, USA ja Ühendkuningriigi kaitseväelased.

Kaitseministril jagus õppuse kohta vaid kiidusõnu. „Kõik seni nähtu on jätnud väga positiivse mulje. Usun, et õppus annab nii kaitse- kui ka reservväelastele suurepärase võima-luse panna ennast proovile, näidata oma valmisoleku- ja väljaõppetaset,” ütles Mikser. „Teisest küljest näitab Kevadtorm Eesti inimestele ja ka meie potentsiaalsetele vastastele, et liitlas-suhe on tugev ja vajadusel kaitstakse nii Eestit kui ka mis tahes teist NATO liitlasriiki ühiselt.”

Mikser rõhutas ka reserv-õppekogunemiste olulisust. „Eesti on valinud kaitselahendi, mis toetub reservarmeele ja kind-lasti on oluline, et või-malikult palju inimesi, kes on ajateenistuse läbinud, ka reservõp-pekogunemistest osa saaks,” ütles kaitsemi-nister. „Kindlasti võiks see number tulevikus suureneda. Oluline on, et nii reservväelased ise kui ka nende töö-andjad mõistaksid, kui tähtis on Eesti kait-sevõimele, et reservi arvatud oma valmis-

olekutaset hoiaksid, saaksid kokku harjutada ka üksuste tasemel.”

Helikopteriga otse õppuse alalt

Võrru Kuperjanovi pataljoni saabu-nud peaminister Taavi Rõivas tänas liitlassõdureid ja ütles, et nende panus

Eesti kaitsmise harju-tamisse on märgilise tähendusega ja suuren-dab oluliselt kogu paik-konna julgeolekut.

Rõivase sõnul on Kevadtorm hea näide sellest, et riiki, kes kait-seb end ise, on valmis vajadusel kaitsma ka tema liitlased.

Peaminister lubaski välisriikide üksustele, et liitlaste rohkus täna-vusel Kevadtormil pole ajutine – järgmise aasta

suurõppusele kavatsetakse kaasata poole rohkem välis-riikide üksusi.

Rõivasega kohtunud paar-sada Ameerika ühendriikide õ h u d e s s a n t -kompanii, Suurbritannia armee Duke of Lancasteri rügemendi, Scoutspa-taljoni ning Läti ja Leedu kaitsevä-gede sõdurit tutvustasid seejärel pea-ministrile oma üksuste kasutatavat relvastust.

Pikemalt arutles peaminister Scoutspataljoni võitlejatega võima-luste üle nende käsirelvastust täna-

Liitlassõdurid tutvustasid peaminister Taavi Rõivasele oma moodsat lahingvarustust.

päevastada ja uuris, millist lisavarustust elukutselised sõdurid ise vajaksid.

„Uhke tunne on Eesti kaitseväe üle. On kindel veendumus, et see raha, mida Eesti rahvas investeerib riigi kaitsesse, on läinud õigesse kohta,” sõnas ta pärast arutelu.

Oliver Kund, Elister Kangur

Suur Kevadtormi galerii

4-54-5

VS. VS.7

sõdurilehtsõdurilehtsõdurileht6 Suur Kevadtormi galeriiSuur Kevadtormi galerii

Poola ründelennukid Eesti taevas

FOTO: KRISTJAN SAAR

FOTO: ESPER KAAR

FOTO: SIIM TEDER

sõdurilehtMAI 20142

juhtkiri

sõdurilehtKaitsevägi internetis: www.mil.ee, www.youtube.com/sodurilehtKaitseväe pildialbum: pildid.mil.eeVaata ka Sõdurilehe Facebooki-lehekülge www.facebook.com/s6durileht

Toimetajad: seersant Oliver Kund, nooremseersant Erko Rebane, nooremseersant Elister Kangur, Fotograafid: veebel Ardi Hallismaa, nooremseersant Siim Teder, reamees Esper Kaar, reamees Kristjan SaarOperaatorid: lipnik Raimo Kummer, nooremseersant Kristjan Kivistik, nooremseersant Karl Hans Õunpuu, reamees Ruwe Saare

Kevadtormi kaitsev kilpRahvas ristis Kevadtormi kaitseväe-laste laulupeoks, sest 6000 osa-võtjaga suurõppusel käiakse perega nagu laulupeol. Kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras tervitas Sõduri FMi eetris oma poega, kes õppusel Valgamaa metsades aspi-randina kaasa lööb.

Elukutseliste kavandatud ja juhitud õppuse selgroo moodusta-vad ajateenijad, kes näitavad, mida nad väeosades omandasid. Kor-dusõppustele kutsutud reservväe-lastele mõjub igapäevatöö juurest eemale sõitmine justkui sportlik kevadpuhkus. Nad veenduvad, et ajateenistuses omandatud oskused sobituvad justkui ehituskivid Eesti riigikaitse tugevasse müüri.

Esile tõstmist väärib Kaitseliit, kus vabatahtlike entusiasm toob nii mehed kui ka naised koduste mugavuste ja kevadiste aiatööde juurest suurõppusele. Meie pii-ride lähedal ülesse puhutud jäine tsüklon pani väga paljud eestlased mõtlema Kaitseliitu astumisele. Kaitseliit näitab Kevadtormil oma tähtsust Eesti julgeolekule.Tänavu lööb kaasa erakordselt palju liitlasi. Ameerika Ühendriigid, Suur-britannia, Leedu, Läti, Poola, Belgia ja Prantsusmaa relvavendade tulek näitab, et NATO pole vihmavari, mille avanemismehhanism võib tormihoos rikki minna, vaid tugev kaitsekilp.

Me võtame relvavendade toetus avalduse püstipäi vastu, sest panustame riigikaitsesse nii, nagu lubasime ja tõestame oma tahet rahvusvahelistel missioonidel.

Kevadtorm saadab vaenlasele sõnumi, et meie õue peale ei tasu tüli norima tulla, sest siin antakse talle valusalt vastu nina.

tsitaat

„Panin kartuleid maha ja

nägin NATO lennukeid

madallennul. Meenus

kohe, kuidas ise sõjaväes

lennukimehaanik olin.”

Luuletaja Contra isa jagab oma muljeid Kevadtormist.

Teavituskeskus, Filtri tee 12, 15007 Tallinntel 717 2179, e-post [email protected] toimetaja: lipnik Andres LemberPeatoimetaja: reamees Hendrik ReimandKüljendaja: reamees Madis VaherKeeletoimetaja: Kairi Vihman

Loenguruumist metsa riiki kaitsma

Igor Taro: Kevadtorm on nagu tasuta tuusik

Kaitseliidu Tartu maleva akadeemiline malev-kond koondab patrioot-likke üliõpilasi ja kõrg-koolide vilistlasi, kelle jaoks vaimu harimine on sama tähtsal kohal nagu kodumaa võime kaitsta end võõrvõimu eest.

„See on elu võimalus argipäev sinnapaika jätta ja osaleda nii mas-taapsel õppusel – see on nagu tasuta puhkusetuu-sik,” ütleb kaitseliitlane lipnik Igor Taro.

Tartu maleva kaitseliitlased löö-vad Kevadtormil kaasa siis, kui suurõppus leiab aset lõuna

piirkonnas. „Loomulikult on see meie jaoks erilise tähendusega sündmus, sest nädalane väljaõpe on võrreldes tavapäraste nädalavahetuse metsa-laagritega märksa pikem,” ütles sõja-ajal jalaväe rühmavanema ülesandeid täitev nooremveebel Riho Nurm, kellel tänavu täitub Kaitseliidu rida-des 17 aastat. „Teiseks saame osaleda kompanii koosseisus reaalses situat-sioonis, millega täieneb meie juhti-miskogemuste pagas.”

Kevadtormil on Kaitseliidu Tartu maleva liikmed esindatud nii staabi tagalakompaniis, jalaväekompaniis, sidejaos, luurajate ja miinipildurite ridades. Viimaste rühm moodustati nooremleitnant Tanel Pedaru eest-vedamisel, kes lõpetas Kuperjanovi

FOTO: SIIM TEDER

Lipnik Taro: mees nagu orkester – kaitseliitlane, ajakirjanik, Setomaa elu edendaja, suure pere isa, talunik.

FOTO: ESPER KAAR

Kevadtorm tõi kaitseliitlased tavapärasest pikemaks ajaks metsa.

ANDRES REIMERleitnant5. teavituskeskuse ülem

jalaväepataljonis miinipildujate eri-ala ajateenistuse 2008. aastal, olles Kaitse liidu ridadesse kuulunud juba enne seda.

„Tulin Tartusse õppima ja leid-sin, et tahaksin enda uusi teadmisi ja oskusi Tartu malevas kuidagi ära kasutada. Varem seal miinipilduja-rühma polnud, aga uurisin, kas selle loomine oleks võimalik, ning lõpuks sain rühma kokku oma endistest aja-teenistuskaaslastest,” selgitas Pedaru. Viiest inimesest nüüdseks 33liikme-liseks kasvanud meeskond on tema sõnul lühikese aja jooksul tundma-tuseni muutunud, alates koossei-sust kuni relvastuseni välja. Praegu on rühma käsutuses Eesti kaitseväe uusim lahingutehnika, ameeriklastelt saadud 81 mm miinipilduja.

Väljaõpe ja kultuur hoiavad elu tasakaalusNii nooremleitnant Tanel Pedaru kui ka nooremveebel Riho Nurm kuu-luvad Tartu maleva akadeemilisse malevkonda, mille liikmeskonna moo-dustavad üliõpilased ning kõrgkoolide vilistlased. Teistest malevkondadest tõstavad neid esile erinevad akadee-milised üritused.

„Meile meeldib korraldada akadee-milisi loenguid, kuhu kutsume esi-nema riigikaitsespetsialiste. Need on üsna populaarsed, inimesed tahavad kaasa mõelda ja kuulda, kuidas riigi-

kaitset päris kõrgel tasandil nähakse,” tõi välja Kaitseliidu Tartu maleva aka-deemilise malevkonna juht noorem-leitnant Viljar Valder.

Maleva ja akadeemilise malev-konna peale kokku kujuneb ürituste kalender piisavalt tihedaks, et anda võimalust kokku saada praktiliselt igal nädalal. Lisaks regulaarsetele laskmisharjutustele ja metsalaagritele käidi näiteks tänavusel üle-eestilisel talgupäeval Järvselja metsades kuus-kesid ja kaskesid istutamas, igal aastal korraldatakse suvepäevi, tähistatakse oma aastapäeva ning teinekord osa-letakse ka sõjalis-sportlikel matkadel.

Uute liikmete juurdevoolAkadeemilise malevkonna pere pai-sub võimsa hooga, seda eriti tänavu.

Nooremleitnant Viljar Valderi sõnul oli neid aasta alguses 400, aga seoses Ukraina sündmustega on väga paljude jaoks kõlanud äratuskell, mis kutsus aasta esimese kolme kuuga liikmeks üle 30 inimese ning kasv jätkub.

„Ma näen, et tahe riigikaitses osa-leda on suurenenud, mis on küllap seotud ka kaitseväe ja Kaitseliidu maine paranemisega. Mida sisuli-sem on kogu väljaõpe ja pädeva-maks instruktorid-ohvitserid muu-tuvad, seda tugevam on tõmme,” ütles Valder. Tartu maleva akadee-milisse malevkonda astumine eeldab vaid üliõpilase või vilistlase staatust, ent oluline on ka valmisolek asjale pühenduda.

Erko Rebane

Kaitseliidu Põlvamaa maleva lahingkompanii rühmaülem Taro on kogu eesti rahvale

tuntud rahvusringhäälingu ajakirjani-kuna. Põlvamaal teatakse meest lisaks kui talupidajat ja kohaliku külaelu edendajat – Setomaa asja ajajat. Mees nagu orkester. „Eestis on ju nii vähe inimesi, et siin peavad kõik suutma täita eri rolle,” ütleb Taro ise. „Ei ole nii, et kuskil on mingid inimesed, kes tegelevad riigikaitsega, või et maa-elu edendamine on vaid maal elavate inimeste asi – meie riik on ju meie kõikide asi.”

Toetav pereSeetõttu läkski nii, et suure pere isa Taro läbis muude tegemiste kõrval lahingukoolis reservohvitseri õppe. Rühmaülemana pühendab ta Kaitse-liidu tegemistele keskmiselt ühe

nädala vahetuse kuus. „Aga mulle jääb ju isikliku elu tarbeks iga kuu veel ter-velt kolm nädalavahetust,” ütleb mees, kelle noorimad lapsed, kaksikutest õde-venda 4. juulil aastaseks saavad. Vanemad lapsed on juba neli ja kuus.

Pikemale õppusele, nagu Kevad-torm, minnes teeb Taro osa kodutöid ette ära: „Näiteks vean küttepuude varu tuppa, et naisel kergem oleks. Loomad on meil ka talus sellised vali-tud, et lihtsam pidada oleks: lambad ja kanad,” ütleb Lämmijärve–äärse Laossina küla Naari talu peremees.

„Ma ei saa aru jutust, et on nii palju tööd, pole aega Kaitseliitu astuda.

Samuti ei saa ma aru meestest, kes on Kaitseliitu astunud, kuid ei tule isegi korra aastas Kevadtormile,” ütleb Taro.

Naised ajateenistusseTaro sõnul polekski algatuseks palju rohkem vaja, kui vaid iga mees aas-tas kaks-kolm nädalalõppu Kaitse-liidule pühendaks: „Juba see oleks suur samm edasi. Praegu õnneks on ajad sellised, et vajadus vabatahtli-kult riigikaitsesse panustada ei nõua väga pikka selgitamist. Jah, mingi aeg tuleb sellele pühendada, kuid see, et Kaitseliidu kõrvalt midagi muud teha

ei jõua, on pettekujutelm. Näen seda oma meeste pealt – kes on motiveeri-tud, see jõuab palju.”

Kui õrnem sugu leiab omale raken-dust tavaliselt Naiskodukaitses, siis Taro rühma kuulub nooremseersant Triin Väisanen, kes mõni aeg tagasi Kuperjanovi pataljonis ka ajateenis-tuse läbis. Nüüd leiab noor ja kau-nis preili sõjakooli õpingute kõrval aega ka Kaitseliidu jaoks (sh osaleb ka Kevadtormil, mis siis, et mõni eksam tuli edasi lükata).

„Kui minu otsustada oleks, siis ei teeks ma meeste ja naiste puhul aja-teenistuses mingit vahet,” ütleb tule-vaste noorkotkaste ja kodutütarde isa Taro. „Oma kahe tütre puhul aitan ma asjad küll nii kaugele, et nad ajateenis-tuse läbi teeks.”

Naiste üldine ajateenistuse läbi-mine võiks Taro sõnul kaasa aidata ka sellele, et naiste suhtumine Kaitse-liidus tegutsevatesse meestesse muu-tuks mõistvamaks. „Praegu on nii, et paljude meeste puhul on naiste suhtu-mine selline: lähete jälle sinna metsa jooksma ja mängima. No lähen ma, jee, mängima ... see on väga tõsine asi, millega me tegeleme,” ütleb lipnik Taro.

Andres Lember


Militaarpere Isa: Ando Mesi, veebel, Viru jalaväe pataljoni vanemparameedik

Ema: Deevi Ots, nooremleitnant, Kirde kaitseringkonna kehalise kasvatuse ohvitser

Tütar: Carolin Mesi, nooremseer-sant, suurtükiväepataljoni staabi- ja tagalapatarei parameedik

Lemmikloom: urukoer Kärry, jahib (vahelduva eduga) linde

Tütar emastaktiivnetore ja toetavkoostööaldissportlik (kergejõustik)

Ema tütrestnaerupallsihikindel, liiderprintsess (natukene)sportlik (korv- ja võrkpall)

Kevadtorm taasühendas ema tütrega

Sõdurilehes mainiti nooremleitnant Deevi Otsa korduvalt väeosa kauneima naisterahvana ning midagi oleks väga valesti, kui see nii po-leks. See tiitel ei pruugi enam pikalt tema kätte jääda – Deevi ajateeni-jast tütar teise kohaga ei lepi.

Kui kõige kurikuulsam veebel ütleb sinu kohta „vot, see on õige drill-seersant”, siis võib si-nust ju kõike oodata.

Suurõppus Kevadtorm on kest-nud juba nädalapäevad. Sama kaua on Deevi tulemusetult

valinud tütre, nooremseersant Carolin Mesi telefoninumbrit. Ise ta sõjakoolis õppida sooviva Carolini ajateenistusse saatis, kuid teadmatus täidab ema südame murega.

MilitaarpereEsmaspäeval ema kannatus katkeb. Luureinfo ütleb, et suurtükiväela-sed saabuvad Tapalt õppuste alale. Sellist infot tuleb usaldada. Tsiviil- militaarkoostöögrupi siniste lintidega Mercedes-Benz GD maastur stardib ärevale teekonnale.

Suurtükiväelased on seadnud end laagrisse, liikumist on väljas vähe. Ladistab vihma, maapind on paras porimülgas, hiliskevade kohta on ebaharilikult jahe. Neis trööstitutes oludes leiab ema tütre ja päike tuleb järsku välja. On kallistusi, musisid, naeru ja jutuvada. Deevi saab Carolini kätte ja enam temast lahti ei lase, miski muu pole enam tähtis.

Deevit on varasest lapse põlvest võlunud poisilikud tegevused. 2000 aastate alguses astus ta Kaitseliitu, vahepeal „eksis” ka lahingu- ja sõja-kooli, koolitas end riigikaitse õpetajaks ja on viimased kaks aastat teeninud kaadrikaitseväelasena Tapal.

Juba pisikese plikatirtsuna oli Carolini üks kodusem paik isa, vee-bel Ando Mesi teenistuskoht Jõhvis. Nii ei maksa imestada, miks seadis ta elukutsevalikul sammud vane-mate järgi. Sõjakooli sisseastumi-seks piisanuks ka Kaitseliidus sõduri baaskursuse läbimisest, kuid ema kindel nõudmine oli, et tütar läbib aja teenistuse või ei lähegi. „Carolin pidi ise jõudma selgusele, kas tema karjääri valik oli õige või mitte,” sel-gitas ta.

„Ajateenistusse minemine oli täiesti õige samm,” tunnistas Caro-lin ema otsuse õigeks. „Mida rohkem olin ma teenistuses olnud, seda roh-kem see asi mulle meeldima hakkas. Lõppevad 11 kuud on olnud ääre-tult tore aeg. Jah, sõduri baaskursus oli füüsiliselt raske. Samuti oli mul end naisterahvana alguses keeruline kehtestada, kuid kokkuvõttes võib öelda, et teenin koos ääretult vingete kaasvõitlejatega.”

Vorm tuleb välja kandaCarolin Mesi oli ainus neiu, kes alus-tas 2013. aasta suvel Tapal 11kuulist ajateenistust. Oktoobris lisandus veel viis ja jaanuaris kuus neidu. Ajatee-nistuse on neist pooleli jätnud kolm.

Ühiskond peab Deevi sõnul lep-pima, et mida aeg edasi, seda rohkem naisi valib endale sõjaväelase elukutse. „Ajateenistus pole vaid metsamängud poistega. Naised peavad endale tead-vustama, kuhu nad tulevad, nad pea-vad vormi välja kandma,” rõhutas ta.

Carolin tegi sisseastumiskatsed sõjakooli juba eelmise aasta suvel. Läks hästi ehk koolikoht on sügisest kindel, suvi kulgeb Rakvere haigla era-korralise meditsiini osakonnas töö-tades.

Kolm aastat sõjakoolis läheb linnu-tiivul. Ka Deevi Ots teab, et tema valit-semisaeg väeosa kauneima naisena võib saada lõpu.

Kuido Saarpuu

„Kas nad on ikka ema ja tütar?” olete pilte vaadates endiselt kahtleval seisukohal. On-on, kuigi välimuse põhjal võiks pigem öelda, et tegu on kahe õega. „Õdede” (ema Deevi Ots, tütar Carolin Mesi) vanusevahe on napid 19 aastat.

FOTO: KRISTJAN SAAR

FOTO: ESPER KAAR

lisalugemist

Naised ajateenistusesUue kaitseväeteenistuse seaduse alusel saavad naised alates 1. aprillist 2013 läbida ajateenis-tuse ning teha karjääri meestega samadel alustel.

Ühetaoline ajateenistus tagab, et kõik kaitseväelased alustavad samalt tasemelt, neile on antud võrdsed võimalused oma tugevusi ja võimeid näidata ning hiljem kaitseväelises karjääris edeneda. Ajateenistuses on kõik võrdsed hoolimata päritolust, rahvusest, soost, elukohast, lõpetatud kooli-dest. Kaitseväekohustuse võtmine on tõsine otsus ja kohustus kogu eluks. Reservväelane on teenis-tuses 61. eluaastani. Kaitseväe-kohustuse valinutel on võimalus esimese kolme kuu jooksul sellest loobuda, seejärel tuleb arvestada, et kohustus tuleb lõpuni kanda.Eelmisel aastal oli kaitseväes tegevteenistuses 11,4% naisi ja seda nii rivi- kui ka erialaameti-kohtadel.Allikas: www.mil.ee

Drillseersandi hingega meremees-meedik

Karmi kuvandi välja teeninud mees on nooremseersant And-rei Šatalov. Iseloomuomadus-

tele vaatamata ei ole ta põhikohustus allohvitserina noorematele ajateenija-tele rivi- või lahingudrilli teha. Andrei teenib aega hoopis staabi- ja side-pataljoni laatsaretis meedikuna.

Meedikuna ootab Šatalov Kevad-tormil oma telki kõiki, kel on mõni tervisemure. Nooremseersant märgib samas kohe, et hügieeni eest peab iga sõdur pidevalt hoolitsema, siis on tema juurde vähem asja.

Sõduri baaskursuse läbis Šatalov Tapal õhutõrjes. Nooremallohvitseri kursusele saadeti ta staabi- ja side-

pataljoni. Hoolimata drillseersandi hingest peavad kaasajateenijad Šata-lovist lugu kui heast kamraadist, kes ka iga raske või vastumeelse ülesande rõõmsal meelel täidab, ja kõigi teiste võitlejatega hästi läbi saab. Kaasaja-teenijaid kutsub Šatalov naljatledes ja heatahtlikult keeksideks. Sõduri-

slängis on palju h u v i t a v a i d sõnu, eks aeg näitab, kas ka Šatalovi loo-ming laiemat kasutust leiab.

Nagu paljud teised meedi-kud ajateenis-tuses, soovis ka Šatalov medit-siini õppima minna just praktilistel põh-justel .„Mulle tundus see väga

huvitav eriala, mis annab ka tsiviilellu oskusi juurde. Eriti huvitav oli, kui ma alles õppisin ja käisin kiirabiprakti-kal.” Šatalov kinnitab, et nii mõnigi raske trauma ja keeruline juhtum jäi kiirabipraktikast kauaks ajaks meelde. „Kes meedikuks tahab saada, peab olema tugeva iseloomuga ega tohi

verd karta,” ütleb Šatalov.Tsiviilelus on Kohilast pärit Šatalov

meremees. „Täpsemalt olen praegu madrus ja õpin tüürimeheks. Kaitse-väkke tulin otse mereväest, olin kaks kuud seal ja siis juba ajateenistusse,” kirjeldas ta oma elu enne teenistust.

Nagu nimigi viitab, on Šatalov vene poiss. Eesti keelt räägib ta soravalt, kuigi väikese aktsendiga. Sellest aga pole tema sõnul kaitseväes mingit probleemi olnud.

„Keegi pole sellest väljagi teinud. Ma ei saa öelda, et kaader või kaasaja-teenijad minusse mu rahvuse pärast kuidagi teisiti suhtunud oleks, kõik on sama moodi. Kui inimene ise saab aru, mis toimub ja mida ta tegema peab, siis kõik on korras,” räägib noorem-seersant.

Esimene nädal Kevadtormil möö-dus Šatalovi sõnul aeglaselt nagu rohu kasvamine. Kuid eks sõduri ajast val-dav osa kulubki ju ettevalmistusele, põnevam action möödub alati kiiresti.

Andrei Šatalovi soovitused sõdurile ehk hügieeni ABC

Mida peab sõdur laagris iga päev tegema?Sõdur peab kogu aeg käsi pesema, sest kui ta sööb ja ta käed on mustad, siis see võib põhjustada igasuguseid väga vastikuid haigusi. Metsas olles peab sõdur kindlasti ka jalgu pesema, sest need on higised, terve päeva saapas ega hinga, ja seal levivad ka pisikud. Kui vähegi on võimalus, siis tuleb iseennast ka üleni pesta.

Mis teha siis, kui puudub ligi-pääs veele ja lihtsatele laagri-võludele?Siis võiks kasutada näiteks alkoho-liga niisutatud lappe, Cutasepti või beebilappe.

Nooremseersant Andrei Šatalov soovitab keeksidel end metsas korralikult pesta.

Sellegi poolest võib ta nii Kevadtormi kui ka ajateenistuse kokku võtta kolme sõnaga: „Väga tore koht!”

Elister Kangur


11

8

5

12

7

nooremseersant Kalev Kellosuurtükiväepataljon

Milliseid ülesandeid täidad Kevadtormil? Kuidas seni läinud on?

Kevadtormil täidan relvamees-konna ülema kohustusi. Jälgin ohutust ning seda, et relv saaks positsioonil laskevalmis. Väga hästi on läinud. Vaid paar korda oleme maastikul kinni jäänud.

Mida oled kaitseväes õppinud, mida on teenistus su elule juurde andnud?

Olen saanud uusi teadmisi meditsiinist ja metsas toime tulemisest, samuti olen õppinud kasutama relvi ning saanud aru kaitseväe ja eriti suurtükiväe olulisusest Eesti riigikaitses. Tee-nistus on andnud mulle parema suhtumise.

reamees Rauno-Sten Reilestaabi- ja sidepataljon


Tagame side teavituskompa-niile, tegeleme sideprobleemide lahendamisega ning kaitseme sidevahendeid vaenlase eest.


Et reamehe puhul pole erilist mõttepingutust vaja, siis õppinud olen kaitseväes üsna vähe. Põhi-line on olnud teoreetiliste tead-miste praktikas ellu viimine. Elan igapäevaselt üksi juba viimased viis aastat ning olen harjunud ise hakkama saama. Kaitseväes olen endale tõestanud, et saan hak-kama ka metsas.

Kaitseväes olen omandanud taktikalisi oskuseid, laskeasen-deid ning kaeviku kaevamist igas asendis. Teenistus on andnud normaalse füüsilise põhja ningparema suhtumise sportimisse.

arvamus

4

1 2

9

FOTO

: ESPER KAAR

FOTO

: SIIM TED

ER


1 2 3 14. mail saabusid Kevadtormile liitlased, keda käis tervitamas Eesti peaminister Taavi Rõivas. Saabunud liitlaste üksused võtavad lahingutegevusest aktiivselt osa ning pikemalt saate liitlastest Kevadtormil lugeda meie järgmisest lehest. Foto: Kristjan Saar

4 13. mai hilisõhtul alustas Kevadtormil tööd õhuväe mobiilne radar Ground Master 403, mis on Prantsuse–USA ühisfirma Thales-Ray-theon Systemsi toodetud moodne keskmaaradar. Radari nägemis-kaugus on kuni 470 km, vaatluskõrgus kuni 30 km. Foto: Kristjan Saar

5 Peaminister Taavi Rõivas külastas 14. mail Kevadtormi, kus tunnustas kõiki osavõtjaid ja korraldajaid hea koostöö ning liitlasi Eesti julgeolekusse panustamise eest. Foto: Esper Kaar

6 7 14. mail külastas Kevadtormi kaitseminister Sven Mikser. Sven Mikser ja kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras külastasid muuhulgas ka teavituskeskust ning Sõduri FM tegi mõlemaga otseeetris intervjuu. Foto: Siim Teder

8 Kaitseväe orkestri ajateenijate ansambel „Vaata ja naudi” andis 11. mail Võrumaal kaks emadepäeva kontserti – hommikul esinesid sõdurid Rõuge kirikus ja pärastlõunal Võru kultuurimajas. Foto: Eero Salmann

9 Õppuse jooksul valmib metsas kolm Sõdurilehte. Pildilolevad härrasmehed tutvuvad Antsla Konsumi juures värske lehega. Foto: Ardi Hallismaa

10 Valgamaal asuva Puka keskkooli õpilased tutvusid suurõppusel Kevadtorm osalevate sõdurite varustusega ja vaimustusid relvadest ning maskeerimisvärvidest. Foto: Esper Kaar

11 Lisaks ründelennukitele saabus Kevadtormile ka Poola amfiibse-tele ratasveokitele monteeritud õhutõrjesüsteem. SA-8 raketisüstee-miga varustatud õhutõrjeüksusesse kuuluvad kaks raketisüsteemide-ga varustatud veokit, radarisüsteemiga veok ning üks kütuse ja rakettide veoks mõeldud veok. Poola õhutõrjeüksuse ülesanne on kindlustada Kevadtormil Ämari lennubaasi kaitse. Foto: Ardi Hallismaa

12 Pühapäeval, 11. mail liitusid Kevadtormiga Kaitseliidu lahingu-üksused, mis formeeriti pea 800st Tartu, Põlva, Võrumaa, Sakala ja Valgamaa kaitseliitlasest. Üksused on hästi varustatud nii õppe- kui toidumoonaga. Foto: Siim Teder

6

nooremseersant Jorma Lusiksuurtükiväepataljon


Suurtükiväepataljoni ülesanne on toetada jalaväge. Rühma-vanemana hoolitsen rühma kulutarvete ja söögi eest. Siiani on kõik väga hästi läinud.


Teenistus on mulle juurde andnud 11 kg ja palju erinevaid oskusi metsas hakkama saami-seks. Kindlasti olen nüüd palju julgem.

arvamus

reamees Esper Kaarstaabi- ja sidepataljon


Olen kaitseväe teavituskes-kuses fotograaf ning seetõttu on minu ülesanne suurõppuse käigus erinevaid sündmusi jäädvustada. Siiani olen Kevadtormil veedetud ajaga väga rahul, sest iga päev on olnud võimalus Kagu-Eestis ringi sõita ja erinevate üksustega tutvuda.


Enne ajateenistust püstitasin endale kolm peamist eesmärki: kaotada kilosid, saada autojuhti-misõigus ning jätkata teenistust kaitseväe teavituskeskuses foto-graafina. Kõik need eesmärgid said täidetud: 10 kg, B-C-kate-gooria luba ning hunnikutes koge-musi foto- ja pressimaailmast. Inimesena olen muutunud otse-kohesemaks, enesekindlamaks ning tugevamaks.

3

10

FOTO

: MAD

IS VAHER

FOTO

: ESPER KAAR


Su-22 kasutab pidurduslangevarju, mis võimaldab maanduda ka väga lühikestel lennuradadel.

kommentaar

Kevadtormil osalevad Poola ründelennukid

Sõjavägi on ilma muusikata hingetu

Esmaspäeval, 12. mail saabusid Kevadtormile Poola ründelennukid Su-22 ja transpordilennuk CASA 295, mis tõi Ees-tisse Poola kontingendi ning nende varustuse.

Teenistus kaitseväe orkestri koosseisus on mitme kesine. Ajatee-nijatele jäävad kahek-sat kuud meenutama kümned ja kümned esinemised, läbisõidetud Eestimaa ja seltskond, kellega võiks kohtuda reservijärgseltki.

Kolm ründelennukit hakkavad Kevadtormi raames sooritama lahingulende õppuste alale

Lõuna-Eestis. Õhuväe staabiülema kolonelleitnant Riivo Valge sõnul on praegu plaanis kaks väljalendu päe-vas ning Poola lennukid hakkavad Eesti õhuväe juhtimisel Eesti üksu-seid tulega toetama. „Nad hakkavad sõbralike õhuvägede koosseisus rün-dama vastaste vägesid. Nende tege-vuse planeerib Eesti õhuvägi ning tulejuhid koordineerivad nende imi-teeritud tuld. Ühtegi pommi nad tege-likult ei viska, kuid lahingprotseduu-rid tehakse reaalselt vägede osavõtul läbi,” sõnas kolonelleitnant Valge.

Koos 9. mail saabunud õhutõrje-üksusega on Poola esindatud pea saja kaitseväelasega. Raketisüsteemiga

Ajateenijate lauluansambli juhendaja reamees Pärtel Toompere tunnistas, et aja-

teenijatega alguses järje peale saada oli päris raske ja repertuaari omanda-miseks tuli palju proove teha. „Märtsi keskpaigas algas lihtsam elu ehk hak-kasid esinemised ja sai eelneva töö vilju nautida ning rohkem oma eri-alaga tegeleda. See on väga oluline, sest ükski muusik, eriti just pillimän-gijad, ei saa endale lubada, et nad oleksid kas üksteist või kaheksa kuud oma erialast eemal.”

Kohti napibKa Priit Loo on üks neist 17 noor-mehest, kel õnnestus pärast 11 näda-lat kestvat noorteaega pääseda tee-nima kaitseväe orkestri koosseisu. Konkurss oli nagu mõnele kõrgkooli vähempopulaarsele erialale – kaks-

SA-8 relvastatud õhutõrjeüksuse ülesanne on kindlustada Kevadtormil Ämari lennubaasi kaitse.

Poola kontingendi ülema kolonel Jerzy Palubiaki sõnul osaleb Kevad-tormil lisaks sõduritele 40 ühikut teh-

nikat. Poola kontingent on USA ja Läti üksuste järel suuruselt kolmas Kevad-tormil osalev väliskontingent.

Sama üksuse lennukid osalesid Kevadtormil ka eelmisel aastal ning enamikule Eestisse saabunud Poola õhuväelastele on Ämari lennubaas juba eelmisest aastast tuttav. Lisaks Poola ründelennukitele ja Eesti õhu-väe masinatele viibivad Ämaris Balti õhuturbemissiooni raames ka neli

Taani F-16-tüüpi hävitajat.Poola relvajõudude relvastusse

kuuluvad nõukogude päritolu raketi-süsteemid on hiljuti moderniseeritud ning varustatud nüüdisaegsete sen-soritega. Mobiilne relvasüsteem on monteeritud amfiibsetele ratasveoki-tele. Ühele veokile on paigutatud kuue raketi konteinerid.

Hendrik Reimand

Su-22 Ämaris maandunud kolm Su-22-tüüpi ründelennukit on nõu-kogude päritolu, kuid oluliselt moderniseeritud õhumasinad. Seda tüüpi lennukid on peamiselt mõeldud maapealsete sihtmärkide õhust ründamiseks ning just sellist stsenaariumi hakkavad lennukid Kevadtormil ka läbi mängima. Nende relvastusse kuuluvad kaks 30 mm kiirlaske suurtükki ning mit-mesugused õhk-maa-tüüpi raketid ja pommid. Enese kaitseks on Su-22 relvastatud ka õhk-õhk-tüüpi rakettidega. Su-22 võib lennata ka ülehelikiirusel.

Kolonelleitnant Riivo Valge: „Praegu on plaanis kaks väljalendu päevas.”

FOTO: ARDI HALLISMAA

kolm soovijat vabale kohale.16 aastat klarnetimängu kogemust

ja Tallinnas Georg Otsa nimelises muusikakoolis lõpetatud klassikalise klarneti eriala oli see, mis aitas rea-mees Loo orkestrantide hulka.

Selleaastasest orkestrantide len-nust on moodustatud ajateenijate lauluansambel „Vaata ja naudi”, rokk-bänd Häiregrupp ja ka taustamuusi-kat mängiv džässbänd.

Jäänud on viimased esinemisedVarem üht koolinoorte koori juhen-danud Toompere tunnistas, et on aja-teenistusest orkestri juures õppinud palju. „Ajateenijate ansambliga töö-tada on igati uudne. Ma pole kunagi juhatanud niivõrd head, kuid samas sedavõrd enesekriitilist kollektiivi,” sõnas ta.

Ajateenijate esitluses kõlav reper-

tuaar on seinast seina, sõdurilaule tasakaalustavad lood laiast maail-mast. Pärtel Toompere omandab Eesti muusikaja teatriakadeemias koori-juhtimise eriala.

Kaitseväe suurõppusel Kevadtorm esines ajateenijate rokkbänd äsja kolm ja lauluansambel kaks korda. Kontserte on veel jäänud paar-kolm, lauluansambel esines viimast korda pühapäeval Võru kultuurimajas Kan-

„Sõjavägi ilma relvadeta on jõuetu, sõjavägi ilma puhkpillimuusikata on hingetu.”

sõjaajaloolane Hannes Walter

Orkester oma esinemistega kujundab kaitseväe kuvandit.Kuigi ajateenijatest orkestrantide seas on nii tugevamaid kui ka nõrgemaid muusikuid, on selle-aastane sats üle keskmise. Nad vedasid välja ja päris hästi.Orkester on koht, kus saab tegeleda oma erialaga ja läbida teenistust pisut teistmoodi. Laste muusikakooli taustaga poisid satuvad orkestrisse väga harva. Meie sõel on üsna tihe. Tahtjaid on alati rohkem kui kohti.

2014. aasta suvel võtame viimase viie aasta jooksul esimest korda orkestri juurde teenistusse ka 11 kuu noori. Võib juhtuda, et saame rokkbändi kokku juba sügisel. See oleneb sellest, mil-line seltskond tuleb.

Orkestrantideks ootan kõiki neid, kel on sobiv taust (loe: korralik muusikaline haridus). Nii minu kui ka kaitseväe peadirigent kolonelleitnant Peeter Saani kon-taktid on noorte muusikute ring-konnas üsna leviv kaup. Huvilised, andke endast eelnevalt märku.

Simmu Vasarnooremleitnant, kaitseväe orkestri tseremoniaaldirigent

nel, rokkbänd lõpetab tegutsemise reservi pidudega mai lõpus.

Kui hommikuvõimlemisest, söömi-sest, magamisest ja reservini jäänud ajast rääkida, on orkestrantki tavaline ajateenija. Reserviarvamiseni on täp-selt 14 päeva, 20 tundi, 41 minutit ja 21 sekundit. Nüüd, hea lugeja, juba üks sekund vähem!

Kuido Saarpuu

Kaitseväe orkester1. veebruaril 1993 moodustati riikliku esindusorkestrina Eesti kaitseväe orkester. Kolonelleitnant Peeter Saan on orkestri ülem ja kaitseväe peadirigent alates 1996. aastast. Tseremooniadirigendina on ametis kolonelleitnant Indrek Toompere ja nooremleit-nant Simmu Vasar. Orkestri põhiülesanne on esitada muusikat kõikidel riiklikel ja sõjaväelistel tseremooniatel ning võtta vastu ja saata ära Eesti riigi kõrgeid külalisi. Samuti annab orkester kontserte nii väeosades kui ka kontserdisaalides. 20 mehega alusta-nud orkestris on nüüd 45 professionaalset muusikut. Igal aastal on orkestril umbes 180 esinemist. Tegevusaastate jooksul on orkester esinenud paljudel rahvusvahelistel festivalidel Euroopas ja Ameerikas.

FOTO: EERO SALMANN


sõdurilehtsõdurilehtsõdurilehtMAI 2014 7

SUUR FINAALSelles lehes selgub, milli-ne on Eesti kõige kangem pataljon. Vastamisi lähe-vad kolm poolfi naalides vastaseid võitnud patal-joni – logistika-, õhutõr-je- ning staabi- ja sidepa-taljon. Võitjatele seekord ka auhind - sõdurilehe söögitarvete komplekt. n-srs Tauri Voog rms Kaarel Loomets asp Andres Tooming n-srs Einar Liibur n-srs Allar Mürk n-srs Rene Ott

Milline oli viimane üldfüü-silise testi tulemus?

Tulemusi ei avalikusta-tud, aga kuskil 270

Umbes 280 punkti 286 punkti 300 punkti 280 punkti 281 punkti

Kes on väeosa kõige ke-nam naisterahvas?

N-ltn Koppel N-ltn Koppel N-vbl Sikk N-vbl Sikk V-srs Aune Surva Meditsiinineiu Aune Surva

Mis on kõige suurem muu-tus, mis sinuga ajateenistu-se ajal toimunud on?

Kiilakas pea ja inimeste parem mõistmine

Olen vähem kodus Enesekindlus on suu-renenud

Füüsiline vorm on kõvasti paranenud

Olen enesekindlam, naeratan rohkem

Poetan vähem pisaraid

Mitu tüdruku pilti on sul kapis?

0 Pole kappi vooderdanud 1 Telefonis on neid mitu 1 0, kuna mu kapp on korras

Kas ja kui palju suudad lõua tõmbeid teha?

10 20 ikka 7 Viimastel andmetel 16

10, kui raha peale, siis 15

15

Kas oled ajateenija staatust ära kasutanud, et naistele külge lüüa?

Staatust mitte, aga enesekindlust on küll rohkem

Pole veel vaja läinud Ikka Naised tulevad ise mu juurde

Pole vaja olnud, tulevad ise

Jah, pärast NAKi läksid seerupagunid käiku

Kas ja millised sõnad on sulle ajateenistusest külge jäänud?

Just nii, tänan Oot-oot, kuidas said? Šlang, puid alla, just nii Šlang, puid alla, hää küll jne

Hämming, kannad kokku ja just nii

Aja kark alla, tõmmake pordet, lapuhh

Mis on sinu esimene tege-vus väljaloale saamisel?

Muusika saatel autoga koju sõitmine

Maskeerun tsiviilisikuks Pidu Panen vähe kodusemad riided selga

Tüdrukule külla ja spaasse

Riiete hooldus, pese-mine, rind ees linna peal kõndimine

Mis on ajateenistuses kõige raskem?

Pidev info vahetus / muutumine

Päevi lugeda SBK No kindlasti esmaspäe-vane hommikujooks

Hommikune ärkamine, teiste šlangimise talumine

Siis, kui kõik hakka-vad vinguma lambiste asjade pärast

Mis on kõige ägedam asi Eesti kaitseväes?

Ühtsus, koostöö, mis tagab edu

Kaitseväe loogika „Sergei” Meie armas õhutõrje-kahur

Browning, Pasi, Galil, Carl Gustav, trotüül-lõhkepaketid ja trasserid

Naljatamine kamraa-didega

Milline on kõige haledam põhjus, millega oled laatsa-retis käinud?

Välja väänatud hüppe-liiges

Haledad põhjused on minu puhul võõrsõnad

Köha Kahjuks ei ole veel sinna jõudnud

Ei käi laatsaretis Ei ole laatsahunt

Millisel ametikohal sa tahaksid kaitseväes kõige enam olla?

Kompanii veebel Kui peaksin, siis kompaniiülem

Patarei veebel Spordiinstruktor Juhataja, saaks EOG-ga tiirus laskmas käia ja asju õhata

Kaitseväe juhataja

Mitme nööriga ja kui kiiresti suudad pimedas bivi püsti panna?

2 nööri, 2 minutit Bivi paneb püsti minu bivipüstitusmeeskond, kuhu kuulub mu lahing-paariline

2 nööri, 5 minutit 2 nööriga, umbes 3 minutit

2 nööri, 3 minutit Ei kasuta nööri, sest tõmban bivi magamis-koti peale. Bivi püsti seega 0 nööri ja 5 sekundiga

Disaini uus relv jalaväelastele.

Mõrvar: relv on kerge ja mahutab 40 padrunit

Reederelv: eriliselt lärmakas vigur

Supervõimas topeltkummiga ragulka

Õhutõrje nooleheitja Õige moodne kerge Galil, mida jalaväelane vajab. Kerge, sest on titaanist ega roosteta.

Goidin-Karlov 69: lisa kamovõrguga, leegisummuti võimendiga

Boonusvoor – tee 30 se-kundi jooksul nii mitu õige tehnikaga kätekõverdust, kui suudad.

39 44 46 50 45 47

19 21 22 26 28 2646 48 54

kommentaar

1 2 2 2 4 3

1 2 3 4 2 3

2 2 1 2 2 1

2 2 2 2 3 3

1 1 1 1 1 1

2 1 2 2 2 2

1 0 1 1 2 1

2 2 1 2 2 2

1 1 1 1 1 1

1 1 2 1 1 2

1 3 1 2 2 2

0 0 1 1 1 1

2 1 2 2 3 2

1 1 1 1 1 1

1 1 1 2 1 1

SUUR FINAALSUUR FINAALSUUR FINAALSUUR FINAALSUUR FINAALSUUR FINAALSUUR FINAALSUUR FINAALSUUR FINAALSUUR FINAALSUUR FINAALSUUR FINAALSUUR FINAALSUUR FINAALSUUR FINAALVS.

SUUR FINAALVS.

SÕDURSÕDURSÕDURSÕDUR

‘.

Nooremseersant Voog on üks õige ajateenija – kor-ralikus füüsilises vormis, enesekindel ning ambit-sioonikas, sest kompanii veebli ametikoht on vägagi vastutusrikas. On väga hea lugeda, et kaitsevägi on pannud teda paremini inimesi mõistma. Kahjuks pole nooremseersant Voogi disainitud relv niivõrd uuen-duslik kui tema konkurenti-del. Tublid 19 punkti!

Ka reamees Loomets on ambitsioonikas ning sooviks olla lausa kompaniiülema ametikohal. Samuti tun-dub, et logistikapataljonis tehakse kõvasti sporti, sest 20 lõuatõmmet pole nalja-asi. Tundub, et reamees Loomets on mõtetega aga juba reservis, sest tema lärmakas relv vastasele just palju kahju ei tee. Korrali-kud 21 punkti!

Nagu ühele õigele õhutõr-jujale kohane, on aspirant Toomingu jaoks kõige ägedam asi kaitseväes õhutõrjekahur. Väljaloale saamisel pidutsemises pole ju midagi taunitavat, kuid kas see tõesti saab päris esimene asi olla? Enne peaks ikka vormi seljast võtma. Korralikule õhutõrju-jale korralikud 22 punkti!

Nooremseersant Liibur tõdeb, et kaitsevägi on tema füüsilist vormi kõvasti parandanud ning see pais-tab välja ka tulemustest. 300 punkti üldfüüsilises testis, 16 lõuatõmmet ning 50 kätekõverdust annab tõestust vägagi sportlikust vormist. Sportlikule õhutõr-jujale tublid 26 punkti!

Nooremseersant Mürk on näinud uue jalaväelase relva disainimisel kõvasti vaeva ning tulemuseks on tõeline taparelv. Samuti on tegu väga ambitsioonika noore sõduriga, kes oleks meeleldi lausa kaitseväe juhataja ametikohal. Kõige parem on aga lugeda, et kaitsevägi on noorem-seersant Mürgi rohkem naeratama pannud. Suure-pärased 28 punkti!

Staabi- ja sidepataljonis teenivad väga ambitsioo-nikad ajateenijad, sest ka nooremseersant Ott sooviks kaitseväes olla ei keegi muu kui kaitseväe juhataja. Samuti on Rene Ott disaininud jalaväelasele ühe korraliku relva. Tublid 26 punkti!

VÕITIS

STAABI- JA SIDEPATALJON


Tähelepanu!Võida Sõdurilehe termos!

ristsõna

sudokuSudokul on vaid üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1 ... 9 nii, et üheski reas, veerus ega ka paksu musta joonega piiratud 9 ruudukese suuruses tükis ei oleks korduvaid numbreid. Head lahendamist!

Eelmises numbris ilmunud sudoku lahendus.

Saada ristsõna lahendussõna aadressil Sõdurileht, staabi- ja sidepataljon, teavituskeskus, Filtri tee 12, 15007 Tallinn või toimetuse elektronposti aadressile [email protected]! Ära unusta märkida oma nime, aadressi ja ristsõna numbrit (numbri leiad ristsõna nurgast)!

Ristsõna number 127 lahendussõna oli LEEGIONÄR.

Termose võitis Siim Sikk Tartumaalt.

Sangaste kirikuõpetaja: Jumal ei taha tunda lolli sõdurit

Millised olid need isalikud õpetussõnad, millega te oma poja kaitseväkke saatsite?

Jutustasin pojale loo ajateenijast, kes saatis emale kirja: „Armas ema, pane meie vastsele põrsale nimeks veebel Kask. Kui tulen koju, tapan ta ära.” Kõige tähtsam reegel kõlab väga lihtsalt: ülemusele vastu rääkida ei tohi ning emotsioonid tuleb hoida endale.

Kuidas võttis Valgamaa rahvas vastu oma akende ja aedade taha saabunud õppuse ja kaitseväelased?

Ma arvan, et vastuvõtt on hea, sest need mehed, kes õppust korraldavad, on oma tööd suurepäraselt teinud. Kaitseväelasi pole suurt märgatagi ja tsiviilelu nad ei sega. Kui aga kaitse-väelased peaksidki õppuse käigus kor-raks kedagi segama, siis tuleb see ära kannatada, sest need on ju meie oma poisid ja oma kaitsevägi.

Kevadtormist võtavad nii ajatee-nijate, reservväelaste kui ka kaitse-liitlastena osa paljud Valgamaa ini-mesed ja meie rahvas tervitab nende pühendumust. Me saame aru, et ilma kaitseväeta ei ole meie riiki. Inglise riigimees ja väga vihane ning tõsine usumees Oliver Cromwell ütles, et lootke Jumala peale, kuid hoidke oma püssirohi kuiv. Märja püssirohu puhul ei aita meid isegi Jumal, sest nii lolli sõdurit ei taha ta tunda.

Kas teie usute, et Eesti on kaitstav?Eesti on olnud ajaloo jooksul kaits-

tav ja on seda ka praegu. Eesti kaitse-võimesse saab panustada igaüks, iga Valgamaa elanik. Juba inimese hea-tahtlik suhtumine oma riiki ja kaitse-

väkke annab selleks panuse.Mulle tundub, et noorema põlv-

konna seas, kes ei ole võõra võimu all elanud, leidub virisejaid isegi rohkem kui vanemate inimeste seas. Kui on neid, kes räägivad, et võõra võimu all oli muru rohelisem, siis paraku leidub ka uskujaid. Kuid see jutt ei vasta tõele. Kui võõras sõjavägi siin midagi korraldas, siis inimese käest ei küsi-nud keegi. Eesti kaitsevägi seevastu on alati inimestele vastu tulnud ja aeg-sasti oma tegevustest teada andnud.

Kui Soome ennast vaenlase vastu kaitses, siis pole mõtet rääkida järve-dest ja külmast talvest, vaid meestest endist ja nende relvadest.

Te töötate samuti kooliõpetajana. Millisena paistab noorte valmisolek minna kaitseväkke ja oma riiki teenida?

Meil on tublid maapoisid ja -tüdru-kud, kes löövad päris aktiivselt kaasa noorkotkaste ja kodutütarde liikumi-ses. Paljud lõpuklasside poisid kuulu-vad tegevliikmetena Kaitseliitu.

Kaitseväe teenistusse minemise suhtes pole halisemist enamasti kuulda. Mõni üksik kurtmise juhtum näitab, et kui tervis on takistus, siis

igaüks ei sobi aega teenima.Need, kes on ajateenistusse läinud,

on tagasi tulnud rahulolevatena. Ka minu kahest pojast üks on ajateenis-tuses käinud. Ta teenis sidepataljonis, mis nüüd on oma telgid Keeni mõisa parki ülesse pannud. Teist poega ei võetud, sest ta sõitis suusamäel oma randmeluu puruks.

Kuidas teie ise riigikaitsesse panustate?

Olen Kaitseliidu Valga maleva liige ja tahan kaitseliitlasena ka surra. Ter-vise tõttu ei saa ma enam aktiivselt kaasa lüüa. Laigulise mehe võtan ma alati rõõmuga tee äärest auto peale, sest ma tean, et ta ajab ka minu asja, milleks mina ise pole paraku enam suuteline.

Olen oma poistele ja kaitseliitlastele öelnud, et nad võtaksid mind kaasa, kui tõsiseks asjaks läheb. Ärge minu majast peatumata mööda sõitke! Ma ei taha maha jääda ja uuesti läbi elada seda kometit, mida ma oma elu esime-sed 35 aastat võõra võimu all elades nägema pidin. Kui ma ka vaid veovoo-rimeheks kõlban, tahan ma kaasa tulla.

Andres Reimer

Veerand sajandit San-gaste kirikuõpetajana teeninud ja peaaegu sama kaua Valgamaa kaitseliitlasena Eesti riiki toetanud Ivo Pill kii-dab Kevadtormi korral-dajaid, kes leidsid juba õppust ette valmistades kohalike elanikega ühise keele.

Võida Sõdurilehe termos!

teavituskeskus, Filtri tee 12, 15007 Tallinn

NB! Ära unusta märkida oma nime, aadressi ja ristsõna numbrit (numbri leiad ristsõna nurgast)!NB! Ära unusta märkida oma nime, aadressi ja ristsõna numbrit (numbri leiad ristsõna nurgast)!

Sangaste kirikuõpetaja Ivo Pill näitab granaadi mulaaži, mida ta hoiab oma kirjutuslaual.

FOTO: KRISTJAN SAAR

Sõjaväepolitsei soovitab Kuidas käituda tundliku teabega?Vaenulike riikide üks eesmärk on koguda tundlikku teavet kaitse-jõudude tegevuse, võimekuse, plaanide ja tehnoloogia kohta. Õppusel osalejana on sinul ligipääs sellisele teabele ning seega võid igal ajal ning igal pool olla vaenuliku luureteenistuse siht-märk.

Mis on kaitsmist vajav informatsioon?Kaitsevõime seisukohalt vajab kaitset kogu teave, mille põhjal saab teha järeldusi ja anda hinnanguid kaitseväe võimekuste kohta. Aga mitte ainult: selleks, et kaitsta kaitseväe personali kuritahtlike rünnakute, õõnestustegevuse ja värbamise eest, ei tohi levitada isikuandmeid nagu teenistuja nimi, auaste, ameti-koht või näiteks tema läbitud koolitused.

Kuidas käituda õppusel?• Kui sa ei ole päris kindel, kas info, mida tahad internetis avalikustada, sisaldab tundlikku teavet, küsi seda oma ülematelt või julgeoleku eest vastutavalt isikult.• Kui avaldad teavet oma kolleegidest, austa nende õigust privaatsusele. Ole eriti tähele panelik avaldades nime-sid, aadresse, telefoninumbreid ja postitades pilte.• Pööra tähelepanu kaartidel ja teadetetahvlitel kajastatavale informatsioonile, veendu, et kõrvalistel isikutel ei tekiks neid kasutades juurdepääsu tundlikule teabele.• Tundliku teabe edastamisel suulises vormis arvesta, et sinu vestlust võidakse pealt kuulata ja väldi rahvaroh-keid kohti.• Kui sa pead blogi, kasutad sotsiaalmeediat (Facebook) või suhtled Skype’i vahendusel, pea meeles, et sa ei avaldaks tundlikku teavet kaitsejõudude kohta.• Kaitse õppusega seotud teavet ka pärast seda, kui õppus on lõppenud!

Teavita julgeolekuohvitseri kohe, kui:• õppusega mitteseotud isik püüab saada sinult informatsiooni õppuse kohta• õppusega mitteseotud isik jälgib või pildistab sind

Sõjaväepolitsei operatiivnumber õppuste ajal on 5887 7110

16. mai 2014 – kevadtormi erileht nr 3

Documents