1

������������������������

GLIKMAN & PARTNERIDBALTIC LEGAL SOLUTIONS

20. sünnipäeva erileht / 20th anniversary edition

20AASTAPÄEV

30. september 2011

Austatud lugeja! Hoiad enda käes ainulaadset ajalehte – Ad-vokaadibüroo Glikman & Part-nerid 20. juubelile pühendatud erinumbrit. Nimelt täitub 2011. aasta septembris 20 aastat advo-kaadibüroo Glikman & Glikman asutamisest. Tänane Glikman & Partnerid sai formaalse algu-

se 2004. aastal, mil Glikman & Glikman ning Teder & Partnerid (asutati 1992) liitusid.

Möödunud 20 aasta jooksul oleme teenindanud tuhandeid kliente, osalenud arvukatel kohtuistungitel, aidanud alus-tada ning arendada ettevõtlust, lahendada vaidlusi. Samuti

oleme osalenud õigusloomes ja ühiskonna arengut puudutava-tes diskussioonides.

Käesoleva erinumbri lehe-külgedele ongi koondatud valik viimase 20 aasta jooksul ajakir-janduses avaldatud artikleid, mis kajastavad meie töid ja tegemisi. Soovime käesoleva väljaandega

tänada kõiki kliente, koostöö-partnereid ja kolleege, kes on meid juba 20 aastat usaldanud. Loodame, et meie usalduslik ja tulemuslik koostöö jätkub veel aastakümneid. Suur tänu teile kõigile!

Austusega GLIKMAN & PARTNERID

Advokaadibüroo tähistab septembris 20. sünnipäeva

NUMBER

aastat on Aleksander Glikman olnud advokatuuri liige. 60

BLS-i 2010. aasta kevadkonverentsi galapidu Tartus restoranis Volga.

2 3

Kranich väljus ringkonnakohtust õige mehenaTallinna ringkonnakohus jättis muutmata linnakohtu otsuse, mil-lega Lääne-Eesti Panga (LEP) Haap-salu filiaali eksjuht ja praegune riigi-kogulane Heiki Kranich ametiseisundi kuritarvitamises ning panga-raha riisumises, omastamises ja raiskamises õigeks mõisteti.

Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium jättis eile prokurör Urmas Tammiksaare apellatsioonprotesti Tallinna linnakohtu eel-mise aasta 11. novembri otsuse peale ning LEP-i pankrotihalduri ja tsiviilhageja esindaja apellatsioonkaebused rahuldamata.

Prokurör leidis, et Kranich müüs 1992. aastal, mil LEP oli juba makseraskustes, oma filiaali töötajatele ja iseendale Rootsi kroone 20 korda madalama kursiga. Selle kuriteo eest nõudis prokurör Kranichi karistamist 300 päevamäära (3000 krooni) suuruse trahviga.

Teine kuritegu, mida prokurör Kranichile süüks pani, oli pan-ga kliendi, Rootsi firma Trendy EWI Group 3,4 miljoni krooni kandmine tolle väidetava võlausaldaja arvele. Seda vaatamata kliendi soovist kanda raha Hansapanka. Selle kuriteo eest nõu-dis prokurör Kranichi karistamist viiekuulise vabadusekaotusega tingimisi.

Kranich ütles eile kohtus, et kui panga juhatus poleks sel moel töötajaile nn preemiat makstud, oleksid nood laiali jooksnud. Ta väitis, et polnud LEP-i juhatuse liige ega teadnud midagi panga majandusraskustest. Tema täitis vaid juhatuse otsuseid.

Kranichi kaitsja vandeadvokaat Indrek Teder õigustas raha-ülekande tegemata jätmist Hansapanka LEP-i juhatuse otsusega ja tollaste õigusaktidega, mis ei keelanud pangasisiseseid tehin-guid. Ka väitis Teder, et Trendy EWI Groupi nime kandvat firmat pole ei Tallinnas, Moskvas ega Rootsiski.

Reformierakonna peasekretär Heiki Kranich ütles pärast kohtuistungit Sõnumilehele, et ei eita mõningast ebaeetilisust odava valuuta müümisel pangatöötajatele. “Kuid need olid tublid ja andekad inimesed,” lisas ta. “Neist kolm on jõudnud kõrgetele kohtadele.”

TIIU PÕLD21. jaanuar 1998

Aafriklane nõuab Eestilt koduAafrikast ebaseaduslikult Eestisse põgenenud mustanahalised mehed ja naised on otsustanud enesele pa-gulase staatuse ja Eestisse jäämise õiguse kohtu kaudu välja võidelda. Kodakondsus- ja migratsiooni-ameti õigusosakonna peaspetsialisti Heldin Vahtra sõnul pole se-ni pagulase staatust taotlenutel olnud piisavalt põhjusi, et nende palvele vastu tulla.

ÜRO Pagulaste Ülemkomissari koordinaatori Anu Potisepa sõnul on seni Eestis pagulase staatust küsinud 26 inimest, kel-lest seitsmele on antud eitav vastus. Kolmel nigeerlasel ja kolmel alžeerlasel aitasid ÜRO ametnikud Eestis kaevata eitav otsus kohtusse.

1997. aastal ühines Eesti Genfi 1957. aasta pagulaskonvent-siooniga, kuid Potisepa sõnul ei tähenda see iseenesest, et Eesti peab põgenikud enda juurde jätma. “Iga üksikjuhtu vaadatakse eraldi,” märkis Potisepp.

Potisepa sõnul on hea juba see, et kohus kaebused menetlusse andis ja põgenikele võimaldatakse tasuta õigusabi, ehkki seda seadustes väga täpselt tagatud pole.

Üleeile pidi algama esimene protsess, milles Nigeeriast pärit noor naine Caroline soovis, et tema asüülitaotlus uuesti läbi vaa-dataks. Paraku lükkus protsess maisse, sest nigeerlannal polnud veel advokaati.

Riigi kulul advokaadi määrab Eesti advokatuuri juhatus, kuid antud juhul liikus info kohtu ja advokatuuri juhatuse vahel poo-likult.

Pärast kohtuistungi edasilükkamist kohtus nigeerlanna oma advokaadi Mariana Lepiksooga. “Ma ei usu, et protsessi algust meelega venitati,” ütles Potisepp.

Nigeerlannat kaitsma hakkava advokaadi Mariana Lepiksoo sõnul on esmaseks allikaks ikkagi kaitsealune ise.

“Teil Eestis on ju tuhandeid venelasi, miks ei võiks siis veel varjupaika anda paarile põgenikule, kelle elu on kodumaal ohus,” küsisid nigeerlased ja pakistanlased Aa mõisas.

Erinevalt sügisel Aal kohatud iraaklastest on praegu ajutises põgenikekeskuses elavad mehed nõus ajakirjanikuga vestlema. Siiski väldivad nad oma jutus konkreetseid fakte Eestisse saabu-mise teede ja põhjuste kohta. “Kohtla-Järve inimesed naeratavad meile, keegi ei ole rassistlik, kõik nad arvavad, et me võiksime siia jääda,” rääkis üks nigeerlane.

Põgenike kohtuprotsessid on nende õiguste ja ohutuse kait-seks kinnised.

ANNELI AMMAS, REIN SIKKEesti Päevaleht

18. märts 1999

uudised www.blslawfirm.com

������������������������

Küllap tundub pealkirjas tõstatud küsimus absurdse ja õigusvälisesse valdkon-da kuuluva naljana, kuid õigusaktide analüüsi järel võib see olla formaalselt võimalik. Vastavalt asjaõi-gusseadusele ja kinnistus-raamatuseadusele kehtib Eestis nn tugeva kinnistus-raamatu põhimõte. Selle ümber olid asjaõigusseadu-se kehtestamisel teoreetilist laadi vaidlused. Praeguseks on tekkinud küllaldaselt kinnisasju (kinnistusraama-tusse kantud maatükke ja hoonestusõigusi) ning ole-mas kinnisasjade turg.

Asjaõigusseadus eeldab kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust. Kui keegi omandab heauskselt kinnisasja või piiratud asjaõiguse, on te-ma õigused seadusega kaitstud. Omandaja on pahauskne, kui ta pidi teadma, et kinnistusraama-tu kanne on ebaõige.

Kui ostjale müüakse kin-nistu ning kinnistu oli kinnis-tusraamatu andmetel müüja omandina registreeritud, siis ei ole endise olukorra ennistamine või taastamine võimalik isegi juhul, kui müüja oli kinnistus-raamatusse kantud õigusliku aluseta. Seega näiteks juhul, kui isik seadusvastase tehingu või toiminguga saavutab võõras omanduses oleva kinnisasja re-gistreerimise enda nimele ning selle kibekiirelt edasi müüb, ei saa kinnisasja tegelik omanik seda heauskselt ostjalt tagasi nõuda, kuigi esimene kanne oli tehtud aluseta.

Kinnisasja tegelikul omani-kul jääb üle nõuda kahjutasu. Kellelt? Teoreetiliselt võttes isi-kult, kes seadusvastase toimingu või tehinguga kinnisasja enda

nimele organiseeris. Praktikas tekib arvatavasti olukord, et sea-dusvastase tehingu või toimingu toimepanijalt ei ole midagi nõuda. Kahjutasu kättesaamise võimalust ei suurenda seaduse-rikkuja süüdimõistmine.

Jätame kõrvale riigivarasea-duse ja eeldame, et Toompea loss asub kinnisasjal. Pealkirjas osundatud teoks on vaja all-järgnevat.

A esitab notarile võltsitud väljavõtte kinnistusraamatust, millest nähtub, et ta on kinnisas-ja omanik. A ja B vahel sõlmitak-se kinnisasja ostu-müügileping ning asjaõigusleping. Viimase alusel kantakse B kinnistus-raamatusse. B müüb lossi C-le, kes kontrollib kinnistusraamatu andmeid, millest nähtub, et B on kinnisasja omanik. C kantakse kinnistusraamatusse kinnisasja omanikuna, tema omandiõigus on seadusega kaitstud ning C on pöördumatult lossi heauskne omanik.

Toompea lossi asemel võib olla mis tahes teine kinnisasi (näiteks maatükk, millel asub Viru hotell, või Tallinna kesk-linna kinnistud).

Iga absoluutne asi (antud juhul Eesti õigussüsteemis püha kinnistusraamat) pöördub tihti iseenda vastu. Ei tohi unustada õiguse elementaartõde – õigus-rikkumisest ei sünni õigust. Kui reaalsuses ja kehtivas õiguses järgitaks seda põhimõtet, siis oleks võimalik endist olukorda taastada ning tõstatatud prob-leemi ei oleks.

Tugeva kinnistusraamatu põhimõtet on rakendatud päris-orjuslikes ühiskondades, kus puudus lai maaomanike kiht ja nappis kirjaoskust. Isiku (maa-omaniku) jaoks oli vääramatu tähendusega, et suverääni juures pandi tema omand raamatusse kirja. Ühiskondades, kus olid iidsed lepingutraditsioonid ning suuremad isikuvabadused, sellist absoluutset maaregistrit ei eksis-

teerinud.On kummaline, et kinnis-

tusraamatu kanne kui tehniline toiming on Eestis kõrgem ja ab-soluutsem kui omandiõigus, mis tulenevalt põhiseadusest on väga absoluutne. Asjaõigusseaduse järgi tekib omandiõigus kinnis-asja kandmisel kinnistusraama-tusse. Sama loogika järgi algab inimese elu kande sooritamisest sünniregistrisse ning lõpeb, kui kanne kustutatakse.

Tulenevalt kehtivast õigusest võib lihtsustatult väita, et kui keegi saavutab ükskõik millisel moel enda kandmise kinnistus-raamatusse kinnistu omanikuna ning võõrandab kinnisasja hea-usksele ostjale, siis on kinnistus-raamatusse alusetult kantud isik n-ö mäel ning tegelik omanik omandist ilma.

INDREK TEDERvandeadvokaat,

TEDER & RASKEesti Päevaleht

11. mai 1998

Kuidas omastada Toompea lossi

Eesti Päevalehes (7.12) väide-takse Siim Kallase kriminaalasja käsitledes, et mitu varju jäänud asitõendit kisuvad alla Kallase mainet.

Osundatud väited peegel-davad politsei väärseisukohti ja nende aluseks on otsene vale. Keegi üritab Eesti Päevalehe vahendusel tõepoolest Siim Kal-lase mainet alla kiskuda, aga asi-tõendid Kallasele varju ei heida ega ole varju jäänud.

Meeldetuletuseks on vajalik rõhutada, et Siim Kallas on lõplikult õigeks mõistetud ega ole süüdi ei riisumises (KrK § 141-1 lg.3 p.1 § 15 lg.1) ega ametiseisundi kuritarvitamises (KrK § 161). Ebaõigete andmete esitamises (KrK § 148-6 lg.1) on asi saadetud uueks arutamiseks Tallinna Linnakohtule.

Nn Helsingist saadud

dokumendid (ärakirjad), mis prokurör istungil esitas, olid kohtuliku uurimise objektiks avalikul kohtuistungil nii sisuliselt kui ka vormiliselt riisumissüüdistusese ning ametiseisundi kuritarvitamise süüdistuses ning kohtud on nende osas õigeksmõistmisega lõpliku seisukoha öelnud.

Seega pole osundatud tõen-did jäänud kohtute tähelepanu-ta, nagu väidetakse kirjutises. Kui keegi väidab, et avalikul kohtuistungil uuritud tõendid on varju jäänud, siis on tegu kas kavatsusliku pahatahtlikkusega või ei saa isik aru avalikust koh-tulikust arutamisest.

Kirjatükis osundatud do-kumendid kujutasid endast ärakirju, millest osadel oli Siim Kallase allkiri ilmselgelt võltsi-tud. Samas rõhutan veel kord

– osundatud dokumendid ei tõenda vähimalgi määral Siim Kallase süüd.

Seega pole osundatud tõen-did varju jäänud ning väide var-jujäämisest on politsei järjekord-ne väljamõeldis, mis sisuliselt halvustab õigusemõistmist.

Kuna prokurör loobus prot-sessil süüdistusest riisumises, siis on politsei osundatud väärväide vastuolus ka prokuröri positsioo-niga.

Kirjutisest kumab läbi polit-sei soov asetada ennast kõrge-male õigusemõistmisest ning esitada politsei väärversioonid absoluutse tõena ka siis, kui kohtud on tõendite osas lõpliku seisukoha öelnud.

Süüdistus andmete mitte-esitamises on aga juriidiliselt teine asi. Rääkimata sellest, et kaitsja on veendunud Kallase

süütuses ka selles süüdistuse punktis ja on jätkuvalt valmis seda tõendama.

INDREK TEDER vandeadvokaat,

SIIM KALLAS9. detsember 1999

Siim Kallas pole 10 miljoni kadumises süüdi

AASTA

1998

AASTA

1998

Toompea loss.

AASTA

1999

Siim Kallas.

AASTA

1999

2 3

Endised Tallinna kesklinna-vanemad Elmar Sepp ja Jüri Ott lubasid vanalinnas kümneid mitteeluruume korteriteks ehitada seaduse-vastaselt, teatas eile tehin-gutele õigusliku ekspertiisi teinud advokaadibüroo.

Praeguse kesklinna valitsuse palvel ekspertiisi teinud advo-kaadibüroo Glikman&Glikman juht vandeadvokaat Leon Glikman ütles, et kui eraisikud võivad omavahel kokku leppida milles tahavad, siis omavalitsus saab teha ainult seda, mis on õigusaktides ette nähtud. “Kor-teritehingute puhul on täiesti selge, et sellist skeemi pole õi-gusaktides ette nähtud ja see on vastuolus kehtivate normidega,” ütles Glikman.

Isamaaliidu Tallinna piirkon-na juhi Andres Herkeli sõnul on seadus kõigi jaoks üks, sõltuma-ta sellest, kas inimene on koalit-siooni või opositsiooni liige.

“Aga poliitikas kehtib tea-tud juhtudel ka enesetaanduse printsiip. Ma ei oska praegu kommenteerida, milline on

korteritehingutes ühe või teise endise kesklinna juhi roll,” vastas Herkel küsimusele, kas koalitsiooni kuuluv ja mõnele korteritehingule alla kirjutanud Elmar Sepp võidakse Tallinna võimuliidust välja heita.

Soomes puhkav linnapea Jüri Mõis on öelnud, et otsus te-hakse pärast õigusliku hinnangu saamist.

Tallinna volikogus püsib Isa-maaliidu, Reformierakonna ja Mõõdukate ülekaal tänu Elmar Sepale ja teisele koonderakond-lasele Peeter Lepale. Lisaks on Sepp linna palgal, juhtides Tallinna Soojust. Jüri Ott juhib linnale kuuluvat Botaanikaaeda.

1998-1999 kesklinna vane-mana töötanud Sepp ütles, et advokaadibüroo hinnang ei ole määrav Tallinnas inimeste ja kesklinna vaheliste suhete kor-rastamiseks. “Kui üks eraõiguslik advokaadibüroo väidab, et see on vastuolus õigusaktidega, siis väidan, et teine pool tellib oma õigusliku ekspertiisi ja asja otsus-tab kohus,” ütles Sepp.

Tallinna kesklinna vanema Siim Kiisleri sõnul andis ad-

vokaadibüroo skeemile üldise õigusliku hinnangu. “Nüüd vaatame lepingud ükshaaval läbi ja otsustame edasise käitu-mise,” ütles Kiisler. Tema sõnul ei õnnestu tagasi pöörata neid lepinguid, kus inimesed on korteri juba erastanud ja elavad sees. “Küll on teine asi aga nen-de lepingutega, mille täitmine on eri etappides pooleli,” märkis Kiisler.

Glikmanni büroo vandead-vokaadi vanemabi Anu Uritame sõnul ei näe elamuseadus, oman-direformi aluste seadus ega elu-ruumide erastamisseadus ette, et kohalik omavalitsus võiks sundüürnikule anda eelisõiguse mitteeluruumi tasuta kasuta-miseks ja selle väljaehitamiseks konkursita või järjekorrast mööda minnes.

Uritame sõnul tekib küsi-mus, et kui linn sai eluruumide erastamisel vastu EVP-sid, siis kas linn poleks saanud rohkem raha, kui mitteeluruumid oleks müüdud enampakkumisel. “Kui ametiisik paneb toime teo, mööndes, et seadus seda keelab, on tegemist ametiseisundi kuri-

tarvitamisega,” vastas Uritam küsimusele, kas lepingutele alla kirjutanud ametnikke saab võtta kriminaalvastutusele.

Ametlikult said Tallinna vanalinnas 1996.-1999. aastal võimaluse mitteeluruumist pind ümber ehitada korteriks sundüürnikud, kes pidid andma linnale vastu asenduspinna.

Väljavõte advokaadibüroo ekspertiisist: “Sõlmitud lepingu-tes puuduvad igasugused viited sellele, et lepingu teise poole näol oleks tegemist isikutega, kes pidid oma seniselt elamispinnalt lahkuma seoses elamispinna tagastamisega õigustatud sub-jektile omandireformi käigus. Veelgi enam, ei sõlmitud lepin-gutest ega ka nende sõlmimise aluseks olnud Tallinna kesklinna valitsuse korraldusest ei nähtu üldse, et tegemist oleks olnud üürnikega.” /---/

KÄRT KARPAEesti Päevaleht

22. september 2000

uudised

������������������������

Advokaat Teder esimene kandidaat õiguskantsleriksReformierakonna juhte kohtus kaitsnud vandeadvokaat Ind-rek Teder on kerkinud esime-seks kandidaadiks suvel vaba-nevale õiguskantsleri kohale.

Tederi võimaluste mitteametlikku arutelu valitsusliidus kin-nitas koalitsiooninõukogu ja Mõõdukate esimees Andres Tarand. “Aga omavahel pole me veel midagi kooskõlastanud ega arvamu-ses kokku leppinud,” lisas Tarand.

Kuigi õiguskantsleri kandidaadi esitab riigikogule kinnitami-seks president Lennart Meri, peab ta arvestama ka valitsusliidu toetusega.

Presidendikantselei pressiesindaja Epp Alatalu sõnul pole Meril veel kindlat kandidaati. “Kandidaadile on vaja poliitiliste jõudude konsensust,” kinnitas Alatalu. “Pool aastat on aega ja president esitab uue kandidaadi õigeaegselt.”

Praeguse õiguskantsleri Eerik-Juhan Truuvälja seitsmeaastane ametiaeg saab läbi tänavu juunis.

Teder omab endanimelist advokaadibürood koos Reformi-erakonda kuuluva justiitsministri Märt Raskiga. Teder on kohtus kaitsnud Reformierakonna esimeest Siim Kallast ja endist pea-sekretäri Heiki Kranichit. Mitteametlikult pakuvad Tederit õigus-kantsleriks just Reformierakonna poliitikud.

Praegu väliskomandeeringus viibivalt Tederilt endalt pole poliitikud veel nõusolekut küsinud. 1993. aastal Teder keeldus tollase Isamaa pakkumisest kandideerida õiguskantsleriks.

Teder oli 1980. aastate lõpul Eesti Komitee õigusliku järjepi-devuse poliitika peaideoloog. “Profiililt oleks Teder iseenesest hea, aga võib- olla hakatakse kartma, et kui Rask on justiitsminister ja sama büroo inimene läheb õiguskantsleriks, siis hakkab Eestis valitsema ühe büroo õigussüsteem,” nentis üks tundmatuks jääda soovinud valitsusliidu poliitik.

Mitteametlikult on avaldanud soovi õiguskantsleriks saada praegune justiitsministeeriumi kantsler Mihkel Oviir, kuid teda ei toeta valitsusliit.

Välistatud pole ka, et president võib teha Truuväljale ettepa-neku tööd jätkata, kuid Eesti Päevalehega rääkinud poliitikud ei pidanud seda tõenäoliseks.

KÄRT KARPA, JAANUS PIIRSALUEesti Päevaleht

7. veebruar 2000

ETV saavutas linnakohtus eratelekanalite üle võidu Tallinna Linnakohus jättis TV3 ja Kanal 2 hagi Eesti Tele-visiooni (ETV) vastu rahulda-mata, andes õiguse vaidluses reklaamist loobumise kompensatsiooni maksmise lepingu üle ETV-le.

ETV esindaja, vandeadvokaat Leon Glikman ütles BNS-le, et kohtuotsus ja motiivid on koostatud ülipõhjalikult ning vastaspoolel läheb selle otsuse vaidlustamisel järgmises astmes ilmselt väga raskeks.

“Põhimotiiv on selles, et kehtib lepinguvabadus ja kui era-telekanalid astusid sellisesse lepingusse, mis näeb sõnaselgelt ette lepingu lõpetamise alused ja tagajärjed, siis ei ole midagi teha,” rääkis Glikman.

Glikman märkis, et hagejate peamine motiiv oli selles, et ne-mad täitsid ETV-ga sõlmitud lepingu ja TV1 rikkus, kuid leping oligi just nii konstrueeritud, et ETV-l oli igal juhul õigus leping katkestada. Lisaks võttis kohus Glikmani sõnul ära võimaluse vaidlustada leping headele kommetele mittevastavuse tõttu, kin-nitades, et kõnealune leping ei lähe vastuollu ühiskonna keskmise arusaamisega aususest ja õiglusest.

Kanal 2 jurist Helle Ruil on varem BNS-le öelnud, et asi läheb kindlasti järgmisesse kohtuastmesse edasi.

TV3 ja Kanal 2 nõuavad ETV-lt möödunud aastal makstud reklaamist loobumise kompensatsiooni tagastamist, mõlema tele-jaama nõue ETV vastu on 2,666 miljonit krooni.

Eratelejaamad on seisukohal, et ETV rikkus möödunud aasta 1. juulini kehtinud reklaamimüügist loobumise lepingut, näida-tes aprillikuus Atlas Andmeside reklaami ning alustades maikuus taas reklaami müüki.

ETV põhjendas lepingu ühepoolset katkestamist sellega, et TV1 oli jätnud oma kohustused ETV ees täitmata.

Mai keskel teatasid pooled kokkuleppest, mille kohaselt lubas TV1 tasuda kiiresti oma võlad ning ETV lubas 1. juulini reklaami näitamisest hoiduda. Sellest hoolimata teatas ETV tol-lane peadirektor Toomas Lepp päev hiljem otsusest alustada taas reklaamimüüki.

Kokku sai ETV eratelekanalitelt reklaamist loobumise eest 1999. esimesel poolaastal kaheksa miljonit krooni.

BNS27. aprill 2000

Ott ja Sepp rikkusid korteritehinguga seadust

AASTA

2000

Daiwa afääriga Hoiupanga Töötajate Aktsiaseltsile (HTAS) läinud enam kui 200 miljo-nit krooni väärt Hansapan-ga aktsiad jäävad peale kahe-aastast kohtuvaidlust Marcel Vichmanni juhitud HTASile ning pank saab nende eest vaid 56 miljonit krooni.

Eile Hansapanga ja HTASi vahel sõlmitud kokkuleppe järgi müüb Daiwa skeemis osalenud offshore firma Coalgate 225 miljoni kroonise võlakirja 56 miljoni krooni eest ning Hansa-pank ja HTAS lõpetavad kõik käimasolevad kohtuvaidlused. HTASile jääb aga 1,584 miljonit Hansapanga aktsiat.

“See lepe tähendab, et enam rohkem ei ole Hansapangal või-malik kaotada,” ütles läbirääki-mistel panka esindanud van-deadvokaat Raino Paron. “56 miljonit on päris hea tulemus.”

Ka HTASi esindanud vande-advokaat Leon Glikman lausus, et on tehinguga rahul. “Eesti on liiga väike, et siin aastaid pure-leda,” ütles ta. “Ma usun, et ka Hansapank on rahul.”

Võlakirja ostjat pooled ei avalda, kuid analüütikute sõnul on see tõenäoliselt Vichmanniga seotud firma, sest vaevalt keegi loodab Coalgate’ilt 225 miljonit krooni tagasi saada, kui Hansa-pank seda kahe aasta jooksul ei suutnud.

“Terve mõistus ütleb, et võlakirja sai osta keegi, kes on

seotud selle tehingu kreedito-ridega,” ütles endine HTASi aktsionär ning Hoiupanga juha-tuse esimees Olari Taal, kes oma osaluse HTASis 1998. aastal Vichmannile kinkis.

Analüütikud ootasid, et Hansapank saab Daiwa-tehin-gust tagasi umbes sada miljonit krooni ning nende sõnul näitab tehing, et Hoiupanga endine peajurist Vichmann oli vaidlu-ses tugevamal positsioonil kui pank. Pank on vaidlusalused 225 miljonit krooni siiski juba varem maha kandnud ja 56 miljonit krooni on neile era-kordne tulu.

“Ma ei ütleks, et Vichmann tegi pangale 1:0, vaid pigem 0,6:0,” ütles Ühispanga analüü-tik Sander Danil. “Vichmann tegi parema tehingu kui Hansa-pank, kuid vähemalt pole pangal enam riski, et nad võiksid selle jamaga veel raha kaotada.”

Trigon Capitali analüütik Toomas Reisenbuk ütles, et Hansapangal oleks olnud väga raske sellest tehingust veel pa-remat tulemust välja nõiduda. “Ilmselt lootsid kõik, et pank saab veidi rohkem raha, aga 56 miljonit ei ole üllatav summa,” lausus ta. “Minu jaoks oli põhi-line pettumus see, et Hansapank ei suutnud kohtus oma seisu-kohti piisavalt hästi kaitsta.”

Taal ütles, et nii Vichmanni kui Hansapanga jaoks oli parem pigem õudne lõpp kui lõputu õu-

dus. “Hansapanga ja Vichmanni jaoks tähendab tänane kokku-lepe ühe pika ja kurnava vastu-seisu lõppu,” lausus ta.

Taal lisas, et Hansapangalt saadud aktsiate kasutamine on Vichmanni enda asi ning tema endise Hoiupanga tööta-jana ning Daiwa tehingus kahju

kandjana sellele ei pretendeeri.“Vichmann pidas seda võit-

lust üksi, nii et talle kuuluvad kõik võidud, aga ka kaotused, mis sellega kaasnesid,” ütles Taal.

HENRIK ROONEMAAEesti Päevaleht

19. detsember 2000

Vichmann võitis Hansapanka

AASTA

2000

AASTA

2000

Marcel Vichmann.

AASTA

2000

4 5

Eesti parimad advokaadid alus-tasid eile Tallinna halduskohtus võitlust Eesti Raudtee erasta-mise ning Raudtee Erastamise Rahva AS-i kaebusega seotud teemadel.

Eile ligi kümneliikmelise Baltic Rail Service’i (BRS), Rail Estonia ning BRS-iga seotud advokaatide silme all otsustas kohtunik Karin Kalmiste, et hoolimata Rail Estonia teisipäe-vasest erikaebusest alustatakse arutelu, kas Eesti Erastamisagen-tuuri (EEA) nõukogu langetas möödunud aasta 13. detsembril pädeva otsuse.

Kaebuse esitanud RER-i esindav Jüri Raidla ütles Eesti Päevalehele, et juriidiliselt võib protsess aastaid venida. “Kuid meie huvi on kiiresti ühele poole saada ja kohus on samuti sama märki ilmutanud,” rääkis Raidla. Tema sõnul läheb konk-reetse aruteluga vähemalt kolm päeva.

Kiiresti tahab kohtuasjaga ühele poole jõuda ka BRS-i advokaat Indrek Teder. Rail Es-toniat kohtus esindav Toomas Luhaäär keeldus igasugustest kommentaaridest.

Täna on erastamisvaidluse asjus tunnistajateks kutsutud EEA nõukogu liikmed. RER taotles tunnistajateks küll üksnes Mihkel Pärnoja, Toomas Lumanit, Tiit Tammsaart ning Ignar Fjukki.

EEA nõukogu liikmed pea-vad kohtule rääkima, mis mo-tiividel sündis otsus tunnistada

erastamiskonkursi võitjaks Rail Estonia. RER-i eesmärk on, et EEA hindaks kolm Eesti Raud-tee erastamiseks laekunud pak-kumist uuesti.

Teede- ja sideministri Toivo Jürgensoni nõuniku Ardo Oja-salu väitel võib protsess küll venima jääda, kuid ta mainis, et RER-i ja riigi vahel on räägitud kohtuvälistest kokkulepetest. “Kuna aktiivseid läbirääkimisi pole, ei ole teada ka pakkumise tingimusi,” ütles Ojasalu.

RER-i juhataja Rain Tamm

on Eesti Päevalehele öelnud, et kokkulepe nende ja EEA vahel on võimalik.

RER-i huvi on jõuda EEA uue otsuse käigus kahe parema pakkuja hulka. RER-i hinnangul on agentuuri nõukogu senine otsus olnud vildakas.

Kalmiste sõnul sai kohus EEA-lt lõpuks kätte ka steno-grammid nõukogu detsembri-koosolekust, mida on osaliselt kustutatud. EEA esindaja vande-advokaat Andres Suik kinnitas, et kustutamine ei ole olnud

taotluslik.Kohtunik ütles eilsel istun-

gil, et EEA ei ole esitanud kõiki vajalikke dokumente ning EEA finantsnõustaja GIBB-iga seo-tud väidetavad spetsialistid on dokumentaalselt mittetuvasta-tavad.

Oma eitavat suhtumist raud-tee erastamisse avaldas eile ka president Lennart Meri kohtu-misel riigikogu uue juhatusega.

ANDRES EILART15. märts 2001Eesti Päevaleht

Indrek Teder keeldus õiguskantsleri ametistVandeadvokaat Indrek Teder ei andnud teisipäeva õhtul koh-tumisel kolmikliidu juhtidega nõusolekut oma kandidatuuri esitamiseks õiguskantsleri ametikohale.

“Vabadus tähendab ühtlasi seda, et ükski partei ei saa kedagi millekski kohustada ja seda eriti parteisse mittekuuluvate inimeste puhul. Kui inimesel on oma plaan ja töö, siis ei saa talle ette heita, kui ta pakutavat riigiametit parasjagu ei saa või ei taha pidada,” nentis Tederiga kohtunud koalitsiooninõukogu esimees Andres Tarand.

Lisaks Mõõdukate esimehele Tarandile viibisid kohtumisel Tederiga ka Isamaaliidu esimees peaminister Mart Laar ning Re-formierakonna esimees rahandusminister Siim Kallas.

Indrek Teder ise ei soovinud kommenteerida teisipäeva õhtul kolmikliidu juhtidega toimunud kohtumist. “Leppisime kokku, et seda kommenteerivad poliitikud,” lausus õiguskantsleri ameti-kohale asumisest kolmandat korda keeldunud Teder.

Kuigi Teder andis eitava vastuse, jätkuvad parlamendifrakt-sioonides Tarandi sõnul konsultatsioonid ja mõttevahetused õiguskantsleri leidmiseks.

Tarandi sõnul on õiguskantsleri otsingud käinud juba nii kaua, et nüüd tuleks presidendil saada parlamendi fraktsiooni-dega üldine eelkokkulepe ja siis õiguskantsleri kandidaat esitada. “Kõik tunnetavad, et sellele loole tuleks ükskord punkt panna,” möönis Tarand.

Samas nentis Tarand, et riigikogu liikmed esitavad õigus-kantslerile liialt kõrgeid nõudmisi. “Et ta peab olema doktor riigiõiguses ja spetsialist inimhingede tundmises. Minu hinnangul tuleb lähtuda sellest reaalsusest, mis Eestis on võimalik, aga mitte püstitada utoopilisi kriteeriume,” leidis Tarand.

Õiguskantsleri kandidatuuri esitamine on seaduslikult ainult president Lennart Meri pädevuses. Mitteametlikel andmetel polnud presidendil midagi Tederi vastu ja ta oleks vandeadvokaadi nõusoleku korral tema kandidatuuri ka riigikogule hääletamiseks esitanud.

Kolmikliit tegi Tederile eelmise aasta veebruaris ettepaneku kaaluda õiguskantsleriks kandideerimist, kuid Teder keeldus.

1980. aastate lõpu Eesti Komitee õigusliku järjepidevuse po-liitika peaideoloog Teder keeldus ka 1993. aastal tollase Isamaa pakkumisest kandideerida õiguskantsleriks.

KÄRT KARPAEesti Päevaleht

25.01.2001

Raekojas selgusid aasta prokurör, kohtunik ja advokaatRaekojas kuulutati esmaspäe-val esimest korda Eestis välja õiguskeskuse läbiviidud avalike valimiste põhjal aasta prokurör, kohtunik ja advokaat, teatas BNS.

Aasta prokuröriks valiti Tallinna prokuratuuri prokurör Krista Aas, kohtunikuks Tallinna halduskohtu kohtunik Karin Kalmiste ja advokaadiks vandeadvokaat Leon Glikman büroost Glikman ja Glikman, ütles BNSile õiguskeskuse juhataja Daimar Liiv.

Võistlusele laekunud 23 avalduse hulgast selgitas võitjad välja õiguskeskuse kokku kutsutud sõltumatu hindamiskomisjon, kuhu kuulusid Eesti juristkonna esindajad ja ka mittejuristidest ühiskonnaliikmed.

Daimar Liivi sõnul tõestas prokurör Krista Aas hiilgavalt, et majandus- ja ametikuritegude puhul on võimalik süüdistust esin-dada nii, et see jääks pidama ka kohtus.

Kohtunik Karin Kalmiste tegi otsuse maksuintresside küsi-muses ning andis selle kontrollida riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumisse, märkis Liiv.

Liivi sõnul on vandeadvokaat Leon Glikman üks vähestest, kes peale oma väga hea erialase töö julgeb avalikkuse tähelepanu juhtida ka seadusandluse kitsaskohtadele.

Aasta kohtuniku, prokuröri ja advokaadi valimise eesmärk on tõsta esile klassikaliste õiguserialade parimad esindajad, kes on aasta jooksul silma paistnud oma kutseoskuste rakendamisel ning on avalikkuse ees oma ametit väärikalt esindanud.

Konkursi eesmärk on ka näidata ühiskonnale positiivsete näi-dete abil Eesti juristkonna osa demokraatliku riigi ülesehitamisel ja õigluse ning seaduslikkuse tagamisel.

Võistluse eripäraks, võrreldes paljude muude ametkon-nasiseste konkurssidega, on asjaolu, et kandidaate aasta kohtuniku, prokuröri ja advokaadi tiitlile saavad esitada kõik täiskasvanud Eesti elanikud ja Eestis registreeritud juriidilised isikud.

Õiguskeskuse peamiseks tegevuseks on kohtunike, prokuröri-de ja teiste juriidiliste erialade esindajate täiendkoolitamine ning ka riigiametnike eurokoolitus.

Eesti Päevaleht16. detsember 2002

uudised www.blslawfirm.com

������������������������

AASTA

2001

Kuue aasta eest pankrotis-tunud RAS Ookean saavutas tõenäoliselt lõpliku võidu Soome pankade üle, saades pankrotipessa tagasi um-bes 221 miljoni krooni eest vara.

Tallinna ringkonnakohus järgis reedel väljakuulutatud otsuses riigikohtu mullu kevadel tehtud otsust ja tunnistas kehte-tuks 1993. ja 1994. aastal sõlmi-tud lepingud, millega Ookean võttis üle Esva võlad ja pantis Soome pankadele kuus laeva.

RAS Ookeani esindaja, vandeadvokaat Leon Glikman ütles BNS-ile, et kohus tunnistas reedese otsusega kehtetuks kõik pandilepingud ning mõistis Soo-me pankadelt Ookeani kasuks välja 33 miljonit krooni.

Ühtlasi kaotasid pangad kohtu otsusel Ookeani pankroti-protsessis võlausaldaja staatuse, mis võimaldab tagasi saada 60 miljoni kroonise nõude, kuna see põhines kehtetutel lepingu-tel, märkis Glikman.

Samuti võimaldab ringkon-nakohtu otsus vabaks saada Lõuna-Aafrika Vabariigis (LAV) ühe Ookeani laeva arestimisku-lude katteks deponeeritud ligi 30 miljonit krooni, kuna LAV-i kohtunik tunnustab Eesti koh-tuotsust.

Reedese otsusega võitis Ookeani pankrotipesa Glikmani teatel tagasi vähemalt 61 miljo-nit krooni puhast raha ja 160 miljoni krooni eest kohustusi, seega kokku ligikaudu 221 mil-jonit krooni.

Kuigi vastaspoolel on õigus otsus edasi kaevata, on see Glikmani hinnangul ebatõenäo-line, sest kohus on samas asjas juba kolmel korral langetanud otsuse Ookeani kasuks.

“Ringkonnakohus lahendas asja ranges vastavuses seaduste-ga, ei usu, et riigikohus samale asjale taas menetlusloa annaks, kuigi välistada seda ei saa,” nen-tis Glikman.

Ringkonnakohus arutas Ookeani laevade pandilepingu-te asja seoses riigikohtu mullu

märtsis tehtud otsusega, millega see tühistas Tallinna ringkonna-kohtu 1999. aasta 9. novembri otsuse, mis andis Ookeani kohustuste kehtivuse vaidluses õiguse välispankadele. Seega jäi toona kehtima esimese astme kohtuotsus, mis andis vaidluses õiguse RAS Ookeanile.

Riigikohus saatis asja ring-konnakohtusse tagasi, kes pidi tegema uue otsuse.

Riigikohus on Ookeani ja Soome pankade Postipankki ja Okobank Osuuspankkien Keskusosakepankki ning Saksa panga Ost-West Handelsbank vahel sõlmitud lepingute üle peetavasse vaidlusse nelja aasta jooksul kolmel korral sekku-nud.

Riigikohus on kõigil korda-del välispankade jaoks soodsa Tallinna ringkonnakohtu otsuse tühistanud ja tagasi saatnud.

Välispankade nõue põhines 1993. aastal sõlmitud lepingutel, millega Ookean võttis kohustuse tasuda 14 miljonit USA dollarit ühisettevõtte Esva võlast pan-

kadele. Samas pantis Ookean pankadele viis Moonsund-tüüpi laeva.

Kui kohtuvaidluse tulemusel oleks vaidlusalused lepingud jõusse jäänud, oleks välispanka-del olnud õigus saada Ookeani pankrotipesast 160,7 miljonit krooni.

Tallinna linnakohus kuulutas Ookeani pankroti välja 1995. aasta sügisel.

Ookeani vastu on kaitstud võlanõudeid rohkem kui 300 miljoni krooni eest. Pankroti-pessa on vara müügist laekunud 118 miljonit krooni, millest 28 miljonit krooni on seni kinni Lõuna-Aafrika Vabariigi kohtus ühe Ookeani laeva arestimisku-lude katteks.

RAS Ookean on 171 miljoni kroonise maksuvõlaga ka suurim riigivõlglane.

BNS7. aprill 2001

Pankrotis RAS Ookean võitis tagasi 220 miljoni eest vara

AASTA

2001

AASTA

2002

Tippadvokaadid raudteevaidluses AASTA

2001

Indrek Teder.

4 5

Märt Rask müüs osaluse advokaadibüroosAdvokaadibüroo Teder & Rask AS-i uus ärinimi on alates 16. juulist Ad-vokaadibüroo Teder & Partnerid AS, kuna riigikogu liige Märt Rask on oma osaluse äripartnerile maha müünud.

Vandeadvokaat Indrek Teder ütles BNS-le, et praegu on ta saja-protsendiliselt advokaadibüroo omanik ning aeg näitab, kas ehk kaasatakse ka mõni partner.

“Meil oli Raskiga sõbralik lahkuminek, kes on poliitikas ja kes on advokaaditöös,” selgitas Teder. “Rask omas varem 50 protsenti büroo aktsiatest.”

Reformierakonna liige Märt Rask on Eesti taasiseseisvumise järel töötanud oma büroos vandeadvokaadina aastatel 1993-95 ja 1997-99. Aastail 1990-92 oli Rask justiitsministri asetäitja ja minister, 1995-96 siseminister ning 1999-2003 taas justiitsminister. Tänavu kevadel valiti Rask riigikogu liikmeks.

BNS24. juuli 2003

Leon Glikmanist sai Iisraeli aukonsul EestisIisraeli suursaadik Shemi Tzur tea-tas neljapäeval, et Israeli valitsus nimetas Leon Glikmani Iisraeli aukonsuliks Eestis, mis on märk Iisraeli ja Eesti vaheliste suhete tihendamisest.

Leon Glikman on tunnustatud vandeadvokaat, kes praktiseerib alates 1981. aastast. Glikman lõpetas Tartu Ülikooli õigusteaduskon-na 1980. aastal ja Harvardi Ülikooli õigusteaduskonna 1993. aastal, kus ta omandas magistrikraadi.

Eesti ja Iisrael on pikemat aega nautinud vastastikuseid viljakaid suhteid. Iisrael oli üks esimesi riike, kes tunnustas Eesti iseseisvust 1991. aastal.

Diplomaatilised suhted Eesti ja Iisraeli vahel seati sisse 1992. aastal. Iisraeli Eesti saatkond paikneb Helsingis.

MADIS TARASEesti Päevaleht

16. august 2007

Teder, Glikman & Partnerid liitus üleeuroopalise alliansigaEesti advokaadibüroo Teder, Glikman & Partnerid kaasasutas möödunud aasta lõpul uue rahvus-vahelise advokaadibüroode alliansi Pinsent Masons Luther Group (PMLG), mis koondab enda alla roh-kem kui 1300 advokaati üle Euroopa.

Kokku liidab ühendus 360 partnerit, kes tegutsevad 33 kontoris üle Euroopa. Büroode ühtseteks tugevusteks peetakse kogemust äri-õiguses, intellektuaalse omandi / IT valdkonnas, PPP projektide alal, konkurentsiõiguses, tööõiguses ning kinnisvara valdkonnas. Ühen-dusse kuuluvatel büroodel on pikaajaline koostöökogemus. “Alliansi moodustamise eesmärgiks on vastu tulla geograafiliselt järjest avardu-va tegevusega klientide nõudlusele ning luua tõsiseltvõetav, riigipiire ületav ja ühtlast kvaliteeti tagav toetuspind,” ütles vandeadvokaat Indrek Teder.

RIINA KALLAS4. jaanuar 2007

Teder võõrandab osaluse Õiguskantsleriks saav Indrek Te-der võõrandab oma osaluse ad-vokaadibüroos Teder, Glikman & Partnerid.

Teder kinnitas seda eile põhiseaduskomisjonis, mille esimees Väino Linde rääkis täna riigikogus, et kuigi seadus otseselt ei keela sellist omanikuks olemist, on osalusest loobumine Tederi arvates süüdistuste äralangemise eelduseks, kuna omanikuks olemine advokaadibüroos ja avalikus teenistuses olemine on kaks erinevat asja.

“Oli juttu ka ühes kirjast, mis on koostatud õiguskantsleri kandi-daadi advokaadibüroos ja mida viimastel päevadel – nädalavahetusel – oli ka meedias pikemalt avaldatud,” ütles Linde.

“Õiguskantsleri kandidaat vastas, et tegemist on, jah, ühega nen-dest kolmest eelmise aasta oktoobrikuus esitatud mustandist, mis iseenesest käiku ei läinud, ja väitis ka seda, et tänaseks on ta juba distantseerunud oma advokaadibüroo tegevusest.”

Avalikkuse ette jõudis eelmisel nädalal kiri, mis on adresseeritud peaministrile ja milles kritiseeritakse teravalt prokuratuuri. Kirja autor on väidetavalt maadevahetusskandaali kahtlusaluseid esindav advokaadibüroo Teder, Glikman & Partnerid.

LAURA RAUS12. veebruar 2008

uudised

������������������������

Advokatuuri raskekahurvägi Leon Glikman ja Indrek Teder loovad ühise advokaadibüroo.

Glikmani sõnul on sam-mu juba pikalt planeeritud. “Tegu polnud sundkäiguga, vaid selle tingis turul toimuv. Hakkame pakkuma klientidele täisteenust ning plaanime oma töötajate ringi laiendada,” ütles Glikman.

Temale ja Tederile lisaks töötab büroos Teder-Glikman & Partnerid ka Aleksander Glikman. “Peame ühtsustama oma kontseptsiooni Euroopa Liidu büroodega, eriti selles valguses, et meil kehtib nüüd

teenuste vaba liikumise di-rektiiv,” nentis Glikman. “On bürood, mis keskenduvad ainult siseturule, kuid meie seame pilgu ka väljapoole. Kui liidame ühele ühe juurde, siis eesmärgiks on saada kolm – et klient oleks rahul, siis oleme ka meie rahul.”

Advokatuuri juht Aivar Pilv tõdes, et viimastel aastatel on advokatuuriturul toimunud aktiivsed liikumised. “Era-kordselt palju on jagunemisi, lahkuminekuid ja ühinemisi. Aastaid tagasi lõid kõik omaen-da büroo, et rõhutada omaenda identiteeti,” tõdes Pilv. Tema

sõnul toimub põlvkondade vahetumine, milles pole midagi ärevaks tegevat, vaid mis on loomulik olelusvõitlus, et ellu jääda. “Pikema staažiga tegijad peavad mõtlema, kuidas oma tugevat kaubamärki üleval hoi-da, sest kuklasse on hingamas nooremad advokaadid, kes on väga tragid ja pealehakkajad,” ütles Pilv.

Augusti lõpus teatasid advokaadibüroo Glikman & Glikman seitsmest advokaadist neli ning Aivar Pilve advo-kaadibüroost kaks advokaati uue büroo Straus & Partnerid asutamisest. Loodav advokaa-

dibüroo keskendub äriõiguse valdkondadele.

Pilv tõdes, et tema büroos-se jäi tööle 12 inimest. “Meie olukord on hoopis teine kui Glikmani bürool, kust lahkus nii suur hulk inimesi. Praegu meil ühinemisplaane pole, kuid ei välista, et lähitulevikus võib selliseid arenguid olla,” nentis Pilv.

TUULI KOCHEesti Päevaleht

7. september 2004

AASTA

2007

AASTA

2008

Liviko maksis ülevõtmisel väi-keaktsionäridele 4 752 055 krooni. Otsus puudutab ligi 1300 Liviko väikeaktsionäri.

Advokaadibüroo Glikman& Glikman taotleb riigikohtus väi-keaktsionäride omandis olnud Liviko aktsiate sundvõõranda-mise (ülevõtmise) tühistamist.

Tunnevad end petetuna

“Põhiseadus lubab omani-ku tahte vastaselt omandit ära võtta ainult avalikest huvidest lähtuvalt, siin on aga toimitud üksnes erahuvidest lähtu-valt,” ütles advokaadibüroo Glikman&Glikman büroo van-deadvokaat Leon Glikman.

Väikeaktsionärid soovivad

kohtu abiga tühistada 13. mail 2002 toimunud AS Liviko akt-sionäride üldkoosoleku otsust, kus põhiaktsionär AS NG In-vesteeringud otsustas üle võtta väikeaktsionäridele kuulunud 271 546 aktsiat.

Kuna Tallinna ringkonna-kohus ei rahuldanud väikeakt-sionäride taotlust, kaebavad nad edasi riigikohtusse. Glikmani sõnul on büroo lõppeesmärk tunnistada äriseadustiku regu-latsioon, mis lubab omandit üle võtta, põhiseadusvastaseks ja see on riigikohtu pädevuses.

Vaatamata sundvõõranda-tud aktsiate suhteliselt väiksele nimiväärtusele, on tegemist eraomandi puutumatust ja

õiguspärast ootust puudutava põhimõttelise küsimusega. Need aktsiad omandasid väikeaktsionärid ajal, kui uus regulatsioon ei kehtinud, tugi-nedes õiguskindlusele, et nende omand säilitatakse. “Hiljem ei saa mängureegleid muuta,” lisas Glikman.

Kulu 50 000 krooni

AS NG Investeeringud, kes omas 97,58% aktsiaid, otsustas vähemusaktsiad üle võtta selleks, et AS Liviko saaks tegutseda efektiivsemalt ja vähendada väi-keaktsionäridega seotud iga-aas-tast 50 000-kroonist kulutust.

Kui riigikohus muudab Livi-ko aktsiate ülevõtmise ebasea-

duslikuks, võib see kaasa tuua ka paljude teiste ülevõtmisot-suste tühistamise.

Väikeaktsionäride esindaja Hasso Nurme sõnul pole Liviko aktsiate eest makstud 17,5-kroonine hind õiglaselt määra-tud, kuna seda pole teinud sõltumatu audiitor ja hinna arvutamist pole võimalik kont-rollida. “Me ei vaidlustanud aktsiate hinda, sest tahame olla edasi ettevõtte aktsionärid.”

ANTI RONKEesti Päevaleht

24. november 2003

Tallinna halduskohus rahuldas reedel skandaalse kuulsuse-ga raudtee-erastaja Giovanni Sposato kaebuse ja tühistas si-seminister Margus Leivo käsk-kirja talle Eestisse alalise sisse-sõidukeelu kehtestamise kohta.

Vastavalt kohtuotsusele oli siseminister Margus Leivo käskkiri Sposatole alalise sisse-sõidukeelu kehtestamise kohta õigusvastane, vajalikul määral motiveerimata ning segane.

Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses on sätestatud tingimused, millal ko-haldatakse riiki alaline sissesõi-dukeeld, kuid Sposato juhtumis on need tingimused täitmata.

Kohtuotsuse järgi oleks siseminister Leivo saanud oma käskkirjas toodud põhjendustel otsustada Sposatole ainult ajuti-se sissesõidukeelu kehtestamist.

Kohtuotsuse järgi peab sisemi-nisteerium hüvitama ka Giovanni Sposato õigusabikulud advokaadi-büroole Glikman ja Glikman kok-ku 29 719 krooni ja 30 senti.

Siseministeeriumil on või-

malik vaidlustada halduskohtu otsus Tallinna ringkonnakohtus 30 päeva jooksul.

Vandeadvokaat Leon Glikman ütles BNS-ile, et tema ei näe vastaspoolel kaebuse esitamiseks mingit perspektiivi, sest halduskohtu otsus on hästi põhjendatud ja motiveeritud. “Kui minul palutaks seda otsust vaidlustada, siis mina seda ei oskaks,” nentis Leon Glikman.

Siseminister Margus Leivo kehtestas Sposatole oma käsk-kirjaga alalise sissesõidukeelu 22. mail ning mõni päev hiljem saadeti ta Eestist välja.

2001. aasta oktoobris karistas Tallinna linnakohus Sposatot tema toonase pruudi vanemate auto põletamise tel-limise eest 111 247-kroonise trahviga.

Samuti tegi kodakondsus- ja migratsiooniamet Sposatole halduskorras hoiatuse, kuna ta viibis Eestis viisavabalt kauem, kui on seadusega lubatud.

BNS7. november 2003

Sposato võitis halduskohtus Eesti riiki ja siseministrit

Giovanni Sposato kohtus.

Glikman kaitseb Liviko osanikke riigikohtus

AASTA

2003

AASTA

2003

Glikman ja Teder ühinevad AASTA

2004

AASTA

2007

AASTA

2003

6 7

kronoloogia www.blslawfirm.com

������������������������

2004 alates töötas advokaadibüroos Teder, Glikman & Partnerid advokaat Simon Levin. Simon Levinile kuulus advokaaditunnistus, mis kandis järjekorranumbrit 1.

Glikman & Partnerid läbi kahe aastakümne1991– asutati advokaadibüroo Glikman & Glikman.

1992 – asutati advokaadibüroo Indrek Teder.

1993 – advokaadibüroo Indrek Teder nimemuudatus advokaadibürooks Teder & Rask – partnerina liitus vandedvokaat Märt Rask.

1995–1996 – Märt Rask oli ametis Eesti Vabariigi siseministrina. Raski advokatuuri liikmelisus peatati aastal 1995 ning tegevus taastati 1997. aastal.

1997– Teder & Rask kolis aadressile Rävala pst 2.

1997– Aleksander Glikmanile anti Valgetähe IV klassi teenetemärk.

1999 – Märt Rask lahkus büroost, advokatuuri liikmelisus peatus seoses Riigikogu liikmeks valimisega.

1999–2003 – Märt Rask oli ametis EV justiitsministrina.

2000 – büroo kolis aadressile Tornimäe 2.

2001– Indrek Tederile anti Valgetähe IV klassi teenetemärk.

2003 – büroo omanikeringist lahkus Märt Rask ning Indrek Tederist sai büroo ainuosanik. Teder & Rask nimetati ümber advokaadibürooks Teder & Partnerid.

2004 – Märt Rask lahkus advokatuurist omal soovil Riigikohtu esimeheks valimise tõttu.

2004 – Teder & Partnerid ning Glikman & Glikman liitusid.Uue büroo nimeks sai Teder, Glikman & Partnerid.

Advokaat Iivi Otto (keskel) ja büroojuht Evelin Rikkinen töötavad Glikman & Partnerites tänaseni.

Teder & Rask partnerid.

6 7

kronoloogia

������������������������

Glikman & Partnerid läbi kahe aastakümne

2011 – rahvusvaheline väljaanne Finance Monthly Magazine tunnistas Glikman & Partnerid konkursi Finance Monthly Magazine Law Awards 2011 raames Eesti parimaks konkurentsiõigusega tegelevaks advokaadibürooks.

2011 – rahvusvaheline väljaanne Corporate INTL Magazine valis Glikman & Partnerid konkursi Corporate INTL Legal Awards 2010 raames Eesti parimaks advokaadibürooks nii kinnisvara kui ka majanduskuritegude valdkonnas.

2004 – Balti advokaadibüroode ühenduse Baltic Legal Solutions (BLS) asutamislepingu allkirjastamine. Ühendusse kuuluvad advokaadibürood Glikman & Partnerid Eestist, Kronbergs & Čukste Lätist ning Baltic Legal Solutions Lithuania Leedust.

2005 – BLS esmaregistreerimine Vilniuses.

2005 – Teder, Glikman & Partnerid partnerite ringiga liitusid vandeadvokaadid Mariana Hagström (vasakul) ja Daisy Tauk.

2006 lõpus kaasasutas advokaadibüroo Teder, Glikman & Partnerid koos seitsme Euroopa advokaadibürooga rahvusvahelise advokaadibüroode alliansi Pinsent Masons Luther Group (PMLG).

2007– Israeli valitsus nimetas Leon Glikmani Iisraeli aukonsuliks Eestis.

2008 alates asus büroo üks partneritest, Indrek Teder, ametisse Eesti Vabariigi õiguskantslerina. Tederi advokatuuri liikmelisus on peatatud alates 07.03.2008.

2008 alates on büroo uueks nimetuseks Glikman & Partnerid.

2008 allkirjastasid advokaadibüroo Glikman & Partnerid ning TÜ Sihtasutus Tallinnas Simon Levini nimelise stipendiumi statuudi.

2009 kolis büroo uutesse ruumidesse aadressil Liivalaia 45 (keskmisel pildil) ja võttis kasutusele uue korporatiivse identiteedi (2010).

2010 väljastati advokaadibüroole Glikman & Partnerid ISO 9001:2008 sertifikaat.

NUMBER

korda külastati GP kodulehekülge(www.blslawfirm.com) möödunud aastal26 284

8 9

Halduskohus leidis, et kahekümne kahelt Eesti ettevõttelt ei saa sisse nõuda tasu üleliigse suhkru laova-ru hoidmise pärast, sest vastavad seadused ei olnud Euroopa liitu astumise ajal eesti keelde tõlgitud.

22 Eesti ettevõtet kaebasid kohtusse põllumajandusministri käskkirjad ning maksu- ja tolli-ameti otsused üleliigse laovaru tasu sissenõudmiseks.

Kohus leidis, et ettevõtetelt ei saa üleliigse laovaru tasu sisse nõuda, kuna seda reguleeriv sea-dus on vastuolus Euroopa liidu õiguse ja Eesti põhiseadusega, teatas Tallinna halduskohus Päe-valeht Online’ile.

Nimelt ei olnud maksu ob-jekti ja määra kehtestavaid Eu-roopa liidu õigusakte ametlikus korras eesti keeles avaldatud 1. mail 2004. aastal, mil Eesti liitus Euroopa liiduga ja millise kuu-päeva seisuga riik arvutas ette-võtjate üleliigse laovaru suuruse.

Kohus leidis, et Eesti põhi-seaduse ja õigusriigi fundamen-taalsete printsiipide kohaselt ei saa kellelegi panna kohustusi õigusakti alusel, mis ei olnud kohustuse tekkimise ajal ametli-kult eesti keeles avaldatud.

Otsus lähtus Skoma-Lux kohtuasjast

Kohtu tänased otsused tugi-nevad Euroopa kohtu pretseden-ti loovale otsusele nn Skoma-Lux

kohtuasjas, milles Luksemburgis asuv Euroopa kohus tuvastas, et Euroopa institutsioonid jätsid uute liikmesriikide liitumise ajaks täitmata oma kohustuse avaldada õigusaktide tekstid Eu-roopa liidu teatajas kõikide uute liikmete riigikeeltes, mistõttu ei saa ühenduse õiguse kohustusi panevaid õigusakte eraisikute suhtes vahetult kohaldada.

Ka nn suhkrutrahvi puhul sisaldusid maksukohustuse peamised elemendid Euroopa komisjoni määrustes, mis ei olnud õigeaegselt eesti keeles ametlikult avaldatud.

Halduskohtu otsuse saab

vaidlustada 30 päeva jooksul Tallinna ringkonnakohtus.

Glikman: oodatud otsus

Maksu- ja tolliameti esindaja Annely Ermi sõnul on asi alles liiga värske ütlemaks, mis koh-tuotsusega edasi tehakse. Tema sõnul tuleb otsusega enne edasi-se tegevuse planeerimist tutvuda ja kas kohtuotsus edasi kaeva-takse, ei pruugi selguda veel ka järgmise nädala alguses.

AS Luterma (endise AS Kalev) esindaja vandeadvokaat Leon Glikman teatas Päevaleht Online’ile, et just sellist otsust kohtult oodati. “Oleme pikemat

aega rõhutanud, et põhiseadus ja EL õigus ei võimalda ettevõtja-telt sellises olukorras üleliigse laovaru tasu sisse nõuda. Kui ei oleks sõltumatut ja seaduslikkust järgivat kohtusüsteemi, oleks meie klient pidanud riigile aluse-tult tasuma 135 miljonit krooni ja lisaks sellele veel hiigelintressi 22% aastas,” ütles Glikman.

Vastaspool võib küll esita-da apellatsiooni, kuid sellise põhjendatud otsuse puhul osu-tub see ilmselt väheperspektiiv-seks, leidis ta.

URMAS JAAGANTEesti Päevaleht

13. november 2009

Ettevõtjad võitsid suhkrutrahvi vaidluse

uudised www.blslawfirm.com

������������������������

Maadevahetuse advokaadid loevad toimikuid üle poole aastaSel nädalal esimest korda maadevahetuse kriminaalasja 191 kriminaaltoimikuga tut-vuda saanud kahtlustatavate kaistjad vajavad enda sõnul materjalidega tutvumiseks mitmeid kuid.

“Mina sain toimikud kätte esmaspäeval ning praegugi tut-vun nendega,” ütles kriminaalasjas Merko Ehituse huve kaitsev vandeadvokaat Leon Glikman ning lisas, et jõuab prokuratuuriga talle jäetava tutvumisaja suhtes kindlasti adekvaatsele kokkulep-pele. “Merko huvi on selle asjaga võimalikult kiiresti ühele poole saada, aga samal ajal ei tohi kahjustada kaitsekvaliteeti. Kui luge-mine läheb jõudsalt, siis pakun prokuratuurile ka kiiret tähtaega,” rääkis Glikman.

Glikmani sõnul vajab ta kõigi materjalidega tutvumiseks kindlasti mitmeid kuid, täpsema ajaraami osas lepib ta prokura-tuuriga kokku järgmisel nädalal.

Üks Villu Reiljani kaitsjaid Aivar Pilv ütles, et läheb toimikute-le täna järele. Pilve sõnul vajab ta seejärel seitse kuud. “November võiks olla see kuu, kui ma materjalidega ühele poole saan. Ei saa ju eeldada, et kõik päevad on mul lähikuudel ainult selleks asjaks mõeldud.” Pilv lausus, et rusikareegli järgi suudetakse ühe päeva jooksul läbi töötada kuni kaks toimikut. “See teeb 400–500 lehe-külge, nii et tempo on ikka väga kõva,” lisas ta.

HOLGER ROONEMAAEesti Päevaleht19. märts 2008

Rudi väljaandmisotsus tühistatiTallinna halduskohus tühis-tas täna valitsuse otsuse anda Ameerika Ühendriikidele välja finantskuritegudes kahtlustav Marko Rudi.

“Kohus tühistas valitsuse otsuse Rudi Ameerika Ühendriiki-dele välja andmise kohta. Tänase otsuse suhtes on võimalik kol-me päeva jooksul esitada apellatsioonkaebus,” teatati Päevaleht Online’ile Tallinna halduskohtust.

Justiitsministeeriumist teatati, et tänane kohtuotsus pole nei-le veel laekunud ning seega ei ole võimalik kommenteerida, kas kasutatakse võimalust otsus edasi kaevata või mitte.

USA Justiitsministeerium esitas 6. oktoobril 2008. aastal Eestile kirjaliku taotluse Eesti Vabariigi kodaniku väljaandmiseks Ameerika Ühendriikidele, keda kahtlustatakse USA-s ajavahemi-kul aprillist 2003 kuni augustini 2005 toime pandud ulatuslikus kelmuses.

Audiitorifirma Ernst&Young Baltic juhtivkonsultant Marko Rudit kahtlustatakse advokaadi väitel ligi miljoni dollari kõrval-damises Iraagi ülesehituseks ette nähtud summadest.

Valitsus andis eelmise nädala istungil Rudi väljaandmiseks ro-helise tule, kuid kaitsja vaidlustas valitsuse otsuse halduskohtus.

Rudi kaitseadvokaat Leon Glikman leidis eelmisel nädala va-litsuse otsust kommenteerides, et selle tühistamiseks on olemas üsnagi reaalne võimalus.

ERIK RANDEesti Päevaleht

1. detsember 2008

Viisitamm ja Saar palkasid Eesti tuntumad advokaadidPärnu linnapea Mart Viisitamm ja abilinnapea Simmo Saar, ke-da kaitsepolitsei kahtlustab rii-gihangete nõuete rikkumises, sõlmisid lepingud Eesti tuntumate vandeadvokaatidega.

Viisitamme hakkab edaspidi kaitsma Leon Glikman ja Saart Aivar Pilv, vahendasid ERR-i Uudised teleuudised.

Pärnu linnapea Mart Viisitamme ja abilinnapea Simmo Saare suhtes käivitatud kriminaalmenetlus tuli avalikuks mullu 24. oktoobril, kui kaitsepolitsei otsis läbi nende kabinetid Pärnu linnavalitsuses, samuti nende autod ja kodud.

Põhjus, miks Pärnu advokaadibüroos Järve, Otti ja Laretei töötavate õigusasjatundjate asemel on Mart Viisitammel nüüd ad-vokaadiks Leon Glikman advokaadibüroost Glikman ja Partnerid ning Simmo Saarel Aivar Pilv, kellel on omanimeline advokaadi-büroo, peitub selles, et rohkem kui pool aastat kuriteos kahtlusta-tava staatuses olnud meestele on nüüd lõpuks süüdistus esitatud.

Ka süüdistusse puutuvat ei tõtta linnapea ajakirjandusele avaldama. “Tõsi ta on, et materjalid on väga põhjalikud, tööd on tehtud palju. Ja kõikvõimalikke süüdistusi on esitatud. Puuduvad veel ainult tapmine, genotsiid ja pedofiilia,” sõnas Viisitamm.

H.VILLAKEesti Päevaleht

1. aprill 2009

AASTA

2008

AASTA

2008

AASTA

2009

Tallinna ringkonnakohus jättis täna täielikult rahuldamata AS-i Alta Foods kaebuse, millega vaid-lustati AS-i Kalev tütaräriühingute aktsiate blokeeringu tühistamine.

Oma otsusega asus ringkon-nakohus seisukohale, et AS-i Kalev Chocolate Factory 15 protsendi aktsiate blokeerimine AS-i Alta Foods väidetava nõude tagamiseks on sobiv abinõu, tea-tas AS Kalev.

Kalevi esindaja, vandead-vokaat Leon Glikmani sõnul tuli kohus AS-ile Alta Foods eelnevalt niigi vastu ja lähtus tagamise abinõu valikul AS-i Alta Foods poolt pelgalt dekla-

reeritud nõude summast, mis ei pruugi kohtus või arbitraažis kinnitust leida.

“Ringkonnakohus kohustas AS-i Alta Foods deponeerima viis miljonit krooni AS-i Kalev kasuks võimalikult kahju kat-teks 20 päeva jooksul määruse jõustumisest ja raha mittetasu-misel määrus tühistatakse ka 15 protsendi aktsiate blokeerimise osas,” sõnas Glikman.

Alta Foods vaidlustas Harju maakohtu 9. detsembri 2008. a määruse peale esitatud määrus-kaebuses Harju maakohtu määruse, millega kohus tühistas AS-i Kalev tütaräriühingu AS-i

Kalev Paide Tootmine, kellele omakorda kuuluvad AS-i Tere, OÜ Põlva Piim Tootmine ja AS-i Valmetek Invest aktsiad, aktsiate käsutamise keelu ja blokeeringu täies ulatuses.

Harju maakohus tühistas det-sembris ka AS-i Kalev Chocolate Factory aktsiate käsutamise kee-lu ja blokeeringu 85 protsendi ulatuses ning jättis AS-i Kalev Chocolate Factory aktsiatest 15 protsenti blokeerituks.

Läinud aasta novembris blo-keeriti Harju maakohtu kohtu-määruse alusel AS-i Alta Foods taotluse osaliseks rahuldamiseks AS-ile Kalev kuuluvad tütaräri-

ühingute aktsiad. Tookord teatas AS Kalev, et kavatseb kõnealuse kohtumääruse vaidlustada ning et arvestades AS-i Alta Foods väidetava nõude suurust, on kohtumäärusega koormatud ebaproportsionaalselt palju AS-i Kalev vara.

Tallinna ringkonnakohtu määruse peale võib 15 päeva jooksul esitada määruskaebuse riigikohtule.

KADRI RATTEesti Päevaleht

8. jaanuar 2009

„Harju Maakohtu otsus kin-nitab üheselt, et AS-i Luterma ja AS-i Elveso vahel pikka aega vaidluse all olnud ülereostusta-sude nõue AS-i Luterma vastu on põhjendamatu,“ ütles AS-i Luterma õigusteeninduse juht Allan Viirma.

Viirma sõnul on alusetud AS-i Elveso väited, nagu juhiks AS Luterma järjepidevalt ja suurtes kogustes ülenormatiivset reostust vee-ettevõtja puhastus-seadmetesse, teatas Luterma.

Viirma lisas, et jääb arusaa-matuks, kuidas on võimalik, et Rae vallas veeteenuse pakkujana monopoolses seisundis olev AS Elveso saab selliselt oma turgu valitsevat seisundit kuritarvi-tades kahjustada samas vallas tegutsevat tootmisettevõtet. „Ka kohus asus seisukohale, et AS-i Elveso selline tegevus on vastuolus konkurentsiseaduse sätetega,“ märkis AS Luterma esindaja.

„Kohtuotsus on ülipõhjali-

kult motiveeritud ja ma ei näe, et vastaspoolel saaks olla asja-kohaseid apellatsiooni aluseid. Kohus jaotas menetluskulud nii, et need jäid täielikult AS-i Elveso kanda. Elveso apellatsioon tooks temale kaasa olulisi täiendavaid kulusid,“ ültes AS-i Luterma kohtus esindanud vandeadvo-kaat Leon Glikman.

Harju Maakohus jättis eilse kohtuotsusega rahuldamata AS-i Elveso hagi, mille viimane esitas AS-i Luterma vastu mullu jaa-

nuaris, teatas AS Luterma. Ha-giavaldusega nõudis AS Elveso AS-ilt Luterma põhjendamatult ülereostustasu ja sellelt arvesta-tud viivist kokku 21,8 miljonit krooni. Hagi menetluskulud jäid täielikult AS-i Elveso kanda.

RIINA KALLASEesti Päevaleht

4. aprill 2009,

Alta Foodsi kaebus jäi rahuldamataAASTA

2009

Kohus kinnitas Elveso nõude alusetust

AASTA

2009

AASTA

2009

Üleliigne suhkruvaru.

8 9

Statistika järgi on aasta-aastalt kasvanud taotlused pealtkuu-lamisteks. Eesti torkab aga sil-ma kõrge taotluste rahuldamise protsendiga, mis vandeadvokaat Leon Glikmani sõnul on märk tõsisest põhiõiguste riivamisest.

Kui 2005. aastal esitas pro-kuratuur kohtule 519 taotlust telefonide pealtkuulamiseks, siis eelmisel aastal oli see arv 888. Taotlustest on rahuldatud kesk-miselt 88 protsenti.

Ka muude pealtkuulamiste taotluste arv kasvab pidevalt, kui 2005. aastal oli 121 taotlust, siis möödunud aastal 187. Siingi on taotluste rahuldamise arv kõrge ja kõigub 97 ja 99 protsen-di vahel. Näiteks eelmisel aastal jäi rahuldamata viis taotlust, mis võrdluses varasemate aastatega on kõige suurem number.

“Eestis on näiteks rahuldami-se protsent samas suurusjärgus kui Moldaavias, mille suhtes tuvastas EIK lahendis Iordachi v. Moldova (2009) EIÕK rik-kumise,” sõnas Glikman. Tema sõnul on märkimisväärne, et

Moldaavias tuvastati EIÕK rik-kumine lisaks veel põhjusel, et 60 protsenti karistusseadustiku kuriteokoosseisudest võimal-dasid jälitustegevust. Eestis on vastav näitaja 68 protsenti.

Euroopaliku praktika ko-haselt on jälitustegevus lubatav vaid üksikutel erandjuhtudel eriti raskete ja üldohtlike kurite-gude asjades, nagu kuritegeliku ühenduse loomine, terrorism, narko- ja inimkaubandus.

Vandeadvokaadi sõnutsi Eestis kehtivad kriminaalmenet-luse seadustik ja jälitustegevuse seadus ei vasta kaugeltki EIÕK nõuetele, mis näevad ette euroo-paliku ultima ratio põhimõtte – jälitustegevust tohib kasutada vaid siis, kui muud tõendite ko-gumise viisid on ammendunud. “Minu praktika näitab, et tõen-dite kogumist alustatakse nimme jälitustegevusest. Sellise lihtsama vastupanu teega kaasneb aga ula-tuslike tagajärgedega põhiõiguste riive,” ütles Glikman.

Tema hinnangul võib jälitus-tegevuse taotluste arv olla suure-

nenud põhjusel, et taotlejad on absoluutselt kindlad, et luba ka saadakse, kuna formaalsete alus-te olemasolul sisulisi asjaolusid, sealhulgas vajalikkust ja põhiõi-guste riivet, ei kaaluta.

“Rahuldamise protsent ei saa kunagi ületada 98-99 prot-senti, kuna taotlusi koostavad inimesed ja pole inimesi, kes ei teeks näpuvigasid, mistõttu paar formaalselt defektset taotlust sajast on vältimatu tulemus. Kohtud näiteks jätavad parata-matute inimlike eksimuste tõttu palju suurema protsendi hagisid või kaebusi käiguta,” rääkis Glikman.

Justiitsministeeriumi ase-kantsler Heili Sepp märkis, et andmete tõlgendamisel tuleb arvestada sellega, et osaliselt rahuldatud taotlused avalduvad statistikas samaväärselt täieli-kult rahuldatud taotlustega, mis-tõttu võib rahuldatud taotluste osakaal olla mõnevõrra tegelik-kusest suuremaks moonutatud. Lisaks tuleb arvestada sellega, et ühe taotlusega on võimalik

luba küsida mitmeks eriliigili-seks jälitustoiminguks, mistõttu on esitatud taotluste koguarv väiksem kui erinevat liiki jälitus-toimingute summa.

VEIKO PESURPostimees

4. märts 2010

uudised

������������������������

AS Eesti Raudtee võitis täna lõplikult raudtee kasutus-tasude vaidluse AS-iga Spacecom, kuna riigikohus ei võtnud viimase kaebust arutusele.

Kuna riigikohus Spacecomi kaebust ei aruta, siis jäi jõusse Tallinna ringkonnakohtu jaa-nuaris tehtud otsus, mille järgi peab Spacecom hüvitama Eesti Raudteele üle 15 miljoni euro.

Ringkonnakohus mõistis Spacecomilt Eesti Raudteele 2004. aasta mais sõlmitud raud-tee infrastruktuuri kasutamise lepingu alusel infrastruktuuri kasutustasu liiklusgraafikupe-

rioodi eest 2004. ja 2005. aastal 7 637 223 eurot.

Lisaks eelnevale põhisumma-le peab Spacecom maksma Eesti Raudteele viivist 6 878 598 eurot. Ühtlasi mõistis kohus Spacecomilt Eesti Raudtee kasuks riigilõivu, ekspertiisitasu ja muud menetluskulu 562 354 eurot.

Eesti Raudteed esindanud vandeadvokaat Leon Glikman ütles toona ERR-i uudisteportaali-le, et ringkonnakohus jättis sisuli-selt jõusse mullu veebruaris Harju maakohtus langetatud otsuse.

Glikman selgitas, et hagi ta-gamise korras on Eesti Raudtee kasuks väljaantud pangagarantii 82 800 000 kroonile ehk ligi 5,3

miljonile eurole, mis võimaldab va-jadusel, jõustumise järgselt otsust kiiresti täita pangagarantii arvelt.

AS Spacecom kavatseb viia Eesti raudteeturu avamise ning sellega kaasnenud raudteeka-sutustasusid puudutava vaidluse Euroopa Kohtusse.

“Riigikohtu tänane otsus jätab vaidluses endiselt vastuseta mitmed väga põhimõttelised küsimused, mistõttu on neis küsimustes vaja pöörduda Eu-roopa Kohtusse,” ütles vande-advokaat Marti Hääl.

Hääle sõnul pöördutakse ka Euroopa inimõiguste kohtusse seoses konventsiooni rikkumis-tega kohtumenetluse läbiviimisel

Eestis.“Spacecom on oma

vaidlustusõiguse realiseerinud, suutmata väärata kahe ülipõhjali-ku kohtuotsuse veenvaid motiive. Mis puudutab Spacecomi vihjeid Euroopa Kohtusse ja Euroopa inimõiguste kohtusse pöördumise kohta, siis ei saa need mõjutada Eesti Raudtee õigust nõuda Spacecomilt sisse eraõiguslikku võlga,” nentis Glikman.

MAREK KUULPostimees

23. mai 2011

Eesti Raudtee võitis raudtee kasutustasude vaidluse

AASTA

2011

Ringkonnakohus mõistis Mart Viisitamme õigeksTallinna ringkonnakohus otsus-tas tühistada Pärnu maakohtu otsuse, mis mõistis Mart Viisi-tamme ja Simmo Saare süüdi kutse- ja ametitegevuses teatavaks saanud saladuse hoidmise ko-hustuse rikkumises. Mõlemale määrati ka mitusada tuhat krooni hüvitist.

Ringkonnakohus otsustas tühistada Pärnu maakohtu 19. aprilli 2010. a otsuse osaliselt Mart Viisitamme ja Simmo Saare süüditunnistamises ja karistamises KarS § 157 järgi, Mart Viisi-tammelt ja Simmo Saarelt menetluskulude, sealhulgas doku-mendiekspertiisi maksumuse väljamõistmises ning neile õigusabi kulude hüvitamata jätmises.

Mõlemad mehed mõisteti karistusseadustiku paragrahvis 157 (kutse- ja ametitegevuses teatavaks saanud saladuse hoidmise ko-hustuse rikkumises) õigeks.

Otsusega mõisteti Eesti Vabariigilt Mart Viisitamme kasuks välja 430 000 krooni valitud kaitsjale makstud tasu katteks õigus-abi eest kohtueelses uurimises ja esimese astme kohtus.

Simmo Saare kasuks mõisteti 320 000 krooni valitud kaits-jale makstud tasu õigusabi eest kohtueelses uurimises ja esimese astme kohtus.

Prokuröri apellatsioon jäeti rahuldamata. Delfi 14. detsember 2010

Eesti Post andis konkurentsiameti kohtusseEesti Post esitas halduskohtule kaebuse, milles palub tühista-da konkurentsiameti ettekirju-tuse, mille järgi amet määrab tingimused, kuidas Eesti Post peab osutama kirjateenust teisele postiteenuse osutajale.

Eesti Posti juhatuse esimehe Ahti Kallaste sõnul on kon-kurentsiamet määranud ühepoolselt tasud, millega Eesti Postil tuleb teenust osutada ja sellega on amet ületanud oma pädevuse piire. “Eesti Posti seisukoht on, et ettekirjutuse vaidlustamine on vajalik, sest ei ole mõistlik siduda ettevõtet määramata ajaks ette-kirjutusega, mille täitmine võib osutuda ettevõttele kahjulikuks või võimatuks ning mille alusel kujunev praktika julgustab kon-kurentsiametit ka edaspidi piiramatult ja ilma seadusliku aluseta sekkuma ettevõtte äritegevusse, sh hinnakujundusse,” sõnas ta.

Konkurentsiamet tegi 4. märtsil 2011 Eesti Postile ettekirjutu-se postiteenuse osutaja kohustuste rikkumise lõpetamiseks, mille raames analüüsis Eesti Posti poolt Express Postile pakutud posti-võrgule juurdepääsu tingimuste vastavust postiseaduse nõuetele. Analüüsi tulemusena leidis konkurentsiamet, et kirja edastamise teenus on võrdsustatav postivõrgule juurdepääsu teenusega ning Eesti Posti arvates kirjutati firmale üheselt ette, milliste tingimus-tega ja piirhinnaga peab ta teisele postiteenuse osutajale posti-võrgule juurdepääsu võimaldama.

Eesti Posti seisukohalt on ettekirjutuse vaidlustamine haldus-kohtus vajalik, sest ettekirjutuses valitud meede on üllatuslik ja ootamatu sisuga. Eesti Posti kohtus esindava advokaadibüroo Glikman & Partnerid vandeadvokaadi Risto Rüüteli sõnul on lubamatu ettevõtja majandusliku vabaduse piiramine rohkem, kui on seadusandja ette näinud.

Teine põhimõtteline küsimus, milles Eesti Post konkurentsiametiga eriarva-musel on, see, mida kujutab endast postivõrgule kasu-tusõiguse andmine, millises ulatuses seda teha saab ning kuidas postivõrgu kasutusse andmine seostub postitee-nuste osutamisega.

Ettekirjutuse vaidlusta-mine ei peata automaatselt Eesti Postile tehtud ettekir-jutuse täitmist.

URMAS JAAGANTEPL

11. aprill 2011

Eraisikut esindav Advokaadi-büroo Glikman & Partnerid saa-vutas ringkonnakohtus määruse, mis eraisiku kaebuse alusel pea-tas tema kinnistule sundvalduse seadva korralduse täitmise, mis-tõttu Elering ei saa ehitada kin-nistut läbivat õhuliini.

Vaidlus on seotud 162 km pikkuse Tartu-Viljandi-Sindi kõrgepingeliini rajamisega, mille ehitustöödega alustati 2011. a veebruaris Tartu külje all Vil-jandi maantee ääres. Tegemist on suurprojektiga, mille kogu-maksumuseks on varem aja-

kirjanduses avaldatud andmete alusel koos eeltööde ja ehitusega arvestatud 47,2 miljonit eurot. Elektriliin kulgeb üle paljude maaomanike kinnistute, sealhul-gas üle advokaadibüroo kliendi kinnisasja.

Advokaadibüroo Glikman & Partnerid selgituste koha-selt lahendas ringkonnakohus määrusega esialgse õiguskaitse taotluse, mille esimese astme kohus jättis avalikele huvidele viidates rahuldamata. Ring-konnakohtu määrus on lõplik ja ei kuulu edasikaebamisele.

Sisuline arutelu vaidlusaluse korralduse võimaliku tühista-mise osas jätkub Tartu Haldus-kohtus.

Ringkonnakohus leidis oma määruses ka seda, et tegemist ei ole ilmselgelt perspektiivitu kaebusega, arvestades kor-ralduse vähest motiveeritust. “Vallavalitsuse korraldusega on rikutud kaebaja õigusi heale hal-dusele, samuti ei ole võimalda-tud teostada ärakuulamisõigust, mistõttu on rikutud haldusme-netluse seadust. Haldusakt on motiveerimata, oluliste kaalut-

lusvigadega ning ei ole proport-sionaalne. Lisaks eeltoodule on vaidluse all ka kogu sundvalduse seadmise regulatsiooni põhi-seaduspärasus, arvestades nii varasemat Riigikohtu praktikat kui ka õiguskantsleri hiljutisi seisukohtasid,” märkis eraisikust kaebaja esindaja vandeadvokaat Risto Rüütel.

Delfi Majandus24. märts 2011

Vaidlus eraisikuga ei võimalda Eleringil lõpuni viia 47 miljoni eurost projekti

NUMBER

aastal valiti Leon Glikman Eesti Õiguskeskuse poolt aasta advokaadiks.2002.

AASTA

2010

AASTA

2011

AASTA

2011

Jälitustegevuseks antud lubade hulk jahmatab

AASTA

2010

Leon Glikman.

10 11

intervjuu www.blslawfirm.com

������������������������

Aleksander Glikmanil täitus 21. septembril 2011. aastal 60 tööaastat advokatuuris

TEAVE

Glikman, Aleksander (1929), Eesti õigusteadlane.Aleksander Glikman on sündinud 4. IX 1929 Tallinnas. Ta lõpetas 1951 TRÜ õigusteaduskonna ning asus tööle Haapsalu ja Hiiumaa õigusnõuandla juhatajana. 1952 töötas Glikman Loksa ja Kiviõli ning 1953–55 Kose õigusnõuandla juhatajana. 1955 siirdus ta tööle Tallinna II õigusnõuandlasse ja 1956 sai temast selle juhataja. Ta oli 1991 loodud advokaadibüroo Glikman & Glikman asutajaliige ja partner, 2004 sai temast advokaadibüroo Glikman & Partnerid (algselt Teder, Glikman & Partnerid) kaasomanik. Glikman on a-st 1951 olnud Eesti Advokatuuri liige, 1972–1990 oli ta selle aseesimees. 1969–1990 oli ta Advokaatide Kolleegiumi Presiidiumi liige. 1992 sai Glikman vandeadvokaadiks. 1992–2006 oli ta Eesti Advokatuuri kutsesobivuskomis-joni esimees. Glikman on osalenud paljude eraõiguse seaduste koosta-misel ja on pidanud juristidele täiendusõppeloenguid. 1977 sai ta Eesti NSV teenelise juristi aunimetuse ja 2003 Eesti Advokatuuri teenetemedali.Eesti riiklik teenetemärk: IV klassi Valgetähe orden (1997).

Oma esimese juhiloa sai Aleksander Glikman 1951 aastal.

Täna on Aleksander Glikman võtnud enda kanda noorte juhendamise ja õpetamise.

Aivar Pilv Aleksander Glikmanist: Suur Õpetaja ja heatahtlik kolleegNii minu enda kui ka kindlasti paljude kolleegide jaoks on Aleksan-der Glikman läbi terve oma tegevuse olnud mitte ainult suurepärane advokaat, vaid ka Suur Õpetaja ja heatahtlik kolleeg, ütleb praegune Eesti Advokatuuri esimees ja advokaadibüroo Aivar Pilv vandeadvo-kaat ja partner Aivar Pilv.

Mäletan, et 25 aastat tagasi ülikooli lõpetanud juristina Eesti Advokatuuri tööle tulles ja temaga suheldes tundsin äärmiselt suurt aukartust. Tema erialased teadmised olid muljet avaldavad.

Sellel ajal valitses ühiskonna mudelist tulenevalt vanemate ja noo-remate kolleegide vahel omavahelistes suhetes palju suurem distants kui tänapäeval. Seetõttu oli äärmiselt meeldiv ja hea tunne, kui peagi mõistsin, et Aleksander Glikman on soe ja avatud inimene, kes võis töös näiva ranguse kõrval olla väga seltskondlik ja humoorikas. Mee-nutused advokaatidega seotud erinevatest juhtumitest kõlasid tema suust alati meeleolu tõstvalt ja lõbusalt.

Eesti Advokatuuri jaoks on Aleksander Glikman läbi aastakümne-te olnud isik, kes käivitas teadus-metoodilise töö ja on arvukate selle-kohaste juhiste autor. Tema koostatud kogumikest teadmiste ammu-tamine oli omal ajal iga noore advokaadi jaoks iseenesestmõistetav, kui tahtsid areneda ja hindasid oma töös kvaliteeti.

Eesti Advokatuuri hea töökorraldus ja paljudes olulistes küsi-mustes vajalike juhtimisotsuste tegemine – need on märksõnad, mis iseloomustavad tema äärmiselt pikaajalist tööd Eesti Advokatuuri aseesimehena.

Advokaadibüroo Glikman & Partnerid üks omanikke ja vandeadvokaadi Leon Glikmani isa Aleksander Glikman räägib intervjuus Äripäevale, mis on teda hoid-nud selle töö juures nii kaua ja mida ta arvab Eestist kui õi-gusriigist ning elust siin maal.

Kui tegev te hetkel olete?Väga vähe tegev. Advokaadi

praktikaga tegelen väga vähe ja minu peamine töö on büroo-siseselt keeruliste küsimuste arutamisel osaleda, noorematele nõu anda ja neid juhendada. Uusi ülesandeid ma enam vastu ei võta.

Kuidas olete suutnud nii kaua vastu pidada või mis teid on hoidnud selle töö juures?

See töö meeldib mulle. Tõsi küll, ma ei saa ütelda, et lapse-põlves oleksin kindlalt tahtnud saada juristiks ja veel enam advokaadiks. Minu mõlemad vanemad olid arstid. Tükk aega mõtlesin, kas lähen arstiteadust või juurat Tartusse õppima. Läksin juurat õppima ja ei kahet-se. Advokaaditöö on humaanne, inimeste abistamise töö. Mul ei ole kordagi pähe tulnud mõtet vahetada elukutset.

Milliseid rahasummasid olete liigutanud? Ja kas oskate öelda, mis on olnud suurim summa, mida olete ühes kohtuprotsessis teeninud?

Kõigepealt tahaks ütelda, et nõukogude ajal oli üldse advo-kaadi teenistus piiratud. Kuna olen suure osa advokatuuri tege-vuses olnud advokatuuri ameti-kohtadel, sain lihtsalt palka. Kui ma väga ei eksi, siis oli see 270 rubla kuus. Esimees sai natuke rohkem, 300 rubla kuus.

Tahaksin kummutada arva-muse, et advokaadid teenivad hirmus palju. Need, kes on part-nerid, on loomulikult osaühingu osanikud, kes saavad dividendi-tulu, kuid muud advokaadid saavad palka. Heade büroode teenustasud on väga kõrged, ja selge see, et need ei ole kaugeltki kõigile kättesaadavad, aga advo-kaatidele läheb ju sellest väike osa. Selle eest näete te kõiki neid ruume, mida tuleb üleval pida-da, tehnikat muretseda jne.

Puudust pole ma kunagi kannatanud, aga rikkaks ka ei ole saanud.

Kuidas on arenenud Eesti õigus-süsteem?

Eesti ajal on toimunud tohu-tu murrang. Mina hindan meie õigussüsteemi arengut väga po-sitiivselt. Kui rääkida eriti koh-tutest, siis suurim saavutus on see, et oleme saanud sõltumatu õigusmõistmise süsteemi. Ma ei tea ühtegi juhust, et kedagi oleks mõjutatud. Tõsi küll, natuke maha jäänud on minu arvates

karistusõigus ja kriminaalme-netlus.

Mulle teevad muret üldsuse arusaamad, mida kasutatakse meil igal pool, et see või teine kohtulahend ei ole ühiskonna õiglustundega kooskõlas. Esi-teks, ma ei tea, mis on ühis-konna õiglustunne. See on ikka häälekate inimeste seisukohad. Teiseks, kui me oleme usaldanud sõltumatutele kohtutele õiguse mõistmise, siis keegi teine ei saa otsustada, kas see või teine asi on õigesti lahendatud või mitte. Loomulikult võib kohtuotsust kritiseerida, aga meil tundub see olevat natuke ülepaisutatud nõue, et kohus peaks arvestama mingit müstilist õiglustunnet.

Muidugi on meil säilinud ka süüdistatav kallak ja ka aja-kirjanduses mõistetakse inimest süüdi enne, kui kohus on otsuse teinud. Hiljem mõistetakse õigeks ja siis tuleb üks väike uudisnupuke, aga inimese reno-mee on rikutud. Selles mõttes probleeme on.

Ühiskonna õigusteadvus ei ole veel päris lääne-euroopalikul tasemel. See on minu isiklik seisukoht.

Kuidas on muutunud advokaadi roll ajas?

Märkimisväärselt. Lähtudes sellest, et turumajanduslikus ühiskonnas on tsiviilsuhted väga keerukad. Nende kujundajad on ju suuremalt jaolt advokaadid. Aktsiaseltside ja suuremate ettevõtete puhul ei ole üldse mõeldavgi, et mingisugune õi-gustoiming tehakse ilma juristi-ta. Inimesed on hakanud järjest rohkem aru saama, et tuleb ka õiguslikult aru saada sellest, mida tehakse. Advokaaditöö roll ühiskonnas suureneb.

Tõsi küll, advokaate ei armastata kuskil. Juba nõu-kogude ajal oli advokaat täiesti võõrkeha. Ilmselt rahvusvahelise renomee huvides pidi süsteem taluma, et meil olid advokaadid.

Kas teil on olnud ka eeskujusid?Kõige rohkem tooksin esile

minu lapsepõlvesõbra Simon Levini, kes oli advokatuuris eeskuju kõigile. On olnud ka teisi advokaate, aga nimesid ei hakkaks nimetama. Simon Levinit nimetasin ka selle tõttu, et kahjuks teda enam ei ole meie seas, ei oleks hakanud muidu reklaami tegema.

Kuidas teile tundub, milline ku-vand on tekkinud advokaadist Eesti ühiskonnas ja kas see vas-tab tegelikkusele?

Tundub, et see kuvand on paranenud, aga ta on siiski üldi-selt küllaltki halb. Probleem on vist selles, et advokaati seosta-takse selle isikuga, keda ta esin-dab ja kaitseb. Need on sageli väga ebameeldivad inimesed, on ka kurjategijaid, ja siis tekibki

ühiskonna selline mulje, et ad-vokaadid on raha eest nõus ei tea keda kaitsma. Aga me peame kaitsma, see on põhiseaduslik kohustus, me ei tohigi keelduda. See ei ole ainult Eesti ühiskonna eripära.

Läbilõikes on advokaadid ikka täiesti korralikud inimesed, kes teevad oma tööd südame-tunnistusega. See on valdav enamus, mida võin kohe kind-lalt öelda.

Mida arvate advokatuurist ja tema rollist ühiskonnas?

Advokatuuri roll on väga suur. Ta on küll avalik-õiguslik organisatsioon, aga ta peab ole-ma sõltumatu. Kui ma olin advo-katuuri aseesimees, siis oli lõputu võitlus, et justiitsministeerium, keskkomitee ja ei tea veel kes annaks meile juhiseid, mida nende arvates oli õige läbi viia. Ma arvasin, et vabas Eestis see probleem langeb ära, aga ei. Ka Eestis ilmneb selline tendents, et täitevvõim tahab saavutada üha suuremat kontrolli advokatuuri üle. Kui on täitevvõimu kontroll advokatuuri üle, siis ei saa ka üksik advokaat olla täiesti sõltu-matu. Meie praegune juhatus on advokatuuri huve hästi kaitsnud ja ma arvan, et kõik need prob-leemid lahenevad.

Mida arvate üldse Eesti elust praegu? Kas teil on siin hea ela-da?

Mina ei kujuta ette, kus ma veel peaksin elama. Ma olen siin sündinud, see on minu kodu-maa. Mul ei ole kunagi mõtet tulnud, et võiksin kusagil mujal elada. Mis puutub headusse, taandub see küsimusele, kas me sellist Eestit tahtsimegi. Ma arvan, et kindlasti tahtsime, kuna on jälle iseseisev ja sõltu-mata oma riik. See, et me mitme

asjaga rahul ei ole, on ju enesest mõistetav. Kodanikud peavadki suhtuma oma riiki kriitiliselt. Loomulikult ei saa me oma elu võrrelda arenenud Lääne riikide-ga. Minul on hea.

Kui tohib küsida, siis mis on ol-nud teie kõige suurem unistus ja kas see on ka täide läinud?

Siiamaani rääkisime tööst ja see on olnud mulle väga oluline. Kuid veel tähtsam on mulle pe-rekond. Kui inimesel on unistus, et tal on hea perekonnaelu, hea ja arusaaja abikaasa, korralik laps, mis on mul kõik olemas, siis isiklikus elus on minu unis-tused kõik täitunud.

Äripäev2009

10 11

intervjuu

������������������������Vandeadvokaat Simon

Levin (77) kehastab sidet eestiaegsete ja tänaste ad-vokaatide vahel. Ta soovib, et kolleegid võtaks omaks eelkäijate väärtused.

Advokaadibüroos Teder, Glikman & Partnerid tähistati just üliharuldast tähtpäeva – teil täitus 60 aastat õigussüsteemis töötamisest.

Kuidas kõik algas?14. augustil 1945 astusin

16-aastase praktikandina üle Tallinna I õigusnõuandla läve, kus valitses tõeline koostöö-vaim. Oli erakordselt huvitav aeg – sain töötada koos Eesti Vabariigi aegsete väljapaistvate advokaatidega, keda nõukogude võim polnud veel kõrvaldanud. Need vana kooli advokaadid esindasid kõige paremaid sõja-eelseid traditsioone ja kombeid. Ammutasin palju oma kollee-gidelt. Õppisin siis Tallinna juriidilises koolis kuuekuulistel kiirkursustel. Akadeemilise ha-riduse sain hiljem.

Advokaadiks olin tahtnud saada kogu aeg. Meie peres olid mehed traditsiooniliselt advo-kaadid – ka minu isa ja tema vennad.

Kas sukeldusite kohe töösse?Esimesed kolm-neli päeva

täitsin korrapidaja ülesandeid, suunasin kliente edasi. Juhataja saatis mind koguni kohtusse, kui oli advokaati vaja. See oli viga, et

sain nii noorelt tööd teha.Advokaaditöö eeldab mitte

ainult seaduste tundmist, vaid ka elukogemust, mida mul loomulikult polnud. Tollal tuli tegeleda paljude standardsete probleemidega.

Kui vaatate ajas neile 60 aastale tagasi, siis millised protsessid eredamalt meenuvad?

Meelde on jäänud minu osavõtul toimunud protsessid, kus õnnestus säästa inimese elu. Kõige drastilisemad olid need protsessid, kus mul tuli käia läbi mitme kohtuinstantsi, et jõuda surmanuhtluse äramuut-mise või koguni asja täieliku tühistamiseni. Inimesed, keda kaitsesin, polnud inglid. Minu vastu oli suunatud ka avalik arvamus, mis on tohutu jõud. Ka ajalehtedes avaldati artikleid, kus kirjutati, et tapjal pole õigust elule. Olen kogu elu jooksul püüdnud mitte minna faktide moonutamise teed, vaid jääda faktide raamidesse, andes neile oma hinnangu.

Ka taasiseseisvas Eestis olete olnud osaline mitmes kõmuli-ses kohtuprotsessis, kus rahva õiglustundele viidates nõutakse teie kaitsealuste süüdimõistmist ja karmi karistamist. Kas avaliku arvamusega vastuollu minek on raske?

Advokaat on ainus ametiisik, vormiliselt küll vaba elukutse esindaja, kes kasutab kohtu-tribüüni riikliku süüdistuse

kummutamiseks. Antud hetkel vaidlustab ta sisuliselt riigi sei-sukohta. See iseenesest ei nõua mitte ainult teadmisi, vaid ka suurt julgust, ennekõike intellek-tuaalset julgust.

Olen esinenud nii ülemkoh-tus kui ka riigikohtus, kus minu seisukohad pole süüdistajatele meeldinud. Arvan, et see profes-sionaalne vastasseis pole sugugi vähendanud minu aktsiaid pro-kuröride silmis.

Mis hinnangu annate tänapäeva Eesti õigusemõistmise kvalitee-dile ja ka oma kolleegide ameti-oskustele?

Väga paljude noorte advo-kaatide professionaalne tase on arvestatavalt kõrge. Mitte kõigil pole veel neid oskusi ja kogemusi, mis olid advokaatidel sõjaeelse Eesti Vabariigi ajal. Kahjuks pole veel meil vajalikul määral korporatiivset ühtekuu-luvustunnet, mis oli iseloomulik esimesele Eesti Advokatuurile. Mul on hea meel, et tänase ad-vokatuuri juhatus püüdleb selle poole. Ka noored kohtunikud on tublid. Esimese astme kohtu-nike tase on igati võrreldav või koguni ületab varasema iseseis-vusperioodi taseme. Muidugi on igas karjas oma mustad ja hallid lambad.

Kõrgema astme kohtunike teadmised ja oskused on eriti kõrged.

Pensionipõlve te veel ei pea?Teen tööd, aga mitte palju.

Peamiselt konsulteerin keeruli-semates asjades kliente, kui nad minu poole pöörduvad. Olen oma tagasihoidlike teadmistega abiks ka kolleegidele. Erandli-kel juhtudel käin ka ise kohtus. Tegelen ka teadusega, olen spetsialiseerunud kriminaalme-netlusele.

Kriminaalmenetlus on minu leivatükk ja hobi, millega oma vaba aega täidan. Nagu eakale inimesele kohane, on mul tea-tud liikumisraskusi, kuid muus osas on kõigevägevam mind säästnud.

KAI KALAMEESEesti Päevaleht

16.08.2005

Simon S. Levin: kohtusse pole aral advokaadil asja

TEAVE

Simon S. Levin1928–2008.Ainsa elusoleva advokaa-dina on töötanud koos sõja eel praktiseerinud advokaatide, oma ala tõeliste korüfeedega.Aktiivselt osalenud uue karistusseadustiku ja kri-minaalmenetluse korra väljatöötamise juures.Töötanud Tartu ülikoolis külalisprofessorina.Olnud kaitsja mitmel ühiskonna kõrgendatud tähelepanu all olnud kohtuprotsessil (näiteks nn 10 miljoni dollari ja Kurkse surmaretke prot-sessid).

Toimetamine ja kujundus: Türi Arengu Sihtasutus / Türi Rahvaleht, www.tyri.ee/tasa

Sügisest saab üks Tartu Ülikoo-li juuratudeng 50 000-kroonise õpiraha, sest advokaadibüroo Glikman & Partnerid loob Tar-tu Ülikooli sihtasutuse juurde Simon Levini stipendiumi.

«Simon Levin tegeles krimi-naalkaitse ning selle efektiivsuse menetlus- ja materiaalõiguslike probleemide, kassatsioonime-netluse, samuti advokaaditöö eetiliste aspektide uurimisega, mistõttu on stipendium mõel-dud nende valdkondade uurimi-se jätkamiseks,» kommenteeris stipendiumi looja, Glikman & Partnerid üks omanikke Alek-sander Glikman.

Tartu Ülikooli sihtasutuse juhatuse liige Ruth Kotsar lisas, et Simon Levini nimelise stipen-diumi asutamine on tunnistus

kolleegide austusest Levini elu-töö vastu ning kantud soovist jäädvustada järeltulevate põlve-de õigusteadlaste jaoks oma eriala suure meistri nimi.

Simon S. Levin (1928–2008) oli juudi päritolu legendaarne Eesti advokaat. Levin lõpetas Tartu Ülikooli õigusteaduskon-na 1947. aastal ning võeti samal aastal ka advokatuuri liikmeks. Õigusteaduse kandidaadi kraadi kaitses ta 1974. aastal.

Simon Levinile kuulus advo-kaaditunnistus, mis kandis järje-korranumbrit 1. 2004. aastast töötas Levin advokaadibüroos Teder & Partnerid ning advo-kaadibüroos Teder, Glikman & Partnerid.

Levinit on autasustatud Val-getähe IV järgu ordeniga.

Teisipäeval, 10. juunil all-kirjastavad advokaadibüroo Glikman & Partnerid ning TÜ sihtasutus Tallinnas Simon Levini nimelise stipendiumi statuudi.

Alates käesoleva aasta sügi-sest antakse kord aastas välja üks 50 000 krooni suurune stipendium, millega toetatakse Tartu Ülikooli õigusteaduskon-na magistriõppe üliõpilasi, kes on saavutanud silmapaistvaid tulemusi õppetöös ning karis-tusõiguse, kriminaalmenetluse, kriminoloogia ja õiguspsühho-loogia alases teadustöös, märgib Tartu Ülikool oma Postimehele saadetud teates.

RISTO METSPostimees

6. juuni 2008

Advokaadibüroo asutab Tartu Ülikooli juurde Simon Levini stipendiumi

Levini stipendiumi allkirjastamine. Pildil Leon Glikman ja Ruth Kotsar.

Lapsepõlvesõbrad Aleksander Glikman ja Simon S. Levin.

Fotod: Glikman & Partnerid, Äripäev, Kutt Niinepuu, erakogu Trükk: AS Kroonpress

12

Summary in English www.blslawfirm.com

������������������������

Dear reader! This newsletter is dedicated to the celebration of law firm Glikman & Partners 20th anniversary! We are one of the oldest law firms in Estonia, created in 2004 by the merger of Teder & Partnerid (founded in 1992) and Glikman & Glikman (founded in 1991).

The past 20 years have been very interesting both for us and for all companies active in the Baltics. We have seen our society and economy being rebuilt. We’ve seen major reforms in our legislative framework. At the same time we have participated in legislative drafting and discussions related to the development of our society.

Over this period we have serviced thousands of clients, participated in numerous court hearings, assisted in the formation and development of a multitude of businesses, and helped to resolve coutless disputes.

Much of what we do has been in the public limelight. This is why we have decided to collect the most interesting articles from the media and put them together into this special newsletter, which we hope you will enjoy.

We wish to thank all of our clients, cooperation partners and colleagues

for trusting us over the past 20 years. It is our pledge to you to continue to do our best for you in the hope of

our continued cooperation for many decades to come!

Sincere thanks to you all!

Glikman & Partners celebrates its 20th birthday!

CHRONOLOGY

1991 – Law Firm Glikman & Glikman is founded1992 – Law Firm Indrek Teder is founded1993 – partner Märt Rask joins law firm Indrek Teder, the name of the firm is changed to Teder & Rask1995–1996 – Märt Rask becomes Minister of Justice1999 – Märt Rask becomes a member of parliament2004 –Märt Rask leaves the firm to become the Chairman of the Supreme Court2004 – Merger between Glikman & Glikman and Teder & Partners. The new name of the firm is Teder, Glikman & Partners.2004 – Establishment of BLS (Baltic Legal Solutions) – an association of leading Baltic law firms (Teder, Glikman & Partners from Estonia, Kronbergs & Čukste from Latvia and Jurevicius, Bartkus & Partners (today known as BLS Lithuania) from Lithuania).2005 – Mariana Hagström and Daisy Tauk become partners of Teder, Glikman & Partners.2006 – Teder, Glikman & Partners with 7 other European firms establish an alliance called Pinsent Masons Luther Group (PMLG).2007 – Mr Leon Glikman becomes the Honorory Consul of Israel.2008 – Mr Indrek Teder leaves the firm to become the Chancellor of Justice, the firm is now known as Glikman & Partners.2009 – the firm moves to Nordea building (Liivalaia 45) and adopts a new visual pan-Baltic corporate identity2010 – ISO 9001:2008 certificate is issued to Glikman & Partners2011 – Glikman & Partners celebrates its 20th anniversary