Koostaja: Janeli Auksmaa

Klass: 2.klass

Tund: matemaatika

Teema: lahutamine 100 piires üleminekuta ühest järguühikust teise – kahekohalisest arvust ühekohalise arvu lahutamine (38 – 3) I

Tunni eesmärk:

õpilane lahutab kahekohalisest arvust ühekohalise arvu järguületamiseta 100 piires; õpilane lahendab kirjalikult ühetehtelist tekstülesannet iseseisvalt analoogia näitel.

Kasutatavad materjalid: tahvel, projektor, PowePoint fail, pildimaterjal, sõnasedelid, pliitsid, arvukaardid, arvurida, töölehed

Arvukaardid järjestatakse kasvavas järjekorras enne tunni algust vahetunnis!

AEG TUNNI ETAPP / VÕTE

ÕPETAJA KÕNE JA TEGEVUS ÕPILASE EELDATAV KÕNE JA TEGEVUS

MÄRKUSED / ABI

Organiseerimine „Tõuse püsti! Tere!“„Alustame matemaatika tunniga!“„Istu!“

„Tere!“Õpilased seisavad.Õpilased istuvad.

Häälestamine* taju, mälu ja

tähelepanu arendamine

* seostamine eluga, arutelu

„Vaata seinale! Jäta meelde!“„Mitu lindu kadusid ära? Kui tead, tõsta käsi!“„Mitu lindu oli kokku?“„Mis linnud olid piltidel?“

„Mis linnu ära kadusid?“„Vaata nende sabasid! Siit pole hästi näha, aga need meenutavad kääre! See lind on Eesti rahvuslind!“„Õige! Millised nendest lindudest on rändlinnud?“„Kas sa tead veel mõnda rändlindu?“„Millised nendest lindudest on

Õpilased vaatavad seinale.

Õpilased tõstavad käe – „6 lindu!“„12.“„Leevikesed, rasvatihased, luik, rähn..“„Ei tea..“

„Suitsupääsuke!“

„Luik ja suitsupääsuke.“Õpilased vastavad,

Õpetaja tõstab näitlikult käe.

Õpetaja näitab kaardikepiga pildil linnu sabale.Selgitus: rändlinnud lendavad talveks lõunamaale.Paigalinnud talvituvad

paigalinnud?“„Kas sa tead veel mõnda paigalindu?“„Palju on pildil paigalinde/rändlinde?“

„Rähn, leevikesed, rasvatihased.“Õpilased vastavad.„5 / 7.“

Eestis.Õpetaja näitab kaardikepiga linde.

Kordamine* arvude loendamine

kasvavas ja kahanevas järjekorras

* üheliste ja kümneliste kordamine

* arvude järjestamine kasvavas ja kahanevas

järjekorras

„Hakkame arve loendama! Kuula! Loenda arvud 49st-58ni.“ slaid„Kuidas õpilane arve loendas? Kas kasvavalt või kahanevalt?“„Kuula! Loenda arvud 86st-77ni.“„Kuidas õpilane arve loendas? Kas kasvavalt või kahanevalt?“

„Hakkame kordama kümnelisi ja ühelisi. Teeme nii, et mina jagan kaardid mõnele teie seast. Nemad on uued õpetajad. Õpetajad ütlevab, mitu kümnelist ja ühelist on tema arvus. Teised mõtlevad ja tõstavad arvukaardi.“„Kuula teist last!“

88, 76, 90, 12, 40

Slaid.„Vaata seinale! Järjesta arvud kahanevas järjekorras! Kas me alustame kõige suuremast arvust?“„Mis arv on kõige suurem?“„Mis arv on järgmine?“....„Kuidas me arve loendasime?“

„Järjesta arvud kasvavas järjekorras! Kas me alustame kõige väiksemast või kõige

Õpilane loendab

„Kasvavalt.“Õpilane loendab.

„Kahanevalt.“

Õpilased kuulavad teist õpilast ja tõstavad arvukaardid.

„Peame alustame kõige suuremast arvust.“„91.“„89.“

„Kahanevalt.“

„Peame alustama kõige väiksemast

Arvurida 1-100 tahvlil.

Õpetaja näitab kaardikepiga järge.

Täpsustab arvude hääldust: -kümmendVajadusel kordab õpetaja korraldust veel korra.

Vajadusel õpetaja sekkub ja aitab arvu öelda.

Arvurida tahvlil.

* peastarvutamine – üleminekuga liitmine

ja lahutamine 20 piires

* peastarvutamine – 100 piires täiskümnete liitmine ja lahutamine

* peastarvutamine – 100 piires

kahekohalisele arvule ühekohalise arvu

liitmine

suuremast arvust?“„Mis arv on kõige väiksem?“„Mis arv on järgmine?“....„Kuidas me arve loendasime?“

„Kuula! Arv on 9. Suurenda seda kolme võrra. Mõtle! Tõsta arvukaart!“„Palju on summa?“„Arv on 16. Vähenda seda seitsme võrra. Mõtle! Tõsta arvukaart!“„Palju on vahe?“

„Arv on 60. Suurenda seda 20 võrra. Mõtle! Tõsta arvukaart!“„Palju on summa?“„Arv on 50. Vähenda seda 40 võrra. Mõtle! Tõsta arvukaart!“„Palju on vahe?“

„Arv on 40. Suurenda seda 5 võrra. Mõtle! Tõsta arvukaart!“„Palju on summa?“„Arv on 80. Suurenda seda 3 võrra. Mõtle! Tõsta arvukaart!“„Palju on summa?“

„Kuula! Arv on 65. Suurenda seda nelja võrra.“ „Mõtle! Tõsta arvukaart!“„Kuula! Arv on 77. Suurenda seda kahe võrra.“

arvust.“„3.“„14.“

„Kasvavalt.“

Õpilased tõstavad arvukaardi.„12“

Õpilased tõstavad arvukaardi.„9.“

Õpilane tõstab arvukaardi.„80.“

Õpilane tõstab arvukaardi.„10.“

Õpilane tõstab arvukaardi.„45.“

Õpilane tõstab arvukaardi.„83.“

Õpilane tõstab arvukaardi.

Õpetaja parandab hääldust: -kümmend.

Analüüs koos õpilastega:„Mis arv on? Mida arvuga teed? Kui palju suurendad? Kuhu poole astud? Mitu sammu? Astu! Mis arvu saad?“

Õpetaja parandab hääldust: -kümmend.

Õpetaja parandab hääldust: -kümmend.

Vajadusel tahvlil:65 + 4 =

„Mõtle! Tõsta arvukaart!“„Kuula! Arv on 46. Suurenda seda kahe võrra. Mõtle! Tõsta arvukaart!“„Palju on summa?“

„Kuula! Arv on 38. Suurendan seda kahe võrra. Mõtle! Tõsta arvukaart!“Tehe tahvlil: 38 + 2 =„Mille me kõigepealt liidame?“„Liida palun ühelised! Mõtle! Palju on summa?“„Kuidas kirjutan avaldise lõppu? Kuhu nulli kirjutan?“Tehe tahvlil: 38 + 2 = 0„Arvust 10 nulli kirjutasin ära, ühe kümnelise kirjutan sumasse kümneliste kohale meelde! Jätame ühe meelde!“ 1Tehe tahvlil: 38 + 2 = 0„Liida nüüd kümnelised!“„Kirjutan avaldise lõppu kümneliste kohale.“Tahvlil: 38 + 2 = 40

„Me saame seda üht moodi veel teha!“„Mitu kümnelist on arvus 38?“„Mitu ühelist on arvus 38?“ 30 8 / 10﹨Tahvlil: 38 + 2 = 30 + 8 + 2 = 30 + 10 = 40

„Kuula! Arv on 37. Suurenda seda kolme

Õpilane tõstab arvukaardi.

„48.“

Õpilased tõstavad arvukaardi.

„Ühelised.“

„10.“

„Summasse üheliste kohale.“

„3 + 1 = 4.“

„Kolm.“„Kaheksa.“

77 + 2 =

46 + 2 =

Mitu kümnelist on arvus...?Mitu ühelist on arvus...?

võrra! Mõtle! Tõsta arvukaart!“37 + 3=46 + 4=

„Kuula! Arv on 42. Suurenda seda 8 võrra. Mõtle! Tõsta arvukaart!“33 + 7 =12 + 8 =64 + 6 =

Õpilane tõstab arvukaardi – 40.

Õpilane tõstab arvukaardi – 50.

Vajadusel avaldis tahvlile.

Vajadusel avaldis tahvlile + koosanalüüs.

Uus teema* suuliselt 100 piires

kahekohalisest arvust ühekohalise arvu

lahutamine järguületuseta

„Kuula! Täna õpime, kuidas lahutada kahekohalisest arvust ühekohalist arvu.“

Tahvlil: 38 - 3 =

„Kõigepealt lahutame ühelised, siis kümnelised. Arvuta ühelised! Mõtle! Tõsta käsi kui tead vastust!“„Palju on üheliste vahe? Ütle tehe ka!“„Kirjutame avaldise lõppe üheliste kohale 5.“Tahvlil: 38 – 3 = 5„Ühelised on arvutatud. Mille arvutame järgmisena?“„Kuna kümnelisi on ainult esimeses arvus, siis toome kümneliste arvu avaldise lõppu kümneliste kohale.Tahvlil: 38 - 3 = 35Mis on avaldise vahe?“

Õpetaja kirjutab tahvlile:57 - 5 =„Mille arvutame kõigepealt?“

Õpilane tõstab käe!„8 – 3 = 5.“

„Kümnelised!“

Õpilane tõstab käe.

„35.“

„Ühelised.“

Õpetaja kirjutab avaldisele peale kümneliste ja üheliste kohad.

Õpetaja tõstab näitlikult käe.

Õpetaja teeb ühe näite tahvlil ka nii:„Millest koosneb arv 38?“38 = 30 + 8 530 + 8 – 3 = 30 + 5 = 35

Õpetaja näitab avaldises kümneliste kohtadele.

* kehakultuuripaus, verifitseerimisülesanne

„Arvuta! Mõtle! Kui tead vastust, tõsta käsi!“„Mis on vahe? Ütle tehe ka!“„Kirjutan vahe avaldise lõppu üheliste kohale.“Tahvlil: 57 - 5 = 2„Mille arvutan järgmisena?“„Mida teeme? Kümnelisi on ainult esimeses arvus?“Tahvlil: 57 - 5 = 52

„Proovime peast! Kuula! Arv on 68. Vähenda seda seitsme võrra. Mõtle! Tõsta arvukaart!“„Palju on vahe?“46 – 3 =69 – 5 =37 – 2 =

„Pane arvukaardid kokku ja sahtlisse. Tõuse püsti!“„Kuula! Kui lause on õige, siis sirutad end pikaks. Kui lause on vale, siis kükitad. Mida sa teed, kui lause on õige?“„Mida sa teed, kui lause on vale?“„Kuula!“Pääsuke on paigalind.Leevike, rasvatihane ja tähn on paigalinnud.Luik on rändlind.Nädalas on 7 päeva.Eile oli esmaspäev.

Õpilane tõstab käe.„7 – 5 = 2.“

„Kümnelised.“„Viime kümnelised avaldise lõppu kümneliste kohale.“

Õpilane tõstab arvukaardi.„61.“

Õpilased tõusevad.

„Sirutan.“„Kükitan.“

Õpilased kükitavad.

Õpilased sirutavad.Õpilased sirutavad.Õpilased sirutavad.Õpilased sirutavad.

Vajadusel kirjutab õpetaja avaldised tahvile + ühine analüüs.

Põhjendus: miks end nii liigutasid?

Homme on neljapäev.Rändlinnud lendavad suvel lõunamaale.

Õpilased kükitavad.Õpilased kükitavad.

KinnistamineTekstülesande lahendamine

* sissejuhatav vestlus

* tekstülesande esitamine

* sisutaastavad küsimused

* tekstülesande teine esitamine

* andmete väljatoomine

Lõunamaale lendas 37 pääsukest. Leevikesi jäi talveks koju 5 võrra vähem. Mitu leevikest jäi talveks koju?

„Kellest me tunni alguses rääkisime?“

„Nimeta paigalinde!“„Nimeta rändlinde!“„Kuula! Peebu maja ümber elasid pääsukesed. Peep loendas linnud kokku ja sai teada palju pääsukesi elab tema maja juures. Kui talvel leevikesed tulid Peebu maja juurde elama, loendas poiss ka nemad üle. Uurime meie ka, mitu leevikest elas Peebu maja juures!“

„Lisette, loe palun tekstülesanne ette!“

„Kuula! Kellest oli juttu?“„Kuula! Millest oli juttu?“

„Loeme kõik koos ülesande!“

„Mida me teame?“„Mida me ei tea?“„Mida me teame leevikeste kohta?“

„Rändlindudest ja paigalindudest, leevikesest, rasvatihasest, luigest, pääsukesest.“„Leevike, rasvatihane, rähn.“„Luik, pääsuke.“

Lisette loeb.

„Leevikestest ja pääsukestest.“„Talvest, kodust, lõunamaast.“

Õpilased loevad.

„Teame pääsukeste arvu.“„Leevikeste arvu.“„Et leevikesi on 5 võrra vähem kui pääsukesi.“

Õpetaja loeb vaikselt kaasa, näitab kaardikepiga järge.

Õpetaja loeb kaasa, näitab kaardikepiga järge.

* lahenduse otsing

* lahenduse vormistamine

* vastuse sõnastamine

„Mida teeme kõigepealt?“Õpetaja paneb tahvlile andmete sildi.„Mida me kõigepealt kirjutame?“„Mida me leevikeste kohta teame?“

Kirjutab.„Kellest vähem?“ Kuhu tõmban noole? Keda on rohkem?“„Kas meil on kõik andmed kirjas?“„Mis teeme andmetega?“

„Mida tahame teada saada?“ pilt (?)„Mida teame?“„Mida teame leevikeste kohta?“

„Mida me otsime?“„Mis tehte teeme?“ (-)

„Kuidas arvutad?“„Mis on 37?“„Miks lahutad 5?“

„Mis reegli me arvutamiseks õppisime?“

„Mis on vahe? Arvuta! Kui tead vastust, tõsta käsi!“„Mis on vahe?“

„Mida küsiti?“„Sõnasta vastus täislausega!“„Paneme vastuse kirja!“ kirjutab.„Ütleme kõik koos vastuse!“

„Kirjutame andmed.“

„Pääsukesi on 37.“„Leevikesi on 5 võrra vähem kui pääsukesi.“

„Leevikesi on pääsukestest vähem. Tõmban noole pääsukeste juurde.“„Jaa.“„Paneme lukku.“

„Leevikeste arvu.“„Pääsukesi on 37.“„Leevikesi on 5 võrra vähem kui pääsukesi.“„Leevikeste arvu.“„Lahutame.“

„Pääsukeste arvust lahutan 5.“„Pääsukeste arv.“„Leevikesi on 5 võrra vähem kui pääsukesi.“„Enne lahutan ühelised, siis kümnelised.“

Õpilased arvutavad.„32.“

„Mitu leevikest jäi talveks koju?“„Talveks jäi koju 32 leevikest.“

„Talveks jäi koju 32 leevikest.“

Õpetaja näitab kaardikepiga andmete skeemil.

Arvutamisel ühine analüüs.

Vajadusel viitab õpetaja küsimusele seinal.

* tekstülesande iseseisev kirjalik

lahendamin analoogia näitel

* kontroll dokumendikaameraga

* seostamine eluga

* arvutamise ülesanne töölehel

Õpetaja jagab töölehed.„Nüüd proovid iseseisvalt tekstülesande lahendada. Kõigepealt loe ülesanne! Asu tööle!“

„Kontrollime! Mis vastuse said?“Üks õpilane toob enda töölehe ja kontrollime üheselt koos klassiga.

„Kuula! Kellest/millest ülesanne rääkis?“

„Mis sa arvad, miks osad linnud peavad ära lendama talveks ja teised ei pea?“

„Keera töölehe teine pool! Arvuta iseseisvalt!“

Õpilased hakkavad tekstülesannet lahendama.

„Leevikestest ja pääsukestest, nende arvust.“„Sest nendel lindudel, kes talveks siia jäävad, ei hakka külm. Aga nendel, kes ära lendavad, nendel hakkab külm ja nad sureksid ära.“

Õpilased arvutavad iseseisvalt.Koduse töö andmine, tunni lõpetamine

„Kodus jääb sul tööleht lõpetada.“Tagasiside tunnile: olid väga tubli! On vaja veel harjutada! vms.„Tõuseme püsti! Tund on lõppenud! Võid minna vahetundi puhkama.“ Õpilased lahkuvad.