PEALKIRI: Solaariumi mõju organismile

SISSEJUHATUS

Teema valiti, kuna üha rohkem kasutatakse solaariumi teenuseid ning igast meediaallikast on kuulda selle kahjulikkusest. Näiteks World Health Organization´i ( Maailma Tervise organisatsiooni) raporti väitel kasvab vähi tekkimise risk 75 %-ni kui solaariumi kasutamist alustatakse alla 30-aastasena ning solaariumid kuuluvad kõrgeimasse kantserogeensesse riskigruppi koos alkoholi ja sigarettidega.

Uurimistöö eesmärk on välja selgitada solaariumi mõju inimese organismile, missuguseid kahjustusi see võib tekitada ning mismoodi oleks võimalik külastada solaariumit minimaalsete kahjudega, samuti kui paljud kasutavad solaariumi SÜG-i gümnasistide seas ning sellega seonduvalt küsida nende arvamust ning uurida isiklikke kogemusi solaariumiga seonduvalt.

Töö koosneb neljast osast. Esimeses on lahti seletatud solaariumi mõiste, tutvustatud selle ajalugu ning antud ülevaade haigusest nimega tanoreksia. Teises osas on räägitud mõjust nahale. Kolmas osa koosneb muudest kõrvalmõjudest ning neljandas on välja toodud küsimustiku analüüs.

SOLAARIUM

Mis on solaarium?

Solaarium – sol tähendab ladina keeles päikest. Päikesevannide võtmise koht, tänapäeval tehisvalgusega ravikabinet. Solaarium on koht, kus saab ennast pruuniks päevitada nendel päevadel aastas, kui päike seda võimalust ei anna.

Tööruum, kus antakse päevitusseansse ultraviolettkiirguse defitsiidi vähendamiseks kunstliku ultraviolettkiirgusseadme abil. UV-seade – kunstliku ultraviolettkiirguse aparaat, kus ultraviolettkiirguse spekter ja võimsus on ette programmeeritud ja vastava päevitusseansi pikkusega doseeritud. Ultravioletkiirgus – elektromagnetlaenutus, mis jaotatakse vastavalt füüsikalistele omadustele ja bioloogilisele toimele kolme laineala piirkonda:

- UV-C 100–280 nm

- UV-B 280–320 (280-315) nm

- UV-A 320–400 (315-400) nm

Elektromagnetkiirgus lainepikkuste vahemikus UV-kiirgus 1-400 nm; piirneb ühelt poolt nähtava valgusega, teiselt poolt röntgenikiirgusega. Inimsilmale on ultravioletkiirgus nähtamatu, putukad tajuvad seda osaliselt (lainepikkustel üle 235 nm). Eristatakse looduslikke (Päike ja teised tähed) ja tehislikke allikaid ( ultraviolettlamp, kvantgeneraator, sünkrotron). Ultravioletkiirgusel on tugev fotokeemiline ja bioloogiline toime (D- vitamiini moodustumine ergosteroosist, erüteemi

tekkimine, päevitamine.) Mõõdukates annustes on ultravioletkiirgus tervistav, suurtes annustes kahjulik ( näiteks võib tekitada nahavähki).

Ultraviolett A-kiirgus ehk UVA – kõige madalama lainepikkusega kiirgus. Seda peeti kahjutuks, kuid see arvamus ei pea paika. UVA- kiirguse tase on ööpäeva- ja aastaringselt praktiliselt konstantne. See kiirgus tungib ka läbi klaasi. Toime: UVA-kiired jõuavad dermisesse, kus need kahjustavad selle struktuuri, lagundades elastseid ja kollageenkiude. Nahakahjustuse olemus: põhjustab kortsude teket, väheneb naha elastsus, soodustab naha enneaegset vananemist, pärsib immuunsüsteemi ning muudab selle vastumuutlikumaks infektsioonide ning nahavähi suhtes.

Ultraviolett B- kiirgus ehk UVB – kiirguse tase ei ole aasta ja ööpäevaringselt konstantne, vaid muutub. Olenevalt õhutemperatuurist ja laiuskraadist läbib atmosfääri eriti intensiivselt ajavahemikus kella kümnest hommikul kuni neljani peale lõunat. Toime: põhjustab tõsiseid nahakahjustusi, kuna toimib rakkude DNA-le. Mõjutab epidermist ning põhjustab naha põletust. Suurendab vabade radikaalide aktiivsust, mille tulemusena väheneb naha loomulik kaitsevõime. Nahakahjustuse olemus: põhjustab päikesepõletust ja käivitab naha pruunistumise, kutsub esile naha enneaegse vananemise; see muutub nahkjaks ja tekivad tumedad pigmendilaigud, soodustab kortsude teket, võib tekitada vähieelseid seisundeid ning vallandada nahavähi tekke.

UVB- kiired ergutavad marrasnaha rakke tootma melaniini. Teel pindmisesse nahakihti pruunistub ta UVA- kiirte mõjul pruuniks. UVB- kiired kutsuvad esile teisegi naha kaitseilmingu: marrasnaha paksenemise.

Ultraviolett C- kiirgus ehk UVC – kõige kõrgema lainepikkusega ultraviolettkiirgus. Toime: kõige tugevama nahka kahjustava toimega. Solaariumilambid neid ei kiirga, samuti ei kiirga need maapinnale, kuna need filtreerib atmosfäär.

Solaariumid erinevad teineteisest nii võimsuse kui ka UV-kiirte spektri poolest. Moodsad solaariumilambid kiirgavad UVA-kiirgust 5-10 korda rohkem kui “naturaalne” päike. UVA-kiirgus küll nii kergesti päikesepõletusi ei tekita, kuid tungib palju sügavamatesse nahakihtidesse ja põhjustab naha vananemist: naha kollageen- ja elastiinkiud jäigastuvad, pindmiste veresoonte seinad paksenevad.

Solaariumis päevitades leiavad Paul Popovi sõnul nahas aset samasugused protsessid, mis loodusliku päikesevalguse käeski. Keha enesekaitse sõltub nahatüübist, juba olemasolevast loomulikust valgusekaitsest ja tundlikkusest. Ka kohast, kus päevitada, ning seansi pikkusest.

Õige seansi pikkus võib seega jääda vahemikku 2-40 minutit. Enne solaariumisse minekut tuleb kindlaks määrata enda nahatüüp. Mida heledam nahk, seda vähem aega võib solaariumis viibida. Kuigi inimese nahatüüp ei muutu, muutub pigmendisisaldus nahas vastavalt inimese päevituskogemusele. Päevitunud jume annab edasi palju informatsiooni, oluliseimaks on naha loomulik kaitse, värv ja niiskusesisaldus. Kui viimasest solaariumiseansist või päikese võtmisest on möödas rohkem kui 6 nädalat, on naha UV- kaitsevõime langenud peaaegu nullini, mis tähendab, et alustama peab päevitusprogrammi algusest.

Nahatüübid:

I tüüp - (umbes 2% keskeurooplastest) esineb tavaliselt kelti päritoluga, siniste silmade ja tedretähnidega inimestel. Sellisel nahal tekib alati põletus (see võib juhtuda juba 10 minuti päikese käes viibimisega) ja mitte kunagi päevitus.

II tüüp - tundlik, umbes 12% Kesk-Euroopa elanikest. Hele nahk, mõnikord esinevad tedretäpid, juustevärv hele kuni pruun, rohelised või hallid silmad. Pikaajaline viibimine päikese käes põhjustab tavaliselt põletiku ja naha kestendamise. Nahk päevitub nõrgalt, isegi korduvate päevitusseansside järel. Näonahk on päikesekiirguse vastu tundlik. Soovitav seansi aeg 14 minutit. Intensiivse ja kaua püsiva päevituse saavutamiseks on vajalik 10-12 päevitusseanssi.

III tüüp - normaalse tundlikkusega, umbes 78% Kesk-Euroopa elanikest. Puhas pruunikas nahk, tedretäpid puuduvad, hallid või pruunid silmad. Pikaajaline päikese käes viibimine põhjustab kerge põletiku. Mõnikord nahk kestendub. Korduvate seansside järel nahk päevitub silmaga nähtavalt. Näonahk talub päikesekiirgust hästi. Soovitav seansi aeg 19 minutit. Intensiivse ja kaua püsiva päevituse saavutamiseks on vajalik 8-12 päevitusseanssi.

IV tüüp - väga vastupidav. Umbes 7% Kesk-Euroopa elanikest. Pruun kuni oliivikas jume, tedretäpid puuduvad, tumedad juuksed ja silmad. Pikaajaline päikese käes viibimine ei põhjusta peaaegu kunagi põletikku. Nahk ei kestendu. Korduvate seansside järel päevitub nahk kiiresti ja sügavalt. Näonahk reageerib päikesevalgusele intensiivselt. Soovitav seansi aeg 24 minutit. Intensiivse ja kaua püsiva päevituse saavutamiseks on vajalik 6-10 päevitusseanssi.

V ja VI nahatüüp on tumedanahalised, kes peaaaegu kunagi ei saa nahapõletust.

Enne solaariumisse minekut:

- määri ennast kokku spetsiaalselt solaariumis kasutamiseks mõeldud kaitsekreemiga

- ära kasuta tugevatoimelisi antibakteriaalseid kosmeetikavahendeid ega suure alkoholisisaldusega näovett

- võta ära kontaktläätsed

- konsulteeri oma raviarstiga, kui teed parajasti läbi antibiootikumikuuri või põed mõnd nahapõletikku. Ka mõnede teiste ravipreparaatide tarvitamise ajal (hormoonpreparaadid, rahustid, vererõhku alandavad vahendid jne.) on solaariumis käimine vastunäidustatud

- seo pähe rätik, et kaitsta juukseid

- kui enne solaariumi basseinis ujuda, tuleks kare kloorivesi kindlasti maha pesta, vastasel juhul tugevneb UV-kiirte kahjulik mõju naha kudedele

- tõrva, pigi ja kontsentreeritud lendumatut eeterlikku õli sisaldava kosmeetikavahendi kasutamine enne solaariumisse minekut võib tekitada nahaärritust ja põletusi

- kui solaariumis hakkab pea korduvalt valutama või ilmneb mõni muu nähe tuleks seansid katkestada ja arsti juurde minna

- UV kiirgus on kahjulik paljale silmale, te peate kandma UV kaitseprille. Eriti kui teie silmi on opereeritud.

Solaariumi ei soovitata:

- kui kasutatakse tugevaid ravimeid (nt antibiootikume), sest need tõstavad päikesetundlikkust

- ägedate ja krooniliste põletike põdejatele; sel juhul peaks eelnevalt konsulteerima arstiga

- igal juhul tuleks kahtluse puhul kas solaariumi tohib kasutada või ei kindluse mõttes raviarstilt järele pärida

- solaariumi kasutamist ei soovitata alla 16 aastastele ja/või inimestele nahatüübiga I. Samas väidavad uuringud, et kes hakkavad alla 30 eluaastat solaariumi kasutama, on naha pigmentkasvaja tekkimise oht 75% suurem.

- kui teil on mõni nahahaigus, palun küsige oma arstilt, kas solaariumi kasutamine on soovitav.

- kui mõni sünnimärk või kõrgendik su kehal kuju või värvi muudab või veritsema hakkab, pöördu vältimatult arsti poole.

Solaariumi ajalugu

Nagu paljud tehnoloogiad, mida me võtame tänapäeval iseenesestmõistetavalt, tekkis ka siseruumides päevitamise masinavärk meditsiinilise uuringu tulemusena mitmeid aastaid tagasi. Maailma esimene UV sisetingimustes päevitamiseks mõeldud lamp leiutati Saksamaal 1906. aastal meditsiinilise ettevõtte Heraeus poolt. See UV lamp oli mõeldud kasutamiseks patsientidele, kes kannatavad selliste haiguste nagu rahhiit (luu ainevahetushaigus, mille põhjuseks on kas D-vitamiini puudus, D-vitamiini ainevahetushäire või kaltsiumi ja fosfori puudus), aitamaks toota rohkem kaltsiumi ja tugevdada luid.

1970 ndatel otsustas Saksamaa teadlane Friedrich Wolff kasutada tehislikult toodetud UV valgust, et uurida sportlasi ning seda, kuidas nad võiksid kasu saada suuremast päikesekiirgusest. Oma uuringute ajal märkas Wolff huvitavat kõrvalmõju – kuldse kumaga tervislikku päevitust. Arvestades, et sellel ajal oli päevitus tõusvas trendis, kasutas mees oma teaduslikke teadmisi, et luua esimene siseruumides päevitamiseks mõeldud masin – ning uus majandusharu oligi sündinud.

Kosmeetiline siseruumides päevitamine tegi oma debüüdi Saksamaal ja esimesed masstoodangus valminud solaariumid tulid välja Euroopas. USAs aga ei olnud esimesed solaariumid nii hästi väljatöötatud ning tehnoloogiat nende taga ei oldud nii põhjalikult uuritud kui Euroopas. Need solaariumid kiirgasid kõrgel tasemel ultraviolettkiirgust B (UVB). UVB kiirgus alustab aga kiiret melaniini tootmist, mis on küll jume andja, aga liigses koguses tekitab päikesepõletust ja teisi nahahaigusi. Nende kõrgete UVB kiirgusega solaariumite populaarsus tekitas meditsiini maailmas palju kära, eriti dermatoloogide seas, kes otsisid võimalusi meedia ja valitsuse foorumites nende kasutamist hukka mõista. Sellele vastureaktsiooniks hakkasid päevituse majandusharu uurijad kiirgusi uurima ning avastasid, et lambid, mis sisaldavad kõrgemat protsenti ultraviolettkiirgus A (UVA) , tekitavad vähem päikesepõletust. Kui see oli kindlaks tehtud, siis vahetati vabatahtlikult standartsed lambid välja suurema UVA kiirgusega lampide vastu. See muutus lõi modernnsed solaariumid, mis lubavad päevitajal saada, targa ja aruka kasutamise korral, tervisliku jume, minimaalse päikesepõletuse ja naha kahjustusega.

Tanoreksia

Oma keha pidevalt solaariumis jumestades on oht sellest sõltuvusse jääda, seda nimetatakse tanoreksiaks. See tabab kõige sagedamini noori täiuslikkuse tagaajajaid, kes soovivad igas valguses hea välja näha ning modelle. Haigus väljendub põhiliselt selles, et inimene soovib olla kogu aeg pruun, olenemata hinnast ja aastaajast. Enamik tanoreksikutest käib solaariumis 3 korda nädalas, võib ka juhtuda, et iga päev. Mõni muretseb solaariumi endale kojugi. Mida rohkem inimesed nende ilusat jumet kiidavad, seda enam kisub see neid solaariumitulede alla. Tanoreksikuid on kerge välimuse järgi ära tunda – nende nahk meenutab piparkooki värvi poolest ning sageli on nad kaetud peenikeste kortsudega.

Tanoreksia kahjud on enamasti pöördumatud. Paremal juhul tuleb leppida koleda nahaga, halvemal juhul pole pääsu nahavähi eest.

MÕJU NAHALE

Nahk ja nahakasvajad

Nahk, väliskate on organismi suurimemaid elundeid. Ilma nahaaluskoeta moodustab ta ligikaudu 5 % kogu kehakaalust, koos nahaaluse koega 15-25 %. Naha paksus nahaaluskoeta on 1-4 mm. Kõige paksem on nahk jalataldadel, kõige õhem silmalaugudel ja õnnaldes. Naise nahk on veidi õhem kui meestel. Nahal on mitu funktsiooni. Ta kaitseb alumisi kudesid, osaleb organismi soojusregulatsioonides ja on verevarulaks. Nahk koos näärmetega on erituselund; närvilõpmete tõttu ka puuteelund. Nahas moodustub päikesekiirguse toimel D-vitamiin (see on õigupoolest hormoon, kuid ajaloolistel põhjustel nimetatakse seda vitamiiniks, ta on vajalik kaltsiumi imendumiseks seedekanalist ja areneva luustiku moodustamiseks).Naha ühed rakkudest toodavad pigmenti, mida nimetatakse melaniiniks, see annab nahale pruuni värvuse ning kaitseb seda tugeva päikesevalguse eest.

Nahavähk on marrasknahast lähtuv pahaloomuline kasvaja. Seda põhjustab ultraviolett- või ioniseeriva kiirguse, kantserogeensete ainetega (Nt: kivisöe- , nafta- ja põlevkivitoodetega) kokkupuute või mehaanilise ärrituse pikaajaline toime. Vähieelsed seisundid: põletikulised protsessid, healoomulised kasvajad (papilloom, nahasarv), põletusarmid, kroonilised haavandis jms.

Nahavähkidest sagedamini esinevad on basaalrakk-kartsinoom ja lamerakk- kartsinoom. Basaalrakukartsinoomid kujutavad endast 80 000 haigestumisega aastas kõige sagedamini esinevaid nahkkasvajaid. Lamerakk- kartsinoomi haigestub aastas 20 000- 30 000 inimest.

Kartisoomide tekke põhjused:

Neid nahavähi liike täheldatakse eelkõige valge elanikkonna hulgas kõrge päikesekiirgusega piirkondades. See näitab, et UV- kiirgusel ja eriti UVB- kiirtel on tähtis osa kartsinoomide tekkel. Selle kõrval on olulised ka geneetilised faktorid (hele nahavärv). Suu limaskesta

kartsinoomi tekkel etendab suurt osa suitsetamine. Kartsinoom ohustab eriti neid inimesi, kes viibivad pikka aega järjest päikese käes nagu müürsepad, põllumehed, meremehed. Ka uuematel vaba aja veetmise viisidel nagu pikaajalisel ja intensiivsel päevitamisel, korduvatel puhkusreisidel tugeva ultraviolettkiirgusega piirkondades, on oma osa. Õnneks on basaalraku- ja lamerakk- kartsinoome reeglina meie käsutuses olevate vahenditega täielikult välja ravida.

Maliigne melanoom on pahaloomuline, naha pigmendirakkudest lähtuv kasvaja, mida rahvasuus tuntakse „musta nahavähina“ . Siiski ei ole kõik maliigsed melanoomid tumepruuni või musta värvi, on ka naha värvi (amelanootilisi) tuumoreid. Valdav osa melanoome tekib tervel nahal, üle 30% melanoome tekivad sünnimärkidest. Viimasetel aastakümnetel on maliigsete melanoomide arv kogu maailmas oluliselt kasvanud.

Haiguse tekkimise riskitegurid:

- Kõrgenenud risk haigestuda melanoomi on inimestel, kellel esineb:

nahatüüp I-II;

- Perekonnas on olnud melanoom või teisi halvaloomulisi kasvajaid;

inimesel endal või tema lähedastel veresugulastel hulgaliselt ebakorrapäraseid neevuseid nahal;

- Päikesepõletusi, eriti korduvaid ja lapseeas;

- Kes kasutavad solaariumi;

- Korduv neevuste traumeerimine.

Enamik nahamelanoomi juhtumeid on seotud ärahoitava riskifaktoriga - ülemäärase päikesekiirguse toimega. Haigestumist on võimalik vältida järgmiselt:

- Hoiduge pikaajalisest viibimisest tugeva päikesekiirguse käes. Pole olemas tervislikku ja ohutut päevitust - päevituse teke on alati märgiks, et UV- kiirguse poolt kahjustatud nahk püüab ennast kaitsta.

- Ärge käige solaariumis.

- Kasutage UV-kiirguse vastu kaitsefaktoriga päevituskreemi. Mida heledam ja tundlikum on nahk, seda tugevama faktoriga kreemi kasutage.

- Kandke riideid, mis kaitsevad UV-kiirguse eest.

- Kaitske lapsi, sest lapse nahk on eriti tundlik päikesepõletusele ja enne 15. eluaastat saadud päikesepõletused on kõige suuremaks melanoomi riskifaktoriks edasises elus.

- Tundke oma nahka. Muutuste korral pigmentlaikudes kontsulteerige arstiga.

Päikesepõletus

Päikesepõletus on naha vastureaktsioon liiga intensiivsele UV-kiirgusele. Nahk muutub punaseks, kuumab ja muutub hellaks. Eriti intensiivse põletuse korral võib tekkida ka kerge paistetus. Samuti võib tekkida päikeseallergia ehk väikesed punased laigud, mis on tursunud ja kihelevad. Naha koorumine on keha vastureaktsioon päikesepõletusele. Päikesest kahjustunud rakkude struktuur on muutunud ning keha loomulik kaitsevõime ei võta neid enam omaks. Keha lükkab need rakud endast eemale ning asendab naha alumistest kihtidest uutega. Pikaajaliselt intensiivse UV-kiirguse käes viibimine võib kahjustada neid naha alumisi kihte, kus toimub rakkude uuenemine. Ühekordse, kergema nahapõletusega suudab organism ise hakkama saada, aga aastaid suvel ennast tumepruuniks päevitades võib saada püsiva nahakahjustuse, mida hiljem enam ravida pole võimalik. Suure tõenäosusega ei juhtu midagi halba aasta pärast ega ka kahe, aga kindlasti annavad noores eas saadud nahakahjustused ennast tunda 20–30 aasta pärast. Kui oled end ära põletunud, siis katsu põletatud nahapinda jahutada mõne jahutava geeli, päevitusjärgse kreemi või jaheda veega. Hoidu väga rasvastest kreemidest, sest need ei mõju jahutavalt ning võivad olukorda halvendada.

SOLAARIUMI MUU KAHJULIK KÕRVALMÕJU

Silmadele

Silmaarstid väidavad, et solaariumikiiritus põhjustab sageli silmapõletikku. Halvimal juhul võib sagedasel solaariumikülastajal tekkida isegi hallkae ning seepärast on silmakaitsed hädatarvilikud, kaitstes ka silmaümbruse õrna nahka.

Hallkae ehk katarakt on silmaläätse hägustumine. Algstaadiumis hallkae nägemist oluliselt ei häiri, sest silmalääts häguneb järk-järgult. Operatsioonile tuleks minna siis, kui hallkae hakkab häirima inimese igapäevast elu.

Mitmete infektsioonide ägenemine või sagenemine

Ultraviolettkiirgus pärsib immuunsüsteemi (organismi kaitsesüsteemi) seda osa, mis kaitseb kasvajate, viirus- ja rakusiseste nakkushaiguste tekke eest. Mitmed infektsioonid, nagu herpes, tuberkuloos, kandidoos jt, võivad ägeneda ja sageneda. Samas on tähele pandud, et UV-kiirguse toimel võib immuunsüsteem ka aktiveeruda, kuid suurte UV-kiirguse dooside korral muutub immuunsuse pärssumine organismile ikkagi kahjulikuks.

Näide: genitaalherpese reaktiveerumine:

Genitaalherpes on üks tavalisemaid seksuaalsel teel ülekantavaid haigusi maailmas, mis levib tiheda kontakti kaudu inimeselt, kes on viirusesse nakatunud. Herpesviirust on 2 tüüpi – HSV-1 ja HSV-2. HSV-1 põhjustab tavaliselt huule –ja näoherpest (nn. “külmaville”), HSV-2 aga genitaalherpest. Kui viirus on sisenenud organismi, liigub ta närviganglionitesse ja jääb sinna kogu inimese eluajaks. Ühtlasi hakkab organism tootma viirusvastaseid antikehi, mida saab tuvastada veres ja mis hakkavad viirusega võitlema. Mõned inimesed ei koge enam kunagi genitaalherpese ägenemisi, kuid teistel reaktiveerub viirus aeg-ajalt uuesti. Üks reaktiveerumise põhjuseid on ultraviolettkiirgus.

KÜSITLUS

Gümnasistide solaariumiharjumused

Viisin läbi küsitluse neljas gümnaasiumi klassis: 10b, 11b, 12a ning 12c. Vastukaja sain 114 õpilaselt. Nendest 81 tüdrukult ja 33 poisilt. Uurisin neilt seda, kas nad käivad või on kunagi külastanud solaariumit, sagedusest, kaitsevahendite kohta, muutustest nahal ning riskidest. Järgnevas tabelis on täpselt välja toodud vastanute arv.

Vastanute arv Õpilaste arv klassis Küsitlusele vastamise %

10B 32 36 88,8

11B 25 34 73,5

12A 28 30 93,3

12C 29 33 87,9

KOKKU 114 133 85,7

KOKKUVÕTE Uurimustöös saab ülevaate erinevatest ultraviolettkiirgustest ja nende mõjust, solaariumi mõistest ning ajaloost üldiselt, nahatüüpidest ning solaariumi ohutusnõuetest. Pole olemas tervislikku ja ohutut päevitust - päevituse teke on alati märgiks, et UV- kiirguse poolt kahjustatud nahk püüab ennast kaitsta. Solaariumi kasutamine võib endaga kaasa tuua kortsude teket, vähendada naha elastsust ning seda kuivatada, soodustab naha enneaegset vananemist, muudab naha vastuvõtlikumaks nahavähile ja infektsioonidele ning võib infektsioone ägendada ja sagendada, pigmendilaikude ja sünnimärkide juurde tekkimine silmapõletikku, samuti ka hallkaed ning päikesepõletust. Et solaariumis käimisel võimalikut väike tervise risk oleks, ei tohiks sinna minna kindlasti alla 16- aastane laps ega ka inimene, kellel on nahatüüp I, samuti on väga vajalik spetsiaalsete kaitsekreemide kasutamine ning silmakaitsmed, väga oluline on uurida personalilt, kui tugev on konkreetne solaarium ning kui pikk on päevitsseansi pikkus. Samuti on uurimistöös kajastatud hulk soovitusi ning fakte, mida võiks enne solaariumi külastamist teada.

KASUTATUD KIRJANDUS Nienstedt, W. ja Hänninen, O. 2001. Inimese füsioloogia ja anatoomia. Tallinn: Medicina

Tilgen, W. ja Dill- Müller, D. 2005. Naha ja nahaaluse rasvkoe haigused ja uudismoodustised. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus

Ostrov, R. 1999. Naha hooldus. Tallinn: Sinisukk

Raska, K. Solaariumiteenuste tervisekaitsealased aspektid. URL= http://www.ohtuleht.ee/ index.aspx?id =90457. 23. veebruar 2010

Siidirätsep, K. 2001. Lõõmav hellitus. Tervis Pluss, 11, 26-27.

Kenk, K. Solaarium tugevdab tervist. URL=http://www.ohtuleht.ee/ index.aspx?id =90457. 4. jaanuar 2010

Põldma, K. Kasuta solaariumit mõistlikult. URL=http://buduaar.ee/Article/article/74. 4. jaanuar 2010

FireplacesNow.com Indoor tanning history. URL=https://www.tanningbedsnow.com/HistoryIndoorTanning.asp. 4. jaanuar 2010.

Pihel, A. 1997. Libapäikese võlu ja valu. Anne, 4, 28-29.

Silts, H. Mida tuleks teada päikesepõletuse kohta? URL=http://paber.ekspress.ee/ viewdoc/45EA1C0A15465494C22575CC002CBBD4 15. veebruar 2010