44 HARIDUS 1–2/2008

PETLEMMA TÄHTKaks tuhat aastat tagasi taevasse ilmunud

Petlemma tähte seostatakse põhiliselt Ju-

piteri ja Saturni kolmekordse kohtumisega

Kalade tähtkujus aastal 7 eKr (esimene

kokkusaamine toimus kevadel, teine sügi-

sel, kolmas jõulukuu alguses – mida väide-

tavasti ei võidud siiski näha ühe tähena).

Petlemma täheks on viimastel aegadel

hakatud pidama ka Halley komeeti 12–11

eKr, mille saba võis pealtnäha osutada

Petlemma suunas, samuti kui aastal 66,

oma järgmisel külaskäigul – juudi ajaloo-

lase Josephuse järgi seisnud mõõgakuju-

line komeet siis Jeruusalemma kohal nagu

viimsepäeva kuulutus.

Hal ley komeet?Kreeka kristlik filosoof Origenes, 3. sajand,

pidas Matteuse evangeeliumis kajastatud

Jeesuse tähte komeediks. Veel Giotto di

Bondone kujutab oma freskol (Põhja-Itaa-

lia, Padova, 1301–1305) Jeesuse sünni-

tähte komeedina, saanud ilmselt inspirat-

siooni Halley komeedist aastal 1301. Kree-

ka ajaloolane ja arheoloog Nikos Kokkinos

jõudis 30 aastat tagasi järeldusele, et Joo-

sep ja Maarja võisid minna Petlemma 12.

aastal eKr. Aja niiviisi paika pannud, mär-

kas ta, et see langeb kokku Halley komee-

di ilmumisega aastatel 12–11 eKr. Halley

komeet osutub seega ideaalseks Petlem-

ma tähe kandidaadiks, kuna see oli selgesti

nähtav ettekuulutus, mis liikus „maage ju-

hatades muutumatult üle taeva. Selle saba

võis pealtnäha väga vabalt osutada Pet-

lemma suunas, täpselt nagu aastal 66

(järgmisel külaskäigul oma 76-aastases

tsüklis), kui see rippus nagu hiiglasuur

mõõk kurjakuulutavalt Jeruusalemma ko-

hal” (James ja Thorpe 2001, 177–178). Ko-

meeti pandi tähele Roomas ja mujal Vahe-

mere maades, levisid jutud uue maailma-

valitseja ilmumise kohta.

Suur tu l ipunane loheSiit küsimus: kas võib ka Johannese ilmu-

tusraamatu 12. peatükis leida kajastamist

Halley komeet? Matteuse evangeeliumist

on lugeda, et täht, mida hommikumaa tar-

gad olid näinud tõusmas, käis nende ees,

kuni jäi seisma selle paiga kohale, kus oli

laps (Mt 2,9). Sama olukorra kirjelduse ko-

haselt Johannese ilmutusraamatus sai lap-

se sündimise ajal taevas nähtavaks tun-

nustäht, suur tulipunane lohe, kel oli seitse

pead ja kümme sarve ning peadel seitse

peaehet (Ilm 12,3). Matteuse evangeelium

pandi kirja ilmselt enne Halley komeedi jär-

jekordset ilmumist 66 pKr, Johannese il-

mutus pärast seda.

Komeet on müütilise maailmapildi koha-

selt lendav tulemadu, tiivuline madu, tuld-

sülitav madu, pisuhänd, ühesõnaga –

draakon. Kui teda kujutatakse kandmas

mingit kera suus või pea peal, võib see olla

meteoriidikandja madu – s.o meteoriite

maha pillava komeedi kajastus.

Planeedi Maa perioodilised kohtumised

nn tapjakomeetidega põhjustasid aasta-

tuhandete vältel tohutuid katastroofe (on

nimetatud aastaid 2300, 1500 ja 1200 eKr

(James ja Thorpe 2001, 26), samuti 9500,

7640, 3150, 1198 eKr (vt Internetist märk-

sõna Encke & Oljato). Ca 1200 eKr pühkis

üle maakera ilmselt üks viimaseid meteo-

riidikatastroofi laineid. Kaks suurt komeeti

lähenesid üheaegselt Maale ja pommitasid

seda meteoriitidega (Maa läbis Halley ko-

meedi saba ja möödus riivamisi Encke-

Oljato komeedist).

Draakonivõi t lusDraakonivastase võitluse temaatika on

maailma rahvaste mütoloogias väga ak-

tuaalne, seda ka judaistlik-kristlikus tradit-

sioonis ja eriti algkristlikus kontekstis. Jo-

hannese ilmutus käsitab draakonit kui

saatanat ja kuradit: suur tulipunane lohe,

see muistne madu, keda hüütakse Kura-

diks ja Saatanaks, eksitab kogu ilmamaad

ja saab visatud taevast alla (Ilm 12,3;

12,9). See muistne madu esineb lõuna-

eestikeelses “Wastses testamendis”, 1686,

kujul suhr werrew Pissohand, se wanna

Schiuug, kes samastub hommikutähe Lu-

ciferiga (ld ‘hommikutäht; valgusetooja’; Js

14,12). Koidutäht tähistab eelkõige siiski

Kristust – kui kirkuse kuningat, maailma

valgust, igavese päästepäeva tunnustähte.

Johannese ilmutusraamatu autor heidab

Väike märgiatlasK a r l K e l l o

Tallinna raekoja lohepea-kujuline veesüliti, 1627.

Draakonituulelipp, Tallinn.

Draakonituulelipp, Tallinn.

Pikti draakonimotiiv.

Mesopotaamia tiivulinemadu – meteoriidikandjamadu?

45HARIDUS 1–2/2008

seega silla Jeesus Kristusest hommiku-

tähe Luciferini.

Halley komeet 66 eKr tõusis taas tae-

vasse enne Johannese ilmutuse kirja-

panekut, rippudes hiiglasuure mõõgana

Jeruusalemma kohal. Ähvardas küll püha

linna ära hävitada, ent pelgalt ähvarduseks

see jäigi? Ja kuna ta sellega toime ei

saanud, tähendas see Kristuse võitu? Kas

nimelt neil aegadel ei võinud Halley ko-

meet hakata kaotama oma hirmuäratavat

võimsust? Komeedid kahanevad pidevalt,

kaotades ainest – viimasel külaskäigul näi-

tas Halley komeet end juba vaevumärgata-

vana. Kas aastal 66 pKr sai selgeks, et

leegitsev taevamadu on jõuetuks muu-

tunud? Jeesus Kristus, koidutäht Kristus

on vägevam kui draakon, see vana madu.

Koidutäht võidab koidutähe, ja siis võib Ta

tõesti tõdeda: mina olen särav koidutäht –

teist ei ole enam. Ohtlik paralleelsus, ohtlik

vastasseis on likvideeritud.

Ohtl ik paral leelsusMis ohtlikust paralleelsusest võib juttu ol-

la? Jeesus ja Lucifer on mõlemad Jumala

pojad, mõlemad on valgusekandjad. Mõle-

mad on koidutähed, mõlemad sattusid maa

peale, lõppes see lugu traagiliselt kumma-

legi. Ent ühe olulise erinevusega: koidutäht

Kristus on elav Jumal, hommikutäht Lucifer

aga, kes tahtis end teha Kõigekõrgema-

sarnaseks, on paisatud tükkidena taevast

maha ja lamab purukstallatud laibana all

kivimurrus (Js 14, 12–19). Juhul kui Jee-

suse sünniaeg langeb kokku komeedi

ilmumisega, oleks loomulik, et Teda peeti/

süüdistati, Jesaja kuulutatud Luciferiks.

Ideoloogilistel põhjustel tulnuks see ohtlik

võimalus Jeesuse süüdistamiseks loomu-

likult likvideerida. Selles võib seisnedagi

ilmutusraamatu olulisus – teadvustada, et

Jeesus on nimelt ettekuulutatud Messias

Taaveti soost, vrd „Mina olen Taaveti juur

ja sugu, särav koidutäht” (Ilm 22,16).

Teoloogid on viidanud 1. sajandi 2. poo-

lel pKr algkristlikus maailmapildis toimunud

teatud muudatusele. Esimesed kristlased

ootasid katastroofi, mida seoses Jeesuse

teise tulemisega oli ette kuulutatud, elu aga

jätkus endistviisi. Ilmnes selge vajadus sel-

gitada, mis toimub – mis takistab Jeesust

tulemast taevast leegitsevas tules. Kui

saab nähtavaks Inimese Poja tunnustäht

taevas, pimeneb päike ja kuu ei anna oma

kuma, tähed on taevast kukkumas ja taeva

vägesid kõigutatakse. Vrd Johannese ilmu-

tus: taevas sai nähtavaks teine tunnustäht,

suur tulipunane lohe, kelle saba pühkis ära

kolmandiku taevatähti ja viskas need maa

peale (Ilm 12,3–4). Eelnevas on küllalt põh-

just näha meteoriidikatastroofi kajastust.

Mis katastroofi tegelikult oodati? Kas

mitte komeediga kaasnevat? Kas võib olla

juhtunud nii, et Jeesuse teist tulekut oodati

sel ajal, kui pidi saabuma uuesti Halley ko-

meet? Et kui Jeesus ilmus esimest korda

koos komeediga, oli arvata, et Ta tuleb

teinegi kord samal moel?

Katastroof jä i o lemata?Komeet 66 pKr küll tuli, kuid oodatav/kar-

detav katastroof jäi olemata? Kas muistse

mao vägi ja võimus vajus võib-olla lihtsalt

sisinal kokku, või pillas ta oma meteoriidi-

kerad (või polnudki tal seekord midagi

ühes võetud) kuhugi kõrbe ehk mereava-

rustesse, midagi kahju tegemata? Ilmutus-

raamatu järgi kaob Poja sündimise ajal

taevas nähtavaks saanud suur tulipunane

draakon kuidagi lihtsalt ära: „Lohe ei saa-

nud võimust, ja enam ei leidunud neile

aset taevas”; lohe heideti maa peale ja

tema inglid ühtlasi. Saabus pääste ja Kris-

tuse meelevald, rõõmustage, taevad.

Taustal toimub viimane otsustav võitlus,

kus lohe saab lõplikult ära võidetud. See-

ga – kui Halley komeedi mõlema ilmumise

ajal jäi kardetav katastroof olemata, oli

Jeesus võitnud. Lõplikult.

Mis aga üllatav – isegi niisuguses kau-

ges ja pimedas kolkas nagu Tallinn, eu-

roopaliku kultuuri tõmbekeskustest eemal,

on esindatud vähemalt kolm draakoni-

motiivi, mis seostuvad otseselt meteoriidi-

kandja maoga (vt illustratsioonid lk 44).

Kirjandus

James, P. ja Thorpe, N. (2001) Iidsed

saladused. Tallinn.

Joseph, F. (2004) Atlantise hukk.

Maailm ja mõnda. Tallinn.

Kasak, E. (2003) Iidne tähetarkus. Tallinn.

Kello, K. (2007) Draakoni märgi all. Tallinn.

Apokalüptiline draakon,seitse kera seitsme pea peal.Liebana Beatus, 8. sajand.Madrid.

Muinasegiptuse tiivulised maod – meteoriidikandjad maod?

Maagide kummardamine.Giotto di Bondone,1301–1305.