Kinnitatud Narva 6. Kooli direktori 31.08.2010.a käskkirjaga nr 1.1-5/88Muudetud Narva 6. Kooli direktori 31.08.2011.a käskkirjaga nr 1.1-5/235Muudetud Narva 6. Kooli direktori 31.08.2012.a käskkirjaga nr 1.1-5/195Muudetud Narva 6. Kooli direktori 30.08.2013.a käskkirjaga nr 1.1-5/172Muudetud Narva 6. Kooli direktori 20.05.2014.a käskkirjaga nr 1.1-5/143Muudetud Narva 6. Kooli direktori 01.09.2014.a käskkirjaga nr 1.1-5/2.3Muudetud Narva 6. Kooli direktori 01.09.2015.a käskkirjaga nr 1.1-5/2.2

NARVA 6. KOOLI ÕPPEKAVA

Sisukord

1 Kooli väärtused ja eripära, kooli õppe- ja kasvatuseesmärgid………………………. 32 Õppekorraldus – tunnijaotusplaan õppeaineti ja klassiti, läbivate teemade ja

lõimingu rakendamine, valikainete ja võõrkeelte valik, eesti keelest erinevate õppekeelte kasutamine õppeaineti, riiklikus õppekavas sätestatud õppeainete nimetustes või õppemahus tehtud erisused ja erisuste tegemise põhjendused............. 4

3 Õppekeskkonna mitmekesistamiseks kavandatud tegevused, sh õppekava rakendamist toetavad tegevused, õppekäigud, kooli ringide tegevuse korraldamine ja muu taoline...............................................................................................................

17

4 III kooliastme loovtöö temaatika valiku, juhendamise, töö koostamise ja hindamise kord............................................................................................................................... 36

5 Õpilaste arengu ja õppimise toetamise ja hindamise korraldus………………………. 676 Hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduse põhimõtted, tugiteenuste

rakendamise kord…………………………………………………………………….. 797 Karjääriõpe, sh karjääriinfo ja nõustamise korraldamine…………………………….. 928 Õpilaste ja lastevanemate teavitamise ja nõustamise korraldus……………………… 939 Õpetajate koostöö ja töö planeerimise õhimõtted…………………………………… 9310

Kooli õppekava uuendamise ja täiendamise kord……………………………………. 97

2

1. Narva 6. Kooli väärtused ja eripära, kooli õppe- ja kasvatuseesmärgid

(1) Narva 6.Kooli õppekava on Narva 6. Kooli õppe- ja kasvatustegevuse alusdokument.(2) Narva 6. Kooli õppekava terviktekst on kättesaadav kooli veebilehel www.narva6.edu.ee(3) Narva 6. Kooli õppekava koostamisel on lähtutud põhikooli riiklikust õppekavast ja koolikollektiivi kokkuleppest kooli eripära kohta, arvestades piirkondlikke vajadusi, lastevanemate ja õpilaste soove ning vaimseid ja materiaalseid ressursse.(4) Narva 6. Kooli õppekava ülesanne on toetada kõigi õpilaste integreerumist Eesti ühiskonda, arvestades õpilaste rahvuslikku identiteeti ja kultuuritraditsioone.(5) Narva 6. Kooli õppekava õppe- ja kasvatuseesmärkide määratlemisel on peetud silmas järgmist: 1) inimese areng selle terviklikkuses on kooli kõrgeim sihtmärk ja väärtus;2) muutuvas maailmas erinevate maailmakäsitlustega kokku puutudes määratleb inimene end,

võtab endale vastutuse oma elukäigu kujundamise eest; 3) kõige tähtsam on õppida õppima, sest kiiresti arenevas maailmas vananevad teadmised

kiiresti; 4) soov areneda ja õppida, võime analüüsida omaenese ja teiste kogemusi, koostööoskused,

käitumiskultuur ning eetilisus loovad eeldused elus toimetulekuks ning muutuvas maailmas orienteerumiseks;

5) elukestev õpe võimaldab üksikisikul ja ühiskonnal väärikalt toime tulla kiiretest ja vastuolulistest arengutest tulenevate väljakutsetega;

6) üldhariduslik õpe toetab kodanikuühiskonna arengut.

Kooli väärtused:õpetaja ja õpilane kui isiksus;loov mõtlemine;teadmised ja tunnetuslik tegevus;iseseisvus ja vastutus;avameelsus ja koostöö kõikides tegevusvaldkondades;partnerlus ja koostöö lapse perega;loomingu toetus ja kogemuse levitamine;koostöö ja vastastikune abi;terve psühholoogiline kliima;

Narva 6. Kooli eripära

Keskkonnakaitse (koostöös KIKiga ökolaagrite läbiviimine) Tervisliku eluviisi propageerimine (klassiväliste spordiürituste läbiviimine)Eesti keele õppimine keeleprojektide abil (keelelaagrite läbiviimine koostöös MEISiga) Kõnepuudega õpilaste klasside avamine

Narva 6. Kooli prioriteetseks suunaks on keskonnateema ja tervisliku eluviisi propageerimine.I kooliastmes propageeritakse tervisliku eluviisi aluseid, arendatakse loovvõimeid ja kõnet, kujundatakse keskonnakaitse teadmisi, matemaatikaalaseid ja praktilisi oskusi projekti- ja klassivälise tegevuse korraldamise kaudu. II kooliastmes pannakse rõhku tervisliku eluviisi propageerimisele projektide kaudu ning pööratakse tähelepanu keskonnateemale erinevates tegevustes. Selle suuna realiseerimiseks korraldatakse konkursse, üritusi keskonnaalastel teemadel. Arvestades laste ja lastevanemate soove on loodud tingimused õpilaste klassiväliseks tegevuseks järgmistel suundadel: inglise keele õppimine, arvutioskuste arendamine, loovtegevuste arendamine kunstistuudios.

3

Lähtudes Narva 6. Kooli prioriteetsest suunast pööratakse III kooliastmes suurt tähelepanu keskkonnateadlikkuse kasvatamisele ja ökoloogia süvaõppele õpilaste uurimuslikus tegevuses osalemise kaudu. Antud tegevus teostatakse erinevates projektides osalemise kaudu. Narva 6. Kooli õpilased võtavad osa rahvusvahelisest keskkonnaküsimustega tegelevast projektist. Uurimustööalane tegevus õpetab õppijaid tegema teaduslikke eksperimente, kirjutama uurimustöid ja suunab osalema linna, maakonna- ja vabariiklikel konkurssidel. Võttes aluseks lastevanemate soove ja aasta aastalt hariduslike erivajadustega õpilaste arvu suurenemist on Narva 6. Koolis alates 2011/2012. õppeaastast kõnepuudega õpilaste klassid.Õppimine kõnepuudega õpilaste klassides toimub RÕKi alusel. Klassi täituvuse normi on vähendatud kaks korda (12 õpilast). Sellistes tingimustes on õpetajatel võimalus tähelepanu osutada igale abivajavale õpilasele.

Narva 6.Kooli õppe - ja kasvatustegevuse eesmärgid

(1) Narva 6. Kooli õppe ja kasvatuse üldeesmärk on isiksuse kujunemine, kes:1) suhtub heasoovlikult kaasinimestesse, austab nende vabadust ja väärikust;2) soovib ja oskab teha konstruktiivset koostööd;3) toetab aktiivselt ühiskonna demokraatlikku arengut;4) austab ja järgib seadusi, on teadlik oma kodanikukohustustest ja -vastutustest;5) tunneb end oma rahva liikmena, kodanikuna, tunneb end seotuna Euroopa ja kogu inimkonnaga;6) tunneb ja austab oma rahva kultuuri, omab ettekujutust ja teadmisi maailma eri rahvaste kultuuridest, suhtub neisse eelarvamustevabalt ning lugupidavalt;7) hoiab loodust, elab ja tegutseb keskkonda ning loodusressursse säästes;8) usaldab ennast, on väärikas ja enesekriitiline;9) tunneb end vastutavana oma elukäigu eest;10) juhindub oma valikutes ja tegudes eetika alusväärtustest: inimelu pühadus, vägivallast hoidumine, vabadus, õiglus, ausus, vastutus;11) on tundlik esteetiliste väärtuste suhtes, kujundab oma ilumeelt;12) väärtustab terveid eluviise, arendab oma vaimu ja keha;13) mõtleb süsteemselt, loovalt ja kriitiliselt, on avatud enesearendamisele;14) püüab mõista asjade tähendust, nähtuste põhjusi ja seoseid, on motiveeritud õppima ja oskab õppida;15) tuleb toime muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas;16) mõistab töö vajalikkust inimeste ja ühiskonna arengus; on valmis otsima endale sobivat tööd.

2. Õppekorraldus – tunnijaotusplaan õppeaineti ja klassiti, läbivate teemade ja lõimingu rakendamine, valikainete ja võõrkeelte valik, eesti keelest erinevate õppekeelte kasutamine õppeaineti, riiklikus õppekavas sätestatud õppeainete nimetustes või õppemahtudes tehtud erisused ja erisuste tegemise põhjendusedNarva 6. Kooli õppekorraldus

Õppe- ja kasvatustegevus Narva 6. Koolis põhikoolis on korraldatud järgmiselt:

1.-9. klassini on traditsiooniline korraldus, st õppeaasta jaguneb neljaks veerandiks jaõpilaste teadmisi hinnatakse kokkuvõtvalt iga veerandi lõpul;Ainetundide jaotus klassiti põhikoolis määratakse tunnijaotusplaanis

Kohustuslike kursuste arv on õppeaineti esitatud Narva 6. Kooli õppekava tunnijaotusplaanis.

4

Põhikooli tunnijaotusplaan klassiti 2014/2015. õppeaastaks

Õppeained 1.kl 2.kl 3.kl 1-3 4.kl 5.kl 6.kl 4-6 7.kl 8.kl 9.kl 7-9KOHUSTUSLIKUD AINEDVENE KEEL 7 6 6 19 5 3 3 11 2 2 2 6KIRJANDUS 2 2 4 2 2 2 6EESTI KEEL 2 2 2 6 4 4 4 12 4 4 4 12VÕÕRKEEL(A-VÕÕRKEEL) 3 3 3 3 3 9 3 3 3 9MATEMAATIKA 3 3 4 10 4 4 5 13 5 4 4 13LOODUSÕPETUS* 1 1 1 3 2* 2* 2+1* 7 2 2GEOGRAAFIA 1 2 2 5BIOLOOGIA 1 2 2 5KEEMIA 2 2 4FÜÜSIKA 2 2 4AJALUGU** 1 2 3 2 2 2** 6INIMESEÕPETUS** 1** 1** 2 1** 1** 2 1** 1** 2ÜHISKONNAÕPETUS 1 1 2** 2MUUSIKA** 2** 2** 2** 6 2** 1** 1 4 1 1 1 3KUNST** 2 1 2/1** 4,5 1** 1** 1* 3 1* 1* 1* 3TÖÖÕPETUS 1 2 1/2 4,5KÄSITÖÖ JA KODUNDUS;TEHNOLOOGIAÕPETUS

1* 2* 2* 5 2* 2* 1* 5

KEHALINE KASVATUS** 1**+1

1**+2

1**+2

8 1*+2 3 2 8 2 2 2 6

Kokku: 20 21 25 66 25 27 30 82 29 32 32 93MAKSIMAALNE NÄDALAKOORMUS

20 23 25 68 25 28 30 83 30 32 32 94

Vabatunniressurss (lisaks kohustustele ainetele)

2 1 1

** ained, mida õpetatakse eesti keeles

* ained, mida õpetatakse osaliselt eesti keeles

5

Narva 6. Kooli tunnijaotusplaan klassiti 2015/2016. õppeaastaks

Õppeained 1.kl 2.kl 3.kl 1-3 4.kl 5.kl 6.kl 4-6 7.kl 8.kl 9.kl 7-9KOHUSTUSLIKUD AINEDVENE KEEL 7 6 6 19 5 3 3 11 2 2 2 6KIRJANDUS 2 2 4 2 2 2 6EESTI KEEL 2 2 2 6 4 4 4 12 4 4 4 12VÕÕRKEEL(A-VÕÕRKEEL) 3 3 3 3 3 9 3 3 3 9MATEMAATIKA 3 3 4 10 4 4 5 13 5 4 4 13LOODUSÕPETUS 1 1 1 3 2 2 3 7 2 2GEOGRAAFIA 1 2 2 5BIOLOOGIA 1 2 2 5KEEMIA 2 2 4FÜÜSIKA 2 2 4AJALUGU 1 2 3 2 2 2 6INIMESEÕPETUS** 1** 1** 2 1** 1** 2 1** 1** 2ÜHISKONNAÕPETUS 1 1 2 2MUUSIKA** 2** 2** 2** 6 2 1 1 4 1 1 1 3KUNST** 2 1 2/1** 4,5 1** 1** 1 3 1 1 1 3TÖÖÕPETUS 1 2 1/2 4,5KÄSITÖÖ JA KODUNDUS;TEHNOLOOGIAÕPETUS

1* 2* 2* 5 2* 2* 1* 5

KEHALINE KASVATUS** 1**+1

1**+2

1**+2

8 1*+2 3 2 8 2 2 2 6

Kokku: 20 21 25 66 25 27 30 82 29 32 32 93MAKSIMAALNE NÄDALAKOORMUS

20 23 25 68 26 27 30 83 29 32 33 94

Vabatunniressurss (lisaks kohustustele ainetele)

2 1 1

Majandusõpetus 1Informaatika 1Eesti keel 2 2** ained, mida õpetatakse eesti keeles* ained, mida õpetatakse osaliselt eesti keeles

6

Põhikooli vaba tunniressursi kasutamine

Vaba tunniressursi ainete valimise põhimõtted: Arvestatakse riikliku õppekava läbivate teemade eesmärke Luuakse tingimusi omandatud õpisisu ja oskuste sidumiseks

igapäeva eluga, tulevase tööga ja õppimisega Luuakse tingimusi eesti keele ja kultuuri õppimiseks

Põhikooli vaba tunniressurssi kasutatakse alljärgnevalt:

Esimese kooliastme vaba tunniressursi määramisel on arvestatud vajadust toetada eesti keele õppimist, mis loob teadmiste ja oskuste kindla baasi ning soodsad tingimused edukaks üleminekuks eestikeelsele aineõppele.

Õppeaine 1.klass 2.klass 3.klass 1-3

Eesti keel 2

Kokku 2

Teise kooliastme vaba tunniressursi määramisel on arvestatud vajadust toetada lapsi arvutioskuse omandamises, anda ettekujutus arvutiprogrammidest saadud teadmiste edaspidiseks edukaks kasutamiseks õppetegevuses. Õppeaine 4.klass 5.klass 6.klass 4-6

Informaatika1

Kokku1

Kolmanda kooliastme vaba tunniressursi määramisel on arvestatud vajadust toetada lapsi teadmiste omandamises majandusest eesmärgil kasutada edaspidi edukalt saadud teadmisi kaasaegses elus. Õppeained 7.klass 8.klass 9.klass 7- 9

Majandusõpetus 1

Kokku1

7

Vähese valikainetundide arvu tõttu Narva 6. Koolis kasutatakse ringitegevust, kus rahuldatakse õpilaste hariduslikke vajadusi ja täidetakse kooliarengukava.Need on järgmised ringid:Huvitav saksa keelHuvitav inglise keelSoome keel Uurimistööde kirjutamise alused

B-võõrkeeles saavutatakse iseseisva keelekasutaja kesktase (EN tase B1). Käesoleva õppekava alusel on B-keeleks vastavalt õpilase valikule saksa või inglise keel. Õpitulemused on täpsemalt kirjeldatud B-keelte ainekavas. B-võõrkeele valimine teostatakse lähtudes vanemate soovist ja kooli võimalustest. B-võõrkeeleks on koolis inglise ja saksa keel.

Erinevate õppekeelte kasutamine õppeaineti põhikoolis(1) Põhiline õppekeel põhikoolis on vene keel(2) Juhindudes Haridus- ja Teadusministeeriumi soovituslikust kavast, arvestades kooli võimalusi ning vanemate soovi korral õpetatakse osa aineid põhikoolis eesti keeles (vt lisa)Tundides luuakse keelekeskkond, milles eesti keelt omandatakse aktiivse kasutamise teel.

Läbivad teemad, nende käsitlemise põhimõtted ning lõimingu põhimõttedLäbivate teemade tundmaõppimine on teadmiste, oskuste, positsioonide kujundamine,väärtusorientatsioonide ja normide viimine sfääridesse, mis omavad kokkupuutepunkte paljudeõppeainetega.Kooli õppekavas on ette nähtud järgmised läbivad teemad:

Läbiv teema Elukestev õpe ja karjääri planeerimine4.1.1. Läbiva teema Elukestev õpe ja karjääri planeerimine käsitlemisega taotletakse Narva 6. Koolis õpilase kujunemist isiksuseks, kes on valmis õppima kogu elu, täitma erinevaid rolle muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas ning kujundama oma elu teadlike otsuste kaudu, sealhulgas tegema mõistlikke kutsevalikuid.4.1.2. Õpilast suunatakse:1) teadvustama oma huve, võimeid ja oskusi, mis aitavad kaasa adekvaatse enesehinnangukujunemisele ning kutseplaanide konkreetsemaks muutumisele;2) arendama oma õpioskusi, suhtlemisoskusi, koostöö- ja otsustamisoskusi ning teabegaümberkäimise oskusi;3) arendama oskust seada endale eesmärke ning tegutseda neid ellu viies süsteemselt;4) kujundama valmisolekut elukestvalt õppida ja kutseotsuseid teha ning tundma haridus- jakoolitusvõimalusi;5) tutvuma erinevate ametite ja elukutsetega, nende arenguga minevikus ja tulevikus, tundmaõppima töösuhteid reguleerivaid õigusakte ning kodukoha majanduskeskkonda.4.1.3. Läbiva teema Elukestev õpe ja karjääri planeerimine käsitlemine I kooliastmes.Läbiva teema käsitlemine I kooliastmes aitab õpilasel kujundada positiivset hoiakut õppimissening toetab esmaste õpioskuste omandamist. Mänguliste tegevuste abil aidatakse õpilaselkujundada ning õppida tundma ennast ja lähiümbruse töömaailma, tuginedes õpilase kogemustele igapäevaelust. Õpilasele tutvustatakse erinevaid tegevusalasid ja ameteid, nende olulisust ning omavahelisi seoseid.4.1.4. Läbiva teema Elukestev õpe ja karjääri planeerimine käsitlemine II kooliastmes.

8

Narva 6. Kooli eesmärgiks on õpilase sotsiaalsete ja toimetulekuoskuste arendamine; et õpilane õpiks tundma oma huve ja võimeid . Õpilasel aidatakse kujundada õpioskusi, empaatiavõimet ning suhtlemis- ja enesekontrollioskusi. Tutvustatakse erinevaid elukutseid ning nende seostindividuaalsete eelduste ja huvidega.Teemat käsitletakse ainetundides, huviringides, kooli traditsioonilistel üritustel, arenguvestlustel.4.1.5. Läbiva teema Elukestev õpe ja karjääri planeerimine käsitlemine III kooliastmes.Narva 6. Kooli eesmärgiks on õpilase võimete, huvide, vajaduste ja hoiakute teadvustamine, õpioskuste arendamine, edasiõppimisvõimaluste tutvustamine ning kutsenõustamine ning esmaste kutsevalikutega seostamine. Õpilasi suunatakse arutlema, millised eeldused ja võimalused on neil olemas, et oma soove ellu viia ning mõtlema oma võimalikele tulevastele tegevusvaldkondadele. . Õpilasi teavitatakse erinevatest tööharjutamise võimalustest ning julgustatakse neid kasutama.Teemat käsitletakse ainetundides, arenguvestlusel, kooli traditsioonilistel üritustel. Võimalusel külastatakse erinevaid ettevõtteid. Läbiv teema Keskkond ja jätkusuutlik areng4.2.1. Läbiva teema Keskkond ja jätkusuutlik areng käsitlemisega taotletakse õpilase kujunemistsotsiaalselt aktiivseks, vastutustundlikuks ja keskkonnateadlikuks inimeseks, kes hoiab ja kaitsebkeskkonda ning väärtustades jätkusuutlikkust, on valmis leidma lahendusi keskkonna- jainimarengu küsimustele.4.2.2. Õpilast suunatakse:1) aru saama loodusest kui terviksüsteemist, inimese ja teda ümbritseva keskkonna vastastikustest seostest ning inimese sõltuvusest loodusressurssidest;2) aru saama inimkonna kultuurilise, sotsiaalse, majandusliku, tehnoloogilise ja inimarenguerinevate tunnuste vastastikusest seotusest ning inimtegevusega kaasnevatest mõjudest;3) väärtustama bioloogilist (sealhulgas maastikulist) ja kultuurilist mitmekesisust ningökoloogilist jätkusuutlikkust;4) arutlema keskkonnaprobleemide üle nii kodukoha, ühiskonna kui ka üleilmsel tasandil,kujundama isiklikke keskkonnaalaseid seisukohti ning pakkuma lahendusikeskkonnaprobleemidele;5) võtma vastutust jätkusuutiku arengu eest, kasutama loodussäästlikke ja jätkusuutlikkuarengut toetavaid tegutsemisviise; hindama ning vajaduse korral muutma omatarbimisvalikuid ja eluviisi.4.2.3. Läbiva teema Keskkond ja jätkusuutlik areng käsitlemine I kooliastmes.Läbiva teema käsitlemine I kooliastmes tugineb õpilase kogemustele, igapäevaelu nähtustele ning looduse vahetule kogemisele. Õppe ja kasvatuse kaudu taotletakse õpilase keskkonnatajukujunemist, pööratakse tähelepanu kodu- ja kooliümbruse keskkonnaküsimustele ningtegutsemisviisidele, mille abil on keskkonnaprobleeme võimalik praktiliselt ära hoida jalahendada.4.2.4. Läbiva teema Keskkond ja jätkusuutlik areng käsitlemine II kooliastmes.Narva 6. Kooli eesmärgiks on koduümbruse ja Eesti keskkonnaprobleemide käsitlemine. Arendatakse säästvat suhtumist looduskeskkonda ja tahet osaleda keskkonnaprobleemide ärahoidmises ning lahendamises, kujundatakse keskkonnaalast otsustamisoskust. Kasvatatakse säästvat suhtumist ümbritsevasse ja elukeskkonna väärtustamist, õpitakse teadvustama end tarbijana ning toimima keskkonda hoidvalt.Õppekäikudel ja ainetundides arendatakse praktilisi oskusi, selgitatakse õpilastele keskkonnaprobleeme oma linnas ja Eestis.

9

Arutletakse selle üle, kuidas neid ära hoida. Teemat käsitletakse koolilaagris,projektides,avalikel loengutel, huviringides,üritustel. Toimuvad õppekäigud.4.2.5. Läbiva teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng“ käsitlemine III kooliastmesNarva 6. Kooli eesmärk on kujundada arusaama loodusest kui terviksüsteemist, looduskeskkonna haprusest ning inimese sõltuvusest loodusvaradest ja loodusressurssidest. Läbiva teema käsitlemine keskendub kohalike ning globaalsete keskkonna- jainimarenguprobleemide käsitlemisele.Õpitavad teadmised, oskused ja hoiakud loovad eeldused vastutustundliku ning säästva suhtumise kujunemiseks. Teemat käsitletakse vastavalt võimalustele kõikides ainetundides, kus kesksel kohal on rühmatööd, arutelud, rollimängud. Süvendatult käsitletakse teemat loodusainetes: bioloogia, geograafia, füüsika, keemia, loodusõpetus. Teema käsitlemisele pööratakse tähelepanu koolilaagris, arenguvestlustel, huviringides, õppekäikudel ja ekskursioonidel. Õpilane võib teha oma loovtöö antud teemal. Läbiv teema Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus4.3.1. Läbiva teema Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus käsitlemisega taotletakse õpilase kujunemist aktiivseks ning vastutustundlikuks kogukonna- ja ühiskonnaliikmeks, kes mõistab ühiskonna toimimise põhimõtteid ja mehhanisme ning kodanikualgatuse tähtsust, tunneb endühiskonnaliikmena ning toetub oma tegevuses riigi kultuurilistele traditsioonidele ja arengu-suundadele.4.3.2. Õpilast suunatakse:1) väärtustama ühiselu demokraatlikku korraldamist, koostööd, kodanikualgatust javabatahtlikkusel põhinevat tegutsemist ning konfliktide rahumeelset ja vägivallatutlahendamist;2) olema algatusvõimeline ja ettevõtlik, kujundama isiklikke seisukohti ning neid väljendama;3) tundma õppima ja kaitsma enda ja teiste õigusi ning mõistma nendega kaasnevat vastutustja kohustusi;4) mõistma avaliku, ettevõtlus- ja mittetulundussektori seoseid ning toimimist;5) mõistma enda kui üksikisiku rolli ühiskonnas ning omandama oskusi osaledaotsustamisprotsessides;6) mõistma ettevõtluse rolli ühiskonnas ning suhtuma positiivselt ettevõtlusesse ja sellesosalemisesse.4.3.3. Läbiva teema Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus käsitlemine I kooliastmes.Läbiva teema käsitlemisel I kooliastmes on keskne saada koostöö ja ühiste otsuste tegemisekogemusi. Selle viisid on õpilaste vabatahtlik tegevus, nt talgutöö, ühisürituste korraldamine vms. Lähtudes paikkonna võimalustest, tutvustatakse õpilasele kodukandi ettevõtteid, noorteühinguid ja teisi vabatahtlikke organisatsioone või huvirühmi, kes korraldavad kogukonnas üldkasulikke tegevusi, milles õpilased saavad osaleda.4.3.4. Läbiva teema Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus käsitlemine II kooliastmes.Narva 6. Kooli eesmärgiks on toetada õpilase initsiatiivi ning pakkuda talle võimalusi ja abi ühisalgatuseks. Õpilasi innustatakse iseseisvalt tegutsema ühise eesmärgi nimel ning võtma sellega kaasnevat vastutust ja kohustusi. Oluliseks peetakse suunata õpilasi leidmajõukohastele probleemidele loomingulisi lahendusi ning aidata neil kogeda koos tegutsemisekasulikkust ja vajalikkust. Teemat käsitletakse ainetundides, arenguvestlustel, teemapäevadel.4.3.5. Läbiva teema Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus käsitlemine III kooliastmes.Narva 6. Kooli eesmärgiks on keskendumine ühiskonna eri sektorite (avaliku, tulundus- ja mittetulundussektori) toimimisele ning nende

10

seostele. Tähtsal kohal on riigi demokraatliku valitsemise korraldus ja üksikisiku või huvirühma osalemis- ja mõjutamisvõimalused kohaliku ja ühiskonna tasandi otsuste tegemisel. Õpilastele tutvustatakse võimalusi osaleda tegevustes paikkonna hüvanguks ning julgustatakse neis tegevustes osalema. Teemat käsitletakse erinevates ainetundides: emakeel ja kirjandus, võõrkeeled, geograafia, ajalugu, ühiskonnaõpetus. Läbiv teema Kultuuriline identiteet4.4.1. Läbiva teema Kultuuriline identiteet käsitlemisega taotletakse õpilase kujunemistkultuuriteadlikuks inimeseks, kes mõistab kultuuri osa inimeste mõtte- ja käitumislaadikujundajana ning kultuuride muutumist ajaloo vältel, kellel on ettekujutus kultuuridemitmekesisusest ja kultuuriga määratud elupraktikate eripärast ning kes väärtustab omakultuuri ja kultuurilist mitmekesisust ning on kultuuriliselt salliv ja koostööaldis.4.4.2. Õpilast suunatakse:1) mõistma ennast kultuuri kandjana, edasiviijana ja kultuuride vahendajana;2) mõistma kultuuridevahelise suhtlemise ja koostöö tähtsust ühiskonna jätkusuutlikkusekujundajana;3) olema salliv ja suhtuma lugupidavalt teiste kultuuride esindajatesse ning nende tavadesse jaloomingusse, taunima diskrimineerimist;4) tundma õppima ning väärtustama oma ja teiste kultuuride pärandit ja eripära, toetudes üheltpoolt erinevates õppeainetes õpitule ning seda üldistades, teiselt poolt ka omaalgatuslikultloetule, nähtule ja kogetule;5) teadvustama ning tundma õppima mineviku ja nüüdisaja ühiskondade kultuurilistmitmekesisust;6) omandama teadmisi kultuuride (sealhulgas eesti rahvuskultuuri) kujunemise ja vastastikkurikastavate mõjutuste kohta.4.4.3. Läbiva teema Kultuuriline identiteet käsitlemine I kooliastmes.Läbiva teema käsitlemisel I kooliastmes on oluline pakkuda õpilasele võimalust osaleda omakultuurikeskkonna tavades ja kogeda sellega seonduvaid emotsioone. Õpilasel aidatakse jõudamõistmiseni, et teatud tavad ja kombed on omased teatud kultuurile. Õppe ja kasvatusegakujundatakse meie kultuuriruumis üldiselt tunnustatud käitumisharjumusi, toetatakse uudishimuuue ja erineva suhtes ning positiivset suhtumist sellesse. Õpilaste erinevaid kogemusi kokku viies saavutatakse üldpilt oma kultuurist ja selle kokkupuudetest teiste kultuuridega.4.4.4. Läbiva teema Kultuuriline identiteet käsitlemine II kooliastmes.Narva 6. Kooli eesmärgiks on kujundada positiivseid hoiakuid erinevate kultuuride inimeste suhtes ning vältida eelarvamusliku suhtumise kujunemist, õpetada respekteerima erisusija hindama neid kui kultuurilist mitmekesisust ning kultuuride vastastikuse rikastamisevahendit. Õppes ja kasvatuses leitakse võimalusi, kus õppija saab rakendada oma teadmisi ja oskusi omakultuuri tutvustamiseks. Teemat käsitletakse erinevates ainetundides: ajalugu, inimeseõpetus, muusika, kunst, inglise keel, kehaline kasvatus, ühiskonnaõpetus.Õpilased osalevad erinevatel konkurssidel ja olümpiaadidel, koolide ja rahvusvahelistes projektides.4.4.5. Läbiva teema Kultuuriline identiteet käsitlemine III kooliastmes.Narva 6. Kooli eesmärgiks on aidata õpilasel mõista, et omaenda tugev kultuuriline identiteet toetab teda teistes kultuurides orienteerumisel. Õpilasele pakutakse erinevaid võimalusi omandada kogemusi ning süvendada teadmisi teistest kultuuridest, saada elamusi erinevatest kunsti- ja kultuurivaldkondadest, sealhulgas võimalust kaasa lüüa kohalike kultuurisündmuste ettevalmistamises ja läbiviimises.

11

Teemat käsitletakse erinevates ainetundides: ühiskonnaõpetus, ajalugu, geograafia, võõrkeeled, kirjandus, matemaatika, kunst, muusika, kehaline kasvatus. Teema mõistmisele ja käsitlemisele aitavad kaasa huviringid, konkursid, spordivõistlused, kooli traditsioonilised üritused. Õpilane võib lähtuda oma loovtöös antud teemast.Läbiv teema Teabekeskkond4.5.1. Läbiva teema Teabekeskkond käsitlemisega taotletakse õpilase kujunemist teabeteadlikuks inimeseks, kes tajub ja teadvustab ümbritsevat teabekeskkonda, suudab seda kriitiliselt analüüsida ning toimida selles oma eesmärkide ja ühiskonnas omaksvõetud kommunikatsioonieetika järgi.4.5.2. Õpilast suunatakse:1) mõistma vahetu ja vahendatu sarnasusi ning erinevusi;2) valima sobivat suhtlusregistrit ning sidekanalit olenevalt olukorrast ja vajadusest;3) määrama oma teabevajadusi ja leidma sobivat teavet;4) kujundama tõhusaid teabeotsingumeetodeid, mis hõlmavad erinevaid teavikuid jateabekeskkondi;5) arendama kriitilise teabeanalüüsi oskust.4.5.3. Läbiva teema Teabekeskkond käsitlemine I kooliastmes.Läbiva teema käsitlemisel I kooliastmes on keskmes õpilase igapäevane teabekeskkond. Õpetajaabil ja kaaslaste toel harjutakse kirjeldama oma tegevust teabekeskkonnas. Õpilane õpib mõistmatemale suunatud teadete suhtluseesmärki ning eristama olulisi teateid ebaolulistest. Samuti harjub õpilane mõistma, millised seaduspärasused kehtivad privaatses ja millised avalikus ruumis, sealhulgas internetis. Läbiva teema rõhuasetused toetavad I kooliastmes inimeseõpetuse, emakeele ning teiste õppeainete kaudu toimuvat suhtlemisoskuste kujundamist. Õpilase eakohastmeediakasutust arvestades pööratakse rohkem tähelepanu visuaalsele meediale ning visuaalseteksti analüüsile.4.5.4. Läbiva teema Teabekeskkond käsitlemine II kooliastmes.Narva 6. Kooli eesmärgiks on, et õpilane harjub internetis liikudes eristama avalikku ja isiklikku sfääri ning valima selle põhjal õiget suhtlusviisi. Uudist harjutakse lugema ja kuulama kui ühtajakirjanduse põhilist tekstiliiki, hindama selle kvaliteeti ning tuvastama uudises puuduvat teavet. Läbiva teema käsitlemisel on käsitluse keskmes avalikus ja privaatses ruumis toimimise seaduspärasused ning põhiliste kommunikatsiooniformaatide tundmaõppimine. Teemat käsitletakse erinevates ainetundides, avalikel loengutel, arenguvestlustel.4.5.5. Läbiva teema Teabekeskkond käsitlemine III kooliastmes.Narva 6. Kooli eesmärgiks on õpetada mõistma ja analüüsima meedia rolli ühiskonnas ning kasutama meediat teabeallikana. Oluline on teabe usaldusväärsuse kriitiline hindamine, kuna õpilane hakkab leitud teavet järjest rohkem kasutama isiklike otsuste tegemiseks (nt õppimisvõimalusi valides). Läbiv teema loob võimalused analüüsida meediaga seotud problemaatilisi olukordi (eraellu sekkumine, väärteabe edastamine, huvide kahjustamine, kallutatud teave vms). Õpetus ja kasvatus töös aitavad õpilasel mõista internetis leiduvaid võimalusi ja ohte ning ennast ja oma privaatsust kaitsta; iseseisev teabeotsing muutub õpilasele harjumuspäraseks.Teemat käsitletakse eesti keeles ja kirjanduses, võõrkeeltes, inimeseõpetuses, arvutiõpetuses, ühiskonnaõpetuses, ajaloos, geograafias, keemias, füüsikas ja võimalusel teistes ainetes. 8. klassi loovtöö võib kajastada antud teemat.

12

Läbiv teema Tehnoloogia ja innovatsioon4.6.1. Läbiva teema Tehnoloogia ja innovatsioon käsitlemisega taotletakse õpilase kujunemistuuendusaltiks ja nüüdisaegseid tehnoloogiaid eesmärgipäraselt kasutada oskavaks inimeseks, kestuleb toime kiiresti muutuvas tehnoloogilises elu-, õpi- ja töökeskkonnas.4.6.2. Õpilast suunatakse:1) omandama teadmisi tehnoloogiate toimimise ja arengusuundade kohta erinevateseluvaldkondades;2) mõistma tehnoloogiliste uuenduste mõju inimeste töö- ja eluviisile, elukvaliteedile ningkeskkonnale nii tänapäeval kui ka minevikus;3) aru saama tehnoloogiliste, majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste uuendustevastastikustest mõjudest ning omavahelisest seotusest;4) mõistma ja kriitiliselt hindama tehnoloogilise arengu positiivseid ja negatiivseid mõjusidning kujundama kaalutletud seisukohti tehnoloogia arengu ja selle kasutamisega seotudeetilistes küsimustes;5) kasutama info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat (edaspidi IKT) eluliste probleemidelahendamiseks ning oma õppimise ja töö tõhustamiseks;6) arendama loovust, koostööoskusi ja algatusvõimet uuenduslike ideede rakendamiselerinevates projektides.4.6.3. Läbiva teema Tehnoloogia ja innovatsioon käsitlemine I kooliastmes.Läbiva teema käsitlemisel I kooliastmes õpitakse tundma infotehnoloogia kasutamise põhivõtteid, vormistades arvutiga loovtöid. Soovitatav on kasutada eelkõige frontaalset õpetamismeetodit ning mängulisi arvutiprogramme. Tehnoloogia rakendamise võimalusi mitmekesistatakse foto või video tegemise ning mudelite ja makettide meisterdamise integreerimise kaudu õppetegevusse.4.6.4. Läbiva teema Tehnoloogia ja innovatsioon käsitlemine II kooliastmes.Narva 6. Kooli eesmärgiks on seostada õppetegevus praktiliste ülesannetega, mis eeldab tehnoloogia rakendamist erinevates ainetundides või huvitegevuses. Erinevates ainetundides tutvustatakse uuemaid tehnoloogilisi võimalusi teadussuuna arendamiseks, kasutatakse rühmatööd ja aktiivõppemeetodeid.. Korraldatakse õppekäik AHHAA keskusesse Tartus, mälumänge, võistlusi, arutelusid.4.6.5. Läbiva teema Tehnoloogia ja innovatsioon käsitlemine III kooliastmes.Läbiva teema käsitlemine kujundab IKT rakendamise pädevusi igapäevaelus ja õpingutes.Nende pädevuste kujundamiseks lõimitakse erinevate õppeainete õpetamisel oma ainetundidesse IKT rakendamisel põhinevaid meetodeid ja võtteid. Selleks kujundab kool välja kaasaegse õpikeskkonna ( arvutite, videoprojektori kasutamise võimalus õppetundides). Läbiv teema Tervis ja ohutus4.7.1. Läbiva teema Tervis ja ohutus käsitlemisega taotletakse õpilase kujunemist vaimselt,emotsionaalselt, sotsiaalselt ja füüsiliselt terveks ühiskonnaliikmeks, kes on võimeline järgimatervislikku eluviisi, käituma turvaliselt ning kaasa aitama tervist edendava turvalise keskkonnakujundamisele.a) Tervisekasvatus põhineb õpilaste tervisega seonduvate teadmiste ja hoiakute ning sotsiaalsetetoimetulekuoskuste arendamisel. Seda toetab tervist edendava kooli põhimõtete rakendaminekoolis.b) Ohutuse valdkonnas õpetatakse käituma ohutult liiklus-, tule-, veeohu ja teiste keskkonnasttulenevate ohtude puhul ning otsima vajaduse korral abi.4.7.2. Õpilast suunatakse:a) tervise valdkonnas:

13

1) terviseteadlikkuse arenemisele, sealhulgas oma tervise ja turvalise käitumiseväärtustamisele;2) kasutama oma teadmisi, enesega toimetuleku oskusi ning üldiseid sotsiaalseid oskusi endaja teiste turvalisuse, sealhulgas turvalise koolikeskkonna kujundamiseks;3) teadvustama oma otsuste ja käitumise ning selle tagajärgede seost tervise ja turvalisusega;4) leidma ning kasutama usaldusväärset terviseteavet ja abiteenuseid;5) teadvustama keskkonna mõju oma tervisele.b) ohutuse valdkonnas:1) tundma eri liiki ohuallikate ja ohtlike olukordade olemust ning nende võimalikkutekkemehhanismi;2) vältima ohuolukordadesse sattumist;3) kujundama turvalisele kooli- ja kodukeskkonnale ning liiklusohutusele suunatud hoiakuidja käitumist;4) omandama teadmisi ning oskusi ohu- ja kriisiolukordades tõhusalt käituda;5) kujundama õiget liikluskäitumist, harjuma järgima liikluses kehtivaid norme ningarvestama kaasliiklejaid;6) tundma õppima ja väärtustama liikluse ning ohutuse reeglitest tulenevaid õigusi, kohustusija vastutust.

4.7.3. Läbiva teema Tervis ja ohutus käsitlemine I kooliastmes.Läbiva teema käsitlemisel I kooliastmes pannakse rõhk tervislike ja ohutute käitumisviisidekujundamisele. Õppija omandab eakohased teadmised ja oskused seonduvalt tervise füüsilise,vaimse, emotsionaalse kui sotsiaalse tervise aspektiga ning kujuneb tervist väärtustav hoiak. Selles vanuses on tähtis, et õpilane mõistaks ohu olemust ja selle tekkepõhjuseid oma igapäevases keskkonnas ning omandaks oskused käituda ohutult ja turvaliselt. Õppemeetoditest on rõhk jutustustel, aruteludel, rühmatöödel, demonstratsioonidel, rollimängudel ja käitumisemodelleerimisel.4.7.4. Läbiva teema Tervis ja ohutus käsitlemine II kooliastmes.Teadmiste ja oskuste kujundamise kõrval pööratakse tähelepanu vastavasisulisteväärtushinnangute kujundamisele. Käsitletakse käitumist, millega kaasnevad nt vigastused,ohu tekkimine, alkoholi ja uimastite kuritarvitamine, suitsetamine, ebatervislik toitumine,vähene kehaline aktiivsus ja kehaline ülekoormus. Teemat käsitletakse eelkõigeinimeseõpetuses, kehalises kasvatuses, kirjanduses. Õppemeetoditeks on arutelud,rühmatööd, rollimängud, demonstratsioonid. Õppetööd ainetundides täiendavad avalikudloengud ja arenguvestlused. Kooli traditsioonilistest üritustest käsitletakse teemat koolilaagris,spordivõistlustel, mälumängudes, spordipäevadel.4.7.5. Läbiva teema Tervis ja ohutus käsitlemine III kooliastmes.Kujundatakse tervist ja ohutust väärtustavaid hoiakuid ning tervislikku ja ohutut käitumist.Ainetundides on õppemeetoditeks aktiivõppe meetodid: arutelud, diskussioonid, rollimängud,uurimistööd. Tähelepanu pööratakse ennetustegevusele: loengud, arenguvestlused, filmid. Õpilased osalevad ülelinnalistes projektides, spordipäevadel või teevad loovtöö. Läbiv teema Väärtused ja kõlblus

14

4.8.1. Läbiva teema Väärtused ja kõlblus käsitlemisega taotletakse õpilase kujunemist kõlbeliseltarenenud inimeseks, kes tunneb ühiskonnas üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid, järgibneid koolis ja väljaspool kooli, ei jää ükskõikseks, kui neid eiratakse, ning sekkub vajaduse korral oma võimaluste piires.4.8.2. Õpilast suunatakse:1) tunnustama väärtusi, kõlbelisi norme ja viisakusreegleid;2) analüüsima süstemaatiliselt kõlbelisi norme ja väärtusi;3) arutlema üldtunnustatud eetiliste printsiipide üle ja neid omaks võtma;4) juhinduma oma käitumises neist põhimõtetest ning hindama iseenda ja kaasinimeste käitumist nende alusel;5) osalema kollektiivi (klassi, kooli, huviringi jm) eetikakoodeksi ja käitumisreeglite väljatöötamises ning neid järgima;6) reflekteerima nii iseenda kui ka kaasinimeste käitumispõhimõtete üle, kasutades kõlbelistekonfliktide lahendamise ning vastutustundlike valikute tegemise oskusi.4.8.3. Läbiva teema Väärtused ja kõlblus käsitlemine I kooliastmes.Läbiva teema käsitlemisel I kooliastmes on rõhk iseenda tundmaõppimisel, heade kommeteomandamisel ja sellise klassikollektiivi kujundamisel, kus peetakse oluliseks õiglust, ausust,hoolivust, sallivust, inimväärikust, lugupidamist enda ja teiste vastu, lubaduste pidamist ningdemokraatlikku osalemist ja rahvuslikkust. Õppemeetoditest on esikohal töö jutustustega,rollimängud, arutelud ja õpetaja selgitused, mille vältel õpitakse oma kogemusi teadvustama ning oma tegutsemist jälgima ja reflekteerima.4.8.4. Läbiva teema Väärtused ja kõlblus käsitlemine II kooliastmes.Teadvustatakse ja mõtestatakse kõlbelisi norme ning kujundatakse sallivust ja lugupidamisterinevate inimeste vastu. Erinevaid vaatenurki pakkuva käsitluse kaudu taotletakse õpilase isiklike seisukohtade kujunemist humanistlike kõlbeliste normide taustal. Õpilase mõttearendustesse suhtutakse paindlikult, jäetakse õpilasele võimalus säilitada oma arvamus. Õppevara kaudu tutvustatakse õpilasele positiivseid kõlbelisi eeskujusid ja ideaale. Igapäevases koolielus pakutakse võimalusi rakendada omandatud teadmisi. Ainetundides on õppemeetoditest kesksel kohal lugude analüüs, rühmatööd, rollimängud, konfliktsete juhtumite arutelud. 4.8.5. Läbiva teema Väärtused ja kõlblus käsitlemine III kooliastmes.Eesmärgiks on tuua selgemalt esile väärtushinnangute ja kõlbeliste normide ühiskondliku ning ajaloolis-kultuurilise mõõtme. Tutvustatakse erinevaid maailmavaateid ja religioone, toetatakse sallivuse ja lugupidava suhtumise ning maailmavaatelistes küsimustes orienteerumise oskuste kujunemist. Teema käsitlemine toob selgemalt esile väärtushinnangute ja kõlbeliste normide ühiskondliku ning ajaloolis-kultuurilise mõõtme. Ainetundides arutletakse väärtuste ja kõlbeliste teemade üle, võrreldakse erinevaid seisukohti ja põhjendatakse oma seisukohti, pidades silmas eelarvamusteta, taktitundelist, avatud ja lugupidavat suhtumist erinevatesse arusaamadesse.Teemat käsitletakse süvendatult kirjanduses, ühiskonnaõpetuses, geograafias,võõrkeeltes. Väärtuste kujundamisele aitavad kaasa kooli traditsioonilised üritused (koolilaager, spordivõistlused, avalikud loengud). Teemat võib kajastada loovtöös. Läbivate teemade käsitlemise üldised põhimõtted põhikoolis Läbivad teemad on üld- ja valdkonnapädevuste, õppeainete ja ainevaldkondade lõiminguvahendiks ning neid arvestatakse koolikeskkonna kujundamisel. Läbivad teemad on

15

aineülesed ja ühiskonnas tähtsustatud ning võimaldavad luua ettekujutuse ühiskonna kuiterviku arengust, toetades õpilase suutlikkust oma teadmisi erinevates olukordades rakendada.Läbivate teemade õpe realiseerub eelkõige:1) õppekeskkonna korralduses – kooli vaimse, sotsiaalse ja füüsilise õppekeskkonnakujundamisel arvestatakse läbivate teemade sisu ja eesmärke;2) aineõppes – läbivatest teemadest lähtudes tuuakse aineõppesse sobivadteemakäsitlused, näited ja meetodid, viiakse koos läbi aineteüleseid, klassidevahelisi jaülekoolilisi projekte. Õppeainete roll läbiva teema õppes on lähtuvalt õppeainetaotlustest ja õppesisust erinev, olenevalt sellest, kui tihe on ainevaldkonna seos läbivateemaga;3) valikainete valikul – valikained toetavad läbivate teemade taotlusi;4) läbivatest teemadest lähtuvas või õppeaineid lõimivas loovtöös – õpilased võivadläbivast teemast lähtuda selle loovtöö valikul, mida tehakse kas iseseisvalt võirühmatööna; 5) korraldades võimaluse korral koostööd ( klassiväline õppetegevus, huviringidetegevus, projektid) Narva linna ja maakonna asutuste ja ettevõtete, teiste õppe- jakultuuriasutuste ning kodanikuühendustega.

16

Lõimingu põhimõtted põhikoolis Õppetegevus ja selle tulemused kujundatakse tervikuks lõimingu kaudu, mis toetab õpilasteüld- ja valdkonnapädevuste kujunemist. Lõimingu saavutamist kavandatakse kooli õppekavaarenduse ning õppe- ja kasvatustegevuse planeerimise käigus õpetaja töökava ja kooliüldtööplaani tasandil.Lõimingu mõte avaldub selles, et ühel või teisel moel seostades eraldiseisvaid õpetatavaidteadmisi ja oskusi ning asetades need reaalse alu konteksti aidatakse õpilastel neid mõtestadaning seostada üheks tervikuks.Õppe lõimimine saavutatakse erinevate ainevaldkondade õppeainete ühisosa järgimisel,õppeainete, koolisiseste projektide ja läbivate teemade ühiste temaatiliste rõhuasetuste,õppeülesannete ning -viiside abil. Lõimingu saavutamiseks korraldab kool õpet ja kujundabõppekeskkonda ning õpetajate koostööd viisil, mis võimaldab aineülest käsitlust: täpsustadespädevusi, seades õppe-eesmärke ning määrates erinevate õppeainete ühiseid probleeme jateemade samaaegset käsitlemist.Lõiming on tegevus, mis eeldab suhtlemist ja arutelu ning toimub peamiselt õpetaja vahetuljuhendamisel. Lisaks on õppetegevuses oluline õpilase aktiivsus ja motiveeritus. Õpetajatepoolse lõimingu kaudu pakutakse õpilastele motiveeritud õppimist, seostades teadmisi õpilasehuvidest lähtuvalt ning soodustades sellega õpilase aktiivsust, vähendatakse päheõppimist jasoodustakse leidmist, lahendamist ja oma lahenduste põhjendamist. Lõimingu kaudupüüdleme selles suunas, et teadmisi õpitaks kriitiliselt ja läbi mõeldult ning seostades reaalseeluga.Samuti on lõimingul oluline roll muuta õppimine õpilase jaoks tähenduslikuks.Õppetegevuses aidatakse teadmisi konstrueerida tähenduslikus kontekstis. Sellesaavutamiseks kasutatakse probleemõpet, mis julgustab õpilasi uurima võimalusi, väljamõtlema alternatiivseid lahendusi, tegema koostöös teiste õpilastega, välja pakkuma ideid jahüpoteese ning lõpuks välja pakkuma parima lahenduse, mille nad tuletasid.Õppeprotsessis püüeldakse selles suunas, et õpilasel tekiks suutlikkus ühe õppeaine teadmisija oskusi teise õppeainesse üle kanda, ning tekiks suutlikkus koolis õpitut seostada ka argielu

17

teadmise ja oskusega.Lõimingutsentriks võivad olla erinevad õppeviisid (individuaalne, paaris- ja rühmatöö,diskussioon, ajurünnak, probleemõpe, õppekäik, ekskursioon, matk), või õppeülesanded (projekt, referaat, uurimistöö, loovtöö, essee), mis täidavad olulist rolli sisemise lõimingu saavutamisel.Lõiminguks võib olla ka mis tahes probleem, meetod või vahend, millega kaks või enamõpikogemust seostatakse.Lõimingu õnnestumiseks on oluline õpetajate koostöö. Selleks on Narva 6. Koolis loodud võimalused õpetajate omavaheliseks tihedaks koostööks ning samuti toetatakse õpetajate professionaalset arengut. Koolis on loodud tingimused, et aidata õpetajatel mõtestada seda, mida nad hetkel teevad ja antakse juhatust selles osas, kuidas võiks asju teistmoodi teha. Kavandamise aluseks on tagasiside, mis saadakse kujundava hindamise või arenguvestluste kaudu.Lõimingu viisi valik on õpetajale vaba. Viisi valik sõltub sellest, mida tahetakse lõimimisegasaavutada: kas luua seoseid üksikute õpitulemuste vahel, ainevaldkondade sees jaainevaldkondade vahel või soovitakse lõiminguga saavutada kooliastme pädevusi,üldpädevusi või valdkonnapädevusi. Õpetajal on kasutada järgmised lõiminguviisid:ainetevahelised seosed, ajaline kooskõla, ainete kombineerimine, teemakeskne ehkmultidistsiplinaarne lõiming, interdistsiplinaarne valdkonnasisene või interdistsiplinaarnevaldkondade vaheline lõiming. Õpetaja on lõimingu viiside valikul vaba ning lõimingkajastub õpetaja töökavas kirjeldatud õppetegevusena.Lõimingu aluseks on ainekava, mis arvestab kultuurilooliste ainete omavahelisi suhteid. Koolis on ainetevaheline integratsioon tagatud klassiõpetajate kaudu, kes saavad parimal moel siduda eesti keeles ja ajaloos õpitavat. Kursuste süsteem võimaldab ühe klassi piires arvestada ainete sisuga ja paigutada ühte perioodi käsitletavat teemat näiteks nii vanaaja kirjanduses kui ajaloos. Integratsiooni toetab kooliväline õpe: ekskursioonid, matkad, muuseumid, näitused, teatri- ja kontserdikülastused. Õppetooli poolt korraldatavad üritused (emakeelepäev, Eesti Vabariigi aastapäeva aktus, kõnevõistlus, kodanikupäev ja kooli olümpiaad) on üles ehitatud aineid ja valdkonda integreerivalt.

3. Õppekeskkonna mitmekesistamiseks kavandatud tegevused, sh õppekava rakendamist toetavad tegevused, õppekäigud ja muu taolineTavapäraseid ainetunde aitavad rikastada erinevad õppekäigud, ekskursioonid, matkad.Õppetunnid toimuvad koolis, kooliterritooriumil (õuesõpe) või väljaspool kooli õppekäigu, ekskursiooni või matkana. Õppekäik (ekskursioon, matk)Õppekäik on õppekavaga seotud ühe koolipäeva piires toimuv üritus, mille organiseerib aineõpetaja.  Õppekäik  planeeritakse ainekavas ja õppekäikude graafikus. Õppekäik toimub õppetöö osana: seega sihtkohta minek ja sealt tulek kuulub  õpetamise aja sisse. Õppekäike korraldatakse kooli üldtööplaani alusel klassijuhatajate ning aineõpetajate juhtimisel.

18

Tegevuse korraldajad teavitavad lapsevanemaid (kusjuures lapsevanem informeerib lapse tervisest tuleneva erikohtlemise vajadusest). Enne üritust kõnelevad korraldajad ohutusnõudeist (liiklusohutusest, loodus- ja tervishoiureegleist, sanitaarnõudeist, ohutusnõudeist lõket tehes ja ujudes, esmaabivõtteist, pidades silmas ohufaktoreid, mis tulenevad konkreetsest marsruudist), kontrollivad sidevahendite ja esmaabivahendite olemasolu. Ekskursioon on väljaspool õppetööd  ühe- või mitmepäevane väljasõit, mille eest võtab kogu vastutuse enda kanda ekskursiooni korraldav õpetaja, kes võib selle edasi delegeerida reisifirmale.Õppekäik on õppija jaoks  kokkupuude reaalse eluga, tegelikult eksisteerivate objektidega või mälestistega.  Õppekäigul saadud muljed ja kogemused jäävad  kauaks meelde, mis muudab eriti oluliseks sõnumi - mida ja kuidas õpilastele rääkida/näidata. Eeltoodu eeldab õppekäigu korralikku planeerimist ja ettevalmistust.Õppekäigu eesmärgid tulenevad õppekavast ja ainekavadest. On võimalus:

õppijatel õpiväljundite omandamiseks ja ka hindamiseks; kollektiivseks õppimiseks (meeskonnatööks); läbivate teemade käsitlemiseks; õppeainete lõimimiseks.

Võimaldab õppijal: kinnistada ja arendada varemõpitud teadmisi; õppijate teoreetiliste ja praktiliste kogemuste ühitamine.

Sihipäraselt (eesmärgistatult)  läbi viidud õppekäigud ( ekskursioonid, matkad) aitavad kaasa järgmiste üldkasvatuslike eesmärkide saavutamisele:

õppijate huvi äratamine ja arendamine looduskeskkonna, ajaloo- ja kultuuripärandi vastu;

õppijate  maailmapildi konkretiseerimine ja täiustamine  vahetult omandavate teadmistega;

õppijate teoreetiliste ja praktiliste kogemuste ühitamine; õppijate keskkonnateadmiste täiendamine; isiksusomaduste arendamine ja  käitumiskultuuri kujundamine;

Õppekäik innustab õppijaid edaspidi jälgima ühiskonnaelus toimuvat.Õppekäigu, ekskursiooni, matka korraldamise põhimõtted See on huvitav tegevus , kus õppija saab olulist  ja tähendusrikast infot vastavalt õppekäigu eesmärgile ja õpitulemustele. Igal õppekäigul on eesmärk/eesmärgid, millest lähtuvalt õppekäik planeeritakse ja tehakse ettevalmistustööd.  

Õppekäik (ekskursioon, matk) on dünaamiline tegevus. Eeldatakse õppijate  aktiivsust nii vaatamisväärsuste tõlgendamises kui ka teistes tegevustes. Verbaalsed või ka füüsilised (tegevused peatustes). Kogu aeg toimub midagi: interpreteerija räägib või osalejad mõtlevad, teevad midagi, arutlevad millegi üle.  Öppekäigu (ekskursiooni, matka) planeerimisel ja läbiviimisel:

planeeritakse marsruudi peatused, et jalgu sirutada ja  kus on võimalik kasutada tualetti, täiendada joogivarusid, lõõgastuda, süüa jms. Peatused on soovitav planeerida 2,0 -2,5 tunni järel;

instrueeritakse enne õppekäigu (ekskursiooni, matka)  algust osavõtjaid ohtudest, julgustatakse ja vajadusel abistatakse neid;

antakse õppijatele ka vaba aega, et  nad saaksid omavahel suhelda;19

luuakse sõbralik ja kõiki arvestav  ning õppimist soodustav õhkkond, võimalusel innustatakse ja kiidetakse õppijaid.

Õppekäigu (ekskursiooni, matka) korraldamine koosneb järgmistest osadest: 1. ettevalmistus2. läbiviimine3. tagaside ja analüüsTegevuse kavandamisel on oluline tagada, et iga osa täidaks oma eesmärki.Tegevuse eesmärgist lähtudes valib õppekäigu korraldaja sobivad õppemeetodid ja lähtuvalt eeltoodust valmistab ette õppematerjalid.Õppekäigu (ekskursiooni, matka) ettevalmistus

 Õpilastel on hea osaleda õppekäigu ettevalmistustöödes individuaal- või rühmatöö ülesande

täitmisega, et omandada  eluks olulisi oskusi.

Kõige olulisem  tegevuse  planeerimise ja ettevalmistustöö on: tegevuse programmi (sh. marsruudi ja ajakava)  koostamine vastavalt õppekäigu

eesmärgile.Lisaks programmi koostamisele on vajalikud järgmised ettevalmistustööd:

kooskõlastused külastatavate asutustega/objektidega/inimestega; riskide käsitlemine; õppekäigu piirkonnas liikluskorralduse ja parkimisvõimaluste väljaselgitamine; külastatavate asutuste lahtiolekuaegade ja piletihindade väljaselgitamine; vajalikud kooskõlastused (avaldus tööandjale, töölähetus,  info tunniplaani koostajale 

jms); sõiduvahendi broneerimine; osalejatele toitlustuse broneerimine; info hankimine ja ettevalmistus teele jäävate vaatamisväärsuste tutvustamiseks; reisipiirkonna turismikaardi tundmaõppimine, et osata suunata bussijuhti ja jõuda

sihtkohta; õpitulemuste omandamiseks vajalike ülesannete koostamine ja materjali paljundamine; ülesannete jaotamine õppijatele; eelnevalt selgitada, kellel on rohkem eeldusi mõne

ülesande jaoks (pildistamine, filmimine jms.); eelinfo edastamine õppijatele ja kõikidele õppekäiguga seotud asjaosalistele

(eelinfoleht).Enamik ettevalmistustööd jaotatakse õppijate vahel, sest maksimaalne õppimine toimub siis, kui:

indiviidid õpivad koos, meeskondadena; kasutatakse õppijakeskseid õppemeetodeid.

Õ petaja   ülesanne õppekäigu korraldamisel : suunab õppijaid oma õppimist juhtima ja tegutseb aktiivse meeskonnaliikmena.Ettevalmistustööde soovituslik järjestus: 1. Õppijad koostavad 4-liikmeliste rühmadena ideekaarti külastatava/külastatavate asutuste/objektide kohta lähtudes õppekäigu eesmärgist/eesmärkidest. Ideekaartide kaitsmise ja arutelu käigus valitakse külastatav asutus/objekt.Õppekäigu sihtkoha valik võib alata ka dialoogist, mis  võimaldab õpperühmal genereerida  ideid erinevate  asutuste/objektide valikuks.

20

2. Õppijad koostavad 8-liikmelise meeskonnatööna õppekäigu programmi sh ajakava ja marsruudi. Rühmatööde esitluse ja arutelu käigus valitakse välja sobiv õppekäigu programm, mida vajadusel täiustatakse  või pannakse mitmest kokku reaalselt elluviidav programm.3. Ülesannete jaotamine õpperühma liikmete vahel, arvestades õppijate võimeid ja soove. Vt  tabel: Ülesanded  õppekäigu ettevalmistamiseks 4. Ettevalmistusülesannete täitmine ja õpetajale esitlemine õppekäigu valmisolekule hinnangu saamiseks.Eeltoodud ülesannete täitmisel võib õpperühm minna/sõita õppekäigule.Ülesande ettevalmistaja on ka selle elluviija õppekäigul ja õpetaja on suunaja/abistaja rollis.Ülesande täitja korraldab ka vastavad rahalised toimingud: toiduraha ja  muuseumi külastamise raha kogumine osavõtjatelt  ning vastavate arvete tasumine.Soovitav on (probleemide vältimiseks) koostada vastav table, kuhu kantakse makstud summad, mida  tõendatakse maksja ja raha vastu võtnud isiku allkirjaga.Õppekäigu (ekskursiooni, matka) programmi koostamine  Programmi koostamise aluseks on õppekäigu eesmärk.

Koos programmi koostamisega pannakse paika õppekäigu marsruut ja ajakava. Marsruut  - kavandatud  liikumistee. Õppekäigu (ekskursiooni, matka) eesmärgid  on: …………………………………………………………………………………………………………………………………………………………Õppekäigu (ekskursiooni, matka) soovituslik keskne teema on: ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………..Keskse teema viis soovituslikku võtmepunkti:• ………………………………………………………………………………………………...;• ………………………………………………………………………………………………...;• ………………………………………………………………………………………………...;• ………………………………………………………………………………………………...;• ………………………………………………………………………………………………...Hea tutvustav esitlus on lähtudes  kesksest teemast suunatud  kõige enam viiele põhiideele. Uurimine on näidanud, et enamik inimesi on suutelised hakkama saama samal ajal viie  erineva informatsioonimooduliga.  Enamiku kuulajate meelest on temaatiline kommunikatsioon lihtsamini mõistetav ja huvitavam, kui see, mille selgelt defineeritud teema puudubProgrammi koostamisel tuleb lisaks eesmärkidele arvestada:

õppekäigu (ekskursiooni, matka) mahuga (tundide arv); õppekäigu (ekskursiooni, matka) marsruudi loogilisuse ja reaalsusega (täidetavusega); õppekäigu (ekskursiooni, matka) emotsionaalse huvitatavusega; sihtrühmaga (õppijate võimete ja vanusega, soovitavalt ka huvidega); õppekäigu (ekskursiooni, matka) toimumise viisiga (jalgsimatk, jalgrattamatk, sõit); õppekäigu (ekskursiooni, matka) toimumise aja, algus- ja lõpppunktiga ning vajalike

peatustega.Õppekäigu (ekskursiooni, matka) programmi koostamise käigus õppijad arendavad järgmisi oskusi:

õppekäigu marsruudi koostamisoskus; õppekäigu marsruudi koostamiseks vajaliku seadusandluse kasutamisoskus;

21

loovus  ja koostööoskus; reisiteatmike ja turismikaartide kasutusoskus; internetist vajaliku info otsimisoskus.

Reaalselt elluviidava õppekäigu (ekskursiooni, matka) marsruudi koostamisel peab  järgima mootorsõidukijuhile kehtestatud sõidu- ja puhkeaja  nõudeid:

sõiduaeg kahe ükskõik millise päevase puhkeaja vahel ei tohi ületada üheksat tundi; pärast nelja ja poole tunnist sõiduaega peab juht tegema vaheaja kestusega vähemalt 45

minutit, kusjuures seda vaheaega võib jagada vähemalt 15-minutilisteks vaheaegadeks, mis on jaotatud sõiduajaks ja vahetult pärast sõiduaega selliselt, et vaheaegade kestus kokku oleks vähemalt 45 minutit.

Reisibussi tellimisel ja reisijate turvalisuse tagamisel on oluline teada, et ekskursiooni võib  korraldada vedaja, kellel on ühistranspordiluba ja sõidukikaart riigisisesteks juhuvedudeks. Juhuveo (turism, kontserdi- või teatrikülastused)  teostamine ilma ühistranspordiloata ja sõidukikaardita on vastavalt Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusele keelatud.Marsruudi ajakava koostamisel  tuleb  arvestada sõidukiirusega. Suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel on 90 kilomeetrit tunnis ja  asulasisesel teel  50 kilomeetrit tunnis.Õppekäigu(ekskursiooni, matka) läbiviimine

Õppekäigul (ekskursiooni, matka) on järgmised osad: 1. sissejuhatus2. põhiosa3. kokkuvõte Õppekäigu (ekskursiooni, matka) sissejuhatusSiia kuuluvad järgmised tegevused:

õppijate kogunemine ja osavõtjate loendamine (õppekäigust osavõtu leht); õppevahendite jagamine  (kui need on selleks ajaks veel jagamata) ja täiendavate

seletuste andmine; tööülesannete ja vastutaja(te) määramine (kui need on selleks ajaks veel määramata ) ja

juhendamine vastavalt tekkinud vajadusele; õppekäigu kava tutvustamine õppijatele; riskikäsitluskava tutvustamine ja kokkulepped õppekäigu käitumisjuhistest

kinnipidamiseks;  bussijuhi tutvustamine ja informeerimine marsruudist.

Kõiki eelpool nimetatud ülesandeid on soovitav  delegeerida õppijatele.  Õppekäigu (ekskursiooni, matka) põhiosaÕpetaja  koostöös õppijatega:

korraldab ettevõtte/ettevõtete külastamise ja loob võimalused õppijatele õpitulemuste omandamiseks

tagab programmi  kuuluvate teenuste realiseerimise (nt toitlustamine jne) jagab marsruudiga seotud üldist infot; korraldab vajadusel meditsiinilise esmaabi andmise;   tagab turvalisuse arvestades tegevusel olevate   riskide ja ohtudega.

Õppekäik (ekskursioon, matk) on hästi korraldatud, kui kõikidel õppijatel on ülesanded:

individuaal- või rühmatöö ülesanded.

22

Õppekäigu (ekskursiooni, matka) kokkuvõte

Õppekäigu (ekskursiooni, matka) lõpus tehakse kokkuvõte  nähtust ja kuuldust.

Kokkuvõtte teeb  õpetaja kaasates aktiivsemaid õppijaid ja vastates õppijatele arusaamatuks

jäänud küsimustele. Kokkuvõtte tegemisel on aluseks õppekäigu teema põhipunktid ja töölehe

küsimused. Kokkuvõtte võib teha ka viktoriini vormis, näidata ettevõtte kohta filmi jms.

Õppekäigu (ekskursiooni, matka) lõppedes tänab õppekäigu korraldaja  bussijuhti ja tuletab meelde, et keegi oma isiklikke asju bussi ei unustaks. Õppekäigu (ekskursiooni, matka) lõpus täidavad õppijad õppekäigu tagasiside lehe.Ühtegi õppekäigu (ekskursiooni, matka) osa ei tohi alahinnata.Õppekäigu (ekskursiooni, matka) ühine arutelu peaks toimuma paari päeva jooksul pärast õppekäiku ainetunnis. Vastasel juhul nähtu ununeb ja kogutud info võib kaduma minna.Kokkuvõtva arutelu käigus:

1.        õpetaja  analüüsib õppekäigu (ekskursiooni, matka)  kordaminekut õppijate poolt antud tagasiside alusel (õppekäigu tagasiside lehed). Analüüs on aluseks järgmiste õppekäikude paremaks korraldamiseks;

2.        õppijad teevad kokkuvõtte omandatud teadmistest  ja oskustest (õppekäigu tööleht) ja  analüüsivad õppekäigu eesmärkide saavutamist ja õpitulemuste omandamist.

Ülesanded  õppekäigu(ekskursiooni, matka) ettevalmistamiseksÕppekäigu (ekskursiooni, matka) sihtrühm: ...............................................................................................................Õppekäigu (ekskursiooni, matka) marsruut: ................................................................................................................Õppekäigu (ekskursiooni, matka) toimumise kuupäev: ..................................................................................................

23

Jrk.nr. Ülesanne Soovitatav ülesande täitjate arv

Täitmise tähtaeg

Täitja Allkiri nõusolekuks

1. Kooskõlastus külastatavate asutuste jt objektidega

1      

2. Riskikäsitluskava koostamine 

Rühmatöö2 - 4 liiget

     

3. Õppekäigu piirkonnas liikluskorralduse ja parkimisvõimaluste väljaselgitamine

1      

4. Külastatavate asutuste (vaatamisväärsuste, muuseumide jt) lahtiolekuaegade ja piletihindade väljaselgitamine

1      

5. Sõiduvahendi broneerimine 

1      

6. Osalejatele toitlustuse korraldamine ja broneerimine 

1      

7. Info hankimine ja ettevalmistus teele jäävate vaatamisväärsuste tutvustamiseks

Ülejäänud õpperühma õpilased

     

6. Reisipiirkonna turismikaardi tundmaõppimine, et osata suunata bussijuhti ja jõuda sihtkohta

 Kõik õppijad      

9. Eelinfolehe koostamine ja edastamine kõikidele osalejatele

2      

10. Pildistamine 1      11. Töö videokaameraga 1      

Ülesande ettevalmistaja on ka selle elluviija õppekäigul ja õpetaja on suunaja/abistaja rollis.

24

Õppekäigu(ekskursiooni, matka) näidiskava

Õppekäigu sihtrühm:    Võru linna põhikoolide 9. klassi õpilased; rühma suurus 20 õpilastÕppekäigu eesmärk:    Õppimisvõimaluste tutvustamine kutseharidusesÕppekäigu teema:        Õppimisvõimalused Võrumaa Kutsehariduskeskuses ja Räpina AianduskoolisÕpiväljundid:• õppija teab õppimisvõimalusi kodukoha lähedal asuvates kutseõppeasutustes;• õppija teab ja tunneb õppekäigu teele jäävaid ajaloolis-kultuurilisi vaatamisväärsusi;• õppija teab kuidas korraldada head ja õpetlikku ekskursiooni.Õppekäigu marsruut:  Võru – Väimela - Vana–Koiola – Himmaste – Põlva -  Räpina - VõruÕppekäigu (ekskursiooni, matka) ajakava

Kellaaeg: Objekt / tegevus9.00                              Õppekäigu algus9.00 -9.15                  Õppekäigu sissejuhatav osa: 

9.15                             Väljasõit 9.15 –10.00               10.00 - 10.45             10.45 – 11.10            11.10                         11. 30 – 11.40  12.20 – 12.40           

13.00 – 14.00             Lõunasöök   14.00             Väljasõit Põlvast 15.00 -15.45             

15.45 – 16.10           16.10                         Väljasõit Räpinast  Koduteel õppekäigu kokkuvõte17.00                        Õppekäigu lõpp 

Tabelisse võib lisada õppijatele antud ülesanded (3. veerg).

Õppekäigu(ekskursiooni, matka) eelinfolehtLäbi mõeldud ja konkreetne  eelinfo  on hea õppekäigu üks oluline eeldus. Eelinfo peab sisaldama:

õppekäigu toimumise kuupäeva; alguse (väljaõidu) ja tagasijõudmise kellaaega  ning kohta; sihtkohta   või ülevaadet marsruudist; infot kaasavõetavate õppevahendite kohta; meeldetuletust õppeülesannete kohta; infot soovitusliku riietuse ja jalanõude kohta; infot toitlustamise  ja selleks vajaliku raha kohta.

25

Eelinfo võiks lõppeda positiivse lausega.

Sõna „meie“ kasutamine juba eelinfolehes annab märku, et õpperühmal on ühtne eesmärk: saavutada õppekäigu õpitulemused.

Eelinfolehe näidis

Õpperühma T12 õppekäigu „Õppimisvõimalused Võrumaa Kutsehariduskeskuses ja Räpina  Aianduskoolis"

   EELINFOLEHTKoguneme õppekäiguks 15.mail.k.a. kell 8.00 Võru Katariina kiriku eesolevale platsile.Sõidame  välja kell 8.15 ja tagasi jõuame samasse kohta kell 17.00.Õppekäigul tutvume õppimisvõimalustega Võrumaa Kutsehariduskeskuses, Räpina Aianduskoolis, sööme lõunat Põlva bistroos ning tutvume teele jäävate vaatamisväärsustega.Riietume vastavalt ilmale ja paneme jalga mugavad  jalanõud. Ülearune ei ole ka vihmavari või –keep.Võtame kaasa vajalikud ravimid ja joogi.Tutvume Võrumaa Kutsehariduskeskuse ja Räpina Aianduskooli koduleheküljega.Võtame kaasa kirjutusvahendi töölehe ja tagaside lehe täitmiseks.Lõunasöök maksab 4.40 EURÄrme unustame koju head tuju ja tahet koos meeldiv päev veeta.Korraldajad

ÕppematerjalidÕppematerjalid aitavad muuta õppekäigu eesmärgi selgemaks ja teema  arusaadavamaks ning jätta olulist informatsiooni meelde.Õppevahendite (töölehed, tagasiside küsitluslehed, viktoriinid, jms.) ja õppeülesannetega  (tegevused õppekäigu ajal) saab lisaks teadmistele arendada õppijate  ühistööoskust, probleemide lahendamise, kriitilise mõtlemise, analüüsi- ja suhtlusoskust.Õppematerjalid koostatakse lähtudes omandatavatest õpitulemustest, seega õppekäigu peaeesmärgist ja osaeesmärkidest.

Üheks sobivaks õppevahendiks  on  tööleht  (hea kaasas kanda ja kiiresti täidetav) erinevate küsimuste tüüpidega:Võimalikud küsimuste tüübid:Ei / Jah küsimusMitmikuvaliku küsimusÕigete variantide märkimise küsimusVastavusse seadmise küsimusLünkade täitmise küsimusLühivastustega küsimus( vastuseks üks või kaks sõna)Arvuline küsimus

26

Riskikäsitluskava näidisReisi "9 kevadist hetke Lõuna-Eestist Ida-Virumaani" riskikäsitluskava

Oht/risk Abinõud maandamiseksMootorsõiduki alla jäämise oht                 

Ületame  teed vöötrajal ja selleks ettenähtud kohas,  valgusfoori olemasolul rohelise tulega. Bussist väljudes ületame teed ületada bussi tagant ja   vaatame  paremale ja vasakule ning veendumaks, et tee on vaba

Libastumise ja  kukkumiseoht bussi trepil          

 Meie oleme ettevaatlikud bussi sisenedes ja väljudes

Kukkumise oht bussis                             

Meie ei liigu sõidu ajal bussis

Grupist mahajäämise oht                        

Meie jälgime ajakava, kirjutame  üles reisisaatja telefoninumbri ja hoiame sidet kaasõppijatega

Kukkumise oht treppidel,pankrannikul ja vaatetornides                 

Meie oleme ettevaatlikud ja liigume ainult lubatud kohas

Looduse reostamise oht                       

Meie käitume looduses vastavalt igaüheõigusele

Puugi oht                                               

Meie kanname võimalusel  peakatet, heledaid riideid ja    kontrollime  oma riideid ja keha 

Marutaudi jäämise oht                           

Meie ei puutu  kodu- ja metsloomi 

Külmetumise oht                                    

Meie riietume vastavalt  ilmastikule 

Söögi kurku kinnijäämise oht          

Meie sööme rahulikult, söömise ajal me ei räägi  Esmaabi:   kannatanu panna paremale küljele ja kutsuda 112

Põletuse oht ja tulekahjutekkimise oht                                       

Meie oleme ettevaatlikud  tulega grillimisel.  Kustutame tule korralikult

Kooli maine kahjustamise oht             

Meie käitume õppekäigul vastavalt kooli õppekorralduse  eeskirjale 

27

Õppekäigust osavõtu leht

Klass:                 ……………………………………Kuupäev:                    „…..“ ………………………….. ……..aastaÕppekäigu marsruut: ………………………………………………………………………..

Jrk.nr. Õppija ees- ja perekonna nimi Allkiri õppekäigust osavõtu ja  riskikäsitluskava täitmise kohta

1.    2.    3.    4.    5.    6.    7.    8.    9.    10.    11.    12.    13.    14.    15.    16.    17.    18.    19.    20.    

 Õpetaja: …...................................................................................................................................                                 Nimi                                                               allkiri

28

Õppekäigu tagasiside leht

Klass:                     ...............

Õppekäigu kuupäev:        "............" ........................................... ......aasta

Palun anna tagasiside  õppekäigu kohta

1) Õppekäik oli  huvitav ja õpetlik:

1      2      3      4      5

2) Asutuse/objekti külastus  võimaldas õppekäigu õpitulemusi omandada:

1      2      3      4      5

3) Õppekäik oli läbi viidud vastavalt ajakavale:

a) jah;  b) ei

4) Teele jäävatest vaatamisväärsustest olid huvitavamad:

a) ………………………………………………………………….b) ………………………………………………………………….c) ………………………………………………………………….

5) Hinnang saadud külastuselamusele:

1       2      3      4     5

6) Ettepanekud õppekäigu turvalisemaks ja huvitavamaks ning õpetlikumaks  muutmiseks:

.........................................................................

.........................................................................

.........................................................................

Tänan!

29

Õppekäigu järelanalüüsi  ettevalmistamise leht

Valmistu antud lehe täitmisega õppekäigu järelanalüüsiks.

1. Hinnang õppekäigu õpitulemuste omandamisele. Mis olid õppekäigu õpitulemused? Kas Sina said piisavalt teadmisi õpitulemuste omandamiseks? Mis jäi vajaka?

2. Milliseid põhiteadmisi ja -oskusi omandasid Sina antud õppekäigul. Loetle:

3. Ootused õppekäigule. Millised olid Sinu ootused õppekäigule? Kas need täitusid? Kui ei täitunud, siis miks?

4. Käitumine õppijana õppekäigul. Kuidas käitusid õpperühma õpilased õppijana? Too esile positiivsed ja negatiivsed küljed. Kui oli negatiivseid ilminguid, siis miks neid Sinu arvates oli?

5. Hinnang iseendale õppijana. Kas olid enne õppekäigule minekut  tutvunud asutuse/objekti kodulehega  ja ja muude materjalidega ning teinud vastavaid märkmeid lähtudes õppekäigu eesmärgist ja osaeesmärkidest. Kas olid aktiivne ja peegeldav kuulaja ning said kõikidele töölehe küsimustele vastused?

6. Õppekäigu korraldamine. Kuidas Sina omalt poolt toetasid õppekäigu õnnestumist? Mida tegid omalt poolt selleks, et  õppijate ja korraldajate koostööna sünniks positiivne külastuselamus? Milliseid ülesandeid ja kuidas täitsid?

7. Milliseid õpi- ja võtmeoskusi arendasid Sina õppekäigu korraldamisel (ettevalmistus, läbiviimine ja kokkuvõte (järelanalüüs) ja milliste tegevuste juures. Analüüsimisel kasuta tabelis toodud õpi- ja võtmeoskusi.

Jrk.nr. Õpi- ja võtmeoskused Arendamine: „jah“ ; „ei“või + ja -

1. peegeldava ja aktiivse kuulamise oskus  

2. mõttega lugemise oskus  

3. tekstiloomeoskus  

4. kõnelemisoskus  

5. analüüsi oskus  

6. analüüsi tulemuste sünteesi oskus  

7. informatsiooni talletamise, loomise, edastamise ja tõlgendamise oskus

 

8. koostööoskus,  

9. loogilise ja kujundusliku mõtlemise oskus  

10. kriitilise mõtlemise oskus  

30

Järelanalüüsi koostas: ………………………………..

Õ ues õ pe Õuesõpe on uurimusliku suunitlusega väljaspool klassiruumi toimuv eelnevalt planeeritud tund, kus õpilasel on võimalus õppeprotsessis aktiivselt osaleda. Õuesõpe võimaldab õpilastel ise uurida, vaadelda, teha erinevaid katseid, midagi oma kätega valmistada, tunnetada ümbrust kõigi oma meeltega ning siduda juba õpitud teadmisi uutega. Õuesõpe on tunni vorm, mida on võimalik siduda praktiliselt iga ainega. Tänu praktilisele tegevusele omandavad õpilased õppematerjali paremini ja see jääb meelde. Kõigil õpilastel on võimalik saavutada eduelamust. Laste meeskonnatöö oskus suureneb. Valmib praktiline töökava, mida on võimalik kasutada ka järgnevatel aastatel ja seda on võimalik huvilistele meili teel jagada.Kogu õues õppimine on seotud tervise edendamisega – palju liikumist, rohelus ümberringi, värske õhk, loodushääled, karastamine. Õues õppimine pakub lahendust tubasest kitsikusest tulenevale stressile.Õppides õues saame kasutada kõiki oma meeli. Lisaks tavapärasele nägemisele ja kuulmisele tulevad kasutusele veel haistmine, maitsmine, kompimine ja liikumise abil kogetu. Saame õppida läbi isikliku kogemuse, tunnetada end osana loodusest, avastada pidevalt midagi uut, hoolida ja imetleda. Õues on võimalus näha, et kõik on kõigega seotud, erinevate õppeainete integratsioon jõuab reaalselt lapseni Õuekeskkonna ettearvamatus aitab kaasa loovuse arendamisele.Õuesõpe eeldab head koostööd õpilase ja õpetaja vahel, annab võimaluse meeskonnatööks. Erinevalt õppetööst klassiruumis tekivad õues teised liidrid.

Õuesõppe läbiviimiseks kasutatakse erinevaid aktiivõppemeetodeid, mis võimaldavad arendada nii analüüsioskust kui ka loomingulisust.Sellised tunnid võib toimuvad kooli või õpiõues, lapse koduõues, tänaval, lähiümbruse looduses (aias, metsatukas, pargis, veekogu ääres, põllul jne), puukoolis, botaanikaaias, muuseumis, linnuses, farmis, tallis, loomaaias,matkal, laagris, spetsiaalsel õpperajal või muus tunni eesmärki täitvas kohas. Lisaks ainealastele eesmärkidele arendab õuesõpe üldpädevusi (enesemääratlemine, õpipädevus, suhtlemine, ettevõtlikkus, väärtused ning sotsiaalset oskused) ning valdkonnapädevusi (kunst, kehakultuur, keel, matemaatika, sotsiaalsed ja tehnoloogilised oskused)

31

Kooli ringide tegevuse korraldamine

Ringide eesmärgiks on arendada huvi õppeaine vastu huvitavate mänguliste metoodikate ja erilise õhkkonna kaudu, õppeprotsessi toetamine klassi- ja koolivälise tegevuse kaudu.

Ringi nimetus Vanuserühm

Tegevuse eesmärgid Ringitegevuse kirjeldus Oodatud tulemused

Art–stuudio 7.-9. kl Kujundliku mõtlemise, fantaasia, mõttekujutuse, nägemismälu ning loomingulise potentsiaali arendamine.

Praktilised tunnid koolis (erinevad joonistamis-tehnikad), lastejoonistuste väljapanekud koolis, näituste korraldamine ja osavõtt näitustest nii koolis kui ka väljaspool kooli (näiteks, Kreenholmi raamatukogu), näituste külastamine.

Loominguliste oskuste, enesekindluse arenemine, silmaringi laienemine; elutunnetus läbi loomingu prisma. Huvitavate joonistamistehnikate omandamine. Oskus oma tööd kujundada ja valida töid näituste jaoks.

Muusika stuudio

1.-9. kl Etteastete ja kontserdipalade ettevalmistamine. Harjutamine esinemiseks vanemate koosolekutel, kooli- ning koolivälistel üritustel ja kontsertidel.

Esinemiseks ettevalmistumisel arenevad laste individuaalsed oskused ja lauluoskus, loomepotentsiaal, artistlikkus, oskus laval liikuda ja ilmekalt esitada muusikapalasid.

Ring Muusika – stuudio annab lastele võimaluse oma jõud proovile panna ja täiendada laulusolistina või rühmaettekandes (laulukunstis soolo- või rühmaettekandes).

Inglise keel 2. kl

6.-8. kl.

Inglise kõnekeele õppimine, kõnelemisoskuse kujundamine ja arendamine.

Mänguline õppevorm tunnis. Esimesel poolaastal arendatakse hääldusoskust, dialoogilise ja monoloogilise kõne oskust, mälu ja suulist kõnelemisoskust läbi luuletuste, lisusalmide,

Laps -on aktiivne tunnetuslikus tegevuses;-on valmis erinevateks töövormideks;-on valmis koostööks teiste inimestega;- oskab kontakti luua ja suhelda.

32

laulude, kahekõnede, vanasõnade, riimide õppimise. Teisel poolaastal erinevate tekstide ja harjutuste abil arendatakse lugemistehnikat ja kõnelemisoskust.

Kuldsed käed 1.-2. kl Koolilaste loominguvõimete ja esteetilise maitse kasvatamine, ettekujutuse kujundamine dekoratiiv-rakenduskunstist.

Lekaalide valmistamine ja pehmete mänguasjade meisterdamine niitidest ja riiest (õmblemine).

Iseseisev mänguasjade meisterdamine.

Lavakunst 1.-9. kl Lapse vaimse, intellektuaalse ja emotsionaalse tegevuse sfääride arendamine.

Deklamatsioon, rütmika, tants, pantomiim, paaristöö, rühmatöö, heuristiline keskustelu, jutustamine, ümberjutustamine, mäng.

Kaasaegse tantsu lavastamine näitekunsti elementidega. Avalikud sõnavõtud.

Oraatorikunst

7.-9. kl Õpetada ringiliikmeid selgelt ja kombekohaselt väljendama oma mõtteid, vältides kõnevigu.Avardada silmaringi ja süstematiseerida selle kasutamise riistasid.Määratleda kõlblus- ja väärtusnormid, mis on kombekohased kaasaegses ühiskonnas

Meetodid:- argumentide otsimine kasutades klassikalisi skeeme; - argumenteerimise koostamine klassikaliste struktuuride järgi; -kõnede ja etteastete koostamine;- videomaterjalide demonstreerimine ja klassikaliste keiside analüüs; - avalikud esinemised; - klassikalised ettevalmistamise meetodid;- esinemised personaalsete

- õpilase mõtlemise struktureerimine; silmaringi laiendamine erinevates valdkondades:poliitikas, sotsioloogias, rahvusvahelistes suhetes, jne; - areneb oskus sõnastada oma mõtteid kiiresti ja ilma kõnevigadeta; - areneb oskus esitatud info analüüsida ja kõrvutada; - areneb avaliku esinemise, esitlemise ja diskuteerimise oskus.

33

etteastete ja debaatide raames K. Popperi formaadis.

Huvitav saksa keel

7.- 9. kl Tutvustada õpilastele saksakeelsete riikide ajalugu, kultuuri eripärasusi ja tavasid. Kasvatada tolerantset suhtumist eri rahvusest inimestesse, nende usku ja tavadesse.Jätkata tutvumist saksa folklooriga muinasjuttude, rahva- ja lastelaulude ning lisusalmide näitel.

Vastava temaatikaga õppefilmide vaatamine, õpetliku kirjanduse lugemine, eesmärgipärane otsingutegevus internetis, refereerimine, presentatsioonide tegemine erinevatel teemadel, mis on seotud tähtpäevadega.

Õpilased omavad ettekujutust saksakeelsete riikide rollist kaasaegses Euroopas ja maailmas, mõistavad sakslaste kultuuri eripära, oskavad rääkida põhilistest traditsioonidest, tavadest ja kommetest, mis on levinud Saksamaa territooriumil. Õpilased on tolerantsed saksakeelsete riikide rahva ja ka teiste rahvaste suhtes. Õpilased teavad mõnede kuulsate muinasjuttude, laulude, lisusalmide sisu saksa keeles.

Huvitav soome keel ja kultuur

7.-9. kl Tutvustada õpilastele soomekeelsete riikide ajalugu, kultuuri eripärasusi ja tavasid. Kasvatada tolerantset suhtumist eri rahvusest inimestesse, nende usku ja tavadesse.Jätkata tutvumist soome folklooriga muinasjuttude, rahva- ja lastelaulude ning lisusalmide näitel.

Vastava temaatikaga õppefilmide vaatamine, õpetliku kirjanduse lugemine, eesmärgipärane otsingutegevus internetis, refereerimine, presentatsioonide tegemine erinevatel teemadel, mis on seotud tähtpäevadega.

Õpilased omavad ettekujutust soomekeelsete riikide rollist kaasaegses Euroopas ja maailmas, mõistavad sakslaste kultuuri eripära, oskavad rääkida põhilistest traditsioonidest, tavadest ja kommetest, mis on levinud Soome territooriumil. Õpilased on tolerantsed soomekeelsete riikide rahva ja ka teiste rahvaste suhtes. Õpilased teavad mõnede kuulsate muinasjuttude, laulude, lisusalmide sisu soome keeles.

Logorütmika Klassid kõnepuudega

Arendada laste kõne- ja artikulatsiooniaparaati ning oskust oma liigutusi

Lihtsamad sõrme- ja labakäeharjutused erinevas rütmilises järjepidevuses,

Kõnelemis-, mõtlemis- ja motoorsete protsesside paranemine.

34

õpilastele

koordineerida. korrigeerimistunnid.

Loovtegevus meie elus

4.-9. kl Loovuse arendamine, oskus mõelda kreatiivselt,individuaalsuse arendamine, maitse kujundamine. Fantaasia ja ideede realiseerimise oskuse arendamine.

Võimalus anda vanadele asjadele uus elu, luua kreatiivseid asju, omandada laua serveerimise oskused ning etiketialused.

Uue kollektsiooni loomine. Uute oskuste ja seisukohtade kujundamine.

Spordimängud 5.-9. kl Õpilaste ettevalmistamine ülelinnalisteks erinevate spordialade võistlusteks.

Tervisliku eluviisi järgimine. Füüsilise vormi ja motoorika arendamine.

Suur tennis 1.-3. kl Füüsilise aktiivsuse arendamine, tennise algoskuste arendamine.

Tervisliku eluviisi järgimine. Füüsilise vormi ja motoorika arendamine.

Informaatika/ infotehnoloogia

7.-8. kl Õppida korrektselt vormistama dokumente ja uurimustööde ning loovtööde arvutiesitlusi

Töö MS Wordi tekstiredaktoriga, MS Painti graafilise redaktoriga ja PowerPointi presentatsioonide redaktoriga.

Oskus korrektselt vormistada elektroonilisi dokumente ja presentatsioone.

Majandusõpetus ja koolifirmad

1. kl

6. kl

4.-5. kl

Tutvumine majanduse ja ettevõtluse alustega.

Õpilasfirmade tegevus. Õpilased teavad majandusalaseid põhimõisteid ja omandavad ettevõtluse praktilisi oskusi, õpivad meeskonnatööd, partneriga suhtlemist ja organiseeritust.

Miksike 4.-5. kl1. kl

Proovida uusi õppetegevuse vorme.

Iseseisev töö õpikeskkonnas «Miksike».

Tähelepanu ning peastarvutamise oskuse arenemine.

35

Ökoloogia 1.-9. kl Õppida organismide ja nende koosluste mõju üksteisele ja keskkonnale.

Tutvumine Eesti loodusega, looduskaitsealadega, taime- ja loomariigiga.

Lapsed õpivad armastama oma kodukanti, hoolivalt suhtuma selle rikkustesse.

Rahvuskultuur(eesti keeles)

1.-9. kl Tutvumine eesti rahva traditsioonide ja ajalooga ning rahvakunsti teostega.

Eesti rahvakunsti tundmaõppimine.

Õpilased tutvuvad eesti rahva traditsioonide ja kultuuriga.

Malering 1.-9. kl Õpilase mõtlemisoskuse harmooniline arendamine läbi mängu. Loova suhtlemise, hea käitumise ning oma vigadest õppimise kasvatamine.

Malemängu mõte on matemaatilises loogikas ja analüüsis, selles pole ruumi juhusteks. Laps õpib vastutustundlikult tegema otsuseid mängus ning seeläbi ka elus vastutustundlikumalt käituma.

Malemäng aitab lastel arendada oskust orienteeruda tasapinnal, arendab mõtlemist, õpetab lapsi võrdlema, üldistama, meelde jätma, soodustab selliste hinnanguliste omaduste arenemist nagu tähelepanelikkus, kontsentreeritus, iseseisvus.

Uurimistööde kirjutamise alused

7.-8. kl Õpetada uurimistööde koostamist ja kirjutamist kasutades infotehnoloogiat

Õpilsed õpivad sõnastama uurimistöö ja projektitöö teema, tõestama selle aktuaalsust; kavastama uurimis- ja projektitööd; määratlema uurimis- ja projektitöö eesmärki ja ülesandeid; töötama erinevate allikatega sealhulgas ürikutega, oskuslikult tsiteerima,vormistama allikaviiteid, koostama bibliograavilist nimestikku; valima ja rakendama praktikas uurimistegevuse meetodeid,

Õpilane teab uurimis- ja projektitöö koostamise reegleid ja oskab neid vajadusel rakendada.

36

mis vastavad uurimistöö eesmärkidele; mõõtma erinevate mõõteriistade abil; vormistama uurimuse tulemusi (lihtsate tabelite ja graafikute koostamine, järelduste formuleerimine); omandama praktilisi teadmisi, mis on vajalikud arvutiesitluse loomiseks programm PowerPointi abil; saavad avaliku kõne ettevalmistamise ja esinemise kogemuse; arendavad oma loovust, oskust töötada uurimisrühmas.

PikapäevarühmPikapäevarühma eesmärgiks on võimaldada õpilastele tuge ja järelevalvet õppetööst vaba aja sisustamisel ning koduste õpiülesannete täitmisel, pedagoogilist juhendamist ja suunamist huvitegevuses ning huvide arendamisel

37

4. III kooliastme loovtöö temaatika valiku, juhendamise, töö koostamise ja hindamise kord (7.-9. klassid)

Sisukord

1. Üldsed põhimõtted ………………………………………………………………………

2. Loovtöö mõiste ………………………………………………………… ..

3. Loovtöö liigid ja vormid ………………………………………………………

4. Loovtööde juhendamise põhimõtted ………………………………………

4.1. Klassijuhataja funktsioonid

4.2. Juhendaja funktsioonid

4.3. Koordinaatori funktsioonid

5. Õpilase (õpilasrühma) funktsioonid ……….

6. Loovtöö koostamise etapid ………………………………………………………………

7. Uurimis- ja loovtöö hindamiskriteeriumid ……...…………..

8. Loovtöö ülesehitus ..…………………………………...

8.1.Tiitelleht

8.2. Sisukord

8.3. Sissejuhatus

8.4. Töö põhiosa

8.5. Kokkuvõte

8.6. Kasutatud kirjandus ja internetallikad

8.7. Lisad

9. Loovtöö stiil ja keel ………………………………………………………

10. Loovtöö vormistamine……………………………………………………

10.1. Üldnõuded

10.2. Sisukord

10.3. Peatükkide, osade ja alaosade pealkirjad

10.4. Tsiteerimine ja refereerimine

38

10.5. Viited

10.6. Tabelid, fotod, pildid

10.7. Kasutatud kirjandus

10.8. Internetallikad

10.9. Kokkuvõtte

11. Loovtöö vormistamise näidised …..………………………………………..16

11.1. Tiitelleht

11.2. Viited

11.3. Refereerimine

11.4. Internetallikas

12. Loovtöö kaitsmine………………………………………………………….17-18

13. Lisa1 Hindamismudel ………………………………………………….19-22

1. Üldised põhimõtted

1.1. III kooliastmes korraldab kool õpilastele läbivatest teemadest lähtuva või õppeaineid lõimiva loovtöö.

1.2. Loovtöö temaatika valib kool. Täpsema teemavaliku teevad õpilased koostöös juhendajaga.

1.3. Loovtööd võib teha nii individuaalselt kui ka kollektiivselt.

1.4. Loovtöö teema märgitakse lõputunnistusele.

1.5. Loovtöö juhendajateks võivad olla kõik põhikooliastme õpetajad. Üldjuhul on juhendajaks aine või valikaine õpetaja.

1.6. Loovtöö juhendaja valib õpilane (õpilasrühm) iseseisvalt.

1.7. Loovtööde juhendajad ja retsensendid määratakse direktori käskkirjaga.

2. Loovtöö mõiste

Loovtööks loetakse individuaalselt või kollektiivselt õpilaste poolt läbiviidud praktilist loomingulist tööd, projekti, kunstitööd või muud taolist tööd.

Loovtöö on juhendatud õppeprotsess, mille käigus õpilane rakendab iseseisva töö oskusi ja omandatud teadmisi, arendab loovust ja kinnistab ning täiendab koolis omandatut.

3. Loovtöö liigid ja põhimõtted

39

3.1 Uurimistöö1) Uurimistöö on kirjalik tekst, kus õpilane keskendub mingile uurimisprobleemile.Uurimistöö eesmärgiks on saada täpsemat teavet uuritava teema kohta. Töö onvaldavalt analüüsiva iseloomuga. Olulisel kohal on töö autori järeldused, tõlgendusedja üldistused.2) Uurimistöö ülesehitus koosneb tiitellehest, sisukorrast, sissejuhatusest, töö põhiosast,kokkuvõttest, kasutatud kirjanduse loetelust ja lisadest.3) Uurimistöö sisaldab kokkuvõtvas osas õpilase enesehinnangut eesmärkide jategevuskava täitmise kohta.

3.2 Projekt1) Projekt on kindla eesmärgi ja ulatusega terviklik töö või ettevõtmine.2) Projekt annab hea võimaluse ellu viia oma ideid individuaalselt või rühmatööna.3) Projekti võib kaasata erinevaid loovtöö liike (lühiuurimus, esitlus, näitusekorraldamine jne).4) Projektitöö korral koostab õpilane kirjaliku osa, mis sisaldab: tiitellehte, sisukorda,sissejuhatust, töö käigu kirjeldust, enesehinnangut tööle ja kasutatud allikate loetelu.

3.3 Etendus, muusikapala, kontsert vms;

3.4 Kirjandus-, kunstinstitöö või muusikateos1) Kunstitöö võib olla maal, joonistus, graafika, skulptuur, keraamika, videofilm,fotonäitus jne.2) Muusikateos võib olla õpilase omalooming või teise autori muusikateose esitamine.3) Kunstitöö või muusikateose puhul koostab õpilane kirjaliku osa, mis sisaldabtiitellehte, sisukorda, sissejuhatust, töö käigu kirjeldust, enesehinnangut tööle jakasutatud allikate loetelu.Kunsti-,disaini- või käsitöö või –tööprojekt-

3.5 Loovtööks võib olla:

- uurimus;

- kirjanduse- või kunstiteose analüüs;

- omaloominguline proosa või luuleraamat;

- kirjutatud ja lavastatud etendus;

- kunsti-, käsitöö- või töötehnoloogiaprojekt;

40

- maali-, foto- või mõni muu kujutava kunsti näitus;

- video- või IT-projekt;

- kontsert - omaloominguline esinemine;

- maastikumängu ettevalmistus ja läbiviimine;

- ülekoolilise ürituse kavandamine ja korraldamine;

- pikaajalist ettevalmistust nõudvast üleriigilisest või rahvusvahelisest õpilasvõistlusest osavõtt;

- muu loominguline tegevus

4. Loovtööde juhendamine

4.1. Klassijuhataja funktsioonid:

4.1.1. Tutvustab 7. klassi õpilastele esimeses klassitunnis loovtöö üldsätteid, täitmiskorda, teemasid ja juhendajaid.4.1.2. Kontrollib, et iga õpilane valiks endale loovtöö teema ja juhendaja.4.1.3. Märgib üles klassi õpilaste poolt valitud loovtöö teemad. 4.1.4. Edastab loovtöö koordinaatorile õpilaste loovtöö teemad.4.1.5. Edastab e-kooli süsteemi kaudu õpilaste vanematele valitud loovtöö teema ja täitmise tähtaja.4.1.6. Tutvustab õpilastele nende loovtöö juhendajat.4. 2. Juhendaja rollÜhel juhendajal on reeglina mitte rohkem kui 5 juhendamist.4.2.1. Aitab õpilast teema valikul ja tegevusplaani koostamisel.4.2.2. Soovitab vajadusel kirjandust ja annab suuniseid info leidmiseks.4.2.3. Jälgib töö vastavust sisulistele ja vormistamise nõuetele ning jälgib ajakava täitmist. 4.2.4. Nõustab õpilast esitluse edukaks läbiviimiseks. 4.2.5. Täpsustab rühmatöös liikmete tööpanuse.4.2.6. Aitab õpilast (õpilasrühma) loovtöö kirjutamisel.4.2.7. Aitab õpilast (õpilasrühma) loovtöö vormistamisel.4.2.8. Abistab töö esitluse tegemisel.4.2.9. Annab õpilasele töö kohta tagasisidet ja omapoolse hinnangu.4. 3. Koordinaatori funktsioonid.Üldiselt koordinaatoriks on õppealajuhataja.4.3.1. Koordineerib/kontrollib loovtöö juhendajate tööd.4.3.2. Koostab teemade nimekirja loovtöö juhendajatele. 4.3.3. Koostab loovtööde kirjutamise ja kaitsmise plaani. 4.3.4 Kontrollib direktori käskkirja nõuete täitmist.4.3.5. Kontrollib, et I poolaasta lõpuks iga 9. klassi õpilane täidaks ja kaitseks oma loovtööd4.3.6. Korraldab 8. klassi õpilastele õppeaasta lõpus ning 9. klassi õpilastele I poolaastal loovtööde kaitsmise 4.3.7. Korraldab eelkaitse 2 nädalat enne loovtöö kaitsmist.4.3.7. Arhiveerib õpilaste loovtööd.

41

5. Õpilase ülesanded.5.1. Valib loovtöö teema ja juhendaja.5.2. Teatab oma valikust klassijuhatajale. 5.3. Koostab koos juhendajaga töö tegemise kalenderplaani.5.4. Otsib teemakohast kirjandust ja allikaid, analüüsib materjali.5.5. Kogub materjali, valib meetodid ja teeb praktilise töö, süstematiseerib ning vormistab. 5.7. Esitab oma tööd kaitsmiskomisjonile digitaalsel andmekandjal.5.8. Kaitseb oma tööd 8. klassi lõpus, erandjuhul 9. klassi I poolaastal.

6. Loovtöö etapid6.1. Teema ja juhendaja valik.6.2. Loovtööde juhendajad kinnitatakse direktori käskkirjaga.6.3. Töö esitatakse komisjonile hiljemalt kuu aega enne kaitsmist.6.4. Töö kaitsmiseks esitatakse kõik loovtöö koostisosad, ka töö variant digidaalsel andmekandjal.

7. Loovtöö hindamine

7.1 Loovtöö hindamise eesmärgiks on õpilasele tagasiside andmine loovtöö kui tervikukohta ning õpilases kriitilise suhtumise kujundamine oma töö protsessi ja selletulemisse.7.2 Loovtööd koos selle esitlemisega hindab kolmeliikmeline hindamiskomisjon, kuhukuulub ka juhendaja õpetaja. Hindamiskomisjoni määrab direktor õppeaasta alguses igas aines. Hindamiskomisjoni liikmed on kohustatud kõik esitlemisele tulevad tööd eelnevalt läbi lugema.7.3 Hindamiskomisjon võib esitada töö koostajale täpsustavaid küsimusi. 7.4 Rühmatöö puhul hinnatakse eraldi iga liikme tööd rühmas.7.5 Loovtöö hindamisel võetakse arvesse1) töö sisu – selle vastavust teemale, seatud eesmärkide täitmist, meetodite valikut jakasutamist, materjali piisavust, kontrollitud faktide olemasolu, korrektse kirjakeelekasutamist, töö üldist ülesehitust. Omaloomingulise töö puhul (muusika- võikunstiteos jms) selle ideed, originaalsust, kunstilist teostust.2) loovtöö protsessi – õpilase algatusvõimet ja aktiivsust, ajakavast ja kokkulepetestkinnipidamist, suhtlemisoskust.3) töö vormistamist – teksti, jooniste, graafikute, tabelite ja viitamise korrektsust.4) loovtöö esitlemist – esitluse ülesehitust, kõne selgust ja tempot, esitlusenäitlikustamist, kontakti saavutamist kuulajatega.7.6 Uurimistöö etapid ja hindamise kriteeriumid7.6.1 Uurimistöö etapid1) Teema valik ja ajakava koostamine2) Töö planeerimine.

42

3) Teemakohase allikamaterjali kogumine ja bibliograafia koostamine.4) Materjali läbitöötamine, süstematiseerimine, liigendamine.5) Uurimuse kirjutamine ja vormistamine.6) Töö viimistlemine.7.6.2 Hindamise kriteeriumid- Põhiidee ja sisu vastavus, põhjalikkus: kas uuritud on sissejuhatuses püstitatud põhiideed, kas faktid on kontrollitud, kas materjali on piisavalt jms.- Ülesehituse terviklikkus: kas kõik töö osad on olemas, kas liigendus on piisav ja loogiline jne. - Keele korrektsus ja stiili sobivus. - Vormistamise korrektsus, sh viitamine. - Õpilase aktiivsus uurimisprotsessis. - Töö tutvustamine multimeedia, audiovisuaalsete vm vahenditega. 7.7 Projektitöö etapid ja hindamise kriteeriumid7.7.1 Projektitöö etapid1)Teema valik ja ajakava koostamine. 2) Teoreetiline osa.3) Praktiline osa. 7.7.2 Hindamise kriteeriumid - Idee originaalsus.- Teostuse vastavus püstitatud eesmärkidele.- Ajakavast kinnipidamine.- Õpilase aktiivsus. Koostöö rühmas.- Vormistamise korrektsus ja nõuetele vastavus.- Töö esitlemine ja kaitsmine.7.8 Loomingulise töö etapid ja hindamise kriteeriumid7.8.1 Muusikateose või kustitöö etapid1)Teema valik ja ajakava koostamine. Loovtöö idee sõnastatakse teemana. Püstitatakse eesmärgid, mida viiakse ellu. Pärast teema valimist koostatakse ajakava. Rühmas tehtava loovtöö korral jagatakse õpetaja juhendamisel ülesanded. 2)Teoreetiline osa. Tutvutakse vajaliku taustamaterjaliga. Õpilased pakuvad omapoolseid lahendusi. Vajadusel koostatakse eelarve.3) Praktiline osa. Muusikateose või kunstitöö teostamine.7.8.2 Hindamiskriteeriumid- Idee originaalsus.- Teostuse vastavus püstitatud eesmärkidele.- Ajakavast kinnipidamine.- Õpilase aktiivsus. - Vormistamise korrektsus ja nõuetelevastavus.- Töö esitlemine ja kaitsmine.7.9 Loovtööd hinnatakse viie palli süsteemis. 7.10 Õpilane (õpilasrühm) saab hinde, kui– Töö on esitatud.– Töö on kaitstud - Töö esitlemiseks on koostatud esitlus7.11 Komisjon teatab loovtöö hinde kaitsmisega samal või eelnevalt kindlaks määratud päeval

7.12 Loovtöö teostamise ja kaitsmise ebaõnnestumise korral korraldatakse järelkaitsmine 10 kalendripäeva jooksul.

7.13. Loovtöö võib lugeda sooritatuks, kui õpilane on osalenud ja saavutanud märkimisväärse koha üleriigilisel või rahvusvahelisel aineolümpiaadil, õpilasuurimustööde konkursil.

43

8. Töö ülesehitus

Kirjalikult vormistatud loovtöö koosneb järgmistest osadest (kohustuslik on kasutada sama järjekorda):

TiitellehtSisukordSissejuhatusTöö põhiosa oma peatükkide ja alajaotustegaKokkuvõteKasutatud kirjandusLisad8.1. Tiitelleht

Tiitelleht on töö esimene leht järgmiste andmetega:

- õppeasutuse täielik nimetus,

- töö pealkiri,

- töö liik, aine,

- koostaja ees- ja perekonnanimi ning klass,

- juhendaja ees- ja perekonnanimi,

- töö valmimise koht ja aasta

8.2. Sisukord

Sisukord annab ülevaate töö struktuurist. Sisukorras esitatakse peatükkide ja alajaotuste täielikud pealkirjad koos vastavate leheküljenumbritega. Peatükid ja alapeatükid tuleb nummerdada, sissejuhatus ja kokkuvõte jäävad numbrita.

8.3. Sissejuhatus

Sissejuhatus kujutab endast töö minimudelit, mis peab sisaldama järgmisi kohustuslikke teemasid:

teema valik ja selle aktuaalsus. Põhjendatakse teema valikut, selgitades: Millised tähelepanekud suunasid valima antud teemat? Milles seisneb teema tähtsus? Milles seisneb teema uudsus?

töö eesmärgid ja ülesanded

Sissejuhatus ei ületa 1/10 töö põhiosa mahust.

8.4. Põhiosa

44

8.4.1. Töö põhisosas täidetakse sissejuhatuses püstitatud eesmärgid ja jõutakse probleemi lahenduseni. Kui olid sõnastatud ka uurimisküsimused ja hüpoteesid, siis saadakse vastus uurimisküsimustele ning kontrollitakse hüpoteeside õigsust.

8.4.2. Põhisisu koosneb peatükkidest, alapeatükkidest.

8.4.3. Põhiosa ülesehitus sõltub töö mahust ja iseloomust.

8.4.4. Peatükid ja alapeatükid peavad olema omavahel seotud ja moodustama hästi jälgitava terviku.

8.5. Kokkuvõte

Kokkuvõte kajastab töö olulisemaid tulemusi ja ettepanekuid. Kokkuvõttes mingeid uusi väiteid, arvandmeid ja tabeleid ei esitata ega ei kasutata ka enam ühtki uut tsitaati ega muud viidet. Kokkuvõtte kõige tähtsam osa on sissejuhatuses sõnastatud küsimusele vastamine

Kokkuvõte ei ületa 1/10 töö põhiosa mahust.

8.6. Kasutatud materjalid.

Kirjeldatakse töö koostamisel kasutatud põhilisi materjale.

8.6.1. Materjali valimisel on soovitatav eelistada uuemaid väljaandeid. Tsitaate kasutades peab viitama allikale.

8.6.2. Loetelu peab sisaldama kõiki allikaid, mida antud töö käigus kasutati ja millele on viidatud.

8.6.3. Kasutatud kirjandus esitatakse autorite perekonnanime järgi tähestikulises järjekorras.

8.6.4. Ühe ja sama autori teosed järjestatakse ilmumisaja järgi.

8.7. Lisad (vajadusel)

8.7.1 Lisad sisaldavad tavaliselt materjali, mida on töö eesmärkide saavutamiseks vaja läinud, kuid mis töö sisuga ei ole nii otseselt seotud - küsitluslehed, illustreeriv lisamaterjal (dokumendid või fotokoopiad).

8.7.2 Lisad nummerdatakse iseseisvalt (paremale ülanurka LISA 1) ja pealkirjastatakse, fotod allkirjastatakse (kes või mis on fotol, millal ja kelle poolt jäädvustatud, kelle omanduses on originaal jms).

8.8. Loovtöö kogumaht on 10-20 A4 lehte.

9. Loovtöö stiil ja keel

9.1. Töö peab olema kirjutatud korrektses keeles.

9.2. Vältida tuleb slängi, stampkeelendeid, käibe- (üliemotsionaalseid) fraase.

9.3. Korrektse keelekasutuse tagamiseks on soovitatav kasutada abimaterjale, nt

45

õigekeelsussõnaraamatut.

9.4. Tuleb kasutada selget ja täpset oskuskeelt, üldtunnustatud ja väljakujunenud

terminoloogiat.

9.5. Kirjutada tuleb nii lühidalt kui võimalik ja nii pikalt kui vajalik

9.6. Ei liialdata võõrsõnadega.

9.7. Tuleb hoiduda tõlkevääratustest.

9.8. Tuleb vältida sõnakordusi ja kasutada rikkalikku sõnavara.

9.9. Töö peab olema sõnastatud korrektselt ja loogiliselt

10. Töö vormistamine

10.1. Nõuded kirjaliku osa vormistamisele.

10.1.1. Töö vormistatakse arvutil lehe ühel küljel.

10.1.2. Töö kirjastiil on eelistatult antiikvakiri Times New Roman. Kirja suurus on

standardne, st 12 punkti, reavahe peab olema 1,5.

10.1.3. Ülemine ja alumine veeris on 3 cm, paremal 2 cm, vasakul köitmise hõlbustamiseks vähemalt 4 cm.

10.1.4. Kõik leheküljed töös nummerdatakse, number trükitakse ülaservast 1 cm allapoole lehe paremasse nurka. Lehekülgi arvestatakse alates tiitellehest, kuid lehekülje numbrit sellele ei kirjutata.

10.1.5. Esimese astme alaosad algavad uuelt leheküljelt

10.1.6. Meeles peab pidama, et eelmise alaosa viimase rea ja uue pealkirja vahel peab olema rohkem tühja ruumi kui pealkirja ja talle järgneva alaosa vahel (nt kõigepealt kaks rida tühja ruumi, siis pealkiri ja siis üks tühi rida enne teksti).

10.1.7. Tekstilõigud eraldatakse tühja reavahega. Teksti serv peab olema joondatud mõlemalt poolt.

10.1.8. Töö ülesehitus:

- tiitelleht

- sisukord

- sissejuhatus

- töö põhiosa

- kokkuvõte

46

- kasutatud kirjanduse loetelu

- lisad(vajadusel).

10.1.11. Töö pealkiri trükitakse tiitellehele paksus kirjas ilma jutumärkideta.

10.1.12. Töö peatükkide pealkirjad jutumärkidesse ei panda.

10.1.13. Pealkirjades lõppu punkti ei panda.

10.2. Sisukord

10.2.1. Sisukord paikneb töö teisel leheküljel, tiitellehe järel ja sissejuhatuse ees.

10.2.2. Sisukorras on kõik töö jaotised selles järjekorras, sõnastuses ja numeratsiooniga, nagu need esinevad töös endas.

10.4. Tsiteerimine ja refereerimine

Allikmaterjali ideid saab viidata kas sõna-sõnalt ehk tsiteerida või ümbersõnastatult ehk refereerida. Mõlemal juhul on vaja viidata autorile ja algallikale.

10.4.1.Tsitaat:

- peab olema tihedalt seotud tekstiga;

- peab olema täpne ja vastama originaalile;

- tsitaat pannakse jutumärkidesse;

- tsiteerides peab viitama allikale;

- sõnade, lausete, lõikude ärajätmist tsiteerimisel tähistada punktiiriga "....";

- tsiteerides peab viitama allikale;

- viidata tuleb iga lõiku või lauset, mis ei ole tööautori enda kirjutatud või välja mõeldud.

10.4.2. Tsiteerides erinevatest kohtadest pärinevaid lõike, ei ole lubatud ühendada üheks tsitaadiks. Iga katkend (lõik) peab olema vormistatud kui eraldi tsitaat.

10.4.3. Ei ole soovitatav kasutada ainult ühe autori tisitaate.

10.4.4. Refereerimisel edastatakse autori mõtteid oma sõnadega, kuid autori mõtet moonu-

tamata. Refereering sõnastatakse nii, et oleks arusaadav, kus kajastuvad refereeritava autori ideed ja kus algavad refereerija tõlgendused ja kommentaarid. Refereeringu puhul jutumärke ei kasutata, küll on aga vajalik viitamine allikale või autorile.

10.5. Viited

Viide kajastab bibliograafiaandmeid allika kohta, millest pärineb tsitaat või refereering. Viide

käib kas lause või lõigu kohta. Viitamissüsteem peab olema kogu töö ulatuses ühesugune.

47

10.5.1. Viiteid võib teha kahel viisil:

a) nurksulgudesse pannakse kirjanduses olev allika järjekorranumber, pärast vastava sõna või fraasi tekstis, araabia numbrites [3];

b) ümmargustes sulgudes peale vastava sõna või fraasi tekstis, mis tähistab autorit, ilmumisaastat, lehekülge (Gilyarevsky 1998: 11)

10.5.2. Teksti sees võib viidata oma töös esinevatele graafikutele, joonistele, fotodele jne (vt Joonis 3)

10.5.3. Viide märgitakse kohe pärast tsitaati lõpetavaid jutumärke, sõltumata sellest, kas

see asub lause lõpus või keskel. Tsitaat võib olla ka originaalkeeles, tõlge joone all.

10.6. Tabelid, pildid, fotod

Andmete esitamine tabelina on mõttekas siis, kui see lihtsustab teksti mõistmist. Töös

esitatud tabelid peavad olema läbivalt nummerdatud. Tabeli number ja pealkiri esitatakse

tabeli kohal, tekstis viidatakse tabelile vastava numbriga.

10.6.1. Illustreeriv materjal – tabelid, joonised (pildid, kaardid, graafikud, skeemid) ja fotod nummerdatakse.

10.6.2. Tabelid pealkirjastatakse, joonised ja fotod allkirjastatakse.

10.6.3. Tabelile peab olema teksti sees viidatud. Viitamisel kasutatakse samuti kas nime ja aastaga või joonealust viitamist. Viide lisatakse illustreeriva materjali pealkirja (kui tegemist tabeliga) või allkirja (kui tegemist pildi, kaardi, graafiku vmt materjaliga).

10.6.4. Kui nimega viitamise korral ei ole võimalik autorit kindlaks teha, tuleb viitesse lisada info pildi päritolu kohta.

10.6.5. Illustreerivale materjalile osutatakse teksti seest, nt. „... nagu näeb jooniselt 7“ jne.

10.6.6. Tabelite numbreid hakatakse lugema alates esimesest tabelist töös. Pealkiri peab

olema võimalikult lühike ja selge, kuid samas mõtestama tabeli sisu lahti ka tööd

mittelugenud inimesele.

10.6.6. Kõiki tabelis kasutatud sümboleid ja lühendeid seletatakse tabeli all.

10.6.7. Tabeli veergudel ja ridadel peavad olema nimetused, mis on andmetest eraldatud.

10.6.8. Mahukad tabelid, mille esitamata jätmine töö põhiosas ei vähenda töö selgust, on

mõistlik panna töö lisasse.

10.6.9. Üksikuid arvandmeid ei ole mõtet tabelisse paigutada, parem on esitada need tekstis.

10.7. Kasutatud kirjandus48

10.7.1. Kasutatud kirjanduses loetletakse üles töö koostamisel kasutatud ja viidatud allikad. Igale loetelus olevale allikale peab töös leiduma viide. Need tuuakse välja autorite perekonnanimede tähestikulises järjekorras. Sama autori tööd esitatakse ilmumisaasta järjekorras.10.7.2.Kasutatud kirjanduse loetelu vormistatakse järgmiselt:

1) Entsüklopeediad, teatmeteosed, õppekirjandus

2) Lisakirjanduse loetelu (artikkel ajakirjast või ajalehest, monograafia)

3) Võõrkeelsed materjalid

4) Elektroonilised materjalid internetist

10.7.3. Raamatute ja artiklite kohta esitatakse järgmised andmed: autori(-te) nimi(-ed), ilmumisaasta, pealkiri ja alapealkirjad (vastavalt tiitellehele), trüki köide, osa, number, ilmumiskoht, kirjastus või väljaandja. Ajakirja-artiklite puhul kirjutatakse kasutatud kirjanduse loetelus välja: autor, pealkiri, ajakirja nimi, number, aasta, leheküljed

10.7.4. Internetimaterjalide puhul: autori nimi (kui tuvastatav), initsiaal, artikli pealkiri, URL-aadress (http:// www. xxx.ee), materjali hankimise kuupäev (sulgudes).

10.7.11. Allika ilmumisandmete kirjutamise järjekord:

- autori nimi;

- teose pealkiri (jutumärkideta);

- väljaande koht;

- kirjastus;

- väljaande aasta;

- köide, lehekülg (vajadusel).

10.8.1. Wikipedia kasutamine on lubamatu.

10.9. Kokkuvõtlik presentatsioon

10.9.1. PowerPoint esitlus

10.9.2. Umbes 8-10 slaidi

10.9.3. Esimene slaid on tiitelslaid:

- esitluse teema;

- autori andmed, esitluse kuupäev.

Viimasel slaidil – tänusõnad (Tänan tähelepanu eest!)

10.9.3. Teine slaid - esitluse kava.

49

10.9.4. PowerPoint esitluse koostamisel tuleb kasutada ühte slaidi ühe põhiidee, illustratsiooni, tabeli, joonise jms edasiandmiseks. Tekst peab olema lühike ja oluline - üks slaid üks mõte.

10.9.5. Edasiantav info peab olema loogiliselt liigendatud, ilma keeruliste graafiliste kujundite ning liigsete detailideta.

10.9.6. Pealkirjade ja alapealkirjade kujundamisel peab jälgima, et kiri oleks piisavalt suur ja nähtav, kiirelt loetav ja laused lühidad.

10.9.7. Illustratsioonid ja taust peavad olema vastavuses teemaga.

10.9.8. Pilti saab esitlusse lisada vaid siis, kui see on oluline esituse jaoks - info esitus selle abil on efektiivsem kui teksti abil.

10.9.9. Kirja suurust valides tuleb lähtuda auditooriumi kaugusest ekraanist (mitte väiksem kui 18p, Arial).

10.9.10. Kujundus peab olema läbivalt ühesugune.

10.9.11.Taust peab olema hele, tekst tumedas kirjas. Tekst peab olema loetav.

10.9.12.Tuleb kasutada nii vähe värve ühel slaidil kui võimalik - kuni kolm värvi.

10.9.13.Kõige parem on vasakpoolne ja parempoolne teksti joondamine, mitte rööpjoondus (justified)

10.9.14.Slaidide vaheldumise efekte või animatsioone tuleb kasutada mõõdukalt, efektid ei tohiks varjutada uuritava teema esitlust. Liikuvat kirja tuleb vältida.

10.9.15. On valmis suuline ettekanne slaidide jaoks.

10.9.16.

10.9.18. Lõppslaidil peab olema esitluse kõige tähtsam info.

50

12. Loovtöö kaitsmine

12.1.Igal õpilasel (õpilasröhmal) on juhendaja, kes nõustab teda töö sisus ja kirjalikus vormistamises, annab soovitusi temaatilise kirjanduse valikul, nõustab õpilast esitluse edukaks läbiviimiseks, valmistab töö kaitsmiseks.

12.2. Töö esitlemisele, mis toimub kindlaks määratud korra järgi, pääseb õpilane, kes on kokkulepitud ajaks esitanud juhendajale ja hindamiskomisjonile oma uurimistöö või praktilise loovtöö koos kirjaliku osaga. Mitme autori puhul osalevad loovtöö esitlusel kõik rühma liikmed.

Töö esitlus toimub koolis selleks ette nähtud päeval vasastava õppeaine komisjoni lahtisel istungil. Loovtööd esitleb õpilane suulise ettekandena. Töö tutvustamiseks tuleb koostada esitlus (PowerPoint). Loovtöö esitlemisel õpilane:

1) selgitab töö eesmärki ja põhjendab teema valikut;

2) tutvustab kasutatud meeto(dit)deid, töö struktuuri, järeldusi ja kasutatud allikaid;

3) esitab töö kokkuvõtte: milleni jõuti, kas eesmärk täideti.

12.3. Loovtöö kaitsmine toimub esitluse vormis.

12.4. Esitlust alustatakse pöördumisega komisjoni poole, siis järgneb:

- töö sisu tutvustus (mitte rohkem kui 7 minutit);

- küsimused komisjoni poolt õpilasele/õpilasrühmale (mitte rohkem kui 5 minutit)

12.5. Loovtöö hindamisel arvestatakse töö tegemise protsessi, sisu, vormistamist ja

õpilase esinemist töö kaitsmisel.

12.6. Loovtöö hindamisel arvestatakse enamuse arvamust. Kui arvamused jaotusid

võrdselt, siis jääb viimane sõna komisjoni esimehele.

12.7 Kaitsekomisjoni esimees teeb kaitsmise tulemused teatavaks kohe pärast hinde

panekut komisjoni poolt.

12.8 Mittenõustumist hindega ja teisi apellatsioone, mis on seotud töö kaitsmisega,

vaatab läbi direktor. (vaata LISA)

51

Narva 6. Kool

Pjotr Ivanov, 8.a klass Arvuti mõju õpilase tervisele

Uurimistöö arvutiõpetuses

Juhendaja õpetaja Irina Matvejeva

Narva 2014

52

Retsensendi hindamisleht Lisa 1

Uurimistöö või loovtöö autor klass

Uurimistöö või loovtöö teema

Retsensent

Kokku 20 palli Pealkiri -1 pallTeoreetiline osa-5 palliPraktiline osa- 8 palli Vormistus -6 palliPealkiri 1 pall 0 palli Kokku:1

Pealkiri vastab täpselt töö sisule

Pealkiri ei vasta töö sisule

Teoreetiline osa

5 palli 4 palli 3 palli 2 palli 1 pall 0 palli

On olemas kõik vajalikud osad- eesmärgid, ülesanded, võimalikud hüpoteesid, läbi töötatud materjali analüüs. Keel on selge, on kasutatud teaduslikku stiili,

On olemas vajalikud osad – eesmärgid, ülesanded, võimalikud hüpoteesid, läbi töötatud materjali analüüs, väljendusviis ei ole piisavalt täpne, põhiliselt on

On olemas kõik vajalikud osad-eesmärgid, ülesanded, võimalikud hüpoteesid, uuritava materjali analüüs. Keeleline väljendusviis on ebatäpne, kasutatud

Mõned vajalikud osad puuduvad.Töös esitatud materjalist arusaamine on raskendatud suure hulga stiili-ja grammatikavigade tõttu.

Puubub mitu nõutavat osa, esitatud materjalist ei ole võimalik aru saada suure hulga stiili-ja grammatikavigde tõttu.

Töö teoreetiline osa puudub või on esitatud mõne nõuetele mittevastava sõnaga.

Töös esineb plagiaat.

53

lauseehitus on stilistiliselt ja grammatiliselt õige. On kasutatud vähemalt kolm erinevat infoallikat, läbi töötatud materjali analüüs on põhjalik.

kasutatud teaduslikku stiili, esineb väiksemaid stiili- ja grammatikavigu, on kasutatud vähemalt 3 infoallikat, uuritava materjali anlüüs ei ole

kõnekeelt, esineb küllaltki palju stiililisi ja grammatikavigu. On kasutatud vähemalt 3 infoallikat, uuritava materjali analüüs on pealiskaudne, ei ole piisavalt põhjalik.

Töös on kasutatud 2 või vähem infoallikat. Uuritud materjali analüüs puudub või on liiga pealiskaudne.

Materjali analüüs puudub, on kasutatud ainult 1 infoallikas.

Praktiline osa 8 palli 7 palli 6 palli 5 palli 4 palli 3 palli 2 palli 1 pall

Kokku: 8 palli Praktiline või uurimuslik osa vastab täielikult töö esimesele osale.

On praktiline väärtus töö praktilise rakendamise seisukohalt.

On valitud sobivad viisid ja meetodid.

Originaalsus probleemide lahendamisel

Vastab esitatud teemale, eesmärkidele ja ülesannetele

Saavutatud eesmärkide, teema avamine, töö lõpetatus.

Saavutatud eesmärkide, teema avamise, töö lõpetatus.

Autori loomingu lisus ja iseseisvus, autori argumenteeritud seisukoha olemasolu.

Järelduste vastavus saadud tulemustele

Vormistus 6 palli 5 palli 4 palli 3 palli 2 palli 1 pall

Kokku: 6 palli Kirjanduse nimekiri on korrektne, õigesti koostatud

Kõik viited tekstis on vormistatud ühe süsteemi järgi.

Illustratsioonid, tabelid, fotod on vormistatud korrektselt, pealkirjastatud

Vajadusel on kasutatud viiteid.

Töö maht, tühikud, numeratsioon, tiitelleht on korrektsed

Osade ja peatükkide pealkirjad on põhjendatud.

54

18 - 20 „5“ Kokku Hinne – „ „15 – 17 „4“ 10 – 14 „3“ Retsensendi allkiri: .............................. Kuupäev:................................................

55

Lisa 2

Apelleerimise kord:

Apelleerimine on õpilase argumenteeritud kirjalik avaldus selle kohta, et tema loovtöö kaitsmise hinne on tema arvates ekslik. Teiste isikute, samuti õpilase sugulaste poolt esitatud apellatsioone ei võeta vastu ega vaadelda.

Apellatsioon esitatakse loovtöö kaitsmise tulemuste avaldamise päeval või järgneva tööpäeva jooksul.

Apellatsioon vaadatakse läbi hiljemalt järgmise tööpäeva jooksul alates apellatsiooni esitamisest.

Apellatsiooni läbivaatamiseks määratakse loovtööde kaitsmise perioodiks direktori käskkirjaga apellatsioonikomisjon.

Apellatsiooni läbivaatamise käigus kontrollitakse ainult kaitsmise hinde õigsust. Apellatsioon ei ole järeleksam ja õpilasele täiendavat küsitlust ei korraldata. Pärast apelleeritava töö läbivaatamist avaldatakse apellatsioonikomisjoni poolt lõplik hinne. Otsuse langetavad apellatsioonikomisjoni esimees või tema asetäitja ja kaks komisjoni liiget: ainekomisjoni juhataja ja ainekomisjoni liige, vanemõpetaja. Eriarvamuse tekkimisel ainekomisjoni liikmete vahel viiakse läbi hääletus ja hinne pannakse häälteenamuse järgi.

Apellatsioonikomisjoni liikmete hääletamise tulemus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. Kui hinnet muudetakse (kas tõstetakse või langetatakse), koostatakse apellatsioonikomisjoni akt, mis edastatakse õpilasele allkirja vastu ja kantakse protokolli.

Apellatsiooniavaldus ja apellatsioonikomisjoni otsus säilitatakse koolidokumentide hulgas.

TÄHELEPANU!

Apellatsiooni läbivaatamise tulemusel võib pallide summa muutuda nii suurenemise kui vähenemise poole.

59

loovtööde juhendi juurde

Loovtöö projekt

Teema:

Eesmärk:

Esialgne tegevuskava:

Planeeritavad vahendid:

Planeeritav tulemus:

Õpilase nimi:allkiri:Juhendaja nimi:allkiri:Projekti koostamise aeg:

60

LISA 2loovtööde juhendi juurde

Loovtööde teemade registreerimisleht õpetajaleVähemalt 3 teemat  individuaalseks juhendamiseks või 1 teema kui on tegemist projekti või kollektiivse tööga.

Juhendaja:Mitmele õpilasele:Teema:

Eesmärgid:

Milliseid õppeaineid lõimib või millise läbiva teemaga seondub:

Teoreetiline osa:

Praktiline osa:

61

LISA 3loovtööde juhendi juurde

Tiitellehe näidis

Narva 6. Kool

Ees- ja perekonnanimi

__. klass

Loovtöö

Keelepäeva läbiviimine II kooliastmes

Juhendaja: ees- ja perekonnanimi

Narva 2013

62

LISA 4loovtööde juhendi juurde

Sisukorra näidis

Sisukord

SISSEJUHATUS…………………………………………………………………………..

1. ESIMESE PEATÜKI PEALKIRI (suurte tähtedega)………………………………

1.1. Esimese peatüki esimese jaotise pealkiri……………………………………………

1.2. Esimese peatüki teise jaotise pealkiri……………………………………………….

2. TEISE PEATÜKI PEALKIRI (suurte tähtedega)………………………………….

2.1. Teise peatüki esimese jaotise pealkiri………………….………………….……….

2.2. Teise peatüki teise jaotise pealkiri…………………………….…………………..

2.2.1.Teise peatüki teise jaotise esimese alljaotise pealkiri………….……………………

KOKKUVÕTE………………………………………………………………….………..

SUMMARY…………………………………………………………………………........

KASUTATUD KIRJANDUS…………………………………………………………….

LISAD

Lisa 1. Pealkiri……………………………………………………………………….……

Lisa 2. Pealkiri…………………………………………………………………….………

63

LISA 5loovtööde juhendi juurde

LOOVTÖÖ HINDAMISMUDEL : Uurimistöö Väga hea (5) Hea (4) Rahuldav (3)

Põhiidee ja sisu vastavus, põhjalikkus, faktide paikapidavus, materjali piisavus meetodite valik ja rakendus

Põhiidee ja sisu täielikus vastavuses. Töö põhjalik, faktid kontrollitud. Materjali kasutatud piisavalt. Valitud meetodid ja nende rakendus sobivad täielikult.

Põhiidee ja sisu vastavuses. Töö ülevaatlik, faktid kontrollitud. Materjali kasutatud mõnevõrra puudulikult. Valitud meetodid ja nende rakendus sobivad.

Põhiidee ja sisu enamvähem vastavuses. Töös on sisulisi puudujääke, esineb kontrollimata fakte. Materjalide valik ebapiisav. Valitud meetodid ja rakendused sobivad.

Ülesehituse terviklikkus ja loogilisus

Töö ülesehitus loogiline ja terviklik.

Töö ülesehitus loogiline, kuid ei ole päris terviklik.

Töös ülesehitus ei ole loogiline. Töö ei ole terviklik, esineb sisulisi puudujääke.

Keele korrektsus ja stiili sobivus

Sõnastus selge, korrektne, sobiva stiiliga. Ei esine õigekirjavigu.

Sõnastuses mõningast ebaselgust. Esineb üksikuid õigekirjavigu.

Sõnastus ebaselge.Esineb mitmeid õigekirjavigu

Vormistamise korrektsus, sh viitamine.

Vormistus sh viitamine nõuetekohane.

Esineb üksikuid puudujääke vormistuses või viitamises.

Esineb suuremaid eksimusi vormistamise reeglite vastu. Viitamine ebaõige või puudub üldse.

Õpilase aktiivsus uurimisprotsessis. Suhtlemisoskus.

Õpilane aktiivne. Suhtlemisoskus väga hea.

Õpilane vajab aeg-ajalt juhendajapoolset meeldetuletamist. Suhtlemisoskus hea.

Õpilane vajab pidevat juhendajapoolset meeldetuletamist. Suhtlemisoskus rahuldav.

Ajakava järgimine, kokkulepetest kinnipidamine

Õpilane peab kinni kokkulepitud ajakavast.

Õpilane peab üldiselt kinni kokkulepitud ajakavast, esineb üksikuid unustamisi, kuid õpilane tunneb ise huvi, et ajagraafikus püsida.

Õpilane vajab pidevat meeldetuletamist ja järelkäimist.

Töö kaitsmine kasutades PowerPointi esitlust. Esitluse ülesehitus, kõne tempo, esitluse näitlikustamine, kontakt kuulajatega

Esitluse ülesehitus loogiline, kõne tempo mõõdukas, esitluse näitlikustamine sobiv, ei ole slaididega liialdatud ega ka liiga vähe, kontakt kuulajatega väga hea.

Esitluse ülesehitus loogiline, kõne tempo ebasobiv ( kiirustav või aeglane), esitluse näitlikustamine üldiselt sobiv, slaidide koostamisel mõned vead, kontakt kuulajatega hea.

Esitluse ülesehitus ei ole päris loogiline, kõne tempo ebasobiv ( kiirustav või aeglane), esitluse näitlikustamine sobiv, kontakt kuulajatega rahuldav.

64

LISA 6loovtööde juhendi juurde

LOOVTÖÖ HINDAMISMUDEL : projektitöö

Väga hea (5) Hea (4) Rahuldav (3)Idee.

Töö vastavus eesmärkidele.

Idee originaalne, reaalselt teostatav. Töö vastab täielikult eesmärkidele.

Idee originaalne, kuid pole täielikult teostatav. On küll läbimõeldud, kuid ei vasta täielikult eesmärkidele.

Juhendaja on oluliselt sekkunud eesmärkide püstitamisse. Idee on vaid pooleldi teostatav. Üldiselt vastab töö püstitatud eesmärkidele.

Ajakava järgimine, kokkulepetest kinnipidamine

Õpilane peab kinni kokkulepitud ajakavast.

Õpilane peab üldiselt kinni kokkulepitud ajakavast, esineb üksikuid unustamisi, kuid õpilane tunneb ise huvi, et ajagraafikus püsida.

Õpilane vajab pidevat meeldetuletamist ja järelkäimist.

Vormistamise korrektsus ja nõuetelevastavus.

Vormistus nõuetekohane.

Esineb üksikuid puudujääke vormistuses.

Esineb suuremaid eksimusi vormistamise reeglite vastu.

Õpilase aktiivsus. Koostöö rühmas. Suhtlemisoskus.

Õpilane aktiivne. Koostöö rühmas sujub hästi, probleemidest saadakse üle konstruktiivselt. Rühmasisene tööjaotus toimib. Suhtlemisoskus väga hea.

Õpilane vajab aegajalt juhendajapoolset meeldetuletamist. Koostöö rühmas hea, rühmasiseses tööjaotuses vajakajäämisi, vajadus juhendaja sekkumise järele. Suhtlemisoskus hea.

Õpilane vajab pidevat juhendajapoolset meeldetuletamist. Ülesannete jaotamisel ja täitmisel ei saa rühm hakkama juhendajata.Suhtlemisoskus rahuldav.

Töö esitlemine ja kaitsmine. Esitluse ülesehitus, kõne tempo, esitluse näitlikustamine, kontakt kuulajatega.

Esitluse ülesehitus loogiline, kõne tempo mõõdukas, esitluse näitlikustamine sobiv, ei ole näitlikustamisega liialdatud ega ka liiga vähe, kontakt kuulajatega väga hea.

Esitluse ülesehitus loogiline, kõne tempo ebasobiv ( kiirustav või aeglane), esitluse näitlikustamine üldiselt sobiv, näitlikustamisel mõned puudujäägid, kontakt kuulajatega hea.

Esitluse ülesehitus ei ole päris loogiline, kõne tempo ebasobiv (kiirustav või aeglane), esitlust ei ole näitlikustatud , kontakt kuulajatega rahuldav.

65

LISA 7loovtööde juhendi juurde

LOOVTÖÖ HINDAMISMUDEL: muusikateos, kunstitööVäga hea (5) Hea (4) Rahuldav (3)

Idee.

Teostuse vastavus püstitatud eesmärkidele.

Idee originaalne, reaalselt teostatav. Töö vastab täielikult eesmärkidele.

Idee originaalne, kuid pole täielikult teostatav. On küll läbimõeldud, kuid ei vasta täielikult eesmärkidele.

Idee on vaid pooleldi teostatav. Juhendaja on oluliselt sekkunud eesmärkide püstitamisse. Üldiselt vastab töö püstitatud eesmärkidele.

Kunstiline teostus.

Uute seoste loomise oskus.

Teostatud kõrge kunstilise tasemega.

Teostatud hea kunstilise tasemega.

Teostatud rahuldavalt.

Ajakava järgimine, kokkulepetest kinnipidamine

Õpilane peab kinni kokkulepitud ajakavast.

Õpilane peab üldiselt kinni kokkulepitud ajakavast, esineb üksikuid unustamisi, kuid õpilane tunneb ise huvi, et ajagraafikus püsida.

Õpilane vajab pidevat meeldetuletamist ja järelkäimist.

Vormistamise korrektsus ja nõuetelevastavus.

Vormistus nõuetekohane. Esineb üksikuid puudujääke vormistuses.

Esineb suuremaid eksimusi vormistamise reeglite vastu.

Õpilase aktiivsus. Koostöö rühmas. Suhtlemisoskus.

Õpilane aktiivne. Koostöö rühmas sujub hästi, probleemidest saadakse üle konstruktiivselt. Rühmasisene tööjaotus toimib. Suhtlemisoskus väga hea.

Õpilane vajab aegajalt juhendajapoolset meeldetuletamist. Koostöö rühmas hea, rühmasiseses tööjaotuses vajakajäämisi, vajadus juhendaja sekkumise järele. Suhtlemisoskus hea.

Õpilane vajab pidevat juhendajapoolset meeldetuletamist. Ülesannete jaotamisel ja täitmisel ei saa rühm hakkama juhendajata.Suhtlemisoskus rahuldav.

Töö esitlemine ja kaitsmine. Esitluse ülesehitus, kõne tempo, esitluse näitlikustamine, kontakt kuulajatega.

Esitluse ülesehitus loogiline, kõne tempo mõõdukas, esitluse näitlikustamine sobiv, ei ole näitlikustamisega liialdatud ega ka liiga vähe, kontakt kuulajatega väga hea.

Esitluse ülesehitus loogiline, kõne tempo ebasobiv ( kiirustav või aeglane), esitluse näitlikustamine üldiselt sobiv, näitlikustamisel mõned puudujäägid, kontakt kuulajatega hea.

Esitluse ülesehitus ei ole päris loogiline, kõne tempo ebasobiv (kiirustav või aeglane), esitlust ei ole näitlikustatud , kontakt kuulajatega rahuldav.

66

5. Õpilaste arengu ja õppimise toetamise ja hindamise korraldus

Õpilaste toetamiseks, õpiabi osutamiseks ja väljalangevuse ennetamiseks tegutseb koolis süsteemne ja kompleksne struktuur, mille efektiivsus tagatakse struktuuri koostisosade vahetu koostööna. Õpilaste toetamise ja õpiabi osutamise struktuuri eesotsas on koolipsühholoog, logopeed, sotsiaalpedagoog ja eripedagoog. Oma ülesanded on õpijõudluse toetamisel, õpiabi osutamisel, väljalangevuse ennetamisel pedagoogidel: klassijuhatajatel, klassi- ja aineõpetajatel, pikapäevarühma kasvatajatel, samuti ringijuhatajatel, huvijuhil.

Koolis on õpiabi osutamiseks rakendatavad:

1.Aineõpetajate konsultatsioonid ja järelevastamise tunnid2.Klassijuhataja tunnid ja arenguvestlused 3.Individuaalsed õppekavad4.Küsimised ja probleemid arutletakse ümarlaul veerandi tulemustest ja tugispetsialistide ümarlaual 5.Kontrolltööde mitterahuldavate hinnete parandamine 10 päeva jooksul(konsultatsioonide ajal) alates hinde teadasaamise päevast5.Lisatöö mahajäävate õpilastega, kellel on mitterahuldavad perioodihinded. Nendeleõpilastele koostatakse individuaalse töögraafik puudulike teadmiste kõrvaldamiseks 6.Suunamine kooli tugispetsialistide konsultatsiooni läbiviimiseks7.Hariduslike erivajadustega õpilastele õppe paremaks korraldamiseks võib koolis moodustada erinevaid rühmi ja klasse, et luua vajalikud tugiteenused õpilastele, kellele neid ei ole võimalik tagada tavaklassis

Koolis võivad tegutseda järgmised hariduslike erivajadustega õpilaste rühmad ja klassid:

1. klass põhiharidust omandavatele õpiraskustega õpilastele – klassitäitumuse piirnormiga 12 õpilast; 2.klass kõnepuudega õpilastele- klassitäitumuse piirnormiga 12 õpilast; 3.õpiabirühmi põhiharidust omandavatele õpilastele eripedagoogilise või logopeedilise abi osutamiseks – rühmatäitumuse piirnormiga 6 õpilast; 4.klasse põhiharidust omandavatele käitumisprobleemidega õpilastele – klassitäitumuse piirnormiga 12 õpilast; 5.klasse liitpuuetega põhiharidust omandavatele õpilastele – klassitäitumuse piirnormiga 6 õpilast;6.  klasse põhiharidust omandavatele õpilastele, kellele nõustamiskomisjon on spetsiifilistest hariduslikest erivajadustest tulenevalt soovitanud õppida väikeklassis, sealhulgas autismi spektri häiretega, aktiivsus- ja tähelepanuhäiretega või sõltuvushäiretega õpilastele või õpilastele, kelle andekus kombineerituna mõne muu erivajadusega toob kaasa vajaduse õppida väikeklassis – klassitäitumuse piirnormiga 4 õpilast; 7. klasse põhiharidust omandavatele kasvatusraskustega õpilastele – klassitäitumuse piirnormiga 12 õpilast.8. Õpilasele, kes terviseseisundist tulenevalt vajab koolis pidevat jälgimist või abistamist, rakendatakse nõustamiskomisjoni soovitusel ning õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema nõusolekul ühe õpilase õpetamisele keskendatud õpet. Haridusliku erivajaduse tuvastamiseks läbiviidud pedagoogilis-psühholoogilise hindamise

67

tulemused, õpetajate täiendavad tähelepanekud ja soovitused õpilase tugevate ja arendamistvajavate külgede kohta, kooli tugispetsialistide soovitused, testimiste ja uuringute tulemusedning nõustamiskomisjoni soovitused õppe korraldamiseks ja sellest tulenevalt õpilaselerakendatud meetmed dokumenteeritakse haridusliku erivajadusega õpilase arengu jatoimetuleku jälgimiseks koostatud individuaalse arengu jälgimise kaardil. Individuaalse arengu jälgimise kaardi koostamise ja täitmise eest vastutavad isikud koolismäärab direktor.

Individuaalne õppekava on hariduslike erivajadustega õpilaste jaoks koostatud õppekava, mis loob õpilastele tingimused võimetekohaseks õppimiseks ja arenemiseks.

Kooli poolt võimaldatakse õpilasele individuaalne õppekava juhul, kuia. tema teadmised on klassikaaslaste omadest tunduvalt paremad;b. tal on põhjendatud erisoovid õppekava suhtes (näiteks, üleminek teise õppeasutusse

õppeaasta keskel, saabumine välismaalt või sõit välismaale);c. seda nõuab tervislik seisund;d. kui õpilastel on "nõrk" või "puudulik" veerandi-, poolaasta ja aastahinne või hinne

jäi väljapanemata.

Töö järjestus individuaalse õppekava koostamisel, algatamisel ja rakendamiselKlaasijuhataja esitab veerandi lõpus aruande tulemustest, eraldi esitatakse nende õpilaste nimekiri, kelle suhtes on vaja rakendada individuaalne õppekava. (Nimi, perekonnanimi, aine, milles õpilasel on hinne „nõrk“või „puudulik“, põhjus, aineõpetaja nimi ja perekonnanimi). Individuaalse õppekava koostamise küsimust arutlevad pedagoogid ja kooli tugispetsialistid ümarlaua istungil iga veerandi lõpus ja õppenõukogu istungil.

Õppealajuhataja koostab nimekirjad õpilastest, kes vajavad individuaalset õppekava ja esitabdirektorile.

Direktor kinnitab käskkirjaga individuaalse õppekava rakendamise otsuse. Käskkirjaga määrataksevastutavad isikud, tähtaeg ja individuaalse tööplaani koostamine hinnete parandamiseks jooksvalveerandil. Samuti määrab direktor käskkirjaga individuaalse arengu jälgimise kaardi koostamise ja täitmise eest vastutavad isikud.

Klassijuhataja teeb lapsevanematele teatavaks individuaalse õppekava rakendamise otsuse e-kooli teel 3 päeva jooksul selle kinnitamisest. Täpsustatakse, et koostatud õppekavaga saab tutvuda koolis.

Pärast halvasti edasijõudvate õpilaste nimekirjade kinnitamist direktori käskkirjaga ja nendeleõpilastele individuaalse tööplaani koostamise määramist, koostab aineõpetaja individuaalse õppekava(Lisa 1). Õppekava koostamisel arvestatakse seda, et jooksval veerandil antakse õpilasele, kellel onmitterahuldavad hinded, teatud tähtaeg lünkade kõrvaldamiseks teadmistes (1 kuu). Erandjuhtudelõppekava täitmise tähtaeg pikendatakse.

Koostatud õppekava saadab aineõpetaja kinnitamiseks õppealajajuhatajale e-posti teel, kinnitatudeksemplar kasutatakse töös.

68

Klassijuhataja tutvub kinnitatud õppekavaga, kirjutab üldosale alla. Klassijuhataja teatablapsevanematele vajadusest tutvuda koostatud ja kinnitatud õppekavaga. Lapsevanem peab kirjutama õppekava üldosale alla.

Juhul, kui õpilasel on mitterahuldavad hinded, klassijuhataja koordineerib koostöös sotsiaalpedagogiga individuaalse õppekava täitmise tööd.

Pärast individuaalse õppekava täitmise tähtaja möödumist esitab aineõpetaja õppealajuhatajale aruande individuaalse õppekava rakendamise tulemustest. Juhul, kui õpilane ei tulnud individuaalse õppekavaga toime, paneb aineõpetaja e-kooli kõik saadud hinded ja veerandihinde (parandatud hinne ilmub e-kooli märgiga“*“.

Õpilaste jaoks, kes õpivad kõnepuudega klassis või õpiraskustega klassis individuaalse õppekava järgi ning kellele individuaalne õppekava on algatanud konsultatsioonkomisjoni otsusega, korrigeerivad õpetajad õppeoskuste omandamise tähtaegu sõltuvalt õpilaste eripärast ja põhinedes monitooringu tulemustel. Erivajadustega klassis töötava õpetaja töökava vorm vastab õpetaja tavapärasele töökavale (vt pr 14), aga seal kindlasti peavad olema kommentaarid individuaalse lähenemise kohta (sh individuaalõpe, klassiväline tegevus jm).

69

INDIVIDUAALNE ÕPPEKAVA Lisa1

Aine

Õpilane, kellele koostatakse individuaalne õppekavaÕpetaja (individuaalse õppekava koostaja)Individuaalse õppekava koostamise ja määramise põhjusIndividuaalse õppekava määramise alus ja rakendamise perioodKlassijuhataja allkiri, kuupäevVanemate allkiri (olen tutvunud individuaalse õppekavaga;Individuaalse õppekava tutvustamisel klassijuhataja peab seletama oodatavatvanemapoolset abi ja tuge)

Teemad

Teadmised, oskused

Tööd, ülesanded (nendevormid, liigid)

Tööde, ülesannetehindamise kriteeriumid

Konsultatsioonide graafik

Tööde, ülesannete täitmisetähtajad

70

Narva 6. Kool 20../20...õ.a. Lisa 2

Konsultatsioonide ia täiendavate tundide graafik mahajäävate õpilastegaNimi, perekonnanimi...................................................................................Klass............................Mitterahuldav hinne või mittearvestatud aine......................................

Kuupäev Teema Tulemus Hinne, õpetaja allkiri

Lõpphinne:

Õpilane tuli/ ei tulnud individuaalse õppekavaga toime

Õpetaja allkiri..................................................................

71

5.1 Narva 6. Kooli hindamise korraldus ning täiendavale õppetööle jätmise tingimused ja põhimõtted Reguleerimisala(1) Käesoleva korraga sätestatakse põhi- ja üldkeskharidust omandavate õpilaste teadmiste jaoskuste ning käitumise ja hoolsuse hindamise, õpilaste täiendavale õppetööle ja klassikursustkordama jätmise ning järgmisse klassi üleviimise alused, tingimused ja kord.

(2) Põhikooli lõpetamiseks sooritatavate eksamitööde hindamise erisused onsätestatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 27 lõike 6 alusel kehtestatud määruses«Õpitulemuste välishindamise põhimõtted, riigieksamitööde, põhikooli lõpueksamitööde jaüleriigiliste tasemetööde koostamise, hindamise ja nende tulemuste analüüsimise tingimused jakorra ning üleriigiliste tasemetööde korraldamise tingimused ja kord» ja põhikooli- jagümnaasiumiseaduse § 29 lõike 2 alusel kehtestatud määruses «Põhikooli ja gümnaasiumilõpueksamite korraldamise ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise tingimused ja kord».

Hindamise alused(1) Teadmiste ja oskuste hindamisel lähtutakse õpilasele kohaldatava riikliku õppekavaga ja sellealusel koostatud kooli õppekavaga nõutavatest teadmistest ja oskustest.

(2) Käitumise ja hoolsuse hindamisel lähtutakse kooli õppekava ning kooli kodukorra nõuetest.

(3) Hindamise korraldus sätestatakse kooli õppekavas, arvestades põhikooli- jagümnaasiumiseaduses, käesolevas korras ning teistes põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse aluselantud õigusaktides sätestatut.

(4) Kui õpilasele on vastavalt haridus- ja teadusministri 8. detsembri 2004. a määrusele nr 61„Individuaalse õppekava järgi õppimise kord“ koostatud individuaalne õppekava, arvestataksehindamisel individuaalses õppekavas sätestatud erisusi.

Hindamise eesmärk(1) Teadmiste ja oskuste hindamise eesmärk on:1) anda tagasisidet õpilase õpiedukusest ja toetada õpilase arengut;2) suunata õpilase enesehinnangu kujunemist, toetada edasise haridustee valikut;3) innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima;

72

4) suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel.

(2) Käitumise ja hoolsuse hindamise eesmärk on:1) suunata õpilast järgima üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täitma kooli kodukorranõudeid;2) motiveerida õpilast hoolikalt täitma õppeülesandeid.

Hindamisest teavitamine(1) Kool on kohustatud teavitama õpilast ja tema seaduslikku esindajat hindamise korraldusestkoolis ning õpilasele pandud hinnetest ja antud hinnangutest. Vastav teavitamise kordsätestatakse kooli kodukorras.

(2) Kooli õppekavas sätestatud hindamise korralduse avalikustab kool avaliku teabe seadusealusel kooli tegevuse kajastamiseks peetaval veebilehel.

(3) Õpilasel on õigus saada vastavalt klassi- või aineõpetajalt teavet oma hinnete kohta.

Teadmiste ja oskuste põhimõtted, hindamise kord(1) Õpilase teadmisi ja oskusi hindab vastava õppeaine õpetaja õpilase suulise vastuse (esituse),kirjalike ja praktiliste tööde ning praktilise tegevuse alusel, arvestades õpilase teadmiste jaoskuste vastavust õppekavas esitatud nõuetele.

(2) Õppeveerandi või kursuse algul (1. või 2. tunnis) teeb vastava õppeaine õpetaja õpilasteleteatavaks, õppeaine nõutavad teadmised ja oskused, nende hindamise aja ja vormi. Hindamisetingimused sisestatakse teatamise päeval e-kooli klassipäevikusse, kust nad on saadaval niiõpilastele kui ka õpilaste vanematele.

(3) Õppeveerandi või kursuse õpitulemuste omandamist kontrollivate kontroll- ja arvestustöödeaeg kavandatakse kooskõlastatult teiste õppeainete õpetajatega.

(4) 8. klassi õpilastele viib kool ühes õppeaines läbi üleminekueksami. Üleminekueksami viib kool läbi loovtöö kaitsmise vormis.(5) 7.,8., kl õpilastele viib kool matemaatikas läbi tasemetööd. (6) 7.kl, 8. kl, õpilastele viib kool eesti keeles teise keelena läbi tasemetöö.(7) Kui suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust on hinnatud hindega «puudulik» või «nõrk» või on hinne jäänud välja panemata, antakse õpilasele võimalus järelevastamiseks või järeltöö sooritamiseks. Järelvastamise ja järeltööde sooritamise kord on kindlaks määratud kooli hindamiskorras peatükkis 16.

73

(8) Kui hindamisel tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine või mahakirjutamine õpilase poolt, võib vastavat suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust hinnata hindega «nõrk».

Rakendatav hindamissüsteem.(1) Teadmiste ja oskuste hindamisel kasutatakse viiepallisüsteemi:1) Hindega «5» («väga hea») hinnatakse suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd,praktilist tegevust või selle tulemust (edaspidi õpitulemus), kui see on täiel määral õppekavanõuetele vastav. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemusthindega «5», kui õpilane on saanud 90–100% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.2) Hindega «4» («hea») hinnatakse õpitulemust, kui see on üldiselt õppekava nõuetele vastav,kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi. Kui õpitulemuse hindamisel kasutataksepunktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «4», kui õpilane on saanud 70–89%maksimaalselt võimalikust punktide arvust.3) Hindega „3” («rahuldav») hinnatakse õpitulemust, kui see on üldiselt õppekava nõuetelevastav, kuid esineb puudusi ja vigu. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust,hinnatakse õpitulemust hindega «3», kui õpilane on saanud 45–69% maksimaalselt võimalikustpunktide arvust.4) Hindega «2» («puudulik») hinnatakse õpitulemust, kui see on osaliselt õppekava nõuetelevastav, esineb olulisi puudusi ja vigu. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust,hinnatakse õpitulemust hindega «2», kui õpilane on saanud 20–44% maksimaalselt võimalikustpunktide arvust.5) Hindega «1» («nõrk») hinnatakse õpitulemust, kui see ei vasta õppekava nõuetele. Kuiõpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «1», kuiõpilane on saanud 0–19% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

(2) 1. klassis õpilaste teadmiste ja oskuste hindamisel rakendatakse kõigis õppeainetessuulisi ja kirjalikke sõnalisi hinnanguid, mis kirjeldavad õpilase teadmisi ja oskusi õppeainetes.Sõnaliste hinnangute kasutamise põhimõtted ning hinnangute andmise tingimused ja kordsätestatakse õppeaineti kooli õppekavas.Diferentseeritud hindamine

74

Rakendatakse kõnepuude- ja õppimisraskustega õpilaste klassis, väikeklassis, ühele õpilasele

keskendatud õppes. Diferentseeritud hindamist samuti kasutatakse logopeedi/eripedagoogi

otsuse alusel.

Jooksvate kirjalike õppetulemuste hindamisel lähtutakse järgmisest

protsendiskaalast:

90 - 100% punktide arvust — hinne "5"

71 - 89% punktide arvust — hinne "4"

35- 70% punktide arvust — hinne "3"

20 - 34% punktide arvust — hinne "2"

0 - 19% punktide arvust — hinne "1".

Kokkuvõtva hindamise põhimõtted(1) Kokkuvõttev hinne on õppeaine veerandi-, kursuse-, aasta- ning kooliastmehinne.(2) Kui õpilane jäetakse täiendavale õppetööle, pannakse õppeaine aastahinne võikooliastmehinne välja pärast täiendava õppetöö lõppu, arvestades täiendava õppetöö tulemusi.

Kokkuvõttev hindamine 1.–3. kooliastmel(1) 1.–3. kooliastmel hinnatakse õpilase õpitulemusi vastavas õppeaines kokkuvõtvalt veerandi jaaastahindega.

(2) Veerandihinne pannakse välja õppeveerandi lõpul antud õppeveerandi jooksul saadud hinnetealusel. Hinnete tähtsust selgitab aineõpetaja õppeveerandi alguses. Aastahinne pannakse väljaantud õppeaasta jooksul saadud veerandihinnete alusel enne õppeperioodi lõppu.

(3) Õppeaines, mida õpitakse ühe nädalatunniga, pannakse järgmise õppeveerandi lõpulveerandihinne välja kahe eelnenud õppeveerandi jooksul saadud hinnete alusel.

(4) 1. klassis õpilaste teadmiste ja oskuste hindamisel antakse õpilase teadmistele jaoskustele õppeveerandi lõpul kirjalikult kokkuvõtvaid sõnalisi hinnanguid. Õppeveerandite lõpulantud sõnaliste hinnangute alusel antakse enne õppeperioodi lõppu kokkuvõtvaid sõnalisihinnanguid kogu õppeperioodi kohta.

(5) Õpilasele, kelle veerandihinne on «puudulik» või «nõrk», kellele on antud samaväärne

75

sõnaline hinnang või on jäetud hinne välja panemata, koostatakse selles õppeaines individuaalneõppekava või määratakse mõni muu tugisüsteem (nt logopeediline abi, parandusõpe jm)vastavalt kooli õppekavas sätestatule, et aidata omandada nõutavad teadmised ja oskused.

(6) Kui õppeaine veerandihinne on jäänud välja panemata ja õpilane ei ole kasutanud võimalustjärele vastata, loetakse aastahinde väljapanekul antud õppeveerandi vältel omandatud teadmisedja oskused vastavaks hindele «nõrk».

(7) 9. klassi õpilasele pannakse aastahinded välja enne lõpueksamite toimumist, välja arvatudõppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle.

Hindamine koduõppel(1) Koduõppel viibivate 1.-9. klassi õpilaste teadmisi hinnatakse igal õppeveerandil.

(2) Koduõppel viibivat õpilast võib hinnata vähemalt kolme õppeveerandil saadud hinde alusel.

Käitumise ja hoolsuse hindamise korraldus(1) Käitumise ja hoolsuse põhimõtteid ja hindamiskorda tutvustab õpilastele klassijuhataja.

(2) 1.-3. kooliastme õpilaste puhul hinnatakse nii käitumist kui ka hoolsust, gümnaasiumi astmeshinnatakse ainult käitumist.

(3) Käitumise hindamise aluseks on kooli kodukorra täitmine ning üldtunnustatud käitumis- jakõlblusnormide järgimine koolis. Hoolsuse hindamise aluseks on õpilase suhtumineõppeülesannetesse: kohusetundlikkus, töökus ja järjekindlus õppeülesannete täitmisel.

(4) Käitumise ja hoolsuse hinde paneb välja iga aineõpetaja õppeaineti. Käitumise ja hoolsusekokkuvõtva hinde paneb klassijuhataja.

Käitumise hindamine(1) Käitumist hinnatakse hinnetega «eeskujulik», «hea», «rahuldav» ja «mitterahuldav»:1) Käitumishindega «eeskujulik» hinnatakse õpilast, kellele üldtunnustatud käitumis- jakõlblusnormide järgimine on harjumuspärane igas olukorras, kes täidab kooli kodukorra nõudeideeskujulikult ja järjepidevalt.

76

2) Käitumishindega «hea» hinnatakse õpilast, kes järgib üldtunnustatud käitumis- jakõlblusnorme ja täidab kooli kodukorra nõudeid.3) Käitumishindega «rahuldav» hinnatakse õpilast, kes üldiselt järgib üldtunnustatud käitumis- jakõlblusnorme ja täidab kooli kodukorra nõudeid, kuid kellel on esinenud eksimusi.4) Käitumishindega «mitterahuldav» hinnatakse õpilast, kes ei täida kooli kodukorra nõudeid egajärgi üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme, ei allu õpetajate nõudmistele. Õpilase käitumisevõib hinnata «mitterahuldavaks» ka õigusvastase teo või ebakõlbelise käitumise eest.Klassijuhataja paneb õpilasele mitterahuldava käitumishinde peale vestlust temaga.

(2) Õpilase käitumise hindamisel võetakse arvesse ainult käitumine jooksval õppeveerandil, eivõeta arvesse eelmise õppeveerandi käitumise hinnet.

Hoolsuse hindamine(1) Hoolsus hinnatakse hinnetega «eeskujulik», «hea», «rahuldav» ja «mitterahuldav»:1) Hoolsushindega «eeskujulik» hinnatakse õpilast, kes suhtub õppeülesannetesse alatikohusetundlikult, õpib kõiki õppeaineid võimetekohaselt, on õppeülesannete täitmisel töökas, jajärjekindel, ilmutab omaalgatust ja viib alustatud töö lõpuni.2) Hoolsushindega «hea» hinnatakse õpilast, kes suhtub õppeülesannetesse kohusetundlikult, ontöökas, järjekindel ja püüdlik ning õpib võimetekohaselt.3) Hoolsushinde «rahuldav» saab õpilane, kes üldiselt täidab oma õppeülesandeid, kuid ei olepiisavalt töökas ja järjekindel ega õpi oma tegelike võimete kohaselt.4) Hoolsushindega «mitterahuldav» hinnatakse õpilast, kes ei õpi võimetekohaselt, suhtubõppeülesannetesse lohakalt ja vastutustundetult.

Hinde ja hinnangu vaidlustamine(1) Õpilasel või tema seaduslikul esindajal on õigus hindeid ja sõnalisi hinnanguid vaidlustadakümne päeva jooksul pärast hinde või hinnangu teadasaamist, esitades kirjalikult kooli direktorilevastava taotluse koos põhjendustega.

(2) Kooli direktor teeb otsuse ja teavitab sellest lõikes 1 nimetatud taotluse esitajat kirjalikult viietööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmise päevast arvates.

77

Kontroll- ja arvestustöö läbiviimise kord(1) Õpilastel lubatakse nende kontroll- ja arvestustööde parandamist, mille alusel aineõpetajapaneb välja veerandi- või kursusehinde.

(2) Elektronpäeviku lehel, kuhu aineõpetaja sisestab tunni teema, pannakse kirja ka kontroll- võiarvestustöö teema, samuti kontroll- või arvestustöö vormi: suuline vastus (esinemine), kirjalikvõi praktiline töö, praktiline tegevus.

(3) Ühel päeval ei tohi ühes ja samas klassis toimuda rohkem kui 1 kontrolltöö.

(4) Kontrolltöö läbiviimisest tuleb õpetajal teatada õpilastele hiljemalt 5 päeva ette.

(5) Ühel õppenädalal ei tohi ühes ja samas klassis toimuda rohkem kui 3 kontrolltööd.

(6) Kontrolltöid ei planeerita esmapäevaks ja reedeks, ei planeerita kontrolltööde läbiviimistõppepäeva esimeses ja viimases tunnis, välja arvatud ained, mille tunnid toimuvad vastavaltkinnitatud tunniplaanile ainult sellel ajal.

(7) Aineõpetaja peab teatama õpilastele kontroll- või arvestustöö (kaasa arvatud suulises või kirjalikus vormis, praktilise töö või praktilise tegevuse vormis toimunud kontroll- või arvestustöö) tulemusi hiljemalt 1 nädal peale kontroll- või arvestustöö läbiviimist.Tagastades töö õpilasele, ei tohi aineõpetaja avalikustada hinnet.

(8) Õpilasel või tema seaduslikul esindajal on õigust vaidlustada hinnet 10 päeva jooksul alateshindest teadasaamise päevast. Vaidlustamisel pöördutakse aineõpetaja poole suuliselt.

Kontroll- ja arvestuste järelvastamise kord(1) Aineõpetaja korraldab oma õppeaines konsultatsioonid õpilastele vastavalt direktorikäskkirjaga kinnitatud graafikule. Informatsioon aineõpetaja konsultatsioonipäevadest onkättesaadav õpilastele ja nende vanematele kooli veebilehel ja kooli infostendil (esimesel korrusel).

(2) Iga aineõpetaja määrab kontroll- ja arvestustööde järelvastamise päeva ja aja, välja arvatudõppeveerandi viimane nädal. Kuupäev ja aeg määratakse kokkuleppel õpilastega.

78

(3) Kontroll- ja arvestustööd võib järele teha ainult üks kord. Järele tehtud kontroll- võiarvestustöö hinnet ei alandata.

(4) Erandjuhtudel (õpilase haigestumine, õpetaja haigestumine, või muu mõjuv põhjus) võibveerandi (kursuse) hinne jääda panemata. See hinne pannakse välja järgmise veerandijooksul.

(5) 1.- 3. kooliastme õpilastele, kellel on veerandihindeks «puudulik» või «nõrk» või hinne onjäetud panemata, koostatakse individuaalne õppekava või määratakse abiks mõni teinetugisüsteem nõudvate teadmiste ja oskuste omandamiseks.

(6) Klassipäevikusse kantakse muudatused kontroll- ja arvestustöö hinde parandusestpeale selle kui õpilane sai hakkama individuaalse õppekavaga. Parandatud (uue) hinde kandmiselkasutatakse tingmärgina tärnikest.

Koduste tööde andmise kord(1) Koduseid töid ei anta esimeses klassis.(2) Koduseid töid ei anta esimeseks pühadejärgseks päevaks ning esimeseks koolivaheajajärgseks päevaks.

5.2 Narva 6. Kooli täiendava õppetöö rakendamise põhimõtted ning täiendavale õppetööle jätmise tingimused ja kord Täiendava õppetöö rakendamise eesmärk

Õppeperioodi jooksul omandamata jäänud õppekavaga nõutavate teadmiste ja oskuste omandamise toetamine.

Täiendavale õppetööle jätmise kord(1) Täiendavale õppetööle jätmise otsustab õppenõukogu enne õppeperioodi lõppu. Täiendavõppetöö viiakse läbi pärast õppeperioodi lõppu. Õppetöö raames täidab õpilane õpetajajuhendamisel spetsiaalseid õppeülesandeid. Täiendava õppetöö tulemusi kontrollitakse jahinnatakse.

(2) Täiendavale õppetööle jätmisest kool teavitab õpilase vanemaid või tema seaduslikke esindajaid kolme tööpäeva jooksul pärast otsuse vastuvõtmist.

(3) Täiendav õppetöö toimub koolis, algab kell 09.00 ja kestab maksimaalselt kuni kella 13.00.

(4) Täiendava õppetöö tunniplaani koostab igale õpilasele individuaalselt direktori asetäitja õppe- ja kasvatustööalal.

79

(5) Täiendava õppetöö tulemusi kontrollib ja hindab aineõpetaja ja kannab igal täiendava õppetöö päeval hinded klassipäevikusse.Aineõpetaja informeerib täiendava õppetöö tulemustest direktori asetäitjat õppe- ja kasvatustööalal viimasel täiendava õppetöö päeval.

Täiendavale õppetööle jätmine 1.-9.klassis1.-9.klassis jäetakse õpilane täiendavale õppetööle õppeainetes, milles tulenevaltveerandihinnetest või veerandite lõpus antud sõnalistest hinnangutest tuleks välja pannaaastahinne „puudulik” või „nõrk” või anda samaväärne sõnaline hinnang.

Täiendava õppetöö lõpetamine

(1) Kui õpilane täitis täiendava õppetöö ülesanded rahuldavalt, viiakse ta õppenõukogu otsusel üle järgmisesse klassi hiljemalt 30. augustiks.

(2) Kui õpilane ei täitnud täiendava õppetöö ülesandeid rahuldavalt, täiendava õppetöö aega võib õppenõukogu otsusega pikendada 30. augustini või koostada individuaalne õppekava järgmiseks õppeaastaks.

5.3 Klassikursust kordama jätmineJuhul, kui täiendav õppetöö ei ole tulemusi andnud ning õppekavaga nõutavate tulemustesaavutamiseks ei ole otstarbekas rakendada individuaalset õppekava või muid koolisrakendatavaid tugisüsteeme, võib õppenõukogu põhjendatud otsusega jätta õpilane klassikursustkordama õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamise eesmärgil.

80

6. Hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduse põhimõtted, tugiteenuste rakendamise kordHariduslike erivajadustega õpilane (HEV)(1) Hariduslike erivajadustega on õpilane, kellel on• erilised anded,• õpiraskused,• terviserikked või puuded,• käitumis- ja tundeeluhäired,• kõnepuuded.Narva 6.Kool võib vajaduse tekkimisel arvata hariduslike erivajadustegaõpilaste hulka ka

välisriigist tulnud õpilast; õpilast, kelle emakeel ei ole õppekeel.

(2) Sõltuvalt õpilase hariduslikust erivajadusest võib kool teha talle muudatusi või kohandusi• õppe sisus,• õppe kestuses,• õppeprotsessis,• õpikeskkonnas,• taotletavates õpitulemustes.Piiratud teovõimega õpilase puhul kaasatakse nende muudatuste tegemisse õpilase vanem.Kui muudatuste või kohandustega kaasneb nädalakoormuse või õppe intensiivsuse oluline kasvvõi kahanemine võrreldes riikliku või kooli õppekavaga, tuleb muudatuste rakendamisekskoostada individuaalne õppekava.(3) Kui õpilase hariduslik erivajadus ei võimalda riiklikus õppekavas sätestatud õpitulemustesaavutamist, tuleb õpilasele koostada individuaalne õppekava, kus sätestatakse kohandatudnõuded võrreldes riikliku õppekavaga. Sellise individuaalse õppekava rakendamine on lubatudüksnes eriarsti, logopeedi, eripedagoogi vхi psühholoogi soovitusel pärast nõustamiskomisjoniotsust.(4) Haridusliku erivajaduse väljaselgitamisel kasutatakse pedagoogilis-psühholoogilisthindamist, erinevates tingimustes õpilase käitumise korduvat ja täpsemat vaatlust, õpilast jatema kasvukeskkonda puudutava lisateabe koondamist, õpilase meditsiinilisi ja logopeedilisiuuringuid.

81

Andekad õpilased(1) Kui õpilase hariduslik erivajadus tuleneb tema andekusest, tagatakse talle individuaalseõppekava rakendamine või täiendav juhendamine aineõpetajate poolt või teiste vastavavaldkonna spetsialistide poolt haridusprogrammide või teiste haridusasutuste kaudu.(2) Andekate õpilaste erivajadustele pööravad tähelepanu aineõpetaja ja klassijuhataja.(3) Andekate laste väljaselgitamisel kasutatakse infot:• litsenseeritud spetsialistide poolt läbiviidud standarttestide tulemustest;• väga headest tulemustest, mis on saavutatud üleriigilistel ja rahvusvahelistelaineolümpiaadidel, konkurssidel ja võistlustel ning huvist ühes või mitmes aines.(4) Andekate õpilaste arengu toetamiseks rakendatakse Narva 6.Koolisjärgmist:

82

• Diferentseeritud töö tunnis;• Soovitusi erinevate õppematerjade kasutamiseks;• Soovitusi vastava huvialaringi külastamiseks;• TÜ Teaduskooli ja TTÜ Virumaa Kolledzi töös osalemisele suunamine;• Erinevatel olümpiaadidel, konkurssidel ja võistlustel osalemaks innustamine ning nendeettevalmistamine aineõpetajate poolt nii tunnis kui tunniväliselt;• Loovtööde ja uurimuslike tööde kirjutamine;• Iseseisev töö raamatukogus või juhendaja juures;Peale selle võib aineõpetaja kaasata andekaid õpilasi õppetunni tasandil teiste õpilastejuhendamisel.

Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamine

Kõnepuudega õpilaste klassidKõnepuudega klassides õpivad normaalse kuulmise ja primaarselt kahjustamata intellektiga õpilased, kellel esinevad lugemis- ja kirjutamisraskused, alakõne, häälduspuuded, mis takistavad õpilasel rahuldavalt õppida tavaklassis. Kõnepuudega õpilaste klass on mõeldud õpilastele, kellel on kõne arengu peetus, piiratud või vanusele mittevastav aktiivne ja passiivne sõnavara, samuti õpilastele, kellel on kõrvalekaldeid kõne foneetilisest, fonemaatilisest või grammatilisest ehitusest arusaamise kujunemisel. Õppetöö antud klassis toimub riikliku õppekava järgi.Kõnepuuetega klassi võetakse ka õpilasi, kellel on foneetilised kõnepuuded nagu häälikute vale hääldamine, düsartria, rinolaalia, düslaalia, alaalia, kogelus.Kõnepuude korrigeerimine nõuab spetsiaalse töö korraldamist. Sellepärast on õppekavas ette nähtud logopeedilised tunnid ja spetsiaalsed korrektsioonitöö tunnid õpilaste kõne, kuulmise ja psüühiliste protsesside arendamiseks., mis viib läbi logopeed või eripedagoog. Samuti on ette nähtud erinevad huviringid, mis aitavad korrigeerida ja arendada õpilaste suulist ja kirjalikku kõnet. Logopeeditunnid nii rühmades kui individuaalselt avaldavad soodsat mõju laste arengule: õpilaste sõnavara suureneb ja täpsustub, täiustub oskus kasutada juba olemasolevaid ja omandada uusi grammatilisi vorme, täpsustub sõna häälikkoosseis, areneb häälikuanalüüsi ja sünteesi oskus.Kõnepuudega õpilaste klasside maksimaalne täituvus on 12 õpilast. See võimaldab õpetajal pöörata rohkem tähelepanu igale täiendavat abi ja individuaalset lähenemist vajavale õpilasele. Laps võib minna tagasi tavaklassi ka ainult lapsevanema avalduse alusel.

Tunnijaotusplaan erineb vastavast plaanist tavaklassis.

83

Kõnepuudega õpilaste põhikooli tunnijaotusplaan 2015-2016

Õppeained 1. kl 2.kl 3.kl 1-3 4. kl 5.kl 6.kl 4-6 7.kl 8. kl 9.kl 7-9

KOHUSTUSLIKUD AINEDVENE KEEL 7 6 6 19 5 3 3 11 2 2 2 6KIRJANDUS 2 2 4 2 2 2 6EESTI KEEL 2 2 2 8 4 4 4 12 4 4 4 12VÕÕRKEEL(A-VÕÕRKEEL) 3 3 3 3 3 9 3 3 3 9MATEMAATIKA 3 3 4 10 4 4 5 13 5 4 4 13LOODUSÕPETUS 1 1 1 3 2 2 3 7 2 2GEOGRAAFIA 1 2 2 5BIOLOOGIA 1 2 2 5KEEMIA 2 2 4FÜÜSIKA 2 2 4AJALUGU 1 2 3 2 2 2 6INIMESEÕPETUS 1 1 2 1 1 2 1 1 2ÜHISKONNAÕPETUS 1 1 2 2MUUSIKA 2 2 2 6 2 1 1 4 1 1 1 3KUNST 2 1 3 4,5 1 1 1 3 1 1 1 3TÖÖÕPETUS 1 2 1/2 4,5KÄSITÖÖ JA KODUNDUS;TEHNOLOOGIAÕPETUS

1 2 2 5 2* 2* 1* 5

KEHALINE KASVATUS 2 3 3 8 3 3 2 8 2 2 2 6MAKSIMAALNE NÄDALAKOORMUS

20 23 25 68 25 28 30 83 30 32 34 96

Vabatunniressurss (lisaks kohustustele ainetele)

2 1 1

Majandusõpetus 1Informaatika 1Eesti keel 2 2** ained, mis õpetatakse eesti keeles * ained, mis õpetatakse osaliselt eesti keeles

82

Ringid 1.kl 2.kl 3.kl 1-3 4.kl 5.kl 6.kl 4-6 7.kl 8.kl 9.kl 7-9 KokkuLogopeedi tegevus 3 3 3 9 2 1 1 4 1 1 1 3 16Psühholoogi tegevus 1 1 1 3 1 1 1 3 1 1 1 3 9Ring „Hea kõne“ 1 1 1 3 1 1 4Ring „Lavakunst“ 1 1 1 3 1 1 1 3 1 1 1 3 9Ring “Oraatorikunst” 1 1 1 3 3Ring “Logorütmika 1 1 1Ring”Koor” 1 1 2 1 1 1 3 5Kokku: 7 7 7 21 6 4 4 14 4 4 4 12 47

6-aastastel ja nendel 7-aastastel lastel, kes on saanud koolipikendust üheks aastaks, on võimalus alustada õppimist kooli ettevalmistusklassis. Varajane eriõpetus omab suurt tähtsust lapse puude korrigeerimisel ja annab lapsele hiljem suuremad võimalused õpingute jätkamiseks elukohajärgses koolis. Kool kindlustab kõnepuudega õpilastele turvalise ning tervikliku kaasaegse õpi- ja kasvukeskkonna (spetsiifilised õppe- ja tehnilised vahendid ning lisaabi erinevate tegevus- ja suhtlusvormide kaudu) põhikooli hariduse omandamiseks; tagab vene ja eesti keele omandamise ja korrigeerimise heal tasemel (hea kõneoskus avardab tulevikus lapse võimalusi edasiõppimisel, elukutse valikul ja töö leidmisel); kujundab inimesi, kes tulevad eluga toime võimalikult iseseisvalt, oskavad analüüsida ja teha valikuid, hankida ja kasutada informatsiooni, mõistavad töö vajalikkust ja koostööd tähtsust ning oskavad hinnata oma võimalusi edasi õppida ja tööturul rakendust leida.Kõnepuudega lastega korrigeerimistöö põhiprintsiibid:Kompleksse lähenemise printsiipErinevatesse tegevustesse kaasahaaramise printsiipKorrigeerimistöö süsteemsuse ja järjepidevuse printsiipKõnepuudega lastega korrigeerimistöö suunad:Informeerimine ja koordineerimine (töö vanematega)Füüsiliste võimete arendamineKommunikatiivsete oskuste arendamine ja verbaalsete suhtlemisvahendite õpetamineKognitiivsete ja tunnetusprotsesside arendaminePsühholoogiline toetus

83

Kõnepuudega lastega korrigeerimis-pedagoogilise töö sisu:Diagnostilised tunnidSensomotoorsete vilumuste arendamineTajumise arendamineTähelepanu arendamineMälu arendamineMõtlemise arendamineOmandatud oskuste sisseviimine igapäevaelluNõustamistunnid eripedagoogiga

84

85

86

1.-3.klassi klassijuhataja4.-9.klassi aineõpetajaPädevus: Dokumendid:

1.-3.klassi klassijuhataja4.-9.klassi aineõpetajaPädevus: Dokumendid:

1.-3.klassi klassijuhatajaVene keele ja kirjanduse õpetajaPädevus : Dokumendid:

ÕppealajuhatajaPädevus: Dokumendid:

Ümarlaud veerandi tulemustestPädevus: Dokumendid:

Haridusliku erivajadusega ja käitumishäirega õpilastega töö koordinaator Pädevus: Dokumendid:

Andekate õpilastega töö koordinaatorPädevus: Dokumendid:

Kõnepuudega lastega töö koordinaatorPädevus: Dokumendid:

Kooli direktorPädevus: Dokumendid:

1.etapp

2.etapp

3.etapp

4.etapp

5.etapp

Narva 6. Kooli õpilaste tugisüsteem

87

Õpilaste tugisüsteem(1) Narva 6.Koolis on õpilaste tugisüsteem, mis on mõeldud ka hariduslikeerivajadustega õpilastele:• Konsultatsioonid ja tunnid hariduslike erivajadustega õpilastele;• Konsultatsioonid õpilastele, kellel on mitterahuldavad hinded (Konsultatsioonidegraafik);• Kontrolltööde mitterahuldavate hinnete parandamine 10 päeva jooksul(konsultatsioonide ajal) alates hinde teadasaamise päevast;• Rahuldavate kontrolltööde hinnete parandamine õpilase soovil perioodihindevaidlustamisel.(2) Lisatöö mahajäävate õpilastega, kellel on mitterahuldavad perioodihinded. Nendeleõpilastele koostatakse individuaalse töögraafik puudulike teadmiste kõrvaldamiseks. Graafikusmärgitakse:• õppeperiood (mitte rohkem kui 10 õppepäeva),• tundide läbiviimise kuupäevad,• tundide teemad,• õpitulemused.Õpilastele tutvustatakse õppetöö graafikut (õpilane paneb oma allkirja). Plaan koostataksekahes eksemplaris: üks – õpilasele, teine – õppealajuhatajale. Kui antud perioodi jooksul põhikooli õpilane ei ole suuteline täitma antud tööd, siis teda peetakse selle aine omandamises püsivate raskustega õpilaseks. Edaspidises töös antud õpilasega rakendatakse individuaalset lühenemist. Sellise õpilase õpitulemusi järgib õppealajuhataja ja vajaduse korral koostatakse antud aines individuaalne õppekava. Kui antud perioodi jooksul gümnaasiumi õpilane ei ole suuteline täitma antud tööd, siis lähtub kool hindamise korraldusest (täiendava õppetöö rakendamine) või kooli kodukorrast. Kui antud perioodi jooksul õpilane või õpetaja jäi haigeks, siis individuaalse töö täitmise tähtajad lükatakse edasi selle perioodi võrra. Sellest on vaja teavitada administratsiooni. Kui õpilane ei külasta individuaaltunde (ilma mõjuva põhjuseta), siis sellest informeeritakse kirjalikult sotsiaalpedagoogi ja administratsiooni. Hariduslike erivajadustega õpilaste õpetamisel rakendatavad meetodid(1) Toetamise liigid:• Tugiisiku määramine;• Arenguvestlused (Narva 6.Kooli arenguvestluste läbiviimise korra alusel);• Tugispetsialistide abi;• Pikapäevarühmad (Narva 6.Kooli pikapäevarühma töökorralduse aluste alusel);• Koduõpe tervislikel põhjustel (haridus-ja teadusministri 11.08.2010.a määruse nr 40)„Koduõppe ja haiglaõppe tingimused ja kord“ alusel);• Individuaalne õppekava – IÕK (koostatakse vastavalt HEV õpilase vajadusele põhikooli-jagümnaasiumiseaduse § 18 alusel);• Lisatöö mahajäävate õpilastega;• Täiendav õppetöö õppeperioodi lõpus (Narva 6.Kooli hindamise korralduse alusel);• Eritingimuste taotlemine lõpueksamite ja riigieksamite sooritamisel (haridus-jateadusministri 17.09.2010.a määruse nr 59 „Tasemetööde ning põhikooli jagümnaasiumi lõpueksamite ettevalmistamise ja läbiviimise ning eksamitöödekoostamise, hindamise ja säilitamise tingimused ja kord ning tasemetööde, ühtsetepõhikooli lõpueksamite ja riigieksamite tulemuste analüüsimise tingimused ja kord“ § 16lg 11 ja § 34 lg 21 alusel);• Õpiabirühmad põhiharidust omandavatele õpilastele logopeedilise abi osutamiseks(haridus-ja teadusministri 23.12.2010.a määruse nr 76 “Hariduslike erivajadustegaõpilaste klassides ja rühmades õppe ja kasvatuse korraldamise alused ning õpilasteklassi või rühma vastuvõtmise või üleviimise, klassist või rühmast väljaarvamise ning üheõpilase õpetamisele keskendatud õppe rakendamise tingimused ja kord“ alusel);

88

• Diferentseeritud hindamine (Narva 6.Kooli hindamise korralduse alusel);• Nõustamiskomisjonilt taotlemine soovituse saamiseks HEV õpilasi kaasava õppe jaoksvajalike tingimuste loomiseks ja rakendamiseks koolis (haridus-ja teadusministri 25.08.2010.a määruse nr 50 „Nõustamiskomisjonile taotluse esitamise tingimused ja kord“ alusel).(2) Vastavalt põhikooli-ja gümnaasiumiseaduse § 58 võib kool õpilaste suhtes rakendada ka teisipõhjendatud, asjakohaseid ja proportsionaalseid tugi- ja mõjutusmeetmeid.

Narva 6.Kooli tugisüsteemi töötajate pädevusedAineõpetaja

Pädevus: Märkab õpilase probleemi. Vestleb õpilasega,püüdes teda aidata . Püüab välja selgitada probleemi põhjus. Kasutab individuaalset lähenemist ja diferentseeritud õppetegevuse hindamist.

Arvestatab õpilase iseloomu, temperamenti, arengu eripära. Kooli ainekava raames tagab konsultatiivtundide käigus õppematerjali omandamist. Kirjeldab õpilase probleemi skeemi järgi (lisa Nr 1) . Dokument esitatakse

koordinaatorile .

Dokumendid: skeem (lisa Nr 1)

1.-3. klasside klassijuhataja

Pädevus: Õigeaegselt informeerib vanemaid lapse probleemidest,edukusest, käitumisest. Arutab tekkinud probleemi arenguvestlusel, püüdes õppeaines mahajäämise ja ebaadekvaatse

käitumise põhjust välja selgitada, arendab huvi õppimise vastu. Täidab õpilase individuaalkaardi: kooli poolt rakendatavad meetmed. Dokument esitatakse

koordinaatorile .

Dokumendid: õpilase individuaalkaart (lisa № 2.1, № 2.2 ): kooli poolt rakendatavad meetmed.

Koordinaator

Pädevus:

Erivajadustega õpilase identifitseerimine. Kooli kollektiivi informeerimine õpilaste käitumisest, edukusest, eri vajadustest. Õpilase vaatluskaardi täitmine. Õpilaste,vanemate ja teiste spetsialistide koostöö arendamine ja toetamine. Vajadusel soovitada koolivälist nõustamist.

Dokumendid: õpilase individuaalkaart (lisa Nr 4)

Õppealajuhataja

Pädevus: Juhtpositsioon õpilase toetamise juhendamisel aineõpetajate, klassijuhataja, koordinaatorite poolt.

89

Dokumendid: õpilase individuaalkaardid (lisa Nr 2.1, Nr 2.2 ), õpilase probleemide kirjeldamine( kirjalik), skeem (lisa Nr 1), veerandi tulemuste ümarlaudade läbiviimise protokollid, aineõpetaja edukuse eelnev analüüs õppeperioodi eest (lisa Nr 3).

Kooli direktor

Pädevus: Aineõpetajate, klassijuhataja, õppealajuhataja, koordinaatorite töö kontroll.Vanemate informeerimine, õpilasele toetusabi määramine.

Dokumendid: käskkirjad, korraldused

10.4.6 Ümarlaud veerandi tulemustest

Osalejad: õppealajuhataja, 1.-9.klasside klassijuhatajad, sotsiaalpedagoog, logopeed, psühholoog.Pädevus:

Õpilaste toetuse olukorra analüüs ja uute erivajadustega õpilaste väljaselgitamine. Strateegia ja õpilastega töö planeerimine. Õppetöö efektiivsuse hindamine. Dokumendid: veerandi tulemuste ümarlaudade läbiviimise protokollid.

Tugispetsialistide ümarlaudade läbiviimine(1) HEV õpilase erivajaduse täpsustamine toimub koolis õppealajuhataja juhtimiseltugispetsialistide ja klassijuhatajate ümarlauas. Tugispetsialistide ümarlaua alalised liikmed on õppealajuhataja, HEV koordineerijad, koolipsühholoog, sotsiaalpedagoog, eripedagoog-logopeed ja klassijuhatajad. Ümarlaua koosseis võib muutuda vastavalt vajadusele, lähtudes õpilasest ja arutluse all oleva juhtumi spetsiifikast. Ümarlaud võib oma töösse kaasata ka väljaspool kooli töötavaid spetsialiste.(2) Tugispetsialistide ümarlaud koguneb kord veerandis kindlaks määratud ajal, vajaduselsagedamini. Tugispetsialistide ümarlaua koosolekule võib kutsuda ka probleemse õpilase koosseadusliku esindajaga, et üheskoos arutada edaspidiseid tegutsemisviise.(3) Tugispetsialistide ümarlaua ülesandeks on HEV õpilasi puudutavate andmete analüüs, kokkuvõtte tegemine õpilase tugevatest ja arendamist vajavatest külgedest. Kokkuvõttes peabkajastuma õpilase hariduslike erivajaduste olemus, millest lähtutakse edasise arendustegevuseplaneerimisel.(4) Meetmete rakendamise perioodi lõpul hindab HEVkoordinerija koostöös õpetajate jatugispetsialistidega meetme tulemuslikkust ning teeb ettepanekud vanemale ja vajaduse korralkooli direktorile edasisteks tegevusteks: meetme rakendamise lõpetamine; meetme rakendamise jätkamine samal või tõhustatud viisil; meetme vahetamine või muu meetmelisamine; täiendavate uuringute teostamine, eriarsti, erispetsialisti või nõustamiskomisjonipoole pöördumise soovitamine.(5) Kõik tugispetsialistide ümarlauad protokollitakse. Protokolli kantakse:1) ümarlaua toimumise aeg ja koht,2) ümarlaua algus- ja lõpuaeg,3) ümarlaua juhataja ees- ja perekonnanimi,4) ümarlaua protokollija ees- ja perekonnanimi,5) ümarlauast osavõtnud ning ümarlauast puudunud liikmete ees- ja perekonnanimed,6) ümarlauas sõnavõtnud isikute nimed ja sõnavõtu lühike sisu,7) ümarlauas vastuvõetud otsused,8) ümarlaua juhataja ja protokollija allkirjad.(6) Ümarlaudade protokollid koos muude HEV õpilaste tööd puutuvate materjalidega

90

säilitatakse koolis ühtsetel alustel muude kooli dokumentidega.(7) HEVkoordinerija tagab konfidentsiaalsuse õpilase kohta käiva informatsiooni haldamisel ning teeb kõik selleks, et kogu isikuandmetega seotud informatsioon ei jõuaks kolmandate isikuteni.

Individuaalse arengu jälgimise kaart (1) Haridusliku erivajaduse tuvastamiseks läbiviidud pedagoogilis-psühholoogilise hindamisetulemused, õpetajate täiendavad tähelepanekud ja soovitused õpilase tugevate ja arendamistvajavate külgede kohta, kooli tugispetsialistide soovitused, testimiste ja uuringute tulemusedning nõustamiskomisjoni soovitused õppe korraldamiseks ja sellest tulenevalt õpilaselerakendatud meetmed dokumenteeritakse haridusliku erivajadusega õpilase arengu jatoimetuleku jälgimiseks koostatud individuaalse arengu jälgimise kaardil.(2) Individuaalse arengu jälgimise kaardi koostamise ja täitmise eest vastutavad isikud koolismäärab direktor.

Õpilaste toetamiseks, õpiabi osutamiseks ja väljalangevuse ennetamiseks tegutseb kooliskooliõppekavas kirjeldatud süsteemne ja kompleksne struktuur, mille efektiivsus tagataksestruktuuri koostisosade vahetu koostööna. Õpilaste toetamise ja õpiabi osutamise struktuurieesotsas on koolipsühholoog, logopeed, sotsiaalpedagoog. Oma ülesanded on õpijõudlusetoetamisel, õpiabi osutamisel, väljalangevuse ennetamisel pedagoogidel: klassijuhatajatel, klassi- ja aineõpetajatel, pikapäevarühma kasvatajatel, samuti ringijuhatajatel, huvijuhil. Koolis on õpiabi osutamiseks rakendatavad aineõpetajate konsultatsioonid ja järelevastamise tunnid,klassijuhataja tunnid ja arenguvestlused, individuaalsed õppekavad, koduõpe.

ParandusõpeParandusõpe eesmärgiks on toetada põhikooli 1.-9.klassi õpilase arengut tulenevalt temahariduslikest erivajadustest ja võimaldada tal saavutada põhihariduse ja üldkeskhariduse riiklikuõppekava nõuetele vastavaid õpitulemusi.

KoduõpeÕppetöö korraldamine väljaspool kooli ruume tulenevalt õpilase tervislikust seisundist võiõppetöö läbiviimise korraldamine lapsevanema(eestkostja, hooldaja) poolt.

Erivajadustega õpilaste nõustamiskomisjoni suunamineNõustamiskomisjoni suunamise eesmärk on määrata õpilasele põhihariduse omandamiseksvõimetekohane õppekava või suunata õpilane sanatoorsesse kooli, erivajadustega õpilasteerikooli või eriklassi.

Väikeklass

91

Väikeklassi eesmärgiks on luua vajalikud tugiteenused õpilastele, kellele neid ei ole võimalik tagada tavaklassis põhiharidust omandavatele õpilastele, kellele nõustamiskomisjon on spetsiifilistest hariduslikest erivajadustest tulenevalt soovitanud õppida väikeklassis, sealhulgas autismi spektri häiretega, aktiivsus- ja tähelepanuhäiretega või sõltuvushäiretega õpilastele või õpilastele, kelle andekus kombineerituna mõne muu erivajadusega toob kaasa vajaduse õppida väikeklassis.

Ühele õpilasele keskendatud õpe Ühele õpilasele keskendatud õpe eesmärgiks on toetada õpilast, kellele väikeklassis õpe ei ole andnud tulemusi, kuid kes ei vaja terviseseisundist tulenevat koduõpet, õppetöö toimub põhikooli riikliku õppekava või põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava alusel. Ühe õpilase õpetamisele keskendatud õpet rakendatakse üheks õppeaastaks või käesoleva õppeaasta lõpuni. Õppe rakendamise jätkamiseks uuendatakse nõustamiskomisjoni soovitust. Kool tagab õpilasele haridusliku erivajaduse spetsiifikast tuleneva eripedagoogilise õppemetoodika rakendamise. Kool tagab õpilasele rehabilitatsiooniplaani või sotsiaalprogrammi rakendamise või ravi õpilase psühhosotsiaalseks abistamiseks ning käitumise korrigeerimiseks. Kool korraldab õpilasele vajadusel psühhoteraapiat vastava koolituse läbinud spetsialisti poolt.

7. Karjääriõppe, sh karjääriinfo ja nõustamise korraldamine

Karjääriplaneerimiseks vajalikud baasoskused saab iga soovija omandada koolis õpingute osana. Noorel inimesel on päevakorral elutähtsad küsimused – kuidas ühendada oma unistused, huvid, võimed ja samas omandada kutse, millel on tulevikus perspektiivi.

Karjääriõppe eesmärgiks on aidata õpilasel arendada teadlikkust iseendast, omandada teadmisi töömaailmast, elukutsetest ja õppimisvõimalustest ning kujundada hoiakuid ja toimetulekuoskusi, mis soodustavad kaasaegsesse töömaailma sisenemist, karjääriotsuste tegemist ning eneseteostust.

Karjääriõppe sihtrühmadeks on õpilased, lapsevanemad, elukestva õppe alal ka õpetajad.

Prioriteetsed rühmad on iga kooliastme viimase klassi õpilased.Koolis tagatakse karjääriteenuste kättesaadavus järgmiselt:• Läbiva teema „Elukestev õpe ja karjääri planeerimine“ sisu ja eesmärke arvestatakse kooli vaimse, sotsiaalse ja füüsilise õpikeskkonna kujundamisel. Sellest lähtudes tuuakse aineõppesse sobivad teemakäsitlused, näited ja meetodid, viiakse koos läbi aineteüleseid, klassidevahelisi ja ülekoolilisi projekte.• karjääriõpetuse klassitundide läbiviimine 9. klassis; arenguvestluse läbiviimine karjääri planeerimise teemal•    Tunnivälise tegevuse käigus toimuvad projektipäevad koolis, õppekäigud, kutsepäevad ettevõtetes toetavad karjääriotsuste tegemist.•    Karjääriõpe on korraldatud teoreetilise  ja praktilise õppena, mille raames õpilane omandab karjääri planeerimiseks vajalikud oskused ja teadmised ning elukestvaks õppeks valmisolekut soodustava hoiaku.•    Karjäärinõustamisteenus tagatakse õpilasele, lapsevanemale ja õpetajale koostöös lähima nõustamiskeskusega.

Kooli direktor määrab käskkirjaga karjäärikoordinatori, kes koordineerib kogu karjäärialast tööd koolis.

Karjäärikoordinaator

92

Karjäärikoordinaatori töö eesmärgiks on aidata kaasa õpilaste oskuste ja teadmiste kujunemisele, mis võimaldaks teadvustada oma huvisid, võimeid, oskusi ning teha konkreetseid karjääriplaane; omandada teadmisi töömaailmast, elukutsetest ja õppimisvõimalustest; kujundada õpilastes hoiakuid ja toimetulekuoskusi, soodustamaks kaasaegsesse töömaailma sisenemist, karjääriotsuste tegemist, elukestvat õpet ning eneseteostust.

Karjääriõpetuse peateemadeks on: 1) enesetundmine ja selle tähtsus karjääriplaneerimisel; 2) õppimisvõimaluste ja töömaailma tundmaõppimine; 3) karjääri planeerimine ja otsustamine.

 

93

8. Õpilaste ja lastevanemate teavitamise ja nõustamise korraldus

Õpilaste ja vanemate teavitamise peamiseks viisiks on kooli koduleht, e-kool, õpilaspäevik.

Klassi- või aineõpetajad jälgivad õpilase arengut ja toimetulekut koolis ning vajaduse korral kohandavad õpet vastavalt õpilase vajadustele. Õpilase võimete ja annete kõrgeimale võimalikule tasemele arendamiseks tuleb koolis selgitada välja õpilase individuaalsed õpivajadused, valida sobivad õppemeetodid ning korraldada diferentseeritud õpet. Kool tagab õpilasele, kellel tekib ajutine mahajäämus eeldatavate õpitulemuste saavutamisel, täiendava pedagoogilise juhendamise väljaspool õppetunde. Kool tagab õpilasele ning vanematele teabe kättesaadavuse õppe ja kasvatuse korralduse kohta ning juhendamise ja nõustamise õppetööd käsitlevates küsimustes. Peamised õppeteemad, vajalikud õppevahendid, hindamise korraldus ja planeeritavad üritused tehakse õpilasele teatavaks õppeveerandi või poolaasta algul.

Kool nõustab vajaduse korral õpilase vanemat õpilase arengu toetamises. Õpilasele tagatakse logopeedi, eripedagoogi, psühholoogi, HEV koordinaatori ja sotsiaalpedagoogi teenus.

Arenguvestlused lapse ja lapsevanemaga viiakse läbi kõikides klassides.

Klassijuhataja korraldab vähemalt üks kord õppeaasta jooksul klassi lastevanemate koosoleku. Kooli ja vanemate koostöö koordineerimiseks kutsub direktor kokku õpilaste vanemate koosoleku vähemalt üks kord õppeaastas.

Õpilase arengu toetamiseks korraldatakse temaga arenguvestlus, mille põhjal lepitakse kokku edasises õppes ja arengu eesmärkides. Arenguvestluses osalevad õpilane, klassijuhataja ja piiratud teovõimega õpilase puhul vanem. Arenguvestlused viiakse läbi vastavalt kooli direktori poolt kehtestatud arenguvestluste korrale

Kool korraldab õpilaste ja vanemate teavitamist edasiõppimisvõimalustest ning tagab õpilastele karjääriteenuste (karjääriõpe, -info või-nõustamine) kättesaadavuse.

Lastevanematel on õigus:saada objektiivset informatsiooni õppekava omandamisest lapse poolt;konsulteerida koolitöötajatega haridusprobleemide osas;pöörduda kooli juhtkonna ja hoolekogu poole avalduste ja ettepanekutega;võtta osa lastevanemate koosolekutest ja nõupidamistest.

9. Õpetajate koostöö ja töö planeerimise põhimõtted

Õpetajad kuuluvad ainevaldkonniti ainekomisjonidesse. Ainekomisjoni tööd koordineerib ainekomisjoni juht.Õppeaasta lõpul esitatakse juhtkonnale ainekomisjoni aruanne, mis koosneb järgmistest osadest:ainekomisjoni koosseisõppeaasta eesmärgid ja nende täitminetoimunud koosolekud (nende peamised päevakorrapunktid)olulisemad üritused, nende analüüs (õnnestumised ja parendusvaldkonnad)õppetöö selle tulemuslikkuse analüüs (ülevaade eksami -ja tasemetööde tulemustest, õnnestumised ja parendusvaldkonnad)koostöö (ainekomisjoni siseselt, ainekomisjonide vahel, teiste huvigruppidega)üldine hinnang ainekomisjoni tööle õppeaasta jooksul: olulisemad õnnestumised ja parendusvaldkonnad ning ettepanekud.

94

eesmärgid järgnevaks õppeaastaks. Eesmärgid püstitatakse vähemalt järgnevates valdkondades: õppetöö ja õpilaste arendamine; üritused; koostöö ja koolitusvajadus.

Vastavalt vajadusele koondutakse töögruppideks, mis tegelevad kooli arendustegevusega või mõne muu hetkel koolis päevakohaseõppe kasvatustegevuse teemaga.

Õpetajad koostavad oma ainetes töökavad.Töökava koostatakse kooli õppekavas esitatud ainekavade alusel. Õpetaja töökava koostamise eesmärgiks on kirjeldada taotletavate õpitulemusteni jõudmist.Õpetaja töökavas täpsustatakse kooli õppekava üldosas ja ainekavas esitatut, arvestades konkreetseid õpilasi, kasutatavat õppekirjandust ja materjale, õpitavaid teemasid, õppesisu, planeeritud kontrolli ja hindamist, seotust läbivate teemade ja üldpädevustega.Õpetaja teeb töökava ja esitab selle juhtkonnale selle õppeperioodi alguses, mille kohta töökava koosta

Nõuded õpetaja töökavale Narva 6. Koolis

1. Töökava on dokument, mille alusel toimub õppetöö õppetunnis. Õppetunnid toimuvad koolis võiväljaspool kooli ekskursiooni või õppekäiguna. Töökava koostamine ja arendamine kuulubklassiõpetaja ja aineõpetaja pädevusse.2. Klassiõpetaja ja aineõpetaja kujundab kooli õppekava alusel välja töökava, mis arvestab klassiomapära ja suundumust, kooli arengusuunda ja eripära, õpilaste vaimseid ja kooli materiaalseidressursse.3. Töökava koostamise ning rakendamisega saab klassiõpetaja ja aineõpetaja endale suuremadõigused, aga ka suurema vastutuse õpilaste ja nende vanemate ees, kuna muutub õppetööplaneerimine, sisu, kontrollimine, kogu õppetöö korraldus.4. Klassiõpetaja ja aineõpetaja töökavas täpsustatakse kooli õppekava üldosas ja ainekavas esitatud,arvestades konkreetseid õpilasi, kasutatavat õppekirjandust ja –materjale, õpetajatevahelistkoostööd ning õppeaasta üldtööplaani.5. Klassiõpetaja ja aineõpetaja töökavad on vormistatud õppeveerandite ja/või kursustekalenderplaanina.6. Klassiõpetaja ja aineõpetaja töökavas on õppesisu liigendatud ulatuslikumate õppeteemade järgi.Näidatud on olulisemad alateemad, püstitatud eesmärgid, käsitletavad põhimõisted, kasutatavadmeetodid, õppekirjandus jm õppematerjal, oodatavate õpitulemuste kontrollimise/hindamise aegning moodused.7. Töökavad esitatakse poolaastate kaupa õppealajuhatajale kinnitamiseks 15.septembriks ja15.jaanuariks elektroonilisel kujul.

95

8. Klassiõpetaja ja aineõpetaja töökava struktuuri, vormi ning kinnitamise korra kinnitab koolidirektor.

96

NARVA 6.KOOL

2012/2013.õa

TÖÖKAVA

AINE

ÕPETAJA

KLASS (tavaklass/tasandusklass/gümnaasiumiastme kallak)

ÕPPETUNDIDE ARV NÄDALAS

ÕPPETUNDIDE ARV ÕPPEAASTAS

KIRJANDUS, ÕPPEVAHENDID (õpikud ja muud tunnis kasutatavad õppevahendid, mis on kinnitatud Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt)

95

NARVA 6.KOOL

Õppenädal Teema,alateemad(koos läbivatteemat tähistavamärgiga)

Tunnieesmärgidjaülesanded

Põhilised mõisted

Õppetegevus Õppevahendid(sh õpikuleheküljed)

Teadmiste ja oskustekontroll, hindamine

Selgitused, kommentaarid (sh individuaalõpe, klassivälinetegevus)

Periood(kuu-päevad)

96

10. Kooli õppekava uuendamise ja täiendamise kord

Narva 6. Kooli õppekava uuendamine või täiendamine toimub algatustaotluse alusel, mis tuleb esitada kooli direktorile kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis koos ettepanekute ja põhjendustega. Põhikooli õppekava uuendamist ja täiendamist võib taotleda iga asjast huvitatud isik.Kui kooli õppekava uuendamise või täiendamise vajadus on tingitud muudatustest õigusaktides, siis algatab kooli õppekava muutmise kooli direktor.

Narva 6. Kooli õppekava muudatused tuleb töörühmal ette valmistada kooli õppekava uuendamise või täiendamise eelnõuna. Direktor esitab kooli õppekava uuendamise või täiendamise eelnõu enne kehtestamist arvamuse andmiseks hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule. Kooli direktor vaatab hoolekogu, õpilasesinduse ja õppenõukogu arvamused läbi.Kui hoolekogu, õpilasesindus või õppenõukogu on leidnud, et kavandatavad õppekava muudatused on vastuolus kehtiva õigusega, siis kutsub direktor kokku õppekava uuendamise ja täiendamise töörühma, kes viib kooli õppekava muudatused vastavusse kehtiva õigusega.

Narva 6. Kooli õppekava kehtestajaks on direktor. Õppekava kehtestamine toimub käskkirjaga. Kui direktor jätab põhikooli õppekava muudatused kehtestamata, siis algab kooli õppekava uuendamise või täiendamise protsess algusest peale. Kool avalikustab kooli õppekava koos muudatustega kooli veebilehel ja loob kooli raamatukogus võimalused kooli õppekavaga tutvumiseksKooli õppekava muudatused tehakse kooli õppekava terviktekstis, näidates ära õppekava muutused viitega direktori käskkirja numbrile ja kuupäevale, millega õppekava muudeti. Samuti märgitakse muudatuse viite juurde muudatuse jõustumise kuupäev.

97

Lisa 1

Aineõpetaja taotlus haridusliku erivajadusega õpilastega töö koordinaatorile

Õpetaja…………………………………………………………………………………………… Aine…………………………………………………………………………………………… Õpilase nimi Klass Probleem Teostatud töö

(diferentseeritud ülesanded, vestlus klassijuhatajaga, õpilasega, vanematega, diferentseeritud hindamine)

98

Lisa 2.1Õpilase individuaalkaart

Õpilase üldandmedNimi:Sünniaeg:Kool:Klass:Kodune keel (ed):Kaardi avamise aeg:Vanemate nõusolek kaardi avamisele:Lapse elulugu (koolivalmidus)

ÕPILASE INDIVIDUAALSUS JA ESMANE TOETUS 1. Õpilase huvid ja motivatsioon (lisa А)

Õpihuvi ja lemmikõppeained/ -tegevused, suhtumine õppetegevusse ja töösse jneÕpilase õpimotivatsioon ja suutlikkus: huvi tegutsemiseks ja õppimiseks, tüdimusetekkimine, õpitava seostamine tavaeluga, õpetaja abi vastuvõtmine. Välise (kiitmine jakaristamine) ning sisemise (huvi ja tahe tegutsemiseks) motivatsiooni loomine jahoidmine; õpilasele võimetekohaste valikute andmise ja otsuste langetamise tulemused.

2. Sotsiaalsed oskused

Suhtlemises täiskasvanute ja eakaaslastega, enda kehtestamine sotsiaalses olukorras, sõbrasuhted jne

3. Tunnetusprotsessid

Tähelepanu, taju, mälu ja mõtlemise iseärasused. Oluliste ja ebaoluliste seoste jaseaduspärasuste eristamine, tähelepanu fokuseerimine, tähelepanu püsivus, ümberlülitumine. Õpitava meeldejätmine, õpitu meenutamine ja kasutamine. Juhtiv käsi.

4. Õpioskused

Õpikeskkonna ja tegevuse organiseerimine ja planeerimine. Töövõime, selle kõikumine.Ülesannete täitmine: kas püüab ülesandest esmalt aru saada, hakkab ülesannet kohetäitma, katkestab kiiresti oma tegevuse, täidab ainult tuttavaid ülesandeid.Õpitava vastuvõtmine ja kodeerimine: kuidas täidab valdavalt ülesandeid – kaskoostegevuses õpetajaga, matkimise teel (pärast ettenäitamist), näidise (algoritmi) alusel,suulise juhise või kirjaliku juhise järgi? Kodutööde täitmine.Kas suudab kommenteerida oma vahetut tegevust, suudab kirjeldada sooritatud ülesandetäitmist või suudab sõnastada oma tegevuskava?

5. Tunnetustegevus, enesetunnetus

Oma tegevuste ja teadmiste (sh õpitu) teadvustamine. Suhtumine õppetöös ilmnevatesseraskustesse: kas tunnetab raskusi õppetöös, püüab neid iseseisvalt ületada, pöördub abisaamiseks õpetaja poole, oskab kasutada osutatud abi ja abivahendeid, loobub ülesandetäitmisest raskuse ilmnemisel või täidab ülesanded stereotüüpselt. Kuidas põhjendab endakäitumist ja tulemusi?

99

6. Suhtlemine ja käitumine koolis, emotsionaalne seisund

Suhtlemine eakaaslaste ja täiskasvanutega. Õpilase individuaalne ärevuse tase: liigarahulik, rahulik, ärev. Kõrge ärevustasemega kaasnevate probleemide ilmnemine:tunnetuslikud - tähelepanu keskendumisprobleemid; käitumuslikud – rahutus, motoorsedliigutused, ärevusttekitavate situatsioonide (kontrolltööd, kooli tulek jne) vältimine;füsioloogilised – kõhu-, peavalud, higistamine, punastamine, südamekloppimine jneesinemine.

KOKKUVÕTE ÕPITEGEVUSEST JA KÄITUMISESTLapse tugevad küljed Põhilised probleemid ja sellest lähtuvad

arendusvaldkonnad

SOOVITUSED/VAJADUSED INDIVIDUAALSETE ISEÄRASUSTE ARVESTAMISEKSÕPPETUNDIDES JA KODUS

LAPSEVANEMA ARVAMUS LAPSE ÕPPIMISEST JA TOIMETULEKUST(arenguvestlusest lähtuvalt)

ÕPILASE ARVAMUS OMA ÕPPIMISEST JA TOIMETULEKUST

KOKKULEPE ÕPETAJA, LAPSE JA LAPSEVANEMA VAHEL

Kuupäev ................. Klassijuhataja allkiri ........................

Lapsevanema allkiri .........................

Õpilase allkiri .......................

100

Lisa 2.2Õpilase vaatluskaart

Vaatluskaardi avamise aeg Kool

Nimi KlassKlassijuhataja. -

Sünniaeg Emakeel

1. Klassijuhataja arvamus õpilase õppimisest, käitumisest ja huvivaldkonnast.

Õpilase tugevad küljed Arendamist vajavad küljed

Õppimine

Käitumine

Suhtlemine eakaaslaste ja täiskasvanutega

Huvid

Pedagoogilised soovitused

2. Aineõpetajate tähelepanekud ja soovitused

Aine Õpilase tugevad küljed Arendamist vajavad küljed

Emakeel

Matemaatika

Loodusõpetus/inimeseõpetus

Eesti keel

101

3. Logopeedilise uuringu tulemused ning soovitused

4. Psühholoogilise uuringu tulemused ja soovitused

Valdkonnad Lapse tugevad küljedArendamist vajavad küljed,soovitused

Tunnetusprotsessid ja võimed mälu tähelepanu mõtlemine

Enesekohased oskused enesehinnang eneseanalüüs

Käitumine ja emotsionaalne seisund

5. Kokkuvõte, põhjendus ja soovitused tugiteenuste rakendamiseks

6. Rakendatavad tugiteenused

Tugiteenused Tugiteenuste osutajad

Kuupäev …………………………….

Koordinaator ……………………

102

Rakendatud tugiteenus(t)e tulemuslikkusTugiteenuseosutaja

Hinnang Soovitused

7. Kokkuvõte ja soovitused/ettepanekud

Kuupäev ................................... Koordinaator .......................................................

Lapsevanem ..............................................................

103

Lisa 3

Aineõpetaja õpilaste õppeedukuse eelanalüüs õppeperioodi jooksul

Õpetaja……………………………………………………………………………………………Aine…………………………………………………………………………………………Klass…………………………………………………………………………………

Õpilase nimi Õpiedutuse põhjus

Rakendatud meetmed (diferentseeritud ülesanded, vestlus õpilasega, klassijuhatajaga, lapsevanematega, diferentseeritud hindamine)

Hinde parandamise tõenäosus enne õppeperioodi lõppu

1.2.3.4.5.

104

Lisa 4

Individuaalkaart

Õpilane ………………………………………….

Klass ………………….

«……»…….……… 20… /… aastaKuupäev

Klassijuhataja …………………………………………..

105

Lisa 5

ARENGUVESTLUSE KOKKUVÕTE LAPSEVANEMAGA

Õpilase nimi

………………………………………………………………………………………

Klass

………………………………………………………………………………………………

Klassijuhataja ………………………………………………………………………….

Isik, kes kutsutakse vestlusele (ema, isa, eestkoostja)

…………………………………………………………………………………………………….

..

Kooli kutsumise alus (klassijuhataja märgukiri)

……………………………………………………………………………………………………

…………………………………………………………………………………………………….

.........................................................................................................................................................

.........................................................................................................................................................

......

Lapsevanema kooli kutsumise põhjused (koolikorra rikkumine, koolikohustuse mittetäitmine,

muu)

……………………………………………………………………………………………………

……………………………………………………………………………………………………

……………………………………………………………………………………………………

……………………………………………………………………………………………………

……………………………………………………………………………………………………

……………………………………………………………………………………………………

Otsused, kokulepped

……………………………………………………………………………………………………

……………………………………………………………………………………………………

……………………………………………………………………………………………………

……………………………………………………………………………………………………

……………………………………………………………………………………………………

……………………………………………………………………………………………………

……………………………………………………………………………………………………

Kuupäev …………………………………

106

Allkirjad:

Sotsiaaltöötaja ……………………………

Õpetaja ……………………………………

Lapsevanem ………………………………

Õpilane ………………………………………

Õpilase vaatluskaart

Õpilane ……………………………. Klass …………………..

Aine …………………………………

Õpetaja …………………………….

Kuupäev Kodutööde täitmine

Töö tunnis Tunniks ettevalmistus

Käitumine/hilinemine

Kooli poolt rakendatavad meetmed

Õpilane ………………………………………. Klass …………………..

№ Õigusrikkumine Mõjutusabinõu Vastutav isik Tähtaeg Tulemus

107

Õpilase tundidest puudumise arvestus

Õpilane ………………………………………. Klass …………………..

№ Periood Puudumiste arv

Puudumiste arv Tõend (arstitõend käsk, jm

Põhjusega Põhjuseta Hilinemine

108

Lisa 6

ISELOOMUSTUS

Õpilane…………………………………………………. Klass …………………………………………………… Õpib Narva 6. Koolis alates 20…./….. õa.Suhtumine õppetegevusse:- tõsine- domineerib laiskus- teadmatu- õpib huviga- ei huvitu õppimisest- loeb palju- loeb vähe- tugev/nõrk õpilaneAktiivsus tundides:- kõrge- keskmine- tükatine- passiivneTöövõime:- kõrge- keskmine- madalMälu:- hea materjali meeldejätmine- pealiskaudne- suurte raskustegaTaju:- kiire meeldejätmine- analüüsib, kirjeldab- osaliselt, tähelepanematusest - halb, väga pealiskaudneTähelepanu:- pidev tähelepanu- näilik tähelepanematus - tegelik tähelepanematus Suhted kollektiivis:- sõbralikud, rahulikud- mõnikord tülitseb- eelistab üksindust- on palju sõpru, on populaarne - arglik, häbelik- avameelne - kinnine- osavõtlik - kalk- meeldib viibida inimeste seltsis, otsib uusi sõpru- endassesulgunud, väike sõprade ring

109

Käitumine: - leplik - isemeelne- distsiplineeritud - halb distsipliin- heasoovlik - agressiivne- visa - püsimatu- rahulik - suur kehaline aktiivsus- raskesti kasvatavMis ainet eelistab: ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………

Spetsiifilised isiksuse iseärasused:- rahulik, enesekindel - ärev, ebakindel- hindab oma võimeid üle - alahindab oma võimeid- auahne - tagasihoidlik, väljapaistmatu

Seltskondlikkus:- kõrge - madal- algatusvõimeline - autoriteet, sõprade austus- meelsasti täidab ülesandedi - hoiab ülesannetest kõrvale Vanemate suhtumine lapse koolikohustesse: - nõudlik - kontrollivad - ei pane tähele - nõrk kontroll - vanemad teevad meelega koostööd õpetajaga - vanemad vaidlevad õpetajale vastu - laps on täiesti iseseisev - lapse iseseisvuse piiramine

________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________

Kuupäev: «___»_____ 20___ a.Klassijuhataja____________________________

110