ÜldsÄtted - tallinn · web view2. peetakse oluliseks, et lapse kõne arengut toetatakse kõikides...
TRANSCRIPT
TALLINNA VEERISE LASTEAED
ÕPPEKAVA
2017
1
Sisukord
ÜLDSÄTTED......................................................................................................................................3
1. LASTEASUTUSE LIIK JA ERIPÄRA...........................................................................................3
2. ÕPPE-JA KASVATUSTEGEVUSE EESMÄRGID JA PÕHIMÕTTED.......................................4
2.1 Õppe-ja kasvatustegevuse üldeesmärk:......................................................................................4
2.2 Õppe-ja kasvatusetegevuse eesmärgid:......................................................................................4
2.3 Õppe- ja kasvatusetegevuse põhimõtted:...................................................................................4
2.4 Õpikäsitlus:.................................................................................................................................5
3. ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE KORRALDUS.....................................................................6
3.1 Päevakava koostamise põhimõtted.............................................................................................6
3.2 Õppe-ja kasvatustegevuse periood.............................................................................................6
3.3 Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamine...................................................................................7
3.4 Õppe- ja kasvatustegevuse analüüs............................................................................................8
4. LAPSE ARENGU ANALÜÜSIMISE JA HINDAMISE PÕHIMÕTTED NING KORRALDUS.9
4.1 Lapse arengu jälgimine..............................................................................................................9
4.2 Lapse arengu hindamise põhimõtted..........................................................................................9
4.3 Lapse arengu hindamise meetodid...........................................................................................10
4.4 Lpase mapp Mina teen ja oskan ..............................................................................................11
4.5 Perevestluste läbiviimine..........................................................................................................11
4.6 Koolivalmiduskaart..................................................................................................................12
5. VALDKONDADE ÕPPE-JA KASVATUSTEGEVUSTE EESMÄRGID, SISU NING KUUE-
KUNI SEITSMEAASTASE LAPSE ARENGU EELDATAVAD TULEMUSED..........................13
6. ERIVAJADUSTEGA LAPSE ARENGU TOETAMISE PÕHIMÕTTED JA KORRALDUS....24
7. LAPSEVANEMATEGA KOOSTÖÖ PÕHIMÕTTED, LIIGID JA KORRALDUS..................27
8. ÕPPEKAVA UUENDAMISE JA TÄIENDAMISE KORD.........................................................30
LISAD................................................................................................................................................31
2
LAPSE ARENGU JÄLGIMISE ALUSEKS OLEVAD EELDATAVAD ÜLDOSKUSED
VANUSETI........................................................................................................................................31
VALDKONDADE ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE EESMÄRGID, SISU NING LAPSE
ARENGU EELDATAVAD TULEMUSED ÕPPEKAVA LÄBIMISELVANUSETI.....................40
LAPSE LAPSE MAPP MINA TEEN JA OSKAN............................................................................92
KOOLIVALMIDUSKAART...........................................................................................................100
PEREVESTLUSE TULEMUSED...................................................................................................101
3
ÜLDSÄTTED
Tallinna Veerise Lasteaia õppekava aluseks on Vabariigi Valitsuse 29.mai 2008.a. määrusega nr 87
kinnitatud „Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava”.
Lasteaia õppekava on aluseks rühma tegevuskava koostamisel, õppe-ja kasvatustegevuse
planeerimisel ning läbiviimisel, laste arengu s.h koolivalmiduse jälgimisel ja hindamisel, töös
erivajadustega lastega, koostöös lapsevanematega ja nende nõustamisel õppe-ja
kasvatusküsimustes.
Lasteaias toimub õppimine mängulisete tegevuste kaudu lähtuvalt õppe-ja kasvatusvaldkondade
eesmärkidest, sisust ning õppe-ja kasvatustegevuse korraldusest.
Vastavalt Koolieelsete lasteasutuste seadusele (RTI 2010,41,240) väljastab Tallinna Veerise
Lasteaed õppekava läbimise kohta koolivalmiduskaardi.
1. LASTEASUTUSE LIIK JA ERIPÄRA
Tallinna Veerise Lasteaed asub Haabersti linnaosas, aadressil Veerise tn 1, Tallinn 13516.
Lasteaed avatakse oktoober 2017. Tallinna Veerise Lasteaed on munitsipaallasteaed.
Lasteaias on 6 rühma: sõimerühmad, aiarühmad ja liitrühmad, lastele vanusest 1,5-7. a.
Lasteaias toimub õppe-ja kasvatustöö eesti keeles mänguliselt lõimitud tegevustena.
Lasteaed on avatud 7.00-19.00
Lasteaias on avar õueala, kus on liikumis-ja mänguvõimalusi pakkuvad vahendid ja seiklusrada.
Lasteaed asub vaikses ja turvalises madalarhitektuuriga linnaosas. Lasteaia läheduses on
looduskauneid kohti, kus lastel avaneb soodsaid võimalusi õppekäikudeks, matkadeks ja sportlikeks
tegevusteks. Naabruses asub Eesti Vabaõhumuuseum. Lasteaia asukoht võimaldab süvendatult
tegeleda keskkonnakasvatuse, õuesõppe ja Eesti ajaloo ning kultuurilooga.
4
Missioon:
Tallinna Veerise Lasteaia missioon on pakkuda koolieelsetele lastele kvaliteetset alusharidust, mis
on tihedalt seotud meie kultuurilooga
Visioon:
Tallinna Veerise Lasteaed on lapsesõbralik, turvaline ja kaasaegne lasteaed, milles käiv laps
kujuneb iseseisvaks ning rahvakultuuri ja -kombeid väärtustavaks inimeseks.
Väärtused
Tallinna Veerise Lasteaia põhiväärtuseks on lapsest lähtumine, mis kätkeb endas eri tasandite
alaväärtusi, mis kujunevad välja koostöös personaliga esimese tööaasta käigus.
2. ÕPPE-JA KASVATUSTEGEVUSE EESMÄRGID JA PÕHIMÕTTED
Õppe-ja kasvatustegevuse põhimõtted ja eesmärgid lähtuvad riiklikust õppekavast, lasteaia
põhiväärtustest ja perioodi arengusuundadest.
2.1 Õppe-ja kasvatustegevuse üldeesmärk
Õppe-ja kasvatustegevuse üldeesmärk on lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja
lasteasutuse koostöös.
2.2 Õppe-ja kasvatusetegevuse eesmärgid
• Hooliv suhtumine ümbritsevasse keskkonda ja loodusesse
• Viisakas suhtumine kaasinimestesse arvestades igapäevaelureegleid
5
• Eesti rahvuskultuuri ja ajaloo väärtustamine
• Laste kõne ja suhtlemisoskuste arendamine
• Tervise hoidmine lähtuvalt tervislikest eluviisidest
2.3 Õppe- ja kasvatusetegevuse põhimõtted
Lähtumine lapsest – õppe- ja kasvatustegevus on korraldatud lähtuvalt lapse individuaalsusest ja
arengutasemest. Laps on võrdväärne partner oma kogemuste tasandist
Mängulisus – mäng kui põhitegevus, mille käigus laps omandab uusi teadmisi, oskusi, kogemusi ja
käitumisreegleid
Elulähedus – õppe- ja kasvatustegevus on korraldatud lapsele tuttava ja arusaadava põhjal
arvestades kodukoha loodust ja kohalikku taristut
Iseseisvus – uusi teadmisi ja oskusi omandatakse uurides, vaadeldes, katsetades
Järjepidevus – kergemalt raskemale, lihtsamalt keerulisemale, lähemalt kaugemale
Sotsiaalsus - suhtlemine, üksteise abistamine, juhendamine, tunnetega arvestamine, ühtsustunde
loomine
Avatus - koostöö kavandamine erinevate sihtgruppidega, valmisolek õppida igast kogemusest ise
ja jagada väärtuslikke kogemusi teistega.
2.4 Õpikäsitlus
Õppimine on elukestev protses, mille tulemusel toimuvad muutused käitumises, teadmistes,
hoiakutes, oskustes jms ning nendevahelistes seostes. Laps õpib matkimise, vaatlemise, uurimise,
katsetamise, sushtlemise, mängu, harjutamise jms kaudu.
Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja läbiviimisel arvestakse:
• laste eripära: võimeid, keelelist ja kultuurilist tausta, vanust, sugu, terviseseisundit jms.;
• laps on õppe- ja kasvatustegevuses aktiivne osaleja ning tunneb rõõmu tegutsemisest. Last
kaasatakse tegevuste kavandamisse, suunatakse tegema valikuid ning tehtut analüüsima;
6
• õppe- ja kasvatustegevus seotakse eelkõige kodukoha inimeste, looduse ja asutustega;
• õpitavaga ( objektid, nähtused) tutvustatakse loomulikus keskkonnas;
• omavahel lõimitakse õppe- ja kasvatustegevusi, valdkondi ja teemasid.
Pedagoogid loovad koos lastevanematega lapse arengut toetava turvalise kasvukeskkonna.
Rühmaruumi paigutus võimaldab lastele üksi, väikestes gruppides ja ühist tegutsemist. Mängu- ja
õppevahendid on lastele kättesaadavad ja eakohased. Neid vahetatakse vastavalt nädala temaatikale.
Vaimne keskkond toetab kõigi osapoolte koostööd ja laste arengut ning tervist.
Õppe- ja kasvatustegevuses luualse tingimused, et arendada lapse suutlikkust:
• kavandada oma tegevust, teha valikuid;
• seostada uusi teadmisi varasemate kogemustega;
• kasutada omandatud teadmisi erinevates olukordades ja tegevustes;
• arutleda omandatud teadmiste ja oskuste üle;
• hinnata oma tegevuse tulemuslikkust;
• tunda rõõmu oma ja teiste õnnestumistest ning tulla toime ebaõnnestumistega.
3. ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE KORRALDUS
3.1 Päevakava koostamise põhimõtted
• Päevakava määrab vastavalt laste eale päevarütmi, kus vahelduvad igapäevatoimingud,
laste mäng, vabategevused ja pedagoogide kavandatud õppe- ja kasvatustegevused
• Päevakava koostamise aluseks on sotsiaalministri 24.09.2010 määrus nr 61
Päevakava koostamisel lähtutakse lasteasutuse õppekavast, lahtioleku ajast ja
vanuserühmast
• Päevakavas võimaldatakse lapsele üks kord päevas uneaeg (puhkeaeg), kestvusega
vähemalt üks. Vanematele lastele valikuvõimalusega une ja muu vaikse tegevuse vahel
• Lapsed viibivad iga päev sõltumata ilmast vähemalt 1-2 korda õues
7
• Lapse lasteasutusse toomine ja kojuviimine ei tohi segada une-ja söögiaega ning
planeeritud õppe-ja kasvatustegevusi
• Rühmade päevakavad kinnitab direktor septembris käskkirjaga
3.2 Õppe-ja kasvatustegevuse periood
• Lasteaia õppeaasta algab 1. septembril ja kestab 31. augustini
• Aktiivne õppeperiood kestab 1. septembrist kuni 31. maini. Suvekuudel (juuni, juuli,
august) toimub õpitu kordamine ning põhirõhk on mängulisel õuetegevusel
• Õppeaasta jaotatakse nädalataks. Nädalaplaane õppetegevustes läbiviimiseks
koostatakse kõikides rühmades aktiivsel õppeperioodil (s.o. 1.sept.-31. mai)
• Suveperioodil planeeritakse tegevused päeva kaupa ja kajastatakse e-päevikus
3.3 Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamine
• Õppe- ja kasvatustegevused tuginevad rühma tegevus- ja päevakavale
• Õppe- ja kasvatustegevuse planeerimisel kasutatakse perioodiplaani, milles sisalduvad
kavandatud perioodi eesmärgid, temaatika, õpisisu ja –tegevused
• Õppe-ja kasvatustegevuse kavandamisel tegevused omavahel lõimitakse, mis võimaldab
õpitut ühendada tervikuks ja luua seoseid. Lõiminguna mõistetakse kavandamisel seoseid
teema ja nädala lõikes ning seoseid ühe päeva tegevuste lõikes
Iga päeva lõikes lõimitakse järgmisi tegevusi:
vaatlemine ja uurimine
kuulamine ja kõnelemine
lugemine ja kirjutamine
võrdlemine ja arvutamine
muusikaline tegevus
liikumistegevus
kunstiline tegevus
8
• Tegevuste kordade arv nädalas kinnitatakse pedagoogilise nõukogu otsusega, õpetajatel on
vabadus otsustada milliste tegevuste kaudu nädala jooksul eesmärke saavutatakse
• Planeeritud õppe- ja kasvatustegevused toimuvad enamjaolt hommikupoolikul, õhtune aeg
on rohkem mänguks ja individuaalseks tööks
• Rühma tegevuste kavandamine on paindlik, võimaldades pedagoogil vajadusel teha
muudatusi. Tegevusi kavandatakse nii, et lapsel oleks võimalus teha valikuid. See õpetab
last iseseisvalt tegutsema, oma tegevust korrigeerima ja tegevuse tulemuste eest vastutama
• Rühma tegevuskava koosneb järgnevast:
1) rühma lühitutvustus: personal, kasutatav metoodika;
2) rühma õppeaasta eesmärgid;
3) õppe- ja kasvatustegevuse põhimõtted, eesmärgid ja sisu;
4) töökavad: päevakava, õppe-ja kasvatustegevuste kava;
5) rühma üritused ja õppekäigud;
6) erivajadustega laste arengu toetamine;
7) kasvukeskkonna kujundamine;
8) keskkonnahoiu alane tegevus rühmas;
9) koostöö lastevanematega;
10) lasteaia üritused (lisa tegevuskavale)
• Rühmade tegevuskava korrigeeritakse vastavalt laste vanusele iga õppeaasta alguses,
lähtudes riiklikust õppekavast ja lasteaia tegevus- ja päevakavast.
• Lasteasutuse aasta tegevuskava kinnitab direktor käskkirjaga 1.septembril. Aasta
tegevuskava struktuur on järgmine:
Õppeaasta eesmärgid
Rühmade meeskonnad
Eestvedamine ja juhtimine
Personali juhtimine
9
Avalik suhtlemine ja koostöö
Ressursside juhtimine
Õppe- ja kasvatustegevus
3.4 Õppe- ja kasvatustegevuse analüüs
• Õpetajad teevad läbiviidud õppe- ja kasvatustegevuste kohta samal päeval e-päevikusse
sissekande ning kinnitavad selle allkirjaga.
• Õppeaasta lõpus, 31.maiks, esitab rühma meeskond kokkuvõtte õppeaasta
eesmärkide täitmise kohta. Kokkuvõte on analüüsiv ja välja toodud
parendustegevused järgmiseks õppeaastaks.
4. LAPSE ARENGU ANALÜÜSIMISE JA HINDAMISE PÕHIMÕTTED NING
KORRALDUS
4.1 Lapse arengu jälgimine
1. Lapse individuaalse arengu jälgimine on osa igapäevasest õppe- ja kasvatusprotsessist, mille
käigus kogutakse informatsiooni lapse arengu erinevatest valdkondadest laste üldoskustest
lähtuvalt. Selgitatakse välja lapse baasoskused/teadmised, tema tugevad küljed ja toetutakse nendele
oma igapäevatöös, et tagada lapse edutunnetus.
2. Kõikide laste arengut kirjeldatakse, analüüsitakse ja hinnatakse järjepideva tegevusena õppeaasta
jooksul ning tulemused fikseeritakse laste arengulehtedel.
4.2 Lapse arengu hindamise põhimõtted
1. Lapse arengu hindamise aluseks on eeldatavad üldoskused ja õppe-ja kasvatustegevuse
valdkonnad
2. Lapse arengut kirjeldatakse lapsest lähtuvalt
3. Arengu kirjeldamisel, analüüsimisel ja hindamisel peetakse silmas lapse arengut tervikuna
4. Laste arengu hindamisprotsessi kaasatakse lapsevanemad
5. Lapse arengu hindamise põhimõtteid ja korraldust tutvustatakse lastevanematele koosolekutel.
10
6. Lapse arengu jälgimise aluseks olevad eeldatavad üldoskused -
Mänguoskused: mäng on eelkooliealise lapse põhitegevus. Mängu käigus omandab ja kinnistab
laps uut teavet, uusi oskusi, peegeldab tundeid ja soove, õpib suhtlema, omandab kogemusi ja
käitumisreegleid. Mängu oskus on kõigi üldoskuste ning õppe- ja kasvatustegevuste eri
valdkondade oskuste ja teadmiste arengu alus.
Tunnetus- ja õpioskused: Tunnetusoskused on oskused tahtlikult juhtida oma tunnetusprotsesse -
taju, tähelepanu, mälu, mõtlemist, emotsioone ja motivatsiooni.
Õpioskuste all mõistetakse lapse suutlikkust hankida teavet, omandada teadmisi ja oskusi ning
uurida ja katsetada. Õpioskused kujunevad tunnetusoskuste arengu alusel.
Sotsiaalsed oskused: Sotsiaalseid oskusi võib pidada sotsiaalse õppimise tulemuseks. Sotsiaalsed
oskused iseloomustavad indiviidi kaasinimesena kõige enam. Sotsiaalsed oskused väljenduvad
eelkõige inimestevahelistes suhetes, võimaldades efektiivselt, pinget tekitamata suhelda. Ükski
inimtegevus ei ole edukas, kui selle sooritajal puuduvad sotsiaalsed oskused. Lapse sotsiaalsust saab
vaadelda läbi sotsiaalsete oskuste, näiteks - suhtlemine teiste laste ja täiskasvanutega, arvestamine
teiste tunnetega ja enda tunnete väljendamine, käitumine etteantud reeglite järgi, antud ülesannete
täitmine jne. Sotsiaalselt võimekad inimesed tunnevad vastutust oma tegude ja käitumise eest, nad
suudavad oma käitumist ise juhtida ning kontrollida ja vastavad seega ka oma kaaslaste ootustele.
Enesekohased oskused: erinevad oskused ja võimekused, mis käsitlevad tunnete väljendamise
viise, usku enda võimekusse erinevate ülesannete lahendamisel, oma käitumise juhtimist ning
omaduste ja oskuste kirjeldamist. Enesekohased oskused hõlmavad teadmisi, oskusi ja hoiakud
seoses mina, enesehinnangu ja eneseregulatsiooniga. Ehk siis laps on suuteline mõistma ja hindama
iseloomustama iseennast, oma nõrku ja tugevaid külgi, laps järgib terveid eluviise ning lahendab
iseendaga, oma vaimse ja füüsilise tervisega seonduvaid ning inimsuhetes tekkivaid probleeme.
Enesekohaste oskuste kujundamine väikelapseeas nõuab järjepidevat harjutamist ning
täiskasvanupoolset suunamist. Rutiinsed tegevused: söömine ja söömiskultuur, tualeti kasutamine,
korrapidaja töö rühmas jne.
Õppekava lisana on lahti kirjutatud, milliste üldoskuste omandamist eri vanuses lastel eeldatakse
(Õppekava LISA 1).
11
4.3 Lapse arengu hindamise meetodid
1. Sõimerühmade laste psühholoogilis- pedagoogiliseks hindamiseks kasutatakse J. Strebeleva poolt
välja töötatud metoodikat
2. Aiarühmades kasutatakse J.Rebase, K.Kirbitsa, R.Variku „Mina oskan juba“ lapse arengu mängu
3. Koolivalmiduse hindamiseks kasutatakse vestlusi lastega, laste tööde vaatlust, küsitlusi, teste ja
logopeedilist uuringut. Tove Kroghi joonistustesti.
4. Koolivalmiduse hindamine toimub üks kord aastas. Hindamise aeg otsustakse pedagoogilises
nõukogus.
5. Koolivalmiduse hindamise tulemused vormistatakse hindamiskriteeriumide tulemuste põhjal
koostatud analüüsina igale lapsele eraldi.
6. Koolivalmiduse hindamise tulemustest teavitatakse lapsevanemaid perevestluse käigus.
4.4 Lapse mapp Mina teen ja oskan
1. Lapse arengu jälgimine on pidev aastaringne protsess. Materjalide kogumine lapse mappi Mina
teen ja oskan (lapse mapp Mina teen ja oskan) toimub õppeaasta jooksul. Lapse arengu andmed on
konfidentsiaalsed.
2. Lapse mapi sisu sõltub rühmasisesest kokkuleppest:
lapse koostatud mapp Mina teen ja oskan: laps valib materjalid ise, õpetajal on suunav
roll; sisaldab ainult lapse loomingut, tema enda arvamusi, hinnanguid ning tulevikuplaane
(lapse töid, õpetaja üleskirjutatud intervjuusid, fotosid, jne);
õpetaja koostatud lapse mapp Mina teen ja oskan: sisaldab lapse lühikest kokkuvõtete
kohanemisest ; tähelepanekuid lapse tegevuste kohta; lapse mängu kirjeldusi; õpetajate
poolt valitud lapse töid, mis näitavad lapse arengut; käejäljendit; kaalumise- mõõtmise
tabeli; lapse huvitavaid ütlemisi, arvamusi ja sõnalist loomingut; intervjuusid; lapse
rahulolu ankeeti; lapsevanemate täidetud küsitluslehti lapse kohta; õpetajate ja
tugispetsialistide täidetud lapse arengu vaatluslehti.
3. Lapsevanem saab tutvuda lapse mapiga Mina teen ja oskan õppeaasta jooksul.
4. Lasteaiast lahkudes saab laps mapi Mina teen ja oskan kaasa.
12
( Mapi Mina teen ja oskan näidis LISA 3)
4.5 Perevestluste läbiviimine
1. Üks kord aastas viib pedagoog lapse arengu hindamiseks ja toetamiseks lapsevanematega läbi
perevestluse, mis:
• annab tagasisidet lapse arengust ja õppimise tulemustest;
• selgitab lapsevanemate seisukohad ja ootused lapse arengu suhtes.
2. Aia rühmades viiakse perevestlused läbi kevadel, sõimes sügisel. Täpsem aeg otsustatakse
pedagoogilises nõukogus.
3. Perevestluste tulemuste kohta koostatakse kirjalik kokkuvõte, kuhu on märgitud:
• lapse nimi ja vestluses osalejate nimed;
• lapsevanema ettepanekud ja ootused lasteaiale;
• lapsevanema ja õpetaja arvamused lapse kohta;
• lapse meelistegevused, tugevused ja arendamist vajavad küljed.
4. Perevestluste kokkuvõte allkirjastatakse õpetaja ja lapsevanema poolt.
(Perevestluste kokkuvõtte leht LISA 5 )
4.6 Koolivalmiduskaart
Kõikidele Tallinna Veerise Lasteaia õppekava läbinud lastele antakse koolivalmiduskaart,
(Õppekava LISA 4 ). mille koostamise aluseks on lapse arengu hindamise ja arenguvestluse
tulemused. Koolivalmiduskaardi koostavad rühma õpetajad, kaasates lapsevanemaid.
Koolivalmiduskaardi allkirjastavad selle koostamisel osalenud isikud, sh õpetaja, vanem
(eestkostja) ja lasteasutuse direktor või selleks volitatud isik. Koolivalmiduskaardile märgitakse
lapse lasteasutuses viibitud ajaperiood.
13
Koolivalmiduskaart koostatakse kahes eksemplaris, millest üks väljastatakse lapsevanemale ja teine
jääb lasteasutusse.
Koolivalmiduskaart väljastatakse lapsevanemale enne lapse lasteaiast välja arvamist seoses kooli
astumisega. Lapsevanem esitab koolivalmidukaardi kooli, kus laps asub täitma koolikohustust.
Koolivalmiduskaardid registreeritakse ja säilitatakse lasteasutuses 5 aastat.
Laps, kes ei saavuta kooliminekuks mingitel põhjustel kooliküpsust, teavitatakse vanemaid
võimalusest taotleda koolipikendust. Koolipikendust saanud lapsele koostatakse vajadusel koostöös
lapsevanematega, rühmaõpetajate ja vajalike erispetsialistidega järgmiseks õppeaastakse
individuaalne arengukava, lähtudes lapse arengutasemest. Lapse arengu andmed on
konfidentsiaalsed
5. VALDKONDADE ÕPPE-JA KASVATUSTEGEVUSTE EESMÄRGID, SISU NING
KUUE-KUNI SEITSMEAASTASE LAPSE ARENGU EELDATAVAD TULEMUSED
6-7 aastase lapse arengu eeldatavad tulemused
MINA JA KESKKOND
ÕPETAMISE EESMÄRGID LAPS:
• mõistab ja tunneb ümbritsevat maailma terviklikult;
• omab ettekujutust oma minast ning enda ja teiste rollidest elukeskkonnas;
• väärtustab nii eestlaste kui muude rahvaste kultuuritraditsioone;
• väärtustab enda ja teiste tervist ning püüab käituda tervislikult ning ohutult;
• väärtustab keskkonda hoidvat ja keskkonnahoidlikku mõtteviisi;
• märkab nähtusi ja muutusi looduses.
ÕPPESISU
14
• Sotsiaalne keskkond: mina, perekond ja sugulased, kodu, lasteaed, kool, ametid, kodumaa, eesti
rahva tähtpäevad, kombed, teised rahvused Eestis, lapsed mujal maailmas, üldinimlikud
väärtused ja üldtunnustatud käitumisreeglid; tervise väärtustamine, tervislik toitumine,
inimkeha; ohuallikad ning ohutu käitumine
• Looduskeskkond: kodukoha loodus, muutused looduses, elukeskkond, inimese mõju loodusele
• Tehiskeskkond: ehitised, kodutehnika, jäätmed, transpordivahendid, jalakäija ohutu liiklemine,
turvavarustus, virtuaalkeskkond
15
ÕPITULEMUSEL LAPS:
• tutvustab ja kirjeldab iseennast, enda omadusi, huvisid jms.;
• kirjeldab oma kodu, perekonda ja peretraditsioone;
• nimetab ja kirjeldab erinevaid ameteid;
• nimetab Eesti riiklikke sümboleid ja rahvatraditsioone;
• mõistab, et inimesed on erinevad ning neil on erinevad vajadused;
• oskab eristada igapäevaelus tervisele kasulikku ja kahjulikku;
• suhtub ümbritsevasse keskkonda hoolivalt ning käitub seda säästvalt;
• kirjeldab kodukoha loodust ja inimeste tegevusi erinevates ajatsüklites: ööpäev, nädal,
aastaring;
• mõistab ja märkab enda ning teiste tegevuste mõju ja tagajärgi keskkonnal.
KEEL JA KÕNE
ÕPETAMISE EESMÄRGID
• Laps tuleb toime igapäevases suhtlemises, oskab ennast kõnes selgelt väljendada
• Laps tunneb huvi lugemise, kirjutamise ja lastekirjanduse vastu
• Laps oskab igapäevaelus kasutada raamatuid
• Laps oskab teha vahet luuletusel, jutul, vanasõnal ja mõistatusel
• Laps oskab olla tähelepanelik ja kuulata vaikselt
• Laps teab ja oskab nimetada mõningaid eesti kirjanduse klassikuid ja nende teoseid
• Laps tunneb tähti
• Laps oskab sõnu häälida
• Laps mõistab sõnade tähendust
16
• Laps oskab kokku lugeda 2-3 silbilisi sõnu
• Laps teab, kuidas tähti kirjutada
ÕPPESISU
• Eesti kirjanduse klassikud – Fr.R.Kreutzwald, O. Luts jne
• Väliskirjanduse klassikud – vennad Grimmid, H.C.Andersen jt.
• Kaasaegsed eesti lastekirjanikud – E. Niit, L. Tungal, H. Runnel jt.
• Teatmeteosed, lasteentsüklopeediad jne.
• Suhtlemine, jutustamine, kuulamine
• Mõisted: häälik ja täht
• Mõisted: täishäälik, kaashäälik
• Sõnade lahti häälimine
• Häälikute määramine sõna alguses, keskel ja lõpus
• Häälikute järjekorra määramine sõnas
• Hääliku pikkus: lühike, pikk
• Sõnade moodustamine tähtedest
• Loetud sõnade tähenduse mõistmine
• Lausete moodustamine sõnadest
• Kirjavahemärgid: koma, punkt, hüüumärk, küsimärk
• Mustrite joonistamine
• Trükitähtede kirjutamine
ÕPITULEMUSEL LAPS:
• tuleb toime nii eakaaslaste kui ka täiskasvanutega suhtlemisel;
• oskab kuulata aktiivselt ja kontsentreeritult;17
• oskab vastata küsimustele ja neid ise teistele esitada;
• oskab ennast ladusalt kõnes väljendada;
• jutustab pildi, kuuldud teksti või oma kogemuse põhjal;
• oskab esitada lihtsaid rolle;
• oskab eristada juttu, luuletust, mõistatust ja vanasõna;
• oskab kasutada ülesannete lahendamisel vajalikke raamatuid;
• teab peast emakeelseid luuletusi ja laule;
• tunneb tähti;
• oskab kirjutamisvõtteid;
• eristab sõnades häälikuid ja määrab nende järjekorda;
• eristab lühikest ja pikka häälikut;
• loeb kokku sõnu, saab aru nii sõnade kui lause tähendusest;
• kasutab oma tegevuses lihtsamate sõnade ülesmärkimist trükitähtedega;
• teab täis- ja kaashäälikuid.
MATEMAATIKA
ÕPETAMISE EESMÄRGID
• Laps oskab orienteeruda esemete maailmas, oskab neid võrrelda, rühmitada ja järjestada
• Laps tunneb lihtsamaid ajamõisteid ja kirjeldab ning järjestab oma igapäevategevusi
• Laps oskab orienteeruda arvude maailmas
• Laps mõistab mõõtmistegevust ja olulisemaid mõõtmisühikuid
• Laps teab raha ühikuid
• Laps teab ja tunneb geomeetrilisi kujundeid ning oskab neid kirjeldada
18
• Laps oskab kirjutada numbreid 1-12-ni
• Laps oskab arvutada 12 piires
ÕPPESISU
• Loendamine, arvudevahelised seosed
• Esemete ja nähtuste järjestamine ning rühmitamine suuruse-, asendi-, aja- ja hulgatunnuste järgi
• Hulkade moodustamine, võrdlemine
• Terviku ja osa võrdlemine
• Matemaatiliste jutukeste koostamine
• Geomeetrilised kujundid
• Orienteerumine ruumis
• Pikkuse, massi, mahu, väärtuste ja aja mõõtmine
• Numbrite 1-12 kirjutamine
• Liitmine ja lahutamine 12 piires
• Järgarvud
ÕPITULEMUSEL LAPS:
• tunneb lihtsamaid geomeetrilisi kujundeid (ring, ruut, kolmnurk, ristkülik, kera, kuup,
nelitahukas) ja oskab neid kirjeldada;
• oskab arvude 1-12 järjestamist;
• tunneb märke +, - ja =;
• oskab järjestada ja rühmitada esemeid ning nähtusi suuruse, asendi- ja ajatunnuste järgi;
• oskab öelda kellaaega täistundides;
• kirjeldab enda asukohta ümbritsevate esemete suhtes, orienteerub ruumis, õuealal ja paberil;
• nimetab nädalapäevi, kuid, aastaaegu, teab oma sünnikuud ja –päeva;
19
• eristab enamkasutatavaid raha- ja mõõtühikuid (kroon, sent, meeter, liiter, kilogramm) ja teab,
kuidas ja kus neid kasutatakse;
• oskab loendamise teel kindlaks teha esemete arvu;
• oskab kahe etteantud hulga järgi koostada matemaatilist jutukest;
• oskab liita ja lahutada 12 piires.
KUNST
ÕPETAMISE EESMÄRGID
• Laps oskab käsitleda käelistes tegevustes kasutatavaid tehnilisi vahendeid: pliiatsid, pintslid,
käärid, voolimispulgad jt.
• Laps teab, kuidas kasutatakse vesi-, guašš- ja näpuvärve, vilt- ja värvipliiatseid ning
rasvakriite, aknavärve jt.
• Laps tunneb eesti rahvuslikku ornamentikat
• Laps oskab lihtsamatest geomeetrilistest kujunditest koostada pilte
• Laps tunneb rõõmu loovast eneseväljendusest
• Laps kujutab isikupäraselt ümbritsevaid esemeid, sündmusi ja oma kujutlusmaailma
ÕPPESISU
• Kujutamine ja väljendamine: mõtete ning tunnete edasiandmine nähtaval kujul
• Kujundamine: objektile vormi, kuju ja esteetilise lisaväärtuse andmine
• Tehnilised oskused: voolimine, joonistamine, maalimine, meisterdamine
• Kunstiteoste vaatlemine, vestlused kunstiteostest ja kunstist
ÕPITULEMUSEL LAPS:
• väljendab joonistades, maalides, voolides ja meisterdades meeleolusid ja fantaasiaid;
• kasutab kunstitöö loomiseks erinevaid vahendeid;20
• kujutab loodust ja lihtsamaid figuure;
• loob esemeid erinevaid tehnikaid ja materjale kasutades ning räägib nende otstarbest;
• leiab ümbritsevat vaadeldes erinevaid detaile, objekte ja nendevahelisi seoseid ning kujutab
ümbritsevat vabalt valitud viisil;
• koostab ise või valib tööst lähtuvalt sobivad motiivid või vahendid eseme kaunistamiseks;
• kirjeldab kunstiteoseid, nende värve ja meeleolu.
MUUSIKA ÕPETAMISE EESMÄRGID
• Laps suudab end loovalt väljendada laulmise, liikumise, tantsimise ja pillimängu kaudu
• Laps tunneb rõõmu laulmisest ja musitseerimisest
• Laps suudab keskenduda kuulatavale muusikapalale
• Laps tunneb lihtsamaid lastepille ja oskab nendel mängida
• Laps tunneb eesti rahvaloomingut: regivärssi, rahvapille
ÕPPESISU
• Erinevate lastealaulude laulmine
• Eriilmeliste muusikapalade kuulamine
• Muusikalis-rütmiline liikumine
• Erinevate muusikainstrumentide mängimine
ÕPITULEMUSEL LAPS:
• laulab eakohaseid rahva- ja lastelaule;
• suudab laulu või muusikapala tähelepanelikult kuulata;
• tajub erinevaid meeleolusid muusikas;
• mängib eakohastel rütmi- ja meloodiapillidel;
21
• liigub vastavalt muusika meeleolule;
• oskab lihtsamaid tantsusamme ja tantsida paarilisega;
• väljendab ennast loovalt muusikalis-rütmilise liikumise kaudu.
LIIKUMINE
ÕPETAMISE EESMÄRGID
• Laps on kehaliselt võimekas, vastupidav, osav, kiire, painduv ja tugev
• Laps tunneb põhiliikumisi ja –liigutusi
• Laps teab, miks on vaja tegeleda kehakultuuriga
• Laps oskab teisi abistada, teistega arvestada ja koostööd teha
• Laps järgib esmaseid hügieeni- ja ohutusnõudeid
ÕPPESISU
• Rütmilise liikumise erinevad viisid
• Erinevad mängud ja harjutused ruumis orienteerumisoskuse kujundamiseks
• Põhiliikumise ja –liigutuste erivariantide ja kombinatsioonide harjutamine
• Kõndimine, jooksmine, roomamine, ronimine, hüppamine, hüplemine, viskamine, püüdmine,
veeremine, keerutamine, ripped ja kiikumine.
• Elementaarsed rühi-, rivi- ja korraharjutused
• Erinevate spordivahendite kasutamise oskus
• Lihtsama sporditerminoloogia kasutamine ja sellele vastav tegutsemine
ÕPITULEMUSEL LAPS:
• kõnnib jalgu lohistamata, jookseb päkkadel, liigub ruumis, maastikul, tänaval;
• liigub erineva tempo ja suuna muutmisega vastavalt korraldusele;
22
• hüpleb ja hüppab kahel jalal;
• ronib vahelduva sammuga;
• tunneb oskussõnu ja sooritab neile vastavalt lihtsamaid liigutusi käte, jalgade, kere ja peaga;
• sooritab üheaegselt kaaslastega rütmilisi liikumisi;
• kasutab liikumisel erinevaid spordivahendeid;
• säilitab tasakaalu liikumisel ja erinevates asendites;
• kontrollib oma kehaasendit kõndimisel, istumisel, seismisel;
• liigub, mängib, spordib ohutult;
• peab kinni kokkulepitud mängureeglitest.
LIIKLUS
ÕPETAMISE EESMÄRGID
• Laps teab ja oskab nimetada valgusfoori värve (punane, kollane, roheline)
• Laps teab helkuri vajalikkust
• Laps tunneb erinevaid liiklusmärke: ülekäigurada, õueala
• Laps tunneb eriotstarbelisi sõidukeid: kiirabi, politsei, tuletõrje
• Laps teab, kuidas õnnestuse korral käituda (112)
• Laps oskab nimetada erinevaid sõidukeid: auto, buss, tramm, troll, rong
• Laps teab sõidu- ja kõnnitee tähendust
• Laps oskab liikluses käituda
• Laps oskab nimetada esemete asukohta lähtudes endast (ees, taga, kõrval)
ÕPPESISU
• Põhivärvide tundmine
23
• Helkuri tähtsus
• Valgusfoor ja tema värvid
• Sõidutee, kõnnitee
• Eriotstarbelised autod
• Liiklusmärgid ja nende otstarve
• Erinevad sõidukid
ÕPITULEMUSEL LAPS:
• oskab nimetada valgusfoori värve ja teab nende tähendust;
• teab, et sõidutee on autodele ja kõnnitee jalakäijatele;
• oskab ületada teed selleks ette nähtud kohas;
• oskab tänaval ohutult liigelda;
• oskab määrata esemete asukohta kasutades mõisteid: ees, taga, kõrval;
• teab helkurit ja selle vajalikkust;
• tunneb erinevaid sõidukeid ja nende otstarvet.
TERVISEKASVATUS
ÕPETAMISE EESMÄRGID:
• Laps teab, millest tema keha koosneb
• Laps omandab teadmisi keha talitlusest – kuidas minu keha töötab?
• Laps oskab väärtustada ja hoida oma tervist
• Laps järgib hügieeninõudeid ja korda
• Laps mõistab tervisliku toitumise ja kehalise aktiivsuse olulisust tervisele
ÕPPESISU:
24
• Liikumine, puhkus
• Tervislik toitumine
• Ohutus
• Hügieeninõuete täitmine ja nende tähtsus
• Kasulikud ja kahjulikud harjumused
• Emotsioonid ja nendega toimetulek
• Keskkonnakaitse
ÕPITULEMUSEL LAPS:
• omab teadmisi tervisliku eluviisi kohta;
• saab aru inimese keha erinevate elundite tööst;
• oskab hoida enda ja teiste tervist;
• käitub loodussäästlikult.
EESTI KEEL KUI TEINE KEEL
ÕPETAMISE EESMÄRGID
Tunneb huvi eesti keele ja kultuuri vastu
Soovib ja julgeb eesti keeles suhelda nii eakaaslaste kui ka täiskasvanutega
Tunneb ära ja saab aru eestikeelsetest sõnadest ning lihtsamatest väljenditest
Kasutab lihtsamaid eestikeelseid sõnu ja väljendeid igapäevases suhtluses
ÕPPESISU
Kuulamine
Kõnelemine
Eesti kultuuri tutvustamine
25
ÕPITULEMUSEL LAPS:
mõistab lihtsamat argiteemalist eestikeelset kõnet
tunneb ära õpitud sõnad ja väljendid, mõistab neid ning kasutab oma kõnes
saab aru korraldusest ja toimib selle järgi
saab aru lihtsast küsimusest ning vastab sellele õpitud sõnavara piires
kasutab kõnes sobivaid viisakusväljendeid
teab peast eestikeelseid luuletusi ja laule
oskab nimetada mõningaid Eesti kohanimesid ja tuntud inimesi
6. ERIVAJADUSTEGA LAPSE ARENGU TOETAMISE PÕHIMÕTTED JA KORRALDUS
Talllinna Veerise Lastead lähtub erivajaduse määratlemisel:
Lapse võimetest:
• Õpiraskustega lapsed
• Andekad lapsed
Lapse tervislikust seisundist
• Allergilised lapsed
• Logopeedilist abi vajavad lapsed
• Terviserikkega ja puudega lapsed
Lapse keelelisest ja kultuurilisest taustast
• Muukeelsed lapsed
• Erineva kultuuritaustaga lapsed (religioon, kombed jms.)
Lapse isiksuseomadusest tingitud erivajadused
• Vasakukäelised
• Üliaktiivsed lapsed
• Aeglased lapsed
26
1. Hariduslike erivajaduste märkamine
• Õpetaja selgitab erivajadustega laste olemasolu välja:
- kavakindlate arengu ja käitumise vaatluste põhjal
- koostöös teiste rühma ja lasteaiatöötajatega
- koostöös lapsevanematega, lapsevanema informatsiooni põhjal
2. Erivajaduste kaardistamine
• Lasteaias kaardistatakse kõikide laste erivajadused.
- perearst: lapse tervisetõendid
- logopeed: lapse kõneuurimise tabelid
- õpetajad: lapse arengutabelid ja päevik
3. Erivajadustega laste toetamine
• Õpetaja koostab vajadusel erivajadusega lapsele individuaatöö arenduskava koostöös
erispetsialistidega.
• Lapse arengu vaatluste ja tulemuste põhjal tehakse individuaaltöö arenduskavas täiendusi.
• Lapse arengus toimunud muutused fikseeritakse lapse individuaalses arenduskavas.
• Õppeaasta lõpul teeb õpetaja kokkuvõtte individuaaltöö kava tulemuslikkusest ja
rakendumisest.
• Vajadusel soovitatakse lapsevanem erispetsialisti konsultatsioonile
• Õpetaja teeb muudatusi ja kohandusi lapse kasvukeskkonnas ja tegevuskavas
Võimetest tingitud erivajadustega lapse toetamine
• Õpetaja pakub lapsele võimalusi oma tugevate külgede rakendamiseks
• Annab täiendavaid teadmisi ja ülesandeid, mis on heaks kiidetud pedagoogilise nõukogu
poolt
• Musikaalse lapsega tegeleb süvendatult muusikaõpetaja
27
• Kui lapsel on mahajäämusi mõne õppeaine omandamisel, tegeleb rühmaõpetaja temaga
süvendatult vastavalt individuaaltöö kavale
Tervislikust seisundist tingitud erivajadustega lapse toetamine
• Logopeediline ülevaatus, logopeediline töö lapsega
• Logopeedi puudumisel lapsevanema nõustamine erialaspetsialisti poole pöördumiseks
• Personali koolitamise haigushoogude jms. toimetulekuks
• Kasvukeskkonna tingimuste kohandamine ja loomine
• Koostöö perega
• Toitumissoovidega arvestamine, menüü korrigeerimine
Keelelistest ja kultuurilistest taustast tingitud erivajadustega lapse toetamine
• Lapse emakeelset ja kultuurilist tausta tutvustava kirjanduse, muusika, mänguasjade
soetamine rühma
• Lapse oma keele ja kultuuri tutvustamine rühmakaaslastele
• Koostöö peredega
• Lapse emakeele ja kultuuri austamine
Isiksuseomadustest tingitud erivajadustega lapse toetamine
• Vasakukäeliste töövahendite muretsemine
• Lapse iseärasustega arvestamine, lapse julgustamine, töötempo valimine
• Individuaalne töö
• Vanemate nõustamine
4. Individuaalse töö korraldus hariduslike erivajadusega lastega:
• Individuaalse arenduskava alusel, mille koostab rühma õpetaja
28
• Vastavalt lasteaia päevakavale, lapsele sobival ajal
• Leiab kajastamist individuaalses arenduskavas, lapse arengumapis
5. Koolikohustuse edasilükkamine
• Tervisliku seisundi tõttu võib lapsevanem taotleda nõustamiskomisjonilt koolikohustuse
täitmise edasilükkamist ühe õppeaasta võrra.
• Koolipikendust saanud lapse jaoks koostatakse individuaalne õppekava.
7. LAPSEVANEMATEGA KOOSTÖÖ PÕHIMÕTTED, LIIGID JA KORRALDUS
Eesti Vabariigi haridusseaduse § 24 kohaselt omandatakse alusharidus põhiliselt kodus ning selle
eest vastutavad vanemad või neid asendavad isikud. Perekondlikku kasvatust toetavad ja täiendavad
koolieelsed lasteasutused. Lapsevanematel ja lasteaia personalil on ühine vastutus lapsele soodsa
arengukeskkonna loomisel, tema arengu, kasvu ja õppimise toetamiseks. Kodu kasvatuspõhimõtete
tundmine on aluseks lasteaia õpetajale lapse kasvatuskäitumise hindamisel ja rühma tegevuskava
koostamisel. Ainult omavahelises aktiivses koostöös suudavad kodu ja lasteaed luua tingimused,
kus kavandatud tegevused ja ühine lähtekoht annavad soovitud tulemusi
Eesmärgid:
• Perekonna ja kodu toetamine lapse kasvatamisel
• Koostöös lasteaiaga lapse igakülgseks arenguks soodsate tingimuste loomine
Koostöö põhimõtted:
1) usaldus – komplekteerime erialaselt kompetentseid rühma meeskondi ja võimaldame
meeskondadel pidevat professionaalset enesearendamist, et mõista lapsevanemate kasvatusväärtusi;
2) konfidentsiaalsus- peame lubamatuks igasuguse meile usaldatud info levitamist;
29
3) austus ja lugupidamine- väärtustame iga perekonna erinevaid võimalusi, mis ei pruugi kokku
langeda meie nägemusega;
4) dialoog- peame väga oluliseks teise poole arvamuste kuulamist ja üheskoos lahenduse leidmist;
5) kuulamine- iga lapsevanema poolt väljaöeldud mõte on meie jaoks oluline, näitame selle vastu
üles huvi ja usalduslikkust;
6) avatus- väärtustame mõlema poole avatust suhtlemisel.
Koostöö liigid:
1. Lasteaia tutvustamine:
uute lastevanemate koosoleku kaudu- toimub meeskondade tutvustamine ja tutvumisankeedi
täitmine lastevanemate poolt; võimalusel kutsutakse koosolekule esineja, kes tutvustab
lastevanematele lasteaiaga kohanemist;
lasteaia kodulehekülje kaudu- koduleheküljel on esitatud lasteaia missioon, visioon, lasteaia
dokumentatsioon, lasteaia meeskond, õppekava lühitutvustus ja pildigalerii lasteaia
tegevustest, uudiste nurk ja õpetaja soovituste nurk ning tagasiside saatmise võimalus;
lasteaia kodukorra kaudu- toimub lastevanemate kurssi viimine lasteaia töökorraldusega,
tutvustatakse kodukorra põhimõtteid;
2. Hindamisalane koostöö:
juhtkonna poolt väljatöötatud tagasisidestamisüsteemi kaudu- selgitatakse välja
lapsevanemate ootused lasteaiale ja rahulolu lasteaiaga;
perevestluste kaudu- positiivses miljöös saavutatakse ühised kokkulepped lapse edasiseks
heaks käekäiguks ja arenguks, lähtepunktiks lapse tugevused;
kodulehekülje kaudu- igal lapsevanemal võimalus anonüümselt avaldada arvamust lasteaias
toimuvast;
vestluste kaudu- igapäevast infovahetust väärtustatakse ja seda rakendatakse töös;
hoolekogu kaudu- hoolekogul on iseseisev roll oma tegevuse kavandamisel ja
koordineerimisel.
30
3. Pedagoogiline koostöö:
nädalaplaani kaudu- rühma stendile on iga nädala esmaspäeval välja pandud
lapsevanematele tutvumiseks nädalaplaan, et toetada vanemaid lapse arendamisel ja
õpetamisel;
e-Lasteaia kaudu – info ja igapäevaste õppetegevuste kajastamine;
infostendide kaudu- lastevanematele edastatavat infot vahetatakse stendidel pidevalt ja
juhitakse lapsevanemate tähelepanu info muutumisele, info on lapsevanemale soovitusliku
iseloomuga;
lastevanemate koosolekute kaudu- igal sügisel tutvustatakse lastevanematele õppeaasta
põhimõtteid, eesmärke ja tegevuste kavandamise ja läbiviimise põhimõtteid; kevadel
tehakse kokkuvõtted õppeaastast;
rühma tegevuskava koostamise kaudu- rühma tegevuskava koostamisel arvestatakse
lastevanemate soovide ja ettepanekutega;
näituste kaudu- rühmad tutvustavad lastevanematele lasteaias tehtavaid töid;
ürituste kaudu- lastevanemate koosolekule ja üritustele edastatakse personaalsed kutsed,
tagamaks lapsevanema huvi ja osalemine üritustel, ürituse kavandamisel ja läbiviimisel
mõeldakse lapsevanema aktiivse osaluse ja rolli üle; väärtustatakse iga rühma panust
ühisürituste korraldamisel;
meililisti kaudu- jooksva info edastamine lastevanemate meilidele;
rühma blogi kaudu – rühma igapäevaelu kajastamine
igapäevatöösse kaasamise kaudu- võimaldatakse lastevanematel osaleda igapäevatöös,
asendades näit. ülemajalisel koolitusel olevaid õpetajaid või õpetaja abisid;
lastevanemate nõustamise kaudu- organiseeritakse lastevanemate soovil lühikoolitusi neid
huvitavatel teemadel.
Koostöö korraldus:
• Rühmakoosolekud toimuvad kaks korda aastas, hoolekogu koosolek üks kord kvartalis;
• Perevestlusi, rahuloluküsitlust ja avatud uste päevi viiakse läbi kord aasta jooksul;
• Ühisüritused lastevanematega toimuvad lähtuvalt lasteaia ja rühma ürituste kavast ning
on seotud rahvakalendri ning lasteaia tradistsioonidega;
31
• Ühisürituste, perevestluste, rahuloluküsitluste jms toimumise täpsem aeg otsustatakse
pedagoogilises nõukogus.
Tulemuste esitamine:
• Perevestluste tulemused vormistatakse igale lapsele eraldi kirjaliku kokkuvõttena, kuhu
märgitakse lapse tugevused, arendamist vajavad küljed ning ettepanekud edasiseks
tegevuseks.
• Rahuoluküsitluste kokkuvõtted vormistatakse hindamiskriteeriumide tulemuste põhjal
koostatud analüüsina.
• Küsitluste ja vestluste kokkuvõtted arutatakse läbi lasteaia pedagoogilises nõukogus.
• Lapse arengu hindamise tulemustest teavitatakse lapsevanemaid perevestluse käigus.
• Rahulolu-uuringute tulemustest teavitatakse lapsevanemaid koosolekutel.
• Küsitluste ja testide tulemused on aluseks lasteaia tegevuse parendamisel ning neid
kasutatakse järjepidevalt õppe- ja kasvatustöö korrigeerimisel.
8. ÕPPEKAVA UUENDAMISE JA TÄIENDAMISE KORD
• Õppekava on ajas muutuv ja arenev dokument
• Õppekava kuulub analüüsimisele igal õppeaastal pedagoogilises nõukogus ja hoolekogus
• Õppekava täiendatakse ja korrigeeritakse lähtuvalt sisehindamise tulemustest
• Õppekava muudatused kooskõlastab direktor lasteaia pedagoogilise nõukogu ja
hoolekoguga ning seejärel kinnitab käskkirjaga.
32
LISAD
LISA 1
LAPSE ARENGU JÄLGIMISE ALUSEKS OLEVAD EELDATAVAD ÜLDOSKUSED
VANUSETI
Mänguoskused
Kuni 2 aastased lapsed
Laps:
• oskab mängus jäljendada lihtsamaid tegevusi;
• mängib kõrvuti teise lapsega, vajadusel mänguasju jagades.
2-3 aastased lapsed
Laps:
• oskab mängida väikeses grupis ilma täiskasvanu osaluseta;
• suudab mängus sõbralikult tegevusi jaotada;
• käitub sihipäraselt mänguvahendiga tegutsedes.
• suudab mängus sõbralikult tegevusi jaotada;
• käitub sihipäraselt mänguvahendiga tegutsedes.
3-4 aastased lapsed
Laps:
• oskab leida ja valmistada mängu tarbeks lihtsamaid asendusvahendeid;
• kajastab mängus täiskasvanute toiminguid ja suhteid;
• mängib sõbralikult kaaslasega, jagades mänguvahendeid.
33
4-5 aastased lapsed
Laps:
• oskab algatada mängu, leida tegevust endale ja kaaslastel;
• suudab mängida suuremas kollektiivis, arvestades kaaslaste soove ja ettepanekuid;
• arvestab mängureegleid, suudab oodata oma järjekorda.
5-6 aastased lapsed
Laps:
• oskab mängida ühel ja samal teemal pikaajaliselt;
• on algatusvõimeline ja iseseisev mängu organiseerimisel;
• mängib rollimänge, kooskõlastades oma tegevuse teiste laste tegevusega;
• suudab mängus tekkinud raskused ise lahendada;
• valmistab või leiab mänguks vajalikud vahendid iseseisvalt.
6-7 aastased lapsed
Laps:
• tunneb mängust rõõmu ning on suuteline mängule keskenduma;
• rakendab mängudes loovalt oma kogemusi, teadmisi ja muljeid ümbritsevast maailmast;
• algatab erinevaid mänge ja arendab mängu sisu;
• täidab mängudes erinevaid rolle;
34
• järgib mängureegleid ning oskab tuttavate mängude reegleid teistele selgitada;
• suudab mängu käigus probleeme lahendada ja jõuda mängukaaslastega kokkuleppele;
• tunneb rõõmu võidust ja suudab taluda kaotust võistlusmängus;
• kasutab mängudes loovalt erinevaid vahendeid.
Sotsiaalsed ja enesekohased oskused
Kuni 2 aastased lapsed
Laps:
• väljendab lihtsaid emotsioone (tugevad emotsioone, mis vahelduvad kiiresti);
• teadvustab ennast, kasutab osaliselt minavormi, proovib ennast maksma panna ning
oskab
• keelduda ja „ei“ öelda;
• üritab aru saada teiste inimeste seisukohtadest;
• hindab oma oskusi ja suutlikkust paremaks, kui need tegelikult on;
• teab oma ees- ja perekonnanime ja elementaarseid viisakusreegleid ning kasutab neid,
kui seda on talle õpetatud;
• sööb, joob ja riietub lahti valdavalt iseseisvalt ning püsib suurema aja päevast kuiv ja
puhas;
• reageerib vastavalt ümbritsevate inimeste käitumisele (sõltuvalt olukorrast);
• mõistab selgelt väljendatud keeldu „ EI TOHI“, „ÄRA TEE“;
• tunneb huvi teiste laste vastu, jälgib neid ja mängib nendega kõrvuti;
• toetub võõrastega suheldes tuttavatele täiskasvanutele (soovib saavutada enesekindlust);
• matkib täiskasvanu tegevusi.
35
2-3 aastased lapsed
Laps:
• saab aru, et inimestel võivad olla tema tunnetest ja emotsioonidest erinevad tunded ja
emotsioonid;
• väljendab tugevaid emotsioone (oma mina);
• tahab igapäevastes olukordades valikute üle ise otsustada ning üritab neid ka täide viia;
• osaleb koos täiskasvanuga ühistegevustes, tegutseb teiste lastega kõrvuti, jagab
mõnikord oma
• asju teistega. Loob sõprussuhteid nende lastega, kellega on tihti koos;
• täidab igapäevaelu rutiini;
• järgib lihtsamaid sotsiaalseid reegleid ning eeskujudele toetudes jäljendab igapäevaelu
rolle ja tegevusi.
3-4 aastased lapsed
Laps:
• väljendab sõnaliselt lihtsamaid emotsioone, soove, tahtmisi, seisukohti, püüab jõuda
kokkulepeteni;
• tahab olla iseseisev (sageli pole tal enda suutlikkusest ettekujutust, kuid oluline on tahte
olemasolu);
• saab hakkama eneseteenindamisega (iseseisev riietumine, -söömine ), on kujunenud
tualeti harjumused;
• teab oma nime, vanust, sugu, märkab soolisi erinevusi Seab endale ise mõningaid
eesmärke ja täidab neid;
• väärtustab oma saavutusi (kuid vajab oma tegevuse tunnustamist ja täiskasvanu
tähelepanu);
• püüab vahel teisi abistada ja lohutada, tal on ettekujutlused teiste inimeste tunnetest ja
nõuetest;36
• osaleb lühikest aega ühistegevuses;
• arvestab reegleid mängudes ja tegevustes;
• saab aru lihtsamatest käitumise reeglitest seltskonnas, püüab täita kodukorra reegleid;
• saab aru valetamisest kui taunitavast käitumisest;
• huvitub võistlusmängudest ning tahab olla edukas.
4-5 aastased lapsed
Laps:
• mõistab teiste inimeste tundeid ja mõtteid;
• väljendab oma emotsioone ja räägib nendest;
• suhtleb ja tegutseb enamasti iseseisvalt, suudab osaliselt oma tegude eest vastutada;
• on tundlik teiste hinnangute suhtes, need mõjutavad tema enesehinnangut;
• imiteerib täiskasvanu tegevusi ja rolle, kasutades täiskasvanu sõnavara ja maneere;
• eelistab sootüübilisi mänge kuid mängib ka vastassootüübilisi mänge;
• naudib rühma kuulumist, eakaaslaste seltsi, ühistegevusi – teeb eesmärgi saavutamiseks
koostööd;
• arvestab reegleid, kogemusi ja muutusi. *Järgib teiste poolt reeglite täitmist;
• kõne areng võimaldab arusaamatusi lahendama sõnaliselt. Lahendab iseseisvalt
konflikte;
• oskab avalikus kohas sobivalt käituda. Teab mida tohib, mida mitte.
5-6 aastased lapsed
Laps:
• tajub ja mõistab teiste inimeste emotsioone ja seisukohti, arvestab teistega käitumistes ja
vestlustes;
• seab endale ise eesmärke ja üritab neid ellu viia;37
• on oma tegevuses orienteeritud tunnustusele, tähelepanule ja emotsionaalsele toetusele;
• mängib nii sootüübilisi kui ka vastassootüübilisi mänge;
• suudab täiskasvanu kontrollita mängida kaaslastega ning teha koostööd (mõningat aega);
• järgib mängudes ja tegevustes reegleid.
6-7 aastased lapsed
Laps:
• püüab mõista teiste inimeste tundeid ja nende mitteverbaalseid väljendusi, arvestab neid
oma käitumises ja vestluses;
• vastutab oma tegevuse eest, räägib oma kavatsustest;
• suudab oma emotsioone ja käitumist kontrollida, oskab teistega arvestada, suhtub teiste
laste tegemistesse sallivalt;
• suudab tegutseda iseseisvalt, sõltub vähem oma vanematest, vastutab oma käitumise
eest;
• algatab mänge, tegevusi;
• loob sõprussuhteid;
• püüab kõigega hakkama saada, on tundlik oma ebaõnnestumiste ja teiste hinnangute
suhtes;
• hoolib väiksematest lastest, osutab neile abi. Küsib endale ise vajaduse korral abi;
• järgib rühmas reegleid ning arvestab rühma vajadusi, oskab erinevates olukordades
sobivalt;
• käituda ning muudab oma käitumist vastavalt tagasisidele;
• talub muutusi ja vanematest eemalolekut;
• arutleb lihtsamate eetiliste probleemide üle ning teeb vahet hea ja halva vahel nii enda
kui teiste puhul;
38
• kasutab erinevaid vahendeid heaperemehelikult ning tegevuse lõppedes koristab enda
järelt.
Tunnetus-ja õpioskused
Kuni 2 aastased lapsed
Laps:
• hangib ümbrusest aktiivselt infot ning loob selle hankimiseks ise uusi võimalusi;
• keskendub lühikeseks ajaks ühele tegevusele, silmatorkavale stiimulile või omadusele;
• tegutseb teistega kõrvuti ja osaleb ühistegevuses vahelduvas vormis;
• mängib teiste lastega lihtsamaid igapäevaseid olukordi ja tegevusi kajastavaid
rollivahetusega mänge;
• loob tegevuse kaudu seoseid kõnega, sõnad ja objektid saavad mõiste tähenduse;
• suhtleb 1-2 sõnaliste lausetega nii mängus kui ka igapäevategevustes peamiselt tuttava
täiskasvanuga ning kasutab mitteverbaalseid suhtlusvahendeid;
• räägib ja saab aru üksnes sellest, mida ta tajub;
• tunneb huvi raamatute vastu, mõistab lihtsamaid realistlikke jutukesi, mis seostuvad
enda kogemustega;
• tunnetab keskkonna mõju, avastab seoseid oma tegevuse ja selle tagajärje vahel,
lihtsamaid põhjus-tagajärg suhteid, saab aru kuuluvusest ja erisusest;
• sobitab erinevaid materjale ja esemeid;
• rühmitab ühe nähtava omaduse järgi;
• omandab uusi seoseid vahetu, korduva ja aktiivse tegutsemise ning käelise tegevuse
kaudu;
• kasutab omandatud teadmisi, seoseid ja tegevusi samas situatsioonis ning kontekstis,
kannab üle lihtsamaid seoseid ning kasutab neid sarnastes ülesannetes ja olukordades.
39
2-3 aastased lapsed
Laps:
• leiab tegutsemisajendi, plaanib ja organiseerib tegevusi täiskasvanu abiga, kes suunab lapse
tegevust kõne kaudu;
• plaanib osaliselt oma käitumist ja tegevust iseendale suunatud kõne vahendusel;
• keskendub tegevusele lühikeseks ajaks, omamata püsivat tähelepanu;
• tegutseb vahetult nii konkreetsete asjadega kui ka neid kujutavate sümbolitega;
• kordab ja jäljendab varasemaid kogemusi ning mälupilte nii konstruktiivses mängus kui ka
lihtsas rollimängus;
• mängib mõnda aega koos teistega ja järgib lihtsamaid reegleid;
• on omandanud sõnavara, mis võimaldab tal ennast väljendada;
• osaleb dialoogis;
• jälgib lihtsaid lookesi ja eristab kogemusele tuginedes realistlikke sündmusi väljamõeldud
lugudes
• jälgib lihtsaid lookesi ja eristab kogemusele tuginedes realistlikke sündmusi väljamõeldud
lugudest;
• mõistab osaliselt lihtsamat kõnet ka ilma toetava vihjeta ning saab aru lihtsamatest
ülekantud tähendustest;
• rühmitab asju ja esemeid ühe või mitme tajutava omaduse või nimetuse järgi;
• omab ettekujutust arvumõistest ja värvuste nimetustest;
• leiab võrdluse alusel asjades ühiseid ja erinevaid jooni ning nendevahelisi seoseid, info
saamiseks kasutab keelt;
• tema ettekujutus oma teadmistest ja oskustest on ebarealistlik;
• omandab uusi seoseid, mõisteid ja teadmisi korduva kogemuse, aktiivse tegutsemise ning
mudelite järgi õppimise kaudu.
40
3-4 aastased lapsed
Laps:
• oskab osaliselt oma tegevusi plaanida ja organiseerida ning tegutseb iseseisvalt otsese
• juhendamiseta autoriteetide toel;
• plaanib minakeskse kõne abil oma tegevust ja lahendab probleeme;
• hangib tänu keeleoskusele uut teavet, kõne toetub mälule ning sõltub sellest, kellega ja
mis olukorras ta koos on;
• saab aru mõistatustest ja lihtsamatest piltlikest võrdlustest;
• järgib lihtsaid reegleid;
• huvitub võistlusmängudest ja tahab olla edukas;
• osaleb ühistegevustes ning teeb koostööd teiste lastega;
• konstrueerib ning osaleb rolli- ja võistlusmängudes ning loovtegevustes;
• liigitab lihtsamate üldmõistete või mitme tunnuse järgi; keskendub tegutsedes mitmele
nähtavale ja eristavale tunnusele ning jaotab oma tähelepanu;
• saab aru arvumõistest, huvitub tähtedest;
• omandab uusi teadmisi praktiliste olukordade, kogetud emotsioonide, kujutluste ja kõne
kaudu.
4-5 aastased lapsed
Laps:
• tegutseb lühikest aega iseseisvalt;
• reguleerib oma käitumist ja emotsioone täiskasvanu abiga, hakkab oma tegevust;
planeerides ja korraldades kasutama sisekõnet;
• tegutseb koos teistega, teda motiveerivad tegevused eakaaslastega;
41
• keeleline areng võimaldab lahendada ülesandeid ja probleeme ning saavutada
kokkuleppeid;
• konstrueerib, katsetab ja uurib erinevaid võimalusi kasutades nii sümboleid, kujutlusi kui
ka reaalseid esemeid ja objekte;
• osaleb erinevates mänguliikides ja loovtegevustes;
• räägib esemetest, mis pole kohal ja olukordadest, mis toimusid minevikus või leiavad
aset tulevikus ning fantaseerib;
• keskendub huvipakkuvale tegevusele mõnikümmend minutit;
• oskab vaadelda ning märgata detaile, olulisi tunnuseid ja seoseid;
• eristab rühmi ja oskab neid võrrelda ning saab aru lihtsamate mõistete kuuluvusest,
alluvusest ja üldistusastmest;
• on ettekujutus numbritest, tähtedest ja sümbolitest;
• omandab teadmisi kogemuste ja kõne kaudu, tegutseb aktiivselt ning lahendab
probleeme;
• kasutab teadmiste omandamisel ja kogetu meenutamisel intuitiivselt lihtsamaid
meeldejätmise viise.
5-6 aastased lapsed
Laps:
• plaanib oma igapäevategevusi, seab eesmärke ning üritab alustatud tegevused lõpetada;
• keskendub tegevusele vähemalt 20-30 minutit;
• kasutab kujutlusi luues ja tegevusi planeerides sisekõnet;
• kasutab kõnet info saamiseks, tegelikkuse adumiseks ning uute teadmiste
omandamiseks;
• järgib ühistegevustes reegleid ja suudab neid selgitada;
42
• kasutab sidusat kõnet, dialoog on suunatud peamiselt iseendale;
• osaleb aktiivselt käelistes ja loovtegevustes;
• saab aru asjade suhetest ja omadustest ning ajalis-ruumilisest järjestusest;
• kasutab teadmisi igapäevastes situatsioonides, nii uudses kui ka sarnases olukorras;
• kasutab uute teadmiste omandamisel meeldejätmise strateegiaid juhuslikult, teadvustab
kordamise vajadust.
6-7 aastased lapsed
Laps:
• saab aru lihtsamatest seostest (hulk, põhjus, tagajärg), tajub esemeid, sündmusi ja
nähtusi
• tervikuna;
• mõtleb nii kaemuslik-kujundlikult kui ka verbaalselt, saab kuuldust aru, reageerib sellele
vastavalt
• ning kasutab arutlevat dialoogi;
• tegutseb sihipäraselt, on suuteline keskenduma kuni pool tundi;
• kavandab ja korraldab oma igapäevategevusi ja viib alustatud tegevused lõpuni;
• tegutseb uudses olukorras täiskasvanu juhiste järgi;
• suhtub õppimisse positiivselt - tahab õppida, uurida, esitada küsimusi, avastada ja
katsetada;
• rühmitab esemeid ja nähtusi erinevate tunnuste alusel;
• kasutab materjali meeldejätmiseks kordamist.
43
LISA 2
VALDKONDADE ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE EESMÄRGID, SISU NING LAPSE
ARENGU EELDATAVAD TULEMUSED ÕPPEKAVA LÄBIMISELVANUSETI
MINA JA KESKKOND
Eesmärgid:
Laps...
1. mõistab ja tunnetab ümbritsevat maailma terviklikult;
2. saab ettekujutuse oma minast ning enda ja teiste rollidest elukeskkonnas;
3. väärtustab nii eesti kui ka oma rahvuse kultuuritraditsioone;
4. väärtustab enda ja teiste tervist ning püüab käituda tervislikult ja ohutult;
5. väärtustab keskkonda hoidvat ja keskkonnahoidlikku mõtteviisi;
6. märkab nähtusi ja muutusi looduses.
Sisu:
1. sotsiaalne keskkond:
mina, perekond ja sugulased, kodu, lasteaed, kool, ametid, kodumaa, eesti rahva tähtpäevad, kombed, teised
rahvused Eestis, lapsed mujal maailmas, üldinimlikud väärtused ja üldtunnustatud käitumisreeglid; tervise
väärtustamine, tervislik toitumine, inimkeha; ohuallikad ning ohutu käitumine;
2. looduskeskkond:
kodukoha loodus, loodusvaatlused, muutused looduses, elukeskkond, inimese mõju loodusele
3. tehiskeskkond:
ehitised, kodutehnika, jäätmed, transpordivahendid, jalakäija ohutu liiklemine, turvavarustus;
virtuaalkeskkond:
44
Õppe –ja kasvatustegevuse kavandamine ja korraldus:
1. valdkonna temaatika valitakse lapse igapäevaelust ja teda ümbritsevast keskkonnast, mis hõlmab
sotsiaalset -, tehis – ja looduskeskkonda, sealhulgas tervise-ja liikluskasvatust.
2. last suunatakse ümbritsevat maailma märkama, uurima ning kogema mängu ja igapäevatoimingute kaudu,
võimaldades tajuda ümbritsevat läbi erinevate meelte ja aistingute: vaadeldes, nuusutades, maitstes,
kompides, kuulates helisid:
3. erinevate tegevuste lõimimine: võrdlemine, modelleerimine, mõõtmine, arvutamine, vestlemine,
ettelugemine, kehaline liikumine, kunst, muusikaline tegevus:
4. õuesõpe- võimaldada õppida keskkonnas
5. suunatakse last mängudes, ümbritsevas looduses, liikluses, oma terviseseisundis jm märgatu kohta
küsimusi esitama (probleemi püstitama), küsimustele vastuseid leidma (oletama ja oletusi kontrollima) ja
märgatust ning kogetust järeldusi tegema.
6. suunatakse last materjale ja vahendeid säästlikult kasutama, hoolivalt ja heaperemehelikult käituma.
45
Lapse arengu eeldatavad tulemused:
Sotsiaalne keskkond
Teema 1,5-3 aastased 3-4 aastased 4-5 aastased 5-6 aastased 6-7 aastased
Mina 1. Teab oma nime ja oskab
öelda kui vana ta on
2. Teeb vahet poisil ja
tüdrukul, lapsel ja
täiskasvanul
3. Teab oma vanust, ütleb
vastuseks vanuse või
näitab seda sõrmedel
1. Oskab öelda oma ees- ja
perekonnanime
2. Vastab küsimusele, kas ta
on poiss või tüdruk
3. Ütleb küsimise peale oma
vanuse aastates või näitab
seda sõrmedel
1. Oskab öelda oma nime,
vanuse ja soo
2. Oskab öelda, mis aastaajal
tal on sünnipäev
3. Kirjeldab oma välimust
peegli abil
1. Oskab öelda oma sünnikuu
2. Oskab kirjeldada oma
välimust
1. Teab oma sünnikuud ja
sünnipäeva
2. Oskab end tutvustada
3. Kirjeldab enda omadusi ja
huvisid
4. Teab oma kohustusi ja õigusi
Perekond ,
sugulased
1.Teab, kes kuuluvad
perekonda
2.Teab perekonnaliikmete
nimesid
1. Teab oma pereliikmeid
(isa, ema, õde, vend)
2. Räägib oma perest ja
sellest, kes sinna kuuluvad
Kirjeldab oma perekonda
(pereliikmeid, vanaema-
vanaisa)
Oskab kirjeldada oma
perekonda (pereliikmete ja
lähisugulaste nimed)
1. Kirjeldab oma kodu,
perekonda ja peretraditsioone
2. Mõistab, et pered võivad olla
erinevad
3. Jutustab oma vanavanematest
4. Teab inimese eluringi (sünd,
surm)
Kodu Tunneb maja osi, nimetab
neid (tuba, köök,
1.Vastab küsimustele oma 1. Kirjeldab oma kodu: korter, 1. Teab oma kodutänava nime 1. Teab kodust aadressi ja ühe
vannituba, WC) pereliikmete ja kodu kohta
2. Teab, millised on kodused
tööd
3.Oskab nimetada ruume oma
kodus
maja, talumaja
2. Nimetab kodu asukoha:
linnas, maal
3. Kirjeldab pereliikmete
koduseid tegevusi
2. Räägib kodustest tegevustest
ja nimetab kohustusi nende
hulgas
3.Nimetab kodu asukoha:
linnas, maal (linnaosa,
talunimi)
vanema telefoni nr.
2. Oskab kirjeldada oma
kodukohta
Lasteaed,
kool
1. Oskab nimetada oma
rühma õpetajate ja
rühmakaaslaste nimesid
1. Oskab nimetada oma
rühma nime
2. Suudab leida oma koha
rühmas (voodi, käterätt jms)
3. Teab rühmareegleid ning
käitub meelde tuletamisel
vastavalt
4. Nimetab rühmas olevaid
esemeid
5. Teab rühmakaaslaste
nimesid
1. Nimetab oma lasteaia nime
2. Oskab kirjeldada oma
tegevusi ja mänge
3. Teab lasteaia töötajaid ja
nende tegevusi
1. Oskab kirjeldada oma
lasteaeda
2. Oskab kirjeldada enda,
eakaaslaste ja täiskasvanute
tegevusi lasteaias
3. Teab, miks koolis peab
käima
1. Teab oma lasteaia nime ja kus
see asub (aadressi)
2. Nimetab erinevaid ameteid
lasteaias ja teab nende
vajalikkust
3. Räägib lasteaia
traditsioonidest
4. Kirjeldab lasteaia kodukorda,
rühmareegleid ning peab neist
kinni
5. Teab kooli kui õppimise kohta
6. Teab, mille poolest lasteaed
koolist erineb
47
Ametid,
elukutsed, tööd
1. Matkib täiskasvanu
eeskujul täiskasvanu
tegevusi, lihtsamaid
ameteid
2.Tunneb mõningaid
elukutseid: arst, autojuht,
kokk, juuksur
1. Matkib lihtsamaid ameteid
2. Asetab töövahendid
kokkulepitud kohta
1. Oskab nimetada erinevaid
ameteid
2. Teab tuntumate ametite
juurde kuuluvaid
töövahendeid
3. Põhjendab mängu või
töökoha korrastamise
põhimõtteid
4. Osaleb lasteaias
jõukohastes töödes
1. Oskab nimetada ja mängida
elukutseid, millega sageli
kokku puutub ( juuksur,
kohvikupidaja, arst)
2. Teab miks täiskasvanud tööl
käivad
3.Teab mis on raha ja kuidas
raha saadakse
1. Oskab nimetada pereliikmete
elukutseid ja ameteid
2. Teab ja oskab kirjeldada
erinevaid ameteid ja nende
vajalikkust
3. Mõistab töö ja vastutuse
tähtsust-kohustust
4. Soovib osaleda jõukohastes
kodutöödes
5. Oskab selgitada raha otstarvet
Kodumaa-
Eestimaa,
Teised rahvused
Eesti
naaberriigid
1. Leiab täiskasvanu
juhendamisel teiste
esemete seast Eesti lipu,
lille ja linnu
1.Tunneb Eesti
rahvussümboolikat: eesti lipp,
rahvuslind ja –lill
2. Laps suhtub sallivalt rühma
kaaslastesse, tegemata vahet
nahavärvi, koduse keele vms.
Põhjal
1. Teab oma rahvust ning
keelt
2. Oskab nimetada erinevaid
rahvusi oma rühmas ja
kodukohas
3. Teab, et erinevaid rahvusi
iseloomustavad erinevad
1. Nimetab eesti riigi sümboleid
(lipp, hümn, vapp, lind, lill)
2. Oskab nimetada sündmusi,
mille puhul heisatakse riigilipp
3. Oskab nimetada erinevaid
rahvusi
1. Oskab Eesti kaardil näidata
oma kodukohta
2. Teab vabariigi presidendi
nime
3. Oskab nimetada meie
naaberriikide nimesid (Läti,
Soome, Rootsi, Venemaa)
48
kombed, keel jms. 4. Teab erinevate kultuuride
traditsioone
4. Oskab nimetada teisi rahvusi
ja keeli
5 Oskab välja tuua erinevate
rahvuste kultuurilist eripära
Tähtpäevad,
pühad,
kombed
1. Teab mõnede
rahvakalendri tähtpäevade
tähendusi ja sisu-jõulud,
isadepäev, emadepäev,
vastlad, lihavõtted
1. Nimetab pühadega seotud
tegevusi (jõulud, vastlapäev,
munadepühad jne)
1. Kirjeldab tähtpäevi oma
peres
2. Oskab nimetada tuntumaid
rahvakalendri tähtpäevi ja
nendega seotud tegevusi
(vastlapäev, kadri- ja
mardipäev jne)
3.Teab, miks tähistame
emade-ja isadepäeva.
1. Teab olulisemaid
rahvakalendri tähtpäevi ja
nendega seotud kombeid
(mihklipäev, vastlapäev,
kevadpühad, jaanipäev)
1. Teab eesti rahva tähtpäevi,
traditsioone ning kombeid
(tarkusepäev, sõbrapäev,
emakeelepäev jne)
2. Oskab nimetada riiklikke pühi
ja nendega seotud traditsioone
3.Oskab kirjeldada tähtpäevade
tähistamist oma kodus-lasteaias
Väärtus-kasvatus 1. Kasutab mõisteid
„Tere“, „Head aega“,
„Palun“, „Tänan või
Aitäh“
1. Peab kinni rühmareeglitest
2. Kasutab viisakussõnu,
suhtub kaaslastesse
sõbralikult
3. Meelde tuletamisel tervitab,
jätab hüvasti, palub ja tänab
1. Teab mõistete „õige“ ja
„vale“ tähendust
2. Tunneb ja järgib
lauakombeid
3. Teab ja järgib üldtuntud
viisakusreegleid
1. Käitub üldtuntud
viisakusreegleid järgides ja
püüab hinnata oma käitumist
1. Oskab järgida
käitumisreegleid erinevates
olukordades
2. Vastutab oma tegude ja
käitumise eest
49
Sõprus,
abivalmidus
1. Mängib koos sõbraga,
jagab oma mänguasja
1. Nimetab enda sõprade
nimesid
2. Püüab haiget saanud sõpra
lohutada
3. Saab aru, kes on hea sõber
1.Nimetab küsimise korral
sõbra positiivseid omadusi
2.Oskab teistega arvestada,
andeks paluda, andeks anda
ning leppida
1. Oskab sõpra lohutada ja
abistada
2. Suhtleb sõbralikult ja pakub
abivajajale abi
3.Teeb koostööd ühise
eesmärgi saavutamise nimel
1. Oskab kirjeldada sõbraks
olemist ja sõber olla
1. Oskab kirjeldada tundeid, mis
tekivad tülitsedes ja leppides
Hoolivus,
turvalisus,
tähelepanelikkus
1.Loovutab mänguasja ja
palub andeks.
2. Näitab välja oma
tundeid
1.Laps suhtub sallivalt rühma
kaaslastesse, tegemata vahet
nahavärvi, koduse keele vms.
põhjal
2. Märkab kaaslast, jagab
temaga mänguasju
1. Märkab kaaslast ja oskab
teistega arvestada
2. Oskab väljendada oma
emotsioone (rõõm, mure,
kurbus)
1.Oskab väljendada oma
emotsioone teisi arvestavalt
2. Laps sekkub nähes
ebaõiglust
1. Oskab kirjeldada oma
emotsioone ja tundeid erinevates
olukordades
2. Oskab kaasinimestega
tähelepanelikult käituda
Suhtumine
erinevustesse
1. Suhtleb teistest rahvustest
lastega
1. Oskab nimetada inimeste
erinevusi (rassiline, keeleline)
1. Teab erivajadustega inimesi
ning nende vajadusi ja
abivahendeid (nt ratastool,
prillid, kepp jm.)
2. Oskab kirjeldada inimeste
erinevusi (rassiline)
3. Oskab vajadusel põhjendada
oma ettepanekuid ja kuulab
1. Mõistab, et inimesed on
erinevad ning neil on erinevad
vajadused, arvamused
50
teiste selgitusi
TERVIS
Tervise
väärtustamine
Haigused
nende vältimine
1. Tunneb riietusesemeid
ja nimetab neid
2.Tunneb mõisteid märg ja
kuiv
1. Teab erineva ilma ja
aastaaja riietust
2. Riietub otstarbekalt, paneb
märjad riided meeldetuletusel
kuivama
3. Teab miks peab puhkama ja
magama
1. Nimetab tegevusi, mis on
tervisele kasulikud (tervislik
toit, uni, puhkus, kehaline
liikumine)
1. Omab algteadmisi
tervislikest eluviisidest
(toitumine, hügieen, liikumine)
2. Kirjeldab, mida tähendab
tema jaoks terve olemine
1. Oskab eristada igapäevaelus
tervisele kasulikku ja kahjulikku
2. Riietub vastavalt ilmale ning
aastaajale
3. Teab, mis on haigus
Hügieen 1. Peseb ja kuivatab
täiskasvanu abiga käsi ja
nägu
2. Tunneb nina pühkimise
vajadust
3. Riietub iseseisval
1. Oskab kasutada
tualettpaberit
2. Täidab meeldetuletusel
hügieeninõudeid (peseb käsi,
nuuskab nina jne)
1. Täidab iseseisvalt
hügieeninõudeid
2. Kasutab söögilauas salvrätti
3. Hoiab meeldetuletusel
puhta ja korras oma riided,
kapi ja mängukoha
1. Hoiab puhta ja korras oma
riided, kapi ja mängukoha
1. Järgib käte puhtuse hoidmist
igapäevaelus
2. Teab, kuidas õigesti kasutada
taskurätti, kammi ja käterätti
Hammaste tervis 1. Teab miks on hammaste
pesemine vajalik
1. Nimetab hammaste tervise
jaoks vajalikke tegevusi
1. Teab, kui sageli pesta
hambaid
1. Teab, miks tekib
hambakaaries, hambaaugud
51
(toitumine, pesemine) 2. Teab, kui sageli tuleb
külastada hambaarsti
3. Nimetab hammaste tervise
jaoks vajalikke tegevusi
(hammaste pesemine, tervislik
toitumine, hambaarsti
külastamine)
2. Järgib hammaste hooldamise
põhimõtteid igapäevaelus
Tervislik
toitumine
1.Osutab küsimisel
erinevatele toiduainetele.
1. Nimetab mõningaid
tervislikke toiduaineid
2. Kirjeldab toidu maitset
(magus, soolane jne)
3. Istub söögilauas rahulikult
ja sööb iseseisvalt
1. Nimetab toiduainete
rühmad (teraviljatooted, puu-
ja köögiviljad, liha-, kala-,
muna, toidurasvad), mida
tuleks süüa igapäevaselt
1.Teab toitainete ülesannet ja
toitumise vajalikkust
2. Tutvub toidupüramiidiga
1. Teab, millised tegevused
aitavad meid hoida tervena
2. Teab mis on vitamiine, milleks
nad on organismile vajalikud
3. Oskab nimetada, milliseid
toiduaineid on vaja süüa rohkem
ja milliseid vähem , et olla
tervem (tervisepüramiid)
Inimkeha
tundmine
1. Tunneb oma näo ja keha
osi (nimetab neid)
1. Näitab ja nimetab näo- ja
kehaosi
1. Oskab nimetada kehaosi ja
teab nende vajalikkust
1. Teab, mille poolest inimesed
sarnanevad ja erinevad
üksteisest
1. Teab nimetada inimese
meeleelundeid ja milleks nad
vajalikud on
2. Selgitab, mis on kopsude ja
52
2. Tutvub inimese
meeleelunditega
südame kõige olulisem ülesanne
3. Teab tüdruku ja poisi
erinevusi
Ohutus
Ohutu käitumine
1. Teab, miks
rühmaruumis jooksta ja
tõugelda ei tohi
2.Teab päästeteeninduse
masinaid ja milleks nad
vajalikud on
1. Nimetab rühmaruumis ja
õues valitsevaid ohte
2. Käitub trepil rahulikult, ei
jookse ega tõukle
3. Teab, et võõrastega ei tohi
kaasa minna
1. Nimetab kohti, esemeid,
mis võivad olla ohtlikud (nt
lahtine tuli, terariistad,
kemikaalid, elekter jne)
2. Nimetab tegevusi, mis
võivad olla ohtlikud (talvel
jääle minek, rattasõit kiivrita
jne)
3. Teab, et õnnetuse korral
tuleb pöörduda täiskasvanu
poole
4.Teab, et võõrastega ei tohi
kaasa minna
5. Teab häirekeskuse numbrit
1. Teab, et õnnetuse korral
tuleb pöörduda täiskasvanu
poole
2. Oskab näha ümbritsevaid
ohtusid liikluses, kodus ja
oskab neist hoiduda
3. Teab, mida peab rääkima,
helistades numbrile 112
4. Selgitab, miks võõrastega ei
tohi kaasa minna
1. Teab ja tunnetab ümbritsevaid
ohte
2. Teab, millised on turvalise
käitumise reeglid
3. Teab ja kirjeldab, kuidas
tegutseda ohuolukordades
4. Selgitab, kuidas käituda
eksinuna linnas/metsas
5. Kirjeldab võimalikke ohte
kodus, veekogul, liikluses jm
6. Teab mida teha ja kuidas anda
esmaabi õnnetuse korral
53
112
Looduskeskkond
Teema 1,5-3 aastased 3-4 aastased 4-5 aastased 5-6 aastased 6-7 aastased
Kodukoha
loodus
1. Tunneb rõõmu looduses
ja õues viibimisest
2. Oskab näidata muru, lille,
puud
1. Oskab nimetada metsa,
muru, lille, puud.
1. Oskab nimetada oma
kodukoha olulisemat veekogu
(jõgi, meri, järv).
1. Tunneb lasteaia õueala ja
lähiümbruse puid (kask, mänd,
kuusk) ja mõnda lille.
1. Nimetab oma kodukoha
loodusobjekte.
2. Nimetab lasteaia õueala ja
lähiümbruse puid, kirjeldab
nende muutumist vastavalt
aastaaegadele
3. Tunneb lähiümbruse õistaimi.
1. Oskab kirjeldada kodukoha
loodust.
2.Kirjeldab lasteaia ja
lähiümbruse puid, põõsaid,
õistaimi.
3.Kasutab üldmõisteid-lehtpuud,
okaspuud, mets
4. Oskab kirjeldada niitu, sood,
raba
Loomad 1. Oskab piltidelt nimetada
tuttavat loomi ja linde (koer,
kass, kana, karu, rebane, jt.)
2. Oskab nimetada looma
1. Tunneb ja näitab pildilt
koduloomi ja mõningaid
metsloomi.
1.Oskab nimetada tuttavaid
loomi ja kirjeldada nende
välimust ning öelda kus nad
elavad.
1. Tunneb ja kirjeldab kohalikke
kodu- ja metsloomi ning
linde;nende käitumist ja eluviisi.
2. Oskab nimetada mõningaid
1. Nimetab tuntumaid erineva
elupaiga ja –viisiga loomi ning
linde; kirjeldab nende välimust.
2. Teab loomade käitumise
54
kehaosi (pea, saba, jalad,
kõrvad, silmad)
3. Oskab matkida erinevate
loomade ja lindude
häälitsusi ja iseloomulikke
liikumisviise.
kalu ja kahepaikseid.
3. Tunneb ja kirjeldab mõningaid
võõramaa loomi ja linde; teab
nende käitumist ja eluviisi.
erinevusi eri aastaaegadel
(rändlinnud, talveuni, poegade
toitmine).
3. Oskab kasutada üldmõisteid
koduloomad-metsloomad
Putukad 1. Tunneb ära putuka:
lepatriinu, sipelgas
1 Oskab nimetada tuttavaid
putukaid (lepatriinu,
sipelgas, mesilane jt).
1. Teab putukate elupaiku;
mesilane ja mesitaru; sipelgas
ja sipelgapesa jne.
1. Oskab nimetada tuntumaid
putukaid.
2. Teab tuntumate putukate
elupaiku.
3.Oskab kirjeldada tuntumate
putukate välimust ja eluviisi.
1.Teab, miks on putukad
vajalikud ja millist kahju nad
võivad teha
Taimed, seened 1.Tunneb mõningaid puu-,
juur-ja aedvilju
2.Oskab nimetada 1-2 liiki
puid (kask, kuusk)
4. Oskab nimetada
osutamise korras tuttavaid
lilli (mänguväljakul,
peenral)
1. Nimetab mõningaid
taimi (puid, lilli, vilju)
2. Oskab nimetada seeni
ning nimetab erinevaid
kasvukohti (aed, mets).
1. Oskab nimetada ning
kirjeldada tuttavaid puid, lilli,
puu- ja köögivilju.
2. Oskab nimetada tuntumaid
seeni ja kirjeldada neid.
3. Nimetab 3-4 toataime, oskab
kirjeldada nende erinevusi
välimuses
1. Tunneb levinumaid kohalikke
taimi (puid, põõsaid, lilli,
söögitaimi).
2. Teab taimede arengut.
3. Teab taimede erinevaid
kasvukohti.
1.Oskab nimetada ning
kirjeldada aias ja metsas
kasvavaid taimi (marjad, seened,
puud, põõsad).
2. Oskab nimetada teravilju,
mida kasutatakse söögiks.
3. Teab seene ehitust.
55
4. Oskab nimetada tuntumaid
söögiseeni ja mürgiseid seeni.
4. Nimetab erinevaid toataimi
Öö-päev 1. Oskab küsimise korral
iseloomustada ööd (pime) ja
päeva (valge)
1. Teab mõisteid hommik
ja õhtu.
1. Eristab ja nimetab päeva ja
ööd (päeva ja öö vaheldumise
iseloomustamine).
2. Teab päeva erinevaid osasid
1. Mõistab öö ja päeva
vaheldumise seaduspärasusi.
2. Teab ajamõisteid (aastaaeg,
aasta, kuu, nädal, päev).
1. Kirjeldab oma sõnadega
loodust ja inimesi erinevates
tsüklites: ööpäev, nädal,
aastaring.
Aastaajad 1.Oskab nimetada talvele ja
suvele iseloomulikke
nähtusi (talvel on külm,
sajab lund; suvel paistab
päike, on soe)
1. Oskab nimetada kõiki
aastaaegu.
2. Oskab aastaaja kohta
öelda mõne iseloomuliku
tunnuse.
3. Märkab ilmastiku
muutusi.
1. Oskab nimetada kõiki
aastaaegasid ja neid
iseloomustada.
1. Eristab aastaaegasid ja tea
nende õiget järjekorda.
2. Teab aastaaegadele
iseloomulikke töid ja tegevusi.
3. Oskab jälgida aastaringi
looduses (taimed, loomad,
linnud).
1. Oskab nimetada loomade ja
lindude iseloomulikke tegevusi
erinevatel aastaaegadel (pesa
ehitamine, poegade toitmine,
talveuni, lõunasse rändamine
jne).
Ilmastik Oskab märgata erinevaid
ilmastiku nähtusi ja loodust
( sajab vihma, lumi, paistab
päike, tuul puhub, lind
laulab)
Nimetab erinevaid
ilmastiku nähtusi.
Nimetab ilmastiku nähtusi ja
kirjeldab neid.
Teab ilmastikunähtuste seost
aastaaegadega.
Teab ilmastiku nähtuste mõju
loodusele ja inimesele.
56
Inimese mõju
loodusele,
Bioloogiline
mitmekesisus
1. Mõistab, et lilli ei tohi
niisama noppida ja puuoksi
murda.
1. Mõistab, et lilli
nopitakse vaasi
panemiseks.
2. Teab, miks puud ja mets
on meile vajalikud
1. Mõistab, et on vaja istutada
puid ja teisi taimi.
2. Teab kuidas saab inimene
talvel loomi abistada.
3. Mõistab, et on vaja kokku
hoida joogivett (hamba- ja
kätepesu).
4. Oskab hoida puhtust enda
ümber kodus ja looduses.
1. Mõistab hooliva ja säästliku
käitumise vajalikkust.
2. Teab, mida tema saab oma
igapäevase tegevusega
keskkonnale head teha.
3. Mõistab, et elektrit tuleb
kokku hoida (kustutab tuled toast
lahkudes jne).
1. Suhtub ümbritsevasse
keskkonda hoolivalt ja käitub
seda säästvalt.
2. Kirjeldab, millised on
inimtegevuse positiivsed ja
negatiivsed mõjud tema kodu
ümbruse loodusele.
3. Soovib osaleda looduse
korrastamises.
4. Selgitab valguse,
temperatuuri, vee, õhu ning
toitainete tähtsust taimedele,
loomadele, inimestele.
Tehiskeskkond
Teema 1,5-3 aastased 3-4 aastased 4-5 aastased 5-6aastased 6-7 aastased
Ehitised 1. Tunneb ära oma 1. Tunneb ära oma lasteaia, 1. Kirjeldab kodumaja; maja 1. Teab ehitisi, mis ümbritsevad 1. Oskab kirjeldada vanaaja kodu
57
kodumaja ja lasteaia kodukoha koolimaja,
kaupluse.
osad ja nende otstarve, ruumid
ja nende sisustus.
2. Kirjeldab lasteaia ruume ning
õueala ning seal kasutatavaid
vahendeid.
tema igapäevast keskkonda.
2. Teab olulisemaid
teenindusasutusi ja nende
vajalikkust (kauplus, juuksur,
polikliinik, pank, apteek,
kinksepatöökoda,
kaubanduskeskus jpm).
3. Võrdleb eramaja ja
korrusmaja.
ja selle sisustust, teab nimetada
kõrvalhooneid ning nende
otstarvet.
2. Oskab nimetada maja ehituseks
vajalikke materjale (kivi, puit jm).
3. Teab nimetada kodukohale
olulisi ehitisi (mõis, kirik, veski jm
Kodutehnika,
mööbel
virtuaalkeskkon
d
1. Oskab nimetada mõnda
mööblieset.
2. Teab kodutehnikat ja
milleks seda kasutatakse
(pliit, külmutuskapp,
televiisor, tolmuimeja jm)
3. Jälgib lühikest videot,
vaatleb õpetajaga koos
arvutist pilte
1. Nimetab mööbliesemeid.
2. Oskab nimetada kodus
kasutatavaid kodumasinaid
3. Oskab nimetada videos
nähtavaid tegelasi-tegevusi
1. Kirjeldab mööblit ja
kodumasinaid, elektroonikat ja
teab nende otstarvet.
2. Kasutab IKT vahendeid
heaperemehelikult
1. Teab erinevaid kodumasinaid,
otstarvet ja oskab mõningaid
neid ise ohutult kasutada.
2. Teab erinevaid materjale.
3. Võrdleb multifilmi/filmi ja
päris loomi/inimesi
4. Oskab integreerida
tehnoloogilisi vahendeid
õppetöös
1. Kirjeldab kodumasinaid ja
elektroonikat, teab nende otstarvet
ja nendega seotud ohte
(kirjeldused on täpsemad, võivad
lisanduda ka näiteks
põllutöömasinad).
2. Teab teabevahendeid (raadio,
teler, arvuti) ja mõõtvahendeid
(kaal, termomeeter) ja kuidas neid
kasutatakse.
3.Kujuneb oskus väljendada end
58
meediavahendite abil
4. Oskab integreerida
tehnoloogilisi vahendeid õppetöös
Jäätmed 1.Mõistab, et prahti ei tohi
maha visata vaid
prügikasti
1. Leiab loodusest prahti ja
toob selle kokkulepitud
kogumiskohta.
1. Kirjeldab kuidas prügi
sorditakse (paber, olme,
toidujäätmed).
1. Teab võimalusi asjade
säästlikust kasutamisest.
2. Teab prügi sorteerimise
vajalikkusest ja taaskasutamise
võimalustest.
1. Teab miks on vaja prügi
sorteerida (paber, plast, patareid).
2. Oskab kirjeldada asjade korduva
kasutamise võimalusi.
3. Mõistab asjade säästliku
kasutamise vajalikust (tarbetud
ostud, raiskamine).
LIIKLUS
Liiklusvahendid 1.Tunneb
liiklusvahendeid- autot,
rongi, bussi, lennukit,
laeva.
1. Oskab nimetada erinevaid
liiklusvahendeid
2. Tunneb ära sõidu- ja
veoauto, trolli, trammi,
paadi, helikopteri,
mootorratta pildilt ja õues.
1. Teab liiklusvahendite
erinevusi ja eriotstarbeliste
sõidukite tähtsuts ja ülesandeid.
2. Oskab ühissõidukis käituda
(valideerida piletit, väljumiseks
vajutada nuppu).
1. Tunneb traktorit, teerulli,
kombaini.
2. Kirjeldab erinevaid sõidukeid
ja nende otstarvet.
3. Teab kuidas käituda
ühissõidukisse sisenedes ja
väljudes.
1. Oskab nimetada ja kirjeldada
erineva töö tegemiseks vajalike
sõidukeid (prügiauto, kraana,
operatiivsõidukid jm).
2. Oskab nimetada erinevaid
transpordivahendeid
Valgusfoor 1. Teab milleks on 1. Teab liiklusreeglite 1. Teab valgufoori tulede 1. Tunneb jalakäijatele olulisi 1. Oskab kirjeldada oma teekonda
59
Tänava
ületamine
sõidutee
2. Teab, et inimesed
kõnnivad kõnniteel
3. Teab valgusfoori tulede
värve
vajalikkust
2. Teab ülekäigurada,
valgusfoori ja fooritulede
tähendust.
3. Teab liiklusmärkide
vajalikkust (aitavad ohutult
liigelda).
4. Liikleb tänaval koos
täiskasvanuga, tänaval ei
jookse ega mängi.
süttimise järjekorda ning nende
tähendust.
2. Teab kuidas sõiduteed
ületada jalgsi ja jalgrattaga.
3. Tunneb ära ülekäiguraja ja
ühistranspordi peatuse märgid
liiklusmärke.
2. Teab, kuidas ületada sõiduteed
reguleeritud ja reguleerimata
ülekäigukohas.
kodust lasteaeda.
2. Teab kuidas ületada ristmikku.
3. Teab liiklemise erinevusi linnas
ja maal.
4. teab kuidas liigelda, kui puudub
kõnnitee
Ohutus liikluses
Turvavarustus
Jalakäija
Ohutu
liiklemine
1.Teab põhireegleid
tänaval jalakäijana ja
transpordiga liigeldes
1. Teab, et jalgrattaga sõites
tuleb kanda kiivrit.
2. Teab helkuri kasutamise
vajalikkust.
1. Oskab selgitada, kus ja
kuidas helkurit kanda.
2. Oskab kirjeldada liiklemise
ohtusid erinevates
ilmastikuoludes.
1. Teab liikluseeskirja vajalikust.
2. Teab, kus ja kuidas võib
jalgrattaga sõita.
3. Teab turvavahendite
vajalikkust (turvavöö, turvatool).
1. Teab, kuhu kinnitada
helkurribad, helkur
2. Teab rulluiskude ja rulaga
sõitmise nõudeid (kiiver, põlve- ja
küünarnukikaitsmed, ohutud
kohad
Kodukoha
loodus:
veekogud,
*Tunneb rõõmu looduses
(õues) viibimisest
*Oskab nimetada oma
kodukoha olulisemat veekogu
60
kodupaiga
metsja
koduloomad;
taimed, seened
ja putukad
*Oskab osutamise korral
nimetada metsa, muru,
lille, puud
(meri, jõgi, järv)
*Oskab nimetada tuntumaid
seeni ja
kirjeldada neid, mis kasvavad
kodukoha
metsas
61
KEEL JA KÕNE
Eesmärgid:
Laps...
1. tuleb toime igapäevases suhtluses;
2. kasutab kõnes õiget hääldust, sobivaid grammatilisi vorme ja mitmekesist lauseehitust;
3. tunneb huvi lugemise, kirjutamise ja lastekirjanduse vastu, on omandanud lugemise ja kirjutamise
esmased oskused.
Sisu:
1. keelekasutus: hääldamine, sõnavara, grammatika;
2. suhtlemine, jutustamine ja kuulamine;
3. lugemine ja kirjutamine, lastekirjandus.
Õppe –ja kasvatustegevuse kavandamine ja korraldus:
1. lähtutakse põhimõttest, et kõnearendus on lapse kõne ja suhtlemise sihipärane arendamine, kus last
õpetatakse eelkõige keelevahendeid ( uusi sõnu, sõnavorme ja lausemalle) kasutama suhtlemisel, teadmiste
omandamisel, oma tegevuse kavandamisel;
2. peetakse oluliseks, et lapse kõne arengut toetatakse kõikides tegevustes ( mängimine, käelised tegevused,
liikumis-ja muusikategevused ning igapäevatoimingud); lapsele luuakse kõnekeskkond, kus ta kuuleb teiste
kõnet ning tal on vaja ja ta saab ise kõnelda, laps õpib rääkima reaalsetes suhtlussituatsioonides, tegutsedes
koos täiskasvanuga;
3. suunatakse lapsi ettelugemise, dramatiseerimise, ümberjutustamise, joonistamise, oma raamatute
koostamise jm tegevuste kaudu kirjandust mõistma ja hindama; ettelugemiseks valitakse žanriliselt
mitmekesiseid raamatuid, et toetada lugemishuvi ning lugemis –ja kirjutamisvalmiduse kujunemist
4. õpetatakse lugemise ja kirjutamise esmaseid oskusi (häälikupikkuse eristamine, sõnade häälimine jmt)
seostatult mängude ja igapäevatoimingutega;
5. mitmekesistatakse kirjutamise harjutusi, kasutades erinevaid vahendeid, värvusi jmt. ( nt nimekirjade
koostamine, joonistusele pealkirja kirjutamine, kaardi või kirja kirjutamine koos täiskasvanu abiga)
Lapse arengu eeldatavad tulemused:
Valdkond 1,5-3 aastased 3-4 aastased 4-5 aastased 5-6 aastased 6-7 aastased
Suhtlemine
Jutustamine
Kuulamine
kõnelemine
1. Kasutada kõnes
lihtsamaid nimi-, tegu-,
omadus- ja määrsõnu
2. Nimetab pildil ja enda
ümber olevaid esemeid ning
vastab küsimustele
mis(kes) see on?
3.Tunneb ära kuuldud
loomade, lindude jm.
häälitsusi ja kordab neid’
1. Oskab vastata lühilausetega
kirjanduspala, luuletuse,
muinasjutu sisuga seoses
olevatele küsimustele
2. Oskab kirjeldada pildil, õues
jms. nähtut lihtsamate
väljenditega
3. Oskab jutustada 2-3 osast
koosneva pildiseeria järgi
4. Suudab kuulata õpetaja
1. Oskab rääkida 2-4 sõnaliste
lausetega
2. Suudab kuulata esitatavat
kirjanduspala 10-15 minutit
3. Oskab vastata
kirjanduspalaga seotud
küsimustele
4. Oskab lühidalt jutustada
pildil nähtust
1. Oskab vastata kirjanduspala,
luuletuse või muinasjutuga
seoses olevatele küsimustele
mitmest sõnast koosneva
lausega
2. Teab peast mõningaid
vanasõnu, mõistatusi,
liisusalme
3. Jutustab pildiseeria järgi(4-5
pilti), öeldes iga pildi kohta
lause
1. Oskab kõneleda selgelt ja
ladusalt
2. Oskab reguleerida hääle
tugevust ja intonatsiooni
3. Mõistab avaldada arvamust
nähtu, kuuldu, loetu põhjal
4. Oskab avada luuletuste sisu
5. Mõistatab, koostab ja arvab
63
4.Oskab vastata küsimustele
kahesõnaliste lausetega
5.Saab aru lihtsamatest
korraldustest ja täidab neid
6. Oskab väljendada oma
soove
7.Oskab kuulata esitatavat
muinasjuttu või
kirjanduspala 5 minutit
esitlust teda katkestamata
5. Tahab ja oskab mängida
koos õpetajaga lühikesi
lavastusmänge
6. Oskab kasutada kõnes
erinevaid intonatsioone
7. Suudab reguleerida oma
hääle tugevust ja kõne tempot
5. Oskab lühikesi jutukesi
ümber jutustada
6. Oskab iseloomustada lihtsate
väljendite abil asjade, nähtuste
välimust, suurust ja otstarvet
7. Vastab Miks? Kuidas? Kus?
Küsimustele, esitab ise
analoogseid küsimusi
8. Oskab järjestada tuttava
pildiseeria(3-4pilti) ja kirjeldab
mõne lausega tegevust
9. Oskab osa võtta pikemast
vestlusest, kuulata kaaslase
kõnet
4. Räägib 2-3 lausega mõnest
hiljuti kogetud emotsionaalsest
kogemusest
5. Oskab nimetada teiste
rahvaste muinasjutte.
ära mõistatusi
6. Teab mõningaid vanasõnu
7. Oskab mängida kaaslastega
sõnamänge, tuletab lihtsaid
sõnatuletisi ja liitsõnu
8. Oskab selgitada sündmuste
vahelisi seoseid
9. Oskab järjestada tuttava
pildiseeria ning koostada selle
põhjal jutukese
10. Oskab nimetada teiste
rahvaste loominut.
64
Valdkond 1,5-3 aastased 3-4 aastased 4-5 aastased 5-6 aastased 6-7 aastased
Grammatika 1. Eristab mineviku ja oleviku
vorme
2. Suudab moodustada
omadussõna alg- ja keskvõrret
1. Kasutab õigesti olevikku ja
lihtminevikku
1. Kasutab kõnes õigeid aja ja
grammatilisi vorme
2. Oskab õigesti kasutada
laadivahelduslikke sõnu
1. Oskab kasutada kõnes õigeid
aja- ja grammatikavorme
2. Oskab eristada sõnas
lühikest ja pikka häälikut
Valdkond 1,5-3 aastased 3-4 aastased 4-5 aastased 5-6 aastased 6-7 aastased
Sõnavara 1. Oskab kasutada
lihtsamaid omadussõnu
1. Mõistab ja kasutab
mõningaid üldmõisteid
2. Mõistab ja kasutab oma
kõnes ase- ja arvsõnu
1.Kasutab kõnes mõningaid
liitsõnu (autotee, kelgumägi) ja
tuletisi (triibuline)
2. Kasutab kõnes mõningaid
antonüüme (paks-peenike)
1. Oskab kasutada kõnes
tuttavaid üldmõisteid
2. Oskab leida ja kasutada
mõningaid sünonüüme ja
antonüüme
1. Oskab kõnes kasutada
vastandsõnu ja
samatähenduslikke sõnu
65
3. Kasutab kõnes liiginimetusi
(kuusk, mänd-puud)
Valdkond 1,5-3 aastased 3-4 aastased 4-5 aastased 5-6 aastased 6-7 aastased
Hääldamine 1. Kordab järele üksikuid
häälikuid
1. Kordab järele üksikuid
häälikuid
1. Oskab hääldada õigesti
enamust emakeele
häälikutest, kõneleb selgelt
ja arusaadavalt
2. On omandanud oma
sõnavara piires õige häälik-
ja silbistruktuuri
3. Matkib täiskasvanu
eeskujul intonatsioone
1. Hääldab õigesti, selge
diktsiooniga erinevaid
liisusalme, vigurlauseid
2. Kuuleb sõnas häälikuid,
hääldab häälikuid õigesti,
nimetab häälikuid sõna alguses,
keskel, lõpus
3. Oskab eristada sõnas
täiskasvanu häälduse alusel
pikka ja lühikest häälikut
Oskab nimetada täis-ja
1. Oskab hääldada
mitmesilbilisi ja
häälikuühenditega sõnu ning
enamkasutatavaid võõrsõnu
2. Kuuleb ja nimetab kõiki
häälikuid sõnas õiges
järjekorras
66
kaashäälikuid, sulghäälikuid
Valdkond 1,5-3 aastased 3-4 aastased 4-5 aastased 5-6 aastased 6-7 aastased
Lugemine
kirjutamine
1. Oskab mängida
täiskasvanuga käemängu
2.Tunneb rõõmu mängust,
matkimisest jms.
3. Teab, kuhu pannakse
raamatud
4. Oskab vaadata raamatut
lehekülgede kaupa
1. Oskab peast öelda paar 4-8
realist luuletust
2. Oskab raamatut korralikult
asetada oma kohale
1.Tunneb ära ja nimetab
üksikuid tähti.
2. Kirjutab õigesti üksikuid
sõnu (nt. oma nimi)
1. Oskab leida tekstist lauset
ja lausest sõnad
2. Oskab kirjutada oma nime
3. Oskab jutustada tuttava
muinasjutu sisu
4. Oskab teha „oma raamatut
1. Tunneb ja kirjutab kõiki
joonistähti, kirjutab õigeid
tähekujusid
2. Oskab lugeda lihtsamaid
sõnu kokku
3. Oskab lahendada lihtsaid
lasteristsõnu,
4. Teab lause lõpumärke ja
nende tähendust
67
MATEMAATIKA
Eesmärgid:
Laps...
1. rühmitab esemeid ühe-kahe tunnuse alusel ja võrdleb esemete hulki;
2. järjestab esemeid suuruse ja asenditunnuse põhjal;
3. tunneb lihtsamaid ajamõisteid ning kirjeldab ja järjestab oma igapäevategevusi;
4. mõtestab loendamistegevust ja seoseid arvude reas;
5. mõistab mõõtmistegevust ja olulisemaid mõõtühikuid;
6. tunneb ja kirjeldada geomeetrilisi kujundeid;
7. näeb matemaatilisi seoseid igapäevatoimingutes.
Sisu:
1. hulgad, loendamine ja arvud, arvutamine;
2. suurused ja mõõtmine;
3. geomeetrilised kujundid.
Õppe –ja kasvatustöö kavandamine ja korraldus:
1. innustatakse last nähtuste ja esemete maailma korrastama, kujundama, selles orienteeruma, mille
tulemusel laps avastab esemetevahelisi seoseid, leiab esemetes erinevusi ja sarnasusi ning oskab esemeid
järjestada, rühmitada ja loendada;
2. harjutatakse last määrama enda asukohta ümbritsevate esemete suhtes, orienteeruma ajas ning kasutama
vastavaid mõisteid oma tegevuse kirjeldamiseks;
3. seostatakse mäng, vaatlused, vestlused ja igapäevatoimingud matemaatikaga, ergutades sealjuures last
kasutama erinevaid aistinguid: kuulmis -, nägemis -, haistmis –ja kompimisaistingut
4. suunatakse last ümbritsevat keskkonda matemaatiliselt kirjeldama ( arvud, mõõtühikud, kujundite
nimetused jm);
5. toetatakse üldistuseni jõudmist ja mõistete kujundamist erinevates objektides sarnaste ja erinevate tunnuste
ning omaduste vaatlemise, võrdlemise, kirjeldamise ja sõnastamise kaudu
68
Lapse arengu eeldatavad tulemused
Valdkond 1,5-3 aastased 3-4 aastased 4-5 aastased 5-6 aastased 6-7 aastased
Hulkade
moodustamine
võrdlemine
1. Suudab leida
geomeetrilisele kujundile
vastava kujundi
2. Moodustab hulki värvide
alusel (punane, kollane,
sinine)
3. Võrdleb ja eristab ringi ja
ruutu
4. Võrdleb esemete hulki
väljenditega rohkem või
vähem
1.Rühmitab geomeetrilisi
kujundeid värvuse ja suuruse
järgi
2.Moodustab hulki ühiste
tunnuste järgi
3.Leiab mittekuuluva eseme
hulgast
4.Võrdleb esemete hulki
väljenditega rohkem või
vähem
5.Tutvub värvidega punane,
oranz, lilla, must ja valge
1.Rühmitab geomeetrilisi
kujundeid ja moodustab hulki
ühise tunnuse järgi
2.Võrdleb esemeid
suurustunnuste järgi, järjestab
kasvavas ja kahanevas
järjekorras
3.Rühmitab esemeid, olendeid
kahe erineva tunnuse alusel
(poisid, tüdrukud)
4.Nimetab kõiki põhivärve,
musta, oranzi ja lillat
5.Tunneb värvi- vajundeid
(hele, tume)
6.Võrdsustab hulki äravõtmise
ja juurdepanemise teel
1. Rühmitab geomeetrilisi
kujundeid, moodustab ühiste
tunnuste järgi hulki
2. Kirjeldab geomeetriliste
kujundite erinevusi (nurkade
arv, suurus, värvus)
3. Võrdleb esemeid
suurustunnuste järgi,
järjestab esemeid kasvavas ja
kahanevas järjekorras
4. Nimetab põhivärve
värvivarjundiga (hele, tume)
5. Tunneb ja nimetab oranzi
ja lillat värvi
6. Võrdsustab hulki
äravõtmise ja
1.Rühmitab ja võrdleb
geomeetrilisi kujundeid ja
moodustab hulki
2.Võrdleb ja rühmitab ruumilisi
kujundeid (kera, kuup ja
nelitahukas)
3.Võrdleb esemeid suuruste
järgi, järjestab kasvavas ja
kahanevas järjekorras
4.Moodustab paare
5.Nimetab kõiki värve
värvivarjundiga (hele, tume)
6.Võrdsustab hulki äravõtmise
ja juurdepanemise teel
7.Koostab ja lahendab
matemaatilisi jutukesi antud
69
7.Moodustab paare juurdepanemise teel
7. Lahendab matemaatilisi
jutukesi antud hulga järgi
hulga järgi
8.Teab mõisteid viimane ja
eelviimane
9.Kasutab esemete arvu
kirjeldamisel mõisteid üks,
mõni, kõik
10.Võrdleb hulki väljenditega
on suurem kui; on väiksem kui;
on võrdne
Valdkond 1,5-3 aastased 3-4 aastased 4-5 aastased 5-6 aastased 6-7 aastased
Loendamine
Arvud
Numbrid
Arvutamine
1.Puudutab ja loendab 1-3
eset
2. Paneb kokku 2-3 osalise
pildi
1.Loendab esemeid viie
piires, vastab küsimusele mitu
on?
1.Loendab esemeid kümne
piires, vastab küsimusele mitu
on?
2.Tunneb numbreid ja järgarve
kümne piires
3.Kirjutab numbreid 1-5
4.Saab aru mõistest paar,
moodustab paare
1.Loendab esemeid kümne
piires, vastab küsimusele mitu
on?
2.Tunneb numbreid ja järgarve
kümne piires
3.Kirjutab numbreid 1-8
4.Moodustab paare
1.Loendab esemeid 12 piires,
vastab küsimusele mitu on?
2.Tunneb numbreid ja järgarve
12 piires
3.Leiab järgarvu abil eseme
asukoha reas
4.Kirjutab numbreid 1-12
70
5.Leiab arvukaardilt õige
numbri
6.Lahendab ja koostab ise
matemaatilise jutukese kahe
etteantud hulga järgi
5.Leiab arvukaardilt õige
numbri (1-8)
6.Lahendab ja koostab ise
matemaatilise jutukese arvuni 8
7.Moodustab paare
5.Moodustab paare
6.Lahendab ja koostab ise
matemaatilise jutukese kahe
etteantud hulga järgi
7.Kasutab liites ja lahutades
vastavaid sümboleid: +; -; =
8.Loendab pilguga haarates
kuni 4 eset
Valdkond 1,5-3 aastased 3-4 aastased 4-5 aastased 5-6 aastased 6-7 aastased
Suurused 1.Teab mõisteid:
suur-väike;pikk-lühike;peal-
1.Näeb ja leiab esemete
erinevusi (suur – väike, pikk-
lühike, kõrge-madal jne)
1.Järjestab esemeid suuruse,
pikkuse, laiuse, kõrguse järgi
1.Järjestab esemeid suuruse,
pikkuse, laiuse, kõrguse järgi
1. Järjestab esemeid suuruse,
pikkuse, laiuse, kõrguse järgi
71
Järjestamine
mõõtmine
all;sees-väljas; ees-
taga;ümmargune-
kandiline;kõva-pehme, üks ja
palju
2.Asetab klotse üksteise peale
ja kõrvale
2.Kasutab mõisteid üks,
palju, võrdselt; suur, väike,
ühesuurune; pikk, lühike,
ühepikkune; kõrge, madal,
ühekõrgune; rohkem, vähem,
võrdselt; õhem, paksem,
võrdne
3.Teab ja kasutab mõisteid
kõige suurem, kõige väiksem
4.Võrdsustab hulki
äravõtmise ja
juurdepanemise teel
5.Teab mõistet raha
6.Mõõdab kokkulepitud
mõõtühikuga vahemaad ja
mahtu
2.Kasutab mõistet- väike,
ühesuurune; pikk, lühike,
ühepikkune; kõrge, madal,
ühekõrgune; rohkem, vähem,
võrdselt
3.Võrdsustab hulki äravõtmise
ja juurdepanemise teel
4.Teab kasutuses olevaid
rahaühikuid
5.Mõõdab kokkulepitud
mõõtühikuga vahemaad ja
mahtu
2. Kasutab mõisteid: üks, palju,
võrdselt; suur, väike,
ühesuurune; pikk, lühike,
ühepikkune; kõrge, madal,
ühekõrgune; rohkem, vähem,
võrdselt; õhem, paksem,
3. Teab ja kasutab mõisteid
kõige suurem, kõige väiksem
4. Võrdsustab hulki äravõtmise
ja juurde panemise teel
5. Teab kasutuses olevaid
rahaühikuid (1, 2, 5, 10 EUR-i;
5, 10 senti)
6. Mõõdab kokkulepitud
mõõtühikuga vahemaad ja
mahtu
7. Teab pikkusmõõte cm, m,
km
8. Teab massimõõtu:
72
gramm, kilogramm
9. Teab mahumõõtu liiter
10. Oskab mõõta kaugusi ja
mahtu kokkulepitud
mõõtühikuga, väljendab
mõõtmistulemusi arvu abil
Valdkond 1,5-3 aastased 3-4 aastased 4-5 aastased 5-6 aastased 6-7 aastased
Geomeetrilised
kujundid
1.Teab kujundeid: ring, ruut,
kolmnurk
1.Teab mõistet ümmargune ja
kandiline
2.Eristab kolmnurka,
nelinurka, ringi
3.Moodustab geomeetrilistest
kujunditest mustreid
4.Tuvastab kompimise teel
nelinurka, kolmnurka ja ringi
1.Tunneb ruutu ja ristkülikut,
kirjeldab kujundite sarnasusi ja
erinevusi
2.Tunneb ringi ja kolmnurka,
kirjeldab neid
3.Leiab ümbritsevast
keskkonnast geomeetrilisi
kujundeid (ring, kolmnurk, ruut
ja ristkülik)
4.Moodustab geomeetrilistest
kujunditest mustreid
1.Tunneb ruutu, ristkülikut,
kolmnurka, ringi
2.Kirjeldab ruudu, ristküliku
erinevusi
3.Leiab ümbritsevast
keskkonnas geomeetrilisi
kujundeid (ruut, ristkülik,
kolmnurk, ring)
4.Kasutab mõisteid serv ja nurk
5.Tuvastab kompimise teel
tuttavaid kujundeid
1.Tunneb ruutu, ristkülikut,
kolmnurka ringi ja ovaali,
kirjeldab kujundite sarnasusi ja
erinevusi
2.Tunneb geomeetrilisi vorme
kera, kuup ja nelitahukas,
kirjeldab kujundite sarnasusi ja
erinevusi
3.Leiab ümbritsevast
keskkonnast geomeetrilisi
kujundeid (ring, kolmnurk, ruut
73
5.Kasutab mõisteid serv ja nurk
6.Tuvastab kompimise teel
nelinurka, kolmnurka ja ringi
7.Tunneb geomeetrilisi vorme
kera ja kuup
6.Tunneb geomeetrilisi vorme
kera ja kuup
ja ristkülik)
4. Moodustab geomeetrilistest
kujunditest mustreid
5. Tunneb geomeetrilisi vorme
kera ja kuup
6. Valmistab pinnalaotusi
kleepides kujunditest ruumilisi
mudeleid
6. Kasutab mõisteid serv ja
nurk
Valdkond 1,5-3 aastased 3-4 aastased 4-5 aastased 5-6 aastased 6-7 aastased
Orienteerumine
ajas,
ruumis,
paberil
1.Teeb vahet ööl ja päeval 1.Eristab ööpäeva osi:
hommik, lõuna, õhtu, öö
2.Tutvub ajamõistetega:
sügis, talv, kevad, suvi
1.Määrab vasakut ja paremat
poolt, orienteerub ruumis
vastavalt juhendamisele
2.Nimetab aastaaegu
1.Määrab vasakut ja
paremat poolt, orienteerub
ruumis vastavalt
juhendamisele
2.Tunneb ja nimetab
1.Teab vasakut ja paremat
poolt, orienteerub ruumis
vastavalt juhendamisele
2. Orienteerub tasapinnal
figuure ja kujundeid
74
3.Kasutab mõisteid: eile,
täna, homme; hommik,
õhtu
4.Eristab mõisteid: kõrge –
madal; raske – kerge;
suurem – väiksem; pikem –
lühem
5.Eristab mõisteid: ees,
taga, üleval, all, peal
2.Nimetab nädalapäevi
3.Kasutab mõisteid eile, täna,
homme
4.Kasutab mõisteid ja eristab
ööpäeva osi: hommik, lõuna,
õhtu, öö
5.Teab asenditunnuseid: peal –
all; üleval – all; ees – taga;
sees – peal; sees – kõrval
6.Eristab mõisteid: kõrge –
madal; raske – kerge; suurem –
väiksem; pikem - lühem
aastaaegu
3.Teab ja kasutab mõistet
lõuna, õhtu, öö
4.Teab asenditunnuseid peal
– all; üleval – all; ees – taga;
sees – peal; sees – kõrval
5.Teab asenditunnuseid peal
– all; üleval – all; ees – taga;
sees – peal; sees – kõrval
6.Teab nädalapäevade ja
kuude nimetusi
moodustades
3. Nimetab õiges järjekorras
aastaaegu
4. Teab ja nimetab õiges
järjekorras nädalapäevi
6.Teab ja kasutab mõisteid
hommik, lõuna, õhtu, öö
7.Teab õiges järjekorras kuude
nimetusi ja enda sünnipäeva
8.Tunneb kellaaega,
täis - ja pooltundides, kasutab
kellaaega päevakava
75
koostamisel
9.Teab mõisteid täistund,
veerand, pool ja kolmveerand
10. Teab ajaühikuid aasta, kuu,
nädal, päev, sekund, minut
76
KUNST
Eesmärgid:
Laps...
1. tunneb rõõmu loovast eneseväljendusest;
2. kujutab isikupäraselt ümbritsevaid esemeid, sündmusi ja oma kujutlusmaailma;
3. vaatleb, kirjeldab ja kujundab ümbritsevat ja tarbeesemeid;
4. kasutab õpitud voolimis-, joonistamis-ning maalimisvahendeid ja –võtteid;
5. kasutab materjale ja tööriistu ohutult ning sihipäraselt;
6. vaatleb kunstiteoseid ja kirjeldab nähtut.
Sisu:
1. kujutamine ja väljendamine: mõtete, tunnete edasiandmine nähtaval kujul,
2. kujundamine: objektile esteetilise lisaväärtuse andmine;
3. tehnilised oskused: voolimine, joonistamine, maalimine, meisterdamine;
4. kunstiteoste vaatlemine, vestlused kunstiteostest, kunstist.
Õppe –ja kasvatustöö kavandamine ja korraldus:
1. antakse lapsele võimalus saada elamusi, tunda rõõmu ja rahulolu ning tal on võimalus väljendada oma
maailmanägemist;
2. suunatakse last vaatlema ning voolides, joonistades, maalides ja meisterdades kasutab laps vaatlusel tehtud
tähelepanekuid;
3. kasutatakse teemasse sisseelamiseks mängu, muusikat, lihtsat lavastust, jutu lugemist jne;
4. arvestatakse, et lapse jaoks on oluline loomiseks ja lahenduste leidmiseks teha katsetusi ning avastusi,
otsida ja saada vastuseid tekkinud küsimustele, omandatud oskusi rakendada ja loovalt kombineerida;
5. julgustatakse last kasutama ja katsetama tema enda pakutud lahendusi töö mitmekesistamiseks ning
ergutatakse lapse kujutlus –ja algatusvõimet, jälgides, et säiliks lapse isikupärane eneseväljendus;
77
6. viiakse kunstitegevusi läbi ka õues, samuti kasutatakse kunstitegevusi teiste valdkondade õppe –ja
kasvatustegevuste osana, joonistatakse nii paberile, kivile, puidule, liivale või kombineeritakse erinevaid
materjale;
7. suunatakse last tehtut analüüsima, selgitama, miks ta kujutas esemeid, nähtusi just sellisel viisil, milliseid
materjale ja tehnikaid kasutas ning kuidas tööga rahule jäi. Kaaslaste töödesse tolerantse suhtumise
kujundamisele aitab kaasa, kui analüüsitakse nii laste töid kui ka kunstiteoseid ning põhjendatakse oma
hinnangut.
78
Lapse arengu eeldatavad tulemused:
Valdkond 1,5-3 aastased 3-4 aastased 4-5 aastased 5-6 aastased 6-7 aastased
Kujutamine ja
väljendamine
1. Tunneb rõõmu
kunstitegevuses osalemisest
2. Suunamisel annab
kritseldusele tuttavate inimeste,
esemete nähtuste nimed
3. Abistab täiskasvanut
erinevate liivast, lumest jne.
vormide moodustamisel
1. Osaleb aktiivselt
kunstitegevuses
2. Läheb üle kritseldamiselt
lihtsamate esemete ja
objektide kujutamisele.
3.Valib värve oma tunnetest
ja soovidest lähtuvalt.
4. Tunneb rõõmu erinevate
vormide loomisel (savist,
liivast, lumest).
1. Kujutab natuurist
inspireeritud objekte jne.
isikupäraste sümbolitega, mis
olemuselt täienevad ja
muutuvad keerukamaks.
2.Jutustab oma piltides nii
tuttavatest asjadest ja kogetud
sündmustest kui ka
fantaasiatest.
3. Valib mõtte teostamiseks
sobivaimana tunduvad
vahendid
1. Kujutab natuurist
inspireeritud objekte lisades
iseloomulikke detaile,
meeleolusid ja nähtusi,
arvestades vormi ning värvi
kasutades tervet paberipinda.
2.Väljendab ennast oma
tajudele ja kogemustele
tuginedes
3. Suudab olla oma tegemistes
sihipärasem ja püsivam
1. Kujutab inimest oluliste
kehaosadega, külgvaates ja
liikumises.
2. Kujutab sõidukeid eest ja
tagantvaates.
3. Kujutab maastikku
vastavalt aastaajale, ilmale,
ööpäevaosadele
4. Kujutab esemeid osaliselt
varjatult teiste esemete poolt
5. Kujutab kaugemal ja 79
lähemal asuvaid esemeid
erineval kõrgusel ja erinevas
suuruses
6. Kujutab pildi järgi teatud
muudatustega (Näiteks
muudab aastaaega).
Värvid 1.Leiab ümbritsevast
põhivärvid: kollase, punase,
sinise
2. Teab lisaks rohelist, musta,
valget
1. Oskab nimetada valget,
musta, pruuni, roosat.
1. Kasutab põhivärvidele
lisaks heledamaid ja
tumedamaid värvitoone
1. Oskab muuta värvide toone
erinevate värvide segamise
teel.
1. Teab erinevaid värvide
toone (sinakas rohelised,
telliskivipunased, beeži,
samblarohelist, sinepikollast,
sirelilillat).
Kujundamine 1.Oskab juhendamisel
kaunistada täppide, erinevate
templite ja joontega
tasapinnalisi esemeid
1. Kaunistab iseseisvalt
ruumilisi ja tasapinnalisi
esemeid (täppidega, joontega,
erinevate kujunditega).
1. Koostab elementidest lihtsa
kordusskeemiga mustririba
eseme äärise kaunistamiseks
2. Kujundab õpetajaga koos
tähtpäevakaardi sündmuse
meeleoluga sobivate
motiividega
1. Tajub mustri rütmi,
kujundite ja figuuride
kaunistamisel
2. Kujutab erinevaid rütmilisi
mustreid kaunistades
ruumilisi ja tasapinnalisi
esemeid.
1. Kaunistab kolmnurga ja
riskülikukujulist paberit.
2. Jätkab keerulisemat mustri
rütmi (erinevad jooned,
ringid, täpid, kaared,
poolringid, rõngad jne.)
3. Kujutab Eesti rahvuslikku
geomeetrilist ja
80
3. Valib kaunistusmotiivi ja
kannab juhendamisel šablooni
või templi abil selle
omavalitud kohale esemel
3. Võtab osa tähtpäevadega ja
pidudega seotud ruumide
kaunistamisest
taimemotiividest koosnevaid
ornamente
4. Kujutab ruudulisest ja
joonelisest paberist
väljalõigatud kujundeid kirja-
elementidega
(värvipliiatsitega).
Kunsti
vaatlemine,
vestlused kunstist
1. Vaatleb pilte, näidistöid,
raamatu illustratsioone; osutab
enda jaoks tähtsatele
objektidele, nähtustele ning
nimetab neid (auto, koer, päike)
1.Vaatleb ja tunneb huvi teiste
kunstitööde vastu
2. Soovib jutu kuulamisel
näha raamatu illustratsioone
1. Suunavate küsimuste abil
analüüsib ja annab tööle
hinnangu ning avaldab oma
arvamust
2. Külastab lasteaias
väljapandud laste tööde
näitust.
3. Suhtub heasoovlikult
kaaslaste töödesse
4.Jutustab küsimuste toel,
mida ta on oma töödest
kujutanud
1. Vaatleb omal algatusel
raamatuillustratsioone ja
kunstitöid ning esitab nende
kohta küsimusi ja avaldab
oma arvamust
2. Räägib mida ta on oma
töödes kujutanud, ning
nimetab, mis materjale ta on
oma töös kasutanud
1.Vaatleb erinevaid
kunstiteoseid
2. Koostab teose kohta jutu
(mis juhtus enne, mis juhtus
pärast).
3. Kasutab raamatu
illustratsioone, fotosid ja
kunstiteoseid (sh skulptuure)
oma töö lähtealusena, luues
oma vaba ja isikupärase
variandi
81
Valdkond 1,5-3 aastased 3-4 aastased 4-5 aastased 5-6 aastased 6-7 aastased
Joonistamine ja
maalimine
1. Oskab hoida käes rasvakriite,
pliiatsit, pintslit
2.Julgeb kasutada erinevaid
töövahendeid
3.Tunneb huvi kunstitegevuse
vastu
4.Oskab teha värviga
käe-,templi- ja pintslijäljendeid
5. Oskab tõmmata paberile
vertikaal-, horisontaaljooni ja
püüab järele joonistada ringi
6. Oskab pintslit loputada
7. Oskab kasutada pliiatseid,
rasvakriite joonistamisel
1. Oskab tõmmata jooni
erisuundades, erijämedusega
pideva katkemata liigutusega
2. Oskab vajutada pintslijälgi
pintsli küljega
3. Oskab joonistada
ümmargusi kinnisvorme
4. Oskab maalida kandilisi
kinnisvorme
5. Oskab maalida lühemaid
sirg- ja kaldjooni
6. Oskab kujutada tuttavatest
joontest ja vormidest
koosnevaid esemeid
7. Oskab pildipinda
otstarbekalt kasutada
1. Kasutada põhivärvidele
lisaks roosat, halli,
tumepunast, hele-ja tume
sinist
2. Tõmmata sirgeid ja
kaarjaid jooni mitmes suunas
3. Kujutada ovaalseid,
kandilisi ja ümarvorme
4. Töös kasutada kahte
erineva jämedusega pintslit
vastavalt vajadusele
5. Edasi anda tegelase
isikupära värvi ja vormi abil
6. Koostada mustrit ja
paigutada suletud pinnale-
tarbeesemele
7. Puhuda kõrrega värvi
1. Kujutada inimest ees-,
külg-ja tagantvaates.
2. Kujutada inimest
3. Kujutada linde ja loomi
erinevates asendites
4. Segada värve vajaliku
värvitooni saamiseks
5. Muuta tõmmatava joone
laiust-pintsliotsaga, minnes
üle pintsli küljele
6. Kujundada mustrit.
Sümmeetria- motiivide
kordumine. Lihtsamas
kompositsioonilised võtted
7. Kujutada süžeelises töös
liiklusvahendeid
8. Kasutada erinevaid
1.Ühtlaselt pindu värvida,
muutes pliiatsi või pintsli
suunda olenevalt kujutise
vormist
2. Reguleerida käesurvet
pliiatsile värvitooni vajaliku
intensiivsuse saavutamiseks
3.Kasutada vajalikke ja
sobivaid värvitoone
4. Kujutada esemeid näidise,
mälu, natuuri, sõnalise
kirjelduse järgi ja fantaasia
põhjal
5. Edasi anda inimese erinevaid
kehaasendeid ja liigutusi
6. Kujutada erinevaid sündmusi
ja tegevusi
82
8. Oskab nimetada põhivärve
9. Oskab pintslit ja pliiatsit
õigesti käsitleda
10. Oskab kujutada
loomafiguuri, andes edasi
peamisi kehaosi
11. Oskab kujutada natuurile
sarnaseid-lähedasi esemeid,
asju, inimesi (nt. peajalgseid)
12. Oskab kasutada lihtsamaid
tehnikaid (lehetrükk,
žvammitrükk, kuulitrükk)
12. Oskab kujutada inimese
nägu
paberil laiali
8. Linde ja loomi kujutada
9. Liiklusvahendit joonistada
10.Tüdruku ja poisi erinevusi
edasi anda pildil nende
välimuse ja riiete järgi.
11. Kujutada süzeelisi ja
maastiku pilte
tehnikaid
9. Kasutada töös lillat ja
oranži
7. Kasutada erinevaid
joonistusvahendeid ja tehnikat
8. Esemetevahelist
proportsiooni kujutada
9. Koostada tuttavatest
elementidest mitmesuguseid
kombinatsioone ja motiive
10.Töötada grupis. Kollektiivne
töö
11. Analüüsida tööd-töid
Valdkond 1,5-3 aastased 3-4 aastased 4-5 aastased 5-6 aastased 6-7 aastased
83
Voolimine 1. Tunneb huvi voolimise vastu
2. Püüab voolida piklikku ja
ümarat vormi aluse peal
3. Püüab vajutada
käsitööpulgaga täpimustrit
4. Tükeldab voolimismaterjali
1. Plastiliini või savi rullida
laual või käte vahel
2. Veeretada plastiliini keraks
laual või peopesade vahel
3. Kerakujulise kujundi
peopesade vahel kettaks
vajutada
4. Kette servade
üleskeeramisega kausikeseks
vormida
5. Kahest kuni kolmest
ühesuguse kujuga tuttavast
vormist lihtsamaid esemeid
voolida
6. Liita osad kokku
vajutamise teel
7.Keerata pikliku kujundi
rõngasse ja ühendada otsad
1.Lihtsamaid esemeid voolida
ja nendele iseloomulike
omadusi edasi anda
2.Pöidlaga süvendit vajutada
kerasse või silindrisse
3.Rullida silindrikujulist
plastiliini peopesade või
sõrmede vahel peenemaks
4.Nimetissõrme ja
pöidlaotsaga kujundi osa
pigistada
5.Kujutada lihtsamaid 2-4
osalisi esemeid liitmise teel
6.Algselt kujutada linde ja
loomi üksikute osade liitmise
teel
7.Inimfiguuri kujutada
detailide liitmise teel
8.Põhivormi küljest venitada
1.Siluda ühenduskohti ja kogu
pinda ning seda viimistlema
2.Voolida linde ja loomi
tervest savi või plastiliini
tükist
3.Edasi anda nende vormi ja
iseloomulikke tunnuseid
4.Voolingu pinda kaunistada
5.Iseseisvalt jagada savi või
plastiliini vajalikeks osadeks
6.Voolida inimest erinevates
asendites
7.Esemeid voolida-vormide
teisendamine
8.Reljeefset pilti plaadile teha
9.Õõnesvorme voolida
1.Natuuri järgi voolida
2.Tegevusi voolida
3.Esemeid ühest tükist voolida
4.Kasutada erinevaid
voolimismaterjale
5.Kaunistada reljeefse mustriga
ruumilisi esemeid
84
välja väiksemaid osi ja detaile
9.Voolida esemete gruppe
Valdkond 1,5-3 aastased 3-4 aastased 4-5 aastased 5-6 aastased 6-7 aastased
Kleepetöö
ja
meisterdamine
1. Julgeb kasutada liimi
2. Oskab rebida pehmest
paberist tükikesi
3. Oskab laduda lihtsamaid
detaile liimisele pinnale (kassile
silmad, seenele täpid jm)
1.Laduda erinevaid kujundeid
paberile.
2.Kasutada liimipintslit ja
lappi
3.Koostada mitme osalistest
kujunditest pilti
4.Detailide lisamisega
täiendada põhikujundit
5.Kääre õigesti käes hoida ja
nendega paberit lõigata
6.Paberist väikesi tükikesi
rebida.
1.Mustri koostamisel värvi ja
vormi kasutada
2.Kääridega sirgete lõigete
tegemist märgitud kohast.
3.Kääridega kontuuri järgi
lõigata
4.Paberist rebida ribasid
5.Mitmeosalisi esemeid
kleepida
6.Oskab kasutada liimipulka
7.Koostada ornamenti suletud
pinnal
1.Rebida paberist ümmargusi
vorme, ribasid ja väikesi
tükikesi
2.Kääridega kontuuri järgi
lõigata.
3.Ristküliku ning ruudu
teisendamine ovaaliks ja
ringiks nurkade ümardamise
teel
4.Kasutada dekoratiivseid
aplikatsioone
5.Osasid liita tervikuks õiges
järjekorras
1.Kontuuri järgi lõigata
2.Voltida täpselt ja korralikult
3.Kasutada erinevaid materjale
meisterdamises
4.Erinevaid lõikamistehnikaid
5.Saavutada värvuste kooskõla,
kompositsiooni arendamine
85
7.Plastiliiniga ühendada
loodusliku materjali
8.Kasutada loodusliku
materjali ja ühendada
9.Paberit pooleks voltida
6.Oskab punuda
Kasutada karpe, pudeleid jne.
materjale meisterdamises
86
MUUSIKA
Eesmärgid:
Laps:
1. tunneb rõõmu laulmisest ja musitseerimisest;
2. suudab keskenduda kuulatavale muusikapalale; tunneb huvi muusika kuulamise vastu;
3. suudab ennast loovalt väljendada laulmise, liikumise, tantsimise ja pillimängu kaudu;
4. suudab musitseerida nii rühmas kui ka üksi.
Sisu:
1. laulmine;
2. muusika kuulamine;
3. muusikalis-rütmiline liikumine;
4. pillimäng.
Õppe –ja kasvatustöö kavandamine ja korraldus:
1. on esikohal emotsionaalne ja aktiivne muusikaalane tegevus;
2. kujundatakse ja arendatakse lapse muusikalis-loomingulisi võimeid, kultuurilis-sotsiaalset aktiivsust ning
väärtushinnanguid;
3. arvestatakse lapse individuaalseid eeldusi ning toetutakse eduelamusele ja tunnustusele;
4. kasutatakse muusikat lõimiva tegevusena ka teistes õppe-ja kasvatustegevuse valdkondades; muusika on
igapäevaelu osa nii argi-kui ka pidulike sündmuste puhul;
5. seostatakse üksteisega muusika kuulamine, laulmine, pillimäng, muusikalis-rütmiline liikumine, mängud
ja tantsud;
6. muusikapalade (laulude, muusika kuulamise palade, tantsude ja mängude, pillilugude) valikul arvestatakse
laste huve ning ea-ja jõukohasust
87
Lapse arengu eeldatavad tulemused:
Valdkond 1,5-3 aastased 3-4aastased 4-5 aastased 5-6 aastased 6-7 aastased
Laulmine 1. Keskendub kuulama
õpetaja poolt lauldavat laulu
2. Püüab kaasa laulda
üksikuid sõnu ja muusikalisi
fraase
3. Imiteerib erinevaid
hääletoone (loomad, linnud,
loodushääled ümbritsevast
keskkonnast)
1. Laulab koos õpetajaga ja
instrumendi saatel (alguses
üksikuid silpe, sõnu, lõike).
2. Alustab ja lõpetab laulu
õigeaegselt, suudab laulda
ühtses tempos, oskab kuulata
eel- ja vahemängu.
3. Laulab loomuliku pehme
häälega, vabalt (selge
diktsiooniga)
4. Tajub hääle liikumise
suunda.
1. Laulab vabalt, ilmekalt,
loomuliku häälega, selge
diktsiooniga.
2. Proovib laulda rütmiliselt
täpselt.
3. Väljendab lauldes erinevaid
iseloome (voolav, laulev, kerge,
hoogne, õrn).
4. Kuulab lauldes kaaslasi
(ansamblitunnetus, rühmaga
samas tempos).
1. Laulab vabalt, voolavalt,
selge diktsiooniga.
2. Laulab rahuldava
intonatsioonilise puhtusega.
3. Laulab vahelduvalt häälega
ja mõttes.
4. Omab ansamblitunnetust.
5. Proovib laulda üksinda,
julgeb olla eeslauljaks.
1. Kuulab ja juhib oma häält
teadlikult.
2. Laulab loomuliku
häälega, voolavalt, täpse
intonatsiooni ja selge
diktsiooniga.
3. Suudab teha tempo
muutusi ja dünaamilisi
muutusi.
4. Püüab õigesti fraseerida,
peab välja pausi ja ferma
5. Esitab laule soovi korral
üksi või ansamblis.
88
Valdkond 1,5-3 aastased 3-4 aastased 4-5 aastased 5-6 aastased 6-7 aastased
Muusikalis-
rütmiline
liikumine
1. Reageerib muusika
rütmile liikumisega (kõnnib,
jookse, hüppab), matkib
õpetajat
2. Sooritab koos õpetajaga
tantsuliigutusi: plaks,
lehvitus, sõrmevibutus,
põlveplaks, käte peitmine
selja taha, poolkükk,
keerutus, jalaga koputus
3. Liigub ringis kätest kinni
hoides (kõnd,jooks)
4. Kõnnib ja keerutab koos
paarilisega (käest kinni
hoides)
5. Liigub erinevate
vahenditega (pallid, rätid)
1. Liigub vastavalt muusika
iseloomule (loomad, linnud,
tööliigutused jne.).
2. Kasutab liikumisel
vahendeid (rätikud, pallid,
lindid jm.).
3. Moodustab ringi ja liigub
ringis, liigub läbisegi.
4. Oskab rõhksammu,
hüpelda, põlvest vetruda,
keerutada üksi ja kahekesi.
5. Sooritab tantsuliikumisi nii
parema kui vasaku käe ja
jalaga.
6. Sooritab tantsuliikumisi
paarilisega üheaegselt.
1. Liigub erinevates kujundites,
proovib hoida ühtlast vahet.
2. Oskab vahetada tegevust
muusika iseloomule vastavalt.
3. Oskab, kand- ja
varvasastakut, käärhüpet,
galoppi, paarilisega käevangus
keerutada, hüpaksamm,
liikumine ringi keskme poole ja
tagasi.
4. Proovib tantsulist
improviseerimist (kasutades
tuttavaid tantsuliigutusi).
1. Sooritab tantsuliigutusi
sujuvalt, järgib tempot ja rütmi.
2. Tajub 2-3 osalist meetrumi ja
selle rõhulist osa.
3. Liigub sünkroonselt koos
rühmaga.
3. Oskab hüpaksammu,
käärhüpet, galoppi, erinevaid
plakse.
4. Kasutab omaloomingulist
liikumist tantsudes ja laulude
ilmestamiseks.
1. Orienteerub ruumis.
Teab, mis on ring, paar,
viirg, kolonn.
Hoiab ühtlast vahet.
2. Oskab käärhüpet,
hüpaksammu, luisksammu,
kõrvalastesammu.
3. Jälgib muusika ja
liigutuste kooskõla.
4. Kasutab erinevaid
vahendeid: pallid, kepid,
rõngad jm.
5. Oskab hoida õiget
kehahoidu.
89
Valdkond 1,5-3 aastased 3-4 aastased 4-5 aastased 5-6 aastased 6-7 aastased
Muusika kuulamine 1. Kuulap õpetaja laulu
2. Tunneb rõõmu
kuulatavast laulust,
muusikapalast
3. Kuulab loodus- ja
olmehääli, vaikust
4. Eristab kiiret-aeglast,
vaikset-valju muusikat
1. Reageerib emotsionaalselt
muusika iseloomule
(plaksutab, patsutab, kõigutab
jne.)
2. Tunneb ära tuttava laulu
meloodia.
3. Eristab rõõmsat-kurba
muusikat.
4. Tajub erinevate
muusikainstrumentide
tämbrit.
1. Proovib iseloomustada
muusika meeleolu ja
dünaamikat (kontrasti
printsiibil).
2. Eristab kõrget ja madalat
registrit.
3. Tutvub mõistetega rahvalaul,
rahvatants, koor, orkester,
dirigent.
4. Tutvub rahvapillidega
(kannel, vilepill).
5. Tunneb kuulmise järgi ära
õpitud laule.
1. Kuulab muusikat huviga.
2. Oskab eakohaselt muusikat
iseloomustada.
3. Eristab erinevaid registreid,
tämbreid.
4. Tunneb ära marsimuusika,
laulu- ja tantsumuusika.
5. Teab mõisteid helilooja,
luuletaja, koor, orkester,
dirigent, ansambel.
6. Tunneb ära õpitud laulu,
hakkab kaasa laulma.
7.Väljendab kuuldut nt.
rütmilise liikumisega.
1. Kuulab muusikat
tähelepanelikult, oskab laulu
või muusikapala
iseloomustada eakohase
sõnavaraga (tempo,
dünaamika, meeleolu,
instrumendid jne.).
2. Proovib iseloomustada
meloodia liikumist (tõusev,
laskuv, paigalseisev jne.)
3. Teab mõisteid: hümn,
laulupidu, tantsupidu,
rahvamuusika, soolo, solist.
4. Tutvub mõne heliloojaga.
5. Tutvub mõne
orkestripilliga.
6. Tunneb ära lihtsamad
žanrid: valss, marss,
rahvalaul, hällilaul.
90
Valdkond 1,5-3 aastased 3-4 aastased 4-5 aastased 5-6 aastased 6-7 aastased
Pillimäng 1. Mängib õpetaja
ettenäitamisel kaasa
muusikapala kehapillil
(käteplaks, põlveplaks)
2.Tutvub maraks,
rütmimuna, kellukese,
triangli,
tamburiini,kuljustega
3. Mängib kaasa
muusikapalale marakaga,
rütmimunaga, kellukesega
1. Oskab mängida rütmipille
(marakas, tamburiin, kelluke,
kuljused) .
2. Mängib kaasa laulu või
muusikapala pulssi, rütmi.
3. Kasutab erinevaid kehapille
tegevuste ilmestamiseks.
1. Tutvub plaatpillidega, nende
mänguvõtetega (kellamäng,
metallofon, ksülofon).
2. Kasutab rütmipille laulude
eel-, vahe- ja järelmängudes.
3. Proovib mängida lihtsat
rütmiostinato saadet.
4. Eristab tuttavaid rütmipille
kuulmise järgi.
1. Oskab mängida kõlapulki,
trianglit, kastanjette, väikest
taldrikut, marakaid, tamburiini,
kõlatoru.
2. Mängib rütmipillidel
lihtsamaid saateid lauludele,
muusikapaladele, salmidele.
3. Mängib pilliansamblis.
Omab ansamblitunnetust
(alustamine, lõpetamine, ühtne
tempo).
1. Eristab tämbri järgi
rütmi- ja plaatpille, teab
pillide nimetusi
(mänguvõtteid).
2. Suudab mängida
plaatpillil kaheastmelise
saate või vahemängu
laulule.
3. Proovib improviseerida
rütmisaatel keha- või
rütmipillil.
4. Mängib lastepillidel
pilliansamblis.
91
LIIKUMINE
Eesmärgid:
1. tahab liikuda ja tunneb liikumisest rõõmu;
2. suudab pingutada sihipärase tegevuse nimel;
3. tegutseb aktiivselt üksi ja rühmas;
4. mõistab kehalise aktiivsuse olulisust inimese tervisele;
5. järgib esmaseid hügieeni-ja ohutusnõudeid.
Sisu:
1. kehalise kasvatuse alased teadmised; ohutus, enesekontroll ja hügieen;
2. põhiliikumised;
3. liikumismängud;
4. erinevad spordialad;
5. tants ja rütmika.
Õppe-ja kasvatustegevuse kavandamine ja korraldamine:
1. arvestatakse, et põhiliikumised eeldavad igapäevast suunamist: liigutusoskused, liikumisosavus ja teised
liikumisvõimed (vastupidavus, jõud, kiirus, painduvus) kujunevad ja arenevad tegevuste regulaarsel
kordamisel;
2. rikastatakse lapse liikumis-ja tegevusvõimalusi sportlik-arenduslike liikumisviisidega – jalgrattasõit,
suusatamine, uisutamine, ujumine jms;
3.peetakse oluliseks kõlbeliste põhimõtete ja enesekindluse kujundamist: regulaarsel tegelemisel kehaliste
harjutustega kujunevad positiivsed iseloomuomadused;
4. suunatakse last oma oskusi, võimeid ja koostööd hindama, kaaslastega arvestama, oma emotsioone
kontrollima ja valitsema; mõistma ühe või teise kehalise harjutuse vajalikkust;
5. mitmekesistatakse põhiliikumiste, kordinatsiooni, rühi, tasakaalu, liikumisvõime ja peenmotoorika
(täpsus, näo-ja sõrmelihaste kontrollioskus) arendamist ja tagasiside andmist.
92
Liikumisõpetuse spetsiifiliseks vahendiks on kehalised harjutused:
PÕHILIIKUMISED.
Kõndimine, jooksmine, hüppamine, hüplemine, ronimine, roomamine, veeremine (ülessirutatult),
nende mitmesugused variandid ja kombinatsioonid, sooritamine erinevates tingimustes ja lülitamine
liikumismängudesse jne. Tähelepanu õigele kehahoiule istumisel, seismisel, liikumisel, õiget rühti
kindlustavate lihasrühmade (õlavööde, kõhu-ja seljalihased) tugevdamine.
PÕHILIIGUTUSED-ASENDID.
Seismine (mitmesugused seisud), istumine (mitmesugused isteasendid), lamangud (selili, kõhuli,
külili), jäsemete ja/või kere tõstmine, langetamine, kõverdamine, sirutamine, painutamine,
kallutamine, pööramine, ringitamine, vibutamine jms. Liigutuste-asendite õppimist-harjutamist
võimaldavad peamiselt üldarendavad võimlemisharjutused, neid saab aga ka lülitada
liikumismängudesse või sooritada liikumisel.
VAHENDITE KÄSITSEMINE:
Vahendite käsitsemine. Viskamine, heitmine, veeretamine, püüdmine, vedamine, kandmine,
lükkamine, löömine käe ja jalaga jms.
Lisaks traditsioonilistele vahenditele (pall, rõngas) saab kasutada ka mitmesuguseid mänguasju ja
looduslikke vahendeid. Vahendite käsitsemise võib ühendada üldarendavate harjutuste või
liikumismängudega, kombineerida liikumisviisidega. Mängida võiks sportmängude iseloomulike
elementidega mänge: palli löömine jalaga (jalgpall), viskamine korvi (korvpall), sulg-või
lauatennisepalli löömine hokikepiga jne. Tähelepanu õigete tööliigutuste kujunemisele esemete
tõstmisel-kandmisel, pliiatsi, pintsli jm hoidmisel, samuti pöia- (vältida lampjalgsust), labakäe ja
sõrmede lihaste tugevdamisele.
TASAKAALU, REAKTSIOONIVÕIMET, RÜTMITUNNET, RUUMIS ORIENTEERUMISE
OSKUST ARENDAVAD LIIKUMISED.
93
Liikumine erineva tempoga (kiiresti, aeglaselt jne) või jõuastmega (kergelt, jõuliselt jne). Erinevate
liikumiste-liigutuste seostamine ning kohandamine vastavalt tingimustele (liikumine tasasel või
ebatasasel pinnal, vastu -või allatuult jne).
LIIKUMIS-JA LIIKLEMISOHUTUS.
Õpitakse, kus ja kuidas liikuda-mängida (ronida, rippuda, alla hüpata, kelgutada, sõita jalgrattaga jne), kuidas
käituda tänaval, veekoguääres (suvel, talvel), metsas ja mujal. Mida teha enda või kaaslase ohtu sattumisel
(raske kukkumine, eksimine, uppumisoht jms).
SPORTLIK-RAKENDUSLIKUD LIIKUMISVIISID.
Sõitmine jalg-ja tõukerattaga, hüplemine hoonööri ja hüpitsaga, liikumine suuskadel, uiskudel ja vees.
Suusatamist, uisutamist ning ujumist ettevalmistavad harjutused.
94
Lapse arengu eeldatavad tulemused:
Valdkond 1,5-3 aastased 3-4 aastased 4-5 aastased 5-6 aastased 6-7aastased
Liikumisalased
teadmised
1. Suhtub positiivselt
kehalisse tegevusse
2. Liigub õpetaja
juhendamisel ohutult
1.Jälgib harjutuste
sooritamisel liigutuste
tempot ja koordinatsiooni.
2.Osaleb ühismängudes ja
arvestab rühmakaaslasi
aktiivses tegevuses.
1. Sooritab harjutusi
õpetaja korralduste ja
sõnaliste seletuse järgi
2. Jälgib meelde tuletamise
korral hügieeninõudeid
3. Teab spordivahendite
nimetusi.
4. Õpitud tegevustes
kasutab ohutuid
liikumisviise.
1.Teab spordivahendite
nimetusi ning kasutab
erinevaid spordivahendeid
(nt topispalli) ohutult,
sobival viisil ja kohas.
2.Liikudes ja mängides
peab kinni üldistest
ohutusreeglitest.
3. Talub kaotust
võistlusmängudes
1. Nimetab erinevaid
spordialasid ja mõne Eesti
tuntuma sportlase.
2. Keskendub sihipärasele
kehalisele tegevusele
3. Liikudes ja mängides
peab kinni üldistest
ohutusreeglitest ( valides
sobivad paigad ja
vahendid).
95
4.Mõistab hügieeni nõuete
olulisust.
4. Peseb ennast pärast
aktiivset kehalist tegevust.
Valdkond 1,5-3 aastased 3-4 aastased 4-5 aastased 5-6 aastased 6-7aastased
Põhiliikumised 1. Sooritab põhiliikumisi
2. Säilitab liikudes
tasakaalu nii
tasakaalupingil kui ka
vähendatud pinnal
3. Säilitab kõndides ja
joostes sihi
4. Hüpitab käes palli ning
1.Sooritab põhiliikumisi
õpetaja ettenäitamise järgi.
2. Teeb koordinatsiooni,
tasakaalu ja osavust
arendavaid harjutusi
1. Kasutab põhiliikumisi
aktiivses tegevuses ja
mängudes
2.Sooritab staatilist
tasakaalu nõudvaid
harjutusi.
3. Sooritab harjutusi
väikevahenditega.
1.Omab vilumusi
põhiliigutuste sooritamisel.
2.Ronib varbseinal
vahelduva sammuga ning
täidab lisaülesandeid.
3.Hüpplemisharjutustes
tõukab äratõukel
energiliselt ja maandub
pehmelt.
1. Sooritab põhiliikumisi
pingevabalt, nii et
liigutused on
koordineeritud ja
rütmilised
2. Säilitab liikudes ja paigal
olles tasakaalu.
3.Kasutab harjutusi tehes
mõlemat kätt korraga,
täpsust nõudvas tegevuses
kasutab domineerivat kätt.96
järgib selle suunda
Valdkond 1,5-3 aastased 3-4 aastased 4-5 aastased 5-6 aastased 6-7 aastased
Liikumismängud 1. Osaleb koos juhendajaga
liikumismängudes
2.Mängib matkiva sisuga 1-
2 reegliga kõnni-ja
jooksumänge
3. Mängib iseseisvalt
aktiivselt liikumisega
mänge
1.Osaleb 2-4 reegliga
liikumismängudes
2. Pingutab end
rühmategevustes ühise
eesmärgi nimel.
1.Osaleb jõukohastes
teatevõistlustes.
2.Järgib mängus
mängureegleid ja oskab
täita juhtmängija rolli
3. Tunnistab nii enda kui ka
vastasmeeskonna edu.
1.Käitub võistlusmängudes
reeglitekohaselt.
2.Käsitleb mängu- ja
spordivahendeid
loovmängus
1. Austab ja peab kinni
mängureeglitest ning
põhimõtetest.
2. Osaleb võistlustel ja
kombineeritud
teatevõistlustel.
3. Mängib sportlike
elementidega mänge
(jalgpall, korvpall.)
3. Organiseerib ise
97
liikumismänge.
Valdkond 1,5-3 aastased 3-4 aastased 4-5 aastased 5-6 aastased 6-7 aastased
Spordialad:
võimlemine
1. Sooritab harjutusi
ettenäitamisel ühtlases
tempos koos õpetaja ja
kaaslastega
2. Teeb võimlemisharjutusi
eri asenditest ja erinevate
vahenditega
3.Teeb painduvust ja kiirust
arendavaid harjutusi
1.Moodustab õpetaja
kaasabil rivi, ringi või
grupi.
2. Sooritab juhendamisel
kuni neljast harjutusest
koosnevat kombinatsiooni.
1.Sooritab tasakaalu,
painduvust ja osavust
arendavaid harjutusi.
2.Teeb vahenditega
eakohaseid harjutusi
tehniliselt õigesti.
3.Valitseb oma liigutusi
koordinatsiooni ja tasakaalu
nõudvaid harjutusi tehes.
1.Valitseb harjutusi tehes
oma liigutusi ja kehahoidu.
2. Säilitab dünaamilistes
harjutustes tasakaalu.
1. Sooritab painduvust,
kiirust, vastupidavust ja
jõudu arendavaid tegevusi.
2. Liigub vabalt ruumis,
tänaval ja maastikul.
3. Orienteerub
mänguväljakul ning
sooritab kujundliikumisi,
olles kolonnis esimene.
Valdkond 1,5-3 aastased 3-4 aastased 4-5 aastased 5-6 aastased 6-7 aastased
Kelgutamine 1. Veab tühja kelku 1.Sõidab kelguga 1.Kelgutab mäest alla, 1.Veab üksi, kahekesi, 1.Osaleb kelgutamise 98
2. Istub kelgul ja hoiab
tasakaalu mäest laskudes
iseseisvalt nõlvakust alla
2. Veab kaaslast kelgul.
täites eriülesandeid (nt
haarab esemeid).
Veab üksi, kahekesi kelgul
kaaslast.
kolmekesi kelgul kaaslast.
2.Sõidab kahekesi kelgul
mäest alla.
võistlustel
Valdkond 1,5-3 aastased 3-4 aastased 4-5 aastased 5-6 aastased 6-7 aasatsed
Tants
rütmika
1. Sooritab juhendaja abil
liikumist muusika järgi
1.Sooritab õpetaja
juhendamisel liigutusi
muusika järgi erinevas
tempos.
2. Kõnnib, jookseb ja
hüpleb rütmiliselt muusika
järgi.
1.Sooritab imiteerivaid
liigutusi muusika järgi
2. Liigub vastavalt muusika
tempole (kiiremini,
aeglasemalt).
1.Kohandab oma liigutusi
etteantud rütmiga.
2.Kohandab lihtsamaid
tantsusamme üksi ja
rühmas tantsides.).
1.Kasutab liikudes loovalt
vahendeid (linte, rätikuid)
2.Sooritab rütmiliikumist
ühel ajal kaaslastega.
3. Väljendab liikumise
kaudu emotsioone.
99
EESTI KEEL KUI TEINE KEEL
ÕPIEESMÄRGIL LAPS:
tunneb huvi eesti keele ja kultuuri vastu;
soovib ja julgeb eesti keeles suhelda nii eakaaslaste kui ka täiskasvanutega;
tunneb ära ja saab aru eestikeelsetest sõnadest ning lihtsamatest väljenditest;
kasutab lihtsamaid eestikeelseid sõnu ja väljendeid igapäevases suhtluses.
ÕPSISU
Kuulamine
kõnelemine
Eesti kultuuri tutvustamine
ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUST KAVANDADES NING KORRALDADES:
peetakse oluliseks eesti keelt kuulata ja omandada keeleoskus tegevuste käigus, kus sõnalist
suhtlemist toetab kontekst (nt ümbritsevad esemed jmt);
100
pööratakse erilist tähelepanu erinevate meelte kaasamisele ja näitlikustamisele: kasutatakse
miimikat, kehakeelt, žeste, intonatsiooni, muusikat, rütmi ja mitmesuguseid näitlikke
vahendeid;
suunatakse last õpitavat keelt kasutama igapäevategevustes ning suheldes, luues selleks
lapsi huvitavaid olukordi, sh väljaspool lasteaeda (kauplus, teater, spordivõistlus, õppekäik
jm);
korratakse õpitut erinevates kontekstides ja suhtlussituatsioonides, keeleõpet seotakse teiste
tegevustega: liikumise, laulmise, käelise tegevuse, vaatlemise jm-ga;
vestlusteemade valimisel lähtutakse lapse kogemustest, samateemalistest vestlustest rühmas
või kodus (emakeeles);
valitakse mitmekesiseid pildirikkaid ja lihtsama keelega raamatuid ette- ja ühislugemiseks;
pedagoog rõhutab õige kõne mudelite kasutamist ning osutab vigadele delikaatselt, korrates
sõna või fraasi korrektsena.
EESTI KEELE ÕPETAMINE MITTE-EESTI KODUKEELEGA LAPSELE EESTI
ÕPPEKEELEGA RÜHMAS
Õpetaja valmisolek õpetada muust keele- ja kultuurirühmast pärit last
Õpetaja teadmised keele õpetamise metoodikatest ning konkreetse lapse kultuuritaustast,
rahvuslikust eripärast ja traditsioonidest
Õpetajad kavandavad rühma tegevuskavas rühma eripärast, aasta õppe- eesmärkidest ning
nädalateemadest tulenevalt sihipärase õppetegevuse (individuaalne tegevus, sõnavaratöö
jms)
101
Õpetaja roll mitte-eesti kodukeelega lapsele tegevuste sisu ja tähenduse mõistetavaks
tegemisel - eesti keelt õpitakse kogu rühmaga plaanitud õppe- ja igapäevategevuste käigus
Õpetaja tutvustab lapsele uut sõnavara enne uue nädalateema tutvustamist. Lisaks sellele
tegeldakse mitte-eesti kodukeelega lastega 2–3-liikmelistes rühmades (kui ühes rühmas käib
rohkem kui üks niisugune laps), vajaduse korral ka indi viduaalselt.
102
Lapse arengu eeldatavad tulemused
Üldteema Esimene poolaasta Teine poolaasta Järgnev periood (kuni
kooliminekuni)
Kuulamine 1. Tunneb huvi eesti keele vastu.
2. Kuulab ja tajub eesti keele kõla.
3. Reageerib tegevustes kasutatavatele
lihtsamatele korraldustele.
4. Tunneb ära lihtsamad õpitud sõnad ja
väljendid tuttavas kontekstis ning mõistab
neid.
1. Reageerib adekvaatselt eesti keeles
antud korraldustele.
2. Kuulab eestikeelset ettelugemist või
jutustamist ja tunneb kuuldu pildil ära.
3. Kuulab ning suudab jälgida ja meeles
pidada täiskasvanu eestikeelset seletust.
4. Mõistab esitatud küsimusi.
5. Tunneb ära õpitud sõnad ja väljendid
ning mõistab neid.
6. Kuulab ja mõistab kõnet, mis on
vahetult seotud suhtlussituatsiooniga.
1. Mõistab etteloetud või
jutustatud eakohase
eestikeelse teksti põhisisu.
2. Tunneb ära uued õpitud
sõnad, mõisted ja väljendid
ning mõistab neid.
3. Saab aru baassõnavara
ulatuses.
Kõnelemine 1.Tunneb lihtsamaid viisakusväljendeid.
2. Näitab üles huvi esemete ja tegevuste
1. Kasutab elementaarseid
viisakusväljendeid erinevates
1.Räägib õpitud sõnavara
piires endast ja oma perest
ning vestleb endale olulistel
103
eestikeelsete nimetuste vastu.
3. Kordab järele õpitud sõnu ning kasutab
neid tuttavate esemete, tegevuste ja omaduste
nimetamiseks.
4. Näitab üles huvi suhtlemise vastu ning
vajaduse korral loob kontakti täiskasvanute
ja teiste lastega.
suhtlussituatsioonides.
2. Oskab koostada lihtsamaid fraase ja
lauseid.
3. Kõneleb õpitud sõnavara piires ning
suudab algatada ja lõpetada vestlust.
4. Kasutab lihtsaid fraase ja lihtlauseid.
5. Oskab vastata küsimustele õpitud
sõnavara piires.
teemadel.
2. Teab peast mõnda
eestikeelset luuletust ja laulu.
3. Vastab küsimustele ja
oskab ise esitada lihtsamaid
küsimusi.
4. Osaleb õppes aktiivselt.
5. Valdab aktiivselt
baassõnavara rutiintegevuste
ja läbivõetud teemade
ulatuses.
6. Suhtleb iga päev
eakaaslaste ja
täiskasvanutega eesti keeles
ning osaleb aktiivselt
mitmesugustes tegevustes ja
mängudes.
Hääldamine Hääldab järele kuuldud sõnu. Hääldab õpitud sõnu õigesti. Hääldab uusi õpitud sõnu
104
õigesti.
Eesti kultuuri
tutvustamine
1. Tunneb huvi Eesti rahvussümbolite vastu.
2. Teab ja oskab nimetada, mis riigis ta elab.
3. Tunneb huvi Eestis tähistatavate
rahvakalendri tähtpäevade vastu.
1. Oskab Eesti rahvussümbolitest
nimetada ning kirjeldada Eesti lippu,
rahvuslille ja rahvuslindu.
2. Oskab nimetada mõnd Eestis
tähistatavat riiklikku ja rahvuslikku
tähtpäeva.
Vt valdkondade „Keel ja
kõne” ning „Mina ja
keskkond” eeldatavaid
tulemusi.
105
LISA 3
LAPSE LAPSE MAPP MINA TEEN JA OSKAN
Sisaldab:
• Tiitelleht
• Lühike kokkuvõte kohanemisest
• Tutvumisküsitlus lapsevanematele
• Käejäljend
• Mänguvaatlus
• Kaalumine-mõõtmine
• Logopeedi arvamus
• Lapse arenguhindamine, kokkuvõtte leht
• Lapse toredad ütlemised
• Perepilt lapse seletustega, kes on pildil
• Veel lapse töid
• Intervjuud
106
MINA …………………………………………………………………………
(Lapse nimi)
TULIN VEERISE LASTEAEDA……………………..………………..
107
MINA ………………………………………………………..
(Lapse nimi)
TULIN VEERISE LASTEAEDA……………………….…..
108
Minu vanus on ………………………………………………………………………………….
Minu peresse kuuluvad …………………………………………………………………………
Oskan eriti hästi ………………………………………………………………………………...
Minust saab suurena …………………………………………………………………………….
Kohanemine lasteaiaga
………………………………………………………………………………………….
…………………………………………………………………………………………………
………
MÄNGU VAATLUS
Nimi…………………………………….
Lapse vanus…………………………
Kuupäev:……………………………….
Mängu kirjeldus: (koht, kirjeldus, mida õpetaja näeb jne)…………….......................................
Kaaslased:………………………………………………………………………………………
Vahendid:………………………………………………………………………………………
Õpetaja nimi…………………………………………………..
109
MINU PIKKUS JA KAAL
2017/2018 2018/2019
Sügis Kevad Sügis Kevad
Pikkus
2017/2018 2018/2019
Sügis Kevad Sügis Kevad
Kaal
KÕNE UURING
VANUS KUUPÄEV LOGOPEEDI ARVAMUS
110
INTERVJUU 3-4a.
Lapse nimi
Lapse vanus
Kuupäev
• Mis on sinu nimi …………………………………………………………………..
• Kas sa oled poiss või tüdruk? …………………………………………………………..
• Mitme aastane sa oled? …………………………………………………………………
• Kes sinu kodus veel elab? ………………………………………………………………
• Kes on sulle kallis? Miks?
• Mida sulle meeldib kõige rohkem teha? ……………………………………………..
• Mis sulle lasteaias meeldib? ……………………………………………………………
• Sinu lemmik mänguasi on ……………………………………………………………..
• Sinu lemmiktoit on…………………………………………………………………….
• Kas sul on sõpra? Kes ta on? ………………………………………………………….
• Kelleks tahad kasvades saada? ………………………………………………………..
Õpetaja ………………………………….
INTERVJUU – 4-5A.
KELLELE SA OLED TÄHTIS?
111
Lapse nimi
Lapse vanus
Kuupäev
Kellele sa oled tähtis? Miks?
Mida sulle meeldib lasteaias teha?
Kes on lasteaias sinu sõbrad?
Kas sulle meeldib kiitust saada? Kes sind kiidab? Mille eest
Kas sulle meeldib teisi aidata? Kuidas sa seda teed?
Kas sinuga kodus riieldakse? Miks?
Kui sind lööb mängukaaslane, kuidas sina reageerid?
Mida sa lasteaias ei taha teha, aga pead?
Mida sa teed, kui sõber mängib sinu mänguasjaga?
Kui sul palutakse joonistada üks pilt, mida sina joonistad?
Õpetaja:…………….
INTERVJUU 5-6a.
JÕULUD
Lapse nimi
Lapse vanus
112
Kuupäev
Mis on jõulud? Kirjelda!
Kuidas sina valmistud jõuludeks?
Mis on sinu arvates parim jõulukink?
Mida sa arvad, kui sa ei saa kingitusi?
Kas kingitusi on üldse vaja? Miks?
Kas sa annetaksid/annaksid oma mittevajalikke riideid ja mänguasju neile lastele, kellel neid
pole? Miks?
Õpetaja
INTERVJUU 6-7 a.
MIDA OSKAD HÄSTI?
Lapse nimi
Lapse vanus
Kuupäev
Räägi, mis on sinus head, mida oskad hästi teha, milles oled tubli?
Milline inimene on sulle tähtis? Iseloomusta?
Kellega sa jagad oma muret? Mida sa teed murega?
Kas sa tahad kogu aeg esimene olla? Või lepid ka teise, kolmanda jne. kohaga?
Milline tegevus (tund) on sinule kõige raskem? Miks? Kas sa teed edasi heameelega või
vastumeelselt?
113
Milline tegevus sulle kõige rohkem meeldib? Miks?
Kas sa tahad kooli minna? Kas sinu arvates oled sa kooliks valmis ehk kooliküps?
Õpetaja……….
114
LISA 4
KOOLIVALMIDUSKAART
Tallinna Veerise Lasteaed 05.20… nr …. / ….
Nimi:
Sünniaeg (isikukood):
Õppekeel: eesti keel
Kodune keel(ed):
Lasteasutuses käidud aeg:
1. Tunnetus- ja õpioskused, huvid ja motivatsioon:
2. Sotsiaalsed ja mänguoskused, emotsionaalne seisund, käitumine:
3. Eneseteenindus
4. Üld- ja peenmotoorika
115
5. Eeloskused emakeeles ja matemaatikas, kõne areng
6. Kokkuvõte lapse koolivalmidusest
Lapse arengu tugevad küljed Arendamist vajavad küljed, soovitused
Arvamus koolivalmiduse kohta:
Õpetajad:
Direktor:
Lapsevanem:
116
LISA 5
PEREVESTLUSE TULEMUSED
KOKKUVÕTE SISALDAB:
o Lapse arengu eeldatavate tulemuste tabeli tutvustamine ( sõim)
o Arengu jälgimise mängu tulemuste tutvustamine (aiarühmad)
o Lapse rahulolu ankeedi tulemuste tutvustamine
o Arengumapi tutvustamine
o Lapsevanema arvamus lapse kohta vestluse põhjal
o Lapsevanema ettepanekud/ootused lasteaiale
o Õpetaja märkused ja tähelepanekud
Lapse nimi
PEREVESTLUSE KOKKUVÕTE
Vestlus toimus …………………………………………………………………………………..
Kuupäev
Vestluses osalesid: lapsevanem …………………………………………………………….......
õpetaja(d) …. ………………………………………………………………
Lapsele meeldib ja saab hästi hakkama :………………………………………………………..
…………………………………………………………………………………………………...
Tähelepanu tuleks pöörata:………………………………………………………………….......
117
Õpetaja………………………………… Lapsevanem……………………………………..
Õpetaja ……………………………………….
118