uued õpetajad päeva tähistamisse - laagri kool · parem kool. olen otsese ütlemisega ja suur...
TRANSCRIPT
Kätte on jõudmas aasta pimedaim aeg – vanad eestlased kutsusid seda hingedea-jaks. Tänapäeva linnastunud inimene ei ela enam sageli aataringi jälgides, ometi tajub temagi vajadust läheduse ja lähe-daste järele. Lugegem 8.s klassi õpilase Katarina Valtini lugu Väikesest Printsist ja mõelgem selle üle, mis on küll silmale
nähtamatu, ent ometi nii tähtis. Hoidkem üksteist!
Järgmisel päeval jõudis Väike Prints ühele hiiglaslikule planeedile, kus asus
üks suur maja, mille hoov oli täis kalleid autosid. Väike Prints koputas uksele, lootes eest leida majatäie rah-vast. Uksele tuli vastu üks ainus mees. Väike Prints küsis hämmeldunult:
“Kas sa elad siin üksi?” Mees vastas: “Jah, elan küll.” “Aga milleks sulle siis nii suur maja?” “Olen hirmsasti tööd rabanud ja nüüd
on mul palju raha. Saan osta, mida tahan.”
Väikese Printsi pilk peatus autodel. “Ja kõik need autod? Kas sa sõidad
mitme autoga korraga?” “Ei, ei sõida, aga kõik näevad, kui rikas ma olen, kui mul on mitu väga
kallist autot.” Väike Prints oli temas väga pettunud. “Ja tema nimetab seda rikkuseks, ise
elab ihuüksi oma suures majas.”
Täna lehes:Uus õppeaasta, uued õpetajad
Pilguheit õpetajate päeva tähistamisse
I veerand sõnas ja pildis
Sügis 2016 ______________________________________________________________________________________
KUIDAS ME KIRJUTASIME REPORTAAŽE ...
On reede varahommik. Tegemist on esimese veerandi viimase päevaga. Kõik õpilased on valgete pluusidega. Panen oma mantli kappi ja liigun aeglaselt eesti
keele klassi poole. Õpetajat ei ole veel koolis.
Paar klassiõde korrastavad peeglite ees oma
soenguid. Mõne hetke pärast tuleb kohale ka
õpetaja. Suundume tema järel klassi.
Varsti hakkab tund. Kõigepealt esitlevad kaks
viimast õpilast loetud elulooraamatuid.
Tutvustused on huvitavad, nii et kõik
plaksutavad. Seejärel ütleb õpetaja, et me
hakkame reportaaže kirjutama. Klass läheb
paanikasse. Kaks õpilast kiirustavad klassist
välja. Kõik on natuke pettunud – ikkagi ju viimane
koolipäev. Nüüd saan aru, et põgenenud
õpilased käisid kapist oma vihikuid toomas.
Õpetaja seletab meile, kuidas kirjutada re-
portaaži. Ta loeb meile ette näite I lennu poolt
Uuel veerandil me enam vaid ei loe lumesõjast, vaid naudime talvist ilma juba ise õues.
korraldatud lumesõjast klassiruumis. Nüüd tuleb
meil millestki kirjutada. Kõik nõustuvad ühtäkki,
et sel veerandil pole midagi põnevat juhtunud.
Pea on tühi. Mina otsustan kirjutada tänasest
päevast. Kui teised on virisemise lõpetanud,
saabub klassi vaikus. Vihikulehed sahisevad,
ajud ragisevad ja pastakad tõmbavad paberitele
vildakaid jooni. Projektor suriseb, kuni õpetaja
selle vaikse piiksatuse saatel kinni paneb.
Kuulda on kella tiksumist. Keegi keerab
vihikulehte, keegi vahetab vaikse sahina saatel
asendit, keegi köhatab. Vaikus polegi päris
vaikus, kui sünnivad lood matkapäevast,
õpetajate päevast, õppekäigust Kumusse…
Eliise-Betty Järve 9.t klassist
Fotod: kooli arhiiv
- 2 -
Sügis 2016 ______________________________________________________________________________________
Käesoleva õppeaasta õpilasesinduse tegemis- test kirjutas Anette Mai Samolberg.
Paljud on kuulnud õpilasesindusest, ent vähesed
teavad, millega me tegelikult tegeleme. Igal aastal
valitakse kõigist klassidest välja esindajad, kellest
saavad õpilasesinduse uued liikmed ning samuti
valitakse ka uus juhatus, kes ÕE elu korraldab.
Me ei võta ainult vastu mõttetuid otsuseid ega käi
niisama tundide ajast konverentsiruumis istumas.
Me korraldame üritusi ning püüame viia õpilaste
mõtted õpetajateni ja koolijuhini. Vaatame näiteks
2016/2017. õppeaasta tegevuskava. Just
möödunud Halloweeni kummitused valmisid meie
tellimusel. Sõbrapäeva tähistamine, Playbacki
korraldamine ning ka stiilinädala koordineerimine on
vaid vähesed näited sellest, millega me tegeleme.
Põhjus, miks MINA liituda otsustasin, on lihtne.
Ma soovin midagi ära teha ja jätta endast maha
parem kool. Olen otsese ütlemisega ja suur
asjapulk, seega leidsin nende omaduste ära
kasutamiseks just täpselt hea koha. ÕE on üheks
põhjuseks, miks mul enam palju vaba aega ei ole.
Kuid nii mulle meeldibki.
Kui Sul on mõni tore idee, mis võiks meie
argipäevad pisut säravamaks muuta, siis pöördu
oma ettepanekuga mõne õpilasesinduse liikme
poole. Nendeks oleme meie:
1.a Rihhard Kerem
1.b Kirke Järve
1.c Simone Kubja
1.d Kamilla Kõnd
1.e Gert Koppelmann
2.a Liis Marii Reinhaus, Robin Klamas
2.b Karmo-Erik Tromp
2.c Sandra Lisell Pihelgas
2.d Iris Aurelia Randal
3.a Liset Treve, Karolin Kaiklem
3.b Silver Robin Marimäe
3.c Sandra Sool
3.d Marta Kütt
4.a Elis Grete Nielsen
4.b Ralf Rasmus Pappel
4.c Artur Klaar
4.d Ketlin Ribelis
5.a Liis Künnapu
5.b Frederik Rossar
5.c Karita Murik, Mia Luht
5.d Joonatan Mandel
6.t Hanna Savolainen
6.p Karel Kruusement
6.s Laura Reitsnik
7.t Kristina Kaljumäe
7.p Ken-Erik Aus, Martti Kallas
7.s Mariana Uibo
7.v Ralf-Kenert Kasemaa
8.t Triinu-Liis Klein
8.s Oskar Tammäe
8.p Kaspar Aug
9.t Anette Mai Samolberg
9.s Karoliine Olle
Kui Sul tekkis soov meiega koos midagi suurt
korda saata, siis õpilasesindus ootab Sind!
Õpilasesinduse liikmed 2016/2017. õa
Foto: Triinu Künstler
- 3 -
Sügis 2016 ______________________________________________________________________________________
UUEL AASTAL UUE HOOGA… Laagri Kool alustas 1. septembril 768 õpilasega, kes jagunesid 34 klassi vahel. Käesoleval aastal alustas kooliteed viie esimese klassi jagu lapsi. ,,Viis paralleelklassi on kooli isiklik rekord, senine oli neli paralleeli. Viis klassitäit lapsi tuleb kooli ka järgmisel, 2017. aasta sügisel, seejärel peab kool tagasi neljale paralleelklassilisele mahule minema, sest lihtsalt klassiruumidest jääb puudu,“ teatas kooli direktor Toomas Artma Saue valla septembrikuises ajalehes Koduvald. Ka sel õppeaastal
· on Laagri koolis teiste koolidega võrreldes
rohkem liikumist, seda enam, et soovitakse
ka säilitada spordivaldkonnas Harjumaa
parima põhikooli tiitlit,
· toimub 3. klassides maleõpe.
· alustavad õpilased inglise keele õppimist 2.
klassist,
Uudsena
· püütakse veelgi rohkem suunata lapsi õue.
Kooli sisehoovi tekib järjest juurde erinevaid
võimalusi vahetunnis ajaveetmiseks.
Elukoha muutuste tõttu lahkus suveperioodil töölt
kaks õpetajat (kuuekümnest). Peatselt vahetub ka
kooli IT-valdkonna juht. Tööle asus kolm uut
õpetajat ja täiskohaga haridustehnoloog.
Koolilehe toimetus tegi uute inimestega
lühiintervjuu.
Füüsikaõpetaja Aune Kallas Miks valisite õpetajaameti? Kas see oli Teie lapsepõlveunistus? Miks olete just selle aine õpetaja? Ma soovisin lapsena õpetajaks saada. Mu vanaema
oli õpetaja ning logopeed ja ema oli suurema osa
oma elust lasteaiakasvataja. Juba põhikoolist saadik
andsin koolis asendustunde, kui oli vaja ning aitasin
nõrgemaid õpilasi enda kodus (järelaitamistunnid).
Hetkel töötan Laagri Koolis füüsika, kuid mujal veel
lisaks ka matemaatika ja loodusõpetuse õpetajana.
Koolis olid mul tugevad nii reaal- kui ka
humanitaarained. Perekonna soovil läksin ülikooli
õppima hoopis logistikat. Lõpetasin bakalaureuse,
kuigi juba esimesel kursusel sain aru, et see pole
minu jaoks, ning peale paari aastat töötamist
astusin uuesti TTÜ-sse õppima tehnilist füüsikat,
kuna mind huvitas rakendusmatemaatika, mida
TTÜ-s magistris pakuti. Õppides hakkas mind
füüsika üha enam huvitama, kuna tahan teada, mis
on meie ümber, miks see on nii ning mulle meeldib
enda jaoks uusi asju avastada ning väljakutsuvaid
probleeme lahendada. Peale bakalaureust läksin
välismaale elama ja osakestefüüsikat ning
kosmoloogiat edasi õppima.
Kui kaua olete õpetajana töötanud? Kui mitte arvestada, et olen enamiku oma elust
koduõpetaja olnud, siis olen üsna ,,noor" õpetaja.
Õpetajana hakkasin ametlikult tööle alles 2015. a
jaanuaris TIKis, kui nad otsisid kedagi, kelle unistus
oleks füüsikat õpetada. Seega on mul veel palju
areneda ja endas paremaks muuta. Läbisin eelmisel
aastal õpetajakoolituse Tartu Ülikoolis.
Miks tulite tööle just Laagri Kooli? Eelmine füüsikaõpetaja Erki helistas ja tegi kõva
promotööd. :D
Millised on esmamuljed Laagri Koolist? Väga meeldib. Õpilased on särasilmsed ja
huvitavad ning kolleegid toredad! Ja Laagri Kooli
koristajatädisid tahaksin kiita, sest ma pole kedagi
veel nii hoolsalt ja südamega näinud oma tööd
- 4 -
Sügis 2016 ______________________________________________________________________________________
tegevat. Mina ei tuleks üldse selle pealegi, et ka
trepikäsipuude vahesid oleks vaja pesta, kui ma
koristaja oleks, aga nemad teevad enamatki.
Mis Teile õpetamise juures kõige rohkem meeldib? See, et ma ise õpin kõige rohkem ning õpilastega
suhtlemine.
Aga kõige vähem? Kui jõuaks rohkem magada, oleks elu eriti ilus.
Milline õpetaja Te enda arvates olete? Arenev (loodetavasti paremuse poole).
Mida armastate teha vabal ajal? Jooksmas käia, klaverit mängida, käsitööd teha,
lugeda, keeli õppida, reisida, lapsi kaardimängus
võita...
Õpetaja Aet Mikli liitus Laagri Kooli perega juba eelmise õppeaasta keskel, siis tegutses ta veel poole kohaga. Sellest sügisest on ta täiskohaga haridustehnoloog ja arvutiõpetaja. Miks valisite õpetajaameti? Kas see oli Teie lapsepõlveunistus? Miks olete just selle aine õpetaja? Olen Laagri Koolis tööl haridustehnoloogina ja
annan ka natuke informaatikatunde. Informaatika
õpetamine on mulle alati põnev tundunud ja
seepärast valisin ülikoolis haridustehnoloogiks
õppides lisaaineks keerulise nimega õppeaine
„Informaatika didaktika“. Seda kursust läbides sain
aru, et ega mu süda enne rahule jää, kui olen
natukenegi informaatikat õpetada saanud. Õnneks
see võimalus sel õppeaastal Laagri Koolis tekkis.
Suuremas plaanis sain ilmselt arvutinakkuse külge
juba varases lapsepõlves, kuna minu isa oli üks
Eesti esimesi informaatikuid ja selle ala pioneere.
Kui kaua olete õpetajana töötanud? Tegelikult on mul muusikuharidus ja ma olen
pillitunde andnud juba paarkümmend aastat.
Informaatikat ehk arvutiõpetust aga õpetan
ametlikult täiesti esimest aastat.
Miks tulite tööle just Laagri Kooli? Kui tööpakkumist lugesin, oli augustikuu ja plaanid
paigas. Ometi otsustasin ühendust võtta ja asja
lähemalt uurida ning siin ma siis nüüd olen. Ise
arvan, et elus ei ole midagi juhuslikku ja ju siis
saatus mind nimelt just siia juhatas.
Millised on esmamuljed Laagri Koolist? Minu esmamuljed jäävad aastatagusesse aega.
Mäletan, et Laagri Kool tundus enneolematult suur
ja igas mõttes vaimustav nii sisu kui vormi poolest.
Mis Teile õpetamise juures kõige rohkem meeldib? Mulle meeldivad tohutult need hetked, kui olen
lastele mõne uue toreda programmi kätte näidanud
ja järgmises tunnis saan teada, et õpilane on kodus
iseseisvalt sellega edasi tegutsenud, võib-olla isegi
sõbrale õpetanud.
Aga kõige vähem? Üldse ei meeldi sellised õpilased, kes ei ole aru
saanud, et kool on õppimise koht ja et tarkust
kulbiga teisele pähe ei kalla.
Milline õpetaja Te enda arvates olete? Mmmm… arenev võib-olla?
- 5 -
Sügis 2016 ______________________________________________________________________________________
Mida armastate teha vabal ajal? Vabal ajal tegelen täiesti seinast seina asjadega, s.t
nutiäppide programmeerimisest muusika
tegemiseni. Sinna vahele jäävad näiteks ehete
meisterdamine ja tantsutrennid (kui aega on).
Õpetaja Aet tegelemas oma hobiga Foto: Aivar Jakobson
Klassiõpetaja Mariana Liiv, 1.a klassi juhataja Miks valisite õpetajaameti? Kas see oli Teie lapsepõlveunistus? Miks olete just klassiõpetaja? Olen põhikooli ajast saadik teadnud, et soovin
kunagi tulevikus tegeleda lastega. Esialgu arvasin,
et hakkan lasteaiaõpetajaks. Siis aga käisin Tartu
Ülikoolis avatud uste päeval, kus tutvusin
eripedagoogika ja logopeedia erialadega. Mulle sai
selgeks, et seda eriala õppides saaksin tegeleda
lastega ükskõik mis vanuses ja lisaks lastele soovi
korral ka täiskasvanutega. Ja mitte lihtsalt laste ja
täiskasvanutega, vaid ka nende „eriliste ja
teistmoodi laste ja täiskasvanutega“. See tundus
olevat väga põnev ja andvat rohkem võimalusi kui
lihtsalt õpetajaks õppimine. Oma valikut ma
kahetsema pole pidanud. Töö on põnev ja rutiini
tekkimist kartma ei pea.
Kui kaua olete õpetajana töötanud? Õpetajana olen töötanud umbes viis aastat. Selle
aja sees olen töötanud erinevates asutustes ja väga
paljude väga erinevate lastega.
Miks tulite tööle just Laagri Kooli? Laagri Kooli „sattumise“ peamine põhjus oli minu
peatne elukoha vahetus.
Millised on esmamuljed Laagri Koolist? Esmamuljed on head. Kolleegid on väga toredad ja
abivalmid. Kordagi ei ole veel tekkinud tunnet, et ma
oleks „üksi“ või peaks kuidagi üksi hakkama saama.
Kõik aitavad alati nõu ja jõuga. Lapsed on samuti
toredad. Ikkagi maailma parim 1.a – seda me
tuletame alati klassis meelde, kui kellelgi meel mõru
või tähelepanu hajuma kipub.
Mis Teile õpetamise juures kõige rohkem meeldib? Laste vahetu ja siiras tagasiside minu tööle ja
tegemistele. Suureks plussiks on ka see, et rutiini ei
teki. Nii ei teki ka tüdimust. Ja ükskõik kui halb päev
ka ei oleks või kui mitu korda ma ka ei kurjustaks,
siis need väiksed armsad särasilmad tulevad ja
kallistavad ja ütlevad ikka, et meie õpetaja on
maailma parim õpetaja. See peab ju lihtsalt
meeldima.
Aga kõige vähem? Igasugune paberimajandus, mis tööga kaasneb.
Hommikul kauem magada oleks ka tore :)
- 6 -
Sügis 2016 ______________________________________________________________________________________
Milline õpetaja Te enda arvates olete? Ma usun, et olen väga kannatlik ja rahulik, samas
kindlameelne ja nõudlik. Võtku aega, mis võtab, aga
kui ma olen otsustanud kellelegi midagi selgeks
õpetada, siis seda ma ka teen. Kui ei saa nii, nagu
on planeeritud, siis tuleb saada kuidagi teisiti. Aga
alla ma ei anna.
Mida armastate teha vabal ajal? Suurema osa oma vabast ajast veedan oma
väikese 2-aastase tütrega tegeledes - käime
ujumas, mängime, meisterdame niisama kodus,
värvime, laulame, tantsime, paneme puslesid kokku
ja õpime tähti. Kui sellest veel aega üle jääb, siis
püüan trenni jõuda. Talvel käin suusatamas, muul
ajal jooksmas, jõusaalis ning rühmatreeningutes.
Armastan ka maalida ja joonistada, aga selleks ei
jagu väga aega.
Foto: erakogu
Foto: erakogu
Reet Gutmann, klassiõpetaja Miks valisite õpetajaameti? Kas see oli Teie lapsepõlveunistus? Miks olete just selle aine õpetaja? Lapsepõlves tegelesin palju käsitööga ning mulle
väga meeldivad lapsed ja nendega tegelemine,
seega oli loogiline, et suundusin pärast keskkooli
Tallinna Pedagoogilisse Insituuti käsitööõpetajaks
õppima. Ka nüüd klassiõpetajana annan palju töö-
ja kunstiõpetust, sest mulle endale väga meeldib
käsitöö ja seda ka edasi anda.
Kui kaua olete õpetajana töötanud? Töötasin 21. koolis üle kahekümne aasta. Kohe
pärast ülikooli lõpetamist läksin sinna õpetajana
tööle – kooli, mille ise olin lõpetanud ja seal koolis
on käinud ka minu ema ja mu mõlemad lapsed.
Lisaks olen olnud õpetaja ka Südalinna koolis ja
Tallinna Pae Gümnaasiumis.
- 7 -
Sügis 2016 ______________________________________________________________________________________
Miks tulite tööle just Laagri Kooli? Vahepeal tegin õpetajaametist pausi, aga kui käisin
Laagri Koolis asendusõpetajana tööl, siis tuli
meelde, kui tore on lastega töötada. Kui mul tekkis
selle õppeaasta alguses võimalus kandideerida
Laagri Kooli algklasside õpetajaks, siis ei mõelnud
ma pikalt.
Millised on esmamuljed Laagri Koolist? Nii tore, nii tore! Väga lastesõbralik kool, hästi palju
on kooliüritusi ja kogu aeg toimub midagi
õppeväliselt. Siinne koolimaja on hästi kodune.
Mis Teile õpetamise juures kõige rohkem meeldib? Kui lapsed saavad kontrolltöödes häid hindeid –
see tähendab, et kõik on minu õpetamisest hästi
aru saanud.
HETKI SPORDINÄDALAST LÄBI FOTOKAAMERA
Planking
Aga kõige vähem? Kui lapsed, kes õppida ei taha, tulevad kooli ja
segavad teisi lapsi.
Milline õpetaja Te enda arvates olete? Sõbralik.
Mida armastate teha vabal ajal? Mulle väga meeldib käsitöö, olen tegelenud näiteks
Eesti rahvariiete valmistamise ja uurimisega ning
õpetanud seda ka teistele rahvariiete huvilistele.
Lisaks naudin kokkamist ja sõprade-lähedastega
koos olemist.
SOOVIME UUTELE ÕPETAJATELE JÕUDU JA JAKSU!!
Uute õpetajatega vestlesid Tõrukese toimetuse liikmed.
Sportlik 6.p
Rooma tool Fotod: Triinu Künstler
- 8 -
Sügis 2016 ______________________________________________________________________________________
OHUTUSNÄDAL 19. - 23. septembrini oli Laagri Koolis traditsiooniline ohutusnädal, mille käigus tuletati meelde, kuidas käituda liikluses ohutult ning kuidas kaitsta ennast ja oma vara. 5.b klassi poisid kirjutasid tunnis ohutusteemalisi jutukesi.
Päästev sõber ülekäigurajal
Niisiis, järjekordne koolipäev oli läbi. Peale tunde,
mis üsna kaua kestsid, asusin koju minema.
Olin poolel teel, kohas, kus on kaks ülekäigurada.
Esimese sain ületatud ja teise ka. Rõõmustasin,
kuna seal on pimenurk ja see ülekäigurada oli uus.
Mul ei olnud sebradega suurt kogemust. Nimelt
varem seda teed ei olnud ja siis pidin minema
mööda metsateed, kus ülekäiguradu ei olnud, aga
see oli pikem.
Liikusin edasi, kui äkitselt nägin oma sõpra Juhan
Tamme. Juhan oli telefonis ega pööranud
ümbrusele eriti suurt tähelepanu. Ta hakkas üle
sebra minema, kui järsku tuli nurga tagant välja
veok, mis ei tundunud sõitvat lubatud kiirusel. Veok
lähenes kiiresti ning mõtlesin päästeameti
põhireeglile: Ära sea ennast ohtu! Seejärel karjusin
Juhanile, et veok tuleb. Juhan kargas ehmatusega
eest ära ja pääses.
Sellest ajast peale on Juhan liikluses palju
ettevaatlikum ja tänaval liigeldes ei ole ta mitte
kunagi enam telefonis. Mina aga olen klassis palju
kuulsam.
Hugo Türkson
Kahtlased sündmused staadionil
Kui poistel koolipäev lõppenud oli, läksid nad
ministaadionitele jalkat mängima. Poiste nimed olid
Mihkel, Sander, Illimar ja Oliver.
Mihkel oli rattaga, kuid poisid olid kuulnud, et
viimasel ajal on rattaid koolist ära varastatud. Mihkel
oli sellel päeval suhteliselt lohakas ning jättis ratta
aia taga lukustamata. Sõbrad mängisid ja mängisid,
tegid pausi ning läksid seejärel jälle mängima.
Samal ajal kõndis kahtlane teismeline tüüp aia taga
edasi ja tagasi ning rääkis sõbraga telefoni teel
mingitest ratastest. Viimaks lõpetas ta oma kõne
ning läks poiste juurde ja küsis, kas see pall, millega
kaaslased mängisid, on nende oma. Poisid muidugi
ütlesid, et see on tõesti nende oma. Siis võttis too
võõras poiste palli ning lõi selle teise väljaku otsa.
Sõbrad jooksid lolli peaga kõik koos palli järele ning
see teismeline poiss kimas Mihkli rattaga minema.
Oliver nägi küll pealt, kuidas varas minema kimas,
aga sellest polnud abi.
Mihkel teatas politseisse ning politsei hakkas
rattavarast otsima, kuid pole teda siiani leidnud.
Pärast rattakaotust hoiavad poisid staadionil
mängides oma varal palju hoolikamalt silma peal.
Illimar Ventsel
Foto: Triinu Künstler
- 9 -
Sügis 2016 ______________________________________________________________________________________
ÕPETAJATE PÄEV 5. oktoobril tähistati Laagri Koolis õpetajate päeva. Oma muljeid jagavad lugejatega “uued õpetajad” ja 7.p klassi õpilane Martti.
Alates esimest klassist on õpilased õpetajate
päeval meile tunde andnud ning me oleme olnud
võlutud ideest, olla aastate pärast ise samas rollis.
Nüüd, pärast aastatepikkust ootamist, oli see aeg
käes. Me saime olla kooli tähtsaimate inimeste
rollis. Selle aasta õpetajate päev oli natuke
teistsugune kui eelnevad, sest eelmistel aastatel
valisid õpilased klassi, kellele tunde andsid. Nüüd
valiti konkreetne õpetaja, kelle tunde tuli ette
valmistada ja anda. See võimaldas saada parema
ülevaate õpetajate tööpäevast kui tervikust. Minu
jaoks oli see päev põnev ja pingeline. Sain selgeks,
et palju sõltub klassist ja ülesannetest, ühel hetkel
on sul võimalik osa saada vaikse ja rahumeelse
õhkkonnaga tunnist ning teisel korral on sinu ümber
palju kära ja sagimist. Sellega hakkama saamiseks
tuleb õpetajal käiku lasta kõik võimalikud oskused ja
nipid (kasvõi kommide näol). Õpetaja amet peab
endasse koondama väga palju erinevaid oskusi, et
tagada lastele parimad teadmised ja samas ka
hoolivad, üksteist austavad klassikaaslased ja
sõbralikud suhted klassis.
Hoolimata tekkinud väsimusest, oli see lõbus ja
õpetlik kogemus ja minu austus õpetaja ameti vastu
kasvas veelgi. Küll aga ei suudaks ma ennast
igapäevaselt selles ametis ette kujutada. Sellest
hoolimata ootan põnevusega selle kogemuse
kordumist 12. klassis.
Kaisa Sild 9.s klassist
Minul oli võimalus selleaastasel õpetajate päeval
võtta paariks tunniks üle meie kooli huvijuhi Triinu
roll. See oli väga vinge kogemus, aga samas oli
pärast päeva lõppu võhm täiesti väljas ja ainus asi,
millele ma mõelda suutsin, oli voodi.
Väga palju aega võtsid ettevalmistused. Õpetajate
päevale eelneval 2 päeval oli palju läbirääkimisi
üheksandate klasside klassijuhatajatega, kes tervet
päeva korraldasid ja muidugi ka huvijuhi endaga.
Ma arvan, et ma olin kõigi kolme üheksanda klassi
peale see inimene, kes kogu päevast kõige rohkem
teadis, sest mul oli vaja sellel päeval läbi viia ka
aktus ja nagu huvijuhile kohane - olla igal pool ja
teada kõike, mis koolimajas toimub.
Õigel päeval olin ma esimesed tunnid fotograafi
rollis. Käisin nii lasteaias kui ka klassides oma
lennukaaslaseid kaameraga piinamas ja koos teiste
uute juhtkonnaliikmetega noori õpetajaid piinavaid
õpilasi korrale kutsumas. Peamiselt oli probleeme
just vanemate õpilastega, nii 7. - 8. klass.
Nooremad õpilased, nii palju kui ma nägin ja
kuulsin, istusid vaikselt oma kohtadel ja kuulasid
oma õpetajaid.
Lisaks huvijuhiks olemisele oli mul õpetajate
päeval veel üks ülesanne. Nimelt pidin ma andma
kooli tavapärastele õpetajatele kehalise tundi ja see
oli küll ,,never again’’ kogemus. Õpetajad
otsustavad sellel päeval kõik oma õpilaste poolt
tekitatud kannatused enda õpetaja peal välja elada
ja nende ohjeldamine oli täielik hullumaja. Nipp,
mida ma järgmistele üheksandikele edasi annan, on
see, et mõtelge väga-väga hoolikalt läbi, mida te
oma tunnis nendega tegema hakkate ja proovige
nad endaga mingi lõbusa tegevusega kaasa
haarata. Mina tegin õpetajatega cheerleadingut ja
panin nad ühte kava selgeks õppima, mida nad
pärast ka aktusel esitasid.
- 10 -
Sügis 2016 ______________________________________________________________________________________
Aktuse juhtimine ei olnud minu jaoks keeruline.
Eelmine päev olin omale vahetekstid valmis
mõelnud ja vaja oli lihtsalt erinevad esinejad ja
võistlused välja kuulutada.
Pärast tervet päeva mööda kooli ringi jooksmist ja
kehalise tunnis koos õpetajatega hüppamist tundsin
ennast muidugi väga väsinuna, aga ka uhke ja
õnnelikuna. Mulle meeldib asju korraldada ning ma
arvan, et huvijuhi koha üheks päevaks täitmine oli
mulle väga hea proovikivi ja ma olen selle
võimaluse üle väga tänulik.
Karoliine Olle 9.s klassist
Karoliine õpetajaid juhendamas Foto: Triinu Künstler
Nagu igal aastal, toimus ka tänavu meie koolis
õpetajate päev, kus meile andsid tunde 9. klassi
õpilased. Üheksandikud andsid õpilastele kaks
tundi. Meie klassile sattusid nendeks loodusõpetus
ning eesti keel.
Loodusõpetuses vaatasime „õpetaja“ poolt tehtud
slaide kosmose teemal ning lihtsalt YouTube´i
videoid. Klass pidas ennast normaalselt üleval ja
tund möödus rahulikult.
Eesti keel oli veidi keerulisem, sest päris õpetaja
oli meile ette valmistanud hindelise töö, seega päris
vabalt ei saanud asja võtta. Õnneks, kui see valmis
sai, lubasid noored õpetajad meil lihtsalt telefonides
olla ja oma asju teha.
Mulle meeldis õpetajate päev ja üheksandikud.
Küll aga muudaksin järgmistel aastatel seda, et
asendusõpetajad ei tohi tunni ajal pitsat süüa, sest
just nii tegid meie eesti keele õpetajad, kui meie
tegime hindelist tööd.
Martti Kallas 7.p klassist
Uute õpetajatega tutvusid ka lasteaialapsed...
ja õpilased
Fotod: Karoliine Olle ja Triinu Künstler
- 11 -
Sügis 2016 ______________________________________________________________________________________
KVALITEETAEG… Ka sel õppeaastal külastavad 3., 6. ja 9. klassid igal veerandil Kumu kunstimuuseumit. 9.t klassi tüdrukutel õnnestus külastada meedias palju kajastamist leidnud näitust ,, Poeesia ja spliin“.
Külastasime põnevat näitust Kolmapäeva, 19. oktoobri pärastlõuna. Just on
lõppenud koolipäeva neljas tund ning kohe-kohe
asume teele Kumu poole.
Astun bussi ja märkan kohe vabu istekohti. Istun
Kellyga, meie vastu sätivad ennast Ester ja Luella.
Terve tee räägime oma lemmikfilmidest ja sellest,
kui stressirohke on kool.
Jõuame Kumusse. Saame oma riided ära panna
ning meid jaotatakse kolme gruppi: poisid,
segaklass ja tüdrukud. Giid tutvustab ennast ja
juhatab meid näitusele. Seal ümbritseb meid palju
19. sajandi stiilis kleite. Me saame ülesande
uurida paarikaupa erinevaid detaile kleitide
juures.
Indrek Möldre ja Laur Press 9.p klassist soovitavad:
STIG RÄSTA ,,MINU KENNEDY“
Foto: internet
Autor on Raul-Stig Rästa, kes sündis 24. veebruaril
1980 ning on hetkel 36 aastat vana. Raamat ilmus
aastal 2015. Soovitame lugemiseks vanemale
koolieale, õpetajatele ja lastevanematele.
Veidi hiljem saame nähtust rääkida ka teistele
ning giid täiendab etteasteid ja räägib palju põnevat
lisaks. Saame teada, et 19. sajandi daamid
vahetasid päevas mitu korda kleite ning riietumise
juures oli neil palju abilisi.
Saalile tiir peale tehtud, suundume töötuppa, kus
saame ise endale prossi teha. Ka see tegevus
pakub kõigile rõõmu. Giid uurib, millal jälle Kumusse
tuleme. Teame vastata, et juba järgmisel veerandil.
Tunneme, et see oli tõesti kunstielamusi täis päev.
Aleksandra Lupp ja Maigi Maaniit 9.t klassist
9.t klassi tüdrukud on ka ise kunstis andekad.
Huvitavaid fakte: Stig Rästal on ka teine eesnimi Raul.
Tarbis noorena palju alkoholi, kanepit, amfetamiini.
Visati mitmest koolis välja, puudus palju tundidest.
Esindas Eestit Eurovisioonil ja sai 7. koha.
Käis palverännakul.
Põeb üliharuldast Addisoni tõbe, mille tõttu neerud ei
tööta korralikult.
Miks tasub lugeda? See on hea, lihtne ja noortepärane lugemine.
Saab teada elust Lasnamäel.
Saab teada Eurovisioonist ja sellega kaasnevast.
Saab tõetruult teada narkootikumidest ja nende
mõjust inimesele.
- 12 -
Sügis 2016 ______________________________________________________________________________________
FOTOKONKURSS
I veerandi lõpuaktusel tehti kokkuvõtteid fotokonkursist ,,Suvehetk 2016”. Esile tõsteti järgmiste õpilaste tööd:
KÕIGE SUVISEM HETK Mia-Isabella Tarn (4.d)
KÕIGE VÄGEVAM HETK Ronni Põld (1.e)
KÕIGE SPORTLIKUM HETK Liisa-Marie Lääne (9.s)
KÕIGE KAUNIM HETK Kelly Haapsal (8.t)
- 13 -
Sügis 2016 ______________________________________________________________________________________
- 14 -
Sügis 2016 ______________________________________________________________________________________
MINU KODUKOHT
2.b klassi õpilased uurisid õpetaja Marion Maasikase juhendamisel, kas Laagris on tore elada. Toome siia mõned õpilaste poolt kirjutatud vastused.
Minu kodukohaks on Alliku küla Harjumaal. Minu hoovi tagant voolab läbi Vääna jõgi. Seal saame suvel ujuda ja kala püüda. Meie lähedal elavad jões veel koprad. Talvel kõnnivad meie aia taga kitsed ja rebased. Minule meeldib oma vendade ja isaga ratastega poes käia jäätist söömas ja ümbruskonna metsades matkata. Frederik
Mina elan Laagris. Mulle meeldib, et siin on kõik lähedal: pood, kool, staadion. Ma õpin Laagri Koolis ja Harju Jalgpalliakadeemias. Laagris on hea elada, kuna see on linnale lähedal, aga
samas on siin palju rohelust, siin on turvaline ja rahulik. Steven
Koidu küla on noorem kui mina. Minu tänava nimi on Hämariku tee – nagu Koit ja Hämarik. Koidu küla on mõnusalt väike. Siin ei ole suuri maju, aga on ilusate aedadega kodud. Meie külas on rõõmsad inimesed. Romi
Laagri areneb väga kiiresti ja tulemas on palju uusi kohti. Mulle meeldib Laagri Kool väga, siin on head huviringid. Laagris on hea elada, see on väga mõnus paik. Trevor
Mulle meeldib Laagri väga, sest siin on kool ja tennisekeskus. Laagri on heade inimeste koht. Meie inimesed räägivad palju, siin on palju maju. Mulle meeldib see koht. Marian
Toimetus: 8. ja 9. klasside õpilased ning õpetajad Hele Kriisa, Veroonika Pihelgas ja Aet Mikli. Täname abi eest huvijuht Triinu Künstlerit, 7.p klassi õpilasi Marko Tsengovit ja Sten-Kristjan Partsu. Esikaane joonistus: Victoria Voll 8.s
- 15 -